tootmishall tööõnnetusi, silmade väsimist, nägemise Vajadusel rakendada meetmeid nende halvenemist ja valet tööasendit. Ülemäärane probleemide kõrvaldamiseks, muutes valgustustihedus, ere valgus ja mittekohase valgustuslahendust, paigaldades spektriga valgusallikas võivad samuti põhjustada lisavalgusallikaid. Üldvalgusallikas silmade väsimist, nägemise halvenemist ja üldist peab asuma tööpinna kohal. väsimust, aga ka tööõnnetusi. . Müra Töötaja, Kestev tugev müra põhjustab kuulmiskahjustust, Korraldada mürataseme mõõtmine.
Kontroltöö II - kordamisküsimused Elektrokeemia. Kirjeldage potentsiomeetrilise analüüsi põhimõtet. Mis on Nernst´i võrrand? Nimetage potentsiomeetrias levinumaid elektroode Meetod, mis põhineb elektroodi potentsiaali mõõtmisel. Mõõta saab vaid raku potentsiaali. Potentsiomeetrilise analüüsi korral koosneb rakk võrdluselektroodist, soolasillast, analüüsitavast lahusest ja indikaatorelektroodist. Kokkuleppeliselt on võrdluselektrood anoodiks täpselt teada oleva konstantse potentsiaaliga, potentsiaal ei sõltu analüüsitava lahuse kontsentratsioonist. Potentsiomeetrilise analüüsi põhimõte: tundmatu elektroodi potentsiaali saab määrata teise elektroodi teadaoleva potentsiaali ja elemendi potentsiaali mõõtmise põhjal. Elektroodil tekkiv potentsiaal sõltub lahuses olevatest ioonidest ja nende ioonide kontsentratsioonist - sellist süsteemi on võimalik kasutada ioonide tuvastamiseks ja nende kontsentratsiooni määramiseks. Elektroodi potents...
VALGUSTUS Töökoha territoorium, trepikojad, koridorid, töö-, olme- ja muud ruumid peavad olema piisavalt valgustatud. Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumine. Vajaduse korral tuleb tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumisteede ohtlikes kohtades. Valgustusele esitatavad nõuded 1) peab olema küllaldane ja vastama tehtava töö iseloomule 2) pea olema ühtlane 3) objekti ja fooni vahel peab olema kontrast 4) valgusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist Mõõtke regulaarselt valgustust ja selle ühtlust tööülesande täitmise kohas ja selle ümbruses. Mõõtke regulaarselt valgustust ja selle ühtlust liikumisaladel, koridorides, treppidel jm. Järgige valgustuse projekteerija antud hooldusjuhiseid, sealhulgas lampide vahetamise sagedust, ruumide puhastamise sagedust ja puhastamisemeetodeid. Järgige valgustusprojekti nõudeid, nagu töökoha elementide paigutus, valgustite liik ja
ja nõnda jäid gravüüride loomisel kasutatud töövõtted nähtavaks. Jooned muutusid järjest laiemateks ja vabamateks. Valgus muuub mahedamaks, hajuvaks, käsitluslaad järjest maalilisemaks. Rembrandti hilisemaid teoseid iseloomustas kompositsiooni lihtsustumine ja varasemast veelgi rikkalikum ning peenem värvikäsitlus, mis avaldus eriti nägudel. Rembrandtile oli iseloomulikuks omapärane valgusekäsitlus. Ta ei valgustanud kogu maali, vaid ainult osa sellest. Samas puudus tihti valgusallikas ning kujutatud objekt näis valgust justkui seestpoolt kiirgavat. Rembrandti majandus seis aina halvenes, kuid viimaste eluaastate teosed on tema loomingu tipuks. 3. Autoportreed Rembrandt lõi endast enam kui 100 autoportreed oma eri eluetappidel ja neid portreesid võib vaadata, kui omalaadset autobiograafiat. Tema varasemad autoportreed olid tihti ainult visandid ja käeharjutused ning püüdsid tabada kiirestmööduvaid hetki
lainepikkusega laineid. Spektraalaparaadi põhiosaks on prisma või difraktsioonivõre. Seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest. Prismaspektariaalaparaadi ehituses suunatakse uuritav valgus aparaadi ossa, mida nimetatakse kollimaatoriks. See on toru, mille ühes otsas paikneb sisenemispilu, teises koonduv lääts. Kollimaator on vajalik paralleelse valgusvihu saamiseks.Kui koonduvale läätsele langeb paralleelne valgusvihk, siis koondub see läätse fookuses. Kui aga valgusallikas asub läätse fookuses, väljub läätsest paralleelne valgusvihk. Kollimaatoris on valgusallikaks pilu, mille kaudu valgus siseneb spektraalaparaati. Pilu asub läätse fookuses ja kollimaatorist väljub paralleelne valgusvihk, mis suunatakse prismale. Prismas toimub valguse dispersioon, see tähendab, et erineva värvusega valgusvihud hakkavad levima erinevais suundades. Kuna prismale langesid kõik valguslained
ja 30 minuti viibimisel Kuul. 1970 ndate keskel on palju isikud ja grupid kahelnud Apollo 11 ekspeditsioonil. 1970ndatel väljastati esimesed raamatud seoses Amstrongi ja Aldrini kahtlusega viibimisel Kuul. On kirjutatud, et paljud asjad ei pidanud NASA poolt avaldatud ekspeditsiooni piltidel olema õiged. Nagu näiteks on ära toodud ameeriklaste lipu lehvimine Kuul(puudub tuul jne), varjud ja valgusallikate suunad piltidel jne. Kuul on ainult üks valgusallikas ja see on Päike. 2012 aastal on avaldatud fotod Kuu pinnast, kus asub ikka Ameerika lipp ja jäljed Apollo 11 ekspeditsioonist. 7. Tähtsaimaid uurimusi Kuu näiva liikumise ja kuuvarjutuste seaduspärasuste uurimine algas mitmes kohas hiljemalt 1 aastatuhandel e. Kr. Kuu kauguse ja mõõtmete määramisega tegelesid SamoseAristarchos(3saj. e.Kr.) ja Nikaia Hiparchos(2saj. e.Kr). Tähtsamaid teleskoopvaatlusi tegi 16 saj. lõpul T. Brahe(avastas Kuu orbiidi tasandi
Töös esinevaid kunstnikke saab eristada nende elu- ja tegutsemiskoha järgi: Holland, Saksamaa, Sotimaa, Inglismaa ja Prantsusmaa. Suurem osa antud uurimistöös esinevatest kunstnikest on pärit Hollandist. Enamus neist tegeles portreede maalimisega. Kuigi nad kõik olid pärit ühest ja samast riigist, esines nende töödes sellele vaatamata väga erinevaid maalimisviise, näiteks Rembrandt ei valgustanud kogu maali, vaid ainult osa sellest. Samas puudus tihti valgusallikas ja kujutatud objekt näis valgust justkui seestpoolt kiirgavat. Uurimise käigus ei kujunenud mul erilisi tüpoloogiaid, kuna valides maale, lähtusin ühest kriteeriumist aksessuaaride esinevus. Viimaseid saab leida ainult porteedelt. Enda jaoks sain teada, et kõik need porteed olid tellitud rikkaste inimeste poolt ning neil kujutati neid ennast. Tavakodaniku jaoks oleks endast maali tellimine kujunenud üle jõu käivalt kulukaks.
Elektrienergia säästu võimalustega tutvumegi järgmistel lehekülgedel. Majapidamine Reeglina on keskmise pere aastane elektrikulu 3500-5500kWh piires. Esimene asi, mida teha, et säästa elektrienergiat tuleb vaadata üle kodune majapidamine, ning kui maja on ehitusjärgus, tuleks jälgida, et maja aknad saaksid paigaltatud päikesevalguse trajektori suunas. Kuna päike on tugev soojus- ja valgusallikas, siis tuleks tema poolt pakutav tasuta energia vastu võtta. Maja ehitamisel tuleb soojustada kõik seinad, laed, põrandad, vundament ja katus, et ei tekiks külmasildu, ning katta kogu maja konstruktsioon tuuletõkke plaatidega, et tuul ei puhuks läbi maja. Kehv soojustuse tõttu on küttekulud üüratud. Puudega kütmine, kehvalt soojustatud majas, annab eriti tunda puuvirnadele, aga kehvalt soojustatud maja kütmine elektriga annab väga valusalt
............6-7 Tähtkujud..................................................................................8 Tähtede surm.............................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................10 Kasutatud materjal.....................................................................11 Sissejuhatus Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest.(www.miksike.ee) Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneid
kujutamist. Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. Kaasaegsete olmestseenide kujutamisel võeti kasutusele seni ainult ajaloomaalile omane suur formaati. Populaarsed olid jutustava süzeega ühiskonnakriitilised maalid. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Gustave Courbet, JeanFrancois Millet, Josef Israels, José Dominguez Bécquer, Ivan Kramskoi, Jósef Chelmoski, Rudolf Epp. 22. impressionism 19saj Maalikunsti vool millele on iseloomulikud nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Eelkõige olid nad huvitatud
nii jäid gravüüride loomisel kasutatud töövõtted nähtavaks. Jooned muutusid järjest laiemaks ja vabamaks. Rembrandti hilisemaid teoseid iseloomustas kompositsiooni lihtsustumine ja varasemast veelgi rikkalikum ning peenem värvikäsitlus, mis avaldus eriti nägudel. Rembrandtile oli iseloomulikuks omapärane valgusekäsitlus, bravuurne elurõõm, toredusküllus, soojad kuldsed toonid. Ta ei valgustanud kogu maali, vaid ainult osa sellest. Samas puudus tihti valgusallikas ja kujutatud objekt näis valgust justkui seestpoolt kiirgavat. 11. Millises muuseumis on kõige rikkalikum Rembrandti maalide kogu? Kes pani sellele aluse? Kõige rikkalikum kogu asub Ermitaazi kunstimuuseumis, Peterburis. Sellele pani aluse Katarina II, kes lasi osta paljud tema maalid. Näiteks ,,Kadunud poja tagasitulek" 12. Nimeta kuulsaid Hispaania maalikunstnikke ja nende töid. - Diego Velazques(1599-1660), suurim realist barokkmaalis 17.sajandil. Looming oli
1.3 Siseviimistlus Seinad peavad olema heledates toonides kergestipuhastatavast materjalist. Seinad ja lagi peavad olema viimistletud mitteläikiva materjaliga. Arvutiklassi põrand peab olema kaetud niiskelt puhastatava antistaatilise materjaliga. 1.4 Arvutiklassi valgustus Arvutiklassis peab olema loomulik valgustus. Valgusallikate värvustemperatuur peab olema vahemikus 30004200°K ja värviedastusindeks Ra vähemalt 80. Valgusallikas ei või peegelduda kuvari ekraanilt ega pulseerida tajutavalt. Ruumi kunstlikul valgustamisel peab kasutama üldvalgustust. Kunstliku valguse puhul peab töölaua ja klaviatuuri valgustatus olema vähemalt 400 lux'i, kuvari ekraanil alla 300 lux'i ja tahvlil vähemalt 500 lux'i. 1.5 Tehnokommunikatsioonid ja sisekliima Arvutiklassi õhutemperatuur peab olema 20°C ± 2°C ja suhteline õhuniiskus mitte alla 40%. Õhuniiskuse suurendamiseks tuleb kasutada õhku niisutavaid seadmeid.
kartulikoorimismasinad, nõudepesumasinad, riivid, vahustajad jms. Valgustus Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. 90% kogu infost, mis tuleb ümbritsevast keskkonnast, saab inimene nägemise kaudu. Valgustus peab olema küllaldane ja vastama tehtava töö iseloomule, peab olema ühtlane, objekti ja fooni vahel peab olema kontrast, valgusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist. Ruumide normaalne valgustus saavutatakse kas loomulikul teel (päikesevalgus) või tehisvalgusallikate abil. [2, lk 19] 3 FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID Füsioloogilised ohutegurid on füüsiline raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja –liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis
Jõudu rakendamata saab avada akna horisontaalsesse asendisse. Pöördtelgfunktsioon tagab lihtsa puhastamisvõimaluse. Alumise sektsiooni saab lükata enda ette vertikaalsesse positsiooni. Aknal on turvaklaasiga pakett ja sisseehitatud kaitsevõre, mis asetub automaatselt külgedele ning lukustub. Valides sellise akna, lisandub majale lisaväljapääs. Katuseakna võib paigaldad põrandatasapinnale, kuid sageli on taotluslik näiteks 3 või isegi 5 meetri kõrgusel asetsev valgusallikas. Käeulatusest kõrgemale jäävat akent saab avada abivahenditega(avamisvarras, elektrilised avamismehhanismid). Õige paigalduskõrgus akna ülemine serv umbes 2,0-2,2 m põrandast tagab akna mugava kasutamise ja hea väljavaate. Akende suurus on samuti oluline. Kuna nende hind mõõtmetest oluliselt ei sõltu, soovitatakse alati võimalikult suuri aknaid. Kuna inimesed huvituvad lõpptulemusest tervikuna, mitte üksnes aknast või katusest,
Pöördtelgfunktsioon tagab lihtsa puhastamisvõimaluse. Alumise sektsiooni saab lükata enda ette vertikaalsesse positsiooni. Aknal on turvaklaasiga pakett ja sisseehitatud kaitsevõre, mis asetub automaatselt külgedele ning lukustub. Valides sellise akna, lisandub majale lisaväljapääs. 6 Katuseakna võib paigaldad põrandatasapinnale, kuid sageli on taotluslik näiteks 3 või isegi 5 meetri kõrgusel asetsev valgusallikas. Käeulatusest kõrgemale jäävat akent saab avada abivahenditega(avamisvarras, elektrilised avamismehhanismid). Õige paigalduskõrgus akna ülemine serv umbes 2,0-2,2 m põrandast tagab akna mugava kasutamise ja hea väljavaate. Akende suurus on samuti oluline. Kuna nende hind mõõtmetest oluliselt ei sõltu, soovitatakse alati võimalikult suuri aknaid. Kuna inimesed huvituvad lõpptulemusest tervikuna, mitte üksnes aknast või katusest,
soojusliikumise arvelt. Külmad valgusallikad on soojuslikest energiasäästlikumad. Valguse spekter on selle valguse koositsse kuuluvate värviliste valguste kogum. Mõnikord nimetatakse spektriks ka liitvalguse lahutamise tulemusena saadud värviliste valguste riba ekraanil. Lihtvalgus koosneb ühest värvilisest valgusest. Liitvaalgus koosneb mitmest värvilisest valgusest. Valgusallika spekter näitab, millist valgust valgusallikas kiirgab. Valge valgus koosneb värvilistest valgustest, mille koostis on samasugune nagu Päikese valgusel. Ultravalgus ja infravalgus pole inimestele nähtav. Ultravalgus on organismidele ohtlik. Valgusfilter on seade (keha), mis laseb valgust läbi valikuluselt. Valgusfiltreid kasutatakse värviliste valguste eraldamiseks liitvalgustest. Valgusfilter laseb läbi iseenda värvi valgust.
Tooge näited. Trofoblastid on endomeetriumisse sisse tungivad rakud, mille ülesandeks on varustada embrüot vajalike toitainetega. Epiteelikihis rakud paiknevad üksteisele lähedal, minimaalse rakkudevahelise ruumiga. Trofoblastid aga kipuvad kasvama minimaalse rakkudevahelise kontaktiga ja neile on iseloomulikud välja veninud kuju ja jätked 4. Kirjelda valgusmikroskoopia üldist tööpõhimõtet. Mis on tähtsamad valgusmikroskoobi komponendid? objektiiv ja okulaar, valgusallikas ja kondenser, preparaadilaud, fokusseerimiskruvi ning statiiv, mis kõiki komponente koos hoiab. 5. Kuidas vererakke klassifitseeritakse? Nimeta leukotsüüte ja too välja nende olulisemad erinevused. Vererakke on võimalik jaotada järgmiselt: erütrotsüüdid e. punased vererakud leukotsüüdid e. valged vererakud vereliistakud e. trombotsüüdid. Need ei ole terviklikud rakud, vaid on
see on aluseks NMR spektrite môôtmisele. NMR on ülitähtis orgaanilise keemia meetod. Populaarsed tuumad: 1H, 13C, 31P, 19F, sagedused 60-200MHz Elektron spinn resonants: analoogne nähtus, elektronkatte resonants magnetväljas. Ergastatakse mikrolainega 10000MHz 5.2 Spektroskoopia aparatuur Tüüpilise spektraal instrumendi skeem Valgusallikad: valgusallikas peab olema intensiivne ja stabiilne (päike 10-16 W/(m sr Hz), impulsslaser 1014 W/(m sr Hz) ). vesiniku vôi deuteeriumi gaaslahendus lamp hôôglamp wolframist filamendiga (sisaldab joodiauru, mis puhastab lambi sisepinda) laser (monokromaatne valgusallikas, kus täiteaine ergastatakse metastabiilsele nivoole ("negatiivne temperatuur") ja footoni spontaanne emissioon käivitab teiste footonite kiirguse, mida vôimendatakse peeglitega laseri otstes)
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kaidi Amberg LEICA JA TRIMBLE TOODETE VÕRDLUS Referaat Juhendaja Kalle Haage Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus lk.3 LEICA NA700 Series, NA720 lk.4 Leica Sprinter seeria, mudel 150M lk.5 Leica NA720 ja Sprinter 150m võrdlus lk.6 Trimble tahhümeetrid S3 ja M3 lk.7 Tahhümeeter Trimble M3 lk.8-9 Tahhümeeter Trimble S3 Servo / Autolock / Robot lk.10-12 Trimble M3 manual ja Trimble S3 robot võrdlus lk.13 Allikas: Internet Sissejuhatus Referaadi sisuks on kahe tootja Leica ja Trimble toodete võrdlus. Leicalt võrdlen nivelliire NA700 Series ja Sprinter 150(M)/ 250M. Trimble toodetest võrdlen tahhümeetreid M3 ja S3. Nivelliir on instrument, millega mõõdetakse maapinna kõrguste erinevusi. Koos n...
olevat põlastusväärsed ning üritasid kujutada ümbritsevat tõetruult ja ilustamata. Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates oli realistide temaatika (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseenid) kunsti jaoks alaväärtuslik ning labane. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Impressionism Eelkõige oldi huvitatud hetkemuljete ja vahelduvate valgusefektide jäädvustamisest. Otse looduses maalides oli tarvis valguse tabamiseks sageli kiiresti töötada, mis tõi kaasa ka hoopis teistsuguse maalimisviisi. Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega. Tekkinud erineva pikkuse ja laiusega pintslijoontest sündis värvikontrastidega natuke mosaiigitaoline pind.
põhiliselt just asjaolu poolest, et neil pole kineskoopi . Pilt tekitatakse hoopiski poolkristallilises olekus vedeliku abil. Selleks vedelikuks on eriline aine cyanophenyl, mille pikkadel ja peenikestel molekulidel on omadus valguslainetuse polarisatsiooni pöörata. Alljärgnev pilt annab selgema arusaama, kuidas on vedelkristallmonitor üles ehitatud. Esiklaas, esimene polariseeriv filter, vedelkristall, teine polariseeriv filter, valgusallikas Joonis 3. Mustvalge LCD põhimõtteline skeem Nagu pildil kujutatud, on vedelkristall suletud elektroodidega klaaside vahele, millest kahel pool on ristuvate polaarsustega filtrid. Tagumist filtrit labinud valguslained kas läbivad kristallikihi muutumatult või veidi (90° või 270°) pööratult. Teist filtrit aga ei läbi enam need lained, mis on pööramata, seega nendes kohtades on ekraanil kuvatud mustad laigud. Värviline LCD on ehitatud samal põhimõttel,
päevavalguses. Määravaks on siin valgusallika värvusedastusvõime, mida väljendatakse värvusedastusindeksina. Värvusedastusindeks, ka värvieraldusindeks, mille ühik Ra, mõõdab vastavust objekti värvuse ja selle värvusilme vahel mingi kindla võrdlusvalgusallika all. Teisisõnu, see indeks näitab, kui hästi on inimesel võimalik tajuda ja eraldada antud valgusallikaga valgustatud ruumis olevate objektide värvust. Valgusallikas, mille Ra =100, näitab kõiki värvusi täpselt sellistena, nagu need on etalon-valgusallika valguses. Mida väiksem on Ra väärtus, seda halvem on värvusedastus. Adekvaatseks pindade värvuse hindamiseks peaks Ra olema >85. Valgusallikate korral, mille värvustemperatuur jääb üle 5000 K, ei saa Ra indeksit objektiivselt mõõta. 5. Matameeria Metameeria ehk värvi tooni erinevuste ilmnemine erinevates valgustingimustes. Teatud
tekitab füüsilist väsimust, mida sageli soodustab umbne suitsune ruum, teiseks väsivad silmad kujutise vilkumisest, kolmandaks ei lange televiisori valguse spekter ühte päevavalguse spektriga. Televiisori vaatamisel sageneb silmade pilkumine ja suureneb silmamunade liikumise ulatus. Oluline on vaadata televiisorit õiges kauguses, mida suurem on ekraan, seda suurem peab olema kaugus silmadest, mitte vähem kui 1,5....2 m. Soovitatav on, et samas toas põleks mingi valgusallikas, mille valgus oleks varjatud kupliga, et otsesed valguskiired ei langeks vaataja silmadele ega televiisoriekraanile. Televiisorit peab vaatama otse istudes, mitte küljelt, viltu või lamades. 4 4. ARVUTI MÕJU SILMADELE Arvuti iseenesest ei ole kahjulik. Inimene lihtsalt pingutab arvutiga töötades tugevasti silmi ning sellest tekib silmalihaste ülepinge. Oma mõju avaldavad muidugi ka pildi värelemine ja vähene teravus
Jooned muutusid järjest laiemateks ja vabamateks. Hiline periood Rembrandti hilisemaid teoseid iseloomustas kompositsiooni lihtsustumine ja varasemast veelgi rikkalikum ning peenem värvikäsitlus, mis avaldus eriti nägudel. Omapärane valgusekäsitlus 6 Rembrandtile oli iseloomulikuks omapärane valgusekäsitlus. Ta ei valgustanud kogu maali, vaid ainult osa sellest. Samas puudus tihti valgusallikas ning kujutatud objekt näis valgust justkui seestpoolt kiirgavat. Õpilased Rembrandtil oli hulgaliselt õpilasi kogu tema elu jooksul. Näiteks Ferdinand Bol (1616 1680), Govert Flinck (16151660), Gerrit Dou (16131675), Nicolaes Maes (16431693) ja Aert de Gelder (16451727). Tema võimekaimaks õpilaseks oli aga Carel Fabritius (16221654), kes elas oma elu lõpus Delfti linnas ja oli tähtsaks ühenduslüliks Rembrandti ja Johannes Vermeeri (1632 1675) vahel.
Nende arvates olid maalidel kujutatud asjad kunsti jaoks alaväärtuslikud ja labased (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseen). Kaasaegsete stseenide kujutamisel hakati kasutama seni ainult ajaloomaalile omast suurt formaati. Populaarsed olid jutustava süeega ühiskonnakriitilised maalid.Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. · Realismi kunstnikud 19.sajandi teisel poolel. Gustave Courbet(1819-1877) prantsuse kunstnik. Esindab realismi koolkonda. Ta veendus pärast 1848. aasta revolutsioonist osavõtmist, et tema kohus on kujutada tegelikkust, eelkõige inimesi, kelle elu ja töö on talle lähedased. Courbet´ teostes ilmneb kohati jõhker realism. Tema loomingut iseloomustavad
väjendatakse tavaliselt protsentuaalselt (%T). Neelduvus (A) sõltub läbilaskvusest. UV/Vis spektromeetrit on võimalik seadistada mõõtmaks peegeldust. Sellisel juhul mõõdab spektromeeter proovist peegeldunud valguse intensiivsust (I) ja võrdleb seda referentsmaterjalilt (nt. valge plaat) peegeldunud valguse intensiivsusega (I0). I / Io suhet nimetatakse peegeldusteguriks ja seda väljendatakse protsentuaalselt (%R). Spektromeetri põhilised osad on valgusallikas, proovikamber, monokromaator, et eraldada erineva lainepikkusega valgus ja detektor. Kiirgusallikaks on tihti volfram hõõgniit (3002500 nm), deuteeriumlamp, mis annab pidevat kiirgust ultravioletses alas (190400 nm), ksenoonlamp, mis on pidev lainepikkustel 1602000 nm. Detektoriks on tavaliselt fotoelektronkordisti, fotodiood või fotodioodide rivi. Fotodioode ja fotoelektronkordistit kasutatakse skanneeriva
kujutada. Nendelt oodati objektiivsust. Nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates olid maalidel kujutatud asjad kunsti jaoks alaväärtuslikud ja labased (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseen). Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Populaarsed olid jutustava süeega ühiskonnakriitilised maalid. (Ilja Repin, Camille Corot) Klassitsism 19 saj I-veerand. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse
Kosmoloogia mõisted Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike, mille ümber tiirlevad 8 planeeti. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", Planeet on taevakeha, mis 1. tiirleb ümber Päikese, 2. on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida (keralähedast) kuju 3. ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil, kahel - Merkuuril ja Veenusel - kuud puuduvad. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev ta...
-Valgustatus peab olema ruumis ühtlaselt jaotunud ; Keelatud ainult kohtvalgustus; elektripirn või helkivad kohad ei tohi paista silma (kutsub esile pimestuse, vilkuvustunde silmade ees täpid ) -Töökohtade normaalse valgustiheduse tagamine on tööandja kohustus. Mittepiisav valgustustihedus võib põhjustada tööõnnetusi, silmade väsimist ja nägemise halvenemist. -Ülemäärane valgustustihedus, ere valgus ja mittekohase spektriga valgusallikas võivad samuti põhjustada silmade väsimist, nägemise halvenemist ja üldist väsimust, aga ka tööõnnetusi - -tehislik optiline kiirgus- kõik seadmed mis kiirgavad (telefon, mikrolaineahi, x-ray jne) *masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. 2. Keemilised ohutegurid Kemikaalid võivad organismi sattuda: *sissehingatava õhuga kemikaalide tolm, udu, suits, gaas, aur;
Carronaggsso on väga rahutu ja seikleja. Süüdistati mõrvas ja homoseksaalsueses. Suri 37-aastasena, vaatamata sellele on maha jätnud suurehulgal teoseid. Kujutas oma töödes rohkem lihtrahva igapäevast elu ja püüdis edasi anda ka religioossetsõnumit, milest lihtrahvas sai aru ning kirik toetas teda. Maalide kompositsioon on väga erinev- inimes on tema maalidel ei ole ainult näoga vaataja poole. Püüab vaatajat sellega tuua maaliruumi. Piltide ruumilisuse saavutab tumeda ja heledaga, valgusallikas tuleb ülevalt keskele ehk keldriluugi valgus. Inimes on tõetruud. („Lauto mängija“). Näha on meelelisust ja lopsakust. Ta muutub kiirelt populaarseks kogu Euroopas ja tal on palju järgijaid. Itaalias oli tal üks järgijatest naiskunstnik Gentileschi, kes kujutas oma töödel Piibli naiskangelasi („Juudit ja tema teenijanna“). Carracci’d ja nende järgijad rajavad kunstiakadeemia, selle jaoks, et eristada ennast käsitöölistest. Gonolya(?) akadeemia juhiks saab üks vendadest
Värviline pind peegeldab vaid iseenda värvi valgust, ülejäänud neelduvad. Silmaava ehk pupilli abil reguleerib organism silma sattuva valguse hulka. Kepikesed näevad valgust, kolvikesed värve. Kolvikesi on kolme liiki: sinised, rohelised ja punased. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt, mitteühtlases kõverjooneliselt. Valguse kiirus õhus ja ka õhuta ruumis on 300 000km/s. Valgusaasta on vahemaa, mille läbib valgus ühe aasta jooksul. Vari on ruumipiirkond, mida valgusallikas ei valgusta. Esemetel on vari, sest valgus levib sirgjoonelisel ja seetõttu ei levi ta keha taha. Vari jaguneb täisvarjuks ja poolvarjuks. Valguse peegeldumine on nähtus, kus valgus langeb mingile pinnale ja pöördub tagasi samasse keskkonda, kust see tuli. Valguskiire langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. a=B Omavahel risti olevad tasapeeglid suunavad valguse samas sihis tagasi. Nõguspeegel koondab, kumerpeegel hajutab. Peegeldumist peegelpinnalt nim otseseks peegeldumiseks
lainepikkused. Mida suuremad on veepiisad, seda eredam vikerkaar tekib. Kui piisad on väga väikesed, on vikerkaar kahvatu, muutudes piiskade suuruse vähenedes valkjaks, sest nüüd on murdumisest ülekaalus difraktsioon (murdumine), mis määrib spektrivärvused jälle valgeks valguseks. Sellised vikerkaari oleme uduga ikka näinud, kui päike paistab udukihist läbi. Seda nähtust tuntakse rohkem siiski udukaare või uduvikerkaare nime all. Vikerkaar tekib siis, kui valgusallikas (päike või kuu) paistavad sadavale vihmale peale, lisaks peab nende kõrgus horisondist olema alla 42°, sest muidu jääb vikerkaar horisondist madalamale ja selle nägemiseks tuleks maapinnast kõrgemale tõusta. Suurelt kõrguselt, näiteks lennukilt või kõrghoonest võib näha ka täisringikujulist vikerkaart. Jällegi peab päike jääma selja taha ja all sadama vihma. Mis on vikerkaar? Optiline nähtus, mis tekib valguse vastastikmõjus veepiisakestega ja mis kujutab endast
Tasalaineks nim lainet, kui võnkuvaks kehaks on tasand. 16 Valguse ja aine vastastikmõju 1 cd on valgusallika valgustugevus antud suunas, mis kiirgab monokromaatilist valgust sagedusega 540*1012 Hz (roheline valgus) ja mille energeetiline valgustugevus antud suunas 1/683 W/sr. 1 dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. 1 lm (luumen) on valgusvoog, mida kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurga ühikusse 1sr. 1 lx (luks) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm japtub ühtlaselt pinnale 1 m 2. 1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala. Absoluutne murdumisnäitaja n1 Suhteline murdumisnäitaja n21 õhu suhtes. Difraktsiooniks nim valguslaine paindumist geomeetrilise varju piirkonda. Dispersiooniks nim absoluutse murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine
Valgus on nähtav ainult siis, kui ta silma levib. Täielikus pimeduses me ei näe midagi! Valgusallikaid näeme neilt kiirguva valguse tõttu! Kehad on nähtavad neilt peegeldunud valguse tõttu! Nägemine peegli abil. Vaatlejale näib, et valgus lähtub valguskiirte pikenduste lõikepunktist B, kuid oma kogemuste põhjal teame, et valgust kiirgav laterrn pole mitte vees, vaid posti otsas! Ruumipiirkonda eseme taga, mida valgusallikas ei valgusta, nimetatakse täisvarjuks. Ruumipiirkonda eseme taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt, nimetatakse poolvarjuks. Vari väikesemõõtmelise valgusallika korral. Valgus levib kollasest väikesest valgusallikast sirgjooneliselt tema teele jääva esemeni ja sellest mööda. Eseme taha valgus ei levi ja tekib täisvari. Vari mitme väikesemõõtmelise valgusallika korral.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Valgus kui oluline keskkonnategur organismide jaoks Juhendaja: Merle Ööpik Tartu 2011 Meie peamine valgusallikas on Päike oma 24-tunnise tõusu ning loojangu tsükliga ja aastaaegadele vastava valge aja pikenemise ja lühenemisega. Ilma Päikeseta ei eksisteeriks elu planeedil Maa. Eelnev lause saab enamusele selgeks juba algkooli loodusõpetuse õpikutest ning see on ka täiesti tõene. Päike ja valgus on peamine elu allikas fotosünteesivatele taimedele, kellest omakorda toituvad loomad ning moodustub toiduahel.
ning teine plaadi äärest neli tolli sissepoole (antud pikkus vastab inimese tavapärasele silmade vahemaale). Ketta taga asub asub intensiivse valguse allikas, ketta ees aga kindla asetusega objektiiv nii, et kujutis pööratakse tugeva valguse abil ümber. Kokkuleppeliselt on mõlema 6 spiraali kohta oma valgusallikas ning objektiiv. Nagu ka tavatelevisioonis, on vastuvõtjaplaadi taga neoontuub, kuid siinjuhul katab see mõlemat spriaali ning lõpuks tekib kaks pooletollise vahega kõrvutist pilti – üks parema ning teine vasaku silma jaoks. Televisiooni kasutaja vaatleb pilte aga läbi stereoskoopilise vaatlusvahendiga, milles on kaks pilte üheks „sulandavat“ prismat. 1929-1932 lasi patendeerida ja arendas Edwin H. Land polariseeritud materjali (ingl.k polarising sheet)
Kuna neeldumisintensiivsus sõltub valguse lainepikkusest, peab spektrofotomeeter võimaldama valida spektrista antud ühendi jaoks sobiva lainepikkuse. Nähtavale spektriosale vastavad lainepikkused 380-780 nm, saab mõõta vaid värviliste lahuste opt.tihedust. UV alas (185-380nm) neelavad valgust praktiliselt kõik orgaanilised ained. Spetsiifilisem on neeldumine 280-380 nm, seda laineala kasut aine identifitserimiseks neeldumismaksimume järgi. Spektrofotomeeter. Valgusallikas halogeenlamp või deuteeriumlamp. Monokromaator difraktsioonivõre või kolmnurkne prisma, polükromaatne valgus lahutatakse peegeldumisel spektriks. Pilu - mõõtmed määravad kui lai spektriosa läbib uuritava proovi. Mida kitsam pilu, seda täpsem spekter registreeritakse. Suurendades pilu, seda suurem tundlikkus (seda väiksem kontsentratsioon on võimalik määrata). Valgustundlik element fotoelektronkordisti, mõõdab küveti läbinud valguse intensiivsust.
s.o. kiired väljuvad läätsest paralleelse kimbuna. Kiirte paralleelsust saab jällegi kindlaks teha lõpmatusse teravustatud pikksilma abil. Mõõtes kaugused d ja k, saab leida fookuskauguse f = k d. TÖÖ KÄIK 1. Küsige juhendajalt konkreetne tööülesanne ja töö teostamiseks vajalikud vahendid. 2. Tutvuge optilise pingiga ja mõõtmiseks vajalike seadmete käsitsemisega. Seejärel seadke valgusallikas niisugusesse asendisse, et pilust väljuvad kiired leviksid piki optilist pinki, paralleelselt optilise pingi pikiteljega. Läätse hoidjad asetage nii, et neisse paigutatud läätsed oleksid risti optilise pingi pikiteljega (valguse levimissuunaga). Samasugusesse asendisse tuleb pöörata ka ekraan. Kontrollige, et ekraani ja läätsede keskpunktid asuksid ühel kõrgusel valgusallika piluga. 1
), kuhu tuleb ühendada välisjuhtmed. Sisend- ja väljundseadmed antakse tingmärkidega, ülejäänud seadmed ristkülikutena. Ühendusskeemide järgi tehakse ühendused. Kõik põhimõtte- ja ühendusskeemi elemendid tähistatakse tähtedega. Üks ja sama element mõlemal skeemil peab kandma sama tähist. 38. Valgustustehnilised mõõtühikud Steradiaaniks (sr) ruuminurk Kandela (cd)valgustugevus Luumen (lm)-valgusvoog mille kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurka 1sr 1lm=1cd*1sr .Luks (lx) valgustuse mõõtühik. 1lx=1lm/m2 Nitiks (nt) heledus 1nt=1cd/1m2 39. Valgustuse arvutuse meetodid. Valgustustehnikas kasutatavate fotomeetriliste mõõtühikute valik on kooskõlastatud inimese silma spektraalse tundlikkusega. Fotomeetrias arvestatakse ainult energiat, mida kannavad nägemisaistingut põhjustavad elektromagnetlained. Inimsilm on kõige tundlikum lainepikkusel 555 nm. Valgustugevuse mõõtühikuks on kandela
asub Päike II. Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala III. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega TÄHESUURUS- t aevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust. DOPPLERI EFEKT- kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb. SUUR PAUK- paisuva universiumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse kirjeldav hüpotees. ASTRONOOMILINE ÜHIK- pikkusühik, Maa kesmine kaugus päikesest. Mõjupiirkond:Päikesesüsteem. PARSEK-kaugus, kust vaadates 1 a ü katab 1 nurgasekundiehk sellise ringjoon, mille üks a ü m = 3,26168
Interferentsiks nimetatakse lainete liitumisefekti, mille korral liitlaine intensiivsus ei võrdu liidetavate lainete intensiivsuste summaga. Selleks on vajalik, et liidetavad lained oleksid koherentsed, st nende faasivahe oleks ajas muutumatu. Kvaasimonokromaatiliste lainelõikude liitumisel on see tingimus täidetud siis, kui nende optiline käiguvahe on oluliselt väiksem nende enda pikkusest ja siis, kui valgusallikas on punktikujuline. Difraktsioon on samuti jälgitav lainete liitumisel ja see seisneb valguse hajumises langemisel tõkkele või läbiminekul avast. Difraktsiooni saab arvutada, toetudes Fresneli- Huygensi printsiibile, mille kohaselt kujutab lainepinna iga element endast sfääriliste koherentsete sekundaarlainete allikat, mille algamplituudid on võrdelised vastava pinnaelemendi suurusega. Need koherentsed lained liitumisel interfereeruvad ja tekkiva
4. Function- toimima, tegutsema, tegevus, ülesanne 5. Embrace- omama, embama, hõlmama Lk 3 1. Significant- oluline, tähtis, märkimisväärne 2. Glassblower- klaasipuhuja 3. Artisan- käsitööline 4. Pursue- järgima, jälitama, püüdlema, otsima 5. Fervently- innukalt, kirglikult 6. Beverage- jook 7. Convey- edasi andma, vedama, üle kandma 8. Venture- riskantne ettevõtmine, spekulatsioon, riskima 9. Profound- sügav, põhjalik 10. Emphasize- rõhutama, toonitama 11. Luminary- valgusallikas, valgusti, taevakeha Lk 4 1. Persuade- veenma, keelitama 2. Breakthrough- läbimurre, pöördeline saavutus 3. Proper- sobiv, paras, õige, sünnis 4. Precisely- täpne, täpselt, just nii, täpipealt 5. Well-off- heal järjel, jõukas 6. Apparently- ilmselt, silmanähtavalt, näiliselt Lk 5 1. Oak casks- tammevaadid 2. Estate- kinnisvara, seisus, omand, varandus, pärandus 3. Specs- prillid 4. Spouse- abikaasa, abielupaar 5. Long- simmering- pikaajaline 6. Obvious- ilmne, selge, ilmselge 7
ProDiags 5.4. Rooliratta pöördenurga andur: Joonisel on kujutatud Citroeni optilist andurit, mille tööpõhimõte seisneb fotodioodi omadusel valguse toimel avaneda. Led-diood on valgusallikas ja ketas katkestab valgusvoo. Kui ketta avad satuvad Led-dioodi ja fotodioodiga ühele joonele, muutub fotodiood juhtivaks ja maandab juhtploki signaaliklemmid (pinge langeb 1.5V). Andurisse on paigaldatud kaks paari dioode ja avad
2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. (T12/T22=a13/a12). · Tähesuurus - ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv. · Doppleri efekt määratakse taevakehade vaatekiiresihilist (radiaal-) kiirust. Kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb, valgusallika ja vaatleja vastatikusel eemaldumisel lainepikkus aga suureneb. (lamda=lamda0(1+v/c), kus v-radiaalkiirus, taevakehade lähenemisel loetakse negatiivseks, c-valguse kiirus, lamda0-liikumatu valgusallika lainepikkus, lamda-liikuva valgusallika lainepikkus). Teiste sõnadega, vaatleja ja valgusallika eemaldumisel esineb spektrijoonte punanihe, lähenemisel aga sininihe.
vastumeelt. Nende arvates olid maalidel kujutatud asjad kunsti jaoks alaväärtuslikud ja labased (nt. Igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseen). Kaasaegsete stseenide kujutamisel hakati kasutama seni ainult ajaloomaalile omast suurt formaati. Populaarsed olid jutustava süzeega ühiskonnakriitilised maalid. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. (http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_%28kunst%29) Realismilt nõuti, et ta aitaks lahendada ühiskondlikke probleeme. Selleks pidi kunst olema võimalikult objektiivne ning andma hea ettekujutuse reaalsest elust. Realism seadis oma eesmärgiks tõsielu kujutamise. Oluline oli tõde, ilu peeti teisejärguliseks. Realistidele oli iseloomulik huvi töö ja argielu vastu, pöörati tähelepanu halvale ja koguni vulgaarsusele inimese elus
oleksid ohutult väljunud. 5. Ühistranspordis, millel on turvavööd, peavad lapsed olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. 4. Ohutuse tagamine 1. Õppekäigule/väljasõidule lubada ainult terved lapsed. 2. ÕK ajal kannavad kõik lapsed ja täiskasvanud ohutusveste. 3. Lasterühma ohutus tagatakse asjakohaste vahenditega, näiteks märgulipud, pimedal ajal helkurid, laternad või muu valgusallikas. 4. Mitmepäevase väljasõidu korral võta kaasa esmaabi komplekt. (Hea, kui ka lühikesel jalutuskäigul esmaabivahendid kaasas on). 5. Mitmepäevase väljasõidu korral selgita eelnevalt välja, millised on sihtkohas meditsiinilise abi võimalused. 6. ÕK ajal jälgitakse pidevalt laste ohutust, kõikide laste olemasolu, täidetakse liikluseeskirju. 7. Sõiduteed tohib ületada käigusilla või tunneli , ülekäiguraja või ülekäigukoha
Ülavalgustuise võib saavutada ka laes olevate loomulike valgusallikate, valguskuplite abil. 2 Kuidas mõõdetakse Pinna, sealhulgas tööpinna valgustatust mõõdetakse luksides (lx), valgusti valgusvoogu luumenites (lm). Valgustuse normeerimine algab valgusallika valgustugevusest, mille ühikuks on kandela (cd), mis vastab etalonile - monokromaatilise (540.1012 Hz) valgusallika kindlale võimsusele (vastab ligikaudu ühele steariin- või parafiinküünlale). Kui valgusallikas üks kandela kiirgab ruuminurka üks steradiaan (sr), on seal valgusvoog üks luumen. Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. 3 Valgustus Valgustus jaotub loomulikuks valgustuseks, tehisvalgustuseks ja avariivalgustuseks Ruumide normaalne valgustatus saavutatakse kas loomulikul teel (päikesevalgus) või tehisvalgusallikate abil. 1 Loomulik valgustus Pikka aega pimedates ruumides või öövahetuses töötajatel häirub organismi bioloogiline
Juurde võidakse liita ka veel käsukoodiga koos olev nihe. Suhteline adresseerimine – käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri (PC) väärtusele. See võimaldav programmis nt tsüklites liikuda nihke võrra edasi või tagasi. Võimaldab programmi mälus laadida suvalisse kohta, sest siirded tehakse mainitud aadressi suhtes. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid LCD (Liquid Crystal Display) – e. Vedelkristallkuvar. Kuvari vedelkristallpaneeli taga on valgusallikas. Valgusallika poolel on filter, mis laseb läbi ainult 0-kraadise polarisatsiooniga valgust; järgneb vedelkristall ja vaataja poolel on on filter, mis lasev läbi 90-kraadise polarisatsiooniga valgust. Vedelkristall valgust ei kiirga ning on vaja valgusallikat, millest lähtuvat valgust on võimalik lasta läbi vedelkristalli või mitte. On olemas 3 erinevat võimalust : taga on peegel; taga on aktiivne valgusallikas; taga on nii peegel kui ka aktiivne valgusallkas
Kuigi esimene laseri nime kandev optiline seade ehitati alles 1960. aastal ameeriklase Maimani poolt, on tänaseks trükis ilmunud juba tuhandeid artikleid, mis käsitlevad selle seadme teooriat, tehnilist teostust, rakendusi ja tõenäolisi tulevikutäiustusi ning rakendusi. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid
mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
