Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"valgusallikas" - 268 õppematerjali

valgusallikas on väga kaugel, nagu näiteks Päike ja teised tähed, siis on valguskiirte lõikepunkt meist väga kaugel ja valguskiired on praktiliselt paralleelsed.
thumbnail
9
doc

Füüsika kordamine 8.klass

Näiteks: Füüsikalised suurused on mass, kiirus, rõhk, teepikkus, jõud jne. 5. Mis on mõõtmine? MÕÕTMINE ­ füüsikalise suuruse võrdlemine tema ühikuga 6. Mis on optika ehk valgusõpetus? OPTIKA ­ füüsika osa, mis uurib valgusnähtuseid 7. Mis on valgusallikas ? VALGUSALLIKAS ­ keha, mis kiirgab valgust. Näiteks: päike, lambipirn, lõke, küünlaleek. *VALGUSKIIR ­ valguse suuna kujutamiseks on võetud kasutusele valguskiire mõiste. *Ühetaolises (homogeenses) keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 8. Miks näeme kehi? ME NÄEME KEHI, kui nendelt tulev valgus satub silma. Näiteks: näen päikest, kui sellelt tulev valgus satub mulle silma Me näeme kehi, neilt peegeldunud valgus satub silma...

Füüsika
280 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Kaugõppe materjal

Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. Ratsionaalne valgustus kindlustab psühholoogilise mugavuse s.t inimene tunneb ennast kindlalt, samuti väldib hea valgustus väsimust, alandab traumatismi võimalikkust. Valgustusele esitatavad nõuded: 1) peab olema küllaldane ja vastama tehtava töö iseloomule 2) peab olema ühtlane 3) objekti ja fooni vahel peab olema kontrast 4) valgusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist. Ruumide normaalne valgustus saavutatakse kas loomulikul teel (päikesevalgus) või tehisvalgusallikate abil. Loomulik valgustus on inimesele vastuvõetavam, see stimuleerib organismi elutegevust. Pikka aega pimedates ruumides või öövahetuses töötajatel häirub organismi bioloogiline tasakaal ultraviolettkiirguse puudumise tõttu (tekib nn ,,bioloogiline pimedus"). Loomulik valgustus võib olla: · Ülavalgustus- katuseaknad...

Töötervishoid ja -ohutus
459 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Vari ja valguse murdumine

VARI JA VALGUSE MURDUMINE Vari tekib sellepärast, et valgus levib sirgjooneliselt. Väike valgusallikas tekitab täisvarju ­ ruumi piirkond mida valgusallikas ei valgusta. Suur valgusallikas või mitu väikest valgusallikat tekitab täisvarju ja poolvarju(see on täisvarju ümber). SUUNATUD VALGUS HAJUV VALGUS Levib valgusallikalt sirgjooneliselt. Tekib valguse peegeldumisel matt pinnalt. Vari on olemas. Vari puudub. Valgus omab kindlalt suunda. Puudub kindel suund. Päikese valgus selge ilmaga. Päikese valgus pilvise ilmaga....

Füüsika
57 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Füüsika 2 - Mere - teooria 76-89

Ajas püsiv liitmise tulemus on võimalik ainult koherentsete lainete puhul ehk sama sageduse (monokromaatse) ja püsiva faasivahega lainete puhul. Reaalsed valgusallikad ei kiirga kunagi monokromaatseid laineid ja seetõttu sõltumatutest allikatest pärinevad valguslained ei interfereeru. Pealegi on absoluutselt monokromaatne laine idealisatsioon, mis praktikas ei realiseeru mitte kunagi. Põhjus on järgmine.Reaalses valgusallikas on kiirgajaks aatom ja kiirgusakti tulemuseks piiritletud valguslaine-valgusosake footon. Ühe kiirgusakti pikkus on ca 1*10-8 s. See kestvus tuleneb energianivoode diskreetsusest. Footonite võimendis LASER-is on võimalik seda aega küll oluliselt pikendada, aga mitte lõpmatult, mida nõuab absoluutselt monokromaatne laine. Aines kiirgavad kõik aatomid kaootiliselt ja seetõttu on erinevate kiirgusaktide algfaasid erinevad. 82. Mis on ajaline ja ruumiline koherentsus?...

Füüsika ii
406 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Miks me näeme kehi ?

Mäestike jurues on asi nii, et õhu puhtus kiirgab valgust kiiremini, ning meie silmale tundub, et mäestik või mägi on meile üsna lähedal. Tehgelikult on mägi palju kaugemal kui me seda ette kujutasime. Kehade nägemiseks vajav valgus Valgusel on väga suur roll selles, et ma näeksime kehi. Sellesk peatun ka veidi valguse juures pikemalt. Valguse allikaks on valgus allikas. Valgusallikas kehad, mis kiirgavad valgust, parimaks näiteks meie planeedil on päike ja kuu. Mõlemad need kehad on meie valgusallikateks. Vaögusallikate eriliseks omaduseks peale valguse kiirgamise ka soojus kiirgus. Enamused valgusallikad kiirgavad soojust, sest valguse kiirgamiseks on vaja palju energiat ning keha temperatuur on kõrge. Toome näiteks lõkke tule: põlemisel tekib valgus, aga et toimuks põlemine on vajalik suur kuumus, ning kiirgub ka valgus. Päikesel on meeletu suur kuumus...

Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
1
doc

TTÜ õppekkeskonna esimene kodutöö

Õpetaja pani klaastopsi vett täis ja pani paberilipaka selle peale nii ,et see kattis kogu anuma suu. Siis keeras ta topsi ümber käsi anuma suu ja paberi peal ja natukese aja pärast eemaldas käe jättes paberi anuma suule. Kuigi anum oli vett täis, tagurpidi ja paberi lipakas suul ei voolanud vesi sealt välja. See oli päris huvitav. Õpetaja ütles, et seda põhjustab õhu kandejõud. Selleks, et õhk niimoodi vett ei jaksaks hoida peaks veeanumas olema 30 l vett. See katse tekitaski mul huvi füüsika vastu. 2. Kuna üks kuup dm on võrdne 1 l siis peaks taignakaussi panema pool kasutuses oleva klaasnõutäit vett. Selleks, et saada klaas täpselt pooltäis on selline nipp, et paned klaasi silma järgi natuke üle poole klaasi. Siis kallutad klaasi (lastes osal veel välja voolata) kuni vett on täpselt niipalju, et vee horisontaaljoon on klaasi paremast ülemisest otsast klaasi alumise vasaku otsani. See on...

Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Lõke

Lõke Lõke on vabas õhus asuv lahtine tulease, mis on rajatud kividele või muule tulekindlale alusele. Lõke on algeline söögiküpsetamisvahend. Lõke on soojus- ja valgusallikas . Lõke oli kaua aega ajaloos kasutusel söögitegemisel ja valgusallikana.Lõket kasutati ka märguanneteks. Kui tikust lõket süüdata, siis kohe puit põlema ei sütti, see soojeneb natukene. See aeg võib olla väga lühike.Kui tikk vastu puud panna, siis hakkavad puidus aineosakesed kiiremini liikuma ja puit kuumeneb. Kui lõke põleb, siis selle ümber hakkab õhk soojenema.Toimub soojusülekanne lõkkelt õhule. Tekib õhuringlus...

Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Optika ehk valgusõpetus - 8. klass

Selleks, et valgus silma ei kiirgaks kantakse päikeseprille, sest need neelavad valguse ja see enam ei ärrita liigselt silma. Valge pind peegeldab talle langenud valgusest 95 % ja must pind peegeldab langenud valgusest 5 %. Nägemine. Valgus on nähtav siis kui see levib silma. Valguallikaid näeme neilt kiirguva valguse tõttu. Me tajume kehi valguse silma langemise sihis. Osad loomad kes väidetavaltnäevad pimedas ei näee tegelikult täispimeduses. Vari. Ruumipiirkonda eseme taga, mida valgusallikas ei valgusta, nimetatakse täisvarjuks. Ruumipiirkonda eseme taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt, nimetatakse poolvarjuks....

Füüsika
121 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Füüsika valemid

1Fon sellise juhi mahtuvus, mille potentsiaal muutub 1V võrra, kui tema laeng muutub 1C võrra; 1F=9*1011cm (CGSE süsteemis) 1 H on sellise juhi induktiivsus, mille korral voolutug muutus 1A/s tekitab juhis endaindukts emj 1V. 1 Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). 1 J on töö, mida teeb jõud 1N, kui selle rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra. 1 lm (luumen) on valgusvoog, mida kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurga ühikusse 1sr. 1 lx (luks) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm jaotub ühtlaselt pinnale 1 m 2. 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s 2. 1 Pa on rõhk, mille korral 1m2 pinnale mõjub jõud 1N. 1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A. 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele....

Füüsika
841 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Rembrandt Harmenszoon van Rijn

Hiline periood Rembrandti hilisemaid teoseid iseloomustas kompositsiooni lihtsustumine ja varasemast veelgi rikkalikum ning peenem värvikäsitlus, mis avaldus eriti nägudel. Omapärane valgusekäsitlus 6 Rembrandtile oli iseloomulikuks omapärane valgusekäsitlus. Ta ei valgustanud kogu maali, vaid ainult osa sellest. Samas puudus tihti valgusallikas ning kujutatud objekt näis valgust justkui seestpoolt kiirgavat. Õpilased Rembrandtil oli hulgaliselt õpilasi kogu tema elu jooksul. Näiteks Ferdinand Bol (1616­ 1680), Govert Flinck (1615­1660), Gerrit Dou (1613­1675), Nicolaes Maes (1643­1693) ja Aert de Gelder (1645­1727). Tema võimekaimaks õpilaseks oli aga Carel Fabritius (1622­1654), kes elas oma elu lõpus Delfti linnas ja oli tähtsaks ühenduslüliks Rembrandti ja Johannes Vermeeri (1632­ 1675) vahel....

Kunstiajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vöötkoodid

ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND 7. VÖÖTKOODI RAKENDUSED.......................................ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND KASUTATUD KIRJANDUS...............................................ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND Vöötkoodi lugemine Lugemise tehnika Vöötkoodi lugejaid on erinevaid, kuid kõik nad loevad koodi optiliste kiirte peegeldumise erinevuse järgi koodi tumedatelt ja heledatelt triipudelt. Lugeja optilise süsteemi kaheks põhielemendiks on valgusallikas ja tagasipeegeldunud valguse sensor. Valgusallikas suunab valguskiire koodielemendile, millelt tagasipeegeldunud valguskiir suunatakse läätsede abil sensorile. Sensor muundab valguskiired elektrilisteks analoogimpulssideks, mille pikkus sõltub loetud vöötkoodielemendi laiusest ja amplituud elemendi toonist. Seejärel analoogsignaal digitaliseeritakse ja saadetakse dekoodrile. Erinevad lugejad Vöötkoodilugejad võib jagada kolmeks: Pliiatslugejad CCD-lugejad...

Arvutiõpetus
52 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Huvitavaid katseid/fakte füüsikast

Valgust on näha siis, kui see silma levib. Valgus levib sirgjooneliselt. Valgusallikais näeme neilt kiirguva valguse tõttu. Neid kohti keha pinnal, mis peegeldavad rohkem valgust, näeme heledamatena kui neid kohti, mis peegeldavad vähem valgust. Me tajume kehi valguse silma langemise sihis.Valgusallikaks nimetatakse valgustkiirgavat keha. Vari koosneb täis- ja poolvarjust. Täisvari on ruumipindkond, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari on piirkond, mida valgusallikas osaliselt valgustab. 4 Mehaanika ­ õpetus kehade liikumisest ja vastastikmõjust. Kuidas saadi meetri, kilogrammi ja sekundi väärtused? 18. sajandi lõpul otsustati Prantsusmaal võtta pikkusühikuks üks kümmemiljondik osa Pariisi läbivast veerandmeridiaanist ­ sellele anti nimetus meeter. Ühe meetriga lepiti kokku ka massiühiku väärtuses. Massiühikuks 1 kg võeti 1 kuupdetsimeetri puhta vee mass temperatuuril 4 kraadi C...

Füüsika
86 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Tähed

6-7 Tähtkujud..................................................................................8 Tähtede surm.............................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................10 Kasutatud materjal.....................................................................11 Sissejuhatus Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas , eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest.(www.miksike.ee) Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneid...

Füüsika
154 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Füüsika teemade konspekt

16 Valguse ja aine vastastikmõju 1 cd on valgusallika valgustugevus antud suunas, mis kiirgab monokromaatilist valgust sagedusega 540*1012 Hz (roheline valgus) ja mille energeetiline valgustugevus antud suunas 1/683 W/sr. 1 dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. 1 lm (luumen) on valgusvoog, mida kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurga ühikusse 1sr. 1 lx (luks) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm japtub ühtlaselt pinnale 1 m 2. 1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala. Absoluutne murdumisnäitaja n1­ Suhteline murdumisnäitaja n21­ õhu suhtes. Difraktsiooniks nim valguslaine paindumist geomeetrilise varju piirkonda. Dispersiooniks nim absoluutse murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine...

Füüsika
519 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Tähed - referaat

3 Tähed........................................................................................4 Hüperhiid.................................................................................5 Neutrontäht..............................................................................6 Valge kääbus............................................................................7 Päike........................................................................................8 Tähtkujud.................................................................................9 Tähtede surm.........................................................................10 Tähtede kiirgus......................................................................11 Tähtede värvus ja heledus.....................................................12 Kaksiktähed...

Füüsika
88 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Elekter

Tegurid: I=SvN(osakeste arv) Ohmi Seadus: voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline selle juhi takistusega. I=U*G(juhitavus,S-siemens) Takistus ja juhitavus on omavahel pöördvõrdelises seoses R=1/G tähis R ühik: (oom) I=U/R I-voolavavee kiirus/hulk: U-pumba poolt rakendatud tõuge ; kraanivee voolamine R-kraani kruvi poolt põhjustatud piirang valgusallikas ampermeeter( voolutugevuse mõõtja) voltmeeter( pingemõõtja) kondensaator takisti (suure takistusega seade) reostaat (muudetav takistusega tarbija) lüliti vooluallikas Jadaühendus: Ikogu= I1= I2= I3=... Rööpühendus:Ikogu= I1+ I2+ I3... Ukogu= U1+ U2+ U3+... Ukogu=U1=U2=U3=... Rkogu=R1+R2+R3+... Rkogu=(1/R1+1/R2+1/R3...)-¹...

Füüsika
31 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Mikroskoop

Objektiivlääts- 8 ja 20 ( ka 40 ja 100 ) kordse suurendamisega. Kogusuurendus võrdub, okulaari suurendused korda objektiivi suurendused. Mikroskoobi alusel paikeb enamasti, kas nõgus peegel või lamp. Valgusmikroskoobi töötamiseks vajaminevat valgust saab just nende abil. Juhul, kui mikroskoobil on peegel, tuleb see paigutada nii, et valgus kas väljast või ruumisisesest valgusallikast satuks mikroskoobi vaatevälja. Juhul, kui valgusallikas, asub esemelaua all, piisab selle sisselülitamisest ning peeglit ei ole tarviski. Eseme suurendamiseks on valgusmikroskoobil kaks läätsede süsteemi, objektiiv ja okulaar. Okulaar paikneb tuubuse ülemises otsas ja see on koht, kust vaatleja mikroskoobi sisse vaatab. Objektiivlääts paikneb tuubuse teises otsas, selles, mis on suunatud, vaadeldava objekti suunas. Nii objektiiv kui ka okulaar võivad olla erinevate suurendustega. Okulaarid on enamasti 7,10 ja 15 kordse suurendusega...

Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Silmad - referaat

Televiisori vaatamisel sageneb silmade pilkumine ja suureneb silmamunade liikumise ulatus. Oluline on vaadata televiisorit õiges kauguses, mida suurem on ekraan, seda suurem peab olema kaugus silmadest, mitte vähem kui 1,5....2 m. Soovitatav on, et samas toas põleks mingi valgusallikas , mille valgus oleks varjatud kupliga, et otsesed valguskiired ei langeks vaataja silmadele ega televiisoriekraanile. Televiisorit peab vaatama otse istudes, mitte küljelt, viltu või lamades. 4 4. ARVUTI MÕJU SILMADELE Arvuti iseenesest ei ole kahjulik. Inimene lihtsalt pingutab arvutiga töötades tugevasti silmi ning sellest tekib silmalihaste ülepinge. Oma mõju avaldavad muidugi ka pildi värelemine ja vähene teravus...

Bioloogia
45 allalaadimist
thumbnail
108
pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käeso...

Elektroonika
544 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tähed

Kas tähed ei paista mitte selleks, et igaüks leiaks ühel päeval enda oma A. de Saint-Exupery 1. Mis on tähed? Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas , eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem on ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal. Tähtede eluiga sõltub suuresti massist: mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga....

Füüsika
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun