Konspekt. Valgusajastu. Keskaja lõpul maadeavastusega alanud maailmapildi avardumine jätkus veelgi enam uusajal. Tehnika areng tõi võimaluse hankida teadmisi valdkondadest, mis olid seni olnud inimsilmale kättesaamatud. Üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet, uskuma enam vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis, kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Uusaja teaduse sihte väljendas
ARVESTUSTÖÖ NR. 2 Valgustusajastu 1. Selgita mõisted. (6p.) · literaat · impeerium · possaad · annekteerima · utoopia · radikaalne · nekrut 2. Miks nimetatakse 18. sajandit valgustussajandiks? (2p.) 3. Kes on pildil? Mis linna ta rajas? Kirjelda selle linna rajamist? (5p.) 4. Kellele kuulub ütlus? (4p.) 1. Ta liigub siiski. 2. Ma mõtlen, järelikult olen olemas. 3. Tagasi loodusesse. 4. Kus harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik. ... Rousseau ... Voltaire ... Galilei ... Descart 5. Kes on pildil? Miks nimetatakse teda valgustatud valitsejaks? (2p.)
Ajalugu Kordamine Venemaa 17. Sajandil Venemaal algas 17. Sajand näljahädaga, mille põhjuseks pidas rahvas Jumala kättemaksu tsaar B. Gudonovi tegude eest. Teda kahtlustati Ivan Julma noorima poja ja trooninõudleja Dimitri tapmises. Rahutusi kasutas ära munk Grigori Otrepjev, kes väitis end olevat Vale-Dimitri ja keda toetas Poola kuningakoda. Ta krooniti 1605. Aastal uueks tsaariks. Ta sai valitseda alla aasta, sest ta tapeti vandenõudlaste poolt. Järgmiseks valitsejaks sai Vassili Suiski. Rahvas pidas teda isehakanuks. Poolas ilmus välja uus isehakanu nimetades end Pääsenud Dimitriks, kellel oli palju toetajaid. Ta jõudis 1608. Aastal suure väega Moskva linna alla, kuid vallutada seda ta ei suutnud. Venemaa segadusi kasutasid ära Poola ja Rootsi. 1610. Aastal lubasid Moskva bojaarid Poola väed Kremlisse ja pakkusid trooni kuninga pojalek, lootes niimoodi sõda lõpetada. Kuningas Sigi...
Torm vaibus ja ta päästeti. Enamik ajaloolastest usub, et see ei olnud spontaanne tegu, vaid idee oli juba formulleeritud Lutheri mõtetes. Otsus saada mungaks oli raske ja selles pettus ka tema isa, aga Martin tundis, et peab oma lubadust hoidma. Lutheri otsusele aitasid kaasa ka hirm põrgu ja jumala viha vastu ja ta tundis, et elu kloostris aitaks tal leida pääset. (Biography.com editors 2016) 2 2. Vaimne ahastus ja valgusajastu Esimesed aastad kloostris olid Martin Lutheri jaoks rasked, kuna ta ei leidnud religioosset valgustust, mida ta otsis. Mentor ütles talle, et ta keskenduks oma elus ainult Kristusele, hiljem varustaks see teda suundadega, mida on otsinud. 27-aastaselt sai ta võimaluse olla delegaat kiriku konverentsil Roomas. Ta tuli sealt tagasi rohkem pettununa ja väga tõrjununa seal Katoliku preestrite hulgas nähtud korruptsiooni ja ebamoraalsuse pärast. Naastes
Kordamine 7-11 1. Valgustusajastu: tekkimise eeldused, valgustuse iseloomulikud jooned - Tehnika areng tõi võimaluse hankida uusi teadmisi. - Maadeavastustega algas maailmapildi avardumine mis jätkus veelgi enam uusajal. - Kujunes uus mõtteviis ning üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemivõimet ning katsetega saadud teadmisi. - Kujunes välja õpetus, mida kutsuti deismiks. 2. Montesquieu, Voltaire, Rousseau: nende ettekujutlused ideaalsest riigikorrast. Montesquieu- Pidas parimaks parlamentaarset monarhiat ning kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Voltaire- Pidas parimaks valgustatud absolutismi s.o. riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh. Rousseau- Pidas parimaks rahvavõimu. Võim pidi olema koondatud ühe isiku kätte, et ellu viia rahva tahet. 3. Kuidas rakendati valgustusideid 18. sajandil Preisimaa, Austria ja Venemaa valitsemisel? Preisimaa- Valitseja oli tuttav val...
UUSAJA MOOD UUSAEG Uusaeg on ajaloo periood mille umbkaudne algus oli aastal 1500 ning mille lõpuks loetakse kahekümnenda sajandi esimesi aastaid. Seega loetakse uusaja ajavahemikku ka ameerika avastamist ja esimest maailmasõda. UUSAJAMOOD Uusaja moe alla kuuluvad barokilikult uhked ja natuke üleliigselt ehitud kleidid, renessanssi aja lihtsad kuid kauni lõikega kleidid ning ka sõja mundrid. Mood pole ainult riided, moe kunsti alla kuuluvad ka peale riiete veel ,kingad, sukad, mööbel, soengud, arhitektuur ja aksessuaarid. Seega võib öelda, et kõik relvad mida kasutati esimeses maailmasõjas on osake uusaja moest. Sest olgem ausad paljudel selle aja relvadel on graveeringud erinevate lillede mustritega mis sel ajal moes olid. RENESSANSS Uusaeg algas renessanssiga ning see tõttu ka villase kangaga sest see oli tol ajal kõige populaarsem kanga sort kõikides inimklassides. Loomulikult kasu...
saavutustes. Tänapäeva maailmale on see ajastu palju kaasa andnud. 18. sajandil mõjutas see liikumine oluliselt viisi, kuidas valitsejad nägid oma kohustusi alamate suhtes, ja veelgi enam seda, kuidas alamad nägid iseennast ja oma õigusi ühiskonnas. Tänapäeva ühiskonnaski tuleb ette palju küsimusi seoses teaduse, universumi, usu ning riigi valitsemise kohta. Arenesid välja filosoofide ja teadlaste uued ideed ning et neid realiseerida, tõestati neid mitmesuguste katsetega. Valgusajastu teadlaste eeskujul võiksime meie, tänapäeva inimesed, mõelda välja uusi teooriaid ja mõtteid seoses nt milline on tegelikult elu universumis, heites kõrvale varasema mõjutusterohke teadmise õpikuist mitte et teadmised ei oleks vajalikud, need panevad ometigi põhja meie arengule ja mõistusele.
teisel pooltel õud, süngus ja kannatus. See näitab seda, kuidas üks asi kunagi ei muutu- rõõm ja kurbus eksisteerivad alati koos, sest alati püsib lootus, et elu läheb paremaks. Teine teos, mis mulle, kes ma olen viibinud pikema ajaliselt väga budistlikus riigis oli Nam June Palk´i töö „Buddha“, mis oli installatsioon Buddha, telerikasti ja küünlaga. Nimelt teler ja altar olid üksteise vastas, justkui teler oleks altar, mille vastas Buddha ei mediteeri vaid valgusajastu kiired muudavad tervet maailma. See näitab ka seda, kuidas teler on saanud majapidamisi ühendavaks ühiseks nimetajaks. See paneb mõtlema, kui ei oleks teatud tehnika imesi ning muutusi, mis oleks maailmast saanud siis ja praegu, kuidas oleks minu elu teistsugune? Kolmas teos, mida ma lihtsalt pean mainima on firma Iced Architects poolt konstrueeritud „Häll“, mis on 3 minutiline video, mis esmalt paistav välja justkui Pipi Pikksuka puu onn või „Kolme põrsakese“ üks majadest
· 1789 algas suur Prantsuse Revolutsioon, aga sellele järgnes terror ja Napoleoni vallutusõjad, mis tõid rahvale kannatusi. · Oli algselt suunatud õiglusele, vabale ühiskonnale, ideaalsele inimesele. · Tekkis aga hoopis maailmavalu, pessimism, skepsis(usupuudumine) · Kultuseks sai loodus, lihtne maaelu, vastu oldi kõigele võltsile. · Tunded pidid olema puhtad ja vabad. Romantiline tundeline kirjandus. · Lüürika esiletõus · Hõlgas valgusajastu mõistuslikkuse · Tõsteti esile erandlikkus, geniaalsus · Kangelased Märtrod, kes ohverdavad ennast õilsate eesmärkide nimel. · Nad on saladuslikud, teistsugused. · Romantism tõi esile ka rahuvuse. · Romantismi autorite iidoliteks olid Hamlet, Napoleon, keskagsete kangelaseeposte kangelased.
* 1957-1967, Chichele sotsiaal- ja poliitilise teooria professor, Oxfordi ülikool * 1963-1964, Aristotelese Seltsi president * Oluline roll Oxfordi Wolfsoni kolledzi asutamisel * 1957 löödi rüütliks * 1971 pälvis teeneteordeni (Order of Merit) * 1974- 1978 Briti Akadeemia president * 1979 Jeruusalemma preemia * Iga-aastased Hampsteadi sünagoogi ja Wolfsoni kolledzi Isaiah Berlini loengud Töö filosoofina · "Liberalismi kaks tähendust" · Valgusajastu vastane liikumine · Väärtuse pluralism · "Siil ja Rebane" Kasutatud materjal * http://en.wikipedia.org/wiki/Isaiah_Berlin * http://berlin.wolf.ox.ac.uk/tribute/index.html * http://ignotusblog.com/2011/05/31/isaiah-berlin-vabaduse- kaks-moistet/ * http://www.youtube.com/watch?v=84wJlDC8--o * http://www.youtube.com/watch?v=7WZNXgnrE9Q
tasemele- tabada päevavalgus selle ehedal moel ning püüda maalile looduse kastevärskus. 6. C.D. Friedrichi maalid valmisid looduses skitse tehes. 16. Realistid huvitusid oma kaasajast ja ümbrusest, ning püüdsid reaalsust loomutruult, ilma seda moonutamata või ilustamata edasi anda. 17. Romantism on keskaja imetlus. Romantikule on see aeg ja koht kus ta viibib, halvim võimalus( stabiilsus, paigalseis on romantikule masendav). Romantism väljendas kahtlust või pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid tunnete ja instinktide tähtsust. Romantikute üheks lemmikumaks teemaks oli metsiku looduse ülistus. Realismis tegeleti maastikumaalidega, loobuti väljamäeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest, ning hakati maalima seda mida nad enda ümber nägid. Objektiivsete tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine. 18. Esimesi prantsuse maastikumaalijaid nimetataks e barbizoonlasteks, kuna 1830-ndatel
Valgusajastu euroopas ei olnud õukond ja kirik enam määraval kohal. Arenes nooditrükindus,muusikaajakirjandus ja kriitika. Anti välja muusikaõpikud. Uus ajastus vabastas helilooja kiriklikust ja õukondlikust tellimusest, siis avanes heliloojal võimalus oma isikupäral särada lasta.tähtsustus helilooja vaba staatus. Uus muusika pidi olema lihtne, tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. Franz joseph haydn- pärit alam austriast rohrau külast tõllasepa perest. Isa laulis ja mängis harfi. Haydn õppis klaviiri ja viiulimängu. Õppis toomkoolis 10 aastat, lahkus häälemurde tõttu. Ta polnud nõus õppima vaimulikuks, jäi rahalisest toetusest ilma. Kutsuti kapellmeistriks vürst ezsterhanzy õukonda. 90 ooperit, 104 sümfooniat, üle70 keelpillikvarteti,24 ooperit. Londonis tohutu edu. Naasis viini rikka ja kuulsana, elas surmani seal. Tuntud kui instrumentaalmuusika loojana. Peetakse keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajaja...
6. PILET ROMANTISM 19. saj I pool Võid lugeda sellelt netileheküljelt sissejuhatust, kui minu tehtud jutt jääb ebaselgeks või liiga lühikeseks http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/romantism/index.htm Romantikute arvates on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust Romantism kunstis Avaldus eriti maalikunstis ja graafikas 1. Maalikunstis pearõhk koloriidil, valgusel ja varju kontrastidel 2. Hoogsad pintslitõmbed 3. Ainestik ajaloost (keskajast), legendidest, kirjandusteostest Arhitektuuris- paljude erinevate ajastute kopeerimine e. eklektika Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt, sest skulptuuri omahind on palju kõrgem kui
Romantism Kersti Kaupo 12a Üldiselt romantismist Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine Iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest,individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides Romantismi tunnused Nimetus romantism kandub kunsti üle kirjandusest Väärtuslikumad romantismi saavutused maalikunstis Romantism seab esiplaanile isiku-ja loominguvabaduse, rõhutas tundeelu tähtsust Eeskujusid leiti keskajast, eksootilistest idamaadest ja barokk- kunstist Maalikunsti tuleb taas liikumine, järsud valguskontrastid, hoogne pintslikäsitlus Pearõhk kloriidil Eugene Delacroix, 1798-1863 Oli prantsuse kõige tuntum maalikunstnik ja graafik
Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon toimus 1789-1799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord . Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga. Suur Prantsuse revolutsioon sai alguse eesõigustatud seisuse (vaimulikud, aadlikud) ja rikaste kodanikke vahel, majanduskriis veel aitas kaasa ja absolutistlik valitsemisviis. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Prantsuse revolutsioonil olid nii häid kui ka halbu külgi. Prantsuse revolutsiooni head küljed on monarhia kaotamine, mis tähendas et Prantsusmaal kukutati kuningvõim ja kuningas Louis XVI hukati rahva ees ning loodi vabariik. Feodaalkorra hävimine tähendas, et kaotati ära seisused...
Kunsti tekkimise põhjused: -- kusti olemuseks on mäng joonistati loomi mida sooviti jahil kätte saada -- kunsti tuletamine usundist Ürginimese usundiks oli animism, millega kaasnes maagia. Näiteks joonistati loomade kujutisi maagilistel eesmärkidel. Inimene joonistas looma, "haavas" teda ja uskus, et nii on tal ka parem jahiõnn -- bioloogiline tingitud oli lihtsal vaja joonistada ESIAJAKUNST Vanem, keskmine ja nooremkiviaeg.(Paleo-/Meso-/Neoliitikum) Loomakujukesed olid tehtud luust, mida nim. Statuettid. Kõige kuulsam naistefiguurides Willendorfi veenus vanim u 3000 eKr paekivist. Veenused kivist naisekujud Esiajainimesel oli taju ja kompositsioon väga vähe arenenud. Pildid olid kraabitud pehmele seinale sõrme või pulgaga, kontuurid täidetud värviga kasutati mineraalvärve purustatud/jahvatatud ning segatud rasva või luuüdiga. Värvid olid punane,must, kollane, valge . Värvimised tehti käsna või lihtsa pintsliga. Joonista...
See võis ka olla suur lüke tsentraliseeritud riikide tekkele. Hiliskeskaeg oli tegelikult sisuliselt uusaja teke, keskaja tunnused asendusid uusaja omadega, tekkis apitalistlik majandus. Kokkuvõtteks võib öelda, et keskaeg on võrreldes teiste ajastutega aeglase arenguga, siiski toimus kogu areng ju 10 sajandit. Kui ma nimetaks keskaega pimedaks, siis seda just oma aeglase arengu, viletsate eluoludeja sõdade rohkuse pärast. Samas võib nimetada keskaega ka pimedaks valgusajastu tõttu, kus areng toimus kiiresti, maailmavaateid tekkis mitmeid(keskajal oli neid vähe), inimesed julgesid arvamust avaldada, orjus hakkas kaduma. Samas, 10 sajandit, ilma mingisuguse tehnoloogia arenguta, väga aeglase elukvaliteedi tõusuga on tõesti näiteks, eriti praeguse ajaga tõesti väga ,,pime".
poolel.Paigalseis ja *F.Chopin kalender. stabiilsus on masendavad, *J.Sibelius *1820 Oersted esitles igasugune muutus Nt.R.Wagner-"Lenda oma uut avastust tähendab aga paranemist. v hollandlane" elektromagnetismi. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. 19.saj. II pool 20.saj. I *bluus *C.Debussy *I maailmasõda pool. Modernismi *folk *Mart Saar *1907 leiutatakse Modernism seostatakse moodsa *I.Stravinski helikopter *bluegrass ühiskonna ehk modernse *L.Berio *1915 leiutatakse
Abielu sõlmiti 21.august 1745 aastal. Katariina ja Pjotri abielu oli sõlmitud riiklikul kaalutlusel, abielu ei olnud tundeabielu ja kummalgil abikaasal olid oma niinimetatud favoriidid. Abielust sündis 1754. aastalpoeg, suurvürst Paul Petrovits ja hiljem tütar Anna. Pärast seda süvenes Katariina nümfomaania ja viis suhteni meestega, kes oma karjääri võlgnesid üksnes talle. Katariina oli vaimsel võimekas ja hoidis ennast poliitiliste oludega kursis ning pidas kirjavahetust valgusajastu oluliste nimedega, eelkõige Voltairega. Keisrinna Jelizaveta Petrovna surma järel krooniti 1762. aastal Venemaa keisriks Peeter III, kes aga jätkas oma ekstsentrilist käitumist. Vaatamata keisririigi aadlikele tehtud soodustustele ja õigeusu kiriku maade riigistamisele kaotas ta poolehoidu sõjaväelaste, aadlike ning vaimulikkonna seas. Katariina aga pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi
Klassitsism- kunst, mis kestab üle oma aja. 1. Valgusajastu 2. Klassitsism väärtustab antiik maailma. 3. Uued žanrid: sonaat, sümfoonia, instrumentaal kontsert. SOOLOLAUL kui žarn. 4. I korda ülekaalus ilmalik, instrumentaal ja homofooniline muusika. 5. Klassitsism sa alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusika uutest vooludest 6. Õukond ja kirik ei olnud enam määraval kohal 7. Viini klassikutele polnud võrdväärseid 8. Vanad vaimsed väärtused ei lugenud enam nii palju 9
kunstivaldkondades domineerivaks 1820.1830. aastatel ning lõppes muusikas 20. sajandi alguses. ·Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. ROMANTISMI TUNNUSED ·Romantismi iseloomustas mineviku ilustamine, eemaldumine reaalsusest, individualism ja väljamõeldiste eelistamine. ·Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. ·Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust. NAISTE MOOD ·19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. ·Varrukad puhviti hästi kaharaks. ·Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid. MEESTE MOOD ·Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. ·Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar.
Muusika kontrolltöö 1) Kirjelda romantismiaegset kunstnike mõttemaailma ja esteetikat. Piiritle ajalised jooned. Uus stiil vastandas end valgusajastu mõistusekeskusele, ülistades intuitsiooni , tundeid ja kirge. Põhirõhk oli tunnetel. Eemalduti tegelikkusest, kalduti unistuste- ja fantaasiamaailma. Romantikuid huvitas ka hämaram pool- õudused, müstika ja surm. Romantism muusikas 1820-1880 aa. 2) Millised muutused olid muusikas? Heliteose vorm- vormiline mõtlemine jäi 19.saj samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid.
Genotsiidikuriteod, sõjakuriteod ja inimsusevastased kuriteod. Inimeste tapmised sotsiaalse kuuluvuse või etnilise tausta tagajärjel Riigid peaksid sellele rohkem tähelepanu suunama, arusaadav, et sellele ei saa loota. Tihti ei taheta sellega tegeleda või ei saada hakkama. Sellega peaks tegelema rahvusvaheliselt kriminaalõigus, mis neid kuritegevust määratleks ja paneks paika rahvusvahelised menetluse reeglid 10) Nimeta inimõiguste kolm põlvkonda (aeg, näited). * Valgusajastu ideedest pärit, kodaniku- ja poliitilised õigused *II maailmasõja järgselt ajastust, majanduslikud ja kultuurilised õigused *Tekkisid 1970 ndatel, kollektiivsed ja keskkonnaõigused 11) Kirjuta seletuse järele mõiste. * rahvusliku, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine – Genotsiid * tähtsaim inimõigustealane dokument (kaks sõna) – inimõiguste ülddeklaratsioon
· Üleminekuaeg(1720-1760) tekkisid uued muusikavormid ja zanrid. · Uus klassitsism (20 saj.) toimus ülemineku aeg. Euroopas mõjutasid kultuuripilti 18 saj. lõpul ja 19 saj. algul sündmused nagu Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad ning kuulus Viini kongress. Klassitsismi nimetati valgusajastuks, sest leiti et inimene on kõige tähtsam (vaimu pimedus (ei kirikule) mõistus, tarkus olid kõige tähtsamad). Kuulsamad valgusajastu filosoofid ja teosed on Jean Jacques Rousseau kirjutas oma ,,Muusikasõnastiku". Ekspositsioon sonaadivormid I osa, milles esitatakse teemad Töötlus sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt ka pingestatuma väljendusega keskosa. Repriis heliteose algmaterjali kordav vormi osa Sonaat teos ühele soolo pillile, levinud klaveril Kammersonaat:3; kiire-aeglane-kiire; 1-2 soolo pilli, viiul+klaver Instrumentaalkontsert: 3; kiire-aeglane-kiire; 1soolopill+sümfooniaorkester
Narvast sai manufaktuuritööstuse keskus. Narvas oli oluline sadam ja kaubalinn. 18. sajandil rajati postijaamade ja maanteede võrk, mille ülalpidamise kulud lasusid rüütelkondadele. 5.2 Eesti 18. sajandi teisel poolel Esimesed reformikatsed 1760 oli pärisorjuslik mõisamajandus end ammendanud. Mõisate tulud polnud vastavuses väljaminekutega. Talupojad muutusid tõusvate koormuste tõttu rahutuks. Tugevnev Vene riik soovis kaotada Balti erikorda. Saabus valgusajastu ja moodi läksid orjusevastased ideed. Hakati propageerima pärisorjuse piiramist talupoegade laskmist raharendile ja mõisate majandamist motiveeritud palgasulaste abil. Asehalduskord Katariina II kehtestatud Venemaa uus halduskord laienes Baltikumile 1783. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud ühendati Riia asehalduskonnaks. Paldiski sai linnaõigused ja ajutiselt loodi Paldiski maakond. Asutati Viljandi ja Lõuna-Tartu ehk Võru maakond. Siia laiendati Venemaa
1. Milles väljendus progress 20. sajandi alguse Euroopas? Kõikjal oli demokraatia ja seda peeti ka ainuõigeks valitsemise vormiks, Võidutses liberaalne kord ja valgusajastu põhimõtted. Majandus arenes, materiaalne heaolu kasvas, ühiskondlik tootmine, aurulaevad, raudteed, elekter, telegraaf, telefon- kõik see oli progress, seda käsitleti katkematu ja lõpmatu edasiliikumisena lihtsate asjade juurest, raskete juurde. 2. Kas võib rääkida progressist 20. sajandi alguse Aasias ja Aafrikas? Võib küll, arenes majandus, ehitati raudteid ja sadamaid, riigid võtsid osa maailmakaubandusest. Progress toimus ka nii, et paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias rikuti endised ühiskonnasüsteemid ja mindi üle euroopalikule eluviisile. See küll tõi kaasa palju probleeme, aga progress on muutused ja areng. Hiinas kuulutati välja ka Vabariik ja Türgi lagunes koost. Aafrikas progress oli peaaegu olematu, arenesid küll majanduslik ja kaubanduslik pool, a...
klass Johann Heinrich Füssli Romantism Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust. Chalk Cliffs on Rügen (1818), Caspar David Friedrich Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Romantism avaldus eriti maalikunstis ja graafikas. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest ja
KLASSITSISM Klassitsismi põhijooned: · Sai alguse Prantsusmaal. · Osaline eeskuju antiikkultuurist. · Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. · Märksõnadeks ratsionaalsus ja lihtsus. · Klassitsism e. klassikaline stiil ja klassikalisus on erinevad mõisted! · Classicus esmaklassiline, parim lad.k. · Nimetus ,,klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks. Klassitsism on oluliseks baasikas kogu järgnevale muusikakultuurile. Valgusideed: · Valgustus ajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu. Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Demokraatia, inimõiguste, hariduse, teaduste väärtustamine. Voltaire, Rousseau, Kant, Goethe, Schiller. 18. saj II poole muusikaelu: · Klassikalise stiili ...
linnainimeste looduseihaldus. Hakati nägema paralleele inimese sisemaailmas ja looduses toimuvate protsesside vahel. Räägiti maailmahingest või maailmavaimust, millega võis üheks saada inspiratsiooni ajel luuletusi kirjutades. Sündis rahvusteadvus. Rahvusliku identiteedi otsingud viisid rahvapärimuste (legendid, muinasjutud) taasavastamiseni. Kasvas huvi ka võõraste kultuuride ja ajaloo vastu. Püüdes ületada valgusajastu mõistusekesksust ning klassitsistlikke mõõdukuse- ja suletusenõudeid, taotleti stiilide segunemist, zanripiiride avardamist ja kunstivahendite sünteesi. Romantismi ajal tõusis inimene kõrgemale oma maailmahirmust ja läks nagu Prometheus valgusele vastu. Romantismi ajal haarab teda uuesti hirm ja klassitsismi kirgas maailmavaade näib talle petliku miraazina. Tekib uus elutunnetus, mis pöördub nähtava maailma juurest taas nähtamatute sügavuste juurde. Ta
ühendatakse romantismi mõiste alla. Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust. Romantismiga algas ühe osa kunstnike nn boheemlus, isikupära rõhutav ja tavaliste inimeste nn normaalset elu trotsiv käitumine. Boheemlane peab kunstnikuksolemist, loomisseisundis viibimist tähtsamaks kui lõpetatud kunstiteost. Kunstnikke ühendas ühine ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnast sisu väjendades kasutab erinevaid stiile.
enamasti ühendatakse romantismi mõiste alla. Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust. Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Romantism avaldus eriti maalikunstis ja graafikas. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest ja kirjandusteostest. Suurt huvi tunti eksootika
William Shakespeare (1564 1616) · Pärit Stratfordist. Isa oli jõukas käsitööline. Asus elama Londonisse. Töötas teatris suflööri (etteütleja) ja lavastaja abina. Asutab ise oma teatri Gloobus kirjanik, lavastaja, näitleja. Tutvub noore aristokraatide rühmaga ja sellele meeldib Shakespeare ja nad aitavad teda rahaliselt. Ta pöördub (1612) oma kodulinna, viimased aastad veedab rahulikult (suri oma sünnipäeval). Ühelt poolt on uurijad olemas. Teisalt on arvamus, et see on koondnimetus (w. Shakespeare) kirjanike rühmast. · Looming 1) Luule jaguneb kaheks poeemid (pühendusega aristokraatidele) ,,Venus ja Adonis" lugu jumalanna ja maise noormehe armastusest. Venust ei vaadelda kui jumalannat vaid kui kannatavat naist. ,,Rüvetatud Lucretia" lugu Rooma keisri pojast, kes tarvitab vägivalda sõbra naise kallal. Selle tagajärjel naine lõpetab enesetapuga rahva ülestõusu ajendiks. T...
ühendatakse romantismi mõiste alla. Sõna ,,romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust. Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Sellega algas ühe osa kunstnike nn boheemlus, isikupära rõhutav ja tavaliste inimeste nn normaalset elu trotsiv käitumine. Boheemlane peab kunstnikuksolemist, loomisseisundis viibimist tähtsamaks kui lõpetatud kunstiteost. Kunstnikke ühendas ühine ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem
pandud süstemaatilist tagakiusamist ja massinõrvu aastatel 1933-1945. Natsiideoloogia kohaselt oli kõige kõrgem rass aaria rass, teised olid madalamad ja eriti kahjulikeks peeti juurte ja mustlasi, kuna nemad ei tuginenud rahvausriigile. 3 Poliitiline ja ideoloogiline tagapõhi Rassiliste väärtuste hierarhia oli natsiideoloogia asendus valgusajastu ja võrdsuse põhimõtetele. Natside silmis oli maailmas palju rasse,kuid rassid olid väärtustelt erinevad. Kõige kõrgem oli neist aaria rass. Sinna kuulus inimene, kellel olid heledad juuksed ja sinised silmad. Sellist inimest kehastas saksa rahvas. Neid arvati olevat kõige loomingulisem ning kõige võimekam rahvus nii sõjaliselt kui poliitiliselt. Kehaliste tundemärkide abil sai mõõta ,, rassilist väärtust", omasid seda üksikisikud. Rahva mandumiseni ja allakäigule viis
kunstinähtused, mida enamasti ühendatakse romantismi mõiste alla. Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust. Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Romantism avaldus eriti maalikunstis ja graafikas. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse- varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest ja kirjandusteostest. Suurt huvi tunti eksootika
levisid valgustusideed just nende kaudu . Kui seni uuriti peamiselt erinevaid autoreid, siis nüüd muutusid põhilisteks vaatlus ja eksperiment. Valgustus oli 18. sajandi Euroopa tähtsaim vaimne liikumine. Valgustajad olid filosoofid ja kirjanikud, kes püüdsid oma teostega laiemat rahvahulka harida ehk valgustada, selgitades mitmesuguseid elunähtusi ja arvustades toonast ühiskonda, õpetasid nad ühtlasi, kuidas saaks seda paremini korraldada. Teadusrevolutsioon 17. sajandit, valgusajastu algust, nimetatakse tihi teadusrevolutsiooni ajastuks, mis tähistab põhjapanevaid nihkeid nii teadusalastes teadmistes kui ka nende saavutamise meetodites Teadlased nagu Descartes, Gassendi ja Boyle jõudsid mõttele, et mateeria koosneb väikestest jagamatutest osakestest aatomitest. Nende aatomite erinevused suurustes ja kujus määravadki ühe või teise aine struktuuri ja käitumise. Sellel väitel rajanebki mehhanistlik filosoofia, mille kohaselt
Sissejuhatus õigusesse konspekt Õpime õiguse metodoloogiat. J.Sootak „Veritasust kriminaalteraapiasse“ 1789 prantsuse revolutsioon EF- error fundamentalis Õigus ja riik on idee, mille sisuks on see, milline riik/õigus peaks olema. Riik on ühiskonnast kõrgem võim. Ning see on põhimõte, et meilt on ära võetud väike osa isiklikust vabadusest, selleks, et tagada meie teiste õiguste parem kaitse. Kesksed mõisted õiguses Õigusel kui ideel on 3 komponenti, millega tuleb arvestada. Õiglus-eetika kategooria. garanteeritus-kui riik meile midagi lubab, siis riik peab selle täitma. Õigusega ei tohi ähvardada. eesmärgipärasus- õiguspärasus on reegel, seda ei sätestata, vaid see on. Riigi idee taga on avalik võim füüsiline ja riigi avaliku korra kaitse õiguskaitse sotsiaalne kaitse keskkonnakaitse Õiguse keskne mõiste on inimene. Seadus on inimeste enda välja mõeldud ja inimeste jaoks. Füüsilise isiku õigusvõime. Õ...
.............................................................................................................. 19 Kokkuvõtte......................................................................................................................................... 20 Sissejuhatus 2 Valgusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse.
Kui baroki ja klassitsismi vahel näemeselget üleminekuaega,mis uus, sündiv stiil vastandasend teravalt vanale, siis klassitsismi ja järgmise suure stiili, romantismi vahel midagi sellist pole. Põhjapanevadmuutusedmuusikalises mõtlemisesalgasid alles 19.sajandi lõpul ja seepärast peaks muusikaloos tegelikult rääkima pikemast, umbkaudne poolteise sajandi pikkusest klassikalis-romantilisestiili ajastust. KLASSIKALISE STIILI KUJUNEMINE Valgusajastu tõstis 18.sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Polnud ajastu religioossus enam tingimata seotud kirkuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste kogemustega. Valgustajad seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Kui varem olid tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond siis 18.sajandil hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, enamasti väga 3
Keskaeg Noodikirja areng Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muut...
(ideede põrkumine jms), kujutab elu kui probleemi. Romaani laadi määrab dominant (mis laadil on enam kõlajõudu). Romaani alaliigid: seiklusromaan, rüütliromaan, pastoraalromaan, kriminaalromaan, ajalooline romaan, ulmeromaan, fantastiline romaan, perekonnaromaan, psühholoogiline romaan, arengu-/isikuromaan ning sotsiaalolustikuline romaan. 4 Romantiline romaan. Tekkis romantismiajal (18. saj lõpp) vastukaaluna valgusajastu ratsionalismile. Elu kujutatakse unistusena (fantaasia, heroilisus, tundelisus). Tegelased on värvikad ja mitmekülgsed. Lõi õilsa metslase mõiste. Realistlik romaan sündis 19. sajandil. Realistlik teos väljendab elu tõepäraselt, pöörates tähelepanu argiseikadele. Tegelased on keerulise hingeeluga ja vastuoluliste mõtete/tegudega. Struktuur on selge, maailm on arusaadav ja on sisemise loogikaga. Naturalistlik romaan arenes realistliku romaani kõrvalharuna
ja selleks ka jäämine. See oli see kuidas nooreks olemist määratleti. Chatterton oli luuletaja keda saatis sex and drugs and rock'n'roll. Ta oli andekas luuletaja, kes lahkus elust jäädes samal ajal nooreks, ta oli 17, tema matustel käisid kuulsad luuletajad jne. Suri arseeni mürgitusse - arvati, et oli enesetapu katse või ravis süüfilist selle abil. Tollaane noore inimese ideaal. Prantsuse valgusajastu loogika lähtus sellisest naturalistlikust loogikast inimese kohta. Et inimesel on mingi päris loomus, mis lähtub loodusest. Terve 19s sajand koosnes noorte inimeste liikumisest. See ulatus välja Vene revolutsiooni juurde, Netsajev - elukutseline revolutsionäär, noor inimene kes pühendabki oma elu mässamisele. Reaalselt poliitikas noored muutusid järjest aktiivsemaks. Järjest enam noored muutusid sihtgrupiks ka turul, siis tekkis arusaam et noored on ühtäkki meie tulevik ja samas
Roomlastel kujunes välja protsessitüüp* – hagide süsteemi arendus, mis varsti asendus kirjutatud õigusega. Keskajaga seostub lokaaliõigus ehk hakati koguma tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Seadustekogumikud tegid teatavaks tavaõigust, mis seisnes läänihärrade õigustes ja talupoegade kohustustes. Lääniõigusest eraldus linnaõigus ja linnade raed said õiguse luua õigust; nt Lüübeki õigust on järginud üle saja linna. 1.3. Kodifikatsioonid ja valgusajastu loomuõiguskoolkond XII-XIII saj algasid mandril protsessid, mida nimetatakse rooma õiguse ülevõtmiseks ehk retseptsiooniks*. See toimus, kuna õigus killustus erinevateks lokaalõigusteks ja protsessinormid olid puudulikud. Rooma õiguse retseptsioon võimaldas koguda materjali kokku ühte seadustikku – kodifikatsiooni*. Seda võeti üle, kuna rooma õigus oli valitsejaile meelepärane ning selles oli nii
Teosed: u. 50 ooperit, lisaks ballette ja instrumentaalmuusikat. Lk. 14 2. Klassitsism üldiselt :zanrid (sonaat, kvartett, kontsert, sümfoonia, avamäng) vormid (sonaadivorm, rondo); stiili üldiseloomustus. Klassitsism on suund ,mis annab vormile sisuga võrdse väärtuse . Sisu ja vormi tasakaalu omistati eriti kreeka kujutavale kunstile ja arhitektuurile ; väljend klassikaline ajastu. Valgusajastu tõstis 18.saj. keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ka polnud ajastu religioossus enam seotud kirikuga, vaid inimese isiklike usuliste kogemustega. Valgustajad pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduse arengu eest, rääkisid inimese loomupärastest õigustest. 18 saj. hakkasid heliloojad suhtlema laia ja anonüümse publikuga tekkisid
Kirjanduse arvestus 1. Kirjelda lühidalt kõiki kirjandusperioode(millal oli, mis oli iseloomulik jne). Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerosee eposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.6. sajand pKr. Varakeskaeg Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus. Peaaegu ainuke raamat, mida loeti ja tunti, oli Piibel. Kirjandus oli usu teenistuse ja ladinakeelne, seepärast vähestele kättesaadav ja mõistetav. Munkade kaudu kandus siiski rikkast antiikajast mõndagi edasi (näiteks puhtusuline näidend, nn müsteerium; samuti koostati pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest jms ). Kuid üldiselt oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS. Kõrgkeskaeg Renessanss Kitsamalt antiikku...
olid nõus läänihärrad. Saksamaal tuntuim õiguse allikas Sachsenspiegel, Austrias Schwabenspiegel, Prantsusmaal Les Etablissements de St. Louis õiguse tunnetusallikad tegid teatavaks tavaõigust. Läänihärradele kuuluv avalik õigus läänihärrade õigused, talupoegade kohustused. Sel perioodil eraldus lääniõigusest linnaõigus. Linnade raed said õiguse luua õigust. Linnaõigus arenenum, sest linnade majandus arenenum ja komplitseeritum. 1.3. Kodifikatsioonid ja valgusajastu loomuõiguskoolkond 16. saj tõrjus seadusõigus Kontinentaal-Euroopas tavaõiguse kõrvale 12. ja 13. saj algasid rooma õiguse retseptsioon ehk ülevõtmine põhjusteks õiguse killunemine paljudeks lokaalõigusteks ja protsessinormide puudulikkus, poliitiline taust peitus absolutismis. Nn pearetseptsiooni juhatasid sisse saksa juristid, kes Itaalia ülikoolides õppisid rooma õigust Saksamaal loodus Riigikohus (1495) juhindus
kujutamine 2. Romantism- 19 sajand I pool Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust. Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Romantism avaldus eriti maalikunstis ja graafikas. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest ja kirjandusteostest. Suurt huvi tunti eksootika vastu, kuid ka kaasaja sündmusi ei jäetud
Mozarti järgmine suurooper peale "Haaremiröövi" oli "Figaro pulm" commedia per musica. Etendus 1786. a. Bergtheater'is Viinis. Ilmselt oli see tähtsaim teos itaalia opera buffa zanris üldse. See oli I koostöö klassitsismiajastu väljapaistvaima libretisti Lorenzo Da Pontega, kellest sai Viinis õukonnaluuletaja pärast seda, kui ta oli Itaalias jäänud poliitiliste vaadete pärast teoloogiaprofessori kohast ilma ja Veneetsiast välja saadetud. Da Ponte libretod lähendasid ooperit valgusajastu kodanlikule draamale. Libretosid iseloomustab suur muusikaalsus ja dramaatiline teravus. Mozart ja Da Ponte tegid tihedat koostööd, kusjuures paljud dramaturgilised ideed tulid kindlasti heliloojalt. Juba järgmisel aastal 1787. sündis Mozarti ja Da Ponte koostööst teine geniaalne ooper "Don Gionvanni" dramma giacoso. Esitati 1787 Prahas. Mozarti viimane teos Lorenzo da Ponte lebretole oli "Cosi fan tutte" [nii teevad kõik naised] dramma giacoso. 1790. etendus Viinis. 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
