Valguse lainepikkusest. · Mida näitab valguse intensiivsus? Võrdub valguslaine energiaga, mida laine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. · Millisel sajandil sai alguse valguse olemuse teaduslik käsitlus? 19.saj · Kuidas nimetatakse korpuskulaarteooriat? osakesteteooria · Mida põhjustavad erineva lainepikkusega valguslained? Erineva värviaistingud. · Mida võib saada põhivärvuste liitmisel? Valge värvuse. · Milline valgus annab kõige tugevama aistingu? Rogeline valgus. · Mis on monokromaatne laine? Laine mille lainepikkus ei muutu. · Valguskvandid teise sõnaga. Footon · Hüpotees teise sõnaga. oletus · Valguse kiirus vaakumis? C 3*108 m/s · Milles seisneb ,,kasvuhooneefekt"? maa keskmine temperatuur praktiliselt ei muutu tõuseb tasapisi. · Milline valgus on silmadele kahjulik? ultravalgus · Mis põhjustab osooniauke? Freoonide laialdane kasutus tehnikas ja olmes
OPTIKA Valgusallikas valgust kiirgav keha. Valguse levimine valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus valgus, millel puudub kindel suund.
Difraktsioon on hästi jälgitav tõkete korral, mille laius on samas suurusjärgus valguse lainepikkuseg 3. Kas difraktsioon eeldab valguse koherentsust? Mis see üldse on? Kuna vaadeldavad valguskiired pärinevad koherentsetest valgusallikatest, siis nende kohtumisel leiab aset valguse interferents, mille tulemuseks võib olla kas valguse intensiivsuse kasv või kahane-mine. Kui mõnelt eemal asuvalt monokromaatselt valgusallikalt jõuab valgus difraktsioonivõrele, siis muutub iga võre pilu uueks valgusallikaks, kust valgus levib võre taha kõikides suundades. Need uued valgusallikad on koherentsed ( nad kas võnguvad samas faasis või neil on kindel faaside erinevus 4. Kas difraktsioon eeldab valguse monokromaatsust? Mis see on? Kui mõnelt eemal asuvalt monokromaatselt valgusallikalt jõuab valgus difraktsioonivõrele, siis muutub iga võre pilu uueks valgusallikaks, kust
...............................................................17 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................19 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................21 SISSEJUHATUS Optikanähtused on alati seotud valgusega. Valgusnähtuseks nimetatakse sündmust, mis on seotud valguse kadumise, tekkimise või muutumisega. Tühjas ruumis saab valgus liikuda otse aga kahe keskkonna vahel on võimalik valgusel peegelduda ja murduda. (Kuusk 2005) Koidu ajal muutub taevas heledamaks, eriti seal, kust päike tõusma hakkab. Sellega võivad kaasneda mitmesugused optilised nähtused, eriti taeva muutumine punakaks või roosakaks (koidupuna). Samasugused optilised nähtused toimuvad päikeseloojangule järgneva eha ajal. Optikanähtused saavad tekkida siis kui valgus kohtab oma teel takistusi, näiteks gaase või
wdIX Kvantoptika Valguse neeldumisel või kiirgumisel käitub valgus osakeste voona. Valguse lainelisi ja 34 osakese omadusi seob Plancki valem: E=h·f ,kus h=6,63·10 Js on Plancki konstant ja f c on valguse sagedus (1Hz). Siin võib kasutada ka valguse lainepikkust f , kus c=3·10 8 m s on valguse kiirus vaakumis.
GEOMEETRILINE OPTIKA Geomeetriline optika valgusõpetuse osa, kus valguse levimist käsitletakse valguskiirtena; Valguskiir suunaga sirge, mis näitab valgusega kantava energia levimise suunda; Valguse sirgjoonelise levimise seadus valgus levib ühetaolises (homogeenses) keskkonnas ja vaakumis sirgjooneliselt; Valguse langemisel kahe keskkonna või vaakumi ja keskkonna eralduspinnale valgus peegeldub ja murdub; Peegeldumisseadus langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga . Langenud kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinna ristsirge asuvad ühel tasandil =; Murdumisseadus langemisnurga siinuse ja murdumisnurga siinuse suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. Seda suurust nimetatakse nende kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks n 21 . Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinna
keskkonnast, mille laine on läbinud Difraktsioon-lainete paindumine tõkete taha Interferents-lainete liitumine, mille tulemusel lained kas nõrgendavad või tugevdavad teineteist Koherentsed valgusallikad-valgusallikad, mille võnkesagedused on võrdsed ja faaside vahe jääv. Koherentsed lained-lained, mille võnkesagedus on võrdne ja faaside vahe jääv Valguskiir valguse levimise suunda näitav joon Valguse sirgjoonelise levimise seadus valgus levib ühtlases keskkonnas sirgjoonelilselt Murdumine-laine levimissuuna muutumine Murdumisseadus- valguse langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv , kusjuures on langemisnurk ja on murdumisnurk Suhteline murdumisnäitaja -teise keskkonna murdumisnäitaja (sinna valgus läheb)suhe esimese keskkonna mudumisnäitajasse (sealt valgus tuleb) Absoluutne murdumisnäitaja = , kus c on valguse kiirus vaakumis
ainega. Nähtus on konkreetne sündmus, omadus või protsess, mis väljendab reaalsuse väliskülgi. Nähtused on näiteks liikumine (sirgjooneline, kõverjooneline) või valgusnähtused (murdumine, peegeldumine ja sirgjooneline levimine) Mille poolest erineb füüsikaline nähtus keemilisest nähtusest? Optika on elektromagnetlainete levimist käsitlev füüsikaharu Teooriad 17 sajandil leiti, et valgus koosneb väikestestest osakestest korpusklitest. Korpuskulaarteooria Suutis seletada varjude tekkimist. Ei suutnud seletada valgusvihkude üksteisest läbimist. Eestvedaja Newton. Laineteooria Laine saab levida teatud keskkonnas. Valgus levib eetris. Seletas valgusvihkude teineteise läbimist kuid ei suutnud seletada varjude tekkimist. Eestvedaja Hygens. Kumb teooriatest on õige? Optika liigitus Valgus koosneb valguskvantidest ehk footonitest
Luubist tekib näiline kujutis, mis on suurendatud ja sama pidine. Silm: Silma osad : 1)Sarvkest-katab ja kaitseb silma , 2)silmalääts-koondab valgust , 3)klaaskeha- suunab valguse võrkkestale , 4)võrkkest-sinna tekib kujutis , 5)pimetähn-seal seostuvad omavahel võrkkest ja nägemisnärv , 6)nägemisnärv-viib nägemis aestingu peaajju , 7)läätse pingutav lihas-muudab vajadusel läätse kuju. Silmas tekkiv kujutis on tõeline , ümberpööratud ja vähendatud .Silmas on kahte tüüpi valgus tundlike rakke : 1)kolvikesed-reageerivad värvidele ning ei tööta hämaras valguses , 2)kepikesed-ei reageeri värvidele ning toimivad hämaras valguses. Lühinägija : näeb lähedasi esemeid hästi ja kaugeid halvasti.Kaugest esemest tekib terav kujutis võrkkesta ette.Kasutatakse nõgus läätsega prille . Kannavad negatiivse optilise tugevusega prille. Kaugelenägija : Kugelenägija näed kaugeid esemeid hästi, lähedasi halvasti. Lähedasest esemest tekib terav kujutis võrkkesta taha
Koherentsed ehk seostatud lained on niisugused lained, mille faasivahe ajas ja ruumis ei muutu. Valguse difraktsioon on valguslainete paindumine tõkke taha, mis on sisuliselt interferentsi tulemus. Valguse ja aine vastastikmõju Valguskiir on geomeetriline mõiste, millest ka kiirteoptika paralleeltermin geomeetriline optika. Valguskiir näitab valgusenergia levimise suunda. Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases (st homogeenses ja isotroopses) keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Tõestuseks on punktvalgusallika poolt tekitatud varju terav piirjoon. Murdumine: kahe läbipaistva keskkonna lahutuspiiril valgus peegeldub ja murdub, st muudab levimissuunda. Murdumisnurk, murdumisseadus: valguse langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna puhul jääv suurus, mida nimetatakse murdumisnäitajaks n. Absoluutne murdumisnäitaja on aine murdumisnäitaja vaakumi suhtes, st kui
isast ja oma lapsepõlve elust. Luulekogus luuletused räägivad mälestusi lapsepõlvest ja aasta aegadest. Juhan Smuul on väga vabakutseline luuletaja, sellepärast on tal luulekogus ka väga selliseid vabalisi mõisteid ja ka arusaamisi maailmast. Kuna Juhan Smuul sündis NSVL-u ajal, väljendab ta ka luuletustes seda aega, kus polnud õieti midagi ja oma lapsepõlvest sel ajal. Palju luuletusi on tal tehtud mere teemast ja meremeheks olemisest, n: raamatu pealkiri ,, Valus valgus " Mu noorim õde Mu noorim õde mängis liivakastis, kui kodust alustasin sõjateed. Ta liivast kooke tegi, müüs ja ostis ja kaelas kandis rannarohust keed. Ta käbiloomadele jutte vestis, nii lapsikuid, nii rumalaid ja häid. Ja väike käeke virgalt liiva tõstis või vahel tõrjus tõrkjaid käharaid. Ja viimati, kui hobu rakmeis hirnus ja rätti surut ema vaikne nutt, siis tõusis rinda valuline õrnus ja vähesõnaliseks vaibus jutt. Ma kaua, üsna kaua seisin tummalt
ühesuguse kombinatsiooniga 7.Energia miinimumi printsiip elektronidega täitumine algab sealt, kus energia kõige madalam. 8.erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga 9. Spontaanne kiirgus on kiirgus mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale.Kiirgub mitte koherentne valgus. E4 E3 E2 f E1 10.Stimuleeritud kiirgus on välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus.Tekib koherentne valgus. f 2f 11
Geomeetriline optika Uurib kuidas valgus liigub erinevates keskkondades Valguskiir- näitab valgus energia levimise trajektoori Valguse levimine homogeenses keskkonnas - Füüsikalised omadused on kõikides ruumi punktides ühesugused. Valgus levib sirgjooneliselt. Täisvari on ruumiosa , kuhu valgusenergiat ei satu Poolvari Ruumi piirkond kuhu satub valgusallikas ainult osaliselt. Poolvarju piirkonnas on valgusallikas osaliselt nähtav Valguse peegeldumine ja selle seadus Liigid: 1) Tasapeegel 2) Kumerpeegel 3) Nõguspeegel Valguse peegeldumine on valguse levimise suuna muutumine kahe keha kokkupuutepinnal. Valguse peegeldumisel kehtib peegeldumisseadus, mis ütleb, et ¨ langev kiir, peegelduv kiir ja
Essee Valgusallikas Valgust on meil üldse vaja selleks , et me üldse näeks midagi ning valgusest (päikesevalgusest) saab inimorganism palju vajalikku , et üldse elada ning areneda ning seetõttu ma räägingi ,milline allikas valgus on meile .Peamine mõiste , kuidas valgusallikat lahti seletatakse on: valgusallikad on kehad , mis kiirgavad valgust . Valgusallikad on juba ammusest ajast liigitatud: kuumad või külmad, looduslikud, elus või eluta . Kuumad ,lisaks valgusele kiirgavad ka soojust( nt. Päike, hõõglamp ), külmad aga on ainult valgusallikaks ( nt. arvutiekraan, päevavalguslamp) . Elusolevad valgusallikad on näiteks jaanimardikas ning laternkala ning elutudeks võib lugeda päikese, tähe ja äikese
Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Ettevalmistus arvestuseks 1. Mida kirjeldab optika? Optika on füüsika osa, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastastikmõju ainega. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus
hajumine). Avastas Newton 1666. aastal. Spekter: Spekter näitab, millistest komponentidest liitvalgus koosneb. Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks (sest prisma murdumisnäitaja oleneb valguse lainepikkusest). Mida väiksem on lainepikkus, seda rohkem kalduvad valguslained murdumisel esialgsest suunast kõrvale. Kõige rohkem kaldub kõrvale violetne, kõige vähem punane valgus. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes (erinevus 12%). Dispersioon esineb ka valguse läbiminekul paralleelsest klaasplaadist, kuid siis väljuvad erivärvilised valguslained kõik ühes suunas ja meie silm neid ei erista. Valguse interferentsiks nim valguslainete liitumist, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb. Avastas 1801
OPTIKA Valguskiir valguse levimise suuna geomeetriline vaste, sirge, mis on risti lainefrondiga. Täielik peegeldus- nähtus, mis esineb valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda. Kui suunata valgus kahe keskkonna lahutuspinnale optiliselt tihedamast keskkonnast, siis on valguse murdumisnurk suurem langemisnurgast. Mingi langemisnurga korral on murdumisnurk võrdne 90º. Seda nurka nimetatakse täieliku peegeldumise piirnurgaks. Sellest suuremate langemisnurkade korral valgus ei tungi teise keskkonda, vaid peegeldub esimesse tagasi. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist
omaette. Ka Ristikivi elas üksi ning lausa nii äärmuslikult, et ta leiti alles mitu päeva peale tema surma ihuüksi oma korterist. Palju leiab kriitikat teda ümbritseva ühiskonna ja inimeste suhtes, kes ei paista meest väga soojalt vastu võtvat. Ta tunneb end hüljatuna, kuid samas eneseirooniliselt teadvustab oma üksiolekut ja tunneb ka sellest mingit enesehävitajalikut rahulolu. “Hingede öö” üheks läbivaks teemaks on valgus ja pimedus. Valgus tuleb ruumides tavaliselt ebamaisest allikast, justkui mitte kusagilt ning on alati kale ja külm. Pimedus seevastu on minategelase jaoks kutsuv ja ta astub meelsasti kottpimedusse, tahes näha, mis peidab end tundmatuses. Samas on pimedus kui hirm ja üksindus, näiteks satub ta majas ühte näitusesaali, kus on väljas vaid üks maal. Seda vaadates kaob ühtakki valgus ning maad võtab pilkane pimedus. Minategelane seisab algul paigal, arvates, et kohe tuleb valgus tagasi, kuid ta eksib
VÄRVUSÕPETUS Meid kõiki kõikjal ja alati ümbritesvad värvid. Need mõjutavad meie tuju, mõtteid ja emotsioone. Valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest. Läbi prisma langedes laguneb ta spektri- ehk vikerkaarevärvideks. Spekter on vikerkaarevärviline riba. 17. sajandil hakati sõna "spekter" kasutama optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud.Spekter tekib siis, kui valge valgus murdub läbi prisma, sest eri värvi valgused murduvad prismas erinevalt. Kõige rohkem murdub violetne, kõige vähem punane valgus. Kui päike särab läbi vihmapiiskade, võib näha vikerkaart. Iga piisk toimib sarnaselt klaasprismale. Valguskiired murduvad ja peegelduvad veepiiskades. Vikerkaare värvused on alati ühes ja samas järjekorras
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND Siia Pista Oma Nimi SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi Tallinn 2011 Sisukord 1. Kaamera obskura........................................................................................3 2. Optiline kiirgus........................................................................................4-5 3. Valge valgus..............................................................................................6 4. Valguse allikad........................................................................................7-9 5. Optiline kujutis......................................................................................10-11 6. Optiline süsteem........................................................................................12 7. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon..............
Universum Uku Vernik Universum on lõpmata suure ulatusega ruum. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha hakkab lähenema valguse kiirusele. Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, see tähendab Linnutee on tähesüsteem. Universum kasvab pidevalt, selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul.
Peategelase iseloomustus Järgmine otsimiskoht on Mets. Metsas korraldavad kõik puud ja loomad Tyltyl on väike poiss, kes koos oma õe Mytyliga seikleb läbi mitme maa, lastele rünnaku ning soovivad enda viha inimeste vastu nende peal välja et leida Sinilindu. Tyltyli kohta võib öelda, et ta oli oma noore ea kohta elada. Õnneks päästavad lapsed Valgus ja Koer, kes neile truuks jäävad. väga vapper ning alati headuse ja õigluse eest väljas. Samuti käitus ta Pärast Metsa siirdutakse Surnuaeda, kust samuti tühjade kätega tagasi nagu üks suur vend käituma peaks, kaitstes enda õde metsas kurjade tullakse. Seejärel ootab neid ees Õnneaed. Seal kohtub Tyltyl erinevate puude eest ning Mytyli eest hoolitsedes. õnnedega, enda kodu õnnede ning tüse-õnnedega. Ka sealt ei ole
murdumisnurk β alati väiksem langemisnurgast α. Murdumise piirnurk β P vastab langemisnurgale α = 90° ja on leitav valemist: n1 sin P n2 Valguse langemisel optiliselt tihedamast keskkonnast on murdumisnurk α alati suurem langemisnurgast β. Nurga β = βP korral peegeldub kogu valgus antud keskkonda tagasi. Seda nähtust nimetatakse täielikuks sisepeegelduseks. Peegeldunud ja murdunud kiire intensiivsus sõltub langemisnurgast β. Langemisnurga β kasvamisel peegeldunud kiire intensiivsus kasvab, murdunud kiire intensiivsus väheneb. Täieliku sisepeegelduse korral on murdunud kiire intensiivsus võrdne nulliga. n1
4. Mida tähendab interferentsi maksimum (või miinimum)? Kuidas toimuvad valgusvõnkumised liitumispunktis ühel ja teisel juhul? Kirjelda sõnaliselt ja valemitena maksimumi ja miinimumi tekkimise tingimusi seosena käiguvahe ja valguse lainepikkuse vahel. Interferentsi maksimum- lained liituvad ühesugustes faasides ehk käiguvahesse k mahub poollainepikkusi paarisarv kordi. Lained liitumisel tugevdavad üksteist- ere valgus. Interferentsi miinimum- kui lainete käiguvahesse mahub paaritu arv pool lainepikkusi. Erinevas faasis valguslained nõrgendavad teineteist- pimedus. Valguse difraktsiooni ja interferentsi jälgimiseks peavad lained olema koherentsed, s.t. ende kuju ei tohi aja jooksul muutuda. (delta) max- interferentsi maksimumi tekkimiseks vajalik käiguvahe (delta)max = k* k- täisarv (0;1;2) - landa, lainepikkus
Eesti väikejärved Sissejuhatus Eestis on umbes 1200 järve. 1975. aastal 1119 järve- 964 looduslikku ja 155 tehisjärve (I. Kase andmeil). Hilisemate täpsustuste kohaselt on looduslike järvede arv peaaegu tuhat, tehisjärvi umbes kakssada. Lisaks on Eestis veel ligikaudu 20 000 rabalaugast. Kuna järved on aja jooksul kadunud nii maaparanduse, kinnikasvamise kui ka tammide purunemise tõttu, siis nende arv pole püsiv. Uued järved saavad tekkida mere taandumisel, liiva-, savi-, pae-, turba- ja põlevkivikarjääride, samuti veehoidlate rajamisel. Järved on enamasti mandrijäätekkelised, nende hulka kuuluvad künkliku moreentasandiku liigestunud kaldjoontega saarterohked järved, piklikud voorejärved, vallseljakute ja otsamoreenidega glastiokarstilised järved ning paljud orujärved. Jäänuk- ehk reliktjärved on kloriididerikka veega, mida leidub samuti ...
MIS ON VIKERKAAR? · Vikerkaar on üks looduse ilusamaid vaatemänge, mis on andnud inspiratsiooni lugematute legendide, muinasjuttude ja laulude loomiseks. · Vikerkaare tekkepõhjuste mõistmiseks piisab aga õnneks vaid pinnapealsest loodusseaduste tundmisest · Vikerkaar on selline atmosfääri nähtus, mis tekib siis,kui päikesevalgus vihmapiisku läbides murdub ja neilt ümbritsevasse keskkonda peegeldub. · Selle käigus lahutub Päikeselt kiirguv valge valgus sektriks, mis tinglikult koosneb seitsmest värvusest: punasest, oranzist,kollasest,rohelisest,sinisest, tumesinisest ja lillast. · Vikerkaart nähakse kõige sagedamini koos konvektsioonpilvedega nagu Cumulus congestus või rünkvihmapilved. · Seda sellepärast ,et need pilved on pigem üksikud vihmapilved kui paisuvad kihid. Tühikutega pilvede vahel on seal hea võimalus , et otsene päikesevalgus langeb vihmasajule. · Meie silmad on sellise ehitusega, et
MANERISM · 16.saj teisest veerandist · Kõrgrenes. Suurmeistrite maneeri jäljendamine- Michelangelo, Raffael · Eeskujuks ei olnud enam loodus ja antiik · Ei taotletud enam harmooiat ja sümeetriat (Õ. Lk. 81) · Ruumikujutuse ähmastumine (Õ.lk.82) · Ebatavalised, mürgised värvitoonid (Õ.lk.82) · Müstiline valgus · Ebatavline kompositsioon · Inimkeha kujutamine moonutatult · Maneristid esimesed moodsa kunsti esindajad PARMIGIANINO 1503-1540 · Inimkeha kujutamine moonutatult · Ebareaalne taust ( nt: lõpetamata sambad) (õ.lk.81) · Tegevuse kujutamine võimalikult kunstipäraselt ja graatsiliselt · ,,Pikakaelaline madonna" (õ.lk.81) · ,,Pauluse pöördumine" VENEETSIA TINTORETTO 1518-1594 · Eeskujuks Parmigianino
violetseks valguseks. Ühelt poolt piirab vikerkaart punane värvus, millest edasi läheb infrapunavalgus ning seda me ei näe ning teiselt poolt piirab lilla vagus, mis edasi läheb ultravioletseks valguseks ning seda me samuti enam ei näe. Kui päikesekiir läheb hõredamast keskkonnast tihedamasse (õhust vette), siis päikesevalgus jaguneb paljudeks erinevaks spektri värvuseks ja iga värvi valguse kiirus sõltub selle sama valguse sagedusest. Violetne valgus murdub veepiisas nüri nurgaga ning punane teravama nurgaga all. Kui igat värvi valgus läheb uuesti tihedast keskkonnast hõredasse, siis see uuesti murdub ning levib edasi. Tänu valguse murdumisele ja valge värvuse jagunemisele mitmeks värvuseks, näemegi me vikerkaart. Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. näeb vikerkaart spektrivärvide kaarena. Vikerkaare
Kuid see lugu saab just alguse jõululaupäeva õhtust. Ema oli tulnud Mytyli ja Tytyli magama panema, suudles neid, ning see järel läks oma tuppa. Ema oli kurb, sest taadikesel ei olnud halva ilma tõttu võimalik metsatööle minna ja selletõttu ka polnud raha, et lastele jõulukingitusi osta. Varsti aga lapsed uinusid. Siit daabki alguse muinasjutt. Lapsed hõõrusid silmi ning ringutasid käsi, sest luukide vahelt tungis sisse mingi hele valgus. Nas avasid aknad, et piiluda kus see valgus tuleb ja nägid lossi juures, kuidas rikkad lapsed naeratavad ja tantsivad.Lapsed hakkasid ka ise tantsima, nad tegid kõike nii nagu oleksid ise nende laste juures. Äkki käis koputus uksele, uksest hiilis sisse väike vanaeit, üleni rohelises rõivas, punane kottmüts peas. Ta oli küürakas, lombak ja ühe silmaga, kõndis kepiga. See oli haljas Berylune, kes meenutas lastele nende naabrit proua Berlingot. Haldjas küsis, ega neil ei ole laulvat
Kuid see lugu saab just alguse jõululaupäeva õhtust. Ema oli tulnud Mytyli ja Tytyli magama panema, suudles neid, ning see järel läks oma tuppa. Ema oli kurb, sest taadikesel ei olnud halva ilma tõttu võimalik metsatööle minna ja selletõttu ka polnud raha, et lastele jõulukingitusi osta. Varsti aga lapsed uinusid. Siit saabki alguse muinasjutt. Lapsed hõõrusid silmi ning ringutasid käsi, sest luukide vahelt tungis sisse mingi hele valgus. Nad avasid aknad, et piiluda kus see valgus tuleb ja nägid lossi juures, kuidas rikkad lapsed naeratavad ja tantsivad. Lapsed hakkasid ka ise tantsima, nad tegid kõike nii nagu oleksid ise nende laste juures. Äkki käis koputus uksele, uksest hiilis sisse väike vanaeit, üleni rohelises rõivas, punane kottmüts peas. Ta oli küürakas, lombak ja ühe silmaga, kõndis kepiga. See oli haljas Berylune, kes meenutas lastele nende naabrit proua Berlingot. Haldjas küsis, ega neil ei ole laulvat rohtu või sinilindu
Laserravi Mida mõistame sõna all LASER · Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse abil Laserid meditsiinis · Süsinikdioksiid laser · Argoonlaser · Heelium-neoonlaser · Pooljuhtlaser ehk dioodlaser Laserite tüübid · Ablatiivsed laserid mittekontaktsed · Mitteablatiivsed laserid kontaktsed Laservalgus vs. tavaline valgus · Laseri valgus on monokromaatiline kindla sagedusega · Koherentne lained on ühesuguse pikkusega · Kollimatiivne valguskiir ei haihtu ruumis Näidustused · Stomatoloogias (parodontoos) · Nina- kõrva- kurguhaiguste puhul (põskkoopa põletik, kõrvapõletik, mandlipõletik) · Seedetraktiorganite haiguste puhul (mao- ja limaskesta põletik, maksa- ja sapiteede põletik, kõhunäärme põletik) · Kardioloogias ( kõrge vererõhk, südame isheemiatõbi)
toimel 3)plaat negatiivselt, laeng kaob valguse toimel 4)negatiivselt plaadi ette klaas, laeng ei kao. Stoletov´i katse mõõdeti fotovoolu tugevust pingest. F seaduspärasused: 1)küllastusvoolu tugevus oleneb katoodile langeva valguse intensiivsusest 2) fotoelektronide kiirus oleneb valguse sagedusest; mida suurem valguse sagedus, seda suurem elektronide kineetiline energia. 3)iga metalli jaoks esineb valguse sageduse pii, punapiir, millest väiksema sagedusega valgus ei põhjusta enam fotoefekti; sel juhul läheb valgusenergia vaid metalli soojenemisele. Küllastusvool pingest sõltumatu voolutugevus, mille korral kõik katoodil väljalöödud elektronid jõuavad anoodile. Oleneb valguse tugevusest. Energiakvant: Max Planck. Footon valgusosake. E=h*f E=Av+K Omadused: levimisekiirus 300 000 km/s, seisumassi pole, elektrilaeng 0, impulss h*f/c. Valgus avaldab rõhku pinnale. Valguse dualism valgus käitub osa
me hapraid piire. Valgus vaid. Luuletuse valisin eelkõige selle lihtsa, kuid sügavamõttelise sisu pärast. Luuletus on küll lühike, kuid iga selle lause sisaldab sõnumit. Luuletuses tuletatakse inimestele meelde, et meil on üks maailm ja me peame sellesse suhtuma tõsiselt. Kõik mida me teeme maailmale, teeme me iseendale. Tehtut olematuks ei tee, tehtut muuta ei saa. Luuletus sisaldab ka mitmeid kõnekujundeid. Luuletuse epiteedid on: paremat, hapraid. Luuletuses on ka üks sümbol: valgus. Luuletuses on ka võrdlus, võrreldakse inimese tegu ja maailma olemasolu. Luuletuses on ka erinevaid kõlakujundeid, tuul ja taevas täna teine; valgus vaid. Mulle hakkas see luuletus juba esimesel lugemisel väga meeldima, see on lihtsate sõnadega, aga samas sellel on väga sügav sisu. Luuletust on väga lihtne lugeda, aga ta on kujundlik.
Peegeldumisnurk on nurk pinna ristsirge ja peegelduva kiire vahel. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on samad. Peegeldumisseadus: Langemisnurk = Peegeldumisnurk. Paralleelne valgusvihk jääb peale peegeldumist paralleelseks, hajuv hajuvaks ja koonduv koonduvaks (kuni muutub ühtseks). = Kumerpeegel Kumerpeegel on mingi ringi osa. Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust. Peegeldumist, kus peegeldunud valgus levib erinevates suundades nim. hajusaks peegeldumiseks. Pindu, millel toimub hajus peegeldumine nim. matt pindadeks. Pindu, kus toimub kindlasuunaline peegeldumine nim. Peegelpindadeks. Valgust millel puudub kindel suund nim. hajusaks valguseks. Nägemine Valgusallikat näeb inimene, kuna valgusallikalt tulevad valguskiired silma. Teisi kehi näeb kuna kehad peegeldavad valgust ja peegeldunud valguskiir jõuab silma. Inimene tajub kehi valguse levimise sihis.
Peegeldumisnurk on nurk pinna ristsirge ja peegelduva kiire vahel. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on samad. Peegeldumisseadus: Langemisnurk = Peegeldumisnurk. Paralleelne valgusvihk jääb peale peegeldumist paralleelseks, hajuv hajuvaks ja koonduv koonduvaks (kuni muutub ühtseks). = Kumerpeegel Kumerpeegel on mingi ringi osa. Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust. Peegeldumist, kus peegeldunud valgus levib erinevates suundades nim. hajusaks peegeldumiseks. Pindu, millel toimub hajus peegeldumine nim. matt pindadeks. Pindu, kus toimub kindlasuunaline peegeldumine nim. Peegelpindadeks. Valgust millel puudub kindel suund nim. hajusaks valguseks. Nägemine Valgusallikat näeb inimene, kuna valgusallikalt tulevad valguskiired silma. Teisi kehi näeb kuna kehad peegeldavad valgust ja peegeldunud valguskiir jõuab silma. Inimene tajub kehi valguse levimise sihis.
ja kadumist. Optikas nimetatakse valguse tekkimist kiirgumiseks ja valguse kadumist neeldumiseks. Kiirgumine seisneb selles, et aineline objekt tekitab oma energia arvel täiendava väljaportsjoni ehk kvandi. Neeldumisel annab kvant oma energia ja impulsi mingile ainelisele objektile ära ning haihtub ise olematusse. Ehk siis selleks, et valgus tekiks, peab olema keha, mis sel moel muudab teisi energialiike valguseks. Sellist keha nimetatakse valgusallikaks. 11.Kuidas valgus levib?(ühtlases ja mitteühtlases, Fermat printsiip) Valguse levimine toimub erinevalt vaakumis või mingis keskkonnas ehk aines. Vaakumis levib valgus nagu iga elektromagnetlaine: muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja ja see omakorda uuesti muutuva elektrivälja ning kõik kordub. Nii kandub valgus ruumis edasi kiirusega c. Valgus levib ühtlases ehk homogeenses keskkonnas sirgjooneliselt. Mitteühtlases keskkonnas levib valgus kõverat teed pidi.
ning ainult lapse pilk mus kullatükki nägi. (Hennoste 1998:83) Vahupärleid ritta lükib meri, hiilgab, hõbetab neist kogu kaldaviir. (Hennoste 1998:82) Päike paistis, kaste hiilgas, vidutas vihma veidike. (Alver 1989:355) Taeva silmad on mu kohal sügavad ja hellad. (Alver 1989:36) Näed neid sinirünkaid mere taga, pilved vestlevad seal jumalaga, kuldne valgus hiilab nende pääl. (Hennoste 1998:82) Korraga (Alver1989:46) valgus ja vaikus, vaikus ja valgus kõikjal lõpuga ühineb algus. (Alver 1989:166) Tule, tule! Üle valge neeme, läbi helge päeva virvendab me rand. Sinna kaome, rinnas kuldne seeme. (Hennoste 1998:82) Sind läbib unes palav õnnevärin- (Alver 1989:266) sa tõused voodist unine ja õel. (Alver 1989:266) Valgus on kasin, (Alver 1989:266)
Nähtav valgus Nähtamatu valgus: Infrapunavalgus (soojuskiirgus; ümbritseb kõiki sooje kehasid ja seda ka pimedas) Ultravolettvalgus (millega me päevitame; liigse UV kiirguse eest kaitseb osoonikiht) Valgusallikad: Soojuslikud valgusallikad (kiirgavad lisaks valgusele ka soojust) Külmad valgusallikad Valgusfiltrid Valguse peegeldumine Peeglid (kumer- ja nõguspeegel) Fookus Valguse murdumine Valguse liikumine suurema tihedusega keskkonda - valgus murdub allapoole Valguse liikumine väiksema tihedusega keskkonda - valgus murdub ülespoole Optiline tugevus = 1 / fookuskaugus; ühikuks on dioptria (dpt) D=1/f tihedus; ühikuks on kg/m³ =m/V Fr maapinna lähedal olevatele kehadele mõjuv raskusjõud; ühikuks on njuuton (N) Fr = m · g g 9.8 N/kg Hõõrdejõud P rõhk; ühikuks on paskal (Pa) P = F / S = mg / S = hg (h kõrgus) Vedelikule või gaasile avaldatud rõhk levib vedelikes ja gaasides igas suunas ühtemoodi
surid valguse käes ning nad ei saaanud kätte seda õiget sinilindu, kes pidi lendama kõige kõrgemal. Tuleviku kuningriigis viibivad kõik sündimata lapsed oma leiutistega, mille nad maa peale kaasa toovad. Tyltyl kohtus ka oma sündimata õde, kes pidi endaga kaasa tooma ainult haigusi. Tuleviku kuningriigis on valitsevaks kõikvõimas Aeg, kelle käsutuses on kinkida või võtta elu. Ühegi inimese jõud ei suuda vastu panna Aja omale. Valguse temple Rikaste valgus Hele ja tugev. Ohtlik, sest kui inimene kaua selle käes viibib, ei pane ta enam varsti tähele lihtsaid ja sõbralikke asju. Vaeste valgus Tagasihoidlik ja nõrk. Lapsed tundsid siin end nagu kodus ning kõik oli lihtne ning silm puhkas. Luuletajate valgus Kirju ja helkiv. Esindatud olid kõik vikerkaarevärvid ning kujutlusel ei olnud piire. Tundmatu valgus Tumedate violetsete sammastega ning hallide ja punaste kiirtega galerii.
samasugust vastandumist leida ka meie mõtetes, käitumises ning seeläbi ka igasuguses kunstis. Sünnib muusika, mis ongi inimese võitlus valguse ja pimeduse vahel. Niimoodi rääkis Linnar Priimägi, kes juhatas sisse selle pimeda õhtu kontserdi loenguga just sellisel valgustaval teemal. Sõnadest üksi jäi aga väheseks ja oli muusika kord näidata oma sisemist valgust ja pimedust. Lavale astus Eesti Filharmooniakammerkoor kontsertprogrammiga Valgus Muusikas. Kahe Grammy-auhinnaga pärjatud koori juhatas Kaspars Putniņš, kes tõi publikuni ühe n-ö igapäevase tsükli elust ehk viis meid läbi muusika pimedusest valgusesse. Kava alustas 16. sajandi Itaalia helilooja Carlo Gesualdo ning tema „Tenebrae responsorien“. Tenebrae ise tähendab ladina keeles pimedust, ööd, surma. Ettekandele tuli teose 5 osa, mille vahele oli pikitud Gesualdo rahvuskaaslase Salvatore Sciarrino „Pimeduse responsoorium“
Ekvaator Maal = Taevaekvaator
Kääne
- otsetõus
Nurkkkaugus- näiv kaugus, nurgamõõdus, käelaba u. 5 kraadi
3) Tähistaeva pöörlemine:
Põhjanael praktiliselt paigal
Täistiir 1 ööpäev
Eestis:
Pooluselähedased tähed ei looju kunagi tähistaevas tiiru tehes(kõik põhjanabal)
Tõusevad idast, kagust või kirdest ülejäänud, sõltuvalt käändest
4) Tähtede kiirgus: (saab mõõta tähe keemilist koostist ja temperatuuri)
Röntgen- ja raadiokiirgus, nähtav valgus, UV, infrapuna (soojuskiirgus)
Lainepikkuse järgi pikimast:
Raadiokiirgus>Infrapuna>Nähtav valgus>UV>Röntgenkiirgus>Gammakiirgus
Plancki kiirgusseadus (kõver näitab, et) kiirgustugevus:
UV
Relatiivsusteooriast tuleneb üks kuulsamaid valemeid, millega Einstein näitas massi ja energia võrdelisuse (E = mc^2), mis tähendab, et objekti massi suurenedes suureneb ka selle energia ja vastupidi. Seega mass sõltub liikumiskiirusest. Mida kiiremini objekt liigub, seda massiivsem ta on. Just seetõttu ei saavuta mitte ükski kosmoselaev kunagi valguse kiirust, sest siis peaks ta mass olema lõputult suur. Valgust kandvatel osakestel ehk footonitel aga seisumassi ei ole, seetõttu saab valgus valguse kiirusel liikuda. . Kõige väiksem on mass siis, kui keha seisab paigal; seda massi nimetatakse keha seisumassiks. Üldistame massi ja energia võrdelisuse ka seisumassile. Saame seisuenergia E0=m0c^2. Seisuenergiat omab keha ka siis, kui tal muud energiat pole. Ja teistpidi: igasugune energia omab massi vastavalt seosele m=E/c^2. Seega mass ja energia on ekvivalentsed. Relatiivsusteooria põhiolemus seisneb selles, et füüsikaseadused on universaalsed ning
Üritan veel välja uurida fiiberoptilise kaabli head ja vead. 3 Valguskaabli ajalugu Valguskaablite tööpõhimõte avastati 19-ndal sajandil. Mees nimega John Tyndall tegi 1870-ndal aastal katse, kus ta kasutas kahte anumat. Nimelt lasi ta veel voolata ühest anumast teise. Kuna katse tehti päikeselise ilmaga, siis oli näha, et veejuga täitus valgusega. Valgus levis veejoas siksakiliselt ning valguse levimise suund ühtis vee voolu suunaga ( Pilt 1 ). Pilt 1. John Tyndalli eksperiment Mees nimega William Wheeling patendeeris 1880-ndal aatsal valguse edastamise meetodi, mida kutsutakse ,,valguse torustamiseks" ( inglise keeles ,,piping light " ). Wheeling uskus, et kasutades peeglitega torusid, suudab ta saata valgust ühest toast teise samamoodi, nagu me tänapäeval saadame vett torustikuga üle maja laiali.
Optilist kiirgust liigitatakse tekke, spektraalkoostise, polarisatsiooni, hajumisastme jms järgi. Vaakumis on optilise kiirguse levimise kiirus umbes 3*10(astmel 8) m/s, igas muus keskkonnas sellest väiksem. Keskkonna murdumisnäitaja, mille määrab vaakumis leviva optilise kiirguse kiiruse ja vaadeldavas keskkonnas leviva optilise kiirguse kiiruse suhe, on üldjuhul erisuguste lainepikkuste korral erisugune; see põhjustab valguse dispersiooni. Valge valgus on keeruka spektraalkoostisega elektromagnetkiirgus, mille mõjul inimsilmas tekib neutraalne värvusaisting. Niisuguse aistingu tekitab kõrge temperatuurini kuumenenud läbipaistmatu keha (näiteks Päikese või volframniidiga hõõglambi) kiirgus. Valge valguse aistingut võib saada ka põhivärvuste (näiteks punase, rohelise ja sinise) või põhi- ja täiendusvärvuse (näiteks sinise ja kollase) kindlas vahekorras segamisel. Terve spekter, mis
EUROAKADEEMIA Kujunduskunsti teaduskond Kerly Aavik IV kursus FOTOGRAAFIA Referaat Õppejõud: Igor Ruus Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Kaamera obskura ................................................................................................................ 4 2. Valgus ................................................................................................................................. 4 2.1 Valge valgus ................................................................................................................ 4 2.2 Optiline kiirgus ............................................................................................................ 5 2.3 Valguse allikad ...................................................
FÜÜSIKA KORDAMINE: *VALGUSE MURDUMINE 1. seaduspärasus ja seadus füüsikas: · Seaduspärasus kirjeldab kahe nähtuse vahelist põhjuslikku seost.(näitab kuidas ühe füüsikalise suuruse muutumine muudab teist suurust.) · Seadus annab täpse, tavaliselt matemaatilise seose muutuvate suuruste vahel. · Valguse murdumise seaduspärasus- valguse levikul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus keskkondade lahutuspinna ristsirge poole. 2. valguse kiiruse ja lainepikkuse muutumine murdumisel: · Murdumisel läheb valgus ühest keskkonnast teise, järelikult muutub ka valguse kiirus. · Murdumisel muutub valguse lainepikkus (v = f ?) · Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suueneb. Aine Valguse kiirus Õhk 300 000 Vesi 225 000 Klaas 200 000
% 800 600 400 200 0 -1 0 1 2 3 4 5 Kaugus aknast (m) 4.2 Ergonoomilised suhted nägemis- ja vaateväljas (3m kaugusel aknast) 4.2.1 Ergonoomilised suhted nägamisväljas Valgusskeem Ergon. suhe Riskitase Loomulik valgus kuvari ekraanil 17:75 1:4,5 III kuval, valge taust 222:75 3:1 III tumeroheline taust 21:75 1:3,5 II klaviatuuril 29:75 1:2,6 I&II dokumendil 31:75 1:2,5 I&II Loomulik+kogu kunstlik valgus
vikerkaarevärviline riba, mis tekib valge valguse lagunemisel 5. Kes uuris esimesena spektrit? Esimesena uuris spektrit Newton. 6. Nimeta spektraalaparaadi põhiosad. Spektraalaparaadi põhiosa on prisma või difraktsioonivõre 7. Milleks kas. spektraalaparaate? spektraalaparaate kasutatakse spektrite saamiseks ja uurimiseks. 8. Mis on kollimaator? Kuidas see töötab? Kollimaator on aparaadi osa, kuhu suunatakse uuritav valgus. See on toru, mille ühes otsas paikneb sisenemispilu, teises koondav lääts. 9. Kuidas käitub valgus läbides klaasprismat? Valgus läbides klaasprismat, murdub ning tekitab 7-värvilise spektri. 10. Mis on spektrograaf? Spektograaf on spektraalaparaat, kuhu saab mattklaasi asemele panna fotoplaadi spektri jäädvustamisks. 11. Mis on spektrometer? Spektromeeter on spektri registreeeimiseks mõeldud aparaat 12. Mis on spektroskoop?
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................1 ORHIDEE.............................................................................................................................................2 KUUKING...........................................................................................................................................2 VAHALILL..........................................................................................................................................3 SÕNAJALG.........................................................................................................................................4 AALOE.................................................................................................................................................4 NÕELKÖIS.......................................
2. Valguse dualistlik iseloom seisneb selles, et valguse puhul avalduvad nii korpuskulaarsed kui lainelised omadused. 3. Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). 4. Punktvalgusallikaks nim. niisugust valgusallikat, mille mõõtmed on väiksed võrreldes kaugusega vaatluskohast. 5. Valguse sirgjoonelise levimise seadus: Optiliselt ühtlases kk-s levib valgus ühest punktist teise kõige lühemat teed mööda. 10. Valgusvooks nim. ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. Tähis . Ühik [1lm] 11. 1 luumen on 1 cd valgustugevusega punkt valgusallika poolt 1 sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusenergia. 12. Ruuminurgaks nim. koonilise pinnaga piiratud pinna osa. Tähis . Ühik [1sr] 13. 1 steradiaan on selline ruuminurk, mis lõikab kera pinnast välja pinnatüki, mille pindala
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
