VALGUSE MURDUMINE Valguse murdumine üleminek ühest keskkonnast teise; valgus ei liigu sirgjooneliselt vaid murdub. näited: õhust vette; õhust klassi; õhust teemanti. Murdumisseadused langev kiir, murdunud kiir ja kahe keskkonna kokkupuutepinna normaal asuvad ühel ja samal tasapinnal; langemis nurga ja murdumis nurga vahel kehtib seos langemis nurk murdumis nurk
· Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel · Nimi tähendab ,,allapoole punase" (ladina keelest infra 'all') · Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. · Infrapunast kiirgust kiirgavad kõik kehad · Infrapunasel kiirgusel on palju kasutusalasid ( öönägemine, kommunikatsioon, soojendamine, termograafia) Nähtav valgus · Lainepikkus 380-760nm · Nähtav valgus on silmaga tajutav elektromagnetkiirgus · Koosneb värvilistest valgustest · Suuremast lainepikkusest alates on nad järgmised: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine, violetne · Nähtav valgus annab energiat taimede lehtede klorofüllisse fotosünteesiks. · Sagedus ~1014 Hz · Nähtav valgus tuleb peaaegu tervenisti tähtedest Ultravalgus ehk ultraviolettkiirgus ·
-Suure metsa ääres väga väikeses ja logus majas elas puuraidur oma naisega. Puuraiuja maja vastas asus suur ja uhke loss, kus elasid väga rikkad inimesed. Lossi aknedest oli sisse näha, kui seal tuled põlesid. Puuraidur oma naisega oli väga vaene. Neil oli 2 last poeg TYLTYL ja tütar MYTYL. Lugu algab jõuluõhtust, kus ema suudeb lapsi enne magamaminekut ja on nukker, et neil pole raha lastele jõulukingitusi teha. Lapsed jäävad rahulikult magama, AGA SIIS tungib luukide vahelt valgus sisse ja süütab lambi laual. Lapsed ärkavad üles. (METAFOORILINE ÄRKAMINE?? Sest see valgus süütab lambi värk on kahtlane) Lapsed vaatavad aknast välja, mis lossis toimub ja mängivad, et ka nemad söövad kooke, mida lossilapsed süüa saavad. Järsku koputab keegi uksele ja sisse tuleb väike vanaeit rohelise mütsiga. Küürakas, lombakas, ühe silmaga. Räägib, kuidas tema väike tütar on haige ja ta otsib sinilindu, kes tooks tütrele õnne. Lapsed
Optika tuleb kreeka keelest. Opsis-nägemine. Optika on füüsikaline kogus, mis uurib ning seletab valgusnähtuseid. Optika jaguneb kaheks kvantusoptika ja laineoptika. Valgusel on duaalne iseloom- ta on nii laine, kui ka osakeste voog. Valguse osakest nim. valgus fandiks e. Kvotondiks. Optika vanemat osa, mis tugineb valgus kiire mõiste all, nim. kiirte optikaks. Valgus on elektromagnetlaine, milles elektriväli ning magnetväli võnguvad teineteisega ristuvates suundades. Valgus on ristlaine. W=2£, f=2 £/T, K= 2£/^. E- elektrivälja tugevus(V/m), E0- amplituut(V/m), w-ringsagedus(rad/s), t-aeg(s), k-laine arv(rad/s), f-sagedus. Laine kiirus näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus. /=^f. Laine faasiks nim. lainet. Laine front on pind, mis koosneb ühes faasis võnkuvatest punktidest. Kiir on suunaga joon, mis näitab laine energia leviku suunda. Laine fondi kuju järgi saab laineid jaotada tasalaineteks ja keralaineteks. Laine fondid ja kiired on omavahel risti.
b)tasakumer c) nõguskumer Nõgusläätse liigid: a) kaksiknõgus b)tasanõgus c)kumernõgus Läätse põhiomadus on valguse koondamine või hajutamine. Kumerläätse omaduseks on valguse koondamine. Nõgusläätse omaduseks on valguse hajutamine. Fookuseks (F) nimetatakse punkti, kuhu koondub kumerläätsele langenud paralleelne valgusvihk. Fookuskaugus (f) on läätse keskpunkti (O) ja läätse fookuse (F) vaheline kaugus. Valguse sirgjooneline levimine Varju piirkonda valgus ei lange. Õhutühjas ruumis ehk vaakumis levib valgus kiirusega 300 000 km/s. Mida väiksem on valguse kiirus ainetes, seda optiliselt tihedamaks loetakse ainet. Keskkonda, kus valguse kiirus ei muutu, nimetatakse optiliselt ühtlaseks keskkonnaks. Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt.
Kaheliviljastumise järgselt areneb sigimikus paiknev seemnealge seemneks. Sigimik koos seemnetega moodustab vilja. Mõnedel liikidel osaleb vilja moodustumises lisaks sigimikule ka õiepõhi(näiteks õunvili harilikul pihlakal). Vili kaitseb seemneid ja aitab kaasa nende levikule. Kui seemned satuvad soodsatesse arengutingimustesse, siis nad hakkavad idanema. Idu arenguks kasutatakse seemne toitekoes olevaid varuaineid. Kasutatud kirjandus õistaimedest Aher, S. Huulhein. Tallinn, Valgus, 1984. Eesti punane raamat. Ohustatud seened, taimed ja loomad. Tartu, 1998. Eichwald, K. Eesti NSV floora, X kd. Tallinn, Valgus, 1966Eichwald, K., Eilart, J. jt. Eesti NSV floora, IV kd. Tallinn, Valgus, 1969. Eichwald, K., Eilart, J. jt. Haruldasi kaitstavaid taimeliike Eestis. Abiks loodusvaatlejale nr. 53. Tartu, ENSV TA ja ELUS, 1965. Eichwald, K., Kalamees, K. jt. Eesti NSV floora, VIII kd. Tallinn, Valgus, 1971. Eichwald, K., Kask, M. Eesti taimede määraja. Tallinn, Valgus, 1966.
Tema tütar on haige ning tema ravimiseks on vaja Sinilindu. Haldjas annab Tyltylile rohelise mütsi, mille külge on kinnitatud Teemant. Kui poiss seda keerab saavad kõik toas olevad asjad ja loomad hinge.Mõne aja pärast kuulevad nad taas koputust. Asjade tagasimuutmiseks peab Tyltyl taas Teemanti keerama, kuid ta teeb seda liiga kiiresti ning mõned esemed ning Kass ja Koer ei jõua tagasi muutuda. Need asjad (Kass, Koer, Suhkur, Piim, Leib, Valgus, Tuli ja Vesi) tuleb teekonnale kaasa võtta. Lahkutakse akna kaudu, millest oli vaadatud rikast jõulupidu. Vanemad ei märka laste kadumist. Teine vaatus Teine pilt (Haldja juures) Uhkes haldja lossis pannakse selga kostüümid, millega reisile minna. Kass ning teised asjad (välja arvatud lapsed, Valgus ja Leib) arutavad, kas on ikka kasulik Sinilindu otsima minna. Haldjas määrab juhiks Valguse. Laste tühja kõhu leevendamiseks lõikab Leib kõhult paar
On kolme kujuga valgusvihke: · paralleelvalgusvihk, paralleelsete kiirtega · hajuv valgusvihk,laialisuunduvate kiirtega · koonduv valgusvihk,üht punkti suunduvate kiirtega Päike on meist nii kaugel, et Maale langevaid kiiri võib lugeda praktiliselt paralleelseteks. Valguse levimine Valguse levimine allub järgmistele seaduspärasustele: · Valgus levib valgusallikast kõikides suundades. · Ühtlaste omadustega läbipaistvates ainetes(klaas, vesi)levivad valguskiired sirgjooneliselt.See kehtib ka valguse levimise kohta vaakumis. 3 · Oma levimissuunaga ristsihis ei avalda valgus mingit mõju.Näiteks ei taju me valgust, mis otse silma ei lange. · Valgusvihud võivad lõkuda, ilma et nad üksteist mõjutaksid.
Töö eesmärk: Silmaava ja läätsetöö optimeerimine Tutvuda valgustustiheduse mõõtmise põhimõtetega ja piirnormidega. Määrata riskitasemed mõõdetud tulemuste ja normide põhjal. Kuupäev: 23.09.2009 Aeg: 10.00 - 16:40 Ruum: X-309 Kasutatud mõõteseadmed: Velleman DVM1300 Mõõda: Valgustustihedus akna taga (väljas olev valgus) 1792 ja akent läbinud valgus 1056 (aken suletud) I Loomulik valgustustihedus/valgustatus. Kaugus, m Ruumi 0 1 2 3 4 5 Ühtlustegur Loomulik valgus kaugus aknast, 1056 403 263 174128 98 0,3 Valgustustihedus, lx (filter aknapoole)
DISPERSIOON, SPEKTER, SPEKTRAALANALÜÜS Valguse dispersioon nim. aine abs. murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest). ·Valge valguse läbiminekul läbi kolmnurkse klaasprisma lahutub valge valgus koostisosadeks ja tekib spekter. ·Aine abs. murdumisnäitaja on seda suurem, mida väikesem on valguse lainepikkus. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. ·Spektreid saadakse ja uuritakse spektraalaparaatidega: 1. Spektroskoop valgus realiseeritakse visuaalselt (silmaga). 2. Spektrograaf valgus realiseeritakse fotograafiliselt. 3. Spektromeeter valgus realiseeritakse elektriliselt.
Valguse sirgjooneline levimine ja varju tekkimine Valgus levib sirgjooneliselt. Seda tõestab varju tekkimine. Väikese valgusallika korral tekib ekraanile kindlapiiriline vari. Suure valgusallika korral tekib ekraanile kaks varju: täisvari ja poolvari. Täisvari on piirkond, kuhu valgus üldse ei lange. Poolvarju piirkonda langeb valgust osaliselt. Valguse peegeldumine Valguse peegeldumine jaguneb kaheks: 1. peegeldumine peegelpinnalt 2. peegeldumine hajuspinnalt Peegelpind on sile klaasi pind, jää pind, veepind, poleeritud metalli pind jne. Alfa on langemisnurk ja beeta peegeldumisnurk. Peegeldumisel kehtib peegeldumis seadus. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Langev kiir ja peegeldunud kiir ning pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas.
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS VÄRVUSÕPETUS Referaat Tallinn 2018 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................1 1. Värvus..............................................................................................2 1.1 Valge valgus...................................................................................2 1.2 Värvuste omadused ja tekkimise põhjused.............................................3 2. Värvuste segamine................................................................................4 2.1Põhivärvustesegamine........................................................................4 2.2 Põhivärvused, teisejärgulised ja kolmandajärgulised kõrvalvärvused.........
Hea valgustus hoiab ära ka tööõnnetusi Tuleb vältida peegeldumist. Tuleks kasutada matt värve. Eriti tuleb vältida peegeldumist kuvari pinnalt, kuvarit ei tohi panna akna vastu. Arvutiga töö ruumis peab olema lisaks tavalistele kardinatele ka ribi, lamell või rullkardinad. EI tohi kasutada ainult kohvalgustit(laua, põrandalamp) sest tekivad teravad varjud ja kontrastid, mis väsitavad silmi. Kõige parem on loomulik valgus. Kuvari ekraanile piisab 200lxist, klaviatuurile 400lxist Tööruumides peab olema ka avarii valgustus Kõige raskem ongi arvutiga töökoha valgustamisega seadistamine. 7. Keemilise ohu tegurid Võivad org. Sattuda seedekulgla kaudau, naha kaudu, Ei tohi suitsetada ja juua kus kasutatakse ohtlike kemikaale. Mürgistuse esimesteks tunnusteks on iiveldus, peavalu. Enamuse kemikaale teeb kahjutuks meie maksa, mao. Osa kemikaale ei välju meie organismist. Nt Elavhõbeda aurud. Asbest, plii
detsibellides (dB). Ruumides tekib heli peegeldumise tõttu järelkõla. Kaja on tõkkelt peegeldunud heli, mis on kuuldav alghelist lahus, vahe vähemalt 0.1s. Liithelides esinevate helide sageduse ja tugevuse jaotust nim helispektriks. Tämbriks e kõlavärvinguks nimet heli erilist kõla, mis sõltub ülemtoonide arvust ja tugevusest. Müra on korrapäratu võnkumise tulemusena tekkiv heli. Valgusel on võime kehi soojendada, kutsuda esile keemilisi reaktsioone või elektrivoolu. Valgus kannab energiat. Valgusallikad vajavad valguse kiirgamiseks energiat. Valgusallikad jagunevad soojuslikeks ja külmadeks. Külmad on energiasäästlikumad. Soojuslikud valgusallikad saavad kiirgamiseks vajaliku energia soojuliikumise energiast. kiiratud valguse värvus sõltub valgusallika temperatuurist. Valguslainet nim elektromagnetlaineks. Valgus levib ka õhuta ruumis, kuid läbi läbipaistvate kehade. Valgus on ristlaine. Valgus, mida inimene tajub on nähtav
1) plancki hüpotees valgus ei kiirgu aatomeist lainena, vaid energiaporstjonite, kvantide kaupa, plancki valem E=hf; 2) footon elektromagnetvälja kvant, mis eksisteerib ainult liikudes(pole seisumassi) ning tõestati fotoefekti abil ja selle kineetiline energia on E=mc2; 3) fotoefekt elektroni väljalöömine metallist valguse toimel, mille tulemusel tekib elektrivool (mida intensiivsem valgus, seda tugevam vool); 4) punapiir piirsagedus, mida fotoefekt tekitada suudab, sellest suurema lainepikkusega või sagedusega valgus enam elektrone vabastada ei suuda (kvantoptikas väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti); 5) stoletovi katse õhutühjas balloonis on 2 elektroodi, valguse toimel katoodist välja löödud elektronid liiguvad anoodile, mis põhjustab fotovoolu, aga muutumatu valguse intensiivsuse puhul oleneb tekkiva voolu tugevus rakendatud pingest.
Tallinna Teeninduskool Leevika Vilja Mirle Jants KK10-PE Kursuse töö Vürtsid Juhendaja:Küllike Varik Vürtsid Leevika Vilja, Mirle Jants Sisukord Vürtsi kaubanduse ajalugu Arvatakse, et inimene hakkas maitsetaimi kasutama märksa varem kui soola, sest need olid palju kättesaadavamad. Esialgu kasutati maitsetaimi toidu maitsestamiseks, hiljem aga hakati neid tarvitama ka suitsutamisrohtudena mitmesugustel riitustel, surnute balsameerimisel ning lõpuks ka meditsiinis. (,,Vürtsid ja Maitsetaimed"-autor Renate Kissell Avita kirjandus 2011a.) Hiinas, Indias ja Egiptuses tarvitati maitseaineid umbes 5000 aastat tagasi. Nii tunti Egiptuses kalmust juba aastal 3000 enne meie aega ., Hiinas kaneeli aastal 2700 enne meie aega Assüürias, Babüloonias, Egiptuses ja Foiniikias kasutati maitseaineid väga mitmekülgselt ja erakordselt palju. Egiptuses, Kreeka ja ...
FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: 1 v = f = T = T f periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis
kuhu võnkumised veel jõudnud ei ole. Kuidas liigitatakse laineid nende frondi kuju põhjal + joonised Sõltuvalt lainefrondi kujust liigitatakse laineid tasa (lainefront on tasapind) ja keralaineteks (lainefront on kerapind). Mõnikord, kui lainefrondi pind tähtsust ei oma, kasutatakse laine levimise kirjeldamiseks ka kiire mõistet. Elektromagnetlainete korral on ühtlases keskkonnas levivat lainet kirjeldavad kiired sirgjooned. Millise valgusvihu korral on valgus tasalaine? Tasalainele vastab paralleelne kiirte kimp (kiired on paralleelsed sirged). Keralainele vastab kas koonduvate (kiired lähenevad üksteisele) või hajuvate valguskiirte kimp (kiired eemalduvad üksteisest). Koonduva kimbu korral kera pind kahaneb, hajuva kimbu korral aga kasvab. Millise valgusvihu korral on valgus keralaine? Eelmine Milliseid (valgus)laineid nimetatakse monokromaatilisteks? Laineid, mille lainepikkus (või ka sagedus) ei muutu, nimetatakse monokromaatiliseks.
Tuled Bi-Xenon- Hella ksenoonlahendus (gaasilahendus) süsteem, kus nii kaug- kui ka lähitule valgus saadakse samast ksenoonlambist. Lähitulelt kaugtulele ümberlülitus toimub elektromagneetilise "katiku" abil. DynaWiew kurvituli- Tuli koosneb kahest reflektorist. Ülaosas on tavaline kaugtuli, alaosas kurvituli. Külgkalde andur lülitab vastavalt vajadusele tööle õige poole kurvitule. FF reflektor- FF (free form) tähendab vaba vormi reflektorit, millele on antud kuju tule iseloomu arvestades. Tulemuseks on eriti hea ja homogeenne, peegeldustevaba valgus. Erinevalt teistest
Kordamisküsimused kt. nr. 3. G2 klass Elektromagnetlained 1. Milline on seos muutuvate elektri ja magnetväljade vahel? 2. Mida nim. elektromagnetlaineks? Iseloomusta elektromagnetlaine ehitust. 3. Millisel viisil on võimalik tekitada elektromagnetlainet? 4. Mis on elektromagntelaine lainepikkus, sagedus ja elektromagnetlaine levimiskiirus vaakumis. 5. Elektromagnetlainete skaala. Omadused. 6. Mida nim. valguseks? 7. Valguslaine kirjeldamine võrrandiga. Valguse intensiivsus. 8. Valgus ja värvus. Valge värvuse saamine. 9. Infra ja ultravalgus: saamine ja omadused. 10. Valguse dualism. 11. Max Plancki hüpotees. Footoni energia arvutamine. 12. Mis on valguse difraktsioon ja interferents? Difraktsiooni ja interferentsi toimumise tingimused. 13. Nimeta difraktsiooni ja interferentsi rakendusi. 14. Valguse polarisatsioon. Rakendused. 1. Muutuv el.väli tekitab muutuva magnetvälja ja muutuv mag.väli tekitab muutuva elektrivälja. 2
Kontrolltöö "Laineoptika,, Mida tähendab ütlus ,,valgus kui elektromagnetlaine"? Valgus, nagu ka elektormagnetlaine, kannab edasi võnkumisi.Millal käitub valgus kui elektromagnetlaine, millal kui osake? Mille poolest erineb ja sarnaneb elektromagnetlaine vee- ja helilainetest? Erinevalt vee- ja helilainetest ei võngu elektromagnetlaine levimisel mingi keskkond. Elektromagnetlaines ei ole mingeid laineharju ega -põhju nagu ka veelainetele. Valguslainet iseloomustavad suurused (definitsioon, tähis, mõõtühik) LAINEPIKKUS Vahemaa, mille laine läbib ühe täisvõnke jooksul 1m
Kofuni perioodi jagatakse kolmeks- varajane, keskmine ja hiline kofun13. Oma referaadis räägin lähemalt Yamato riigist, kofunitest, kontinentaalse Aasia mõjust tolleaegsele Jaapanile ja Kofuni perioodi kultuurist. 1 Ancient History Encyclopedia. Kättesaadav: http://www.ancient.eu/Kofun_Period/ (9.10.16) 2 Jaapani arheoloogia lehekülg. Kättesaadav: http://www.t-net.ne.jp/~keally/kofun.html (9.10.16) 3 Henshall, Kenneth. Jaapani ajalugu: kiviajast suurriigini. Valgus 2010, lk 28 4 Wa-pedia.Kättesaadav: http://www.wa-pedia.com/history/kofun_period_era.shtml (9.10.16) 5 Jaapani arheoloogia kodulehekülg. (9.10.16) 6 Heritage of Japan. Kättesaadav: https://heritageofjapan.wordpress.com/yayoi-era-yields-up-rice/the-advent-of-agriculture-and-the-rice-revolut ion/who-was-queen-himiko/ (9.10.16) 7 Henshall; Valgus 2010, lk 28 8 Wa-pedia. (9.10.16) 9 Jaapani arheoloogia kodulehekülg (9.10.16) 10 Jaapani reisijuhi kodulehekülg
(võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. 2. Valguse lainepikkus ja värvus. Erineva lainepikkusega valguslained tekitavad inimsilmas erinevaid värvusaistinguid. Inimene näeb 760-380nm. Põhivärvid on punane, roheline, sinine. Kõige tugevama aistingu annab roheline valgus. 3. Infra- ja ultravalgus. Nende toimed. Infravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel, soojuskiirgus. Kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks sütel, soojusraviks, lasersideks, sõjanduses (öönägemisseadmetes), astronoomias. Kasvuhooneefekt. Ultravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on väiksem kui violetvalgusel. Sellel on tugev fotokeemiline ja bioloogiline toime
Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ OPTIKA 1. Mida kirjeldab optika? Optika on füüsika osa, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastastikmõju ainega. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm.
Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ OPTIKA 1. Mida kirjeldab optika? Optika on füüsika osa, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastastikmõju ainega. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm.
Soojuslikud valgusallikad on näiteks päike, lõke, hõõglamp, küünlaleek. Külmad valgusallikad on näiteks virmalised, teleriekraan, jaaniussid, teatud batkerid Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, seepärast tuleb valgusallikale anda energiat. Me oleme harjunud, et valgusallikad kiirgavad valgust, mille tõttu me kehi näeme. Kuid valgusallikad kiirgavad ka sellist valgust, mida me ei näe. Valgust, mis tekitab valgusaistingu, nimetatakse nähtavaks valguseks. Nähtamatu valgus: infrapuna- (IV) ja ultravalgus (UV). Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu nimetatakse seda valgust soojuskiirguseks. Ultravalgust liigitatakse organismidele väheohtlikukuks ja ohtlikuks. Ohtlik osa võib tekitada nahavähki, mikroobidele mõjub aga surmavalt. Liigse UV eest kaitseb maad osoonikiht. Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valgus levib läbipaistvas aines kui ka tühjuses. Valguse levimine on füüsikaline nähtus.
Nähtava valguse diapasoonis võib seda kirjeldada nõnda, et normaali suhtes nurga all ainele langenud valguse punasele värvusele vastava sagedusega valguskiir murdub kõige vähem ja violetsele värvusele vastava sagedusega kiir murdub rohkem ehk pikema lainepikkusega valguskiir murdub vähem kui lühema lainepikkusega valguskiir. Kõige sagedamini demonstreeritakse valge valguse lahutamist värvilisteks valgusteks kolmnurkse klaasprisma abil. Kui valge valgus läbib klaasprismat, siis valgus murdub prismas. Kui kõik värvi valgused murduksid prismas ühtemoodi, siis väljuks prismast samuti valge valgus. Tegelikkuses aga väljub klaasprismast valgus, mis on lahutatud värvilisteks valgusteks. Kui panna prismast väljunud valguse ette ekraan, siis näeme ekraanil vikerkaarevärve - see on valguse spekter. Seda nähtust nimetatakse valgusedispersiooniks - erinevat värvi valgused murduvad natuke erinevalt. Sel põhjusel näemegi looduses vikerkaart
00:0301:28 lainet iseloomustavad füüsikalised suurused - lainepikkus (lamta, 𝛌, Ühik: 1m, 𝛌=cf 𝛌=vf, 𝛌=cT)-naaberlaineharjade vahekaugus - sagedus (f, Ühik: 1Hz, f=c/𝛌 = 1/T = hc/A = E/h)-võngete arv ajaühikus - periood (T, Ühik: 1s, T = 1/f)-korduva muutuse tsükli kestus valguse dualistlik käsitlus *korpuskulaarteooria - valgus levib sirgjooneliselt, seda tõestab varjude teke *valguse laineteooria - valgus on lainetus, mis levib erilises ruumitäitvas ja kõikidesse kehadesse tungivas keskkonnas. Seda keskkonda nimetatakse eetriks footonit iseloomustavad füüsikalised suurused *footon: valguse osake - energia(E)=hf
2) Võrdle looduse eluta ja eluosa tegurite mõju niidul kasvale ristikule kuusemetsas kasvale jänesekapsale? Jänesekapsas saab vähem päikest kui ristikule selle pärast päike ei lähe nii hästi puudevahelt läbi. Jänesekapsas ei saa nii palju vett ( sademed, jäävad puus kinni) kuid metsas on niiskem. Temperatuur on metsas soojem kuna tuul seal nii palju ei puhu 3) Mille alusel rühmitatakse taimi lühi- ja pikapäevataimedeks? Rühmitakse selle järgi kui palju valgus neil on vaja. Lühipäevataimedel saavad õitseda siis, kui päeva pikkus on lühem kui öö pikkus (umbes 12 tundi) (Nt: tubakas, sojauba) Pikapäevataimedel vajavad õitsemiseks üle 12 tunni päikesevalgust(Nt: rukis, kartul, kaer) 4) Miks on vaja enne taime kasvama panekut teada, kas see on pika- või lühipäevataim? Siis saab teada kuhu seda panna(kus on rohkem valgus), Mis aasta ajal peaks seda istutama 5) Kuidas mõjutab temperatuur taimede ja loomade elu?
Miks taevas on sinine? Põhikooli füüsikast peaks teada olema, et valge valgus on liitvalgus, see tähendab koosneb erineva lainepikkusega valgustest. Veel teame, et valgus levib sirgjooneliselt seni, kuni miski sunnib teda kõrvale kalduma. Lord J. Rayleigh näitas juba sajand tagasi (1871), et valguse hajuvus atmosfääris on pöördvõrdeline lainepikkuse neljanda astmega. Võttes punase valguse keskmiseks lainepikkuseks 0,7 µm, sinisel aga 0,4 µm, saame, et sinine hajub punasest (0,7/0,4)4=9 korda rohkem. Need otseteelt kõrvalekaldunud sinise valguse footonid võivad veel korduvalt
valguse all ka teadmisi või tarkust. *Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. *Valgusallikas on valgust kiirgav keha. *Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. *VALGUSALLIKAD *Levimine *Peegeldumine *Hajus peegeldumine *Täielik peegeldumine *Neeldumine *Murdumine *VALGUSNÄHTUSED *Valguse levimiseks nimetatakse valguse energia kandumist ruumi. *Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. *VALGUSE LEVIMINE *Valguse peegeldumiseks nimetatakse valgusenergia tagasipöördumist mingilt pinnalt esialgsesse levimiskeskkonda. *VALGUSE PEEGELDUMINE *Valguse murdumiseks nimetatakse laine levimissuuna muutust kahe keskkonna lahutuspiiril. *Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. *VALGUSE MURDUMINE *VALGUSALLIKAD
Valguse peegeldumine Õp: 10-14 Tv: 8-17 Newtoni poolt formuleeritud neljale põhiseadusele. 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Valguse peegeldumine: · Valguse peegeldumiseks nimetatakse nähtust,kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale, levib valgus tagasi esimesse keskkonda
Spektrijoonte intensiivsus Mõne enetgiaga footoneid kiiratakse tihti, teisi harva Toimumissagedus on erinev Eredadjooned lühiealineseisund Tuhmid jooned pikaelaised (metastabiilsed) Külm helendus Luminestsenst on helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused Valguseteke Valgus tekib aatomis. Valgus ei teki iseenesest; kiirgajateks on aineosakesed, mille (sise)energia muundub valguseks . Selleks, et tekiks valgus, on vaja energiat. Valguslained kannavad aatomist energiat ära ja aatomi energia väheneb. Aatomid kiirgavad laineid mitte pidevalt, vaid lühikeste ajavahemike jooksul niinimetatud lainejadadena. Pärast kiirgamist aatom kustub, st ei kiirga enam valgust Aatom kogub mingi aja jooksul energiat (nt hõõglampi toob energiat elektrivool), et siis jälle hetkeks valgust kiirata Piltlikult võib kiirgavaid aatomeid ette kujutada kui plinkivaid majakaid. Ainult
KVANTOPTIKA Valgusel on tähtis osa meie elus. Ilma valguseta ei tajuks me esemeid nagu lauad, toolid ja isegi inimesed. Me elaksime igaveses öös. Valguse uurimine hakkas pihta juba 17. Sajandil. Kuid tekkisid vastuolud teadlaste vahel. Osad uskusid ,et valgus on laine, teised aga ,et osake. Need kes uskusid ,et tegemist on lainega, panid aluse nn. Laineteooriale. Laineteooria töötas välja hollandi füüsik C.Huygens 1678 aastal. Ja need kes uskusid ,et valgus koosneb osakestest panid aluse nn. Korpuskulaarteooriale mida tänapäeval nimetatakse Kvantteooriaks. Korpuskulaarteooria e. kvantteooria arendaja oli inglise füüsik I.Newton 1675 aastal. Aga siia maani ei ole suudetud kindlaks teha mis see valgus on, kuna valgus on dualistlik. Valguse dualistlik e. kahene iseloom tähendab, et valguse laine ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. See, kas valgus on laine
Fotoefekt. Sellest võib järeldada, et mitte igasugune valgus ei põhjusta fotoefekti, s.t. elektronide eraldumist ainest. Kuna klaas neelab tugevalt lühiainelist kiirgust, võib arvata, et pikalaineline, väiksema sagedusega kiirgus ei tekita fotoefekti. Enamikul ainetel tekib fotoefekti ultravalgus või violetne ja sinine valgus, aga punane valgus ei tekita. Sellepärast räägitakse fotoefekti punapiirist, s.o. Sellisest lainepikkusest, millest pikemaid laineid ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. Iga footon suudab vabastada ühe elektroni. Mida rohkem on valgusvihus footoneid seda rohkem langeb neid ühes sekundis pinnaühikule. Teisiti öelduna, seda suurem on valguse intensiivsus. Seepärast määrabki intensiivsus ära ainest eraldunud elektronide arvu ja sellega ka fotovoolu tugevuse. Vabanenud elektronide kiirus on aga
23. Kuidas on seotud elektromagnetlaine levimise kiirus, sagedus, periood ja lainepikkus? V = s/t = /T =f Valguslaine- ristsuunas võnkuvad elektri- ja magnetväljad. Valgus tekib aatomis, ergastatud elektronide kiirgamisel. Ergastamise järgi jagatakse valgusallikad: soojuslikud ja helendavad. Valgus lained Infravalgus- kiirgavad kõik kuumad kehad (päike, hõõglamp) Ultraviolettvalgus- mõõdukalt tervistav, muidu nahavähk Nähtav valgus- tekitab nägemisaistingu Valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest. Spekter vikerkaarevärviline riba. Spekter tekib siis, kui valge valgus murdub läbi prisma, sest eri värvi valgused murduvad prismas erinevalt. Kõige rohkem murdub violetne, kõige vähem punane valgus. Spektri värvid on punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Valgusfiltriks nimetatakse läbipaistvat keha, millega eraldatakse valgusi. Värviline pind
möödumiseks mingist punktist. Lainesagedus-võrdsete ajavahemike tagant korduvate lainete arv ajaühikus. Laine kiirus- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus Lainefaas- määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel Valguse sagedus ja lainepikkuse seotus- Lankta=C/F Nähtav valgus- elektromagnetlaine, mille lainepikkus on vahemikus 380-760 nm Ultravalgus-Väiksema lainepikkusega nähtavast valgusest. Infravalgus- Suurema lainepikkusega nähtavast valgusest Valguse difraktsioon- valgus satub varju piirkonda Hygens Fresnel- Valguslainete levimisel on laine, lainefrondi iga punkt on elementaarlainete allikas. Valguse internsiivsus on määratud elementaarlainete liitumise tulemusena Valgusinterferents- 2laine liitumine mille tulemusena erinevas ruumis punktides võnkumisel tugevdavad või nõrgendavad teineteist Käiguvahe-kahe laine teepikkuste vahe Interferentsi max- 2K*lankta/2, d* sin alfa=K*lankta Interferentsi min-3/2K*lankta, d*sin alfa=3/2K*alfa Interfer
organismile ja võimalikud ohud. . Solaariumi mõistlikult kasutades pole võimalik saada päikesepõletust. Samuti võite tunda kunstpäikese soodsat mõju oma meeleolule ja enesetundele. Spetsialistid ammugi täheldanud kevadväsimuse käes kannatavate inimeste enesetunde paranemist solaariumis päevadel, mil päike on pilvede taga peidus ning ilm pahur ja vihmane. Solaariumis saab inimese keha kolme sorti erinevaid valgused. Need on UVC valgus ,UBV valgus ja UVA valgus. UVC valgus kutsub inimese nahal esile punetuse, mis on nähtav ~ 6 tunni möödudes.Tekib ka naha pigmenteerumine, kahjustuda võivad konjunktiivid ja silma sarvkest.UVC kiired neelduvad täielikult aknaklaasis. UVB valgus tekitab nahale ~ 12- 24 tunni pärast nn. päikesepõletuse ja ~ 48- 72 tunni möödudes pigmentatsiooni.Kahjustab konjunktiive ja silma sarvkesta.UVB kiired läbivad hästi vett ( ettevaatust ujumisel ! ) ja neelduvad aknaklaasis.Nad on nn
jõuluvanaga kõnelemas käinud. Lapsed on õnnelikud teiste õnnegi nähes, nad rõõmustavad ja tantsivad. Tuleb haldjas Berulune ja kutsub lapsi endaga kaasa sinilindu otsima, et oma haiget last sellega rõõmustada. Tyltyl sab võluteemandiga kübara, mille abil saab ta ajas edasi ja tagasi liikuda ning näha asjade hinge. Kõik asjad elustuvad, isegi tunnid tulevad kelle uksest välja ja Tyltyl tantsib oma elutundidega. Lastega koos asuvad teele Valgus, Leib, Suhkur, Tuli, Koer Tylo ja Kass Tylette. Viimasest saab reetur, kes asub laste suurima vaenlase Öö teenistusse. Rännakul satuvad lapsed Minevikumaale ja ja kohtuvad vanaema ning vanaisaga, kogevad sooja imetlust, millega vanavanemad täidavad oma olemise mõtet, nähes lapselapsi. Jõutakse Tulevikumaale, Sündimata laste maale, igaüks siin teab, millal ta sünnib ja miks ta sünnib, mida ta maa peal peab korda saatma. Öö palee on vaimude, varjude ja hirmude
pinnaühikule langeva valgusenergia hulk. 6. Kirjelda paralleelset valgusvihku Paralleelses valgusvihus asuvad kiired üksteisest igal pool ühekaugusel. Valgusvihus pinnaühikule langeva energia ei sõltu sellest millist kohta vihus vaadeldakse – valgusenergia jaotus vihus on homogeenne. 7. Mis on vari? miks ja kus ta tekkib? Kui valguse teele jääb valgust mitte läbilaskev keha, siis valguse sirgjoonelise levimise tõttu ei pääse valgus tema taha ning sinna tekib piirkond, kus valgusenergiat ei ole (või on oluliselt vähem) – vari. 8. Millist varju nimetatakse täisvarjuks? Sellist varjupiirkonda, kuhu valgusenergiat üldse ei jõua, nimetatakse täisvarju piirkonnaks. 9. Millist varju nimetatakse poolvarjuks? Varjupiirkonda, kuhu langeb valgusallika valgus osaliselt või ainult osadelt valgusallikatelt, nimetatakse poolvarju piirkonnaks. 10.Millist nähtust nimetatakse valguse peegeldumiseks?
VÄRVUSÕPETUS Tartu Kunstikool Kristin Vaher SOE/KÜLM • Valgus soe • Vari külm • Vari soe • Valgus soe • Tule toonid • Jään toonid • Tulevad lähemale • Lähevad eemale • Tume-soojem • Hele-külmem • Tõstavad vererõhku • Langetavad vererõhku Soojades toonides tuba mõjub väiksemaja, külmades suuremana. Kella 1-2 ajal on päikese valgus kõige külmem, hommikuti ja õhtuti soojad. Sile pind mõjub külmana, krobeline soojana.
Linnutee Lily Eelsaar 9.Klass Mis on linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Kuna hakati uurima Algas alles 1610. aastal, kui Galileo Galilei suunas oma pikksilma ja avastas, et juba selle algelise teleskoobi vaateväljas lagunes helendus arvutuks hulgaks nõrkadeks tähepunktideks, näidates, et Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st. Linnutee on tähesüsteem. Muutke teksti laade
Induktiivsus näitab kui suure magnetvoo muutuse tekitab antud juhi korral ühikuline voolu muutus. Mahutuvus näitab 33. Milles seisneb valguse dualism? Millal esinevad kvant omadused, millal laine omadused? Valgust saab kirjeldada aine osakestega, mida võib põhimõtteliselt näha ja katsuda. Teisalt saab neidsamu nähtuseid kirjeldada ka väljadega, mida pole näha, kuid mis vahendavad osakeste vahel mõjuvaid jõude. Looduses vastab igale lainele osake ja iga osakesega kaasneb laine. Valgus kui elektronmagnetväljas, mis levib ruumis lainena. Teisalt saab valgust kirjeldada ka osakeste abil, nimelt on olemas valguse osakesed ehk kvandid. Valguse kvanti nimetatakse footoniks. footon on osake, millel seisumass on võrdne nulliga, see tähendab, et paigalolekus footon olla ei saa. Teisiti öelduna: kui footon peatatakse, siis muutub ta millekski muuks, tema energia muutub mõneks teiseks energialiigiks. Valguse kvantiseloom ilmneb
1. Millised nähtused tõestavad, et valgus koosneb energiaga osakestest. Milline väide on kvantoptika aluseks? - Näiteks: Laine ei jõua elektrooni orbitaalilt välja lüüa. - Valgusel on rõhk, avaldab rõhku pinnale - Aluseks: Valgus koosneb osakestest ehk kvantidest. 2. Kuidas nimetatakse valguse osakesi? Millised omadused on valguse osakestel? - Valguse osakesed on footonid - Omadused: laine omadused, puudub seisumass, kiirus vaakumis 300 000 km/s. 3. Kuidas on valguskvandi energia seotud valguse sagedusega? Ef= h x f 4. Kus on footoni energia suurem- vaakumis või vees? Miks? Footoni energia on vees sama mis õhus. Sest kvandi energia ei sõltu sellest, kus ta elektron liigub.
2. Valgusel on dualistlik iseloom st valguse puhul avalduvad nii leinelised kui kopuskulaaromadused. 3. Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa , kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). 4. Punktvalgusallikaks nimetatakse valgusallikat või eseme piirkonda, mille mõõtmed on palju väiksemad kui kaugust vaatluskohani. 5. Valguse sirgjoonelise levimise seadus:ühtlases keskonnas levib valgus sirgjooneliselt. Ühtlae keskkond:laseb valgust läbi, on kõikjal phesuguse temperatuuriga,koosneb samast ainest. 7. Vari on ruumipiirkond, mida valgusallikas ei valgusta. 10. Valgusvooks nimetatakse ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemishaistingu põhjal.Tähis on [1 lm(luumen)]. 11. 1 luumen on punktvalgusallika tugevusega 1 candela poolt ühes stradiaani suurusesse ruuminurka kiiratud valgusvoog. 12
peegeldumisnurgaga. Paralleelse valgusvihu peegeldumine tasapeeglilt Paralleelne valgusvihk peegeldub tasapeeglilt paralleelse valgusvihuna. Hajuva valgusvihu peegeldumine tasapeeglilt Hajuv valgusvihk peegeldub tasapeeglilt hajuva valgusvihuna. Paralleelse valgusvihu peegeldu mine kumerpeeglilt? Paralleelne valgusvihk peegeldub kumerpeeglilt hajuva valgusvihuna. Paralleelne valgusvihu peegeldumine nõguspeeglilt Paralleelne valgusvihk peegeldub nõguspeeglilt koonduva valgusvihuna. Hajuv valgus Hajus valgus - valguse peegeldumine mitmesugustelt kehadelt. Hajus peegeldumine Valguse hajus peegeldumine - valguse peegeldumine , mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Tasapeegel Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub. Kujutis: sama suur kui ese kaugus peeglist on sama suur kui eseme kaugus peeglist Sfäärilised peeglid Sfääriline peegel - kerapinna (sfääri) osa, millelt valgus peegeldub. Sfäärilisi peegleid:
lainepikkusega. Tekib defraktsioonpilt. Interferents Kahe laine liitumist, mille tulemusena lained tugevduvad või nõrgendavad teineteist nim. interferentsiks. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel teineteist. Lained peavad olema kolurantsed. difraktsiooni ja interferentsi rakendused:Inferents kiledes Selgendavad katted . Kasutatakse neid, et vähendada valguse tagasi peegeldumist pindadelt. Fotoaparaadid, teleskoobid, optilised süsteemid. Newtoni rõngad. Valgus peegeldub klaasplaadi ja läätse vahelt. Difraktsioonvõre. Klaasplaadil olevate paralleelsete pilude süsteem. Holograafia, Esemetest ruumilise kujutise fotografeerimine. Valguse polarisatsioonElektrivälja tugevuse vektor võngub ühes kindlas tasandis. See tekitab teatud kristallid, mis lasevad läbi kindlas tasandis. Need on POLAROIDID. Rakendused:Polaroid päikeseprillid.3D kino Max Plancki hüpotees. Footoni energia arvutamine. 1902. Osakestena ehk footonitena käitub
Sekundaarlained interfereeruvad. (+joon.) b-max. v min. kaugus ekraanil otsesihist; d-naaberpilude vahekaugus; -laine kõrvelekalle otsesihist; a-ekraani kaugus piludest; -lainete käiguvahe ekraanil. Ekraanil punktis A tekib max., kui =k ja min. kui =(k+½) kus k=0+-1+-2+-... k saab väärtusi om. Joon. Põhjal tan=b/a sin=/d. Väikeste nurkade korral /d=b/a. kui punktis A on max. siis =k ja tähtsaim valem lainete pikkuseid kiirgustel väljendab =db/ka Kaksikpilu ja polükromaatne valgus (difraktsioonispektrid joonisel, nagu katseski) Valguslaine on ristlaine. Valguslaine elektri- ja magnetväli muutuvad ajas ja ruumis sinusoidaalselt. Valguse difraktsioon: valguse sattumine varju piirkonda. Sõrmede vahelt valgust vaadates saab näha kitsast pilust difraktsiooni. Varju piirkond on see koht, kuhu valgus, mis sirgjooneliselt levib, ei satu. Difraktsioonipilt ja Huygensi-Fresneli printsiibist: Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist
molekuli lõhkumine valguse toimel; tulemus:NADPH2,O2, ATP. Pimedusstaadium: (valgus pole oluline, stroomas) Calvini tsükkel (biokeemiline faas) õhust CO2 seotakse H2ga >> trioos>>> 2 trioosi>>glükoos FS osa evolutsioonis: 1) O2 > O2 atmosfäär > aeroobne ainevahetus 2) O3 > osooniekraan > elu väljus veest 3) tekkis org aine >autotroofne ainevahetus > toit heterotroofiline Võrdlemine FS ja hingamine: FS (org a tekib, O2 eraldub, CO2 kasutatakse, energia seotakse, valgus oluline, ATP sünteesitakse vähe, kloroplastis) Hing (org a laguneb, O2 neeldub, CO2 eraldub, energia vabaneb, valgus pole oluline, ATP sünteesitakse palju, mitokondrites) Lehe ehitus: ülakülje kattekude, põhikude (sammaskude (Fs), kobekude), alakülje kattekude, õhulõhed.
Optikafüüsika haru mis uurib valgus nähtusi.a Valgusallikas keha mis kiirgab valgust Miks näeme kehi?? Kui nendelt tulev valgus meile silma satub Valgena kui peegeldab enamuse talle peale langevast valgusest Mustana kui neelab enamuse talle peale langevast valgusest Kiirus tühjuses300000 km/s Üks asi on teisest .... Opt. tihedamast keskkonnas on valguse kiirgus väiksem kui opt. hõredamas keskkonnas. Läätse opt tugevus nimetatakse läätse fookuskaugus pöördväärtust D= 1/f Millal on 1dptr on siis kui fookuskaugus on 1 m Positiivne on kumerlääts Negatiivne on nõgus lääts
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
