tee. Seega on need kaks osa kiirest nüüd vastasfaasis ja kompenseerivad teineteist.Tuntakse ära mitte süvendid, vaid hoopis üleminekud. Info salvestamisel kasutatakse spetsiaalset 14 bitist koodi, kus ei ole kunagi kõrvuti kahte ühte. Koodis on kahe ühe vahel alati kaks nulli. Selleks, et kahe kõrvutioleva sümboli koodi ühed ei oleks lubamatult lähestikku, on iga koodi vahel kolm bitti eraldajat. Laserit kasutatakse valgusallikana sellepärast, et laseri valgus on monokroomne ja kogu allikast lähtuv valgus peab olema samas faasis. CD-ROM'e kasutatakse peamiselt muusika ja tarkvaratööstuses andmekandjatena. Korduvalt kirjutatav CD-ROM Korduvkirjutatav CD-ROM ehk CD-RW (Compact Disc-ReWritable) on optiline ketas millele saab kirjutada rohkem kui üks kord ja lugeda palju kordi. CD-RW andmekihi pind koosneb erilistest keemilistest komponentidest, mis võivad oma olekut korduvalt muuta ja säilitada, sõltuvalt temperatuurist
Joonspektriks nimetatakse viimast aga selle pärast, et tavalistes piluspektrograafides paistab ta koosnevat üksikutest heledatest joontest tumedamal taustal. "Taust" ise kujutab endast joontest tunduvalt nýrgemat (väiksema intensiivsusega) pidevat spektrit, mille energiajaotus vastab soojuskiirguse omale. Kõige hämmastavam oli elektriliste gaaslahenduslampide spekter: madalal rõhul ning temperatuuril töötavas lambis puudus pidev spekter täielikult; peaaegu kogu valgus tuli 5 - 10, tihti 1 - 2 kitsa spektrijoonena, mis andis lampidele iseloomuliku värvuse (neoonlambi punane, naatriumlambi kollane jne. värvus). Me teame, et gaase eristab vedelikest-tahkistest molekulide (aatomite) vahelise vastasmýju puudumine. Siit kohe ka oletus, et kui pidev spekter on omane kehale tervikuna, siis joonspekter iseloomustab just kehade koostisse kuuluvate aatomite kiirgust. Seetõttu nimetataksegi joonspektrit aine karakteristlikuks kiirguseks.
Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad. Tõraveres on kividega kaetud sein, mille peal on kujutatud tähtkujusid, mida Eesti taeva kohal näha võib. Tuntuimad kujud on suur vanker ja väike vanker, aga on olemas palju tähtkujusid, mida ei teata. Eesti kohalt võib veel leida näiteks noole, kotka, delfiini ja mao kujud. Tähed, mida taevas näeme on Maast mitme valgusaasta kaugusel. Üks valgusaasta on nii kaugel, et valgus läbib selle vahemaa ühe aastaga. Kõik tähed liiguvad ja on kindlaks tehtud, et mõne aja pärast liiguvad suure- ja väikese vankri tähed kokku ning tekib uus kuju. Erinevates maailma kohtades liiguvad tähed ja päike erinevat pidi. Sellepärast ongi mõnes kohas polaarpäev või polaaröö. Veel asub Tartus meie päikesesüsteemi makett, mille abil saab vaadata, kuidas tekib päikesevarjutus või kuuvarjutus ning kuidas Maa, Kuu ja Päike üksteise ümber tiirlevad.
energia, mis muutub fotoelektroni antud ainest väljumise tööks A ja energia ülejäägi saab elektron kaasa kineetilise energia mv2/2 näol, kus m on elektroni mass ja v tema kiirus ainest välja tulemisel. 5. Einstein täiendas fotoefekti teooriat. Einstein kasutas valguskvandi mõistet. Tema järgi kvandienergia kulub elektroni väljalöömiseks ning selle liikuma panemiseks. 6. Sisefotoefekti puhul ei löö valgus elektrone välja, vaid vabastab nad oma aatomite küljest. Välisfotoefekt seisneb ainest (peamiselt metallist) elektronide väljalöömises valguse abil. Välisfotoefekti kasutatakse valguse mõõtmise seadmetes: fotoelemendid, fotoelektronkordistid. Sisefotoefektil töötavad fototakistid, fotodioodid, päikesepatareid. 7. Päikesepatarei koosneb tervest hulgast üksikuist fotoelementidest
Loodusnähtused ja aastaajad maalikunstis Mis on maalikunst? Maalikunst on unikaalne värviline kujund tasapinnal. Maalikunst jaguneb seinamaaliks, tahvelmaaliks ja miniatuurmaaliks (nt käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal) Maalikunst on üks kunsti alaliik, mille väljendusvahendid on värv ja kahemõõtmeline kujutamispind, värvi kantakse pinnale harilikult pintsliga. Olulised on joonistus, heleda-tumeda ja valguskäsitlus, perspektiiv, faktuur ja kompositsioon, mis seob kujundite osad ja väljenduselemendid kunstitervikuks. Maalikunst kauni kunstina Selline nimetus levis 17.-18. sajandil klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. Maalikunst on enamasti seotud nähtava tegelikkuse jäljendamisega. Jäljenduslikkust on nimetatud realismiks Claude Lorrain Maalikunsti ajalugu Maalikunsti alguseks võib pidada noorema paleolii...
Valguse ja varjul piiril Pimedus varitseb kõikjal meie ümber. Peidab end igapäeva halli massi taha, varitseb võimukalt mõtete üle ning sunnib valima ebakindlaid ettearvamatuid teid. Kuid varju tekkimiseks on alati vaja valgust. Tükikest headust, mis kindlalt toob positiivset meelelaadi. Bulgakovi teoses on pimedus ja valgus võrdses, teineteist tervikuks ühendavad kaaslased. Igavene võitlus hea ja kurja, loomise ja hävitamise, korra ja kaose vahel. Romaan „Meister ja Margarita“ on üles ehitatud kolmele maailmale: 20. – 30. Moskva, kus on kaasaeg; iidne Jeršalaimi, milles valitses minevik ning igavikuline teispoolsus, kus aeg ja ruum on muutumatud. Pimedusevürst Woland on põhitegelaseks oleviku ja vaimumaailma ühendamisel, kogu loo aga sulatab oma
5.2. KIIRGUSBILANSS Päikesekiirguse jaotumine ja kiirgusbilanss Päikesekiirgus kujutab enesest elektro- magnetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1- 4 mikromeetrit. PÄIKESEKIIRGUSE SPEKTER · ULTRAVIOLETTKIIRGUS (UV) U. 8%. 1) ENAMUS NEELDUB STRATOSFÄÄRIS (OSOON) 2) TEKITAB PÄEVITUST 3) SUURES KOGUSES KAHJULIK · NÄHTAV VALGUS U. 56%. 1) SILMAGA NÄHTAV LIITVALGUS 2) MAX ENERGIAGA ON ROHELINE VALGUS · INFRAPUNANE KIIRGUS U. 36%. TUNNEME SOOJUSKIIRGUSENA MAALE JÕUDEV PÄIKESEKIIRGUS · PÄIKESEKIIRTE LANGEMISNURK PÄIKESE KÕRGUS (KAUGUS EKVAATORIST) · PÄEVA PIKKUS AASTAAEG (ERITI PARAS- JA KÜLMVÖÖTMES) · PILVISUS OTSENE VÕI HAJUS KIIRGUS · OSOONIKIHT NEELAB ULTRAVIOLETTKIIRGUST · ATMOSFÄÄRI KOOSTIS VEEAUR, AROSOOL KIIRGUSBILANSS- maapinnalt neeldunud ja maapinnalt Lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q(1-A)-E
Kui vuntsid ja habe katavad suud, on kurdil eesti viipekeel. See on väga väljendusrikas, tunduda ja tema kõnegi võib olla raskesti raske huultelt lugeda. emotsionaalne ja ilus keel. arusaadav. Pidevalt kurdiga suheldes sa harjud tema hääle ja kõnega. Kui valgus langeb sinu selja tagant, ei näe Igal kuuljal on võimalik eesti viipekeel ära kurt sinu nägu ja ta ei mõista, mida sa talle õppida. Selleks on vaja minna viipekeele öelda tahad. Kurt saab sinust hästi aru, kui kursustele ja leida endale sõpru kurtide valgus langeb sinu näole eest. hulgast. Te täiendate teineteist oma kultuuriga. KUIDAS SUHELDA KURDIGA?
täpsustas neid. Optika põhiseadused • Newton uuris ka optikat. Ta avastas valguse dispersiooni, lahutades valge valguse prisma abil spektriks, põhjendas pikksilma kromaatilise aberratsiooni, uurisvalguse difraktsiooni ja interferentsi ning eeldas valguse polarisatsiooni olemasolu. Newton avaldas korpuskulaarteooria, millele tuginedes konstrueeris kakspeegelteleskoopi. • Newton formuleeris optika neli põhiseadust: • Valgus levib sirgjooneliselt. • Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. • Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. • Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis
valguspeegeldus (dof) • See on muinasjutuliine ja romantiline kunstiteos • Sõna "Boke`" pärineba Jaapani keelest ja see tähendab uduvinet või häguselt nähtavat objekti • Säti ava hästi suureks, fokusseeri käsitsi, kasuta võimalusel värvilisi filtreid BOKEH (2) • http://www.diyphotography.net/diy _create_your_own_bokeh Säri ja säriaeg • Exposure - valgushulga pääsemine sensorile (särituseks) • Shutter speed - aeg, mille jooksul pääseb valgus sensorile (säriajaks) Säri (lühike, 1) Säri (pikk, 2) Säri (pikk, 3) Säri (panning, 4) Alasäri Ülesäri Säri mõõtmine (1) • Hindav mõõtmine – matrix metering - Nikon, evaluative metering - Canon Säri mõõtmine (2) • Keskmestatud mõõtmine – center-weighted metering Säri mõõtmine (3) • Punktmõõtmine – spot metering - Nikon, partial metering - Canon ISO – sensori tundlikkus valgusele ISO • Lülita AutoISO alati välja
värvide kasutus SündinudBalla Ciaciamo Torino, Itaalia [1871.07.18- 1958.03.01] Tegeles fotograafia ja muusikaga, peale isa surma hakkas tööle litograafia trükikojas Huvi kunsti vastu hakkas tundma alles 20 aastaselt, õppis Itaalias kohalikus Akadeemias Peale ülikooli kolis Rooma, abiellus, lõi oma ateljee Ciacomo Balla kunsti stiilid Rõhutatud joon Dünaamiline valgus Paljusus Rõhutatud liikumine ja kiirus Müra Vormide korduv jada Värvid, lõikuvad pinnad, dünaamilisus Geomeetrilisus-kujundid, tükeldamine Numbrilisus Ciacomo Ballo kunsti teosed „Koer keti otsas“ 1912 „Tänava valgus“ 1909 Ciacomo Balla kunsti teosed „Nobedad : liikumise „Rõdul töötav tüdruk“ 1912 teed*dünaamilised jadad“ 1913 Kasutatud allikad: 1. Futurism - Kunstiajalugu
Sisukord Elupaigad lk.3 Välimus lk.4 Toitumine lk.5 Kodus kasvatamine lk.6 Kokuvõte lk.7 Kasutatud materjal lk.8 Elupaigad Iguaan kuulub sisalikude sugukonda. Nende seas kohtab hulgaliselt metsa-, põõsastiku-, mäestiku-, kalju-, kõrbe-, stepi-, ja poolveelisi liike. Sugukond hõlmab umbes 50 perekonda kes enamus on levinud Lõuna-Ameerika vihmametsades. Nad elutsevad enamjaolt veekogude lähedal kasvavatel puudel. Hädaohtu tajudes kukutavad nad end vette ja sukelduvad kiiresti rannaäärsetese taimedesse peitu. Enamik iguaanlasi on väga liikuvad. Puudel elavad liigid jooksevad oma pikkade jalgade haakuvate küünistega varvaste abil kiiresti puutüvedel ja okstel ning teevad hooksaid hüppeid oksalt oksale. Osad iguaanlased kasutavad vaenlaste ja halva ilma eest peitu pugedes teiste loomade urge. Välimus...
seal uuesti elektrone ja vesinikioone pimedusstaadiumisse transportida. Fotosüntees valgusenergia muundamine keemiliseks energiaks. Kes teostavad? Taimed protistid (vetikad), bakterid-> tsüanobakterid ---------- SINIVETIKAD Millal tekkis? 3,4 miljardit aastat tagasi. Kloroplastid tekkisid ENDOSÜMBIOOSI TEOORIAL. Toimub nähtava valguse käes (kus on kõige intensiivsem) sinine, punane ala. Taimed on rohelised, sest neist peegeldub roheline valgus tagasi. Klorofüll asub rakumembraanis. Tülakoidid väikesed membraaniga ümbritsetud kambrikesed. Graanid kogumikud, mis on moodustunud üksteisega kohakuti paigutunud tülakoididest. Strooma kloroplasti sisemus. Fotosünteesi võrrand: CO2 + 6H2O + Päikesevalgus = 6 C6H12O6 + 6O2 FOTOSÜSTEEM II Toimuvad kloroplasti membraanis. Valgus ergastab pigmentide molekule, FS reaktsioonid toimuvad ergastunud elektronide energia arvel.
Uurimisobjekt Milliseid valdkondi võiksid järmised bioloogid uurida: mikrobioloogid mükoloogid botaanikud malakoloogid ornitoloogid ökoloogid etoloogid paleontoloogid antropoloogid Muutuja Tegur, mille mõju uuritakse Niiskus, temperatuur, toitainete kontsentratsioon, valgus jms. Taimedel on võimalikult samad tingimused, erineb ainult uuritav tegur KONTROLLTAIM KATSETAIM Antud katse puhul on muutujaks valgus Hüpotees Oletatav vastus püstitatud probleemile, mis on sõnastatud lähtuvalt taustinformatsioonist. Näiteks: Madalam kehtemperatuur pikendab hiirte eluiga. Teaduslik fakt ja loodusseadus Kui püstitatud hüpotees korduvalt paika peab saadakse uus teaduslik fakt. Teaduslikke faktide üldistused võimaldavad sõnastada teaduslikke teooriaid ja loodusseadusi. Ülesanne 1: Paiguta teadusliku meetodi etapid loogilisse järjekorda! A. Eelnevate aastate jooksul tehtud uuringute tulemuste
mis kahjustavad nii linnades kui ka nende lähedaümbruses asuvaid veekogusid. Lisaks satub nendesse veekogudesse ka palju prügi, mida inimesed laiskusest ja ükskõiksusest enda järelt ära ei korista. Peale veekogude reostamise on igapäevaseks probleemiks ka see, et inimesed lasevad vett - millest arengumaadel suur puudus on – sõna otseses mõttes vetsupotist alla. Valgusreostuseks nimetatakse seda, kui tehislik valgus paistab mingis kohas ka ajal, mil seda looduslikult olema ei peaks. Seda tekitavad näiteks tänavavalgustid ja kõrghoonete akendelt peegelduv päikesevalgus. Inimese jaoks tähendab see seda, et tema naturaalne ööpäevarütm on häiritud ja esinevad unehäired. Looduse seisukohalt lööb valgusreostus segi ökosüsteemi hapra tasakaalu ja võib seda muuta meile täiesti ettearvamatul moel. Looduse käekäiku segab ka mürareostus, mis on peamiselt tingitud linnade tihedast transpordist
Täheks nimetatakse ise energiat kiirgavat plasmast koosnevat taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses asetleidvast tuumasünteesist. Meile lähim täht on Päike. Kuna tähtedest väljub kiirgus, on selle abil võimalik määrata nende temperatuur ja keemiline koostis. Tähtedelt saabub erinevat liiki kiirgust, mis erinevad üksteisest lainepikkuse poolest (nt nähtav valgus ja raadiokiirgus). Tähtede uurimisel on väga oluline osa spektraalanalüüsil (tähtede valgus laotatakse pikaks spektriks, mille abil on võimalik määrata tähe keemiline koostis ja värvus ning ka see, kui kiiresti tähe meile läheneb või meist kaugeneb). On selgunud, et ka tähtede värvus sõltub temperatuurist. Selle põhjal jaotatakse tähed seitsmesse spektriklassi. Ka tähtede värvus ja heledus on omavahel seotud. Kui kanda diagrammile tähed heleduse ja värvuse
Optika füüsika haru mis käsitleb valgust ning valguse ja aine vastastikust toimet. 3 seadust: 1. valguse sirgjooneline levimine 2. v peegeldumisseadus 3. v murdumisseadus. 2 teooriat: Newton- valgus on igas suunas levivate osakeste voog (neeldumisel, kiirgamisel). Huygens- valgus on lainete voog. (levimisel). Valgusel on dualistlik (kahene) iseloom. Geomeetriline optika Uurib valguse levimist vaakumis ja keskkondades, peegeldumist ja murdumist keskkondade lahutuspindadel ning valguse interferentsija difratsiooni nähtusi. Valguse sound määratakse kiirtega. Valguskiir- geomeetriline mõiste, mis tähendab mitte peenikest valguskiirte kimpu vaid joont, mida mööda levib valgusenergia. Homogeenses (ühtlane) keskkonnas levib v sirgjooneliselt
Optika on füüsika haru, mis käsitleb valgust ning valguse ja aine vastastikust toimet. Tuntakse kolme põhilist seadust: 1. Valguse sirgjooneline levimine, 2. Valguse peegeldumisseadus, 3. Valguse murdumisseadus. Valgus levib valgusallikast ja langeb ümbritsevatele kehadele. Korpuskularatsiooniks nim. Valgus mille järgi on igas suunas levivate osakeste voog. Selle teooria rajas Newton. Teine teooria oli on Huygensi teooria, mille järgi on valgus lainete voog. Tegelikult on valgusel kahene ehk dualistlik joon. Geom. Optika uurib valguse levimist vaakumis ja keskkondades, peegeldumist ja murdumist keskkondade lahutuspindadel ning valguse interferentsi ja difraktsiooni nähtusi. Valgusallikateks nim. Kehi, mis ise kiirgavad ümbritsevasse ruumi valgust. Valgusallikad on loomulikud(Päike ja tähed) ja kunstlikud(lambid, küünlad, tuletikud). Valguse suund määratakse kiirtega. Valgust iseloomustab 3 põhilist suurust: Valgusvoog(fii)
NISU Heino Kiige järgi Nisu on maailma viljade seas olnud pikka aega vaieldamatu kuningas. Nisu on üks väärtuslikemaid taimseid toiduaineid. Nisu on kultuurtaim, mis on juba 9000 aastat vana, kuid ta pole kõige vanem. Kiviajal kasvatati ka juba otra ja hernest. Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba. Tollases leivajahus oli ka ohtrasti liiva, sõklaid ja ohteid, sest liiva abil oli parem vilja jahvatada. Nisuteradest valmistati ka putru. Nisust saab jahvatada mannat ja sepikujahu.Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi. Nisu kasvab hästi soojemates maades. Nii ei kasva Eesti põldudel kaugeltki nii hea nisu, kui Ukrainas. Eestlaste toiduks tuuakse nisu sisse väljastpoolt. Kultuurnisu liike on ligi 20. Nad jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks. Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel ...
Elektroluminetsents – Sel juhul gaasi aatomid põrkudes elektronidega hakkavad helenduma (gaaslahendustorud?, säästulambid, halogeen lambid) Katoodluminetsents – Sel juhul elektronid põrkudes vastu tahket ainet löövad tema helendama (kineskoop) Kinoluminetsents – Sel juhul toimub ergastumine keemilisest reaktsioonist (fosfor, jaanimardikas, mõningad sügavvee kalad) Fotoluminetsents – Valgus ergastab aine aatomeid (matt lampide pinnad, liiklusmärgid, riide värvid) 2. Spektrite liigid – iseloomusta igat spektrit (4 tükki), nimeta Pidevspekter – Seda tekitab tahke ja vedela aine helendamine. Joonspekter – Tekib aatomaarse gaasi helendumisel. Sel juhul me näeme üksikuid teravaid värvilisi jooni, vahepealses osas valgus puudub. Osutub, et igal keemilisel elemendil on oma kindel joonspekter
klaver (referaat) Koostaja: Klass: Õpetaja: KLAVER Klaver on haamermehhanismiga klahvpill. Ta on üks tähtsaimaid klahvmuusikariistu. Klaveri kasutusala on lai. Seda kasutatakse jazzis klassikalises ja folkmuusikas. Väga palju on erinevaid klaveri kontserte ning seda kasutatakse kooride saatena. Tänapäeval on kasutusel vasarklaver. Eristatakse rõhtehitusega tiibklaverit ja püstiehitusega pianiinot. Klaver koosneb kõlakastist, kõlalaua ja keelestikuga raamist (keeli umbes 230) ning klahvistikust. Klaveri väiksemad osad on keelpulgad ehk virblid, sopranikeeled, viilung, noodipult, klapp, pedaalid, bassikeeled ja metallraam. Kui klahvile vajutada, lööb viltpeaga vasarake vastu keelt ja tekib heli. Esimese sellise klaveri ehitas 1711. aastal itaalia klaverimeister Bartolommeo Cristofori Paduast. Hiljem täiendas seda sakslane G. Silbermann. 1797.aastal ...
Erineveta taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Kõik me oleme kuulnud, et Maakera tiirleb koos meiega ümber Päikese. Sellele vaatamata paistab Maa paigalseisvana ning liiguvad hoopis Päike ja tähed. Sama ese võib mõne keha suhtes liikuda ja samal ajal teise suhtes paigal olla. Liikumine on suhteline. Liikumisest rääkides tuleb alati ära näidata, mille suhtes keha liigub. Kasutatud kirjandus: Backe, H. 1984. Retk füüsikasse. Kirjastus Valgus. Tallinn. Eesti entsüklopeedia 6. Lõuna-nõud. (1992). Kirjastus Valgus. Tallinn. Mehaanika. www.fyysika.ee Fuusika_kordamine_sigridsibul. htm- www.miksike.ee/docs/referaadid 2006
Kolumnaarne vedelkristall Korrapära Parameeter · - nurk peatelje suhtes · < > - keskmistamine üle kõigi molekulide Kasutamine · elektronkäekellad · kalkulaatorid · mobiiltelefonid · süle-ja pihuarvutid · muud miniatuursed seadmed. MIKS? · On kergemad, vajavad vähem toitevõimsust, LCD (Liquid Crystal Display) · Baseerub vedelkristallide võimele muuta elektrivälja toimel oma polarisatsiooni. · Polariseeritud valgus kujutab endast ühel kindlal tasandil võnkuvat elektromagnetkiirgust. · LCD-ekraanil ongi kasutatud kahte ristuvat polariseerivat filtrit tagavalgustuse ees, nende vahel asub aga vedelkristall. · Kui ekraanirakuke saab laengu, muudab vedelkristall oma polarisatsiooni ning valgus hakkab ekraani antud osa läbima. · Erinevate transistoride ees asetsevad kolme baasvärvi (roheline, punane, sinine) valgusfiltrid, mis annavad segunedes kuni 16,8 miljonit erinevat värvi. Pildid
Prismast väljuvad aga erineva lainepikkusega (värvusega) lained erinevais suundades. See on põhjustatud prisma dispersioonist, s.t. et prisma aine (klaasi) murdumisnäitaja oleneb valguse lainepikkusest. Katse skeemilt on näha, et prismast läbi minnes kalduvad oma esialgsest suunast rohkem kõrvale valguslained, millel on lühem lainepikkus. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Dispersioon esineb ka siis, kui valgus läheb näiteks läbi klaasplaadi. Kuid sel juhul väljuvad plaadist erivärvilised valguslained kõik ühes suunas ja meie silm ei suuda neid eristada. Dispersioon on erinevates ainetes erineva suurusega, kuid need erinevused on üldiselt väikesed. Tüüpiline murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest nn. dispersioonikõverast. Peaaegu kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes. Dispersioonikõveralt saab leida erinevaile lainepikkusele vastavaid
Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude (7) ...... . Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud (8) ....... pühkida enne, kui jõulud läbi vastasel korral kardeti, et ka õnn saab (9) ..... välja pühitud. Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas jõulude algust. Õlgedel (10) ...... jõulumänge, puhati ja ka magati. Arvati, et õled toovad õnnistust ja tervist. Jõuluajal ei tohtinud öösiti valgus toas (11) ..... . Pidi ka jälgima, et aknad oleksid (12) ...... kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati üleval olla. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides. (13) ..... pidi kindlasti olema õlu, sealiha, jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised (14) ....... olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või. Usuti, et jõululeib kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu
Miks mulle meeldib teater rohkem kui film? Teater. Enne etendust. Valgus tumedal taustal. Keegi tegelane on kohe sellesse valgusse tulemas, et midagi seal teha, mõelda... Keegi, kes julgeb end avada. Näe, selles valguses on õhus natuke tolmu... Võib-olla oleks tore, kui ühtki tegelast ei ilmukski? Sest nii on päris hea... Vaikus, valgus, tolmuebemed õhus. Midagi on tulekul. Kõik on ees. Midagi peab kohe juhtuma... Inimesed istuvad ja ootavad - koos... Nii võikski igavesti kesta. Aga nii ei saa. Teatris tulevad alati inimesed lõpuks lavale, nii peab olema, see on paratamatu, nii on kombeks. Mis on filmi ja teatri erinevus? Filmi puhul tarbib vaataja koos teistega valmispakendatud illusiooni, teisel juhul osaleb reaalses, elusas protsessis. Ühel juhul on kaitstud nii vaataja kui
Gümnaasium ISIKSUS referaat Nimi Tartumaa 2010 SISUKORD Sisukord...................................................................2 Isiksus.....................................................................3 Enesekasvatus...........................................................3 Isiksuse omadused......................................................3 Isikuiseärasused.........................................................4 Kasutatud kirjandus.....................................................5 2 ISIKSUS Laiemas tähenduses käsitatakse isiksust psüühiliste omaduste süsteemina või ühiskonna või sotsiaalse grupi liikmena, inimesena, kellele on omased teadvus, eneseteadvus, püsiv suundus ja võime oma käitumist teadlikult reguleerida. Isiksus areneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna, ...
Arvasin algul, et viimane on mingisugune tüüpiline kohustuslik kooli õppeetendus, kuid ei. Mulle meeldis väga. Varasematest nähtud lavastusest erineb see eelkõige kohavaliku tõttu, olles ise ka rehealuses, tekkis tunne olles ise justkui osa lavastusest. Teatritüki sidus tervikuks peategelane Juhan, kes üritas hakkama saada ning peret toita. Laval kujutati eluruume ning lavakujundus oli lihtne, kuid lõi realistliku atmosfääri just nagu oleksin ma isegi osa vanast taluelust. Ka valgus oli lahendatult lihtsalt, kuid minu arvates polnudki enamat vaja. Enamasti oli tavaline spot-valgus, kuid kui käimas oli tulekahju stseen, siis kasutati punast valgust mis mõjus emotsionaalselt väga õigesti. Laval oli kogu aeg üks pink ning tagapool üks laud. Pingil oli väga tähtis etendusest. Enamasti istus seal vanaisa, kes mõtiskles ning meenutas minevikku. Kostüümideks olid lihtsad vanad taluriided ning erilist grimmi mina ei näinudki. Polnud vast vajagi, sest
nende parameetrid ning hinnatakse ohutegurite võimalikku mõju töötaja tervisele. arvutiklassi töökeskonna võimalikke ohutegureid. Riskiana lüüs viidi läbi Kuressaare Ametikooli arvutiklassis. Riskianalüüsi tegemisel lähtuti 1)Müra ekspositsioonitase ei tohi ületada 85 dBA. Personaalarvutite ja bürooruumides olev müra ei tohiks ületada 50 dBA, arvutiklasside müra piirnormiks on kehtestatud 45 dB(A). 2) Valgustustingimuste hindamisel lähtuti: Valgus. Valgustus. Töökohavalgustus Valgustustiheduse soovituslikud väärtused töö täpsusastme järgi: jäme töö 150300 lx, tavaline töö 300-500 lx, täppistöö 5001000 lx ja ülitäpne töö üle 1000 lx. Kusjuures tuleb märkida, et valgustustihedus ei tohi alalises töötamiskohas olla alla 200 lx. Kuvariga töötamiskoha valgustustiheduse hooldeväärtus on 500 lx (Valgus. Valgustus. Töökohavalgustus)
peterselli, kurke ja tomateid. Kui Päikesekiir lahkus kangelastegusid sooritama, hiirekuningas igatses ta järele ega söönud midagi. Kuningas nägi õudusunenägusid ta karjus unes, sõi hommikuti ainult verivorsti, sinki ja seapekki. Ja öösel nägi taas õudusunenägusid ning karjus kutsus appi. Õudusunenäod lõppesid, kui Päikesekiir tuli tagasi. Ja uuesti avanesid aknad ning jälle oli hiirekuningriigis valgus ja taimetoit. Hiirekuningal oli veel üks rõõmus ja tark hiireke Raamatukoi, kes tegi öötööd. Õhtust hommikuni istus ta raamatukogus ,,Teadus Valgus", kirjutas muinasjutte kuningale, samuti kirjutas kuningriigi ajaloost. Hiirekuningale meeldisid väga öömuinasjutud. Naljakad head muinasjutud ajasid ära halvad mõtted, igatsused ning kuningas nägi värvilisi ja ilusaid unenägusid, õudusunenäod kadusid kui tina tuhka. Isegi siis, kui Päikesekiirt polnud kohal,
tegelikult on? Selles filmis elab inimkond arvutisimulatsioonis teadmata, et tegelik maailm on vallutatud robotite poolt. Reaalsus, mida nemad peavad õigeks ei ole tegelikult olemas. Mis juhtub, kui vang vabastatakse koopast? Ta eeldatavasti ei lahkuks omal valikul, sest on hirmunud, aga kui ta viiakse sunniviisiliselt välja, siis pärast natukest aega tema silmad harjuksid ära valgusega ning ta näeks päikest, kogudes tarkust, mida päikese valgus talle näitab. Platon mõtestab päikest kui reaalsuse ja tarkuse metafoorina. Päike on tarkus ja päikese valgus on tõde või seletus, mis tõde on. Lahtiühendamine Matrixist on nagu koopast välja astumine, mis on samm lähedamal tõele, kuid mitte just tingimata vabadusele. Kui inimene vabastatakse Matrixist avastab ta, et päris elu elab hirmus ja vaesuses ning jällegi omakorda veel ühes koopas, kust väljumine on veel keerukam. See paneb meid kui publikut
Bioloogia kordamine kontrolltööks 18.10.11 ÖKOLOOGILISED TEGURID (LIIGITUS + NÄITED) KESKKONNATEGURID: 1) abiootilised - Kliima (temperatuur, niiskus, valgus, O2 sisaldus) - Elukeskkond (õhk, muld, vesi) 2) Bioloogilised- nt liigikaaslased, teised liigid - Antropogeensed (kuidas inimesed mõjutavad organismide elu) VALGUSE JA TEMPERATUURI MÕJU ORGANISMIDELE Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Infravalgus- pikalainelisem infrapunakiirgus ( 760 nm...1mm) Ultravalgus- lühilainelisem ultraviolettkiirgus (vahemikus 380 kuni 10 nm) Infra- ja ultravalguse toime: Infravalgus ehk soojuskiirus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada (tõsta oma kehatemperatuuri). Valguse intensiivsuse suurenemisel organismi jaoks, võib tekkida ülekuumenemisoht ning siis püüab organism varjuda.
on kanal ja seda väiksem vool läbi voolab. 1.13. Mis on türistor? Vahendid voolu sisse-väljalülitamiseks, kasutusel jõuelektroonikas (energeetikas). Vool katkeb toitepinge mahavõtmisel.Keskmine np-siire vastupingel on ~0,7V. Joonisel on trinistor. Kui midagi juurde mõelda same väljalülitatavad türistorid, mis on keerukamad. On olemas ka türistorid vahelduvvoolule. 1.14. Fotoresistor Fotoresistor (takistisse paistab valgus ja takistus sõltub valguse intensiivsusest (pimedus 0, valgus 1)) Tavaline takistus, kuid korpusel on aken, kust tuleb valgus. Pimedas on R suur. Aeglase toimega. 1.15. Fotodiood Fotodiood korpuses on auk, ees on kvarts või klaas, dioodi pn siirdeni saavad liikuda footonid I sektoris on nagu tavaline diood III sektoris on vastupinge ja vool
.....................15 KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................................................16 3 SISSEJUHATUS Ilma ja kliimavööndiga on seotud mitte ainult erinevad käitumuslikud eripärad, vaid sageli ka emotsioonid, meeleolu, stress, psüühilised ja füüsilised haigused. Ka temperatuur, niiskus, tuul, valgus, õhurõhk mõjutavad või võivad mõjutada inimeste käitumist ja meeleolu. Tõenäoliselt on meile eri vormides nende kõigi mõju tuttav kui läheb külmaks, siis käitume me viisil, mis vähendab külmaga kokkupuutumisel tekkivat ebamugavustunnet. Väljasviibimise aktiivsus langeb või siirdub mingisse teise vormi (ei minda enam telkima, vaid suusatama). Samuti, reisides parasvöötme kliimast väga palavasse piirkonda, võime me
ka esmatarbekaupade ja teenuste müügiga. Võimalus on osta sooja toitu. Näpi teenindusjaamas töötab hetkel 9 töötajat, neist mehi on 1. Tööruumid asuvad ühekorruselises hoones. Müügisaali on kujundatud kaks töökohta. Kontoriruumis on üks kuvaritöökoht. Kasutusel on reguleerimisvõimaluste ja käetugedega töötoolid. Müügisaalis toolid puuduvad. Sisustatud on väike puhkeruum ja riietusruum, mis on ühine nii meestele kui naistele. Kõikides tööruumides on loomulik valgus olemas, va laod, ent nendes ei töötata pidevalt. Väljas töötamiseks on olemas jope, fliisist pusa, kindad, väljas töötamiseks lisaks kummikud. Kõik töötajad kannavad ühtset riietust, mille pesemine toimub kohapeal pesumasinaga. Koristustöid teostavad klenditeenindajad. Juhataja ja asetäitja tööaeg on E...R 8.00...17.00. Müüja-klienditeenindajatel vastavalt graafikule kuni 12 tunniste vahetustega. Üldiselt on tööl üks müüja-klienditeenindaja. RISKIANALÜÜSI TULEMUSED
Kui basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad, mis on ovaalaknale kõige lähemal- on tegemist kõrge heliga. Kui basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad kuni keskpaigani on keskmine heli ning madalate helide puhul kõik karvakesed võnguvad kuni teo lõpuni. Teine viis helikõrguste tajumiseks on seotud kuulmisnärvis paiknevate rakkude erutumise sagedusega. Kõrgemate helide korral on tähtsam asukohapõhine meetod, madalamate helide puhul aga erutuse määr. Nägemine - silm. Valgus siseneb läbi sarvkesta silma ning sarvkest ja lääts murravad valguskiiri, et võrkkestale tekiks teravalt fokuseeritud kujutis. Võrkkest koosneb kolmest kihist. Kepikestest ja kolvikestest; bipolaarsetest rakkudest ja ganglionrakkudest, mille aksonid moodustavad optilise närvi. Kaks teist rakutüüpi - horisontaalrakud ja amakriinrakud - võimaldavad külgsuunalist vastastikmõju. Kepikesed hämaras nägemiseks, värvusetud aistingud. Kolvikesed - tugevam valgus, värvilised aistingud
Valgusdioodi genereeritud sinise või ultravioletse kiirguse footonid kas läbivad luminofoorkihi ilma muutusteta või muutuvad selles kollast värvi footoniteks. Joonis 5. Valge valguse saamine Joonis 6. Valge valguse loomine Sinist ja kollast värvi footonite kombinatsioon loob valge valguse (joonis 5, 6). 3.2 RGB meetod RGB meetod annab võimaluse luua täpse varjundiga valge valgus, millel on omadus rõhutada valgustatavaid värvusi. RGB meetodi kasutamisel saadakse valge valgus punase, rohelise ja sinise valgusdioodi kiirguse liitmisel. Valge värvuse loomiseks vajab RGB aga oluliselt keerulisemat seadet, kuna ühes allikas tuleb kasutada kolme valgusdioodi. Seejuures annab saadud valgus ebaloomulikult edasi pastelltoone, see on RGB meetodiga saadud valge valguse värviedasiandmise madala indeksi peamine tagajärg.
Lambrt- Beeri seaduse järgi: I0- lahusele langeva valguse intensiivsus I- lahust läbinud valguse intensiivsus -aine molaarne neeldumistegur, mis sõltub lahuse kontsentratsioonist, temperatuurist, valguse lainepikkusest, valguse neelava aine iseloomust (M-1cm-1) l- lahusekihi paksus (cm) C- lahustunud aine molaarne kontsentratsiooni (M) =-logT=-log(I/I0) A-lahuse neelduvus (optiline tihedus) T- läbilaskvus Elektromagneetiline kiirgus ehk valgus on dualistliku olemusega: 1.Seda saab vaadelda valgusosakesena ehk footonina ehk valguskvandina, mida iseloomustab energia E=h*v (h=6,6254*10^-34 J/s) 2.Samas võib valgust käsitleda elektromagnetlainena. Igal ainel on omadus neelata ja peegeldada elektronmagnetkiirgust, kusjuures neeldunud ja peegeldunud hulk on võrdeline aine hulgaga. Seda nähtust rakendatakse spektrofotomeetrilisel analüüsil. Kindla lainepikkusega elektromagnetilise kiirguse neeldumine on iseloomulik paljudele
Alljärgnevalt on nimetatud teemad, mida eksamitöö küsimused puudutavad. Pöörake tähelepanu ka slaididel toodud küsimustele! Eksamivastustes on soovitav kõigepealt määratleda (defineerida) mõiste või nähtus, seejärel selgitada seda täpsemalt, ja siis tuua näiteid. 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: popfulatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. 1) Populatsioon rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas; liigi olemasolu elementaarvorm; pop-i iseloomustab funktsionaalne str (geneetiline, fenotüüpiline, seisundiline, vanuseline jm) ning arvukuse dünaamika 2) Kooslus (tsönoos, biotsönoos) organismide (populatsioonide) kooselu vorm, siin looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos 3) Ökosüsteem funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete k...
kool Miks linnud laulavad? referaat bioloogias Minu Nimi klass 2007/08 õppeaasta Miks linnud laulavad? Kõikidest loomadest toovad kuuldavale meloodilisi ja inimese kõrvale meeldivaid heliseid ainult linnud ja (nii imelik, kui see ka ei ole) mõningad konnad ja kärnkonnad. Paljud laululinnud võivad nii looduses kui ka vangistuses helised järele aimata. Selle suhtes tuleb eriti esile tõsta kuldnokka, kes teeb järele mitte ainult teiste lindude hääli--kraaksub, sädistab, siristab, rääksub, kaagutab vaid aimab järelekonnade krooksumist, kaevu kriginat, sae vingumist, varsa hirnumist, inimese vilet, auto signaali, aga teinekord teeb tundmatut halt, mis nähtavasti on meelde jäänud talvitumise ajal kaugel lõunas. Kuldnikad ja papagoid, keda peetakse vangistuses, võivad vilistada muusikalis meeloodiaid ja rääkida ...
1cm 0cm 0cm 0cm 0cm 0cm 0cm 0cm 0cm 0cm 0cm Nagu jooniselt on näha, siis aknalaua peal, kus murulauk sai ohtralt päikest ja vett hakkas taim suhteliselt kiiresti kasvama ja kasvab veel siiamaani olles praegu ~18cm kõrge, keldris kus on aga pime ja kus taime ei kastetud, ei kasvanud millimeetritki. 2.1 MÕJUTAVAD TEGURID Valgus - Taime idanemisel on valgusel suhteliselt väike roll, kuna seemned on mulla all ja valgus nendeni ei jõua. Vaatamata sellele eelistavad 70% kõikidest taimeliikidest idaneda valguse käes, 25% pimedas ja 5% kasvavad võrdselt sõltumata valgusest. Valguse käes eelistavad enamasti -7- idaneda väikesemõõdulised seemned, mis peavad olema mulla pinna läheduses. Osad liigid vajavad
Valga Gümnaasium 10B Hanna-Liina Koort VEE KAREDUS Referaat Valga 2007 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Vee karedus.......................................................................................................................................4 Vee kareduse liigid ja mõõtmine......................................................................................................5 Eristatakse viit kareduse liiki..............................................................................................5 Vee karedust mõõdetakase .....................
Kunstnik võib järelikult kujutada ainult põlvkonda, kes järgnes Courbet'le. Hakkas mööduvaid olukorda, fikseerida puhtmaaliliselt tärkama igatsus heledama ja õhulisema tajutud muljeid loodusest kogu nende käsitlusviisi järele, huvi selle vastu, mis juhuslikkusest, silmapilksuses ja looduses on mööduvat, dünaamilist, kerget ja mitmekesisuses; kunstnik võib maalida õieti kirgast. Sellest igatsusest sündis XIX sajandi ainult valgus ja õhku, mis ümbritsevad viimasel veerandil IMPRESSIONISM loodusobjekte ja neile alati uue ilme annavad. Impressionism on esmajoones valguse ja õhu maal. Looduses saadud muljed tuli lõuendil fikseerida võimalikult ruttu ja vahetult, looduses viibides
Füüsika referaat 11 H Valguse difreaktsioon Nähtust,kus lained painduvad tõkete taha nimetatatakse difraktsiooniks. Valguse difraktsioon ilmneb ,kui avade (tõkete) mõõtmed pole väga palju suuremad valguse lainepikkusest (d = 2..5) Difraktsioon esineb ka siis, kui veelained läbivad tõketes olevaid avasid. Valguse sattumine varju piirkonda Varju piirkonnaks nimetame seda ruumiosa,kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Joonis : Tasalaine frondi tekkimine Huygensi printsiibi kohaselt. Tasalaine frondiks on elementaarlainete puutepind. Huygensi printsiibi abil saab seletada valguse sattumist varju piirkonda. Difraktsioonipilt ja Hygensi-Fresneli printsiip Huygensi printsiipi täpsustas Prantsuse füüsik A. Fresnel . Selle printsiibi kohaselt võib igat lainepinna punkti vaadelda elementaarlaine allikana,kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete
töövahendiks on arvuti. Kuna arvuti on ka üks kütte allikateks, kui on liiga kaua töös olnud. Tööruume tuleb pidevalt tuulutada, kuna see aitab meil vältida valet õhuniiskuse taset ja valet õhutemperatuuri ning ei lase õhul muutuda väga kuivaks mis pikka peale võib tekitada astmat. Vajadusel tuleks kasutada konsitsioneere, et saaks vajadusel reguleerida õhutemperatuuri. Valgustuse puudused-Valides vale valgus võib kahjustada silmi ja mõjutab negatiivselt töötootlikkust. Peamine valgus peaks tulema laelampidest, mis on paigaldatud õigele kõrgusele ja parema valguse saavutamiseks tuleks kasutada ka laualampe ning kindlasti tuleb ka nende valgus langema õigesti, et ei tekiks terviseprobleeme. Keemilised ohutegurid: Ohtlikud kemikaalid-Peamiseks probeelmiks on kontorites kasutavad õhuvärskendajad ja koristaja poolt kasutatavad keemilised puhastusvahendid
probleemidele lahenduse leidmisega. Vaatame täpselt üle nõuded, mida peaks täitma, et tagada inimesele optimaalne töökeskkond. • Arvutitöökoht on soovitatav üles seada akna suhtes nii, et aken oleks arvutilaua suhtes küljel. Paremakäelistel on hea, kui aken asetseb vasakul. Kuvar tuleks paigutada aknaga risti. Vältima peaks seda, et aken on kuvari taga või töötaja selja taga. Esimesel juhul on töötajal kuvari taga väga tugev valgus, mis halvendab nägemist, teisel juhul varjab töötaja ise loomuliku valguse oma laual kehaga ära, samuti tekivad peegeldused nii kuvarile kui ka klaviatuurile. • Laua kõrgus peab vastama töötaja kasvule, pikkade inimeste puhul on soovitatav tõsta arvutitöölaua kõrgust, et töötaja ei peaks liialt laua kohale kummarduma. • Käte asetus peab olema õlavöötmest vaba, küünarvarre ja õlavarre vaheline nurk olgu 90
Mõned veinid olid alusel ja asusid veini riiuli ees, tegemist oli kampaania veiniga ja kuulus madalamasse hinna klassi. 3) Õlled, siidrid, kokteilid olid paigutatud kas külmikusse, riiulisse või alusele. Esmalt olid kokteilid, siis siidrid ja lõpuks õlled. Õlled olid ka alustena väljas, nii riiuli all kui ka saalis. Võrreldes veinidega oli õlle artiklite arv väiksem kuid mahult võtsid nad kindlasti suurema pinna kui veinid. 3.Kaupluse üldine atmosfäär? (heli, valgus, lõhnad, värvid) ning kaupluse interjööri kirjeldus Kaupluse interjöör on kaasaegne, mõjudes terviklikult ja kompaktselt. Tegemist on oma pindalalt suhteliselt väikese Selveriga selle tõttu tundub kaupluse lahendus terviklik ja loogiline. (Kõik on seal kus olema peaks.) Ruumi keel ja vorm on pigem minimalistlik kui ülevoolav. (Laes rippuvad nn kohaviidad, kus midagi asub, selle tõttu on võimalik kaupluse fuajees liikudes näha, kus soovitud kaubakategooria või
Elektronide niisugust jaotust nimetatakse pööratud jaotuseks. Ergastatud aatomite indutseeritud üleminekul kõrgemalt energiatasemelt madalamale tekib kiirgus, mis on indutseeriva kiirgusega identne nii lainepikkuse, levimissuuna, polarisatsiooni kui ka faasi poolest. Sellepärast on tekkiv kiirgus ergastamisviisist sõltumatult koherentne. [1]Laseri põhiline osa on peeglite vahele paigutatud pöördhõive seisundis keskkond. Lihtsaimal juhul liigub valgus optiliselt aktiivses keskkonnas edasi-tagasi, kusjuures üks peeglitest on osaliselt läbipaistev, mille kaudu laserkiir laserist väljubki.Sobiva lainepikkusega valgus võimendub optiivselt aktiivses keskkonnas. Peeglite tõttu läbib valgus võimendavat keskkonda korduvalt ja seetõttu võimendub mitu korda. Osa valgusest läbib poolpeeglit ning väljub laserkiirena.Selleks, et võimendavas keskkonnas püsiks pöördhõive, on sinna vaja pidevalt energiat juurde anda
piesomikrofonis ehk kristallmikrofonis TULEMASINA SÜÜTAJA - Klõpsamisel annab surve alt vabanenud vedru oma tõukuriga tugeva löögi PZT-elemendile, tekitades selles kuni 15- kilovoldise kõrgepingeimpulsi.Selle impulsi põhjustatud säde elektroodide vahel süütab tulemasina balloonist samal ajal väljuva gaasi ELEKTRI GENEREERIMINE Jaapanis Tokio raudteejaama põrandas Iisraeli kiirtede asfaldis Hollandis Watt klubis tantsupõrandas LOODUSNÄHTUSED Maavärinate ajal tekkiv valgus 3. Juhid ja kondensaatorid · Juhid, juht välises elektriväljas, elektriväli juhi sees (+ joonis) Juhtideks nimetatakse kehi, milles laengud võivad elektrivälja mõjul vabalt liikuda. Juhis on vabu laengukandjaid ca 1024 1/cm3 ja nad võivad liikuda lõpmata väikeste väliste jõudude mõjul. Elektriväljas paikneva juhtivast ainest keha vabad laengud võtavad sellise asukoha, et väljatugevus juhi sees oleks null.
- kaameras on 45-kraadi all ka peegel - KESKFORMAAT ehk kasutab 120mm filmi kõige tihedamini - kuna on kaks objektiivi, on vähem müra pildis, sest peegel ei pea liikuma, et varjata valguse pääsemist filmile "valel hetkel", lisaks on kiirem - pildikujutis on nähtav ka pildistamise ajal, sest vaateotsija ja filmi objektiivid on teineteisest eraldatud ja valgus ei pääse kuskilt kaamerasse - viimase kahe põhjuse pärast hea kasutada tantsimise pildistamiseks - kuna pildistad puusalt, hea ka portree jaoks - puuduvad suum-objektiivid, vähestel saab objektiive ka vahetada - ei ole võimalik kontrollida teravussügavust nagu SLRil - Mamiya, Lubitel (need, millega Juri pildistab) c) SIGNLE-LENS REFLEX (SLR, dSLR)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
