Valged laigud iseendas Sophokles "Kuningas Oidipus" Sophoklese "Kuningas Oidipuses" käsitletakse teemasid, mis on aktuaalsed ka tänapäeval, veelgi enam, mõned teoses käsitletud teemadest on tänapäeval teravamadki, kui olid tol ajal. On palju inimesi, kes ei tea oma päritolu. Seejuures ei tea nad sedagi, et nad oma päritolu ei tea. Levinud on spermadoonorlus, naiste hulgas kasvatab populaarsust arusaam, et lapsel ei olegi isa vaja. Laps muretsetakse soovist saada laps, samas ei taheta end siduda ühegi mehega või ei leita karjääri tehes kiires elutempos kaaslast, kellega järeltulijaid saada. Palju on ka neid inimesi, kes mingil meditsiinilisel põhjusel järglasi ei saa. Sel juhul kasutatakse doonoreid või adopteerimist. Pärast seda peetakse aga vajalikuks lapse enda eest tema päritolu maha salata. Tagajärjed võivad olla traagilised nii lastele, päris- ja kasuvanematele kui ka doono...
.................................................................. 3.3 Viinamarjade kasvatamine................................................................................................ 3.4 Viinamarjasordid............................................................................................................... 4 TUNTUIMAD VIINAMARJASORID.................................................................................... 4.1 Rohelised viinamarjad valged veinid............................................................................. 4.2 Punased viinamarjad punased/roosad veinid.................................................................. 5 VEINI VALMISTAMINE........................................................................................................ 5.1 Valge veini valmistamine.................................................................................................. 5
Valged jõulud Capo 2 Intro: G Am C G G Am D Nüüd unistan ma taas jõulust, Am D G just nagu lapsepõlve a'al, Em C Am jõulukuuse särast ja saanikellast G Am D ja valgest lumevaibast maas. G Am D Nüüd unistan ma taas jõulust Am D G ja saadan tervitusi teil'. G Em C Am Palju rõõmukilkeid ja naeru, G D G valgeid jõulupühi ikka teil'! G Am D Taas sajab valget lund väljas Am D G ja toas on ehted haljal puul, G Em C Am kumab küünlavalgus ja rõõmu algus G D G saab peagi lauluks laste suul. G Am D On pilvisse end kuu peitnud, Am D G ei tähti puista taevakaar. G Em C Am Kuid...
Arvustus Kas valged või siiski mustad? Film White Chicks, 2004, kestus 1h 37min Osades: Jaime King, Frankie Faison, Lochlyn Munro, John Heard. Peaosades: Marlon ja Shawn Wayans, lavastajaks Keenen Ivory Wayans, kusjuures kõik kolm kuuluvad ka filmi stsenaristide hulka. Keenen Ivory Wayans(sündinud 8.juuni.1958 New Yorkis), on Ameerika näitleja, koomik, lavastaja ja kirjanik tuntud komöödiate loojana. 1990. aastal, Wayans ja tema vend Damon,
Fjodor Dostojevski "Valged ööd". Kokkuvõte. "Valgete ööde" peategelaseks on noormees, kes tunneb ennast Peterburis väga üksikuna.Tema kinnine iseloom ei luba tal ilmselt tutvuda ja sõbruneda kaasinimestega. Tänaval hulkudes kohtab ta tütarlast,kelle sõbralik olek meeldib arglikule noormehele ja nad jutustavad teineteisele oma elust. Noormees elab nagu unenägudes ja tema elust saame me vähe teada.Tütarlaps elab aga koos pimeda vanaemaga ja allub kuulekalt vanaema rangetele reeglitele. Kontrollimiseks kinnitab vanaema Nastenka isegi nööpnõelaga oma kleidisaba külge. Olukord muutub Nastenkale veidi lõbusamaks, kui vanaema majja tuleb uus üüriline. See noormees suudab vanaema koos Nastenkaga teatrisse viia "Sevilla habemeajajat" vaatama.Pimeda vanaema jaoks piirdub ooperielamus ainult muusika kuulamisega. Nastenka ja üürilise vahel puhkenud armastuslugu peab aastaks katkema,sest üüriline peab ära sõitma.Viimasel õhtul teeb Nastenka meeleh...
1. Millal toimus kodusõda Venemaal? Kelle vahel? Kes võitis? V: 1918 II- 1920 XI toimus nn punaste ja valgete vahel, kus punased olid kommunistid ja valged nende vastased. Võitis Punaarmee Antanti armee abiga. 2. Mis oli Punaarmee eesmärk sõja lõpul? Kas õnnestus? V: Taastada Vene impeerium(vallutada endised liiduriigid tagasi: Eesti, Läti, Leedu, Soome jne), kehtestada kommunistlik impeerium ja kõik saada riigi kontrolli alla. Osaliselt õnnestus: vabadussõdades said Eesti, Soome, Läti ja Leedu vabaks, teised riigid liideti Venemaa alla. 3. Mis oli sõjakommunism?
Valged ööd 3.osa Kaava parvevaht Joona istus ja mõtles endamisi, et mis mees see Nipernaadi ikka on. Lubas Joonale tasuta tööd teha-iga päev parvega üle jõe sõita ja kiiresti tagasi. Ja nii oli juhtus, igal õhtul viis Nipernaadi teenitud raha ära, ise sentigi võtmata. Nipernaadi rääkis, et teeb seda tööd enda lõbuks, kuid Joonale korrutas, et hea mõte oleks ehitada pigem sild, kuna siis ei peaks Joona enam igavat parvevahi ametit pidama ja maailma oleks tema ees valla. Ta saaks mööda ilma ringi rännata, laulda ja Anne-Maril külas käia. Kuid Joona oli tagasihoidlik, talle ei meeldinud laulda ja üleüldse ei pooldanud ta Nipernaadi ideid. Selle tõttu läksid Nipernaadi ja Joona tülli ning Nipernaadi lahkus parvevahi juurest. Ta läks kõrtsi, et Anne-Marile lõpuks armastust avaldada ja oma rasket elu kurta. Sinna jõudes kuulis ta heina krõbinat, millest ta järeldas, et Anne-Mari on seal ja ta alustas rä...
1.Nimeta ja iseloomusta Maa tüüpi planeete (paiknemine; suurus võrreldes maaga, pinna temperatuur) Merkuur-päikesele lähim planeet, kaugus Maast 82000000km-217000000km, pinna temperatuur on -173kraadi kuni 427kraadi. Veenus-päikese poolt loetuna teine planeet, 462kraadi pinnatemperatuur, suurus ja mass on sarnased Maa omaga, veenuse diameeter on Maa diameetrist kõigest 650km väiksem. (Maa) Marss-neljas planeet päikesest, pinnatemperatuur on +25kuni -125kraadi. Kõik need planeedid on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Neil on väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Need neli planeeti moodustavad Maa rühma. 2.Nimeta ja iseloomusta hiidplaneete (paiknemine, suurus võrreldes maaga, pinna temperatuur ja kaaslased üldiselt) Jupiter-päikesest kauguselt viies planeet ja päikesesüsteemi suurim planeet, kaaslasi 79 Saturn-päikesesüsteemi suuruselt teine planeet,maast 9x suurem, kaaslasi 62, temperatuur 11 700kraad...
Põhjalik kokkuvõte raamatust "Tappa laulurästast" Loo tegevus toimub Maycombi linnas Alabama osariigis Ameerikas 1930 aastate sees. Inimesed olid sel ajal jaotatud klassidesse, üleval pool olid rikkamad valged, neist veidi all valged, kes tegelesid näiteks põlluharimise ja puuvilla kasvatusega, sest sel ajal olid just põllumehed vaesemad majanduslanguse tõttu, ning kõige all olid mustanahalised. Rikkamatel olid kodus abilisteks mustanahalised, kes aitasid majapidamise (koristamine, söögitegemine jne), välitööde (puude lõhkumine, ehitus) või laste kasvatamisega. Mustad said palka nädalas 1,5 dollarit, mis sel ajal oli suurema väärtusega, kui tänapäeval
Murrangu põhjused Appi tulid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. Eestlased hakkasid vabatahtlike üksusi looma, eriti uljad olid koolipoisid gümnasistid ja üliõpilased. Liikumiseks kasutati soomusronge, kust oli turvaline tulistada ja sõdida, samas olid venelased ise Narva raudteesilla õhku lasknud ning seetõttu ei saanud nemad oma ronge sisse tuua. Ka tõi edu Laidoneri partisanivõitluse muutmine sihipäraseks sõjategevuseks. Vene valged Vene valged olid mensevikud (vähemlased), partisanid, kes olid demokraatliku riigikorra poolt. Mingi aeg olid Eesti vabadusvõitlejad ja vene valged liitlased, kes sõdisid ühiselt bolsevismi vastu. Nende juht oli Julius Kuperjanov. Kuperjanov vabastas Tartu. Sai surma Paju lahingus 30. jaan. 1919. Landeswehri sõda Landeswehr oli baltisakslastest koosnev sõjavägi. Landeswehri sõda oli Eestlaste kokkupõrge baltisakslaste sõjaväega Lätis, Võnnus juunis 1919
Kui evolutsiooni lõppfaasi jõudnud punane hiidtäht heidab ära oma vesinikurikkad välimised kihid ning tekib planetaarudu, jääb tähest järele väga kuum ja tihe tuum, mida nimetataksegi valgeks kääbuseks. Edaspidi kiirgab valge kääbus vaid oma sisemise soojuse arvelt. Esialgne valgete kääbuste pinnatemperatuur on väga kõrge: 100 tuhat kraadi ja enamgi. Selline kõrge pinnatemperatuur püsib vaid lühikest aega pärast tekkimist. Kõige kuumemad valged kääbused on ka kõige heledamad ja neid on kergem märgata. ( Vikipeedia.ee , 2012) Sellinegi täht omab tasakaaluseisundit, mis põhimõtteliselt erineb peajada tähtede omast: et põlevkihi temperatuuri määrab heeliumist tuuma mass, reguleerib täht energiatoodangut väliskesta tiheduse kaudu. Kui toodang läheb liiga suureks, paisub kest hõredamaks ning tuumale langeva kütuse hulk väheneb, tuues kaasa energiatoodangu languse. Täht omandab
Venemaa kodusõda 1918-1922 Osapooled:vene valged(ajutise valitsuse pooldajad) ja punased (enamlased, juht Lenin) Põhjused:Paljud piirkonnad ja poliitiliste suundade esindajad ei pooldanud enamlaste võimu venem. Enam.eelised:Hästi tegutsev Punaarmee; Enamus tööstuspiirkonnad ja raudteede ristumis punkit; Sõjategevus valgetel halb. Tulemus:Enamlaste võit ja võimu haaramine Vene impeeriumis; Pandi alus dotalitaarsele riigile; Romanovite dünastia tapeti; Palju hukkunuid. Eesti iseseisvumine 1721-24.02.1918 Eeldused:Vene impeeriumi kokkuvarisemine; Olemas oma haritlaskond; Majanduslikud eeldused; Võimu vaakum. Veeb.rev(1917): Eestis valiti ajutise valitsuse esindajaks J.Poska; Nõuti venelt Eesti autonoomiat (sõltumatust) märtsis 1917 Eestil autonoomia(asjajamiskeel eesti keel, eesti moodustas ühe haldusüksuse) Okt.rev: Enamlased haarasin Tallinnas V.Kingissepa juhtimisel võimu; Võeti vastu otsus taotleda Eesti iseseisvust. Väljakuul.18.02.19...
NASTIK Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Samal ajal võib Saaremaal kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning sukelduda mitmekümneks minutiks. Elupaikadena eelistavad nastikud märjemaid alasid - jõgede, järvede ja tiikide kaldaid, niiskeid metsi ja lamminiite. Lääne-Eestis elab ta ka mererandades
7. klass Võsaülane (Anemone nemorosa) Referaat Juhendaja õpetaja Kristi Adosson Tartu 2010 Sisukord Teen referaadi võsaülase kohta, kuna see taim on väga levinud. Ülast leidub peaaegu igas metsas, ning võsas, nagu nimi ütleb. Ülased on tavaliselt valged, kuid ma arvan, et on ka teisi värve, selle ma hakkangi vastust otsima. Ülane on ka silmale ilus vaadata, tema valged õielehed paistavad esimese asjana silma. Kuid selleks, et ülane ikka ilusti kasvaks, on vaja teada tema kõiki vajadusi, ning eripärasusi kasvamiseks. Näiteks palju vajab ta valgust, toitained ja vett. Kuidas ülane paljuneb või levib, missugusel aastaajal ta kasvab ja kui kaua.
Bioloogia kordamine 1.Millised süsteemid tagavad kehas vastupanu haigustekitajatele? -terve nahk ja limaskest takistavad patogeenide sissetungi. -kui haigustekitaja on kehas hakkavad tööle õgirakud ja valged verelibled. -vajadusel hakkavas lümfotsüüdid tootma antikehi. -kunstlik kaitse, melle puhul kasutame antibiootikume (bakterid, seened) ja vaktsiine (viirused). 2.Iseloomusta makrotoitaineid. Miks? Kust? Palju peaks tarbima? Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi (toitained mida inimene peab saama iga päev suuremates kogustes). Valgud on organismi n-ö peamine ehitusmaterjal. Süsivesikud on peamine energia allikas. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtad
Istutada on seda parem varjatud kohta, sest ta õitseb hilja. Kui teda soovitakse kasvatada puukujulisena, siis tuleb tema mitmest tüvest üks välja valida ja ülejäänud ära lõigata. Maasikapuule iseloomulikud tunnused ja välimus · Harilik maasikapuu kasvab 510, harva kuni 15 m kõrgeks. Tüve läbimõõt on kuni 80 cm. Lehed on 510 cm pikad ja 23 cm laiad, läikivad ja saagja leheservaga. Õied on mõlema soolised, valged (harva kahvaturoosad) ja kellukakujulised, sarnased maikellukese õisikutega. Nende läbimõõt on 46 mm ja nad moodustavad pööriseid, kus on koos 1030 õit. Õisi tolmeldavad mesilased. Maasikapuu õitseb sügisel ja viljad valmivad aasta aega, nii et nad saavad küpseks järgmise õitsemise ajaks. Oranzpunased luuviljad meenutavad välimuselt maasikat, kuid ei ole eriti maitsvad. Viljad on maheda jahuse maitsega.
ROKOKOO sünnimaaks on Prantsusmaa, mis hakkas levima 18.saj. Nimi tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab merekarpi. Sisekujundus 1.seinad kaetud suurte pannoodega, mida eraldasid liistud 2.Liistudest hargnes ebasümmeetriline 3.õrn ja kapriisne ornamentika, mille motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed 4.Heledad toonid 5.Intiimne ja võluv 6.Mööbel lainjate joontega. Mood 1.barrokilik laad 2.meestemood naiselik (kõrgete kontsadega kimgad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, parukad ja meigitud nägu). 3.Naised kandsid parukaid, puhvis kleite ülipeenikeseks kokkunööritud pihaga. Skulptuur 1.Levib pilastika 2.mütoloogilised stseenid 3.olmetseenid. Maalikunst 1.armastustemaatika 2.õrnad värvitoonid 3.mänglev kompositsioon 4.õhuline ja peen pintslitöö. KLASSITSISM Tunnused välisarhidektuuris 1.lihtsus, rangus, reeglipärasus 2.ümarkaar ja kuppelehitised 3.järgisid antiikkujusid 4.üle 2-korruse ulatuvad sambad ja
(eds.ee) 1 SIBERI KONTPUU Üks laialdasemalt kultuuris levinud liike. Põõsa kõrgus on kuni 3 m, võrsed nõtked, suuremalt jaolt korallpunased, harva ka pruunikaspunased või mustjaspunased. Noored võrsed on enamasti sinkjashalli läikega. Lehed tumerohelised, alt sinakas-valged, laimunajad, veidi kortsulised, kuni 10-12 cm pikad, sügisel värvuvad violetjas-punaseks. Õied pisikesed, valged, koondunud kilbikujulistesse õisikutesse. Õitseb väga rikkalikult suve I poolel ja teist korda veel sügise alguses, mil siis koos õitega võib näha küpseid, kerajaid marjataolisi valget värvi vilju, millel on kergel sinakas läige. Õitsema ja vilja kandma hakkab 2-3 aasta vanuselt. Täielikult talvekindel, seemikud talvituvad ilma katmata. Seemnete idanemisvõime 100 %. Annab taimi paljundusaia seemnest. Seeme , mis on külvatud kevadel (aprillis) pärast 2 kuud
350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud – roog, turvas, kõrkjas, õlg) Tehislikud (mitmesugused vahtplastid). Mineraalvillad. Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vett sisse või mitte. Vahtplastid pannakse betooni, kivi vahele. Penoplast ei sobi kasutada koos puiduga, kuna ei ole hingav materjal. Rohelised ja sinised penoplastid imavad 24h jooksul 2-3% vett, valged 5% ja rohkem. Keramsiit – savikuulid, poorse struktuuriga. Kiire põrand – 250 mm keramsiiti, 2 kihti kipsplaati, põrandakate. Eelistatud on kinniste pooridega materjalid. On oluline, et materjali sees õhk ei liiguks, sest õhk aitab kaasa soojusülekandele, liikuva õhuga koos liigub ka veeaur. Materjali soojusisolatsiooni omadused olenevad tema struktuurist. Materjali soojaisolatsiooni omadused on seda paremad: a) mida poorsem ta on
Okkad- noortel taimedel soomused nõeljad ja laialihoidvad Käbid- külgokste tipul. Kerajadd Sisemaal vajavad sooja, külmade tuulte eest varjatud kohta. Mägiebaküpress talub -25..-30 C külma. LEHTPUUD MAGNOOLIA Magnolia Mullastik- ei talu lubjarikast mulda; vajavad viljakat mulda Niiskus- Eelistavad väga sooja kasvukohta Valgus- Haljastusväärtus- dekoratiivsed Puu võra- Lehed- terava tipuga Õied- suured, väga dekoratiivsed, valged kuni punased, lõhnavad enamasti Viljad- enamasti punakad Sobivad ainult kodu aedadesse. Halva juurdumise tõttu ei talu ümberistutamist SIDRUNVÄÄNDIK Schisandra Mullastik- talub mulla kuivust Niiskus- Valgus- poolvarjuline, päikesepaisteline Haljastusväärtus- väga dekoratiivne Puu võra- Lehed- veidi saagja servaga, terava tpuga, 5-10 cm Õied- väikesed, roosakad Viljad- marjataolised, rippuvad, punakad Viljad sisaldavad suhkruid ja eeterlikke õlisid, palju C vitamiiini
värvuse korral mokad, laud ja ninapeegel täielikult pigmendita. Bolonja koer Bolonja koer on malta koera lähedane sugulane. Ta on ilmselt aretatud Itaalias malta koera ja valge puudli ristamise teel. Tema pea on väike ja ümar. Otsmik kumer, üleminek otsmikult koonule hästi märgatav. Tema koon on lühike ja terav ning ta kõrvad on rippuvad ja kaetud pika lokkis karvaga, tihedasti vastu pead hoiduvad. Ta silmad on ümmargused, suured, otsesed ja veidi pungis. Hambad on tal valged. Normaalne on käärhambus. Tal võib ka olla taatsine või eetsine hambumus. Nõrga pigmendiga ninapeegel ja mokad. Bolonja koeral on pikk kere. Jaapani tinn Arvatakse, et see koer põlvneb Hiinast ja on suguluses pekingi paleekoeraga. Rahvas pidas neid koeri kaheksandal sajandil Jaapanis jumala lemmikuiks. Jaapani tinn on populaarne ja hinnatud kogu maailmas. Nad on sõbralikud, õrnad, väikesed, ja julged koerad. Värvuselt on levinud mustade laikudega valged koerad
Auto tuled ja nende kasutamine Park ehk gabariidituled ja numbrituled (esimesed valged ; tagumised punased ; numbrituled valged) Lähituled (valged) Kaugtuled (valged) ; Tagurdamise käigu tuli (valge) Pidurituled (punased) Suunatuled (kollased) ohutuled Päevasõidutuled (valged) Udutuled (esimesed valged ; tagumised punased) Lisakaugtuled (valged) Töötuled (valged) Tuledele esitatavad nõuded . Ø Tulede klaasid peavad olema terved ja olemas . Ø Tuled peavad olema puhtad . Ø Põhituled peavad olema õigesti ja võrdselt reguleeritud . Ø Samaaegselt ei tohi/võivad (sõltub sõidukist) põleda kaug- ja lähituled. Ø Igas laternas peab olema õige võimsusega pirn . Ø Tuledel ei tohi olla ees kaitsekatteid v.a. traatvõrest valmistataud kaitsekatted 2X 2 cm
1918 a. Eestlastele oli kõige tähtsam enda iseseisvuse kaitsmine. Eesti Vabariigil oli kaks vastast: Landeswehri armee e. Balti Saksa maakaitsevägi ja Punaarmee, mis jagunes omakorda kaheks: Eesti punased ja Läti punased kütid. Landeswhri armee tahtis tagasi saada enda esiisade kunagisi mõisaalasid ja hakkasid sellepärast eestlastega sõdima. Läti punased kütid olid väga jõhkrad. Nendel oli kombeks piinata. Sellegipoolest oli eestlastel väga palju liitlasi, näiteks: Läti valged, Inglise laevastik, Soome valged, Vene valged ja Eesti valged. Eesti valged koosnesid enamjaolt õppursõduritest e. noortest koolipoistest, kellel ei olnud mingeid kogemusi sõjaga. Kõik koolipoisid olid nii vaimustuses ja tahtsid enda riiki kaitsta, ilma et oleksid teadnud, millega nad ennast seovad. Muidugi oli ka seal täiskasvanuid ja sõjaväelasi, aga kõik vanemad inimesed ei olnud nii vaimustuses, sellest mõttest, et sõtta minna. Väejuhtidest oli eestlastest kõige tähtsamad J
on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises ning keemilistes vooluallikates. Leelismetallide oksiidid on valged tahked ained, millel on väga tugevad aluselised omadused. Reageerivad energiliselt veega, moodustades hüdroksiidi (tahked valged kristalsed vees hästi lahustuvad (eraldavad soojust) sööbiva toimega hügroskoopsed tugevad alused leelised, mille aluselised omadused tugevnevad rühmas ülevalt alla; reageerivad hapete ja happeliste oksiididega, moodustades soolad). Kaalium- ja naatriumhüdroksiidi (seebikivi) kasutatakse seebi valmistamisel.
Korrosioonikaitse ehituses Kaur Tuvikene Kõrghoone Sõpruse pst. 222 Korrosiooni ilmingud: · Keraamiline (harilik tellis) on kohati murenenud · Fassaadil valged laigud Korrosiooni põhjused · Keraamilise tellise lagunemise põhjuseks on ilmselt külmakahjustused ja temperatuuripaisumised, -kahanemised. Kõrghoone on eriti avatud külgvihmale (niiskumisele), tuultele (kiire jahtumine, külmumine) ja päikesekiirgusele (kiire soojenemine). · Põhjuseks on ka telliste kehv kvaliteet, seda selgitab ka osaline lagunemine. Telliseid on põletatud madalamal temperatuuril ja pole toimunud paakumist, sellest ka osade
Alkohoolsete jookide valikul lähtub klient nende sobivusest valitud roogadega. Nii nagu roogade, on ka veinide valik väga suur. Selles orineteerumiseks on vaja põhjalikke teadmisi veinide omadustest, jooke valmistavatest maadest, tootjatest ja valmistamisaasta kliimatingimustest. Klassikaliselt paigutatakse alkohoolsed joogid järgnevalt: 1. Sampanjad ja vahuveinid; 2. Aperatiivveinid ja aperatiivid (piiritusveinid, vermutid, valged portveinid); 3. Valged veinid (kuivadest poolmagusateni); 4. Punased veinid (kuivadest poolmagusateni); 5. Roosad e rosé veinid (kuivadest poolmagusateni), roosad veinid võivad asuda ka valgete ja punaste veinide vahel; 6. Dessertveinid; 7. Piiritusjoogid: a. Viin, dzinn võib olla ka enne valgeid veine, b. Rumm, viski ka aperatiividena, c. Konjakid ja brändid, d. Liköörid; 8. Õlu; 9. kokteilid, segujoogid; 10
Aster alpinus Alpi aster Aster alpinus · Kõrgus umbes 30 cm · Õitseb juuni juuli. Lillad õied. · Sobib vett läbilaskev muld. · Sobib kiviktaimlasse, peenra- ja äärislilleks Arendsi astilbe Astilbe x arendsii Arendsi astilbe Astilbe x arendsii · Mõned sordid: 'Rheiland' , 'Weisse Gloria' · Kõrgus 40-70 cm. · Õitseb juuli august. Erinevat värvi õitega. Enamlevinud sordid on roosakad või valged. · Sobib parasniiske huumusrikas muld · Pikaealine, põuakartlik. Sobib avalikele haljasaladele. Arendsi kivirik Saxifraga x arendsii Arendsi kivirik Saxifraga x arendsii · Kõrgus 15-25 cm. · Samblataoline padjand. · Õied väikesed,valged, punased, roosad. Õitseb mais juunis. · Päikseline kuni poolvari. · Parasniiske huumusrikas muld. · Kasutamine: kiviktaimlas, püsilillepeenra eesäärele, surnuaiale. · Kevadel päikese eest varjutada.
suhestatud mingi muuga)- tekkib mingi tunne(mikrofon krõbiseb) Secondness(teisesus) is the mode of being of that which is such as it is, with respect to a second but regardless of any third.-kuulen krõbinat(esmasus) ja suudan teha seost ruumis(suund) Thirdness(kolmasus) is the mode of being of that which is such as it is, in bringing a second and third into relation to each other. –mikrofon krõbiseb, arusaam, äratundmine Peirce tegeles tunnetusteooriaga. Deduktsioon(kõik oad on valged,need on oad), induktsioon-üldistus(võtame karbist oad välja, 1 ports on valged, teine ports valged. Võime teha üldistuse,et kõik oad on valged) Deduktsioon-ajatu, induktsioon-tekkib ajas.ei ole kunagi garanteeritud. Lisaks on veel abduktsioon- me teame et selles karbis kõik oad on valged. Karbi kõrval on valged oad, järeldame,et need oad on sellest karbist. Abduktsioonil on kõige suurem praktiline väärtus, kasutame seda kõige sagedamini. (nt jäljed, meditsiin, kriminalistika).
Arendsi kivirik Saxifraga x arendsii ´Harder 5-10 cm mai-juuli Roosad, ilma Parasniiske Poolvarju- Zwerg´ õievarteta line ja päikseline Bergeenia Bergenia ´Bressingham White´ 30-40 cm mai-juuni valged parasniiske Päikseline, poolvarju- line ja varjuline
rahvas.Arhangelskis ja Murmanskis maabusid Antanti väed. Lõuna-Venemaal ja Eestis moodustati vene valgete armee. Antanti riigid tunnustasid Venemaa valitsejana admiral Koltsaki, kes juhatas Siberi armeed. Nõukogude Venemaaga sõdisid ka mitmed iseseisvust soovivad riigid, sh ka Eesti. Valgete armeed olid algul edukad, kuid hoolimatu vägivalla ja mõtlematu poliitikaga häälestasid nad vabastatud talurahva enda vastu. Igast ilmakaarest peale tungivad valged ei kooskõlastanud oma tegevust, sest iga kindral tahtis ise Moskvat vallutada, et valitsejaks saada. Punaarmee purustas valged kindralid ükshaaval. Koltsak, Judenits ja teised kindralid ei lubanud vähemusrahvastele iseseisvust ja sp ei toetanud viimased valgete rünnakuid. 1920 ajas Trotski juhitud Punaarmee viimased valged Venemaalt välja. Kodusõda lõppes kommunistide võiduga.
1. Leedu, Läti ja Poola 2. Sellega kuulutati välja Eestimaa iseseisvus 3. Omavalitsuse juhid asendati baltisakslastega, keelati poliitiline tegevus, lubati tegeleda ainult kultuuriga. 4. Valgevenelased tahtid oma riigis kukutada kommunistide vöimu ja seepärast söditi koos eestlastega venelaste vastu, kuigi tegelikult ei hoolitud Eesti iseseisvusest 5. Vabatahtlikud Soomest ja Rootsist, relvastus uuenes, UK aitas, soomusrongid ja motivatsioon vöidelda oma riigi eest. 6. Jaan Poska- Eesti riigimees Konstantin Päts- Eesti riigitegelane, elukutseliselt jurist, oli Eesti esimene president. Artur Sirk-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadussöjalaste Liidu üks juhte Andres Larka-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadusösjalaste Liidu üks juhte Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem Anton Hansen Tammsaare-Eesti kirj...
Esiteks on seal suurepärased klimaatilised tingimused. Päevane ja öine temperatuur kõiguvad suures skaalas, mis aitab säilitada viinamarjade happelisust ja soodustab aromaatsete valgete viinamarjade küpsemist. Samuti saab tänu viinamarjakahjuri Phylloxera puudumisele kasvatada viinapuid ilma pookimata. Kui Euroopas kasvavad viinapuud keskmiselt 35aastaseks, siis Tsiilis kuni 130aastaseks. Veinipiirkonnad: Olulised veinipiirkonnad on Maipo, Aconcagua, Rapel, Casablanca (parimad valged veinid), Curico, Maule. Viinamäed laiuvad reeglina jõeorgudes. Nagu ka teistes Uue Maailma istandikes võimutsevad Tsiilis tuntuimad Euroopa sordid. Kõige rohkem hinnatakse ja kasvatatakse seal Chardonnay'd, Merlot'd, Cabernet Sauvignoni ja Sauvignon Blanci. Viimastel aastatel on väga populaarne Carmenere viinamarjasort. Kolm kvaliteediklassi Kõige madalam on noor vein etiketil on vaid viinamarjasordi nimetus ja aastakäik.
ILUTAIMED ILUPÕÕSAD Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses kaetud tihedalt valgete väikeste õitega Kaarjate okstega Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist Võnk-pärgenelas
Tartu Tervishoiu Kõrgkool õe oppekava VITILIIGO Iseseisev töö Tartu 2009 19-aastane naine pöördub arsti vastuvõtule. 6 kuud tagasi tekkisid jalgadele põlvede piirkonda väikesed (1-2 cm läbimõõt) valged laigud. Nüüd oli tekkinud valged laigud sõrmedele. Kuna naisel on nahatoon tume, siis tungivad need laigud eriti silma. Naine tunneb end väga halvasti oma välimuse pärast. Häbeneb kanda lühemaid riideid. Proovib varjata oma käsi. Hoidub väljas käimast. Hetkel tööl ei käi. Lõpetas kolm kuud tagasi keskkooli. Küsitlusel selgus, et naise vanaemal olid tekkinud sarnased valged laigud 55 aastaselt. Aga arsti juurde ta ei pöördunud nendega. Nüüd on vanaema surnud. Kaasnevaid haigusi pole. Kardab, et laigud levivad.
süsi- happegaase 3)ainevahetus . Vere liikumise veresoontes kindlustab süda. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. Vereringe jaguneb suureks (varustab kudesid hapnikurikka verega) ning väikseks (rikastab verd hapnikuga) 3.Veri on vedel sisekude, mis koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on 3 tüüpi: 1) punased vererakud 2)valged vererakud 3)vereliistakud. Organismi kaitsevad haigustekitajate eest valged vererakud, vere hüübimises osalevad aga vereliistakud. Vere põhiülesanded on 1) seob organeid 2)transpordib toitaineid 3)ühtlustab temperatuuri 4)kaitseb organismi. 4.Organismi kaitsesüsteemi nimetame immuunseks. Selle elunditeks on lümfotsüüdid, lümfisõlm ja põrn, mis valmistavad leukotsüütide hulka kuuluvaid kaitserakke antikehasid.Organismi aktiivse kaitse tagavad nii valged vererakud, mis haaravad endasse haigustekitajaid, kui ka lümfotsüüde, mis sünteesivad antikehi
kangemad õlled sobivad raskemate söökidega ja vastupidi. Kuid mitte alati. Ja kui kasutada mingit õlut lisandina söögitegemisel, siis ei pea mingil juhul seda sama marki ka söögi kõrvale pakkuma. Lähtuma peaks ikka valmistatud roa iseloomust. SAKU KLASSIK Sobib kergete eelroogadega, aga ka maisikrõpsude ja juustuvaliku kõrvale. SAKU PUNANE Sobib mahlakate liharoogadega aga ka õllesigari või vinnutatud loomaliha kõrvale. Veinid MEREANNID Kuivad ja elavad, korraliku happelisusega valged veinid harmoneeruvad suurepäraselt vähi ja merikarpidega, nt. elegantne valge burgunder või hoopis väärikas sampanja. KALA Marineeritud kala nõuab neutraalset valget veini, suitsukala aga lennukat valget, roséd või punast veini. Soojalt valmistatud kala saadavad lennukad valged veinid, aga praetud küpsetatud või grillitud kala juurde pakkuge temperamentseid valgeid, mõrumaid rosé ja tanniinirikkaid punaseid veine. LINNULIHA
· Reageerimisel veega moodustavad leelis ja eraldub vesinik (Na + H2O NaOH + H2). · Kõik leelismetallid reageerivad hapnikuga. Liitiumiga tekib oksiid (Li2O), naatriumiga peroksiid (Na2O2) ning kaalium ja teised annavad hüperoksiidi (KO2). · Naatriumi keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole tasakaalus): 3. Tähtsamaid ühendeid · Leelismetallide oksiidid tahked valged ained, tugevad aluselised omadused. Reageerimisel veega tekib leelis (Na2O + H2O 2NaOH). Naatriumperoksiidi reageerimisel veega tekib lisaks hüdroksiidile ka veel vesinikperoksiid (H2O2). · Leelismetallide hüdroksiidid vees hästi lahustuvad tugevad leelised. Neelavad õhuniiskust (hügroskoopsed). · NaOH keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole tasakaalus): · Leelismetallide soolad enamasti valged kristalsed ained
· 1987. aastal ilmunud teose ,,Armas", mis on kirjutatud tõestisündinud loo põhjal, eest sai autor Pulitzeri preemia. · Maailma romaanivaramut rikastavad veel Morrisoni romaanid nagu ,,Jazz" (1992), ,,Paradiis" (1998) ja ,,Armastus" (2003). · 1993. aastal pälvis Toni Morrison ka Nobeli preemia. Üks kõige tähtsamatest teemadest teoses on rassism. Tegevust toimub orjaajastul Ameerikas, mis tähendab, et valged pidasid oma taludes mustanahalisi orje, kes rügasid kõvasti tööd, ning valgel omanikul oli õigus siis tumedanahalisi osta ja müüa ja nendega teha, mida hing ihaldas. Tsitaat:,,Valged on ettearvamatud. Räägivad üht ja teevad teist. Valged võtsid kõik, mis mul oli või millest ma unistasin ning purustasid ka mu südamekeeled. Maailmas pole mingit muud õnnetust peale valgete inimeste."
Joogid mida serveerin: Glögi, vesi sidruniga, morss, punane vein, valge vein, tee, kohv, kakao vahukommidega/-deta 5. Ruumi sisustuse kirjeldus Pidu toimub avaras saalis kuhu on paigutatud 10 viie- kohalist lauda. Ruumis on 3 suurt põrandani akent, mis võimaldavad hämaras nautida linna vaadet, kardinad on õhulised sinaka värvitooniga, saali sisenedes on paremal pool ukse kõrval suur tulede ja kaunistustega ehitud kuusk, mille all on kingitused. Ümmargustel laudadel on valged laudlinad, punased volditud riidest salvrätid, igal laual on valged Jõulutähed ja põlevad küünlad. Pearoa taldrikud 60tk (süüakse kõiki toite, v.a magusat) Leiva taldrikud 60tk (leiva söömiseks) Koogitaldrikud 60tk (süüakse magustoite) Alustaldrikud 120tk (kohvi ja tee alustaldrikud) Vee ja -morsi alused (morsi ja vee alla) Vee ja- morsi klaasid 60tk (vee ja morsi joomiseks) Punase veini pokaalid 60tk (punase veini joomiseks) Valge veini pokaalid 60tk (valge veini joomiseks)
nendesse anumatesse toiduvärvi, igasse ühte erineva koguse värvi: punast ja sinist ning kolmandasse panime kaks värvi kokku, et saada lilla. Punast toiduvärvi panime 10 tilka, sinist 15 ja oletatavasse lillasse panime 20 tilka. Roosidel lõikasime ära varred, et need oleks lühemad ja mahuks topsidesse ära. Panime varrega allapoole roosid toiduvärviga lisatud anumatesse. Anumad transportisime aknalauale ning 24h hiljem läksime tulemust vaatama. Tulemus: Roosid olid endiselt valged kaugelt vaadates, aga lähivaates olid õite servad tõmbunud, kas punaseks või siniseks. Õielehed ei olnud enam nii valged kui olid katse alguses, vaid olid läinud tooni sinakamaks ning neil oli selline sinakas kuma. Vett oli katse lõpuks 340 milliliitrit. Alustasime 360-ga kuna kui roosi anumasse panime tõusis tase 10 milliliitrit. Järeldus: Hüpotees pidas osaliselt paika. Roosid olid küll endiselt valged ja sellist värvi muutust
Perekondi on küll palju kuid enamikest perekondadest on Eestis haljasuses kasutusel vaid 1-2 liiki. Lähemalt tutvustan mailase perekonda ja veel kolme mulle huvi pakkuvat perekonda kilpkonnalill, pärdiklill ja vägihein. Tabel 1.1. Sugukonda kuuluvate perekondade määramistunnused. [1, 10, 11, 13] Perekond Lehed Õied Vili Taimetüüp Cymbalaria Ümarsüdajad ja Väikesed, valged, Kerajas kupar. Roomav hõlmised. lillad või roosad, rohttaim paiknevad lehekaenaldes. Õiekroon kahehuuleline.. Mimulus Lehed vastakuti Maski meenutavad Õmblustest Rohttaim,
Tugevasti lõhnavad püstised tihedad õisikud Õitseb juuli - september. Armastab päikesepaistet Kuiva kuni parasniiske lubjarikas muld. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis. Mitte katta seemet mullaga. Idaneb 2 - 3 nädalat. Pikeerida. SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii Taime kõrgus 20 kuni 25 cm. Tihedates tipmistes lihtõisikutes on punased, roosad ja valged terava tipuga õied. Õitseb kaua ja rikkalikult. Sobib peenrasse, potti, rõdukasti ja amplisse. Eelistab päikesepaistelist kuiva kuni parasniiske mullaga kasvukohta. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis 0,5 cm sügavusele (pimedas idaneja) ja istutada kohale mais - juunis. KIVIKILBIK Lobularia Maritima KIVIKILBIK Lobularia Maritima Meelõhnaline 10-15 cm kõrgune
elektrijuhid, keemilised omadused - reageerivad hapniku ja teiste mittemetallidega, veega, hapetega. On hästi aktiivsed, seetõttu esinevad looduses vaid ühenditena. Annavad leegile iseloomuliku värvuse. Iseloomusta leelis- ja leelismuldmetallide oksiide, hüdroksiide ja soolasi (füüsikalised omadused). oksiidid hüdroksiidid soolad valged tahked, imevad valged kristalsed ained, kõvad, haprad, valged, niiskust tugevalt hügroskoopsed, kristalsed, kõrge lahustuvad vees sulamistemp, tugevad elektrolüüdid Mis on anioniit, milline on tema tööpõhimõte. On anioone vahetavad ioniidid. nad vahetavad vees sisalduvaid anioone (HCO3-, Cl-, SO42-) hüdroksiidioonide vastu Mis on kationiit, milline on tema tööpõhimõte. On katioone vahetavad ioniidid
Lõhestavas valikus on eelistatud äärmuslikud fenotüübid ning lõpptulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks, mis erinevad üksteisest teatava tunnuse suhtes oluliselt. Kujutame näiteks ette küülikute populatsiooni, kus karva värvust määravad kaks alleeli: B (määrab musta värvi) ja b (määrab valge värvi). Sellisel juhul oleks BB genotüübiga küülikud musta värvi, Bb hallid ja bb genotüübiga isendid valged. Oletame, et küülikud elavad maastikul, kus on mustad ja valged kivid. Mustad küülikud jääksid kiskjatele varjatuks mustade kivide taustal ja valged küülikud valgete kivide taustal. Keskkonnatingimused ei soosiks halli värvi küülikuid ning seega ka valgete ja mustade küülikute omavahelist ristumist. Loodusliku valiku vormid on erinevad ja erineva olulisusega. Ometi on neil olemas üks sarnasus, nad osalevad kõik evolutsioneerumises. VIITED: www.ebu.ee/esitlus/Lood_valik.ppt
Sissejuhatus Valge see on värvus,mis on kõikjal: ümbritseb meid, on meie riietel, looduses, meie kodus, toidus. Kui kõnnime õues ja vaatame taevasse seal on kindlasti mõni valge pilvetups, kõik loomulik 2 valgus on valge. See on värvus mida riietuses ei väldita. Mitmed loomad on valged, õige talv on ka valge lume tõttu. Eksootilistes paikades on ka liiv nii hele, et paistab valgena. Kodus, kui rohkem pole, siis vähemalt on mõni pistik, lüliti või uks/aknaraam valget värvi. Samuti, sööme me valget värvi riisi, sokolaadi, vahukoort ja muud. Ka koopiapaber, millele on kirjutatud see referaat on valge. Ma arvan, et valisin referaadi teemaks just valge, sest see värv lummab mind, on mu lemmik ja on kindlasti palju, mida ma selle kohta varem ei teadnud.
O S P S; P- P- ; S; Mõni S ei ole P mõni S on mitteP mõni mitteP on S I S; P S e P- ?? Mõni S on P mõni S ei ole mitteP ?? Mõni koer on valge kehtib I+E-A? O? Indikaatorotsustus Ükski valge ei ole koer ei kehti ÜP. Ükski koer ei ole valge Kõik koerad on mittevalged n. ükski koer ei ole valge. ei kehti kõik ebavalged on mittekoerad. määramatu M. ükski ebavalge ei ole koer ÜP. Ükski koer ei ole ebavalge M. kõik koerad on valged. Mõni sinine ei ole siil (mittekoer) M. mõni sinine on koer ÜP. Mõni koer on sinine (mittevalge) M. mõni koer on ei ole valge määramatu Mõni koer on valge ei kehti Ükski kass (mittekoer) ei ole punane (mittevalge) --- määramatu 1.Muudame: Kõik kassid on valged. 2.püürame ümber: mõni valge on kass (ei ole koer) 3.muudame: mõni valge ei ole koer 4.ümber pööramine: ???? Mõni koer ei ole sinine --- ei kehti 1.muudame: mõni koer on valge
valkjad või roosakad õied sügisel sinakamaks roheline, valkjad õied kerajad õisikud Dekoratiivsuseks lopsakad roheline, punane, õied lehed ja tugevad lihakad kollakasvalged värvilised varred roheline kollaste õitega kollased õisikud dekoratiivsed on taime roheline lehestik ja kuju sulglehekestest koosnev roheline, valged õied lehekodarik roheline, valged õied Lehtdekoratiivne dekoratiivsed on hariliku päevalille õisi meenutavad roheline kollaste õitega kollased õied roheline, õied kollase südamikuga lillad, roosakad või valged dekoratiivsuseks õied roheline lehtdekoratiivne lehed rohelised, redise koorevärvus punakasroosa, vähem levinud valge, lilla, mustja Väikesed lehed
Puudega inimene Tunnusmärk on 100 mm küljepikkusega sinine ruut, milles on ratastooliga inimese valge kujutis. Kiiruse piirang Tunnusmärk on 150200 mm läbimõõduga musta äärisega kollane ring, milles olev must number näitab lubatud suurimat kiirust (km/h). Äärise laius on 1/12 läbimõõtu. Laiveos Tunnusmärk on ristkülik mõõtmetega 200×1200 (800) mm, milles on vaheldumisi 45° all 140 mm laiused punased ja valged kaldvöödid. Eesmistel tunnusmärkidel valge kaldvööt helgib ja punane fluorestseerib, tagumistel helgib punane. B-kategooria auto ja kerghaagise tunnusmärgid on sama kujundusega ristkülikud mõõtmetega 100×600 (400) mm ja vöötide laiusega 70 mm. Lasterühm Tunnusmärk on 200300 mm küljepikkusega musta äärisega kollane ruut, milles on liiklusmärgi 173a kujutis. Äärise laius on 1/12 küljepikkust. Ohtlik veos Tunnusmärk on musta äärisega
Täht Siirius Suure Peni tähtkujus on tähesuurusega miinus 1,4 ning on Päikese järel heledaim täht taevas.Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ja valguse spektraalne koostis ehk lihtsalt spekter. Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse. Absoluutne helendus, mida kasutavad astronoomid, on tähe näiv helendus, kui täht asuks meist 10 parkesi kaugusel.Nagu eelpool mainitud, on olemas erinevat värvi tähti. Mõned on valged, teised sinakamad, kollakamad või oranzid- punakad. See, mis värvi täht on, oleneb tema temperatuurist. Sinakatel peaks see olema kõrgem, kollakatel madalam ja punakatel veelgi madalam. Astrofüüsikud jaotavad tähed spektriklassidesse, kus igat klassi iseloomustab vastav värvus ja temperatuurivahemik. Kõige lihtsamas jaotuses on 7 spektriklassi, kuhu kuuluvad tähed temperatuuridega 3000- 30000°. Tähe spekter ütleb meile, missugused
oksüdeerijaks H+ ioon) *Leelismetall reageerib vees lahustuva soolaga kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall, tekib sool ja metall ***Leelismetallid reageerivad külma veega, kuid ei asenda soola koostises vähem aktiivseid metalle, vaid reageerivad veega ja tekkinud leelis võib reageerida soolaga 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2NaOH + CuCl2 = Cu(OH)2 + 2NaCl 2Na + CuCl2 + 2H2O = Cu(OH)2 + 2NaCl +H2 Tähtsamad ühendid *oksiidid tahked valged ained, mis reageerivad veega andes leelise (Na2O2 + 2H2O = 2NaOH + H2O2 *hüdroksiidid on vees lahustuvad, tahked valged kristalsed ained, seovad õhust süsinikdioksiidi 2NaOH + CO2 = Na2CO3 + H2O *soolad on valged kristalsed ained, enamasti vees hästi lahustuvad Kasutamine: Na2CO3 sooda, pesuvahendina; NaHCO3 söögisooda; NaCl keedusool, tähtsaim tooraine keemiatööstuses LEELISMULDMETALLID
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
