1870.aastatel kujunes püsiv koolivõrk Põhja-Eestis. Rahvahariduse lünki kompenseeriti rändõpetajate, parandus- ja pühapäevakoolidega. 1828.aastal loodi rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar (esimene taoline Vene riigis). Sajandi keskpaiku õpetati vallakoolmeistreid juba viies seminaris. Janis Cimze juhtimisel nii eestlastele ja lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar toimus Valgas. 19.sajandi keskpaiku hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. Esimesena kehtestati see Pilistvere kohelkonnad, 1870.-1880.aastatel juurdus see nõue üle Eesti. Tulemuseks 1880.aastateks peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30%-40%-ne kirjutamisoskus maarahva seas. 12. Eesti keelne kirjasõna. Ed. Ahrensi grammatika. 19.sajandi esimesel poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus.
I seisus vaimulikud II seisus aadlikud e. aadel III seisus talupojad Eesti ühiskond lõhenes keskajal kaheks: 1) saksakeelne ülemkiht 2) eestikeelne maarahvas Maapäev Põhiprobleemiks Vana-Liivimaal Liivi ordumeistri ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus Maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamised Alguse said 1420.aastatel Kes olid Vana-Liivimaal maaisandateks? Maapäevad toimusid Volmaris (Valmieras) ja Valgas Kokkukutsujateks Liivi ordumeister või Riia peapiiskop Esindatud 4 kuuriat ehk seisuslikku gruppi: 1) vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga 2) ordumeister oma alluvatega 3) vasallkonnad 4) linnad Arutati: 1) tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi 2) omavahelisi tüliküsimusi Otsuste vastuvõtmiseks oli vaja kõigi kuuriate nõusolekut Tähtsaim otsus 1507.a. võtta talupoegadelt relvakandmisõigus
a) Taani kuning Eestimaa hertsogkond, maahärraks Taani kuningas, residents Tallinnas. b) Liivi orduriik, maahärraks ordumeister, residents algul Riias, hiljem Võnnus. c) Tartu piiskopkond, maahärraks piiskop, residents Tartus. d) Saare-Lääne piiskopkond, maahärraks piiskop, residents algul Lihula, edasi Vana- Pärnu, siis Haapsalu. 2. Seisused ja maapäevad. 15.sajandi 20.aastail hakati korraldama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid kas Valgas või Volmaris, esindatud oli neli seisust: 1. Vaimulikud, eesotsas Riia peapiiskopiga 2. Ordumeister koos kärkmikega 3. Vasallkonnad 4. Linnad Maapäevadel arutati: Välispoliitilisi küsimusi Majanduspoliitilisi küsimusi Püüti lahendada omavahelisi probleeme/tülisid
"Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. " 1869 aastal toimunud esimesel üldlaulupeol laulsid ainult meeskoorid. .). Ilmusid esimesed eesti keelsed muusikaõpikud ja laulukogumikud (Jannseni ,,Eesti laulik", Hermanni koorilaulu kogumikud ja Jakobsoni ,,Wanemuise Kandle Haeled"). 4. Cimze seminar: Cimze seminar oli lätlasest pedagoogi ja muusiku Janis Cimze (Zimse) juhitud Liivimaa kihelkonnakooli õpetajate ja köstrite seminar Valgas. Seminari võeti vastu iga kolme aasta tagant, õppetöö kestis samuti kolm aastat. Seminari pääsemiseks nõuti kirikuõpetaja soovitust ja kihelkonnakooli lõputunnistust. Ülalpidamiskuludeks tuli maksta 3540 ning õppematerjalide eest 1015 rubla. Õpetust anti saksa keeles, õppeaineteks usuõpetus, rehkendamine, maateadus, laulmine, klaveri, oreli ja viiuli mängimine ning harmoonia. Aastal 1871 muudeti töökorraldust, õpilasi
Lapsevaatlus Katre Kikkas, Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Vaatlesin oma õe last Mattiast, kes on kolme aastane poiss. Vaatlus toimus lapse kodus, Valgas, 16. novembril. Leidsin internetist kriteeriumid, mida peaks oskama kolme aastane laps. Kuna neid lugedes ilmnes, et need tunduvad poisile liiga lihtsad, siis võtsin ka nelja aastaste kriteeriumid. Lasin lapse emal temaga tegeleda nö juhendi järgi, kus olid kirjas küsimused, mis vaatlemist vajaksid, samal ajal kirjutasin ise üles. Pärast seda vaatlesin last tund aega. Vastavalt koduleheküljel http://www.hopsti.ee/lapse-areng-2a-18a välja toodud aspektidele, peaks
1896 VI üldlaulupidu kultuuriseltsiks Tallinnas 1898 G.Hackenschmidt tuleb 1901 10. november K.Päts Euroopa meistriks klassikalises hakkab Tallinnas välja maadluses andma ajalehte "Teataja" 1899 alustab tööd (suletakse 1905) vaguniehitustehas "Dvigatel" 1899 Tartus peetakse Eesti I 1902 Valgas asutatakse põllutöö kongress teatriselts "Säde" 1900 A.Läte asutab Tartus esimese 1902 23. kuni 26. juuli eesti sümfooniaorkestri keisripäevad: Tallinnas on külas keiser Nikolai II 1901 24. mai asutatakse Tallinna Jalgrattasõitjate Selts "Kalev" 1902 Tallinnas avatakse "Russalka"
9-aastasena hakkas ta õppima kihelkonnakoolis ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Ta oli suur sõber Jakob Pärnaga. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitlema, aga tal puudus selle vastu huvi. Noorena hakkas ta huvi tundma loodusest ja mõnikord puu alla lebades hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamist. Alghariduse sai ta oma isalt, Adam Jakobsonilt, kes pidas koolmeistri ametit kohalikus kihelkonnakoolis. Adam Jakobson pani oma poja Valgas asuvasse köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminari, mis töötas saksa õppekeelega. Seminarikursus kestis kolm aastat. Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta ka kolm aastat isa järglasena, ta oli hea õpetaja. Hästi õpetas ta joonistamist, geograafiat, rehkendamist ja eesti keele kirjalikke töid. Seoses tülidega mõisnikuga lahkus ta Tormast ning suundus Jamburgi köstri-kooliõpetaja kohale töötama. Sealt lahkudes leidis ta endale koha
Esimest korda Venemaa ajaloos kutsuti kokku valitsev rahvaesindus Riigiduuma. I Riigiduumasse (1906) valiti 4 eestlast ja 1 venelane. II Riigiduumasse (1907) valiti 5 eestlast. Valitsus saatis mõlemad laiali juba enne tööle asumist. Muudeti valmisseadust suurem vara, rohkem hääli. III ja IV duumasse pääses vaid 2 eestlast. Edu saavutasid eestlased vaid kohalike omavalitsuste valimisetel. Baltisakslased pidid tagasi tõmbuma Talinnas, Haapsalus, Pärnus, Rakveres, Valgas, Võrus. Rahvuskultuuri areng Senisest suurem tähelepanu rahvuskultuuril. Lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada kahel esimesel õppeaastal eesti keelt. Kutsuti ellu haridusseltsid, et asutada erakoole. Esimesena (sügisel 1906) avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste kool Tartus (MHG). Samalaadsed õppeasutused loodi Pärnus, Viljandis, Otepääl. Esimene kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti.
1930. aastail saavutasid tuntuse ajaloolise romaani viljelejad. Kerkis esile Arbujate nime all tuntu noorem luuletajate põlvkond. Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro. Muusikaelu rikastus sümfooniliste suurvormide, kammermuusika, soolo- ja koorilauludega. Eevald Aava ooper ,,Vikerlased", Artur Kapi oratoorium ,,Hiiob". Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn kolme kutselise teatriga. Kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas. Poolkutselised trupid aga Kuressaares, Valgas, Võrus. Estonia muutus rahvusteatriks, mis tõi lavale oopereid, ballette, sõnalavastusi. Kunstielu edendajateks olid Tartus ühing Pallas, Tallinnas Eesti Kunstimuuseum. Vanameistrid: Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud. Noorem põlvkond: Adamson-Eric, Aino Bach, Eduard Ole, Jaan Vahtra. Graafikuist oli tuntuim Eduard Viiralt, skulptoreist Jaan Koort ja Anton Starkopf. Suured muutused hariduselus.
välja riikide erihuvide ja vastuolude tõttu. Põhjamaad ei soovinud võtta julgeolekuriske ja siduda end väikeste ja nõrkade Balti riikidega, Poola ajas suurriiklikku poliitikat, pealegi oli tal terav olukord Leeduga Vilniuse küsimuses. Balti liidu sõlmimist takistas ka NSVL ja Saksa diplomaatia aktiivne vastutegevus. Soomes leiti, et Balti riikide seisnud on ebakindel ja liit nendega ähvardab Soome julgeolekut. Suhteid Lätiga pingestas piiriküsimus eesti-läti segarahvastikuga Valgas, mis reguleeriti rahumeelselt 1920. aastal. 1923. a sõlmis Eesti Lätiga sõjalis-poliitilise koostöölepingu. 12. septembril 1934 kirjutati Genfis alla Eesti, Läti ja Leedu üksmeele ja mittesõjalise koostöö lepingule. EESTI-VENE SUHTED Venemaalt lähtuv oht Eesti iseseisvusele oli kõige lähem ja vahetum. Eesti suhted idanaabriga olid väliselt suhteliselt korrektsed, ent tegelikult üsna pingelised. Nõukogude transiit Eesti kaudu saavutas kõrgpunkti 1922
aastal "Ortolt" isegi oma ehitusosakonna asutamist. Lisaks hakati väljaspool Tallinna tootma söödakriiti. Tootmise ekstensiivse arengu perioodil laiendas "Orto" toodangut kõikides tootesuundades. Firmatoodeteks said tollasel üsna primitiivsel Nõukogude turul uudsed ning unikaalsed kleepepasta "Ortofiks", sünteetiline pesemisvahend "Sünteetika", biolisanditega pesupasta "Bio", mesilasema toitepiima sisaldav näokreem. 1961. aastal alustas "Orto" alumiiniumtuubide tootmist Valgas ja rajas 1965. aastal Suur-Sõjamäele Tallinnas klaasplasti tootmise, hakates valmistama ka plastmööblit, mikroveoauto juhikabiine, merepoisid ja veesõidukeid. 1982. aastaks oli "Ortos" 750 töötajat. Orto on trenditeadlik kaasaegne tootmisettevõte, mis toodab looduskosmeetikat ning inimsõbralikku kodukeemiat. Üleminekuperioodil sai seniste turgude äralangemise ning konkurentsi tihenemise tõttu endisest suurettevõttest kompaktne väikeettevõte.
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson tunti ka nimeall C. R. Linnutaja, 26. juuli 1841 Tartu 19. märts 1882 Kurgja, oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Carl Robert Jakobsoni isa oli Torma kihelkonnakooli õpetaja Adam Jakobson. Natalie Auguste Johanson-Pärna oli tema õde ning Eduard Magnus Jakobson oli tema vend. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 18591862 oli ta isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga tülli ning lahkus sellelt ametikohalt. Ta asus õpetajaks Jamburgi. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865. aastal omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Jakobson liitus Peterburi patriootide ringiga ning alustas selle rühma mõjul tegevust publitsisti ja koolikirjanikuna
Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlike pataljonid Kuulutati välja sundmobilisatsioon – 1919. a veebr u 30 000 meest. Sõja lõpuks kuni 100 tuh Eesti sai ka välisabi- Eestisse saabusid Briti laevastikukaader ning Soome vabatahtlikud. Lisaks korraldati ümber ka Rahvavägi, mille juhiks nimetati Johan Laidoner. Muutused andsid tulemusi ning esimese nädala lahinguga pandi Punaarmee seisma. Eesti vabastati 1919. a veebruaris, kui lõplik rünnak venelastele toimus Valgas, Võrus ning Petseris ja Alüksenes. Nende lahingutega sunniti enamlased lahkuma ning Eesti oli võõrvägedest puhastatud. Mis ajaks vabastati Eesti territoorium vaenlasest? Eesti vabastati võõrvägedest 1. veebruaril 1919. 4. Millised olid tähtsamad sõjategevuse suunad 1919. aasta kevadel ja kuhu jõudsid välja Eesti väed? Peamised lahingud toimusid Petseri-Vastseliina-Orava ning Haanja-Rõuge-Võru lähistel
Esimesetildlaulupeo m6ju rahva isamaalistele tunnetele on v6imatu tile hinnata. Thsub meeles pidada t6siasja, et ei laulupeoj:irgseil aastail ega mituki.immend Uhise iirituse 6nnesrumine sisendasusku ja lootust. Laulupidu andis hoogu ka aastat hiljemgi polnud Eesds iihtegi muusikakooli. K6ige rohkem v6is muusika- koorilaulu edasiseksarenguks, pannes aluse suuri rahvahulki haaravalekoorilaulu- alaseidteadmisi saadaCimze seminarist Valgas,kust v6rsusidki meie esimesedo m a traditsioonile. Paraku j:ieti - peamiselt pastorite n5udmisel - laulupeost eemale heliloojad: vennad Saebelmannidja AleksanderThomson. Nemad koos Karl August segakoorid,mis andis tagasilticigitolle kooriliigi arengule.Eemalejdtmistp6hjendati Hermanniga moodustavad eesti heliloojate n-
Nime Koidula, mille järgi me teda ka tänapäevani tunneme, andis Lydiale C.R.Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutisi.(Viki3) Ta võttis osa ka laulupeo korraldamisest. (M.Laur jt. 2005) Carl Robert Jakobson(1841-1882) (Foto 5. C.R.Jakobson) C.R.Jakobson sai oma hariduse Cimze seminaris valgas. Ta töötas isa eeskujul kihelkonnakoolmeistrina Tormas, kus tal tekkis palju lahkaarvamusi kirikuõpetaja ja mõisnikega, mistõttu pidi ta lahkuma.(S.Õispuu 1992) Ta siirdus Peterburgi, kus leidis omale tööd suurvürsti tütre koduõpetajana. (M.Laur jt. 2005) J.Köleri
Suurema osa oma tuludest teenib ettevõte transpordi teenustest (jaotusveod, korjeveod, riigisisesed transiitveod), ülejäänud sissetulekutest saab kaupade ladustamise, komplekteerimise ja kauba käsitlemise teenustest. Igapäevaselt tegeleb ettevõtte ka oma veeremipargi hooldustööde ja remondiga, et tagada selle korrasolek klientide teenindamiseks. Ettevõte asub Tallinnas. Terminalid on ka Pärnus, Jõhvis, Rakveres ja Valgas. Masinapark koosneb rohkem kui 200 veokist ning 110 juhist. Lisaks 35 töötajast, kes kõike seda korraldavad. 1.2.Ettevõtte logistika-ja klienditeeninduspoliitika ning -strateegia kirjeldus Ettevõtte pakub oma klientidele jaotusveo, ladustamise ning transporditeenust. Selleks 5 on ehitatud ladu, mida koordineerib laojuhataja koos laotöölistega. Kliendi tellimused võtab
Tallinn 0 10 20 30 40 50 60 70 Külastatavus 9 Joonis 1. Eesti sihtkohtade osatähtsus väliskülastuste seas. (autori koostatud). Kui Tallinna kaudu lahkuvatest väliskülastajatest 80% märkis, et nad on Tallinna külastanud, siis Narva piiripunktide kaudu lahkunutest arvas end Narva külaliseks vaid 53% ja ainult 15% Valgas poodides käinud välismaalastest külastas enda hinnangul Valgat. Peale eespool loetletud kohtade külastas 8% väliskülastajatest veel enam kui 200 paika Eestis. Väärib tähelepanu, et aktiivselt külastati Võrumaad ja võrdlemisi innukalt käidi peale Pärnu ka Ida-Virumaal, kuid üsna vähe väisati Kesk-Eesti maakondi Jõgeva-, Järva-, Rapla- ja Viljandimaad. (Tiit, 2015) Sellest statistikast on näha täpsemalt kuidas jaotub osatähtsus erinevate linnade vahel.
Seal tutvus ta üha rohkem realistliku kujutuslaadiga, mis sai tema stiiliks. Peale kooli töötas ta Peterburis vabakutselise kunstnikuna. 1886.-1891. aastal viibis Amandus Adamson enese täiendamiseks Pariisis, pärast mida ta tagasi Peterburgi elama läks. Peale revolutsiooni puhkemist Venemaal asus ta tagasi Paldiskisse elama. 1920. aastal tegi Vabarigi Valitsus Adamsonile pakkumise teha Eesti Vabariigi vapi ja lipu joonistus. Ta valmistas Vabadussõja monumente, mis asusid Pärnus, Valgas, Viljandis ja Tartus. Tema valmistatud on Kreutzwaldi mälestusmärk Võrus ning Villem Reimani monument Tartus. 1922. aastal elas Amandus Aamson Itaalias. Tema skulptuure on näidatud ka Pariisi salongides. 1926. aasta 26. juunil suri Amandus Adamson südemeataki tagajärjel. F.R.Kreutzwaldi monument Võrus, 1926 Alfa et omega, 1923 7 ENSV perioodil
8. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. MOREENID a) Põhja-Eestis valkjas, tugevasti karbonaatsed. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen c) Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene moreen. Karbonaatsus väheneb liikudes lõuna suunas LÕIMISELT MITMEKIHILISED LÄHTEKIVIMID- Põlvas, Valgas, Tartus. MOREEN KAETUD HILISEMA SETTEGA( NT LIIV/SAVILIIV) FLUVIOGLATSIAALSED LÄHTEKIVIMID- jääjõgede tekkelised lähtekivimid, hästi sorteeritud setted( liivad, kruusad) JÄÄ PAISJÄRVEDE SETTED- liivad, savid( Peipsi ürgorg, Tori) TURVAS- soomuldade lähtekivim TUULESETTELISED, ALLUVIAALSED SETTED 9. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. Osakeste läbimõõt 0,1-1 mm LIIV
Balti erikord ja keskvalitsus Balti erikord Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses ning seepärast oli neile oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne- Euroopaga ja tagas ühtekokku kiirema arengu. Kehtima jäi luteriusk, asjaajamine saksa keeles ja tollipiir. 19.saj koostati ka Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik. (aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ja eesõiguste kogu). Esimesed osa avaldati 1845.a ja kolmas osa 1846.a. * See kinnitas veelgi...
Elanikke on Võrul märksa rohkem 15000 Põlva 6500 vastu. Kolmas maakonnalinn, Valga, on arenenud hoopis teisiti. Ta kujunes raudteesõlme juurde ja tänu heale raudteeühendusele Venemaa ning Lätiga, Tartu ja Tallinnaga, üksvahe aga ka Pärnuga sai temast arvestatav tööstuslinn. Eriti kiiresti kasvas Valga aegadel, mil Eesti ja Läti kuulusid Venemaa koosseisu, iseseisvas Eestis ta rahvaarv hoopis kahanes. Nõukogude perioodil kujunes Valgas päris suur tulnukrahvastik. Nüüdseks on Valga majanduslikud eelised kadunud. Kitsarööpmeline raudtee Pärnusse hävis juba Teise maailmasõja ajal, Venemaa ja Läti on nüüd riigipiiride taga ja üldse on raudteeveondus Valgas peaaegu tähtsusetuks kahanenud. Valga eripära muu Kagu- Eestiga võrreldes kadus samuti. 1989-1995 vähenes Valga rahvaarv veerandi võrra. Veel kiiremini kahanes Eestis ainult Kohtla-Järve rahvaarv, millest eraldati Jõhvi
Vana Liivimaa maapäevad - 1421.aastast alates hakati neid pidama iga aasta. Neil arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi ning lahendati omavahelisi tülisid, määrati maksud, lahendati talurahva pagemise küsimusi jne. 1435.a jagunesid maapäeval esindatud seisused: 1) Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud 2) ordumeister, -ametnikud 3)vasalkondade esindajad 4) Riia, Tallinna ja Tartu esindajad. Esimest korda lülitusid aktiivsesse poliitikasse vasallid ja linnad. Maapäevi peeti Valgas või Volmaris ningolid poliitilise elu keskusteks. Luges ainult ükshäälne otsus. 1507.a loobuti maapäeva otsusega talupoegade sõjalisest abiväest, eestlased ei tohtinud relva kanda. 16. Wolter von Plettenberg - Ta oli Liivi ordumeister 1494-1535. Narvas kasvanud ja vene tegevusega hästi kursis. Kaitsevõime tugevdamiseks püüdis ta ületada maa sisemisi lahkhelisid. Võeti nõuks koos ordumeistriga vene survestusele vastu hakata, sest see kurnas maad
1802.a pandi paika koolikorralduse alused kogu Venemaal. Kõige madalam kihelkonnakool (selle juures võis olla ka eraldi aste vallakool). Linnakool kandis nime elementaarkool, see oli enamasti saksakeelne. Järgmiseks maakonnakeskustes kreiskoolid, gümnaasiumid Tartus ja Tallinnas, kõige kõrgem ülikool. Kreiskoolitasandilt alates õppetöö kindlalt saksakeelne. Kihelkonnakoolide õpetajate saamiseks rajati seminarid. Cimze seminar (nimi rajaja järgi) tegutses Valgas. Vallakoolide õpetajatele ka seminarid, Alaste ja Jädivere omad. Toimus teoste välja andmine mõlemas kirjakeeles. 1843.a ilmus E.Ahrensi grammatika, mis võttis kirjakeele aluseks P-Eesti keskmurde, pani aluse uuele kirjaviisile. Tehti ka esimesed katsetused ajalehtede välja andmiseks. 1806.a ilmus esimene ajaleht Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Välja andsid baltisakslased. Ilmus ainult ühel aastal, tsaarivalitsuse
kogu teine korrus ja tootmiseseadmed. Loobuti kohvi, kama ja piirituse tootmisest ning jätkus ainult veini ja mahla tootmine. · 1941 Sõja oludes soikus tööstuslik tegevus peaaegu täielikult. Veinivarud hävitati ja suur osa sellest valgus Põltsamaa jõkke. 9 · 1961 Esimese ettevõttena meie vabariigis hakati toiduaineid tuubidesse pakkima. Tuubide valmistamiseks rajati Valgas uus tsehh. Moodne tuubiagregaat valmistas aastas 20 miljonit tuubi. Tuubitooted sobivad tarvitada kosmoses ja aastail 1967-1970 valmistati neid selleks suures koguses. Erakordne tunnustus oli tootjaile see, kui kombinaati külastanud NSV Liidu kosmoselendur Vitali Sevastjanov neid maitsvate tuubitoodete eest südamlikult tänas. Samal aastal alustati ka sinepi tootmist. Esialgu valmistati lauasinepit, hiljem
selgitas rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Mälestussambad Jakob Hurdale asuvad Põlvas ja Tartus. Jakob Hurda bareljeef asub Otepää kirikus. Carl Robert Jakobson 26. juuli 1841 Tartu 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 18591862 oli ta isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses, olles alates 1870
kihutuskõnelejaid, mistõttu kogu väeosas domineerib rahvuslik vaim ning enamlastest komissarid saadavad Petrogradi hädatelegramme palvega - aetagu see kontrevolutsiooniline eestlaste pataljon laiali. Saksa okupatsiooni tulekuga lõpeb eesti väeosade moodustamine. Sakslased korjavad Tartu pataljonilt ära relvad ja saadvad pataljoni laiali. Kõik ohvitserid vangistatakse, nende hulgas ka Kuperjanov, ning saadetakse jalgsimarssil Riia poole. Valgas õnnestub Kuperjanovil, vaatamata sakslaste tugevale valvele, põgeneda ja pöörduda tagasi Tartusse. Kuperjanovi partisanide pataljon 1918. aasta 23. detsembril saab leitnant Julius Kuperjanov 2. diviisi ülemalt kolonel Limbergilt loa erakorralise partisanide salga moodustamiseks. Partisanide salga loomise mõte tekkis Kuperjanovil seoses üldise peataoleku ja korralageduse tõttu, mis valitses 1918. a. detsembri viimastel päevadel kogu lõunarindel.
elanikud on muidugi väga tundlikud hindade suhtes nagu väikestele kohtadele iseloomulik. Alguses on kindlasti raske, sest enamikul inimestest on välja kujunenud omad juuksurid, kelle juures nad käivad, aga tundes inimeste uudishimu siis nad kindlasti tahavad järgi proovida uute juuksurite tööoskusi ja seda hästi tehes ning reklaamides saavutame endale oma klinetuuri. Arvan, et meie juuksurisalong sobib sellesse piirkonda, kuna suudame klientidele pakkuda palju uut ja huvitavat. Valgas on salong nimega ,,Orhidee", kes seni ainukesena pakub juuksepikenduste paigaldamisteenust, mis on muidugi ka meie pakutavates teenuste nimekirjas olemas. Suur salong siin on veel ka A-Karuse ilusalong, kus on teenindus hea, aga võrreldes teiste salongidega hinnad tunduvalt kallimad, kuigi saad sama teeninduse. Ruumideks valisime peatänava ääres oleva maja teisel korrusel olevad ruumid, kus kunagi asus salong ,,Meliisa", aga paar kuud tagasi kolisid nad teise kohta. Äriplaani oli huvitav
Jaan. lõpus asusid töölised järk- järgult tööle. Liikumise laienemine; nõudmised. 2 Streigid ka Narvas, Pärnus. Kokku 15 000 töölist. Tartus raekoja platsil 13.-14. jaan. poliitilised meeleavaldused (üliõpilased, koolinoored, töölised). Isevalitsuse kukutamisele ja vabariik. Jaan. lõpus üliõpilasstreik, õppetöö katkeb, ülikooli aula muutub rahvakoosolekute pidamise kohaks. Veebruaris uued üldstreigid Valgas, Tartus, Tallinnas. Saavutati paljudes ettevõtetes tööpäeva lühendamine 10 tunnile ja palkade tõstmine 10-15%. Streikima ka mõisatöölised. Enamus Lõuna-Eestis (60 streiki). Mais, juunis ka Põhja-Eestis. Ka renditalupojad. Rahutused ja kokkupõrked Alatskivi, Mooste jt mõisates. Nõuti rendi kergendamist, mõisnike eesõiguste piiramist. Kevad-suvi 1. mai tähistamine- uus töölisliikumise tõus. Esimesed suured poliitilised meeleavaldused. 24
1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga pii...
elujaatava hoiaku propageerimine *Eesti kirjanduselus valitses 1920. aastate algul luule, mille arengut mõjutas kõige enam Siuru rühm *Muusikaelu rikastus omariiklusaastail nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega *Teatrielu vaieldamatuks keskuseks kujunes Tallinn kolme kutselise teatriga, kuid kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas ning poolkutselised trupid Kuressaares, Valgas ja Võrus *Peamiseks kunstielu edendajateks ja kunsti tutvustajateks oli Tartus ühing Pallas ning Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ja 1934. aastal Vabaduse väljaku äärde kerkinud Kunstihoone *Suured muutused toimusid hariduselus: mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, võeti kasutusele uued õpikud, ehitati hulk moodsaid koolimaju, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele
Viljaka ja kõrgprofessionaalse loojana on ta alati kuulunud eesti arhitektide juhtgruppi, oma suundaandva mõjuga tundub A.Kotli olevat oma ajastule pigem iseloomulik kui selles erandlik. 1. Kujunemine Kotlite suguvõsa pärineb Lõuna-Eestist, Räpina ja põlva ümbrusest. Alar Kotli isa Johan Kotli (1853-1940) sündis Tobro talus Veriora vallas. Hariduse sai ta vallakoolis ja kihelkonnakoolis, kuid peamiseks vaimseks kujundajaks osutusid õpinguaastad 1874-77 Valgas kuulsas Cimze seminaris, kus küpses tõelisekt tegutsemistahteline ärkamisaja vaimukandja. Algul töötas ta 1877-79 Maarja- Magdaleena kihelkonnakoolis, seejärel 14 aastat Laiuse kihelkonnakoolis, tuues oma algatusel sisse uusi õppeaineid ja organiseerides seltsielu. Venestusaja reformide tõttu pidi Johan Kotli loobuma koolmeistri ametist ja asus 1893. aastast Väike-Maarjasse köstriks. J. Kotlist sai üks kesksemaid avaliku elu tegelasi kohapeal. Tema eestvõttel loodi 1896
ühinesid vasallid territoriaalseks rüütelkondadeks. Igas piiskopkonnas oli oma rüütelkond. Linnadepäevad Liivimaal hakati korraldama iga-aastaseid linnadepäevi, kus arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi. Maapäevad 15. Sajandi algul Läänemere piirkonnas muutunud jõudude tasakaal ja välisohu suurenemine sundis liivimaalasi koonduma ja omavahel kompromisse looma . Hakati korraldama regulaarseid Liivimaa isandate ja seisuste kokkusaamisi maapäevi. Need toimusid Valgas. Maapäeva kokkukutsujateks olid Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad. Esitatud ol neli seisuslikku gruppi : vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga, ordumeister koos käsknikega,vasallkonnad ja linnad. Maapäevadel arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. Kuna otsuste jõustumiseks oli vaja kõigi seisuste nõusolekut, kuid osapoolte huvid ei pruukinud
Tegemist oli kõige ohvriterohkema lahinguga terves Vabadussõjas. Selle peamiseks põhjuseks oli jalaväe edasitung vastase ägeda tule all lagedal väljal, samal ajal kui eestlaste endi suurtükituli jäi nõrgaks. Mitmete hilisemate hinnangute kohaselt alustati liiga vara, ära ootamata Tõlliste silla parandamist ning soomusrongi, mis oleks suutnud pealetungivat jalaväge edukalt oma tulega katta. Samas oleks sildade parandamise ootamine võimaldanud Punaarmeel end Valgas paremini kindlustada ja nii sõjaväe kõrgem juhatus kui ka kohalikud juhid soovisid linna võimalikult kiirelt vallutada. Ka Olev Teder leiab, et lahingut alustati liiga hilja ning selle suure ohvrite arvu tingis polkovnik Kalmu saagiahnus, kes huvitus vaid Valga-taguste sildade purustamisest ega hoolinud Paju mõisa all hukkunud ohvrite arvust, mistõttu tema käitumine olnud koguni kuritegelik. Puudustest hoolimata Paju lahing võideti, mis avas seeläbi tee Valga vabastamiseks. Pärast
lugema või laulma/ võte eesti vanemas rahvalaulus, kus värsi ja muusika rütm ei lange kokku Refräänisõnad- sõnad, mis koosnevad luules muusikas reast või ridadest ning mida korratakse samal kujul mitu korda/ värsirea lõppu lauldavad sõnad nagu kaske või marti, mis väljendasid laululiiki või vastavat toimingut Cimze seminar- läti pedagoogi ja muusiku Jānis Cimze juhitud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar Valgas Tintinnabuli- Arvo Pärdi 1976. aasta paiku välja kujunenud isikupärane muusikastiil ja kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini - s.o meloodia- ja kolmkõla-hääle - üheks orgaaniliseks tervikuks, milles kus on oluline koht ka vaikusel Parallelism- regivärsis ühe mõtte kordamine ja täiendamine mitme värsireaga Algriim- sarnas(te)e algushääliku(te)ga sõnade kasutamine samas värsireas/ riimis
aasta A. Kizberg, 1915. aasta ÄRKAMISAJAST VILDENI ESIMENE ÄRKAMISAEG, 1860.-1885. AASTA Eeldused: ● Pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal XIX sajandi alguses; ● 1860ndate aastate seadused: ○ talude äriseks ostmine; ○ liikumisõigus; ○ külaühiskonna majanduslik ja kultuuriline areng. ● Valla- ja kihelkonnakoolid, Cimze seminar Valgas. Eesmärgid: ● Talurahva olukorra parandamine; ● Õigus eestikeelsele haridusele, rahvuslikule kultuurile. Ettevõtmised: ● 1857. aasta- Pärnu Postimees; ● 1865. aasta- Vanemuise ja Estonia seltsid; ● 1870. aasta- rahvuslik teater; ● 1869. aasta- I üldlaulupidu; ● Põllumeeste seltsid; ● 1872.-1893. aasta- Eesti Kirjameeste Selts; ● Aleksandrikooli liikumine. Juhid: ● Konservatiivne suund: ○ Johann Voldemar Jannsen, 1819
Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Rahvuslik liikumine 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega päris-orjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik eestlasi oma liitlasteks teha, sakslastest lahti saada ja asendada saksa ülemvõim vene omaga. 1840-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. 1864 - Adam Peterson (talupoeg) ja Johann Köler ( kunstnik Peterburis) alustavad palvekirjade kampaaniat. Sügisel saadeti delegatsioon Peterburi. Palvekirjas sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu, ihunuhtluse kao...
Rebane pidas lahinguid Krivasoos, Narvas, Mummassaares, Emajõel, Paide ümbruses ja hiljem ka Oppelini piirkonnas, kus ta viis Eesti Diviisi piiramisrõngast välja. 10 Selle võidu eest autasustati teda Raudristi Rüütliristi tammelehtedega, mida peetakse üheks kõrgemaks sõjaliseks autasuks, mida eestlane kunagi saanud on. Paul Maitla sündis 27. märtsil 1913. aastal. Oma sõjaväekarjääri alustas Maitla Valgas, astudes 8. Üksikjalaväepataljoni. Peale seda astus ta Tartusse, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusse. 1939. aastal ülendati Maitla preisdendi käskkirjaga nooremleitnandiks. Ta asus teenistusse 3. Üksikjalaväepataljoni. 1940. aastal, kui Eesti väeosad arvati Punaarmee koosseisu, saadeti 3. Üksikjalaväepataljon Petserisse. Peale seda saadeti ta Pihkvasse, kus tal õnnestus end sakslastele vangi anda. 1941. aastal asus ta teenistusse Saksa armeesse, kus ta teenis 37. Kaitse Vahipataljonis
” “Theo oli materialist.” lk 93 Peeter- Laura poeg. Uskus, et jumalat ei ole, sest Laura nii ütles. Raamatu ülesehitus: Varasügis 1 (Eero) Toimuvad imelikud asjad (nt hakkas rong ilma juhita liikuma Harjumaa poole, saavutas teel olles kiiruse 80km/h kuid õnneks ei tekkinud kokkupõrget. Eero läks Lõuna-Eestisse kolleegi juubelile, Läti piiri ääres. Marino Marin (õige nimi Mortenson) ümises põldude vahel “Öökuningannat”. Marino oli omadega nii sassis, et siis kui pidi Valgas rongile minema, kadus ta ära (sõbrad alguses otsisid, siis läksid minema). Marino oli paar päeva kadunud ja ta abikaasa sõimas sõpru. Tuli välja, et Marino oli jõudnud kuhugi Lätti ning magas külakalmistul haudade vahel. Kolhoosnik oli ta autoga Eesti piirile toonud. Eero käis ja nautis kunstilisi objekte linna lähedal. Tal endal oli saatja aadress, kuid puudus saaja aadress. (This is about luuletused) 2 (August Kask) Räägitakse juustest. 3 (Maurer)
Johann Voldemar Jansen (1819 1890)- rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid kujusid. Õppis kihelkonnakoolis, hiljem kirikuõpetaja juures, sai Vändra kiriku köstriks. Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames, kõik mida saavutada võib peab tulema rahumeelsest kokkuleppest saksalaste ja valitsusega. J. virgutas eestlasi talusid ostma, haridust omandama, andis näpu-näiteid põllupidajatele. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865 laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Peale seda eeskuju hakati seltse rajama muudesse linnadesse. (Esimene üldlaulupidu ) Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidas...
maapäev (valitsejate ja nende seisuste esindajate kogu). Viimasest kujunes 15. sajandi jooksul Liivimaa olulisim poliitiline organ, seal oli lisaks ordule ja piiskoppidele esindatud ka maaisandate vasallid ning kolm suuremat linna (Tallinn, Tartu ja Riia). Liivimaa maapäev oli Vana-Liivimaa maaisandate ja nende seisuste nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim. Liivimaa maapäev eksisteeris 15. sajandi algusest kuni Liivi sõjani. Maapäev on toimunud Valgas ja Volmaris ning vastavalt kohale on kasutatud ka nimesid Valga maapäev ja Volmari maapäev. Maapäeval kujunes välja neli erinevat kuuriat (seisuste kogu): prelaadid (Riia peapiiskop, Saare-Lääne ja Tartu piiskop, mõnikord osalesid ka Kuramaa ja Tallinna piiskopid ning nende kõigi toomkapiitlite esindajad), Liivimaa ordu (Liivi ordu maameister ja olulisemad käsknikud), vasallid (piiskopkondade ja orduvalduste rüütelkondade esindajad) ja
(Kuidas oma lähedase või sõbra depressiooni ära tunda?, http://peaasi.ee) Üle-eestilised abi ja nõustamise kontaktid 5 24h Perearsti infotelefon 1220 Online nõustamiskeskus: www.lahendus.net Vaimse tervise foorum: www.saeioleyksi.net.ee/foorum/ Vaimse tervise veebiportaal: www.enesetunne.ee Arengukeskus Avitus: Depressiooni ja Bipolaarse häire rühma koosolekute info http://www.avitus.ee, rühmatöö toimub Tartus, Tallinnas, Valgas, Viljandis, Pärnus. (Osalustasu õpilasele 2 EUR/kord) Noorte Usaldustelefon: 6466666 ja riiklik usaldustelefon: 126 (eesti keeles) või 127 (vene keeles). Hea enesetunde heaks äpid: http://enesetunne.ee/app/ Depressiooni küsimustik: http://peaasi.ee/depressioon/ (Teksti lõpus vajuta rohelist kastikest kirjaga ,,Kas Sind kimbutab depressioon?") Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus: http://tnk.tartu.ee/ (Saab leppida aja kokku psühholoogiga) Enesetappude ennetamise keskus:
Alates 1435. a. oli maapäevadel esindatud 4 seisust: 1) Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud 2) Ordumeister koos orduametnikega 3) Vasallkondade esindajad (tähtsamad nende seas olid Harju-Viru vasallid) 4) Linnade (Riia, Tallinna ja Tartu) esindajad 6 Maapäevi peeti Vana-Liivimaa gegraafilises keskpaigas, kas Valgas või Volmaris, mis olid XV saj. kogu poliitilise elu keskusteks. XV saj. algul Vana-Liivimaa seisund halvenes. Ümberringi tugevnesid ühinenud suurriigid (Poola-Leedu), Kalmari unioon (Taani, Norra, Rootsi), Moskva vürstiriik. 1492 rajati Ivangorod otse Narva ordulinnuse vastu. Vana-Liivimaa aga endiselt poliitiliselt killustatud ja seega nõrk. Ajutiselt suutis Liivimaa kaitsevõimet tugevdada Liivi ordumeister Wolter von Plettenberg (1494-1535). Ta korraldas mitmeid sõjaretki Venemaale,
(rätsepad, kingsepad, tislerid), kes pidasid köstriametit oma töö kõrvalt. Koolivõrgu arenedes hakkas seniste köstrite võimetus üha enam välja paistma. Uute haritud köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite koolitamiseks asutas Janis Cimze Valgas 1839. aastal seminari, kus said hariduse paljud eesti õpetajad.[1] Janis Cimze Vennastekoguduste eeskujul tekkisid 1830-ndatel aastatel esimesed eestlaste laulukoorid. Nende juhtideks olid harilikult kooliõpetajad ja köstrid, lauljateks õpetajate ning vanemate õpilaste kõrval ka ümberkaudsed peremehed ja sulased. Kooridel oli suur sotsiaalne tähtsus: varasem
teegiaga. Nad väldivad täielikku assimilatsiooni, võtavad enesele kohustuse rahvusrühma säilitada ning aeg-ajalt võivad nende kultuurimustrid hästi kohaneda vähemusrühma soodsa staatusega. Tulevik Praeguseks ajaks on Tallinna ligitõmme tohutult kasvanud. Samas kipuvad vanad juutide keskused Tartus ja Pärnus täiesti kokku kuivama ning sealse juudi elanikkonna arvukuse suurenemiseks ei paista olevat mingit väljavaadet. Veelgi nigelam on olukord Valgas, Viljandis, Võrus ja Rakveres, kus juutide arv jääb juba alla 20. Eesti Juudi Kogukond on välja kasvanud 1988. a rajatud Juudi 10 Kultuuri Seltsist. Oma ajaleht Ha-Shahar ('koit') ilmus algul eesti ja vene keeles, 1990. aastast ainult vene keeles, 1995. a lisandus üks eestikeelne lehekülg. Juudi kogudused tegutsevad Tallinnas (tra- ditsiooniline) ja Narvas (reformeeritud, väga väike). Peale selle
Linnad kaasati sisepoliitikasse. Saksa ordu otsis liitlasi piiskoppide vasallid ja linnade seast. Ordut võib pidada Liivimaad koondavaks jõuks, kelle eesmärgiks oli luua ühtne territoorium ordu ülemvõimu all. Ordut peeti maakaitse tegelikuks tagajaks, linna ja läänimehed hoidsid ordu selja taha. 15.saj algul muutus jõudude tasakaal ja see sundis liivimaalasi koonduma. 1421. hakati korraldama Maapäevi Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine. Toimusid Valgas ja Valmieras. Kokku kutsus Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga. Esindatud oli vaimulikud, ordu, vasallid ja linnad. Arutati välis ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. Otsused ei olnud kohustuslikud, maapäevad ei muutunud reaalselt ühendavaks institutsiooniks. Killustatus jäi püsima, ordu ja piiskoppide võimuvõitlus ei lõppenud. Välispoliitika Välissuhetes kõige aktiivsem Saksa ordu
säilimine ja selle kasutamise võimalus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Rahvusarhiiv kogub ning säilitab Eesti kultuuri, ajalugu, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale olenemata nende loomise ajast või kohast. (Rahvusarhiiv1, 2015). Rahvusarhiiv kui valitsusasutus kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse. Rahvusarhiivi kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv ja neli regionaalset osakonda Haapsalus, Kuressaares, Valgas ja Rakveres. Samuti kuuluvad Rahvusarhiivi alla ka kõik Eesti avalikud arhiivid, välja arvatud Tallinna Linnaarhiiv ja Narva Linnaarhiiv (Rahvusarhiiv1, 2015). Rahvusarhiivi peamisteks ülesanneteks on: · koguda sellist dokumenteeritud teavet, mis on ühiskonnale oluline; · pakkuda kogude kasutamist; · säilitada kogusid heades tingimustes; · osaleda elektroonilise dokumendihalduse arendamisel; · aksepteerida digitaalarhivaale (Rahvusarhiiv2, 2015).
Aastal Zürichis toimunud vägevast laulupeost. 1857. Aastal organiseeriti Tallinnas linnadevaheline saksa kooride mitmepäevane laulupüha. Kindlasti oli eeskujuks ka Riia baltisaksa laulupidu, mida Jannsen 1861 külastas. 1865 Jõhvis kihelkondlik laulupäev, mis oli ainulaadne talurahva ühisüritus Põhja-Eestis ning andis tõuke üldlaulupeo korraldamiseks. 1866 Laiusel kohaliku koori algatusel laulupidu. 1867 Pärnu kihelkonna laulupidu Uulu mõisas. Sarnanes mitmeti üldlaulupeoga. 1868 Valgas Läti laulupidu 5. Kas ja mille poolest pead tähtsaks üldlaulupidude ja -tantsupidude traditsiooni? Pean laulupidude ja tantsupidude traditsiooni väga tähtsaks. Kuna Eestis on olnud laulutraditsioon ning laulmine üldse juba ammusest ajast au sees ja meil on väga kuulsaid laulukirjutajaid ning heliloojaid. Nii laulmine kui tantsimine toob rahva kokku. Tekib selline ühtekuuluvuse tunne ja ühtehoidmine. Nagu on öeldud, et me
Keskaegsed riigid Liivimaal peale Jüriöö ülestõusu 1) Liivi ordu 2) Saare-Lääne piiskopkond 3) Tartu piiskopkond 4) Riia peapiiskop 5) Kuramaa piiskopkond Liivimaa maapäeva Alates 1421. aastast hakati Vana-Liivimaal pidama maapäevi (kord aastas), kus olid esindatud neli seisust: 1) Riia peapiiskop + teised vaimulikud 2) Liivi ordu meister + orduamentikud 3) vasalkondade esindajad 4) linnade esindajad (Tallinn, Tartu, Riia) Maapäevad toimusid Volmaris või Valgas, otsuse tegemisel lähtuti konsensuse (üksmeelsest) põhimõttest. Seal arutati järgnevaid probleeme: 1) välispoliitilised küsimused 2) omavahelised tülid 3) maksud 4) talurahva küsimused Liivimaa riikide välissuhted naaberriikidega- Liivimaa tähtsaimad välisvaenlased: 1) Poola ja Leedu personaalunioon (1385) ehk ühisriik 2) Taani, Rootsi ja Norra koaltisioon (liit ühiste eesmärkide saavutamiseks) 15
· 1421. aastal hakati pidama maapäevi, mis enam-vähem iga aasta, neil *arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, *püüti lahendada omavahelisi tülisid, *määrati maksud jne. Alates 1435 olid esindatud 4 seisust: 1. 1. vaimulikud, 2. ordumeister koos ametnikega 3. vasallkondade esindajad, 4. linnade esindajad. · Maapäevi peeti Valgas või Volmaris (Vana-Liivimaa keskel), maapäeva otsused ei olnud kellelegi kohustuslikud ja kui üks osapool ei olnud nõus siis otsus ei jõustunud. · Tähtsaim maapäeva otssus oli1507.a., kui keelati eestlastel relvade kandmine, see oli aga keskajal vaba mehe tunnus Välispoliitika: · Naaberriigid sõlmisid omavahel liite ja tugevnesid (1385 Poola ja Leedu personaalunioon), samas oli aga ordu peale Grünwaldi kaotust nõrk.
· 1421. aastal hakati pidama maapäevi, mis enamvähem iga aasta, neil *arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, *püüti lahendada omavahelisi tülisid, *määrati maksud jne. Alates 1435 olid esindatud 4 seisust: 1. 1. vaimulikud, 2. ordumeister koos ametnikega 3. vasallkondade esindajad, 4. linnade esindajad. · Maapäevi peeti Valgas või Volmaris (VanaLiivimaa keskel), maapäeva otsused ei olnud kellelegi kohustuslikud ja kui üks osapool ei olnud nõus siis otsus ei jõustunud. · Tähtsaim maapäeva otssus oli1507.a., kui keelati eestlastel relvade kandmine, see oli aga keskajal vaba mehe tunnus Välispoliitika: · Naaberriigid sõlmisid omavahel liite ja tugevnesid (1385 Poola ja Leedu personaalunioon), samas oli aga ordu peale Grünwaldi kaotust nõrk.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
