Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"valgas" - 398 õppematerjali

valgas on salong nimega „Orhidee“, kes seni ainukesena pakub juuksepikenduste paigaldamisteenust, mis on muidugi ka meie pakutavates teenuste nimekirjas olemas.
thumbnail
9
pdf

Eesti sportlased

aastal kulla. Ja peale olümpiavõitu olid kaks silmapaistvaimat saavutust kergejõustiku maailmameistrivõistlustel, 2001. aastal saavutatud teine koht ja 2002. aastal Münchenis saavutatud hõbemedal. Andrus Värnik on 27. septembril 1977. aastal Antslas sündinud Eesti odaviskaja. Tema isiklikuks rekordiks on 87. 83 meetrit, see on püstitatud 2003. aasta augustis Valgas . A. Värnik treenib Heino Puuste juhendava käe all ja kuulub Võru KJK Lõunalõvi klubisse. Tema parimateks saavutusteks kronoloogilises järjekorras on 15. koht 2000. aastal Sydneys olümpiamängudel, 2. koht 2003. aastal Pariisis maailmameistrivõistlustel, 2004. aastal 6. koht Ateena olümpiamängudel ja 1. koht Helsingis maailmameistrivõistlustel 2005. aastal. Tallinnas, 1979. aastal, 6. mail sündis Gerd Kanter, kes on Eesti kettaheitja. Võistlustel esindab G...

Kehaline kasvatus
115 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Harald Riipalu

Teoseid Harald Riipalust. 8. Pildid 9. Kasutatud teosed Obersturmbannführer (kolonelleitnant)Harald Riipalu elulugu Harald Riipalu sündis 13.veebruaril 1912 tsaaririigi pealinnas Sankt-Peterburis,kust ta perekond kaks aastat hiljem tuli Tartumaale Saare valla Küti tallu.Riipalu koolitee algas Ruskavere algkoolis,1932 lõpetas ta Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi ja alustas ülikoolis juuraõpinguid. 1933 kutsuti Riipalu ajateenistusse 3. üksikusse jalapataljoni Valgas ,kust saadeti samal sügisel Tallinna Sõjakooli reservohvitseriks õppima.21.juunil 1934 lõpetas Riipalu Sõjakooli asperantide klassi ja jäi samasse rühmaülemana ning koolitajana teenima.5.oktoobril 1936 sai ta oma esimese ohvitseriautasemena lipnikuks.Järgmisel aastal lõpetas Riipalu Sõjakooli ohvitseride kursuse ja saadeti teenima 1. jalaväerügementi Narva.Vabariigi aastapäeval 1938.aastal ülendati ta nooremleitnandiks,mis jäigi Riipalu kõrgeimaks auastmeks Eesti sõjaväes. 1940...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Suguvõsauurimine

Peeter ei aidanud teha talutöid, kuid ta oli väga kirglik kala- ja jahimees. Peeter ei tahtnud lapsi. Ütles, et jumal on need mulle andnud, aga ma ei ole nendega rahul. Tütrega ei olnud ta kohe üldse rahul, aga oma pojaga ta natukene rahul oli, kuid see oli tõesti ainult natuke. Peeter oli mees, kes vajas hirmsasti kiitmist. Peeter kogu aeg kirus ja kurstis, et tema naine on väga halb inimene. Kui August kaks aastat Valgas poliitvangina kinni istus, siis Peeter ei andnud miniale hobust, et too saaks Augustile Valka viia toidupaki, et August nälga ei jääks. Peetrist on teada ka näiteks üks selline juhtumine - Ljuuba (Kaspre talu karjane, hilisem minia) ja Anne (Ljuuba õde) hakkasid Kasprel liha suitsetama kui August oli kinni. Enne, kui nad liha küpsetama hakkasid, kukkus sauna keris kokku. Peeter ei aidanud parandada, aga oli esimene, kes liha pidi saama. Miili tegi enamus talutöödest...

Uurimistöö
322 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kodanikuõpetus III kursusele

KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Eu...

Ühiskond
105 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Pavel Loskutov

Pavel Loskutov 2008 Isiklikku Pavel Loskutov (sündis 2. detsembril 1969 Lätis) on Eesti kergejõustiklane (maratonijooksja). Pavel Loskutov on 178 cm pikk ja kaalub 62 kg. Ta elab Valgas ja kuulub klubisse Valga SK Maret-Sport, ning treenib Harry Lembergi ja Raimond Lutsu juhendamisel. Sportlaskarjääri eeskuju on Boris Becker. Lisaks jooksmisele peab lugu jalgpallist. Karjääri pöördepunkt toimus 1999. aastal, mil ta keskendus maratonile. Eesmärk oli võita olümpiamedal 2004. Hobideks on kalastamine ja jalgpall. Ta on Eesti viimaste aastate edukaim meesmaratoonar ja jooksuharrastajate eeskuju. Eesti rekordiomanik maratonis (1999 Frankfurdis 2:12.37) ja...

Kehaline kasvatus
18 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Vana- Liivimaa

aastal hakati pidama maapäevi, mis enam-vähem iga aasta, neil *arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, *püüti lahendada omavahelisi tülisid, *määrati maksud jne. Alates 1435 olid esindatud 4 seisust: 1. 1. vaimulikud, 2. ordumeister koos ametnikega 3. vasallkondade esindajad, 4. linnade esindajad. · Maapäevi peeti Valgas või Volmaris (Vana-Liivimaa keskel), maapäeva otsused ei olnud kellelegi kohustuslikud ja kui üks osapool ei olnud nõus siis otsus ei jõustunud. · Tähtsaim maapäeva otssus oli1507.a., kui keelati eestlastel relvade kandmine, see oli aga keskajal vaba mehe tunnus Välispoliitika: · Naaberriigid sõlmisid omavahel liite ja tugevnesid (1385 Poola ja Leedu personaalunioon), samas oli aga ordu peale Grünwaldi kaotust nõrk....

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

C.R.Jakobson

Jakobson oli eesti ühiskonnategelane, ajakirjanik,põllumees ja pedagoog. Carl Robert kirjutas ka raamatuid. Tema auks on ka nimetatud Torma kool ja Viljandi Carl Robert Jakonsoni nimeline gümnaasium. Noorusaastad Carl Robert Jakobsoni on Adam Jakobsoni poeg. Elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja koduõpetajatelt. Õppis 1856-59 Valgas Cimze seminaris ja peale seminari oli 1859-62 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862. aastal läks Jakobson Torma mõisniku Liphardiga ja pastoriga vastuollu ja lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajaks Jamburgi. Teosed Jakobson avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul" (I osa, 1869) ning raamatud "Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874), "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse...

Kirjandus
57 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

C.R.Jakobson - slaidiesitus

VII 1841 19. III 1882 rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik, õpetaja koostas õpikuid tema auks on nimetatud Torma kool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium N oorusaastad isa, Adam Jakobson, oli Tormas köster elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja koduõpetajatelt õppis 185659 Valgas Cimze seminaris 185962 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Teosed õppe- ja käsiraamat "Teadus ja Seadus põllul" "Kuidas põllumees rikkaks saab" "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" "Sakala Kalender põllumeestele" I samaa kõned Esimene kõne oli "Eestirahva valguse pimeduse- ja koiduaeg" (1868) Teine isamaakõne "Võitlemised eesti vaimupõllul"...

Kirjandus
46 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Siuru

Kes oli Henrik Visnapuu? Visnapuu oli samuti eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik, kes õppis Reola vallakoolis, sooritas algkooliõpetaja kutseeksami Narva gümnaasiumis, hiljem suundudes Tartusse õpetama eesti keelt ja kirjandust. Visnapuu kirjutas armastusluuletusi, mida inspireerisid sageli konkreetsed naised. Kes oli August Gailit? August Gailit oli eesti kirjanik, kes õppis Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, hiljem Tartu linnakoolis. Läti juurtega Gailit oli silmapaistev romantiline proosakirjanik, kelle looming viib inimesed hallist argipäevast eemale. Midagi Siurust... Siuru nimi tähendas lõokest, mis pärines ,,Kalevipojast", millele ilmet andis luule, kõmuline ja ennast reklaamiv seltskondlik tegevus. Siuru luuletajad olid emotsionaalsed ja müstilisemad kui varasemad autorid....

Kirjandus
98 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Haridus Eesti kultuuris

Sellega paranesid ka linlaste õppimisvõimalused. Lugemise ja kirjutamise oskus omandati alamsaksa keeles ja palju aega kulutati rehkendamise, kirikulaulu ning ladina keele õppimiseks. Kirjaoskuse järele oli nii suur nõudlus, et 1437. aastal asutati ka Niguliste koguduse juurde kirikukool. Ametlike koolidega hakkasid võistlema eraõpetajatega, nende nn. kirjutuskoolid aitasid kaasa lugemisoskuse levimisele kõigis Eesti linnades. 1422. aastal Valgas kokku tulnud maapäev nõudis kirikuõpetajailt meieisapalve, ,,Ave Maria", kaheteistkümne usupeatüki ja kümne käsu õpetamist rahvakeeles. Vaimulikud pidid õppima koguduse liikmete keelt ja selles keeles jutlustama. Siit alates hakati tõlkima ja levitama nõutavaid tekste eesti keeles. Eestikeelne kirjasõna alustas vaevalist arenguteed. Lääne-Euroopa eeskujul asutati kirikumõisate juurde kirikukoolid. Kuna katoliku kirikus...

Euroopa tsivilisatsiooni...
435 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kordamisküsimuste vastused

Sealjuures omandatakse heatasemelised oskused ka kolmandas keeles. · Eesti keelekümblusprogrammid on välja töötatud Kanada ja Soome toetusel. Varase täieliku keelekümbluse metoodikal põhinevad klassid töötavad Kohtla-Järvel, Maardus, Narvas, Tallinnas ja Valgas . Hiliskeelekümblusmetoodikat rakendavad klassid avatakse 2003.a septembris. Eesti keelekümblusprogrammi üldeesmärgid on: · eesti keele kõrge funktsionaalne oskus (lugemisel, kirjutamisel, rääkimisel, kuuldust arusaamisel); · vene keele valdamine eakohasel tasemel; · klassile vastav edasijõudmine muudes õppeainetes, näiteks matemaatikas; · eesti ja vene kultuuride mõistmine ning väärtustamine; · kolmanda keele hea oskus....

Keeleteadus
107 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustus

Tartu Kutsehariduskeskus Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustus Referaat Koostaja:Klaarika Leppik 2008 Sisukord lk 2 Sissejuhatus lk 3 ETK lk 4-7 Põlva Tarbjate Ühistu lk 8-10 Selver lk 11-14 Comarket lk 15 Rimi ja säästumarket lk 16 Prisma Peremarket lk 17-20 Maxima lk 21-22 Ektoni hulgikaubandus lk 23 Õiglase kaubanduse ajalugu lk 24 Kokkuvõtte lk 25 Kasutatud kirjandus lk 26 2 Kuigi Eesti majanduskasv on viimase 5-6 aasta jooksul olnud väga kiire, on Eesti Lääne-Euroopaga võrreldes siiski umbes poole vaesem. Eesti elanike sissetulek on umbes pool Lääne-Euroopa keskmisest, kuigi majanduskasv viima...

Müügiõpetus ja...
215 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti muusikaline ajalugu 18-19saj lühikonspekt

matustel,andes paar neljahäälset matuselaulu. metsasarve. Laiuse (kihelkonnakool) CIMZE SEMINAR · aluse panid isa ja poeg Jannaud · Valgas koolmeistrite seminar,mida juhtis Janis Cimze · 1822 avati · Ligi neljandiku tundide arvust hõlmas muusika õpetus: laulmise · Esimeseks õpetajaks oli käster Nieländer õpetus, klaveri, oreli ja viiulimängu ning harmoonia õpetamist....

Muusikaajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti kahe revolutsiooni vahel

asustatud ajaleht ,,Kiir" c)Duumapoltiitika · Laialisaadetud I Riigiduumas (1906) esindas Eestit 5 saadikut · Sama saatus tabas II Riigiduumat · Tagurlikuma valimisseadusega valitud III ja IV Riigiduumasse valiti Eestist vaid 2 eestlaste esindajat ja 3 baltisakslast · Eesti esindajate eelnõud ei leidnud Riigiduuma tagurliku enamuse toetust ja seega lootus parlamendireformidele kukkus läbi d)Eestlaste edu oli vaid kohalike omavalitsuste valimisel- mitmes linnas (Tallinnas, Pärnus, Valgas jm) tõrjuti baltisakslased tagaplaanile 2.Rahvuskultuuri areng a)Haridus · 1903.a. revolutsiooni päevil kerkis esile emakeelse kooli nõue ja 1906 .a. lubatigi asutada eestikeelseid erakoole · Kutsekoolid: tegutsesid merekoolis ja raudteekool Tallinnas, õmblus-, põllutöö- jm koolid · Kõrgharidust sai omandada Tartu ülikoolis, kus oluliselt suurenes eestlastest üliõpilaste osa b)Teaduskeskuseks oli Tartu ülikool, kus tegutsesid mitmed nimekad vene teadlased...

Ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
2
doc

August Gailit elulugu

01.1891-05.11.1960) Elulugu · Gailiti vanemad tulid Lätist ja tema isa tuli siia Eestisse Sangaste lähedalt Kuiksillale. · Sündis Eestis · 1895 aastast sai Gailitite koduks Laatre mõis Tartumaa Edela nurgas. · 1899 alustab Gailit õpinguid Valgas Läti Kihelkonna koolis, seal samas jätkas õpinguid Valga linnakoolis. · Täiendas end Tartus võttes eratunde · 1911-14 tegutses ajakirjanikuna Riias · Töötas sõjakorrespontendina 1MS ajal. · 1918 kui algas Vabadussõda, algul töötas Tartus Postimehe toimetuses aga võtab osa ka Vabadussõjast sõjakorrespontendina · 1920 kui Vabadussõda saab läbi saadetakse Gailit ajakirjanduse ataseeks Riiga. · 1922 teeb ta väikese tiiru Euroopas ja elab seal kaks aastat....

Kirjandus
76 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Nimed Marmortahvlil

Vaenlased hakkasid lõpuks taganema sest muud võimalust enam ei olnud. Kohlapuu oli pihta saanud ja ajas nüüd teisi minema röökis mis kole. Roodus pandi ta lausa voodi külge kinni et ta endale viga ei teeks. Täitsa hulluks oli läinud. Teised jätkasid jooksu enamlaste järgi. Teel jäi neile silma talumaja mille perenaine nad sisse kutsus. Nad olid tütardega meestele pannkooke küpsetanud. Peres oli 3 tütart Hilda, Linda ja Leida. Hilda käis Valgas koolis. Aga nüüd oli kool kinni. Oodati millal vabastamine on siis saab jälle kooli. Hilda kinkis Ahasele kui rühmajuhile isegi musu, et see ta kooli päästaks. Terve tee kui Ahas ja ta rühm teistele järgi jooksid mõtles Ahas sellest musist. Lõpuks märgati ees veel mõnd enamlast. Tapeti niimõnigi enamlane. Ahas sai ka kuuli õlga. Ja langes seal pikali. Vaenlane tuli veel kallale ka. Ahasele tundus algul et see oli ta oma vend aga õnneks mitte see oli mingi lätlane....

Eesti keel
1483 allalaadimist
thumbnail
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood ­ 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad ­ eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...

Eesti uusima aja ajalugu
409 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vana-Liivimaa

Selle tulemusel Liivi ordu poliitiline mõju kahanes tunduvalt. Olukorda halvendas veel 1410. aastal kaotus Grünwaldi lahingud Poola-Leedu vägedele. 14. sajandi jooksul tõusis järjest linnade ja vasallide tähtsus. 1421. hakati pidama Liivimaa maapäevi, mis toimusid igal aastal Valgas või Volamris. Kooskõlastati välispoliitikat, lahendati talurahvaga seotud probleeme ja püüti lahendada omavahelisi tüliküsimusi. 1435 hakkas maapäevadel osalema 4 seisust ehk kuuriat: 1) Riia peapiiskop, Liivimaa piiskopid, toomhärrad ja kloostriülemad 2) ordu meister koos orduametnikega 3) vasallkondade esindajad, kellest tähtsamad Harju-Viru vasallid 4) Riia, Tallinna ja Tartu esindajad Kui üks seisus oli otsuse vastu, siis vastu ei võetud. Välispoliitika...

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
2
doc

August Gailit

AUGUST GAILIT ( 9. XII 1890 ­ 5. XI 1960) Sündis Tartu maakonnas. Õppis Valgas , Tartus, töötas Riias, Tallinnas. !944 põgenes Rootsi, suri võõrsil. Juba esimestes novellikatsetes on Gailitile iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis. Romantilise, traagiliselt lõppeva armastuskolmnurga loo esitab tema esimene raamat "Kui päike läheb looja" (1910). Gailiti ilukirjanduslik proosa aastaist 1917 ­ 1924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks...

Kirjandus
54 allalaadimist
thumbnail
3
doc

August Gailit

Elukäik Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905­1907 Tartu linnakoolis. Aastatel 1911­1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916­1918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 1922­1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 1932­1934 oli ta "Vanemuise" direktor....

Kirjandus
32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun