ignoreerib sotsiaalseid norme".(Wettenberg, lk. 79, 2000). Üldiselt võib öelda, et antisotsiaalne isiksushäire on isiksushäire,mille tulemusel sooritatakse seadustevastaseid tegusid. Psühhopaatia mõiste on antisotsiaalse isiksushäire diagnoosist laiem,mille alla kuuluvad egotsentrism, impulsiivsus, vastutustundetus,vähene emotsionaalsus, empaatia-, süü- või kahetsustunde puudumine, patoloogiline valetamine, manipuleerimine ning püsiv sotsiaalsete normide ja ootuste rikkumine. (Cleckley, 1976; Hare, 1996). Psühhopaat kui düssotsiaalne isiksus Psühhopaatilist isikut nimetatakse ka düssotsiaalseks isikuks. Düssotsiaalne isiksus on isiksushäire, mis torkab tavaliselt silma ränkade vastuolude tõttu inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel ja millele on iseloomulik kalk hoolimatus teiste
Inimese võimuses ei ole seda tunnet summutada ega tahtlikult äratada. Just kontrollimatuse, juhtimatuse tunne tekitab niivõrd palju paksu verd, armukadedust ning meeltesegadust. Meeltesegadus tekkis ka merehädalisel, kes ei suutnud taluda seda lämmatavat armastust, mida hiigelneitsi talle pakkus, seega ta ei kannataunudki seda enam välja ning lahkus igaveseks sellest saarelt. Päriselus võib armastust tappa usaldamatus, valetamine, armukadedus, häbelikkus, vähene hoolimine ja palju muud. Samas ei peaks armastatut liialt idealiseerima, sest kõik ilusad asjad kipuvad kord lõppema. Ilmselt juhtus ka Tuglase ja Underi puhul nii. Nende armastus oli vaid pikk ja muinasjutuline uni. Novellis kasutatakse tunnete avaldamiseks silmi ja liigutusi, kuid päriselus on silmad pimedad, armastust tuleb otsida südamega. Ja selleks, et tundeid avaldada, peab kasutama sõnu, mis tulevad südamepõhjast. Fr. Tuglas ütleb novellis,
1265 1321 1. uus mahe stiil rohkete metafooridega armastusluule vulgaar ladina keeles kõnekeeles 2. ,,Uus elu" proosa + luule raamat + Beatrice 3. ,,Jumalik komöödia (näitab, et lool on õnnelik lõpp)" värsivormis nägemus sümbol arvud 3 põrgu/puhastustuli/paradiis/ põrgu põhjas on 3 kõige suuremat reeturit 9 põrgul on 9 ringi/ taeval on 9 tasandit Toob esile maailma pahed, paljastab patutegusid Panter valetamine, reemine, himurus Lõvi upsakus, vägivald Emahunt kasuahnus enesearmastus 3. Petrarca - Itaalia sonett Petrarca diplomaat Pariisis ja Roomas tunnustati loorberipärjaga poeem ,,Africa" (08.04.1341) proosa ,,Kuulsatest meestest"
Anoreksia psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri Põhjused Tugev sotsiaalne surve kõhnumiseks Lähedaste inimeste kriitilised märkused Aktiivse sporditegemise lõpetamine Sugulisest küpsemisest tingitud kaalu tõus Häired vaheajus paiknea isukeskuse toimes Kujunemise faasid 1. Vähendatakse kaloririkaste toitude tarbimist, suurendatakse kehalist aktiivsust 2. Jäetakse ära osad toidukorrad, valetamine, trennimaania 3. Minimaliseeritakse tarbitava toidu kogus, kasutatakse lahtisteid, haiglaslikud sundmõtted toidu ümber Tunnused Nahaalune rasvkude kadunud Kehakumerused imelikud Nahk kuiv ja ülitundlik Südame töö nõrgenenud Pidev külmatunne kätel ja jalgadel Alapalavik Põhiainevahetus minimiseeritud Kõhukinnisus Tunnused Vere elektrolüütide tasakaal häiritud Juuste seisund halb Kaovad ovulatsioon ja menstruatsioon Bioloogilised
Tõde absoluutne või suhteline? Läbi aegade on inimkond arutlenud probleemi üle tõe olemusest. On tõde absoluutne või suhteline? Vaevalt sellele ühtset tõest vastust kunagi leitaksegi. Tõde on iga inimese jaoks erinev ja kõigil on tõest oma arusaam. Jääb üle vaid nendel erinevatel arusaamadel arutleda. Mis ta siiski on? Uskumus? Teadus? Või mõlemat? Tõenäolisem näib uskumus, sest ei saa midagi sellist rääkida ja tõeks pidada, mida ise ei usu. See oleks tõe väänamine ehk valetamine. Arvan, et tõde õde ongi just sellepärast subjektiivne, et kõik mõistavad seda oma moodi. Mis ühele võib olla tõene, võib teisele näida täiesti vale. Et veenduda tõe absoluutsuses, tuleks kontrollida üle faktid, mis seda tõde tõestaksid ja neid esitada. Mõned vajavadki tõe täielikuks uskumiseks tõendeid. Sellepärast ei saagi tõde lõplikult sõnades väljendada. Kuidas tõde üldse mõjutab inimest? Enamasti see oleneb täiesti tõest en...
Kohtusid, kui Maret oli veel võetud, suhtes Jaanusega. Nipernaadi luiskas Mareti isale kui paha mees Jaanus on ja isa keelaski paaril suhtlemise. Maret armus Nipernaadisse, poiss valetas kui rikkas ta tädi on ja, et see on kohe suremas, pärib ta kogu tema vara. Alguses Maret ei uskunud seda, aga muutis meelt. Siis ilmub välja Nipernaadi naine, kes räägib ära, et ta mees rändab igal suvel nõnda ringi ja ajab naistele kärbseid pähe. 3. Tegevusliinid: - valetamine - rändamine 4. Kolm põhiprobleemi: - Kas valel on lühikesed jalad? - Kas väike valge vale on lubatud? - Kas Nipernaadi tegu on kohati õigustatud? 5. Pealkirja tõlgendus: Minategelane 6. Seos kaasajaga: Kaksikelu elamine, mees käib nö konverentsil, kuigi külastab oma teist naist.
hinnet saab mittemidagi tehes siiski kätte, aga muidu peab nüüd hakkama topelt tööd tegema. Mulle aga tundub, et paljud ei võta seda gümnaasiumi väga tõsiselt, kaasa arvatud vahel minagi. Oma tahtmise järgi minnakse tundidest minema ja asjad jäetakse õppimata. Ometigi on ju kõik tulnud siia õppima, nagu väidetakse. Paljud vastavad sellele küsimusele, millega ma kõnet alustasin, et nad on siin hariduse pärast. See ju on sulaselge valetamine, kui ei käida koolis kohalgi. Nagu koguaeg iganädal korrutatakse, on gümnaasium vabatahtlik ja kedagi ei sunnita millekski ega hoita vägisi kinni, aga gümnaasiumiealised on juba piisavalt suured inimesed, et ise mõelda. Ma arvan, et võin julgelt öelda, nii mõnigi kahetseb pärast keskkooli lõpetamist või välja langemist, et ei õpitud korralikult. Siiski igaüks ise teab, mida oma eluga peale hakkab. Eks kõik tee nagu ise
On olemas selline ütlus: `` Oma vale on alati armsam kui eikellegi tõde.'' Muidugi inimestele meeldib kuulda seda, et mis on hea. Selle kohta öeldakse ka,et tõsi torkab silma. Pole mõtet luua mingisugust oma tõde. Sellest pole üldse kasu. Inimesed hakkavad sind valetajaks pidama, kuna tavaliselt enda loodud tõde ei ole faktidega tõestatud. Aga kui see pole faktidega tõestatud, tähendab ,et see ei vasta tõele ehk asi pole nii nagu ta tegelikult on - see on valetamine. Ikkagi mina jään oma arvamusele kindlaks ning mitte ükski inimene ei suuda midagi teha, et ma mõtleks teisiti sellel teemal. Stefani Nimtsuk G1a
hinneteni - see aga omakorda raskendab eksamiteks õppimist, sest noorel pole mitte mingisugust ettekujutust tekstide mõttega lugemisest ja nendest info saamisest. Ilmselt üritab siis õppur viia ka eksamite ajal kaasa spikrit, kuid see võib talle kaasa tuua palju pahandust ja eksamitelt läbikukkumist. Samas võib spikerdamine kaasa aidata ka valetamise harjumusele, mitte ainult koolitöös vaid ka tavaelus, eriti siis, kui noor kordagi vahele ei jää. Tal tekib arvamus, et valetamine ja teiste tööst kasu saamine on normaalne ja lubatud. See võib teda aga panna valetama vanematele ja sõpradele ning teistele inimestele, mis võib jällegi tuua kaasa paksu pahandust. Mina usun, et spikerdamine on mõõdukates kogustes hea. See siiski aitab noortel asju meelde tuletada ning peretülisid ära hoida. Kindlasti ei ole see parim lahendus, kuid kui oma pea ikka üldse ei võta, on vähemalt tark mees taskus. Kui õppur oskab veidike
..... Cao Dai Referaat Õpilane: 9.klass Juhendaja: 2010 Cao Dai on suuruselt kolmas religiooni Vietnamis. Cao ài on suhteliselt uus ühinemise, usu religioon, mis tekkis lõuna- Vietnamis aastal 1926. Cao Dai on tugevalt natsionalistlik poliitiline iseloom. o Cao ài on religiooni lühem nimi. Täisnimi on Dai Dao Tam Ky PhoDo (Lunastuse ja Ilmutuse Kolmanda Ajajärgu Suur Religioon). Cao tähendab ,,Kõrge'' ja Dai ,,palee'', see viitab Riigikohtu paleele, kus valitseb jumal .Cao ài tähendab otsetõlkes "kõrge palee." Caodaism...
7. Töökultuuri täiustamine: toimub pidev organisatsiooni kultuuri kujundamine koos nähtava ja varjatud käitumisega. Seega saaksime me peale eksperimendi teostamist analüüsida edasi konkreetset organisatsiooni ülalkirjeldatud aspektidest lähtuvalt ning leida seoseid eksperimendi tulemustega. Pettus kui konstrukt DePaulo uuris 1996. aastal, kui palju inimesed valetavad ja leidis, et inimesed valetavad 21% kuni 31% kogu oma sotsiaalsest suhtlusest. Seega on valetamine ja ka petmine laialt levinud (Fischbacher jt 2014: 526). Enamus eksperimentaalseid töid näitab, et valetamine otseselt või kaudselt eeldab, et inimesed on ausad, sest valetamine tekitab halbu tundeid (Fischbacher jt 2014: 540). Võib eeldada, et seetõttu võib pettus olla nii osaline kui ka täielik. Osalise pettuse puhul paneb inimene kohvi eest väiksema summa kui nõutud, jättes sellega endale ruumi vale õigustamiseks. Eelnevast lähtudes soovib ta vähendada negatiivseid tundeid.
teadmatagi, siis loomulikult astun tema kaitseks välja ja olen ka valmis ,,mängima teadmatut" kui olukorda nõuab. Seega minu arvamus eelmainitud küsimustele on selge ja üheselt mõistetav: Tõe rääkimine sõltub inimesest ja olukorrast, küsimus pole ainult eetikas, mängu tulevad tunded, mis kallutavad inimest tegema neid otsuseid, mida ta parajasti teeb. Kuid eks tõega segunevad ka sellised nähtused nagu valetamine ja eksimine. Eks paljud meist ole valetanud, et näha targemad välja. Kui rääkida millestki, millest ise kuulnud ei ole ja vestluskaaslane esitab selge fakti, millele peab vastama, kuigi sa õiget vastust ei tea, siis tuleb muidugi häda vale appi. Seda võib hiljem tõlgendada ka kui eksimisena, kuna tegelikult sa ju ei teadnud, et sa valetad, kuna arvasid, et räägid tõtt. Tõde on tegelikult see, mis vastab faktidele ilma igasugust kõrvalmõtet omamata. Küll
Mis on tõde? Tõeks peetakse enamasti midagi, mida arvatakse teadvat õigesti. Tõe vastandiks on vale, ekslik ja väär. Valetamine on see, kui teatakse tõde, aga räägitakse hoopis midagi muud. Tõe varjamine on aga see, kui ei avalikustata tõde teatud olukorras. Kas seda võib pidada valetamiseks? Arvan, et jah, sest kui räägid inimesega, teades tõde, aga varjad seda siis valetad tõe teadmise kohta. Tõe väljaselgitamiseks on maailmas olemas kolm erinevat tõeteooriat. Mis need on ja kuidas on nende teooriate kaudu seletatud mõistet ‘’tõde’’? Esimene ja kõige tuntum tõeteooria on korrespondentsiteooria
Terje Tenso 1 NT 2 Kasvatusest Sumerite ühiskonnas Sumerid elasid 3.-1. aastatuhandeni eKr Lõuna-Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati vahel. Tegemist on ühega vanematest kõrgkultuuridest, võib-olla vanimaga. Sumerid uskusid jumalatesse. Jumalad vastutasid kõiksuguste nähtuste eest: kes riigi, kes piirkonna, kes linna, tööala või perekonna heaolu eest. Neil oli oma hierarhia ja nad kõik koos vastutasid maailmakorra eest. Võib öelda, et jumalad olid sumerite kasvatajad. Sumerid arvasid, et kõik oleneb jumalatest aga alates 3. Aastatuhandest eKr sagenesid üelstõusud ja sõjad ning need ilmingud õpetasid inimestele, et midagi oleneb ka temast endast. Kuna paljud jumalad olid planeetide ja tähtede võrdkujud, tekkisid seosed tähistaeva ja inimsaat...
Teoses peetakse tähtsaks abielu austamist ning truudust, aga siiski esineb olukordi, kus antakse omaenda ihadele järele. Armastus on väga tähtsal kohal ning naudingu saamise nimel on kõik lubatud ja nii mõnelgi korral vaikitakse teiste patud maha. Tegelaste eetika lähtub aususest ja hoolimisest, kuid tihtipeale eiratakse neid ja siis avaldub ahnus ning maistele naudingutele allumine. Võrreldes tänapäeva eetikaga, oli tolle aja moraal suhteliselt primitiivne, sest valetamine ja tapmine olid XIV sajandil üpris igapäevased. Samas naeruvääristatakse teoses teistele valu põhjustamist ning ka häbitundmist ja samuti kindlaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte. Kõige rohkem pilati aadlikke ning vaimulikke, aga vaimulikke oli lihtsam petta, kuna nad olid jumalasse niivõrd kiindunud, et uskusid peaaegu kõike. Üksiti halvustatakse inimesi, kes ei julge oma arvamust avaldada ega kaitse abivajajaid. Moraal aga
Armastus, kui vaprus ja vale Armastus on üks maailma suurimaid tundeid, mis on kirjeldamatu ning mida igaüks meist tunneb erinevalt. See suur tundmus omab meie üle kõige suuremat kontrolli ning seda mitte ainult meie südames, vaid ka peas ja hinges. Kuid armastusega võivad kaasneda ka mõtlematud teod, riskimine ja valetamine. Erich Maria Remarque'i romaanis "Lissaboni öö" jutustab teose nimitegelane Josef Schwarts ühe öö jooksul põgenikule enda loo II maailmasõjaaegsest ajast, mis on täis armastust, vaprust, riske ja sõda. Mis paneb inimest riskima enda eluga ja läbima sadu kilomeetreid? Seda ei tee mitte ükski muu asi, peale armastuse. Armastus ei pruugi olla vaid inimese vastu, armastus võib olla ka oma hobide, töö või kodumaa vastu, kuid antud juhul räägime me armastusest kahe inimese vahel.
,,Meister ja Margarita'' 1. Kas tõerääkimine päästab maailma? Maailmas on palju valetamist ja palju tõerääkimist, kedagi ei saa sundida kumbagi tegema. Paraku kipub olema liiga palju valetamist ja sellega ei kaasne head tagajärjed. Kindlasti saaks tõega rohkem läbi lüüa, kuid inimesed kipuvad minema kergema vastupanu teed. Valetamine teeb suurel määral elu lihtsamaks, sellega võid teiste ees luua täiesti uue isiksuse enda sees, mis sulle sobib ja mis teistele meeldiks. Arvan, et tõerääkimine päästaks maailma, sest siis oleksid kõik inimesed üksteise ees võrdsed, ei oleks suuri probleeme ja pettuseid. 2. Mida suutis Meistri ja Margarita armastus? Meistri ja Margarita armastus oli piisavalt suur, et Margarita abielu oma mehega lahku lüüa. Nende armastus aitas neil olla koos lõpuni välja
-Absoluutsed õigused: 1. Õigus elule 2.Õigus vabadusele 3.Õigus privaatsusele 4.Õigus turvalisusele 5.Õigus teada 6.Õigus omandile -Peamised kohustused: 1.Vägivaldsusetus 2.Usaldusväärsus 3.Ausus 4.Õiglus 5.Enesekriitilisus 6.Täiustumispüüd Kanti kategooriline imperatiiv ütleb, et moraalireeglid on reeglid, millele ei tule teha erandeid ning valetamine või lubaduste murdmine ei ole iialgi õige, ükskõik millised oleksid asjaolud. Kui hüpoteetilised imperatiivid on olemas sellepärast, et inimesel on soovid, siis kategoorilised imperatiivid on olemas sellepärast, et inimesel on mõistus. Moraali metafüüsika alused väljendab kategoorilist imperatiivi nii:Toimi ainult vastavalt sellele maksiimile, mille kohta sa saad tahta, et see oleks universaalne seadus.
kõrgemaklassiliselt, kuid äriga kaasneb ka läbikukkumine, ohverdamine, riskimine, pühendumus ja õigete valikute tegemine. See kõik ei ole nii lihtne, pole lihtne olla ,,ärimees". Ennast ärimeheks kutsuda ja ärimehena tutvustada võib igaüks. Kuid äri nõuab teadmisi, oskusi ja kavalust ennast sellel tasandil läbi lüüa, mistahes vahendeid või ohverdusi see ka ei nõuaks. Alles siis saab ennast kutsuda ,,ärimeheks". Kuid kas äris on kõik alatud võtted nagu petmine, valetamine ja vägivald lubatud? Äri võib defineerida kui rahategemise viisi. Müüd, ostad ja vahetad, pakud teenust või tegeled millegi illegaalsega, eesmärk on sama: tulla koju kasumiga, saada tagasi rohkem raha, kui algselt investeeritud.Väikeärimehed tegelevad väikeettevõtetega ja nende kasum ei ole märkimisväärselt suur, suurärimehed vastupidiselt tegelevad suurte ettevõtetega ja nende
,,Jumalik komöödia (näitab, et lool on õnnelik lõpp) " · värsivormis nägemus · sümbol arvud 3 põrgu/puhastustuli/paradiis/ põrgu põhjas on 3 kõige suuremat reeturit 9 põrgul on 9 ringi/ taeval on 9 tasandit · Toob esile maailma pahed, paljastab patutegusid · Panter valetamine, reemine, himurus Lõvi upsakus, vägivald Emahunt kasuahnus enesearmastus Boccaccio ( 1318 1375 ) novell, Dekameron · novellikogu ,,Dekameron" 10 päeva · 10x10= 100 (10 isikut = 7neidu + 3 noormeest) x 10 päevaga. Igal päeval 10 lühilugu novelli Raam= igal lool= novellil on tutvustav sissejuhatus · Iseloomulikud jooned: · vaatluse all on kõikide klasside esindajad
,,Teod on inimese elu tõeline sisu, sõnad on selle kaunistus" (B.Gracian) Inimene teeb oma elu jooksul rohkelt tegusid ja räägib palju. Need sõnad ja toed võivad olla nii head kui halvad ning seetõttu jätavad nad erineva jälje. Baltasar Gracian on öelnud, et teod on inimese elu tõeline sisu, sõnad on selle kaunistus. Sellest ütlusest järeldub, et teod on tähtsamad kui sõnad. Kas see on tegelikult ka elus nii? Teod jätavad suurema jälje kui sõnad. Võtame näiteks vägivalla, mida on nii verbaalset kui ka füüsilist. Need mõlemad teevad küll haiget, kuid erineval moel. Kui keegi lööb kedagi, siis saab inimene haiget ja võib tekkida vigastusi, mille paranemine võtab aega ja millest võib arm jääda kogu eluks. Vaimne vägivald teeb samuti haiget, kuid seda on kergem unustada. Alati võib solvaja andeks paluda ning asi on unustatud, kuid löömise tagajärjed võivad jääda alatiseks. Lisaks on ...
kui inimene peab targemaks valetada. Näiteks olla täiesti aus teise inimese vastu, võib olla põhjuseks tolle enesetapus, õnnetuks tegemises ja ei pruugi sellega üldse teist inimest aidata. Enesetapust hoidumine, õnnelik olemine ja teiste aitamine käivad samuti Kanti eetika kohustuste hulka, kuid täites ühte kohust, olla aus, võib sellega põhjustada kolme kohustuse mittetäitmist. Loomulikult peaks täieslik ausus olema kohustuslik kohtupingil, kuid iga päeva elus siiski mitte. Valetamine võib teha just inimest õnnelikumaks ja rohkem aidata teda kui täielik ausus. Kanti eetika kohaselt peaks iga isik käituma selliselt, et tema taotluste lähteks olev põhimõte võiks ühtlasi alati olla üldise seadusandluse alus. Kant uskus, et kõige põhilisemaks hüveks on nii nimetatult ,,hea tahe " ehk oma südametunnistuse kohustuslik jälgimine. Tema filosoofias on õnn hea tahte tulemus. Ma ei nõustu Kanti filosoofiaga. Minu meelest on õnn siiski hea teo mitte tahte tulemus
Kuidas mõjub demagoogiline ja manipulatiivne käitumine inimese isiksusele? Maailmas on palju inimesi, kes kasutavad demagoogia võtteid ja manipulatiivset käitumist oma tahtmise saamiseks. Mõned teevad seda pahatahtlikult, kuid on ka neid, kes seda ise ei märka. Demagoogiline ja manipulatiivne käitumine mõjub mõlemale osapoolele, nii kannatajale kui ka inimesele, kes neid võtteid kasutab. Ma arvan, et inimesed, kes oskavad demagoogia võtteid, on osavad ja suudavad panna kuulajaskonda uskuma, mida räägitakse. Nad on võimelised tegema jutu huvitavamaks, olenemata sellest, kas see kõik on tõsi, mida juurde lisatakse. Kui kuulajaskond näitab huvi üles, saab ka isik, kes peab kõnet, julgust juurde. Ta suudab kuulajaid mõjutada ja seetõttu võivad paljud inimesed võtta vastu valesid otsuseid. Demagoogia võtete oskamine on hea, kuid ka nende tundmine on kõigile kasulik. Kõik, kes oskavad ja teavad, mis on demagoogi...
Eesti ühiskonna probleemid ja lahendused Eestis võib üha enam märgata, et siinne rahvas ei ole praeguse riigi korraga rahul. Probleeme esineb igal tasandil ning neid võib loetlema jäädagi, millest räägitakse, kuid lahendust ei leita. Iga uus probleem tekitab järgmise. Arvan, et kaks põhilist probleemi, mis on aluseks teiste tekkimisele, on siinse rahva laiskus ja hoolimatus kõige suhtes, mis meid ümbritseb. Inimesed suhtuvad hoolimatult enda töösse, huvialadesse, rahasse ning ka ühiskonda. Hoolimatus toob endaga kaasa palju ebameeldivusi inimsuhtetes ning kammitseb meid ja meie püüdlusi eesmärkide poole. Laiskus takistab arenemast ning piirab meie võimeid. Hoolimatuse ja laiskusega saab iga inimene ise tegeleda ning püüda ennast muuta, inimest ei saa muuta keegi teine peale tema enda. Paratamatu probleem on Eestile ka geograafiline asukoht, mis otseselt mõjutab siinset ühuskonda. Kuna Eesti on v...
Ei mängita aga alati raha pärast, pigem meeldib mängu elevus, unistus suurest võidust, põgenemine igapäevaelu probleemidest või stressist. II Faas kaotamine. Algavad probleemid. Mängurid tunnevad, et nende tegevus on kontrolli all, reaalselt aga mitte. * üksinda mängimine * usk, et suudetakse lõpetada mängimine, kui seda soovitakse, kuid ei leita seda vajaliku olevat * mängitakse, et võita tagasi kaotatut * valetamine * varjatakse oma kaotusi * laenamine, raskused võlgade tagasimaksmisel * lubatakse mängimine lõpetada, kuid ei tehta seda * lähisuhted kannatavad * töölt puudumine III Faas meeleheide. * lootusetuse tunne, kuna kaotused kasvavad * klammerdumine võidufantaasiasse, lootuses kõike taastada * süütunne * eraldatus ja ükskõiksustunne oma lähedaste suhtes
väitlust kolm asja: 1. Etteantud teema, mille suhtes loositakse eitav ja jaatav võistkond/väitleja Hea väitlusteema on selline, kus mõlemalt poolelt on võimalik sisulisi asju väita. Väitleja peab oskama leida teema mõlemalt poolelt asjalikke argumente, hoolimata sellest, mida ta ise kõnealusest asjast arvab. Ka ei ole kummagi võistkonna ülesandeks leida teise poolega kompromiss, vaid lõpuni välja kaitsta oma seisukohta. See ei tähenda, et väitlus oleks üks suur valetamine ja musta valgeks rääkimine. Nagu öeldud, on väitlusteemad alati sellised, kust saab leida häid argumente mõlemalt poolelt. Valetamine on reeglitega sõnaselgelt keelatud. Põhiosa väitlusest moodustavad kõned Jagame järgneva õpetuse kolme osasse: ettevalmistustöö, väitlemine ise ning väitluse hindamine II osa: Ettevalmistumine Väitluseks ettevalmistumine toimub aja jooksul, mis jääb teema kättesaamise ja väitluse alguse vahele
kohvi ja teiste psühhostimulaatorite kuritarvitamine; valmisolek rahulduda ebaregulaarse, juhusliku ja ühekülgse toiduga, süües arvuti juurest lahkumata; emotsionaalsuse suurenemine arvutiga töötades; huvi kaotamine kõige vastu (põhiline tasu kirgliku arvutikiindumuse eest); hajuv tähelepanu, pidev tahtejõu kadumine; primitiivsed emotsioonid ja isiksuse degradeerumine; läbinähtav valetamine selle kohta, kui palju aega ja raha kulub arvutile. Arvutisõltuvuse tekkimine Arvutisõltuvust tunnetavad sõltlast ümbritsevad sõbrad, sugulased, õpetajad ja tuttavad, kuid mitte ta ise. See on iseloomulik kõigi sõltuvusliikide puhul. Esimeses staadiumis on see enam- vähem kergekujuline häire. Algab "uue mänguasjaga" tegelemine õppetöö ja koduste tegevuste arvelt. Inimene kaugeneb järk-järgult sugulastest ja sõpradest, esikohal on tegelemine arvuti ja Internetiga
Igatsen maale, kus on rahu ja vaikust Muinasjuttuedes valitseb kuningriikides igavene rahu, õnn ja vaikus. Sellisest elust unistavad ilmselt kõik maailma inimesed, kuid taoline unistus jääbki raamatu kaante vahele. Reaalses maailmas on igapäevaelu kõrval sõjad, poliitilised pinged, terrori- ja küberrünnakud, varastamised, tapmised, petmine, valetamine. Võib ju mõelda, et kui end nende muredega ei vaeva, siis pääseme neist, kuid tegelikult on nad kogu aeg ja igal pool. Nende segaduste ja raskuste keskel igatsevad kõik maale, kus on rahu ja vaikus. Eesti on mulle kallis maa, minu kodumaa, ja seepärast pean siin elamist oluliseks. Siin on ilus ja eriti meeldib mulle mu maalähedane kodu. Pean vaikseks ümbritsevat metsa ja rahustavaks vaid kilomeetri kaugusel olevat merd. Kuid elada ei saa ilma, et oleks kursis uudistega
rohkem kolmkümmend. Kakskümmend üheksa, kui akendel on roosad eesriided, ja kolmkümmend, kui need puuduvad. 2) Vanad usuvad kõike, keskealised kahtlevad kõiges ja noored teavad kõike. 3) Kolmkümmend viis on väga populaarne vanus. Londoni kõrgemas seltskonnas leidub terve hulk naisi, kes on vabatahtlikult juba mitu aastat kolmekümneviiesed. 4) Minust sai omaenese geniaalsuse raiskaja ning igavese nooruse tuulde loopimine pakkus mulle veidrat naudingut. 5) Lõpuks tuleb välja, et valetamine, ilusate valede esitamine tõe pähe ongi kunsti peamine eesmärk. 6) Ilma stiilita pole kunsti, ilma üksmeeleta stiili, aga üksmeel saab alguse üksikust arvamusest. 7) Parem on olla ilus kui hea. Aga... hea on siiski parem olla kui inetu. Kasutatud allikad: http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/oscar_wilde?page=1 http://www.slideshare.net/opetajaelle/oscar-wilde-4573042 https://et.wikipedia.org/wiki/Oscar_Wilde http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/oscar_wilde_evelin1.htm
Too teos kajastas hästi sellel ajastul elanud inimesi, kes otsisid endale lihtsamat elu. Seda tegi peategelane Aliide abielludes kommunisti Martin Truuga, mis tagas talle teatava turvatunde. Abiellumine ei olnud tema jaoks kerge, sest ta ei armastanud toda meest. Aliidele oli antud olukord raske, sest ta pidi pidevalt valetama Hansu asukoha kohta, sest ta hoidis armastatut oma majas peidus. Sellisele käitumisele järgnesid ka piinavad tagajärjed. Aliide valetamine ei olnud väike vale ning taoline tegevus rusus teda palju ning ta enesetunne oli justkui põrgusse minek, sest sellest oli raske lahti saada. Vassivad inimesed on aga sageli kurjad ning peavad viha absoluutselt kõikide inimeste peale. Nad näevad teiste silmas pindu, aga oma silmas palki mitte. Haiget saanud armunu, tundnud pidevat ebaõiglust, võib minna teatud mõttes hulluks, sest on lasknud ise endale haiget teha. Sofi Oksaneni teoses muutus peategelane Aliide väga kurjaks ja
Hüpotees on teaduslik oletus, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud. Aristoteles ja sotsioloogia. A on öelnud inimest objektiivselt uurida ei saa, sest inimtegevus on subjektiivne. Subjekti ideed ja sihid määravad ta tegevuse. Kvalitatiivne meetod. Flechen-skaala on... Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse: · Puudliku loogika peale mängimine arusaamatuse mängimine, keelamine, möödarääkimine · Puudulike teadmiste peale mängimine valetamine, unustamine · Emotsionaalsete reaktsioonide peale mängimineisikliku hinnangu saavutamine (hirmutamine) Ühiskond vajab sotsioloogiat, sest... Sotsioloogia klassikud on... Kvalitatiivne uurimus algab... Hermeneutika on tekstide tõlgendamise õpetus. Paarivõrdlusmeetod sobib ankeedi puhul. Kvantitatiivne meetod. Eksperiment ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks.
" (J.D Salinger ,,Kuristik rukkis" lk 158) Ma sain sellest nii aru, et inimene avastab teistega suheldes pidevalt midagi uut. Teoses kajastatud probleemid · Holdeni probleemid õppetöös, koolist välja viskamine. · Vägivald toakaaslasega. · Tema seiklused New Yorgis. Peategelased Holden- Ta oli väga huvitav inimene. Ta oli suhteliselt ükskõikne enda tegemistest. Poiss oli väga tundeline. Ta hoolis väga inimestest, eriti oma perest. Valetamine tuli tal ka väga hästi välja aga ta tegi seda sinult headel eesmärkidel. Phoebe- Holdeni õde. Väike armas tüdruk. Heasüdamlik ning hooliv. Särtsakas j arukas. Peategelane ei muutu raamatus eriti kuid saab kindlasti kogemuste võrra rikkamaks. Minu arvates tahab autor selles teoses kajastada lihtsalt noore poisi elu ja sündmusi, tema tegemisi, ning mis peamine, tema mõttemaailma. Mulle meeldis väga seda raamatut lugeda. See kuidas ta asju seletas ja kuidas ta millegi üle
Butler uskus, et meist igaühel on südametunnistus, mis suudab kindlaks teha õige ja väära igas olukorras. Intuitsioon ütleb meile neid asju, mis on õged ja väärad, meil pole vaja üldisi reegleid, reegleid ju nagunii rikutakse. Hinnangu aluseks on moraalne taju. · Inimeste moraalikoodeksid on erinevad. Kui on ühiskonnas üldised reegid ja tavad paika pandud, ja meile kõigile on teada, mis on õige ja vale ja vanemad on väiksest saati õpetanud, et valetamine ja varastaminene jms tegemine on paha ja karistatav, siis ometigi on ikkagi ju inimesi niisuguseid, kelle jaoks ka need kõige lihtsamad elementaarsemad reeglid ei kehti. Nad teevad ikka halbu tegusid, mõtlevad kurjalt ja samas saavad ka selle eest karistada, teades ise, et halba tegu toime pandes võivadki ja saavadki nad karistuse, kui vahele jäävad, kui ei jää, siis mina sellest aru ei saa, mida ütleb nende südametunnistus, kui nad on toime
Henrik Ibsen "Nukumaja" Kirjand "Nukumaja" on kolme vaatusega näidend, mille autoriks on Norra päritolu kirjanik Henrik Ibsen. Oma teoses on ta väljatoonud psühholoogilist tausta, kus on ta käsitlenud tolle aja Euroopa aktuaalseimad teemasid, üks neist oli naiste poliitilised õigused ning naiste roll ühiskonnas. "Nukumaja" peategelaseks on pealtnäha lapsemeelne Nora, kuid vaatamata kergemeelsusele on ta täiesti ideaalne abikaasa ja ema. Läbi teose kasvab aga Nore järkjärgult ja mõistab, milline on tegelik elu. Teoses tuleb ka Nora õige isiksus välja. Raamatu alguses võib tunduda, et Nora on kohati väga nõrk tegelane ja oma elu suudab ta korras hoida vaid oma mehe toel. Teda on kujutatud väga lapsemeelse tegelasena, kes oli küll väliselt saanud täiskasvanuks, kuid käitumiselt jäänud lapseks. Nora sellise olek...
võimujaotus, liidrid · suhete komplementaarsus (tõiendavad teineteist) · vajaduste rahuldamise kõrge tase Düsfunktsionaalne perekond: · puudub järjepidevus, selged piirid ja reeglid, pereelu on kaootiline · suhtlemisprobleemid · rollide täitmine peres on ebarahuldav, ema eriline staatus peres · pereliikmete vajadused rahuldamata · usaldamatus, salatsemine, valetamine, ebakindlus, häbenemine, hirmud · pereliikmete tundeelu häired, ülivastutus, vastutamatus · perevägivald · ebakindlus tuleviku suhtes, elu eesmärgi puudumine 2. Iseloomusta kasvatusstiile ja nende mõju lapse arengule. Võrdle autokraatlikku, kõikelubavat ehk vabakasvatust ja suunavat kasvatusstiili. Vabakasvatuse probleemid? Autokraatlik stiil- vanem on diktaator, eesmärgiks on vanemliku võimu saavutamine, vanem otsustab
kokkupanemisel välja. Kõik eksperimendid on seotud inimeste manipuleerimisega. Inimesi pannakse uurija poolt loodud olukordadesse või stimuleeritakse nende käitumist. Uurijad saavad petta, kui ei ole teadlikud 4 teemat puudutavast probleemist. 1. tahtamatu valetamine; vastaja arvab, et teab tõde, tegelikult see vale 2. teadlik info varjamine või vastusest kõrvalepõiklemine 3. teadlik valetamine eesmärgiga viia küsimuste esitaja eksiteeke 4. teadlik valetamineeesmärgiga varjata ettevõttes või organistasioonis toimuvat. Sotsiaalne struktuur ongi see korrapärasus ja etteaimatavus, mis võimaldab inimestel teatud korra kohaselt koos elada. Sotsialiseerumiskes nim protsessi, mille kaudu me õpime tundma ühiskonnas valitsevaid käitumisreegleid ja viima oma käitumist nendega vastavusse.
seletama selleks, et saada nõusolekut osalemiseks ja samas garanteerida uurimistulemuste usaldusväärsust. Osadel uuringutel makstakse osalejal, seega nad käituvad nii nagu läbiviija neilt ootab. Sotsiaalteadlaste organisatsioonid on kirja pannud ka eetikakoodeksid, kus on kirjas uurija kohustused. Saadud vastuste ekslikkus: uuritavad ei taha tihti rääkida, mida nad teevad või mõtlevad. Uurijad saavad petta kui ei tea nelja peamist probleemi: 1)tahtmatu valetamine arvatakse, et teatakse tõde, hiljem osutub vääraks. 2)teadlik info varjamine või vastusest kõrvalepõikamine. 3)teadlik valetamine eesmärgiga viia küsimuste esitaja eksiteele(nt eraelu puudutavad küsimused). 4)teadlik valetamine eesmärgiga varjata nt ettevõttes või organisatsioonis toimuvat. 3. Struktuur-funktsionalistlik teooria, avalikud, varjatud ja düsfunktsioonid Struk-funk põhihuviks on suhted sots.tegelikkuse kahe tasandi, terviku(ühiskond,mingi
Riigivõimu institutsioonide- Riigikogu, Vabariigi Valitsus, kohtud, omavalitsused- ülesanded (kõige üldisemad, konkreetsemalt saab loetleda põhiseadust kasutades)- Riigikogu: Neile kuulub seadusandlik võim. Töötada välja seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhteid. VV: Täidesaatev võim. Suunab ja kordineerib valitsusasutuste tegevust. Kuuluvad ministeeriumid, Riigikantselei, maavalitsused jne. Kohtud: Mõistab õigust. Teostab kohtuvõimu – määrab karistused. Inimestevaheliste tülide lahendamine. Omavalit: Korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja-teenuseid, vanurite hoolekanne, noorsootööd, elamu-ja kommunaalmajandust, ühistransporti jne. Parlamendi moodustamise tsensuslik ja territoriaalne printsiip, miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks? Tsensuslik:õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Territoriaalne:ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondl...
Riigivõimu institutsioonide- Riigikogu, Vabariigi Valitsus, kohtud, omavalitsused- ülesanded (kõige üldisemad, konkreetsemalt saab loetleda põhiseadust kasutades)- Riigikogu: Neile kuulub seadusandlik võim. Töötada välja seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhteid. VV: Täidesaatev võim. Suunab ja kordineerib valitsusasutuste tegevust. Kuuluvad ministeeriumid, Riigikantselei, maavalitsused jne. Kohtud: Mõistab õigust. Teostab kohtuvõimu – määrab karistused. Inimestevaheliste tülide lahendamine. Omavalit: Korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja-teenuseid, vanurite hoolekanne, noorsootööd, elamu-ja kommunaalmajandust, ühistransporti jne. Parlamendi moodustamise tsensuslik ja territoriaalne printsiip, miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks? Tsensuslik:õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Territoriaalne:ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondl...
Vahel tundus, et naiste armastamine ja piinamine üheaegselt pakkusid talle mingit naudingut. Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud. Seega pani ta tihti naised enese ees väljapääsmatusse olukorda ja oli siis isegi kurb. Kuid kõik see võis olla tingitud sellest, et Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb. Aga loomulikult läbikukkumise korral...: "Aga kus siis meie kallis sugulane on?" Toomas Nipernaadi oli suurepärane valetaja. Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep,
Probleemsel mängusõltuvusel on kaks tüüpi või raskusastet: tõsiselt probleemne mängusõltuvus ja leebe probleemne mängusõltuvus, mis põhjustab olulisi kuid vähem dramaatilisi probleeme mängurile ja tema perekonnale. Ludomaania ehk mängusõltuvus · võimetus mängimist lõpetada · laenude võtmine mängimise finantseerimiseks · raha nägemine mitte elatus, vaid mänguvahendina · muutused mängija karakteris, valetamine ja saltsemine · mängimise kahetsemine ja häbenemine · riskimine töö, pere, olulise suhte v.m. sellisega mängimise tõttu. Hasartmängusõltuvuse faasid: · Sotsiaalse mängimise faas kasiinot külastatakse seltskonna pärast, lõbutsemissoovist. · Võitmise faas kestus 13 aastat, inimene fantaseerib võitmisest, oluline on võit kui sündmus. · Kaotamise faas võtab laenu, et kaotatu tagasi võita ja mängib maha ka laenatud raha.
ja tahtis tema ettevõtte üle lüüa. Nii tõi Sander Vestmanile üks päev halva uudise. Üks teine ostja oli temast ette jõudnud ja see oli Piibeleht. Vestman oli nõus Laura Piibelehele naiseks andma, et varandus jääks ikka perele. 2. Teoses esilekerkinud probleemid A.) Pettus Sander pani teisi uskuma, et ,,Pisuhänd" on tema kirjutatud. b.) Väljapressimine pettusega said Sander ja Piibeleht väljapressida oma tahtmised. c.) Valetamine Sander valetas teistele, kirjutades oma nimed alla teiste kirjutatud teostele ja luulele. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Sander Ta oli insener, kes tahtis olla kuulus kirjanik, mille ta saavutaski, kuid kõrvalise abi ja pettusega. Kui ta kuulsaks sai pidas ta ennast väga tähtsaks. Ta oli kaval ja valetas tihti. Ostis erinevate kirjanike teoseid ja luuletusi ja kirjutas need enda nimele ning sellega üritas avaldada muljet oma naisele
Kuid Hamlet oli aus ja endast lugupidav mees. Inimesed, kes on täiesti ausad, ootavad seda ka kõigilt teistelt. Vägagi sinisilmne oli Hamletist nõnda uskuda. Kuid ilma selle oskuseta oleks prints end võib-olla tõesti tapnud. Ehk ei oleks ta midagi teinud ning tegevusetult paigal istunud? Usun, et ta ei oleks lihtsalt kõige geniaalse peale tulnud, mille peale ta tuli. Hamlet võitles Taani riigi nimel, et see saaks endale ausa kuninga, et rahvas õpiks sellest, kui halb on valetamine, lipitsemine ja pugemine. Hamlet soovis õiglust jalule seada ning karistada Claudiust kuritöö eest õiglaselt, just nagu vanades kõrgkultuurides: vargalt raiutakse käsi maha. Hamlet suri võideldes õigluse eest seetõttu, et talle valetati ning sepitseti kurikavalat plaani, mida Hamlet uskus. Kas tõesti on vähe paluda olla aus? Kui me kõik oleks üksteise vastu täiseti ausad ja otsekohesed, oleks maailm parem paik. Miks? Sest meile öeldaks meie vead ning me õpikisme neist ja
sajandi moraalifilosoofiate vahel. Ka paljud nüüdisaegsed kantiaanlikud filosoofiad ei tunnista seda punkti. Kanti moraaliteooria iseloom · Kanti eetika liigitatakse deontoloogiliste teooriate alla. · Tegude (või reeglite) moraalsuse määrab miski muu kui teo tagajärjed ja nende tagajärgede hüvelisus. · Siia võidakse lisada järgmine skemaatiline iseloomustus. · Moraalireeglid on reeglid, millele ei tule teha erandeid. · Valetamine või lubaduste murdmine pole iialgi õige, ükskõik millised oleksidki asjaolud. · Kanti põhieesmärgiks on uurida moraali võimalikku mõistuspärast alust, nii üldiselt kui võimalik. · Kas saab moraali tuletada puhtmõistuslikest kaalutlustest seejuures kaalutlustest, mis oleksid nii universaalse iseloomuga, et neid peaksid tunnistama kõik arukad inimesed? Hüpoteetiline imperatiiv · Hüpoteetiline imperatiiv ütleb,
Vahel tundus, et naiste armastamine ja piinamine üheaegselt pakkusid talle mingit naudingut. Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud. Seega pani ta tihti naised enese ees väljapääsmatusse olukorda ja oli siis isegi kurb. Kuid kõik see võis olla tingitud sellest, et Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb. Aga loomulikult läbikukkumise korral...: "Aga kus siis meie kallis sugulane on?" Toomas Nipernaadi oli suurepärane valetaja. Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep,
ole lubaduse andmisel mõtet. Kas hädavale on õigustatud? See oleneb olukorrast. Sa võid säästa inimest mõnest suuremast negatiivsest uudisest, aga kui ta hädavalest teada saab, siis kas asi oli tõesti seda väärt? Vale on õigustatud ainult siis, kui see on heal eesmärgil. Kui tahetakse teha kellelegi üllatust, selleks pead valetama näiteks oma asukoha kohta, kus oled või midagi muud, mis läheb üllatuse tegemiseks vaja. Õigustatud on ka lastele valetamine, sest väikeste laste pähe ei tohi tekkida mõtet, et maailm on julm ja ebaõiglane koht. Lapsed usuvad päkapikkudesse ja jõuluvanasse, mõned isegi hambahaldjasse. Nende olemasolu teeb laste tuju paremaks ning nad on tänulikud, kui saavad jõuluvanalt detsembris kinke. Seda rõõmu ei saa ometi neilt ära võtta. Aus olles säilib inimese maine. Olles kord juba valetanud, hakatakse kahtlema sinu aususes. Kes tahaks suhelda inimesega, kes luiskab ja valetab? Keegi ei taha
Kommunikatsioon Suhtlemise vormid *intrapersonaalne suhtlemine- sisekõne, inimene suhtleb iseendaga *interpersonaalne suhtlemine- kahe inimese vahel toimuv suhtlemine. Enamasti mitteformaalne ja spontaanne *Grupitasandi suhtlemine- grupp peab olema piisavalt väike, et inimesed saaksid omavahel luua kontakti *organisatsioonitasandi suhtlemine- toimuv selgelt määratletud hierarhia rollide ja reeglite raames *Avalik suhtlemine- teade edastatakse hüpoteetilisele vastuvõtjale, enamasti formaalne, vastuvõtja passiivne *vahendatud kommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on teineteisest eraldatud ajas ja ruumis Kommunikatsiooni komponendid *kommunikaator- info andja *retsipient- info vastuvõtja *kommunikant- samaaegselt nii teabe saatja kui vastuvõtja *märk- iga tähendusliku sisu omane sõna või sõnatu väljendus *märgiline käitumine märke kasutav, vahendav või tõlgendav tegevus e. Kommunikatsio...
Kui jutud kaovad, siis teaksid sellest ainult inimesed, kes sellega kokku puutusid. 4. Probleemistiku seos tänapäevaga. „Dorian Gray portree“ raamatu probleemid pole tegelikult ka tänapäeval kuhugi kadunud. Tähtsaks peetakse välimust ning oskust ennast müüa, kui iseloomu, mis sel inimesel tegelikult on. Tihti ei taheta uskuda, et suurepärase välimusega inimene, oleks võimeline tegema midagi kohutavat. Olgu selleks, siis mõrv, varastamine, petmine või valetamine. Raamatus me nägime, et Dorian oli väga mõjutatav tegelane, kuid ka tänapäeva noored on samasugused. Isegi samasugused mõjutajad on jäänud – kaasinimesed (klassiõed ja –vennad, vanemad, sõbrad) ning kunst. Tänapäeval on muidugi suurem osakaal meediakunstil, kuid kunst on kunst. „Moes“ on ka tänapäeval koguda külma ilu. Nende all mõeldaks eelkõige esemeid, mida vajaduse korral saab publikule esitada ja siis jälle ära panna. Erilist tähendust või mõtet neil
H. IBSEN „ Nora e NUKUMAJA“ (1879) RETROSPEKTIIVNE NÄIDEND: oleviku sündmused toovad tagasiulatuvalt välja minevikus juhtunu. Vaatluse all 19. sajandi viktoriaanliku ühiskonna abielu. Eesriide avanedes tundub Nora ja Torvaldi abielu plekitu, ideaalsena. Pikkamööda selgub Nora alavääristatud olek. 1. Teose pealkiri , teose žanr. „Nukumaja“ on näidend. See on lugu tahtekindlast naisest Norast, kes pärast 8-aastast abielu taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann. Sellest ka teose pealkiri: Nora on elanud nukuna nukumajas. 2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad, peategelased Teose tegevusaeg on talv. Põhiliseks sündmuskohaks on Nora ja advokaat Helmeri kodu. Peategelateks advokaat Helmer (Torvald), tema naine Nora, doktor Rank, proua Linde ja juristkonsult Krogstad. 3. Milliseid probleeme teoses käsitletakse? Milline on autori sõnum? Teoses käsitletavateks proble...
" Selle lausega võib öelda kogu utilitaristliku teooria olemuse. Kohuse eetikas ehk deontoloogiline eetikas arutletakse selle üle, kuidas on õige ja kuidas peab. Võib öelda, et kohuse eetika nimi tuleneb kohusetundest, sest just südametunnistus on selle teooria juures olulisim. Ei ole oluline teo tagajärg, vaid hoopis tegu. Selle eetika pooldaja peab õigeks rääkida tõde, isegi siis, kui see ei tundu esmapilgul õige ja teeb haiget. Tema jaoks on valetamine alati vale. Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse kohusetundest tähtis on hea tahe. Vooruseetika keskmesse jääb isimese iseloom. Tegu ja selle tagajärg ei ole niivõrd olulised. Keskseks küsimuseks on: milliseks inimeseks ma peaksin saama? Raske on anda kindlaid piire sellele teooriale, sest ei ole öeldud, kuidas käituda. Inimese iseloom näeb ära antud olukorras, mis on õige ning kuidas peaks käituma. Kui inimesed käituks ainult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
