Generativismi põhiteesid Noam Chomsky 1957 Syntactic structures, 1965 Aspects of the Theory of Syntax Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused. Süva- ja pindstruktuur Süntaksipuud Süntaktilised tranformatsioonid: SIIRE (permutatsioon), sh topikaliseerimine; ASENDUS; LISAMINE; KUSTUTUS Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika Verbi argumentstruktuur Komplement Verbi valents = verbi kohustuslike laiendite ehk argumentide ehk kohtade arv. (nt Sajab. = 0- valentne verb; Ta aevastab.= 1-valentne; Ta ootab mind = 2-valentne; Ma pakun neile kohvi = 3-valentne) Vabad laiendid Käändegrammatika (semantilised rollid) Ch. Fillmore Konstruktsioonigrammatika - Ch. Fillmore, Adele Goldberg 66. Eesti keele lausetüübid GS grammatiline subjekt; TS tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt Normaallaused GS = TS = PS Ta jookseb. Ta ehitab maja. Ta on haige.
· Tunnitöö korral a. Töötaja vähendab oma panus, jõupingutusi b. Alaneb töö kvaliteet c. Väheneb töö kvantiteet · Tükitöö korral d. Et kompenseerida alatasustatust töötaja toodab küll tükiliselt enam, kuid madalama kvaliteediga. 11.Motivatsioon. V. Vroomi ootuste teooria. Millist rolli mängib taju ootuste teooria puhul? Motivatsioon kujuneb kolme teguri korrutisest: 1) Valents Tulemuse väärtus 2) Toimetuleku tõenäosus (ootus) 3) Hüvituse tõenäosus Ootus kindel arvamus, et tööalase jõupingutuse korral saab ülesanne täidetud. Ootuse määrab ära tõenäosus, mil määral oleneb tegutsemise edukus tehtavad jõupingutusest. Ootus on jõupingutuse ja saavutuse vahelise seose tõenäosus, siis see on 0 kuni +1. Kui alluva meelest ei anna jõupingutus soovitavaid tulemusi, siis
Tunnitöö korral 1. Töötaja vähendab oma panus, jõupingutusi 2. Alaneb töö kvaliteet 3. Väheneb töö kvantiteet Tükitöö korral 4. Et kompenseerida alatasustatust töötaja toodab küll tükiliselt enam, kuid madalama kvaliteediga. 11. Motivatsioon. V. Vroomi ootuste teooria. Millist rolli mängib taju ootuste teooria puhul? Motivatsioon kujuneb kolme teguri korrutisest: 1. Valents Tulemuse väärtus 2. Toimetuleku tõenäosus (ootus) 3. Hüvituse tõenäosus Ootus kindel arvamus, et tööalase jõupingutuse korral saab ülesanne täidetud. Ootuse määrab ära tõenäosus, mil määral oleneb tegutsemise edukus tehtavad jõupingutusest. Ootus on jõupingutuse ja saavutuse vahelise seose tõenäosus, siis see on 0 kuni +1. Kui alluva meelest ei anna jõupingutus soovitavaid tulemusi, siis on ootus 0, kui alluv on kindel, et saab
Generativismi põhiteesid Noam Chomsky 1957 Syntactic structures, 1965 Aspects of the Theory of Syntax Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused. Süva- ja pindstruktuur Süntaksipuud Süntaktilised tranformatsioonid: SIIRE (permutatsioon), sh topikaliseerimine; ASENDUS; LISAMINE; KUSTUTUS Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika Verbi argumentstruktuur Komplement Verbi valents = verbi kohustuslike laiendite ehk argumentide ehk kohtade arv. (nt Sajab. = 0- valentne verb; Ta aevastab.= 1-valentne; Ta ootab mind = 2-valentne; Ma pakun neile kohvi = 3-valentne) Vabad laiendid Käändegrammatika (semantilised rollid) Ch. Fillmore Konstruktsioonigrammatika - Ch. Fillmore, Adele Goldberg 66. Eesti keele lausetüübid GS grammatiline subjekt; TS tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt Normaallaused GS = TS = PS Ta jookseb. Ta ehitab maja. Ta on haige.
Lapsed laulsid aulas vä? Süntaksipuud S: NP {A N} VP NP Süntaktilised transformatsioonid /generativismis/ Tuumlause: Kevade on Lutsu parim teos. SIIRE sh topikaliseerimine-algusesse tõstmine. Lutsu parim teos on Kevade. ASENDUS: See on lutsu parim teos. Kevade on tema parim teos. Lisamine: Kas Kevade on Lutsu parim teos? KUSTUTUS: Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -- Poiss tahtis õppida lugema. Valentsiteooria e. sõltuvusgrammatika ''Valentsteooria'' e sõltuvusgrammatika (verbi valents, komplemendid e aktandid vs vabad laiendite sirkumstandid (aeg koht viis) X-valentsed verbid jne.) X=? Ootama-kahevalentne-; elama müüma viskama eraldama Käändegrammatika(semantilised rollid) Charles Fillmore jt Agent, patsient, kogeja, benefaktiiv, allikas, temporaal, instrument, komitatiiv, lokatiiv, põhjus. Konstruktsioonigrammatika Konstruktsioonigrammatika kujutab kogu keelelist teadmist väga erineva üldistusastmega sümboolsete üksuste ehk konstruktsioonide kogumina.
1. PRAKTIKUM 1) JÄRJESTAMINE NOOREMAST VANIMANI Parmeklõps Sort Ascending/Descending -> Kasvavas/Kahanevas järjestuses Data Sort cases Sort Ascending/Sort Descending (tuleb valida muutujad ka) 2) VARIABLE VIEW 3) KIRJELDAVAD ANDMED Leiame vanusele antud hinnangute keskmise, moodi, mediaani, maksimaalse ning minimaalse hinnangu. + HISTOGRAMM Käsklusrida: Analyze - Descriptive statistics Frequencies. Muutujatekasti liigutage muutuja. Statistics -Mean, Mode, Median, Minimum, Maximum. Charts - Histograms 2. PRAKTIKUM 1) UUE MUUTUJA ARVUTAMINE Tihtipeale tuleb andmete töötlemise jooksul tekitada uusi muutujaid eelmiste muutujate põhjal. Käesolevas praktikumis tutvume uue muutuja arvutamise põhitõdedega. Etteruttavalt võib öelda, et me arvutame saadavaloleva andmestiku põhjal uueks muutujaks kehamassiindeksi (BMI body mass index). Käsklusrida: ...
1 Sissejuhatus 1. Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad G+ : Kuni 40 kihti peptidoglükaani, ühtlane struktuur, peptiidahelad, peptidoglükaaniga(muraamhappega) on kovalentselt seotud teihhuuhapped (olulised antigeensed determinandid. (E. Coli) G- : Mitmekihiline, peptidoglükaankiht on 1-3 kihiline, tetrapeptiidid seotud otse, rakukestas on lisakiht välismembraan, milles on spetsiiifiliseks komponendiks lipopolüsahhariidid, välismembraanis ka proiinid(valgud, mis on agregeerunud moodustama hüdrofiilseid poore), välismembraani ja rakumembraani vaheline ruum periplasma. (Bacillus Polymyxa) 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus ~2 8µm Prokarüootses rakus esineb ainult üks rõngaskromosoom. Geenide hulk 400 4000. 3. Eukarüoodi raku ja genoomi suurus ...
toimetulemiseks. Vastavalt hinnangule võib ootust väljendada 0 -st (ei saa üldse hakkama) +1 -ni (tulen suurepäraselt toime). 2) HÜVITUSE TÕENÄOSUS – näitab, kuivõrd inimene usub hüvituse tegelikku saavutamist. Hinnatakse 0 -st (ei usu, et tegevus viib hüvituseni) +1 -ni (usun, et tegevus viib hüvituseni). 3) HÜVITUSE ATRAKTIIVSUS ehk VALENTS – potentsiaalse väljundi või hüvituse tähtsus inimese jaoks. Atraktiivsust hinnatakse 1 -st (negatiivne, vastumeelne) kuni +1 - ni (positiivne, soovitud). MOTIVATSIOON on nende kolme teguri korrutis, mis tähendab, et motivatsioon puudub kui kasvõi üks teguritest on null või negatiivne ning motivatsiooni olemasoluks peavad kõik tegurid olema positiivsed. 147. F. Hezbergi kahe-faktori teooria põhiseisukohad
KEEMIA ALUSTE EKSAM 2017 PÕHIALUSED Mõisted Mateeria – filosoofia põhimõiste: kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb aineks ja väljaks Aine – kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi Mõõtmine – mõõdetava suuruse võrdlemine etaloniga (mõõtühikuga) Jõud (F) – mõju, mis muudab objekti liikumist. Newtoni teine seadus: F=m*a (mass*kiirendus). Tuum – asub aatomi keskel, koosneb prootonitest ja neutronitest Elektronpilv – ümbritseb tuuma, koosneb elektronidest Energia – keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Mõõdetakse džaulides (J). Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv (energia jäävuse seadus). Prootonite arv tuumas on aatomi järjenumber e aatomnumber. Neutronite arv tuumas võib sama elemeni eri aatomites erineda. Prootonite ja neutronite koguarv tuumas on massiarv. Isotoobid - sama järjenumbri, kuid erineva massiarvuga aatomid Aatomid ...
1. Millised on organisatsioonikäitumise kolm uuritavat tasandit? 10p Indiviid baasteaduseks on psühholoogia, mis uurib isiksust, motivatsiooni, emotsioone, stressi, taju, hoiakuid, väärtuse töörahulolu jne. Juhtimisteadusteks, mis selle uurimisobjektiga tegelevad on organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Grupp baasteadusteks sel tasandil on sotsioloogia ja sotsiaalpsüholoogia. Sotsioloogia uurib grupikäitumist tööjaotust, konflikte ja organisatsioonikultuuri. Sotsiaalpsüholoogiaga uuritakse näiteks kommunikatsiooni, grupiprotsesse ja otsustamist. Juhtimisteadusteks, mis grupi tasandiga tegelevad on samuti organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Organisatsioon seda uurivad baasteadusteks on politoloogia ja antropoloogia. Organisatsiooni tasandil uurib politoloogia kontrolli, organisatsioonisisest poliitikat ja võimu. Antropoloogia aga organisatsioonikultuuri ja keskkonda. Juhtimisteadusteks, mis organisat...
liikumisvõimalus puudub. Kui ja laengukandjaid on juba piisavalt, hakkab kehtima normaalne temperatuurisõltuvus . Juhtivuse sellist liiki, kus laengukandjad vabanevad kristallvõrest soojusliikumise toimel, nim. pooljuhtide teoorias omajuhtivuseks. Sellest erinev on lisandjuhtivus, kus laengukandjaid tekitatakse kunstlikult, lisades lähteainele kõrgema või madalama valentsiga lisandeid. Lisandiaatomite "sobitamisel" kristallvõresse jääb elektrone "üle" (kui lisandi valents on kõrgem lähteaine omast) või tuleb puudu (kui valents on madalam). Esimesel juhul tekivad kristallis vabad elektronid, millele vastab elektronjuhtivusega e. n-pooljuht. Valentselektronide puudujääk seevastu tekitab võres laengudefekti - nn. "augu". Elektriväljas selline "auk" nihkub ja võib haarata puuduva elektroni naaberaatomilt. Nii tekivad "triivivad augud", millele siis vastab aukjuhtivusega e. p- pooljuht.
liikumisvõimalus puudub. Kui ja laengukandjaid on juba piisavalt, hakkab kehtima normaalne temperatuurisõltuvus . Juhtivuse sellist liiki, kus laengukandjad vabanevad kristallvõrest soojusliikumise toimel, nim. pooljuhtide teoorias omajuhtivuseks. Sellest erinev on lisandjuhtivus, kus laengukandjaid tekitatakse kunstlikult, lisades lähteainele kõrgema või madalama valentsiga lisandeid. Lisandiaatomite "sobitamisel" kristallvõresse jääb elektrone "üle" (kui lisandi valents on kõrgem lähteaine omast) või tuleb puudu (kui valents on madalam). Esimesel juhul tekivad kristallis vabad elektronid, millele vastab elektronjuhtivusega e. n-pooljuht. Valentselektronide puudujääk seevastu tekitab võres laengudefekti - nn. "augu". Elektriväljas selline "auk" nihkub ja võib haarata puuduva elektroni naaberaatomilt. Nii tekivad "triivivad augud", millele siis vastab aukjuhtivusega e. p- pooljuht.
temaga koordinatiivse kovalentse sidemega seotud molekulidest või ioonidest. Komplekside teket mõjutavad: Metalliioonide samaaegne esinemine, Erinevate ligandide samaaegne esinemine, pH, Metalliioonid lahustumatutes ühendites. *Doonoraktseptorside ehk koordinatsiooni(line) side -keemiline side kompleksühendites, kus üks või mitu aatomit moodustavad suurema arvu sidemeid, kui seda võimaldab nende aatomite kõrgeim formaalne valents. * Molekule või ioone, mis liituvad kompleksi moodustumisel tsentraalse metalliiooniga, nimetatakse ligandideks. Iga ligand annab tsentraalaatomiga vähemalt ühe kovalentse sideme. *Kompleksis tsentraalaatomiga otseselt seotud ligandid moodustavad tsentraalaatomi koordinatsioonisfääri. *Sidemete arv tsentraalaatomi ja ligandide vahel on kompleksi koordinatsiooniarv, levinumad koordinatsiooniarvud on 6 ja 4. *Kelaat. Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme
22.Miks on kõrge produktiivsusega taimekooslustes liigirikkus tavaliselt väiksem kui keskmise produktiivsusega kooslustes? Konkurents? 23.Lämmastikuringe. Nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon, nende protsesside toimumise eeldused. Lämmastikuringe on N tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja sealt tagasi elutusse. N-ringe hoiab üleval peamiselt organismide elutegevus. Ringe käigus muutub N o-a ja valents, moodustub orgaanilisi ja anorgaanilisi ühendeid. Lämmastik on aminohapetest – valkude ehituskivid. Valgud on organismi ehitusmaterjal. DNA koostises. Lämmastikku leidub kõige rohkem: I – atmosfääris; II – litosfääris. Eluta loodusest loodusesse: Litosfäärist: vulkaaniline aktiivsus ja vete uhuv tegevus. Atmosfäärist seotakse inertne N2: mikroorganismide (nt mügarbakterid) poolt ammooniumioonina orgaanilise aine
süsihappegaasi ja süsinikmonooksiidiga. Hb koosneb valgust (globiinist) ja neljast heemist. Globiini moodustavad 2 α- ahelat ja 2 β- ahelat. Iga ahelaga on liitunud heem, mis sisaldab kahevalentse raua aatomit. Hemoglobiini seob hapnikku ilma rauaaatomi oksüdatsioonita, mis võimaldab hapniku transporti kopsudest kudedesse. Kopsukapillaaris seob hemoglobiin hapniku, tekib oksühemoglobiin (punane). Hb + O2 ↔ HbO2. Toimub oksügenatsioon – raua-aatomi valents ei muutunud hapniku sidumisel. Koekapillaaris Hb loovutab hapniku (deoksügenatsioon), tekib desoksühemogobiin (sinine). Karbaminohemoglobiin – hemoglobiin seob ja transpordib CO2 kopsukapillaaridesse. Üldiselt transporditakse CO2 bikarbonaatvormis plasmas lahustunult. Hb-NH2 + CO2 ↔ Hb- NHCOO¯ + H+ Karboksühemoglobiin – vingugaas seostub Hb-ga. CO seostumine on 200x afiinsem kui O 2 seostumine ja nii blokeerib CO juba väga madalal kontsentratsioonil hapniku seostumise. Hb
Syntax 1)Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused.2)Süva- ja pindstruktuur3)Süntaksipuud4)Süntaktilised tranformatioonid: SIIRE (permutatsioon), sh topikaliseerimine; ASENDUS; LISAMINE; KUSTUTUS Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika: 1)Verbi argumentstruktuur 2)Komplement Verbi valents = verbi kohustuslike laiendite ehk argumentide ehk kohtade arv. (nt Sajab. = 0-valentne verb; Ta aevastab.= 1-valentne; Ta ootab mind = 2-valentne; Ma pakun neile kohvi = 3-valentne) 3)Vabad laiendid Käändegrammatika semantilised rollid(alus, kes? Objekt, keda? Jne) kõikidele käänetele vastab mingi küsimus. (semantilised rollid) Ch. Fillmore PUNKT 50. Ja 51. Konstruktsioonigrammatika kahe või enam üksteisele liituvat moodustajat 71
transformatsioonid : 1. tuumlause : kevade on lutsu parim teos 2. perumutatsioon (sh toplikatsiooni) lutsu parim teos on kevade 3. asendus: see on lutsu parim teos, keavade on tema parim teos 4. lisamine: kas kevade on lutsu parim teos 5.kustutus - poiss tahtis + poiss õpib + poiss loeb : poiss tahtis lugema õppida süntaksipuud : 1. S 2. NP (3. A N jne) VP NP (vt karlssoni õpik) ilus lehm jookseb metsas valentsiteooria e sõltuvusgrammatika :)verbi valents, komplemendid e aktanid vs vabad laiendtie sikumstandid (aeg, koht, ruum). X-valentsed verbid jne mitu kohustuslikku osalist peab verbiga liituma, et verbi olemus selguks mina ootan sind - ootama on 2valentne, 2 komplemendi e aktandiga, moodustab lause argumendid e struktuuri.; sirukmstanid ei kuulu verbi argumentstrukuuri elama 1valentne (eksisteerima); 2valentne (asukoht) müüma 3valentne (kes ja mida, kellel) ma müün saia sulle käändegrammatika )semantilised rollid) FILLMORE
Heaolutase seostub soorituse, puudumise ja tervisega. See tõuseb seoses tööst haaratusega Org. psüh- võimed, vajadused, hoiakud jms, mis põhjustavad tööalast käitumist. Miks inimesed töösituatsioonis erinevalt käituvad? Kuidas in mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? Kuidas in mõjutavad töötingimused? Org.psüh rõhutab: 1) individuaalsete erinevuste olulisus 2) et tööalast käitumist mõjutavad tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad ( ühe ideega ei saa kõike ära lahendada) 3) tööga seotud probleeme oleks tarvis teaduslikult lahendada ( tihti on see liiga „minakeskne“, teaduslike reeglite järgi infot kogudes ja uurides on lihtsam probleeme lahendada, kuklatundega võime eksida) 4) erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks, ükski teooria ei suuda kõike seletada. Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, ...
Fe valgu katalüütilist aktiivsust pärsitakse siis, kui keskkonnas on hapnikku. Elektronide doonorid NAD(P)H ja ferredoksiin (Fd) Fe valgule. 2. Mo Fe-valk, mis koosneb 2 alfa ja 2 beeta subühikust. Sisaldab 2 Mo aatomit (Mo-Fe-S tsentris) ja 30 Fe-S tsentrit. Elektronid liiguvad esmalt Fe valgule, siis õhulämmastikule (Mo Fe-valgu vahendusel) ja tekib ammoniaak. Ühe N molekuli redutseerimiseks kulub 16 ATP-d. Lämmastiku valents muutub +3 (molekulaarsest lämmastikust) -3 (ammoniaagi teke) ja selleks kulub redutseerumisel 6 elektroni. Redutseerumine toimub astmeliselt, igal astmel seotakse 2 elektroni. N = N NH=NHH2N-NH2 2NH3 39. Kuidas tagatakse anaeroobne keskkond nitrogenaasse kompleksi funktsioneerimisel, miks see on vajalik? Mügarat ümbritseb parenhüümsete rakkude kiht, mis on hapnikule raskesti läbitav. Rakkudes on vaja hapnikku, et saaks toimuda energia tootmine (ATP süntees mitokondriaalses ETA-s).
Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott Koagulatsioonilävi ja Schulze-Hardy reegel Koagulatsioonilävi on selline elektrolüüdi kogus, mille juures hakkab märgatav koaguleerimine. Sellega on seotud kriitiline tseeta-potentsiaal, millest allpool hakkab koaguleerumine. Koagulatsiooni tekitab see ioon, mille valents on suurem ja mille laeng on vastasmärgiline laengutmääravate ioonide omale. Koagulatsiooni tekitavad palju rohkem mitmevalentsed ioonid. Samavalentsete seas aga, suure raadiusega ioonid (Cs rohkem kui Li) Koagulatsiooni koostöö Ained võivad koagulatsioonis töötada koos või mitte. Teisisõnu võib elektrolüütide segu lisamisel olla üksteist abistav, pidurdav, või neutraalne toime. Koagulatsiooni kiirus Koagulatsioon on seda kiirem, mida suurema hooga elektrolüüti lisatakse
369. Ootuste teooria väidab, et inimene tegutseb kindlal viisil, mis baseerub ootusel, et tegevusele järgneb antud tulemus - hüvitus ja selle hüvituse atraktiivsusel inimese jaoks. 370. Ootuste mudel sisaldab kolme muutujat: 371. 1.Ootus ehk toimetuleku tõenäosus on inimese hinnang tegevuse või tööga toimetulemiseks. 372. 2.Hüvituse tõenäosus näitab, kuivõrd inimene usub hüvituse tegelikku saavutamist. 373. 3. Hüvituse atraktiivsus ehk valents on potentsiaalse väljundi või hüvituse tähtsus inimese jaoks. 374. Motivatsioon on nende kolme teguri korrutis, mis tähendab, et motivatsioon puudub kui kasvõi üks teguritest on null või negatiivne ning motivatsiooni olemasoluks peavad kõik tegurid olema positiivsed. 375. 70. F.Hezbergi Kahe-faktori teooria põhiseisukohad 376. Tööga rahulolu tegurid on seotud tööga motivaatorid (saavutuste tunnustamine, edukus töös, huvitavus
ning valu tundmist robotile. Kuid tavainimesed omistavad robotile värvinägemise, aga mitte valutundmise. Sytsma & Machery Valentsi hüpotees: inimesed klassifitseerivad vaimuseisundeid selle põhjal, kas neile on omane emotsionaalne jõud (meeldiv, ebameeldiv) või mitte. Nii punase nägemine kui valu tundmine on filosoofide järgi fenomenilised seisundid, ent tavainimesed kohtlevad neid erinevalt – punase nägemine on neutraalne, valutundel on negatiivne valents. Kas teadvuse raske probleem on filosoofide leiutatud? Sytsma & Machery järeldavad, et tavainimeste meelest puudub valutundel ja värvinägemisel ühisosa – fenomenilisus. See kaotab ära aluse Chalmersi jt filosoofide seisukohalt, et teadvuse fenomeniline aspekt on igaühele ilmne ning et see on osa teadvuse rahvapsühholoogilisest mõistest. Valents ei tekita teadvuse rasket probleemi – sellele saab anda funktsionaalse või neuraalse seletuse. Argumendid materialismi vastu
TARTU ÜLIKOOL BIOMEEDIKUM Biokeemia osakond U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioonid Biokeemia I osa (Sissejuhatavad peatükid) Tartu 2018 BIOKEEMIA OSAKOND BIO– JA SIIRDEMEDITSIINI INSTITUUT MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND TARTU ÜLIKOOL Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioo- nid. Biokeemia I osa. (Sissejuhatavad peatükid) Toimetajad: Rando Porosk, Riina Mahlapuu, Kalle Kilk, Ursel Soomets Disain: Mihkel Zilmer, Ursel Soomets Autoriõigus © U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Kõik õigused antud väljaandele on seadusega kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku kirjali- ku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada e...
ole motiveeriv, ei taga rahulolu(palk, töötingimused, jne.) Motivatsioonifaktorid võivad olla motiveerivad ja rahulolu tekitavad, kuid nende puudumine ei tekita negatiivset suhtumist (saavutused, töö ise, tunnustus, vastutus, jne). Samas hügieenifaktorid on madalama taseme vajadused ja motivatsioonifaktorid on kõrgema taseme vajadused. 8.10 Millised situatiivsed tegurid lisaks hügieenifaktoritele mõjutavad inimese motivatsiooni? o Valents: kuivõrd oluliseks (ihaldatavaks) peetakse ülesande täitmise eest saadavat "tasu". Oluline on võrdlusmoment tasuga, milleni viivad teised tegevused. o Otstarbekus: usk, et tulemuse saavutamine tagab tasu. o Ootus: usk, et teatud pingutuse tase tagab tulemuse (kaine kaalutlus, et kas minu võimete juures ja antud ajalimiidi piires on võimalik jõuda tulemuseni). 26 Juhtimise alused 8
[vaata | 1. Füüsikaliste suuruste mõisted, definitsioonid ja ühikud muuda] Voolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus. Potentsiaal ja pinge. Elektriväli, suund ja tugevus. Voolu tugevus ja tihedus. Takistus, selle sõltuvus juhi mõõtmetest. Eritakistus. Laeng ja mahtuvus. Induktiivsus. Vooliuallika elektromotoorjõud, lühisvool ja sisetakistus. Voolu töö ja võimsus. Voolu töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t. [ J ] Võimsus on ajaühikus tehtud töö. [ W ] A p= t Joule-Lenzi seadus. Joule-Lenzi seadus : elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t ning ku...
Diskreetne matemaatika II Suulise eksami konspekt IABB 2011 [1]. Hulgad. Alam- ja ülemhulgad. Tehted hulkadega. [2]. Hulga võimsus. Kontiinumhüpotees. [3]. Järjendid. Permutatsioonid. Kombinatsioonid. [4]. Binoomi valem. Pascali kolmnurk. [5]. Liitmis- ja korrutamisreegel kombinatoorikas. [6]. Kordustega permutatsioonid. Multinoomkordajad. [7]. Elimineerimismeetod (juurde- ja mahaarvamise valem). [8]. Korratused ja subfaktoriaalid. [9]. Dirichlet` printsiip. [10]. Arvujadade genereerivad funktsioonid. Jadade ja genereerivate funktsioonide teisendamine. [11]. n objekti jaotamine k gruppi. [12]. Rekurrentsed võrrandid. Rekurrentsi lahendamine ad hoc meetodil ja iteratsioonimeetodil. [13]. Tasandi tükeldamine n sirgega ja n nurgaga. [14]. Lineaarsed rekurrentsed võrrandid. [15]. Rekurrentsete võrrandite lahendamine genereerivate funktsioonide ...
Alamgraaf o DEF: Graafi G’ = (V’, E’), mis on saadud graafist G = (V, E) teatava hulga tippude ja servade kustutamisel, nimetatakse graafi G alamgraafiks. Regulaarne graaf o DEF: Graafi, mille kõigi tippude astmed on võrdsed, nimetatakse regulaarseks graafiks. o Iga täisgraaf Kn ja iga nullgraaf On on regulaarne. 34. Graafi tipu aste. Tipuastmete teoreem, järeldus paaritute astmete kohta. [2] Graafi tipu aste o Tipu v aste ehk valents on tipuga v intsidentsete servade arv. Tähis d(v). o Kui d(v) = 1, siis nimetatakse tippu v rippuvaks tipuks. o Kui d(v) = 0, siis nimetatakse tippu v isoleeritud tipuks. o Maksimaalne võimalik tipu aste n-tipulises graafis on n-1. Tipuastmete teoreem o Teoreem. Igas graafis on kõigi tippude astmete summa võrdne servade arvu kahekordsega. 32 o Tõestus
rakumembraani ioonkanalite valikuline permeaablus nende ioonide suhtes. Elektrilise laenguta ainete trantsport läbi membraani mõjutab ainete kontsentratsioonide erinevus ja difusioonikiirus. Laengut kandvate ainete liikumist mõjutab elektrivälija iseloomustab Nernsti võrrand: E ioon=RT/FZ ln (ioonide rakuväline gradient/ioonide rakusisene gradient) kus R-univ.gaasikonstant;T-absoluutne temp (K), F-Farady konstant, Z-iooni valents. 2 Aineosede difusioon sõltub ka membraani permeaablusest, mis väljendub: Dm/Dt=P*A*c Dm/dt-membraani läbiv ainemass ajaühiku kohta P -membraani permeaablus A -membraani pindala c-aine kontsentratsioonide diferents K+ ja Na + ebavõrdne jaotus rakus ja rakuvälises ruumis hoitakse üleval ATP-abil töötava Na+-K+-pumba abil, mis viib Na+ rakust välja kõrgema kontsentratsiooni suunas, K+ aga
atraktiivsus. 1. Ootus ehk toimetuleku tõenäosus on inimese hinnang tegevuse või tööga toimetulemiseks. Vastavalt hinnangule võib ootust väljendada 0-st („ei saa üldse hakkama“) +1-ni („tulen suurepäraselt toime“). 2. Hüvituse tõenäosus näitab, kuivõrd inimene usub hüvituse tegelikku saavutamist. Hinnatakse 0-st („ei usu, et tegevus viib hüvituseni“) +1-ni („usun, et tegevus viib hüvituseni“). 3. Hüvituse atraktiivsus ehk valents on potentsiaalse väljundi või hüvituse tähtsus inimese jaoks. Atraktiivusust hinnatakse 1-st (negatiivne, vastumeelne) kuni +1-ni (positiivne, soovitud) Motivatsioon on nende kolme teguri korrutis, mis tähendab, et motivatsioon puudub kui kasvõi üks teguritest on null või negatiivne ning motivatsiooni olemasoluks peavad kõik tegurid olema positiivsed. 70. F.Hezbergi Kahe-faktori teooria põhiseisukohad F. Herzberg – Kahe faktori teooria (1) • Tööga rahulolu tegurid
• Suhteliselt püsiv eelsoodumus või valmishoiak reageerida teatud kindlal moel; reageerida, kas soodsalt (positiivselt) või ebasoodsalt (negatiivselt) konktreetsele reklaamteatele selle esitamise hetkel. • On õpitud üldtendents või dispositsioon objektide, isikute, gruppide suhtes; ka isiklik arvamus, kujuneb ajas. • Hoiaku kui suhtumise üheks tähtsamaks mõõtmeks on valents – kas inimene suhtub millessegi positiivselt või negatiivselt. Hoiaku uuringud: Peamine hoiaku uuringu meetod on Likert’i skaala – kategoriaalse, mittevõrdleva skaala tüüp, mis määrab ära vastajate nõustumise astme teatud väidetega, mis on seotud mingi hoiaku hindamisega/mõõtmisega (kindlalt ei nõustu – pigem ei nõustu – neutraale – pigem nõustun – nõustun täielikult).
Süntaksi teooriaid Generativismi põhiteesid Noam Chomsky 1957 Syntactic structures, 1965 Aspects of the Theory of Syntax Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused. Süva ja pindstruktuur Süntaksipuud Süntaktilised tranformatioonid: SIIRE (permutatsioon), sh topikaliseerimine; ASENDUS; LISAMINE; KUSTUTUS Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika Verbi argumentstruktuur Komplement Verbi valents = verbi kohustuslike laiendite ehk argumentide ehk kohtade arv. (nt Sajab. = 0 valentne verb; Ta aevastab.= 1valentne; Ta ootab mind = 2valentne; Ma pakun neile kohvi = 3valentne) Vabad laiendid Käändegrammatika (semantilised rollid) Ch. Fillmore. Saab vastata käänete küsimustele Konstruktsioonigrammatika Ch. Fillmore, Paul Kay, Adele Goldberg. Li Keeleteadus, 10. loeng 06.11.2018 Semantika SISSEJUHATUS
karjääriredelil ülesliikumist. EMOTSIOONID TÖÖL Üldine meelelaad (afektiivsus) Seda võib pidada ka temperamenditüübist olenevaks. Positiivne afektiivus Negatiivne afektiivus o sagedus / määr – kui palju üht või teist esineb. o Intensiivsus – kui tugevad on need emotsioonid kas oleme natukene pahurad v oleme väga agressiivsed. o valents – kas on positiivne v negatiivne. 38 LÄÄNELIKULE TÖÖKESKKONNALE OMASED EMOTSIOONID Viha (anger) – keegi kipub kahjustama mind, minu minapilti minu omandit. Esmane reaktsioon nendes olukordades, kus mind ei kohelda õiglaselt, v minu sotsiaaalne tähtsus seatakse küsimärgi alla (ah ole vait, mida sa ka
oskuskikult on teave esitatud. Siin on oluline ka sõnumi struktuur, sest tagasiside (eriti negatiivse) vastuvõtmisel käivituvad psühholoogilised kaitsemehhanismid, mis takistavad antava teabe vastu võtmist. Tagasiside sagedus iseloomustab selle esinemiskordade arvu. Selles osas valitseb organisatsioonides illusioon, et tagasisidet antakse sageli, kuid tegelikult tehakse seda vähe ning tuleks leida optimaalne sagedus, sest ka liiga sage tagasiside võib kaotada mõju. Valents näitab, kas tagasiside on positiivne või negatiivne ning selle analüüsimiseks saab rakendada negatiivse ja positiivse kinnituse seaduspärasusi. Ühe käitumist muutva tegurina võib käsitleda raha. Raha on motiveerivaks teguriks paljude inimestele paljudes olukordades. Seega pole ilmselt mõtet küsida, kas raha võib inimesi motiveerida. Inimeste (töise) tegevuse mõjutamise seisukohalt tuleks pigem küsida, kas raha motiveerib kõiki töötajaid tegema maksimaalseid pingutusi
Vroom käsitleb individuaalset motivatsiooni kui ratsionaalset valikut, mille inimesed teevad tasu saamise ootuses. Vroom toob välja kolm töömotivatsiooni faktorit: (1) ootus, mille puhul inimene usub, et hästi töötades saavutab ta soovitud tasemel ülesande täitmise,s.o. seos pingutuse ja tulemuse vahel, (2) kasulikkus, mille puhul inimene usub, et edukale töötamisele järgneb tasu ja muud potentsiaalsed tulemused, s.o. seos tulemuse ja tasu vahel, (3) valents ehk tähtsus, mida isik omistab tasule ja teistele tööst saadavatele hüvedele. Motivatsioon on kõigi kolme korrutis. Juhi töö on tagada, et ükski neist komponentidest ei jääks unarusse, muidu on motivatsioon null (Valk 2003). 15. Postmodernistlikud juhtimisteooriad: Covey, Handy (lisage ise mõned nimed veel) S. Covey käsitleb oma printsiibikeskses juhtimises (principle-centred leadership) eestvedamise ja isiksusega seonduvaid protsesse. Covey
Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused. Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkid...
Faraday II seadus: Kõikide ainete elektrokeemilised ekvivalendid on võrdelised nende keemiliste ekvivalentidega. Võrdsete elektrihulkade (I*t) mõjul elektrolüüsil eraldunud erinevate ainete masside m1 ja m2 suhe võrdub vastavate ioonide molaarmasside ja ioonlaengute jagatise suhtega Summaarne valem on esitatav kujul m=MIt(q)/zF, kus F on Faraday konstant ehk ühe mooli prootonite kogulaeng (F=9,6487*104 [c/mol]). I voolutugevus amprites, t aeg sekundites ja z aine valents. Elektrokeemilisel oksüdeerimisel on anoodiks vaadeldav materjal või keha ning tema pinnale tekitatakse selle sama metalli või sulami oksiidikiht. Kasutades erineva koostisega elektrolüüdi lahuseid, saadakse erinevate omadustega oksiidikiht, so värvus, paksus, tugevus ja elektrilised omadused. Detail ühendatakse vooluallika pluss-poolusega, elemendi pinnal tekivad ioonid, mis kohe reageerides lahusega oksüdeeruvad ja moodustavad detaili pinnale oksiidikihi
(selle korral on iooni summaarne vool 0).Tasakaalupotentsiaali väljendatakse Nernsti võrrandi abil: R T iooni _ ekstratsellulaarne _ kontsentratsioon Eioon ln Fz iooni _ int ratsellula arne _ konsentratsioon R-universaalne gaasikonstant T-absoluutne temperatuur Kelvingi skaalas (t+273) F-Faraday konstant z-iooni valents Tasakaalupotentsiaal K+ jaoks on -95mV ja Na+ jaoks 80mV. Puhkepotentsiaali tekkimine ja hoidmine. Säilitavad mehhanismid: membraani suhteliselt suur läbilaskvus K+ läbi vastavate mittereguleeritavate lekkekanalite, ioonide ebaühtlane jaotus mõlemal pool membraani, rakusiseste suurte anioonide olemasolust tekivad Gibbs-Donnani efektid ja Na+-K+-pump. Libisevate filamentide teooria (H.E.Huxley ja J.Hanson) – lihase lühenemisel nihkuvad aktiinifilamendid müosiinifilamentide vahele
2Cu(NO3)2 → 2CuO + 4NO2 + O2 vask(II)oksiid 3) Väheaktiivsete metallide (Ag, Au) nitraadid: 2AgNO3 → 2Ag + 2NO2 + O2 Lämmastikushape HNO2 nõrk, ainult vesilahustes tuntud hape, soolad – nitritid laguneb kergesti: 3HNO2 → HNO3 + 2NO + H2O peamised kasutatavad soolad: NaNO2, KNO2 laboris, toidulisanditena, org. sünteesis 3.14.3.3. Hapnikuga Lämmastikul on palju oksiide - valents ja oksüdatsiooniaste ei lange sageli kokku - ühendeis on N maksimaalselt neljavalentne N2O NO (NO)2 N = N = O ↔ N = N―O N = O N―O O―N N2O3 NO2 O = N ―O ― N = O O―N = O
Arvestatakse mitmesuguste tasudega, kuid ka võimalike negatiivsete tagajärgedega. Kui kättesaadavad tasud on huvipakkuvad, siis on tegemist kõrge valentsiga. Ümbritsevast keskkonnast pärinevaid tasuliike nimetatakse välisteks ning inimeste sisemiste tunnetega seonduvaid sisemisteks tasudeks. Suuremaid pingutusi tehakse sisemise tasu ajel, kusjuures välise tasu mõjul sõltub palju nende olulisusest konkreetsel juhul konkreetse isiku jaoks. Motivatsioon tekib siis kui kõrge valents seostatakse konkreetse situatsiooniga. 4.5.4.4. McClellandi teooria Teiseks laialdaselt levinud vajaduste teooria alusepanijaks on David McClelland. Ta sõnastas teooria, mille kohaselt inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajadusele: 1) saavutusvajadus, mis ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi, lahendada keerulisi probleeme, riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
