Fraasistruktuurigrammatika. Fraasistruktuurigrammatika (FSG) on tänini formaalse süntaksi nurgakivi. FSG reeglid on üldiselt asendusreeglid. Hargmiku derivatsioon - hargmiku loomine FSG reeglite kohaselt. Dervatsioon algab sümboli S asendamisega. Lause derivatsioonilugu - lause tuletamisel kasutatud reegid. FSG oluline puudus on see, et ta ei sobi hästi sõnajärjega keelte süntaktiliste struktuuride kirjeldamiseks. Selliste keelte analüüsimiseks on olulisemad mõisted sõltuvus ja valents. 32. Fraaside süntaktilised funktsioonid (lauseliikmed). Lause koosneb struktuuriüksustest, mis omakorda koosnevad väiksematest üksustest. Eesti keele grammatikatraditsioonis lauseliikmed: öeldis, alus, sihitis, öeldistäide, määrus, täiend. Lauseanalüüs on enamasti fraaside ja nende osade süntaktiliste fuktsioonide (lauseliikmete) määramine. Süntaktilised funktsioonid tuleb määrata tekstilausete morfosüntaktiliste omaduste abil. Nendest
kas siis vaimse enesearengu ja enesekindluse kasvatamise taustaga või tööalast, vastavalt sellele kuidas insener ise oma probleemi näeb või millest tal vajaka on. Päris karistamist ma antud situatsioonülesande puhul ei kasutaks. Neljas teooria, mille alusel inseneri käitumist analüüsida ja motiveerimist välja töötada võiks, on V. Vroomi ja ootuste teooria. Siin on motivatsiooniks vaja, et esindatud oleks kõik tegurid ehk siis valents, ootushinnang ja hüvituse tõenäosus. Kuna meie insener on madala eneseusaldusega ja sellest tulenevalt on tema ootushinnang oma tööle tõenäoliselt madal, ongi üks teguritest juba 0, mis nullib hetkel ära ka motivatsiooni. Ülesande tekstist ei tule praegu välja, kuidas ettevõte oma töötajaid ja nende töötulemusi premeerib. Kuid usun, et mingisugune boonussüsteem on töötajatele kindlasti välja töötatud. Antud hetkel, antud inseneriga, tundub, et see
Üldbioloogia. Teine loeng. Füsioloogia-uurib organismide talitlust ehk funktsioneerimist. Anatoomia- uurib organismide ehitust( peamiselt eehitust) Morfoloogia- uurib organismide välisehitust. Energia ja ainete liikumine organismide ja keskkonna vahel. Ökosüsteemi kaks kõige olulisemat protsessi on: aineringe ja energiavood. Aineringe ehk ainete liikumine organismide ja keskkonna vahel. Energiavood ehk energia liikumine ja muundumine ökosüsteemis. Energiavood ehk energia liikumine ja muundumine ökosüsteemis. Organismide elutegevus ehk kasvamine, liikumine, paljunemine, füüsiline ja vaimne töö.... Energia liikumisel erinevate organismide vahel ning organismide ja keskkonna vahel peab energia muunduma ühest ligist teisi. Päikeseenergia liigub taimedele, mis fotosünteesivad päikeseenergia ja toodavad selle abil keemilist energiat, mida kasutavad loomad ja taimed eraldub soojusenergia. Elu keemia...
Orgaaniliste ühendite koostises on tavaliselt süsinik ja vesinik, võib ka esineda ka hapnikku, lämmastikku, väävlit, halogeene, fosforit, räni ja teisi elemente. 3. Süsiniku, vesiniku, hapniku, halogeenide ja lämmastiku aatomi ehitust. Prootonite arv = järjenumber, neutronid = järjenumber aatommass, elektronid = järjenumber, elektronikihid = vasakul ülevalt alla ja välisel kihil elektronid = rühma nr. Elektronvalem ja ruutskeem kuuluvad samuti aatomi ehituse alla. 4. Mis on valents? aatomi omadust keemiliselt siduda teisi aineid (moodustada sidemeid), kusjuures valentsi arvuline väärtus võrdub moodustuvate sidemete arvuga. Vastavalt tekkivate sidemete arvule nimetatakse sidet üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeks. 5. Mitme valentsed on orgaanilistes ühendites C, H, O, halogeenid (F,Cl,Br,I) ja N ning millised on nende valentsmudelid? C-l on neli sidet, H-l 1 side, O-l 2 sidet, halogeenidel 1 seda ja N-l 3 sidet. 6. Mis on kovalentne side? Mitmekordne võib see olla
tavaliselt orienteeritud täiesti ebakorrapärast. 4. Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb elektrolüüdi koostisosade eraldumine elektroodidel, see on elektrolüüs. 1 seadus: elektroodil eraldunud aine hulk on võrdeline elektolüüti läbinud laenguga m=kq k-elektrokeemiline ekvivalent 2seadus: kõikide ainete elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline ainete keemiliste ekvivalendidega. k=A/F-z A- aatomi mass F-faraday arv z- aine valents 5. Dispersiooniks nimetatakse aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest. Aine murdumisnäitajat võib defineerida kahel kujul: 1- geomeetriline määratlus, mille järgi aine murdumisnäitaja on valguse langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe, kui valgus langeb ainele vaakumis. 2- määrab murdumisnäitaja levimiskiiruse järgi samades keskondades. n=sina/sinb=c/v c-valguse
Keemia alused kordamine Mateeria – kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb kaheks: aineks ja väljaks Aine on kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi. Väli on näiteks elektromagnetväli, gravitatsioon jne Keemias on aine puhas aine: 1)omab kindlat keemilist koostist 2)ei sisalda teisi aineid (ideaalis) Ained jagatakse: 1)lihtained 2)liitained Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Üks element võib esineda mitme lihtainena (allotroopia) Jõud (F) on mõju, mis muudab objekti liikumist Energia on keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv Keemiline element – kindla tuumalaenguga aatomite liik Molekul – diskreetne rühm aatomeid, mis on omavahel seotud kindlas järjestuses Mool – ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv osakesi Molaarmass – ühe mooli aine mass Segu – komponente on võimalik füüsikaliste meetoditega eralda...
Keemia alused kordamine Mateeria kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb kaheks: aineks ja väljaks Aine on kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi. Väli on näiteks elektromagnetväli, gravitatsioon jne Keemias on aine puhas aine: 1)omab kindlat keemilist koostist 2)ei sisalda teisi aineid (ideaalis) Ained jagatakse: 1)lihtained 2)liitained Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Üks element võib esineda mitme lihtainena (allotroopia) Jõud (F) on mõju, mis muudab objekti liikumist Energia on keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik Molekul diskreetne rühm aatomeid, mis on omavahel seotud kindlas järjestuses Mool ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv osakesi Molaarmass ühe mooli aine mass Segu komponente on võimalik füüsikaliste meetoditega eralda...
KEEMIA KT: 6. okt Mõisted: molekul molekulaarse aine väiksem osake, kovalentse sidemega seotud aatomite rühmitus. Molekulivalem keemiline valem, mis näitab, millistest elementidest aine koosneb. Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest (keemiline ühend) Molekulaarne aine molekulidest koosnev aine Mittemolekulaarne aine aine mis ei koosne molekulidest (ioonsed ained ,metallid, kovalentsed mittemolekulaarsed ained) Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks Eksotermiline reaktsioon soojuse (energia) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endotermiline reaktsioon soojuse (energia) neeldumisega kulgev reaktsioon Molekulidevaheline jõud füüsikaline suurus; suhteliselt nõrgad tõmbejõud aine molekulide vahel (võrreldes keemilise sidemega) Kovalentne side kõige levinu...
materjali pommitamisel suure energiaga osakestega (neutronitega, elektronidega). 9. Millised on võrevahelised defektid? Mõnikord võivad aatomid võtta kristallis, normaalsetel asjaoludel täitmata, koha võre vahel 10. Mis on Schottky defekt? katiooni ja aniooni vakantsist 11. Mis on Frenkeli defekt? koosneb vakantsist ja võrevahelisest aatomist 12. Nimeta kriteeriumid, mis määravad ära lisandi asendusliku lahustumise? Elektronegatiivsus, asendatava ja asendava aatomi valents, struktuuri faktor 13. Kuidas toimub lisandi võrevaheline lahustumine materjalis? Võrevahelise lisandiga tahke lahuse tekkel täidab lisandaatom tühimiku põhiaatomite vahel. 14. Mis on joondislokatsioonid? Dislokatsioonid on joon- ehk ühemõõtmelised defektid, mille ümber osa aatomeid on paigutunud mitteregulaarselt. 15. Mis on vintdislokatsioonid? ülemine aatomtasapind kristallis on aatomite vahelise vahemaa võrra nihutatud alumise aatomtasapinna suhtes 16
Deformeerimisel nihkuvad metalli kristallide osad mööda kristallvõre teatud tasapindu nihkepinnad. 2)Enamikule metallidele omane polümorfsus esinemine erinevais kristallilistes kujudes. Püsivaimaks võretüübiks on see, mille puhul metalli energiavaru ehk vabaenergia on väikseim. Temperatuuri, rõhu jt. Tingimuste muutudes muutub ka vabaenergia, võib muutuda ka metalli valents, mis kutsub esile võimaliku kristallvõre muutuse. Sama metalli erinevaid polümorfseid kujusid tähistatakse tähtindeksiga alfa, beeta jne. Temperatuur, mille juures metalli kristallvõre muutub, nim. kriitilisteks punktideks. Suurema tihedusega kristallvõred esinevad madalates temperatuuridel. 3) Kõik metallid kristalliseeruvad kindlal temperatuuril kristalliseerumistemperatuur.
Aatomifüüsika Aatomifüüsika: Bohri aatomimudel: peakvantarv, energianivoo, Bohri postulaadid. Kvantmehaanika teke ja põhiideed. Kaasaegne aatomimudel. Energiatasemed tahkises: metall, pooljuht, dielektrik. Aatomifüüsika · Aatomifüüsika käsitleb keemiliste elementide algosakestes - aatomites toimuvaid protsesse. · Aatomifüüsika kitsamas mõttes tegeleb aatomite elektronkatete uurimisega; aatomituumas toimuvaid protsesse uurib tuumafüüsika. Aatomimudel · Mis on mudel? Sõnaga "mudel" tähistavad teadlased mitte harjumuspärast odavat vähendatud koopiat, vaid originaaliga sarnaselt funktsioneerivat süsteemi. Aatomimudelid · Demokritos 5. saj. e.Kr. andis aatomile nime jaotamatu, katkilõikamatu. · Rosinakukli mudel Thomson · Planetaarmudel · Bohri mudel · Pilve mudel Aatomimudelid · Thomsoni aatomimudel kujutas endast sfäärilise sümmeetriaga homog...
pole. · kognitiivselt pikem tootmine, mõistmine · pragmaatiliselt omab alati taustal jaatavat vastet · Semantilis-leksikaalselt nõuab erinevaid leksikaalseid vahendeid Eitusega võivad kaasneda sekundaarsed modifikatsioonid: · sõnajärje muutused · aspekti ja aja neutraliseerumine eitavad lauses (nt komi keeles) · objektikäände muutus (nt vene ja eesti keeles: mul on raamat_ vs mul ei ole raamatut). Nt maungi k on eitus võimalik ainult irreaalsete verbivormidega. 32. Valents ehk verbi ühildumine kui palju verb enda külge liita saab. Verbid on kas intransitiivsed (sihitiseta), transitiivsed (sihiline), ditransitiivne. Otsest seost valentsi ja transitiivsuse vahel pole. Intransitiivsed on 1-valentsed tüüpiliselt, transitiivsed üldiselt 2- ja ditransitiivsed 3- valentsed. Ilmastikuverbid ei kuulu tüüpilistesse rühmadesse, tihti peetakse neid 0-valentseteks. Valentsi saab grammatiliste operatsioonide abil suurendada ja vähendada.
presenteeritakse valikuliselt ehk näidatakse vaid seda osa tegelikkusest, mis näitajale pikas perseptkiivis kasuks tuleb. Imidz on antropomorfne ehk inimesenäoline/-taoline. Imidzireklaam kirjeldab pigem tarbijat, kaubareklaam kaupa. Imidzireklaamid toetuvad elustiilile. HOIAK Hoiak- reageeriminekindlal moel, kas positiivselt või negatiivselt konreetsele reklaamiteatele selle esitamise hetkel. Hoiaku kui suhtmise üheks tähtsamaks mõõtmeks on VALENTS: kas inimene suhtub millessegi hästi või halvasti.
Kõikide elusorganismide ühised tunnused- 1)Elusorganismid koosnevad rakkudest. 2)Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. 3)Elusorganismid kasvavad ja arenevad. 4)Elusorganismid paljunevad. 5) Elusorganismidel on kõrge organiseerituse tase. 6) Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. 7) Elusorganismid reageerivad ärritusele. 8)Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- organell- rakk- kude- organ- organsüsteem(elundkond)- isend(organism)- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne. Molekul- aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. Prooton- positiivse laenguga osake aatomituumas. Neutron- ilma laenguta aatomituuma koostisosake. Elektron- negatiivse laenguga osake aatomituumas. Aatommass keemilise elemendi aatomi mass. Molekulmass aine molekuli ma...
ravimite aktiivsuse mõõtmisel, siis selle rakendamine ravimeetodite näol aga tembeldati pigem ebaeetiliseks. Eetikaga seotud küsimused on teiste hulgas üks suurtematest probleemidest, mis puutub platseebo rakendamisse psühhoteraapias. On küllaga ülevaateid sellest, kuidas näiteks antidepressantide mõju on jälendatav platseebo-tablettide abil. Tekib küsimus, kas selline olukord on eetiline ning milline on sellise olukorra moraalne valents näiteks patsiendi seisukohast. Kuna platseebost rääkides peetakse psühhiaatrias silmas eelkõige kliinilisi katseid, siis eetiline küsimus või konflikt puudutab kõige teravamalt just seda tahku. Freedman räägib tasakaalu kontseptsioonist, mis on ka antud konflikti aluseks. Tasakaal on olukord, kus puudub selgus selle kohta, milline kahest ravimeetodist (või grupist) kliinilises katses on parema tõhususega. Seda peetakse vajalikuks tingimuseks katse läbiviimiseks
Metallid. Perioodis vasakul pool paiknevatel elementidel esinevad metallilised omadused, paremale poole liikudes muutuvad elemendid järjest vähem metallilisteks. Metallideside esineb metalliiooni ja poolvaba elektroni vahel. Metalle iseloomustab läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus, metalliline side ja hea mehhaaniline töödeldavus. METALNE LÄIGE- (võime valgust peegeldada) on metallidele iseloomulik füüsikaline omadus. Kõige paremini peegeldavad valgust hõbe ja alumiinuim, seetõttu kasutatakse neid peeglite valmistamisel. ELEKTRI- ja SOOJUSJUHTIVUS suhteliselt vabade elektronide olemasolu tõttu on metallid head elektri-jasoojusjuhid. Parimad juhid on hõbe, vask, kuld, alumiinium. VÄRVUS-enamik on hõbevalg...
Keemilistes reaktsioonides metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena. 2Ca + O2 ---> 2CaO Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerija suurema elektronegatiivsusega mittemeetall, redutseerija on väiksema elektronegatiivsusega mittemetall. H2 +S ---> H2S Oksüdeerija- S, redutseerija H2 O2 + S ---> SO2 Oksüdeerija O2 ja redutseerija S Orgaaniline keemia süsinikuühendite keemia. Süsiniku valents on 4, N valents on 3 O -2 H1 Summaarne valem, el molekulivalem C2H6O Struktuurivalem Tasaapinnaline e. klassikaline joonise oodi. Lihtsustatud CH3 CH2 -OH Graafiline Kriipsudega. Orgaaniliste ainete liigitamine jne. 1. Süsivesinikud Sisaldavad ainult C-d ja H-d a) Küllastunud süsivesinikud e. alkaanid CnH2n+2 b) küllastumata süsivesinikud: 1) Alkeenid kaksiksidet sisaldavad CnH2n 2) Alküünid kolmiksidet sisaldavad CnH2n-2.
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused V. Redoksprotsessid 1. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsioon reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek; redoksreaktsoonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. 2. Elektroodipotentsiaal ja redokspotentsiaal Elektroodipotentsiaal (E), V potentsiaal, mille omandab metallelektrood tema soola lahuses pöörduva reaktsiooni Mz+ + ze- M tulemusena. x ...
keemistemperatuuridega ning pehmed. 2.3 Kovalentne side Kovalentne side on ühiste elektronipaaride abil tekkinud side. Tga esineb aatomite vahel molekulides (või kristallides). Ühine elektronipaar tekib ühinevate aatomite väliskihi üksikutest elektronidest vastavate aatomorbitaalide osalisel kattumisel. Paardumata elektronid on kõrge energiaga, paardunud elektronid madala energiaga (stabiilne seisund). Valents näitab ühe aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arvu. Näiteks on tüüpilised valentsid vesinikul 1, hapnikul 2, lämmastikul 3 ja süsinikul 4. Struktuurivalemites, mis näitavad aine ehitust, tähistatakse ühte ühist elektronipaari ühe kriipsuga: HH. Kui kahte aatomit seob kaks või kolm ühist elektronipaari, on tegu kordse sidemega (kaksik- või kolmikside): OCO, NN. Kovalentsel sidemel on kaks alaliiki.
Organisatsioonipoolne toetus on kas vastastikkus või vabatahtlikkus. Õiglus organisatsioonis jaguneb: jaotamise õiglus ja protseduuride õiglus. Inimese ja organisatsiooni sobivust mõõdetakse: subjektiivne-, tajutud ja objektiivne sobivus. Sobivuse tüübid on: lisanduv, täiendav, vajaduste-varude ja nõuete-võimete sobivus. Alateemadena veel sobivus inimese ja töö, inimese ja eriala, inimese ja kolleegide ja juhi sobivust. Emotsioonid tööl valents jaguneb positiivne (rõõmus, uhkus, elevus) ja negatiivne afektiivsus (ärritunud, hirm, viha). Läänelikule töökeskkonnale omased emotsioonid on viha, ärevus, süü, häbi, kadedus, armukadedus, lootus, uhkus, kaastunne ja armastus. Rahulolu ennustavateks teguriteks on: organisatsiooni võimalused ja piirangud, rolli omadused, töö ja pere konflikt, palk ja tajutud õiglus, tööstress ja läbipõlemine, koormus, autonoomsus, tööaeg, organisatsiooni liikmelisus, juhi ja
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused V. Redoksprotsessid 1. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsioon – reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek; redoksreaktsoonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste – elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine – elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine – elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. 2. Elektroodipotentsiaal ja redokspotentsiaal Elektroodipotentsiaal (E), V – potentsiaal, mille omandab metallelektrood tema soola lahuses pöörduva reaktsiooni Mz+ + ze- M tulemusena. x ...
ekvivalendiks. Ionisatsioon - tekivad vabad elektronid ja positiivselt laetud ioonid. Tavatingimustes on gaasid halvad elektrijuhid. Elektrivoolu juhib ainult ioniseeritud gaas. Gaaslahendus - elektrivoolu gaasis. Põrkeionisatsiooniks nimetatakse nähtust, kus elektriväljas kiirendatud elektron põrkudes gaasi aatomiga lööb sellest välja elektrone. Elektrivool pooljuhis on vabade elektronide ja aukude suunatud liikumine. Sõltuvalt sellest, kas lisandi valents on suurem või väiksem kui põhiainel, saadakse vastavalt elektron- ja aukjuhtivus. Elektrivool pooljuhtides on elektronide ja aukude suunatud liikumine. Laengukandjate laengu tõttu: n-juhtivuseks ja p-juhtivuseks. p- ja n- juhtivusega osade üleminekupiirkonda nimetatakse p-n siirdeks Transistor on pooljuhtseadis, mille abil saab tekitada, lülitada, võimendada ja muundada elektrisignaali (voolu). Valgusdiood – LED, lühend sõnast light emitting diode – on pooljuhtseadis,
BIOLOOGIA Elu tunnused VIIRUS EI ELA, SEST TAL PUUDUB RAKULINE EHITUS - Bioloogia uurib elu - Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust - Elu kirjeldatakse mitme erineva tunnuse kaudu - Elu olemasolu vältimatud eeltingimused on soojus, valgus ja vesi KÕIK ELUSORGANISMID KOOSNEVAD RAKKUDEST. - Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused - Väljaspool rakku elu ei ole - Kõige ürgsemad elusolendid on üherakulised organismid - Hulkraksed organismid koosnevad paljudest rakkudest Kõikidel elusorganismidel on ainevahetus ja energiavahetus - Kõik organismid vajavad elutegevuseks erinevaid aineid - Organismid saavad ümbritsevast keskkonnast aineid ja eritavad sinna jääkaineid - Ainevahetus on organismis pidevalt toimuvad ainete lagundamine ja sünteesimine - Loomad saavad nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid väliskeskkonnast, kuna nad ise org...
vaakumis - Paigalseisva m=kq k-elektrokeemiline laengu korral magnetvälja ei ekvivalent 2seadus: kõikide täheldata. Magnetväli tekib ainete elektrokeemiline koos liikuvate laengute ehk e. ekvivalent on võrdeline ainete elektrivooluga. keemiliste ekvivalendidega. Magnetväljapõhiomadus: ta k=A/Fz A-aatomi mass, F- mõjutab välja asetatud liikuvaid faraday arv, z-aine valents. laenguid e. elektrivoolu jõuga. 4)Ideaalse gaasi võrrand–on Elektrivool on nii magnetvälja võrrand, mis seob ideaalse tekitaja kui ka selle vastuvõtja. gaasi olekuparameetrid, kui see Amperi: juhile mõjuv jõud on gaas on tasakaaluolekus. võrdeline voolutugevusega ja pV=m/μRTkusp on gaasi rõhk, juhi pikkusega ning oleneb juhi V on ruumala, n on gaasi hulk, asendist magnetvälja suhtes ja
R. toimib kolmemõõtmeline aktivatsioonienergiat,ku rakus.1.regulatoorset.pr ruumiline ehitus kaugel id ei muuda otsessidele, asuvate aminohapjäk tasakaalu.Kiirened ka membraanide vahel aleha pöördereaktsioon,selleg ioonkanaleid, muudab kokkupakkimisel,kvater a tasakaalu füüsikokeem. tingimusi naar-ruumiliselt saabumine.2.Aktivatsio rakuvälises kk- korrastatud mitme onienergia vähenemise s,mõjustab peptiidahela saavutab katalüsaator metabolism.Lipiidid komb.Transportvalkug siirdeoleku sihtmärgina:toime a ravimid seostuvad stabiliseerimise põhineb membraani pöörduvalt(polaarsete teel.Ensüüm tagab lipiidse kaksikkihi rav läbi membr rakku optimaalse lõhkumisel.nt. viimiseks)pöördumatul reacts.,keskkon...
Organisatsioonipoolne toetus on kas vastastikkus või vabatahtlikkus. Õiglus organisatsioonis jaguneb: jaotamise õiglus ja protseduuride õiglus. Inimese ja organisatsiooni sobivust mõõdetakse: subjektiivne-, tajutud ja objektiivne sobivus. Sobivuse tüübid on: lisanduv, täiendav, vajaduste-varude ja nõuete-võimete sobivus. Alateemadena veel sobivus inimese ja töö, inimese ja eriala, inimese ja kolleegide ja juhi sobivust. Emotsioonid tööl valents jaguneb positiivne (rõõmus, uhkus, elevus) ja negatiivne afektiivsus (ärritunud, hirm, viha). Läänelikule töökeskkonnale omased emotsioonid on viha, ärevus, süü, häbi, kadedus, armukadedus, lootus, uhkus, kaastunne ja armastus. Rahulolu ennustavateks teguriteks on: organisatsiooni võimalused ja piirangud, rolli omadused, töö ja pere konflikt, palk ja tajutud õiglus, tööstress ja läbipõlemine, koormus, autonoomsus, tööaeg, organisatsiooni
Uskumatult väike poiss tassis suurt kotti Sõltuvusgrammatika L. Tesnière. Sõltuvushargmik: seosed sõnade vahel. Seos on regeeriva ja alistuva sõna vahel; regeeriv üksus koos talle alistatud üksustega moodustab sõlme. Lause koosneb verbaalsetest, substantiivsetest, adjektiivsetest, adverbiaalsetest sõlmedest. Keskne on verbaalne sõlm, sellesse kuuluvad aktandid ja sirkonstandid. Valents. tassis poiss kotti väike suurt uskumatult Traditsiooniline süntaks Lause pealiikmed (alus, öeldis) ja kõrvalliikmed. Alusrühm ja öeldisrühm. ALUS ÖELDIS poiss ============= tassis väike TÄIEND kotti SIHITIS uskumatult MÄÄRUS suurt TÄIEND ALUSRÜHM ÖELDISRÜHM
M aine * + nlahusti 58,5 g / mol * + 13,75mol Maine 58,5 g / mol M(H2O)=18g/mol 247,58 g nlahusti = = 13,75mol 18 g / mol 4.) Normaalsus M aine 6,67 g E aine = = = 36,5 g / ekv valents 1ekv maine 6,67 naine = = = 0,114ekv E aine 58,5 g / ekv naine 0,114ekv ekv Cn = = 3 = 0,456 Vlahus 0,250 dm dm 3 5 Kokkuvõte ja järeldused Tegelik NaCl sisalduse protsent liiva ja soola segus on 90%. (SeguC).
Keemia mõisted Aatommass on ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop elemendi teisend , mille tuumas on erinev arv neutrone Allotroop elemendi teisedid, mis erinevad neutronite arvu poolest molekulis Aatomorbitaal ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust Elektronegatiivsus iseloomustab elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes Ioon laenguga aatom või aatomirühm. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone Katioon Positiivne ioon Anioon negatiivne ioon Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Molekul aine väikseim osake, mis koosneb aatomitest Molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe elemendi aatomitest. ...
Või siis positiivselt kinnistades kui ta esitab juba valmis joonised ja lausuda mõned head sõnad ning naeratus pole ka siin kohal liiast. Sellised hüvitused toimivad kõige paremini järgnedes vahetult peale soovitud tulemuse või käitumise esinemist. 9 4 VROOMI TEOORIA Vroomi teooria, mille kohaselt on motivatsioon olemas juhul kui on täidetud kolm punkti: ootus ehk toimetuleku tõenäosus, hüvituse tõenäosus ja valents ehk hüvituse atraktiivsus. Ühe nende punktide puudumisel puudub ka motivatsioon. Võrreldes Jacobit V. Vroomi teooriaga näeme, et hüvituse atraktiivsus võiks nagu olemas olla. Samuti tundub mulle, et hüvituse tõenäosus on olemas. Puudu aga jääb toimetuleku tõenäosusest, Jacob on ebakindel ja ei usu, et saab ette antud ülesannetega hakkama. Selle pärast käibki ta kaastöötajate ja ülemuse jutul iga väikse probleemiga. Kuna Vroomi
Igasugune kõrvalkalle ideaalsest võre korraparast. 8.Millised on difusiooni kiirust mõjutavad faktorid? Difundeeruva osakese suurus, dif. mehhanismist, temp, aine kristallmodifikatsioon 9.Joonistage võimalikud metallide tsoonistruktuurid? 1)valentstsoon on vaid osaliselt täidetud elektronidega2)täis valentstsoon ja normaalolekus tühi juhtivustsoon kattuvad osaliselt.3)Ja 4) On sarnased: Kõik olekud valentstsoonis on täidetud, puudub kattumine juhtivustsooniga, valents ja juhtivsoon on eraldatud keelatud tsooniga. Erinevus 3) ja 4) vahel seisneb keelutsooni laiuses. 10.Kuidas on määratud valgusosakese e footoni energia? kus h -- blancki konstant, -valguse lainepikkus, -valguse sagedus. 11. Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv kahefaasilises alas? Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv kahefaasilises alas?v= 112.Analüüsi piiramatu lahustuvusega kahekomponentse süsteemi faasidiagrammi Kui mõlema komponendi
Kontrolltöö: Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66 Prooton positiivse laenguga aatomi osake; Neutron laenguta aatomi osake; Elektron negatiivse laenguga, paikneb orbitaalil; Massiarv tuumaosakest arv aatomituumas neutronite arv + prootonite arv; Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist; Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa; Aatomnumber ehk järjenumber; Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid; Liitaine keemiline ühend, esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid; Elektronkiht Isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronide arvu poolest ja seega ka massiarvu poolest; Keemiline element on ühesuguse tuumalaenguga(prootonite arvuga) aatomite liik. Elektronkate koosneb elektronidest, jaotub elektronkihtideks. Elektronskeem näitab elektronide paiknemist elektronkihtidel. Elektronpilv elektronide kiire liikumis...
Selleks, et keemiline reaktsioon üldse toimuda saaks peavad molekulid põrkuma. Samas mida rohkem on molekule, seda suurem on nende põrkumise tõenäosus. Mool (mol) on aatommassiühikus olevate aatomite arv ehk ainehulk, mis sisaldab niisama palju üksikosakesi, kui on aatomeid 12g süsiniku isotoobis C12. Valentselektronideks väise kihi elektronid, mis osalevad keemilise sideme moodustumisel. Valents - aatomi omadus moodustada aatomite vahel ühiseid elektronpaare, mis põhjustavad keemilise sideme tekke. 6. Elektronegatiivsuse all mõistetakse elemendi aatomi võimet siduda endaga elektrone (suur liidab+mittemetallilisus, väike loovutab) 7. Aatom koosneb väikesest raskest positiivselt laetud tuumast(prootonid ja neutronid) ja ümber tuuma tiirlevatest negatiivselt laetud elektronidest, mis on jaotatud elektronkihtidesse. 8
Ootuste teooria järgi ei sõltu motivatsioon ainult vajadustest, vaid tähtsad on ka ootused, mis inimesel on seoses mingi tegevusega. Inimese pingutus sõltub sellest, kui väärtuslikuna tajutakse oletatavat tulemust, kui tõenäolisena tajutakse selle tulemuse saavutamist ja millised on töötaja võimed oletatava tulemuse saavutamiseks. On kolme tüüpi ootuseid: seos pingutuse - tulemuse vahel (E-P); seos tulemuse - tasu vahel (P-O); valents. Inimene analüüsib oma ootusi pingutuse - tulemuse ja tulemuse - tasu vahel. Valents näitab kui väärtuslik on konkreetne tasu inimesele selle tulemuse suhtes. Näiteks oletame, et müügimees leiab, et tehes 10 kõne veel, tõuseb tema käive 15% , järelikult tõuseb selle tulemusena ka palk 15%. Nüüd jääb üle valentsi järgi otsustada, kas see 15%- line palgatõus kompenseerib selle vaeva. MOTIVATSIOON = E - P * P - O * VALENTS .Juhi funktsioon on
Mis on praimine? Praimimine ühe (alavälise) stimuli mõju teisele stiimulile reageerimisele. Praimimist võib seletada leviva aktiivsusena seosevõrgustikes. Praimimine võib seeläbi muuta mitmesuguste kognitiivsete struktuuride (mõistete, skeemide, ideede, mälestuste jms) aktiveerumise tõenäosust. Praimimine alavälise infotöötlus. Afekti praimimine Must nägu ilus "ilusa" valents? Valge nägu kole "koleda" valents? Otsuse praimimine Ankurdamine on eelaktiveeritud arvu mõju arvulistele hinnangutele ja otsustele. Ankurdamine kui (osaliselt) praimimisfenomen: mis kuupäeval sa sündisid? Kas maksaksid oma sünnikuupäeva jagu eurosid selle pileti hinna eest? Kui palju oleksid nõus selle eest maksma? Raamistamine mõiste tasandil Raamistamise teooria (ing k framing). Selle teooria point on, et ajakirjanduslikud tekstid kajastavad
kriit, A portselan,O paber,O kilematerjal,O alumiinium,O teras,O maagaas,O tsellofaan,A süsihappegaas Millised neist ainetest põlevad: CH4 põleb HCl H2O CO C2H2 põleb NH3 H2CO3 H2S Page 13 HBr C2H6 Põleb BaCl H2S Süsiniku ahelad võivad olla hargnematta, hargenud a tsükliks sulgunud. Süsiniku valents on orgaanlistes ühendites alati neli Valents näitab, mitu kovaletset sidet võib antud aatom moodustada. Kui element on ühekordse sama elemendiga on tegemist kovalente üksisksidemega. Kahe elektronpaari abil tekib kovalentne kasksiksida, kolme elektronpaariga kolmikside Nende põhimõtete abil saab kirjutada struktuur valemeid. 1. Metaan CH4 2. Etaan C2H6 3. Propaan C3H8 4. Butaan C4H10 5. Pentaan C5H12
Kui kristalli pinnal on laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Järgnevalt jooniselt on näha, et adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, ja I- ioonid. Mida suurem on iooni valents, seda tugevamini ta seob end vastasmärgilise pinnaga. Seepärast Al3+ adsorbeerub paremini kui K+. Adsorptsiooni kristalli pinnale võib vaadelda kui kristalliseerumise jätku. Kristalli saab edasi ehitada aga nende ioonidega, millest kristall juba koosneb. Järgneval joonisel näidatud AgI kristall on asetatud KI lahusesse. Kristall adsorbeerib iodiid-ioone, kuna need lähevad samuti kristalli koostisse. Kui nüüd sama kristall paigutada AgNO3 lahusesse, siis toimub Ag adsorptsioon
Keemiline side Kovalentne side Keemilise sideme teooria põhiseisukohti vaatleme vesiniku molekuli tekke näitel: H + H H2 + 431 kJ Vaba vesiniku tuuma ümbritseb 1s kerasümmeetriline elektronpilv. Aatomite Ha ja Hb lähenemisel teineteisele tekivad kahte tüüpi elektrostaatilised jõud: 1. tõmbejõud ühe aatomi tuuma ning teise aatomi elektroni vahel, 2. tõukejõud kahe tuuma vahel. Kui teineteisele lähenevad kaks aatomit, mille elektronide spinnid on antiparalleelsed, siis esialgu on ülekaalus tõmbejõud, edasisel lähenemisel aga tõukejõud. H2 molekuli moodustumisel kattuvad aatomite elektronorbitaalid ning moodustuvad molekulaarsed kaheelektronilised pilved, mis ümbritsevad kahte positiivse laenguga tuuma. Tuumadevahelises alas on kattuvate elektronpilvede tihedus maksimaalne. Negatiivse laengu tiheduse suurenedes tuumade vahel tugevnevad märgatavalt erinimeliste laengute tõmbejõud, võrreldes vastavate jõududega üksikute aa...
Polaarsetes dielektrikutes on molekulide dipoolmomendid tavaliselt orienteeritud täiesti ebakorrapärast. 4. Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb elektrolüüdi koostisosade eraldumine elektroodidel, see on elektrolüüs. 1 seadus: elektroodil eraldunud aine hulk on võrdeline elektolüüti läbinud laenguga m=kq k-elektrokeemiline ekvivalent 2seadus: kõikide ainete elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline ainete keemiliste ekvivalendidega. k=A/F-z A-aatomi mass F-faraday arv z-aine valents 5. Dispersiooniks nimetatakse aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest. Aine murdumisnäitajat võib defineerida kahel kujul: 1-geomeetriline määratlus, mille järgi ainemurdumisnäitaja on valguse langemis-ja murdumisnurga siinuste suhe, kui valgus langeb ainele vaakumis. 2-määrab murdumisnäitaja levimiskiiruse järgi samades keskondades.
Fosfor ringe. Fosfor on enamasti setetes, kivimites ja mullas. Mulla või kivimite lagunemisel tekib fosfaat PO . See lahustub vees mida taimed ja mikroobid omastavad. Seda kasutatakse oma kudede ülesehitamisel. Tekib jällega varies kus läbi lagundajate tekib fosfaat mis satub mulla osakestesse. Fosfaadiga püsivaid ühendeid mulles mooduatavad Ca, Fe, Al, Mg. Kui nad lagunevad läheb fosfaat uuesti ringlusesse. Olulisem osa on raud, mis mooduatab raudfosfaadi. Raua valents peab aga olema 3. Kui kekkond muutub anaeroobseks saab raud 2-ks. ja ja vabaneb fosfaat. Aeroobses keskkonnas vabanemist ei toimu. Eriti oluline on see järvedes. Seal setib setetesse fosfaat raudfosfaadina. Kui järve põhjasetted muutuvadanaeroobseteks vabaneb fosfaat vette. See aga võib põhjustada eutrofeerumist, täiendava orgaanika kasvu ja seda rohkem anaeroobsemaks veekogu muutub. Selle tulemusel järv hävitab ennast.Veekogu keskkond peab jääma aeroobseks
Kindlustunne Vastutuse usaldamine Töötingimused Enesearendust pakkuv töö Kontrolli ulatus Huvipalluv töö Inimestevahelised suhted tunnustus Töökultuur Juhtimise kvaliteet Hertzberg väidab, et kui hügeeni faktorid on täidetud, on inimene rahulolev. Tõeline vastutus motiveerib ka otsustamisvajadust. V.Vroomi ootuste teooria Motivatsioon on kolme teguri korrutis: valents (tulemuse saavutamise soovi tulemus), toimetuleku tõenäosus, hüvituse tõenäosus. Igaüks neist annab +1, 0 või -1 punkti. Kui inimesel on positiivne punktisumma igal alal (kokku 3p), on ta motiveeritud. S.Adamsi võrdsuse teooria Töötajate tasu ja Teiste töötajate tasu ja jõupingutuste suhe jõupingutuste suhe
atraktiivsusel inimese jaoks. 1. Ootus ehk toimetuleku tõenäosus on inimese hinnang tegevuse või tööga toimetulemiseks. Vastavalt hinnangule võib ootust väljendada 0-st („ei saa üldse hakkama“) +1-ni („tulen suurepäraselt toime“). 2. Hüvituse tõenäosus näitab, kuivõrd inimene usub hüvituse tegelikku saavutamist. Hinnatakse 0-st („ei usu, et tegevus viib hüvituseni“) +1-ni („usun, et tegevus viib hüvituseni“). 3. Hüvituse atraktiivsus ehk valents on potentsiaalse väljundi või hüvituse tähtsus inimese jaoks. Atraktiivusust hinnatakse 1-st (negatiivne, vastumeelne) kuni +1-ni (positiivne, soovitud). Motivatsiooni olemasoluks peavad kõik tegurid olema positiivsed. Õigluse teooria J. Stacey Adamsi poolt arendatud õigluse teooria väidab, et töötajad tajuvad seda, mida nad saavad töösituatsioonist (väljundid) seoses sellega, mida nad selle jaoks
Aatomiks - nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma- koostisesse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate- moodustavad elektronid. Isotoobid- on elemendi teisendid,mille tuumas on erinev arv neutroneid. Aatomorbitaal- on ruumisosa, kus elektron viibib kõige sagedamini. Keemiline element - kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik/kogum. Aatomnumber - Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. Tuumalaeng - aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Massiarv, aatommass - Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku. Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. elektronoktett - Kui aatomi väliskihis on kaheksa e...
sõltuvuses aatomite tuumalaengust (järjenumbrist)perioosilisusseadus Mendelejev 1869 Perioodilisusseadus on keemia ja füüsika tähtsamaid seadusi üldse. PS toimub kogu Universumis. 1923 täiendas Bohr: omaduste perioodiline kordumine on põhjustatud kordustest elektronkihtide struktuuris. Elektronegatiivsused suurenevad süsteemis üldiselt vasakult paremale (perioodi piires suurenevad) ja vähenevad ülalt alla (rühma piires vähenevad). Valents: aatomite võime moodustada keemilisi sidemeid. Atmosfäär:püsivad komponenedid:N2(78%),O2(21%),väärisgaasid Ar(0,93%); muutuvad komponendid CO2(0,04%) ja H2O(0,001%-4%); juhuslikud komponendid:SO2, H2S; CO; NH3 Litosfäär: O(47%), Si(29,5%), Al(8,05%), Fe(4,65%), Ca(2,96%), Na(2,5%), K(2,5%) levinumad on väikese järjenumbriga (-26) ja paaris- järjrnumbriga elemendid. Hüdrosfäär: ~71% Maa pinnast, sooladest kõige rohkem halogeniide (85%,peam
Teadmiste tasandil on enam vähem lihtne mõjutada Väärtuste tasandil on inimest kõige raskem mõjutada. Hoiak hinnanguline suhtumie, mis väljendub uskumustes, tunnetes ja kalduvustes käituda mingil kindlal moel. On suhtelisel püsiv eelsoodumus või valmisolek reageerida teatud kindlal moel kas siis soodsalt või ebasoodsalt konkreetsele reklaamiteatele selle esitamise hetkel. Kujuneb aja jooksul,väljendub isiklik arvamus. Hoiaku kui suhtumise üheks tähtsamaks mõõtmeks on VALENTS: kas inimene suhtub millegisse positiivselt või negatiivselt. Hoiak ,,politseinuku" suhtes ,,Ment"? Hoiaku uuringud Peamine hoiaku uuringute meetod:Likert'i skaala PEETER.EKI.EE:5000/VALENCE ABC (hoiaku) mudel Nn Benjamin Bloom'i kolmik Affective factor/afektiivne /hedooniline / komponent Behavioral factor/käitumislik Reklaamipsühholoogias on olulised mitu hoiaku tasandit: *üldine hoiak reklaami kui sellise suhtes *hoiak konkreetse reklaamiteate suhtes
4) lugupidamisvajadus 5) eneseteostusvajadus - Apertseptsioon - iga uue tajumise sõltuvus eelmisest elukogemusest. Motivatsiooni analüüs käsitluste abil: 1) Võrdsusteooria - võrreldakse oma tööd ja selle eest saadavat tasu teiste inimeste töötulemustega ja tasuga. 2) Ootusteteooria - töötaja on motiveeritud siis, kui temalt nõutav võimaldab tal ühtlasirealiseerida ka taenese ootusi ja eesmärke. - pingutus-tegevus - tegevus-tagajärg - valents (olulisus) - motiatsioon tekib siis, kui kõrge valents seostatakse konkreetse situatsiooniga. 3) Mõjutusteteooria - rõhutab seoseid tegevust esile kutsuvate mõjurite tugevuse ja iseloomu ning tegevuse tulemuse vahel. - Ootus - usk, et teatud käitumine võib olla edukas või ebaedukas. - Õppimine - protsess, milles kogemuse (teadmise) mõjul tekib muutus käitumises. 9
ja negatiivsete laengute keskmed ei lange kokku. Molekuli polaarsust iseloomustatakse dipoolmomendiga. q - iooni laeng, r - ioonide keskmete vaheline kaugus. qr Dipoolmoment on vektorsuurus. Iooni laeng on seotud valentsiga. Ühevalentsetel ioonidel on laeng võrdne elektroni laenguga: q = qe =1,6.10-19 C. Mitmevalentsetel ioonidel Ze r Z - iooni valents. Polaarsed ei ole mitte ainult ioonsed molekulid, vaid ka osa kovalentseid molekule, kus positiivsete ja negatiivsete laengute keskmed ei lange kokku. 2.5. MOLEKULIDE MAGNETILISED OMADUSED Kui aatomis toimub laengute liikumine, siis kaasneb sellega magnetmoment iS i – elementaarvool aatomis m µm S i Elementaarvoolude põhjuseid aatomis on kolm: elektroni orbitaal, elektroni spinn, tuuma spinn. Elektronide olek aatomis on kvanditud
1. KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama pa...
inimesi. Töötajate motiveerimine tasustamissüsteemi kaudu ebaõnnestub suure tõenäosusega neis ettevõtetes, kus puudub mõni motiveerimise koostisosa ( Eero 2001). Ootusteteooria järgi peaksid ideaaljuhul töötajale esitatavad nõudmised langema kokku tema enda ootustega. Enne jõupingutuste rakendamist arvestatakse kolme tegurite grupiga (Vadi 2004: 99-103): · pingutuse ja tegevuse tõenäosuslik seos; · tegevusega tagajärje saavutamise tõenäosus; · valents ehk olulisus võrreldes analoogsete tegevustega Kui eesmärgid on liiga kõrged ja mittesaavutatavad, siis inimestel tekib motivatsiooni asemel demotivatsioon. Ootuste teooria puhul pingutavad inimesed ainult neile oluliste tasude nimel. Motivatsiooni loomiseks tuleks leida tasustamised, mis on erinevatele inimestele olulised. Samuti tuleks määratleda eesmärgid, mis oleksid saavutatavad ja siduda soovitud tulemus töötasudega. 3. RAHULOLUTEOORIAD 3.1
Elektronkihtide arv on Mendelejevi tabelis seotud rea numbriga. C paikneb 2 reas ja tal on 2 elektronkihti. Tuuma ümber I kihil tiirlevad 2 elektroni ja II kihil (välimisel kihil) 4 elektroni. Viimast kihti nimetatakse ka valentskihiks, elektrone, mis seal liiguvad valentselektronideks. Aatom on stabiilsem, kui tema valentskihil ei ole paardumata elektrone. Elu ehituskividel H, C, O ja N on valentskihil kõigil paardumata elektronid: H - 1; C - 4; O - 2 ja N - 3. Niisugune on ka nende valents ühendites. Need on keemiliselt aktiivsed elemendid. Mis on energia? Energia on mateeria võime teha tööd, panna midagi liikuma, tõsta mingi keha temperatuuri, muuta aine keemilist struktuuri jne. See võime avaldub kahel erineval moel: hoitud potentsiaalina või aktiivse liikumisena. Hoitud energia potentsiaali nimetatakse potentsiaalseks energiaks, liikumise energiat kineetiliseks energiaks. Potentsiaalne energia sõltub objekti positsioonist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
