Alkoholid ja karboksüülhapped Alkoholid on sellised süsivesinikest tuletatud ühendid, milles üks või enam vesiniku aatomit on asendatud ühe või enam hüdroksüülrühmaga (-OH- rühmaga) Alkoholid ei muuda indikaatori värvi. R-alküülrühm (tuletatakse alkaani valemist lahustades ühe vesiniku aatomit) R-OH CH4 metaan ; CH3 metüül ; CH3OH metanool Metanool CH3Oh on suure süsinikuühendite rühm alkoholide kõige lihtsam esindaja. Metanooli võib saada metaani oksüdeerumisel: 2CH4 + O2 -> 2 CH3OH Metanool on värvitu, põletava maitsega mürgine vedelik, mis keeb temperatuuril 65C ja seguneb veega igasuguses vahekorras. Vähene kogus metanooli võib põhjustada raskeid tervisehädasid, sealhulgas pimedaks jäämist.
valemit 4: V1= G1 G2/ v , [Valem 4.] kus G1 - keha mass koos parafiiniga õhus [g] G2 - keha mass koos parafiiniga vedelikus [g] v vee absoluutne tihedus [g/cm3] Parafiini ruumala [cm3] Vp= G G1/ p [Valem 5.] kus G - kuiva proovikeha mass õhus ilma parafiinita [g] p = 0,93 g/cm3 Keha maht [cm3] V0=V1-Vp [Valem 6.] Keha tihedus 0 [kg/m3] arvutatakse valemist: 0 = G/V0 *1000 [Valem 1.] Töö tulemuste vormistamine 1. Materjali poorsus on väike ja ta katse käigus praktiliselt vett ei ima. Materjali nimetus messing - proovikeha mass õhus G = 77,6[g] - proovikeha mass vees G1 = 68,2[g] - proovikeha maht V0 = 9,4 [cm3] - proovikeha tihedus 0 = 8255,32 [kg/m3] 2. Materjal on poorne ning mahu määramisel nõuab parafiiniga katmist. - kuiva proovikeha mass õhus ilma parafiinita G = 58,1[g]
kätkenud energia. Aineosakeste kineetiliste energiate summa. Erisoojus on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Gaasi kogu siseenergia muutub tehtud töö ja saadud soojushulga arvelt. Valem: U = A + Q. Kui tööd teeb gaas ise või toimub jahtumine, siis on mõlemad suurused negatiivsed, sest gaasi energia väheneb. Gaas teeb tööd paisumisel, ehk siis, kui muutub tema ruumala. Gaasi tööd saab arvutada valemist: A = pV, kus p - gaasi rõhk ja V - ruumala muutus. PILET9 1.Mis on ideaalne gaas? Ideaalne gaas- tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus a) molekulid loetakse punktmassideks, b) molekulide põrgetel seinaga nende kiiruste väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruste suund. c) Molekulide vahelist vastastikmõju ei arvestata. 2.Gaasi olekuvõrrand. pV=m/M*(R*T) p-rõhk (Pa), V-ruumala(m3), m-gaasi mass(kg) M-molaarmass (kg/mol), universaalne gaasikonstant R=8.31 PILET10 1.Soojusülekande liigid
Liugehõõrdejõud on võrdeline pindu kokku suruva jõuga s.t rõhumisjõuga: F h = * N F h hõõrdejõud hõõrdetegur N- rõhumisjõud Hõõrdumist põhjustavad pinnakonarused ja molekulide tõmbejõud, mida saab vähendada määrimisega. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: F - elastsusjõud K keha jäikus l teepikkus 17. sajandil avastas selle inglise füüsik Robert Hooke ( 1635- 1703) ning tema järgi kutsutakse seda ka Hooke'i seaduseks. NEWTONI KOLMAS SEADUS Newtoni kolmandat seadust saab sõnastada järgmiselt : Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Kui autoga paigalt võttes anname sidurit vabastades gaasi, rakendame tegelikult
elektromotoorjõuks (emj). ε = Ak / q Elektromotoorjõud on maksimaale pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada Emj ja ohmi seadus Kõrvaljõudude töö, mida laengu liigutamiseks vooluringis tehakse, koosneb: Ak = Av + As , Kus Av ja As on vastavalt väljaspool vooluallikat tehtav töö ja vooluallika sees tehtav töö. U=IR ε = I R + Ir Kus R on välistakistus ehk takistus väljaspool vooluallikat ja r on vooluallika sisetakistus. Eelmisest valemist saame: I = ε / (R+r) Seda nim Ohmi seaduseks kogu vooluringi kohta Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromootorjõuga ja pöördvõrdeline ahelakogutakistusega. Kodune ül Selgita mõisteid vooluallika tühijooks ja lühis (kirjalikult vihikusse). Õp lk 104 – 105. Uurida, kuidas kujuneb Eesti elektri hind! Kordamis küsimused 1. Elektrivoolu tekkemehhanism. Elektrivoolu tugevust määravad suurused, I = qnvS
2. Asendame integreerimise x järgi integreerimisega u järgi 3. Eeldades, et on üksühene ja diferentseeruv omab ta pöördfunktsiooni 4. Kirjutame funktsiooni tuletise diferentsiaalide jagatisena 5. Korrutame selle võrduse du-ga saame 6. Asendame x ja dx integraali all saame Ositi integreerimise valem Olgu ja kaks diferentseeruvat funktsiooni. 1. Paneme kirja nende korrutise diferentsiaali 2. Integreerime seda avaldist 3. Kuna , siis (konstandi C võib valemist välja jätta sest mõlemad määramata integraalid sisaldavad juba määramata konstante) 4. Viies võrduse teisele poolele saamegi 14. Funktsiooni integraalsumma ja määratud integraali mõisted See summa on funktsiooni integraalsumma lõigul Määratud integraal 1. Tähistame pikima osalõigu pikkuse sümboliga 2. Muudame [a,b] tükeldust järjest peenemaks nii, et pikima osalõigu pikkus läheneb nullile. 3
Liugehõõrdejõud on võrdeline pindu kokku suruva jõuga s.t rõhumisjõuga: F h = μ* N F h – hõõrdejõud μ – hõõrdetegur N- rõhumisjõud Hõõrdumist põhjustavad pinnakonarused ja molekulide tõmbejõud, mida saab vähendada määrimisega. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: F - elastsusjõud K – keha jäikus l – teepikkus 17. sajandil avastas selle inglise füüsik Robert Hooke ( 1635- 1703) ning tema järgi kutsutakse seda ka Hooke’i seaduseks. NEWTONI KOLMAS SEADUS Newtoni kolmandat seadust saab sõnastada järgmiselt : Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised.
Lugem A Lugem mA 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 6. Esitage andmed juhendajale kontrollimiseks ja seejärel võtke skeem lahti. 7. Joonestage sõltuvuse I a = f ( I s ) graafik. 8. Määrake graafikult kriitiline solenoidvoolu tugevus I sk e 9. Arvutage valemist (2) magnetiline induktsioon B ja seejärel (1)-st elektroni erilaeng . m Võrrelge tulemust tabeliväärtusega ja hinnake suhteline mõõtehälve. Arvutused Algandmed U A = 24,0 ± 0,2V I sk = 1,25 ± 0,1A N µ 0 = 4 10 -7 = 12,57 10 -7 A2 N 2067
Gravitatsioonijõud!! Gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks ehk gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nim raskusjõuks. Maapinna ligidal saab raskusjõudu arvutada valemist Fr=mg, kus Fr on kehale mõjuv raskusjõud, m on kehale mass ja g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,8N/kg(kasut g=10N/kg). Elastusjõud!! Keha kuju muutmist nimetatakse deformatsiooniks. Elastseks kehaks nim keha, mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub(padi, vedru). Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu(plastiliin)
Ellimineerige ka gaasi universaalkonstant. 94. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. 95. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. 96. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. 97. Mis on vabadusastmed ideaalse gaasi molekulidele rakendatuna? 98. Teades ühe vabadusastme kohta tulevat energiat, andke ideaalse gaasi siseenergia valem. 99. Milline on termodünaamika I seadus? Valem ja tähiste seletused. 100. Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem. 101. Mis on soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus? Valemid. 102. Kuidas leitakse töö isohoorilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid. 103. Kuidas leitakse töö isobaarilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid. 104. Mis on adiabaatilise protsessi tunnus? Võrrand. 105. Mis on ringprotsess? Joonistage p-V teljestikus otsetsükkel ja pööratud tsükkel. Milline on tehtud töö nendes tsüklites? 106
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12 (optika) OT SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG Töö eesmärk: Töövahendid: Suhkrulahuse eripöörangu või Poolvarju polerimeeter,analüütilised kaalud, kontsentratsiooni määramine. mensuur,mõõtjoonlaud,suhkur. Skeem 1 2 3 4 5 6 7 8 · 1 lamp · 2 kondensor · 3 valgusfilter · 4 polarisaator · 5 kvartplaadiga diafragma · 6 uuritava vedelikuga täidetud toru · 7 analüsaator · 8 pikksilm Töö käik 1. Tutvuge polerimeetri ehituse...
allikapinge on ε ja sisetakistus r. Vooluringi välistakistus on R. Millega võrdub pinge akumulaatori klemmidel, kui akumulaatori klemmid on lühistatud (Vooluringis on lühis) ? (1p.) a) U = 0 (lk 104) b) U = ε c) U = IR d) U = Ir e) U = I(R+r) 6. Vooluallika moodustavad mitu rööbiti ühendatud elementi, mille allikapinged on vastavalt ε1,ε2..., ning sisetakistused r1,r2..., siis vooluallika allikapinget ja sisetakistust saab arvutada valemist... (2p.) a) ε = ε1 = ε2 =... (lk 83) b) ε = ε1 + ε2 +... c) r = r1 + r2 +... d) r = r1 = r2 =... e) 1/r = 1/r1 + 1/r2 +...(lk 83) 7. Mis on elektromotoorjõud ehk allikapinge ? (3p.) Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. (lk 101) Elektromootorjõud näitab kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi
= 8,20 + -1,9 - 0,5 - = -0,74m 19200 + 325 2 317 Järeldus: Laeva avarii vee vabapinna tõttu lõplik metatsentri kõrgus on negatiivne ja seega negatiivne algpüstuvus ning laev on rippes. Staatilise püstuvuse diagrammil moodustub nn. angle of loll. 4.2. Vigastatud ruumi veega täitumise kiirus Ruumi veega täitumise kiirus m3/sec läbi veealuse ava arvutatakse valemist Q = µ A 2 g H või Q = µ A 2 g ( H - h) , siin vooluhulga tegur, mille suuruseks 0,6 ...0,75; A augu pindala; H augu süvis laeva WL-st; h augu keskme süvis ruumi veepinnast. Näidis 5. Laeva keres on 2m süvisel auk mõõtmetega 250x250mm. Leida laeva veega täitumise kiirus.
tarbijast (koormusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektrimotoorjõu ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, võrreldes teiste vooluringi elementide takistusega, siis võib edaspidi neid mitte arvestada, lugedes nende takistuse võrdseks nulliga. Seega on voolutugevus leitav valemist: kus R on vooluahela välistakistus, siin tarbija takistus ja r on vooluallika sisetakistus. Elektromotoorjõu definitsioonist on teada, et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse töö Järelikult vooluallika koguvõimsus Samal ajal tarbijal eraldunud võimsus ehk nn kasulik võimsus (1) Tarbijal on eralduv võimsus maksimaalne kui tarbija takistus R ja vooluallika sisetakistus r on võrdsed.
H2S divesiniksulfiidhape S2- -sulfiid Aineklassid ja ühendite nimetamine Tunnus Näide Ainekass Selgitus Näide nimetusest valemis nimetuses valemist Lihtained koosneb ainult ühest elemendist, nimetus on sama, mis elemendil O2 hapnik Al alumiinium Aluseline 1) metall+oksiid (o.a ei muutu) Na2O naatriumoksiid metall + O oksiid oksiid 2) metall(o.a)oksiid (o.a muutub) FeO raud(II)oksiid
paisumistöö on seotud järgmise valemiga Q = ∆U + A , kus Q on juurde antav (või ära võetav) soojushulk, ∆U siseenergia muut ja A paisumistöö. Soojusmasina kasutegur: kus Q1 on süsteemile juurde antav soojushulk ja Q2 jahutile ära antav soojushulk. Ideaalse soojusmasina kasutegur: kus T1 on soojendi temperatuur ja T2 jahuti temperatuur. Soojendamisel vajaminev soojushulk, kui soojendamisel aine agregaatolek ei muutu, arvutatakse valemist Q = c m∆T , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja ∆T temperatuuri muut. Aine sulatamiseks sulamistemperatuuril vajaminev soojushulk Q = λ m , kus m on sulatatava keha mass ja λ tema sulamissoojus. Aine aurustamiseks keemistemperatuuril vajalik soojushulk Q = r m , kus m on aurustatava vedeliku mass ja r aurustamistemperatuurile vastav aurustumissoojus.
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 14 TO allkiri: Poiseuille´ meetod Töö eesmärk: Vedeliku Töövahendid: Katsesead, mensuur või sisehõõrdeteguri määramine kaalud, mõõtejoonlaud, termomeeter, Poiseuille´ meetodil. anum. Skeem: Joonis 1. Töö teoreetilised alused Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi: dv 1. F=ηS , dx kus η on sisehõõrdetegur (dünaamiline...
4. kodutöö 2. ülesande lahendus Teie ülesanne on leida ettevõtte AS ABC kapitali hind. Ettevõtte kohta on teada järgmine informatsioon: Ettevõte on emiteerinud kokku 300 000 aktsiat. Kokku on ettevõttel bilansi järgi omakapitali 3.5 miljonit kuid sarnaste ettevõtete aktsiate P/B („price-to-book”) suhtarv on börsil keskmiselt 1.50. Ettevõtte beeta on 1.5 ning viimase majandusaasta kasum oli 800 000. Ettevõte maksab dividendideks regulaarselt 80% oma kasumist. Kasumi (ja dividendide) pikaajaliseks kasvumääraks oodatakse 4% aastas. Ettevõte AS ABC on emiteerinud ka eelisaktsiaid, kokku 10 000 tükki nimiväärtusega 100 eurot ning dividendimääraga 10%. Eelisaktsiate hetketootlus 5% aastas. Ettevõte on emiteerinud lisaks 6-aastase tähtajaga kupongvõlakirju. Võlakirju on emiteeritud kokku 5 000 tükki, nimiväärtusega 1 000 eurot. Võlakirjade kupongintressi...
vastavalt Newtoni III seadusele sama suure jõuga vastu mõjuks. Reaktiivliikumiseks nimetatakse liikumist, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa. Olgu raketikesta ja selles asuva aparatuuri ning meeskonna mass mr, kütuse ja sellest tekkivate gaaside mass mk ning gaaside väljapaiskumise kiirus vk. Et algul on rakett paigal ja impulss null, saame impulsi jäävuse seaduse välja kirjutada järgmiselt: Avaldame siit raketi kiiruse Sellest valemist näeme, et rakett liigub gaaside väljapaiskumisele vastassuunaliselt (miinusmärk!) ja kiirus on seda suurem. Esimese reaktiivliikumise põhimõttel töötava seadme ehitust on esimesel sajandil kirjeldanud antiikkreeka matemaatik ja insener Heron. Tegemist oli kahe düüsiga varustatud õõnsa metallkeraga, millesse suunati vee keemisel tekkiv aur. Düüsidest suure kiirusega väljuva auru reaktiivjõud pani selle nn Heroni kera pöörlema. Tänapäeval on reaktiivmootorid väga levinud.
Selle parameetri puuduseks on tema dimensioon suuruse dispersiooni dimensiooniks on suuruse enda dimensioon ruudus. Näeme, et suurust ja tema dispersiooni on väga ebamugav võrrelda. Seetõttu kasutatakse mõõtmisteoorias mõõdiste hajumise iseloomustajana positiivset ruutjuurt dispersioonist standardhälvet. Mõõtmiste suure arvu korral saab suuruse x ehk standardhälbe (ruutkeskmine hälve vanemas kirjanduses) leida valemist n ( xi xt ) 2 i 1 x . n 16
d) M O x ( Fk ) = 0 : 1 M - M p + P r + 1r = 0 (2.4e) k =1 sest jõud N , W ja Q punkti O suhtes momenti ei anna, kuna nende mõjusirged läbivad punkti O. P Pr Siia võrrandisse tuleb nüüd asendada valemist (2.1) 1 = g a , ehk (2.4d) tõttu 1 = g , ning W i2 2 valemist (2.3) M = . Saame g 2 Wi2 P r 2 - M p + Pr + =0 g g millest = (
Juhul kui keha teeb paisumisel (kasulikku) tööd, on A positiivne ( A > 0), juhul kui aga keha kokkusurumiseks tehakse (välist) tööd, on A negatiivne ( A < 0). Keha siseenergia on molekulide soojusliikumise summaarne kineetiline energia ja molekulide vastastikmõju potentsiaalse energia summa, ideaalse gaasi korral aga summaarne kineetiline energia. Soojushulk on energia, mis antakse kehale soojendamisel, või võetakse kehalt jahutamisel. Soojushulk arvutatakse valemist Q = c m T , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja T temperatuuri muut. Isobaarsel protsessil tehtud töö A = p V , kus p on rõhk ja V ruumala muut. 1 Näidisülesanne 1. Gaas sai soojushulga 100 J ja tegi tööd 140 J. Kuidas ja kui palju muutus tema siseenergia? Lahendus. Teeme lihtsa joonise, mis Antud: näitab, et gaas saab mingi Q = 100 J soojushulga ja teeb paisumisel
2 on see ümbritsetud pideva joonega). Tähistame selle kujundi pindala sümboliga S. Meie eesmärk on tuletada valem pindala S jaoks. Selleks jaotame lõigu [a, b] n osalõiguks punktidega x0, x1, x2, . . . , xn, kusjuures a = x0 < x1 < x2 < . . . < xn = b. Fikseerime igal osalõigul [xi-1, xi] ühe punkti pi. Tähistame xi = xi - xi-1 . Terve kõvertrapetsi ligikaudse pindala valemi saame, kui summeerime osapiirkondade pindalad: Saame ligikaudsest valemist järgmise täpse valemi pindala jaoks: Oma geomeetrilise sisu tõttu nimetatakse seda valemit ristkülikvalemiks. 35. Määratud integraali omadused 36. Teoreem muutuva ulemise rajaga integraalist ilma tõestuseta. NEWTON- LEIBNITZI VALEM Teoreem muutuva ülemise rajaga integraalist x
a. F&G=(FG) FvG=FG 11. Ekvivalentsi avaldis teiste tehete kaudu a. FGF&GvF&G FG(FG)&(GF) Järeldumine on olukord, kus mingi lause loetakse tõeseks, viidates mingite teiste lausete tõesusele. Järeldumine võib aset leida mitmel põhjusel. Def. Ütleme, et valemitest F1, F2, ..., Fn järeldub valem G, kui igal neis valemeid esinevate muutujate väärtustel, millel F1, F2, ..., Fn on tõesed, on ka G tõene. Asjaolu, et valemist F1, F2, ..., Fn järeldub valem G, tähistatakse F1, F2, ..., Fn |= G Järeldumise kontrollimine tõeväärtustabeli abil: valime tõeväärtustabelist välja read, milles valemid F1, F2, ..., Fn on kõik tõesed, ja selgitame, kas nendes ridades on ka valem G tõene. Teoreem. Valemitest F1, F2, ..., Fn järeldub valem G parajasti siis, kui valem F1& F&, ...& FnG on samaselt tõene. Teoreem. Valemid F ja G on samaväärsed parajasti siis, kui valemist F järeldub valem G ja valemist G
A=F × s × cos µ A= E × q × d (ainult homogeenses elektriväljas!) 2.Potentsiaalse välja tunnused: 1)Suurus sõltub nullnivoo valikust 2)Elektrivälja jõudude poolt tehtud töö ei sõltu keha trajektoori kujust vaid laengu alg ja lõppasukohast. Nullnivoo valikud: I elektrotehnikas valitakse tavaliselt maapind II elektroonikas on nullnivooks katoodipind (miinusklemm) III teoreetilises füüsikas on lõpmatus Homogeense elektrivälja mingi punkti energiat arvutatakse valemist: Wp= E × q × d d= anted punkti kaugus nullnivoost 3.Mida näitab elektrivälja punkti potentsiaal? Tema tähis ja ühik (defineerida): Elektrivälja mingi punkti potentsiaal (fii) näitab elektrivälja selles punktis asuva +1C suuruse laengu potentsiaalset energiat. 4.Kuidas arvutatakse punktlaengu elektrivälja potentsiaali? = Wp / q ühik[]=1 J / C = 1 V Üks volt on sellise punkti potentsiaal, milles ühe kuloni suurusel laengul on energies 1 J. 5.Mis on ekvipotentsiaalipind?
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: 13.11.2008 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 14 OT: Poiseuille' meetod Töö eesmärk: Töövahendid: Vee sisehõõrdeteguri määramine Katseseade, mensuur või kaalud, Poiseuille' meetodil. mõõtejoonlaud, termomeeter, anum. SKEEM Teoreetilised alused Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi: = , Kus on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), vaadeldavate kihtide pindala, / kiiruse gradient, s.o. vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta...
2,500 2,000 1,500 ln L 1,000 Linear (ln L) 0,500 0,000 0 50 100 150 200 -0,500 3 Arvutused Soojusjuhtivusteguri saame arvutada valemist: 4 ln = 2 Kus katsekeha soojusjuhtivustegur, - vase erisoojus, - vaskssilindri mass, - katsekeha paksus, ln = ln 2 - ln 6 , - silindri läbimõõt, = 6 - 2 . ln ln 2 - ln 6
Tallinn 2008 1.Algandmed: - Tuulik võimsusega 1MW - Ekspluatatsiooniaeg 20 aastat - Töötunnid Tmax=2500 h/a - Ehitus 2009.a; käigus 2010.a - Rajamise maksumus=(10+x)EEK/W, kusjuures x = matrikli viimane number. X=1 - Elektri hind esimesel kolmel aastal 1,20EEK/kWh; edaspidi 1EEK/kWh - Ekspluatatsioonikulu aastas on 100 000 EEK Leida: T, NPV, IRR, PI 2.Arvutused: a) Tasuvusaeg (T) Kui maksed Ft on võrdsed, saab tasuvusaega T leida valemist . , kusjuures P on alginvesteering ja . Cehitus= EEK/W*P=11*1 000 000= 11 MEEK Ceksp.20a=aastane eksp.kulu*20 aastat=100 000*20= 2 MEEK Btulud=P(kW)*Tmax*el.hind Tulu esimesel 3-l aastal: B3a=1000*2500*1,2= 3 MEEK Tulu aastatel 4-20: B4-20a=1000*1*2500= 2,5 MEEK Kui tingimus Ft =0 on täidetud, siis on projekt jõudnud tasuvuseni (tegevusest saadavad tulud katavad alginvesteeringu). Ft(1-3
ö. vool ise tekitab voolu, pooli ümber tekib magnetväli ja poolis tekitatakse vool, magnetit pole vaja). Lenzi reegel ütleb, et eneseinduktsiooni elektromotoorjõud takistab voolutugevuse kasvamist vooluringi sulgemisel ja kahanemist selle katkemisel. 6. Üks henri (1H) võrdub sellise juhi induktiivsusega, milles voolutugevuse muutus üks amper sekundis võrra tekitab läbi tema kontuuri endainduktsiooni elektromotoorjõu üks volt. 1H= = = Defineeritakse valemist L= 7. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. f- sagedus (Euroopa riikides määratud 50 hertsi) ; T-periood (20 millisekundit); U- pinge (220V). Reeglina muutub ka voolusuund. Vahelduvvoolu tekkeks on vaja vahelduvvoolu generaatorit ning graafikuks on siinusfunktsiooni graafik. Nt. T= (voolutugevuse mistahes väärtus kordub iga 0,02 s ehk 20ms järel) 8. 9
2 p′ = arctan μ Meeterkeerme redutseeritud hõõrdenurk keerme ja mutri vahel: p′ = arctan 0,1 = 5°43′′ => 5,72 Leian keermeelemendi otspinna koefitsiendi: 0,33 ∙ μ ∙ (D2 − d2 ) 0,33 ∙ 0,1 ∙ (0,0753 − 0,053 ) K ots = = = 0,003135 (D3 − d3 ) (0,0752 − 0,052 ) Fw = Fwk Keermeliitega arendatav kinnitusjõud avaldub valemiga. Avaldan valemist pöördemoment keermel Mh. 2Mh Fw ∙(d2 ∙tan(αG +p′ )+Kots ) Fw = d ′ => Mh = 2 ∙tan(αG +p )+Kots 2 22000 ∙ (0,0225 ∙ tan(1,22 + 5,72) + 0,003135) Mh = = 64,61 𝑁 2 Vastus: Mh = 𝟔𝟒, 𝟔𝟏 𝑵
p' =arctan Meeterkeerme redutseeritud hõõrdenurk keerme ja mutri vahel: ' p =arctan 0,1=5 ° 43' ' => 5,72 Leian keermeelemendi otspinna koefitsiendi: 0,33 (D 2-d 2 ) 0,33 0,1( 0,0753-0,053 ) K ots = = =0,003135 (D 3-d 3 ) (0,0752 -0,052) Fw = Fwk 5 Keermeliitega arendatav kinnitusjõud avaldub valemiga. Avaldan valemist pöördemoment keermel Mh. ( G + p' )+ K ots 2 Mh d 2 tan ¿ F w= ' d 2 tan ( G + p ) + K ots => ¿ Fw ¿ Mh=¿ ( 1,22+ 5,72 )+ 0,003135 0,0225 tan ¿ ¿ 22000 ¿ Mh=¿ Vastus: Mh = 64,61 N
juhi takistus. Seda arvestades on kahe rööbiti ühendatud ühesuguse juhi kogutakistus kaks korda väiksem ühe juhi takistusest. Tähistades juhi takistuse Ri ja juhtide kogutakistuse r, saame R = Ri / 2. Kui rööbiti on ühendatud aga n ühesuuruse takistusega juhtis saab nende kogutakistuse arvutada valemiga -6- R = Ri / n Valemist on lihtne näha, et rööbiti ühendatud juhtide kogutakistus on väiksem üksikjuhi takistusest. Kui kahe rööbiti ühendatud juhi takistused on erineva väärtusega, siis nende kogutakistus arvutatakse valemiga 1 / R = 1 / R1 + 1 / R2 kus R1 ja R2 on tähistaud juhtide takistused. Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistuse pöördväärtus on võrdne juhtide takistuste pöördväärtuste summaga.
iga üksikelektroni liikumist rangelt. · Mida rohkem tabamusi, seda selgemalt rühmituvad täpikesed interferentsitriipudesse Jagades pinna ruutudeks ja loendades tabamustäpikeste arvu, saame tabamustõenäosuse igasse ruutu Ni/N. Tegemist on tõenäosus lainetega, sest piltidel tõenäosus muutub. Seega on elek.-ga kaasnevad lained tõenäosuslained. 8) Osakestega seonduvate lainete pikkus on määratav de Broglie' valemist, mis seob osakeste laineomadusi ja korpuskulaaromadusi. = h/p= h/mv See on üks olulisemaid valemeid mikrofüüsikas.
ballistilise keerdpendli abil. ajamõõtja, mõõtejoonlaud. JOONIS Teoreetilised alused Katse seisneb õhupüssist lastud kuuli impulsi mõõtmises selleks ettenähtud katsestendiga. Kuul lastakse plastiliiniga täidetud pendli kausikese pihta. Kuna põrke kestvus on palju väiksem pendli võnkeperioodist, siis ei jõua pendel põrke ajal tasakaalust välja minna. Kuuli kiirus avaldatakse valemist: 40 1 = 2 (12 - 22 ) 1 - 22 Kus otsitav kiirus, 0 maksimaalne pöördenurk, koormise mass, pendli kausikese keskpunkti kaugus teljest, 1 , 2 koormise kaugus teljest, 1 , 2 pendli võnkeperiood. a a0
süsteem, mida nim kondensaatoriks. Kondensaatori moodustavad 2 elektrit juhtivat plaati, mille vahel on dielektrikuks kiht. Kondensaatori mahtuvus on tema katete (e. plaatide) mahtuvus. Kui kondensaatori üks kate maandada siis maandamata katte laadimine on sama väärne vastava laeng üle viimisega ühelt kattelt teisele. C = E0·E·S / d (kondensaatori mahtuvuse valem) C = q/ Mahtuvust saab arvutada valemist C= q/U mahtuvus(1F)=laeng(1C)/pinge(1W) 7. Elektriline konstant. Elektriline konstant ehk vaakumi absoluutne dielektriline läbitavus on konstant, mis kuulub tegurina elektrivälja seadusi ratsionaliseeritud (üldsustatud) kujul väljendavatesse valemitesse. Elektrilist konstanti tähistatakse ja mõõtühikuks on farad meetri kohta. 8. Aine ja välja erinevused ja sarnasused Sarnasused: *võivad teineteiseks muunduda *on olemas vähimad portsjonid
Gravitatsioonilist vastastikmõju iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonijõu abil. Gravitatsiooniseaduse avastas Isac Newton. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Gravitatsioonijõu suurus sõltub kehadevahelisest kaugusest. Mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks. Maapinna ligidal saab raskusjõudu arvutada valemist F= mg, kus F on kehale mõjuv raskusjõud, m on keha mass ja g on tegur, mille väärtus maapinnal on g = 10 N/kg ( ligikaudu ). Maapinnast eemaldumisel g väheneb. Tegur g sõltuvus kõrgusest maapinna kohal : Kaugus maapinnast Tegur g 0 kilomeetrit 9,8 N/kg 2000 kilomeetrit 9,7 N/kg 4000 kilomeetrit 3,7 N/kg 6000 kilomeetrit 2,6 N/kg 8000 kilomeetrit 1,9 N/kg 100000 kilomeetrit 1,5 N/kg
Kuidas on määratletud rõhk, kui suur on rõhk 1 paskal? Kuidas on määratletud molekulide kontsentratsioon? Gaasi rõhk on tingitud molekulide põrgetest vastu anuma seina või vastu kehasid, mis gaasis on. Gaasi rõhk suureneb ruumala vähendamisel või temperatuuri tõstmisel. 1 Pa on rõhk, mille tekitab 1 m2 suurusele pinnale ühtlaselt jaotunud 1 N suurune jõud. Molekulide kontsentratsioon on määratletud rõhu valemist p=3/2nEk -> n=N/V 5. Esita molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand ideaalgaasi jaoks. Millistest suurustest sõltub gaasi rõhk? Mis suurus on molekulide ruutkeskmine kiirus? Kuidas arvutatakse ühe molekuli keskmist kineetilist energiat? Ek = 3/2 kT ja p = nkT, kus k on Boltzmanni konstant. Gaasi rõhk suureneb ruumala vähendamisel või temperatuuri tõstmisel. Pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. Liidetakse kokku kõikide
LABORATOORNE TÖÖ NR. 8. PINDALADE MÄÄRAMINE Eesmärk: Määrata pindala analüütiliselt, graafiliselt ja mehaaniliselt. Ülesanne 1. Analüütiline pindala määramine. Arvutada maatüki pindala piiripunktide ristkoordinaatide järgi. Lähteandmed (punktide 1, 2, 3, 4 5, 6 ja 7 ristkoordinaadid X ja Y) võtta laboratoorsest tööst nr. 7 " Plaani koostamine ristkoordinaatide järgi" Metoodika: Pindala arvutatakse Gaussi valemitest (kaks korda): Tabel 1.1. Pindala arvutamine TM-Baltic koordinaatide järgi Punkti nr. Xi Yi Yi+1-Yi-1 Xi-1-Xi+1 Xi(Yi+1-Yi-1) Yi(Xi-1-Xi+1) 1 2 3 4 5 6 7 - 653 604 246842113 1 377,856 -1000,734 ...
(aatomit). Seda arvu nimetatakse Avogadro arvuks N A = 6,02 10 23 1/mol . Aine molaarmass on ühe mooli aine mass. Süsiniku korral näiteks µC = 0,012 kg/mol. Teades molaarmassi µ ja molekulide arvu ühes moolis, avaldub ühe molekuli mass m0 järgmiselt µ m0 = . NA 1 Näidisülesanne 1. Kui suur on vee (H 2 O) molaarmass? Lahendus. Lähtume vee keemilisest valemist H 2 O, mille kohaselt veemolekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Keemiliste elementide perioodilisuse tabelist saame aatommassidest vesiniku ja hapniku molaarmassid µ H = 1 g/mol = 0,001 kg/mol , µO = 16 g/mol = 0,016 kg/mol . Arvestades, et vee molekulis on kaks vesiniku aatomit, saame eelnevat arvestades vee molaarmassiks µH 2O = 2 µ H + µO = ( 2 0,001 + 0,016 ) kg/mol = 0,018 kg/mol. Vastus: vee molaarmass on 0,018 kg/mol. Kommentaar
Vastastikmõju on alati vähemalt kahe vahel. Gravitatsioonilist vastastikmõju iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonijõu abil. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Inimese ning Maa vaheline tõmbejõud, sõltuvad inimese massist, 400-600 N. Mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioon. Maa või mõne teise teavakeha lähedal asuvale kehale mõjutavat gravitatsioonijõudu nim. raskuksjõuks. Maapinna ligidal saab raskusjõudu arvutada valemist F,=m*g, kus F on kehale mõjuv raskusjõud , m on keha mass ja g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,8 N/kg (arvutuste lihtsustamiseks võetakse g=10 N/kg. Mapinnast eemaldumisel g väheneb. Erinevate taecakehade pinnal on tegur g väärtus erinev ja sõltub taevakehade massist.
edasise disskussiooni hulka. On olemas ka elektrostaatiline voltmeeter, mis mõõdab iseendal tekkivat potentsiaalide vahet vastavalt seosele. Coulomb'i jõuga liigutatakse osutit. 28. Esitage Ohmi seadus ahela osa kohta valemiga ja graafiliselt I-U teljestikus erinevate takistustega. Mis on dünaamiline takistus ja millal seda kasutatakse. - Traaa vaata 25 küssi 29. Lähtudes töö valemist elektrostaatilises väljas tuletage Joule-Lenz'i seadus. Andke kõik kolm kuju. - Vool, läbides juhti, soojendab seda: See on sama loomulik nagu hõõrdumine mehaanikas. On üks erijuhtum: ülijuhtivus. Kõrvaliste jõudude töö muundub soojusenergiaks. Oletame, et juhi otstel on potentsiaalide vahe. Siis on töö laengu läbiviimisel juhist: Kasutades Ohmi seadust ahela osa kohta võib sellele anda veel kaks kasulikku
Vedelikutõus või langus kapillaaris toimub seni, kuni vedelikusamba hüdrostaatiline rõhk tasakaalustab pinna kõverusest tingitud lisarõhu. Kui märgamine on täielik, siis meniski radius on võrdne kapillaari raadiusega ja 2 p = = gh (3) r Kus r on kapillaari raadius, - vedeliku tihedus, g- raskuskiirendus, h- vedeliku tõusu kõrgus kapillaaris. Mõõtnud vedeliku tõusu kõrguse kapillaaris ja teades vedeliku tihedust , saab valemist (3) arvutada pindpinevusteguri rh = g (4) 2 Tõusu kõrgus h mõõdetakse vedeliku nivoo suhtes suures anumas. Suurema täpsuse saamiseks mõõdetakse kõrgus meniski haripunktini h' ja ülejäänud vedeliku osa arvel liidetakse sellele 1/3r 1 h = h'+ r 3 Mõõtmine on mugavam, kui kasutatakse kahte kapillaari raadiusega r 1 ja r2. Valemi(4) järgi on vedeliku sammaste kõrgused nendes torudes 2 2
sisenevad voolud loetakse positiivseteks, väljuvad voolud negatiivseteks. Kirchhoffi II reegel: igas kinnises kontuuris elektromotoorjõudude summa võrdub pingete summaga takistitel I i Ri = j , kusjuures emj on positiivne, kui kontuuri ringkäigu suund ühtib emj allika poolt tekitatud voolu suunaga ja pinge on positiivne, kui valitudharuvoolu suund ühtib kontuuri valitud ringkäigu suunaga. DE BROGLIE HÜPOTEES Igal osakesel on olemas laine omadused, mille lainepikkust saab arvutada valemist h/(mv) h=6,63*10-34Js Hiljem leidis seehüpotees katselist kinnitust. Tänapäeval ei loeta mitte elektroni ennast laineks, vaid elektroni käitumine on tõenäosluslik ja vastava tõenäosusfunktiooni kuju on laineline Määramatuse printsiip väidab, et teatud füüsikaliste suuruste paarid, näiteks asukoht ja impulss, ei saa olla korraga täpselt määratud: ei eksisteeri selliseid olekuid, kus mõlemal suurusel oleks täpselt määratud väärtus
nimikarakteristikust Un()=C· ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 26,17 mV/° U=C· Kasutatud seadmed Nihkeandur reostaatanduri tüüp PTP5, R=40k±5%, lineaarsus ±0,2%, P=1 W;nominaalne (e. nimi-) muunduskarakteristik on lineaarne Un=C* mõõtepiirkond =0º......330º; valjundsignaal on alalispinge U.Pöördenurga malliga mootmise piirveaks loeme =0,5 kogu mõõtepiirkonnal.Uv; Uk on leitud valemist ±(a+b())*x kus Xp on piirkond ja X nait. Piirkonnal 0,1V on a=0,02 ja b=0,01, piirkonnal 1V ja 100V a=0,015 ja b=0,002 ning piirkonnal 10V a=0,01 ja b=0,002. Aruande koostamisel kasutasin Exceli tekstitootlusprogrammi. Mõõtetulemused ja arvutused Nur Uv Uk Un v k Uv Uk u() u(Uv) u(Uk) u(v) k 0 0,0000 0,0000 0,0000 0,0000 0,0000 0.0000 0.0000 0,2041 0,0000 0,0000 0,0053
Töö: skalaarkorrutis ja joonintegraal A=Fs=Fscos((Fs)), kus s=r=r2-r1 ning ((Fs)) tähistab vektorite vahelist nurka. Sirgliikumise ninh muutumatu jõu korral saab tööd arvutada vektorite skalaarkorrutisena: A=F*s= Fxdx + Fydy + Fzdz Pikema liikumise korral tuleb töö leidmiseks võtta integraal A=F(t,r)dr=(Fxdx+Fydy+Fzdz) Kineetiline energia kulgliikumisel v=at=1/m *F*t s=1/2 *at²= 1/2m *Ft² ja töö A=1/2m *Ft² *F=1/2m *F²t² suuruse Ft leiame kiiruse valemist: v=1/m *Ft Ft=mv ja asendame töö valemisse: A=1/2m *(mv)²= mv²/2 E= mv²/2= Ekin Potentsiaalne energia raskusjõu väljas ja elastse keha venitusel P=mg ning tehtav töö on A=Ph=-mgh, kuna raskusjõud P ning vertikaalnihe h on vastassuunalised. A=F0=dl(-ld)dl= -(ld²)/2 Energia jäävuse seadus Ekin=(mv²/2)=A1 Epot=(mgh)=A2 A= A1 + A2=Ekin + Epot=(Ekin + Epot)= E kus E=Ekin + Epot Impulsi jäävuse seadus F*t=(mv)= p Ülemaailmne gravitsiooniseadus F=G* Mm/r²= (G* M/r²)m F=am
9. 264 5,6081 5,2439 5,72616 0,5 0,0649 0,0620 10. 297 6,3285 6,0655 6,44193 0,5 0,0706 0,0685 11. 330 7,0744 7,0457 7,1577 0,5 0,0766 0,0764 C=0,02169 ( ) Rk=90000 () Nominaalpinge Un=C* § §Xp ·· Uv, Uk on leitud valemist r ¨ a b¨¨ 1¸¸ ¸¸ X , kus Xp on piirkond ja X näit. Piirkonnal 0,1V on ¨ © © X ¹¹ a=0,02 ja b=0,01, piirkonnal 1V a=0,015 ja b=0,002 ning piirkonnal 10V a=0,01 ja b=0,002 Katse Pöördenurk u() u(Uv) u(Uk) v k u(v) U(v) nr. (deg) 1. 0 0,204 0,000577 0,000577 0,000002 0,000003 0,066542 0,133083 2
K 1 0,1927 160 0,2023 1,05010-3 0,02596 1,33310-4 4 2 0,0964 185 0,1749 1,81510-3 0,04488 2,14910-4 9 3 0,0482 285 0,11359 2,35710-3 0,05828 1,73810-4 Lahuse elektrijuhtivuse saan arvutada valemist Seega Ekvivalentjuhtivuse valem on Dissotsiatsiooniaste arvutatakse vastavalt valemile . Kuna HCOOH on nõrk elektrolüüt, siis f=1, ning Näilise dissotsiatsioonikonstandi valem on Seega Näiliste dissotsiatsioonikonstantide keskmine: Käsiraamatu järgi on HCOOH näiline dissotsiatsioonikonstant KHCOOH=1,77210-4 Järeldus ja katse viga Katse tulemusel saadud näiline dissotsiatsioonikonstant erineb käsiraamatust saadud dissotsiatsioonikonstandist vähesel määral
mootorid mitmefaasilin Kellad e Vinüülplaadi vahelduvvool mängijad Kassetimängijad 1.1 Asünkroonmootori kiiruse reguleerimine pooluspaaride arvu muutmisega Antud valemist näeme, et kiirus sõltub sagedusest ja pooluspaaride arvust. Pooluspaaride arvu muutmisega muutub magnetvälja pöörlemiskiirus ja järelikult ka rootori pöörlemiskiirus. Pooluspaaride arv saab olla ainult täisarv seega saab kiirust reguleerida astmeliselt. Pooluspaaride arvu muutmine toimub kas staatorimähise ühendusskeemi muutmisega tema sektsioonide ümberlülitamise teel või varustatakse mootor mitme staatorimähisega. Kasutatakse ka mõlemaid mooduseid koos
A Osa L - mõõtetulemuse aluseks on mõõteriista näidud L. READ - lugemi võtmine K- kalibreerimistunnistuse (ümardamine parand lähima täisjaotiseväärtuse ni) PAR - mõõteliinide paralleelsus RECT - ristseis RS - baaspinna asend F - mõõtejõud T temperatuur RO pinnakaredus MAT materjal RE - mõõtmiste vähesed kordused Mudel üldkujul: - pinna hälve sirgjoonelisusest, STR = f(mõõtevahendi näit,Lmin; f(faktorid)= f(Lmax faktorid) K; READ, PAR, RECT, RS, F; T, hälve RO, RE) pindade paralleelsusest, PAR = f(mõõtevahendi näit, faktorid), PAR = f(faktorid)=f(PAR, RECT, RS, RO) rakis SYM =+f(faktorid)=f(READ, PAR, RECT, indikaatorkell, täpsustase 1 µm RS) + pikkusplaat sobib ideaalselt. Cp 1 B 18 H 11 L ...
4) Kasutades valemeid (5.3) ja (5.4) asendame x ja dx integraali (5.2) all. Saame avaldise Ositi integreerimine. Olgu u = u(x) ja v = v(x) kaks diferentseeruvat funktsiooni. Paneme kirja nende korrutise diferentsiaali avaldise (vt. Diferentsiaali omadus 3 §3.3) d(uv) = vdu + udv Integreerime seda avaldist. Saame: Kuna d(uv) = uv + C integraalide tabeli valemi 1 põhjal, siis Konstandi C võib sellest valemist välja jätta, sest mõlemad määramata integraalidudv javdu sisaldavad juba määramata konstante. Viiesvdu võrduseteisele poolele saame Saadud avaldis kannab ositi integreerimise valemi nime 36. Funktsiooni integraalsumma ja määratud integraali mõisted. Integraalsumma mõiste. Olgu antud funktsioon f, mis on pidev lõigul [a, b]. Jaotame lõigu [a, b] n osalõiguks punktidega x0, x1, x2, . . . , xn, kusjuures a = x0 < x1 < x2 < . . . < xn = b.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
