1919. AASTAL EESTI ASUTAVA KOGU POOLT VASTU VÕETUD MAASEADUSE ALUSEL MÕISAD VÕÕRANDATI NENDE SENISTELT OMANIKELT. OTI MÕISA MAAD JAOTATI 32 ÜKSUSEKS NING ASUNDATI. HÄRRASTEMAJJA ASUS ELAMA RIIGIMAADE VALITSEJA. JUBA 1924. AASTAL KIRJUTAS ÜKS MÕISAT KÜLASTANU, ET ÜMBRUS NÄEB TROOSTITU VÄLJA, NAGU KÕIK TEISEDKI TÜKELDATUD VALDUSED, KUS UUED ELANIKUD. HOOLDAMATA ON PARK JA ÕU, AED MESTSISTUNUD . 08.02.2011. OTI MÕIS AASTAL 1950 TEISE MAAILMASÕJA JÄREL ASUTATI OTI MÕISA SÜDAMESSE MASINATRAKTORJAAM , MILLEST HILJEM SAI PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA TOOTMISKOONDISE KOHALIK OSAKOND. MÕNDA AEGA ON MÕISAHOONES ASUNUD KA KOHALIK RAAMATUKOGU, ON NÄIDATUD KINO NING VAHESEINTEGA VÄIKSEMAKS JAOTATUD RUUME KASUTATUD KORTERITENA. VEEL HILJAAEGU OLI
sõjaretkedel. Peategevus põlluharimine ja sõdimine. Viimane kuningas langes 510 eKr, algas Vabariigi ajastu. Rooma vabariik: Riiki juhtis Senat ja ametnikud, kellest 2 kõrgemat olid konsulid. 450 eKr 12 karmi seadust. Sai otsa 30 eKr. Sõjad: 1. 1. Puunia sõda 264 241. Sardiinia, Sitsiilia ja Korsika 2. 2. Puunia sõda 218 201. Said Hannibalilt lüüa Cannae lahingus. Hiljem võitsid Sürakuusa riigi sitsiilias ja kartaago valdused väljaspool aafrikat 3. 3. Puunia sõda 146. Kartaago. 4. 149. eKr - Makedoonia 5. 133 eKr testamendiga Väike Aasias asunud riik. Valitsemispoliiika: Vabariigi langus ja keisririik: Hakati palkama södureid, kes said peale erruminekut maatüki. Kodusõjad, vabariigi lõpp: 82. eKr kehtestas Sulla mõneks aastaks ainuvõimu. Mariuse ja Sulla vahel võitlus, samal ajal ülestõusud Itaalia linnades. Suruti maha kuid kõik said rooma
Nende võimalus linna põgenemisega vabaks saada kadus. Mainimata ei tohi jätta ka seda, et see periood algas kui ka lõppes veriste sõdadega . Neis sõdades said enamasti kannatada eestlased .Sõda ei tule kunagi üksinda sellega kaasneb nälg ning haigused . Selliste hädade ohvrid oli peamiselt lihtrahvas, kes ei olnud tegelikult nende probleemide tekkimises üldse süüdi . Kuid kellele, peale rootslaste endile ,oli see siis hea ? Paljud mõisnikud kaotasid reduktsiooni tõttu oma valdused. Kuid sel perioodil esineb ka positiivseid külgi . Näiteks luterluse võidukäik oli paljude jaoks hea, lihtrahva seas levis haridus ning arendati ka kirjakeelt. Unustada ei tohiks ka seda, et Kahe sõja vahel oli üpriski pikk rahuaeg , mis võimaldas kohalikul elanikkonnal vähemalt taastuda . Ma arvan , et rootsi aega ei saa pidada halvaks või heaks ajaks, sest positiivseid külgi oli küll palju, aga negatiivsed külgi oli ka ning need olid üsna tugevad . See on igaühe enda otustada,
Populaarsed olid pühakute elulood.Oldi üpris head geograafias.Tuntuim geograaf oli Kosmas Indiassesõitja.Võeti vastu üigeusk.Kryllos ja Mythodios koostasid slaavi tähestiku. Karl Suur- raudse rusikaga valitseja, geniaalne väejuht, kaunite kunstide kaitsja, rahvaste hävitaja, kirjaoskamatu. 778 sai Zaragoza all lüüa. 801 vallutas Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark. Weseri lahing lõppes saksi vangide hukkamisega. 796 vallutas avaaride keskse kindluse Ringi ja laiendas frankide valdused Balkanile.Paavst Leo III abistamise eest krooniti 800. a-l keisriks. 812 sõlmisid Karl Suur ja Bütsants rahulepingu.Karolingide impeerium. Tekkis Karl Suure vallutuste tulemusel.Impeerium tugeva keskvõimu, hästi toimiva seadusandluse, raharingluse, riiki tugevdava maksusüsteemini ei jõudnud. Tal puudus seesmine üksus, pealinn, käsitöö ühendatud põlluharimisega, valmistati kõike vajaminevat, laadad, raha etendas poliitilist rolli - mingi piirkond selle isiku kontrolli all
Loode-Saksamaa ja osa Itaaliast. Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Teistest riikidest sõltumatud olid Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Taani. Napoleoni vallutatud aladel kehtis legitiimsuse põhimõte, mille alusel sooviti kõigi Prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate võimule ennistamist. Nõnda taastati Bourbonide dünastia võim Prantsusmaal, Hispaanias ja Napolis. Habsburgid said tagasi oma valdused Itaalias. Taastati ka paavsti ilmalik võim Rooma aladel. Napoleon oli olnud võimul sada päeva, kui ta loobus uuesti troonist. Ta saadeti kaugel Atlandi Ookeanis asuvale tühjale ja peaaegu asustamata Püha Helena saarele. 1821. aastal suri Napoleon sellel saarel. 1840. aastal toodi ta surnukeha Pariisi, kus see pandi Pariisi I nvaliidide kirikusse sarkofaagi. Napoleonit ja tema vägesid saatis edu Majandussõjas Inglismaa
Nad piirati sisse ja vallutati. Kokku 21 tänapäeva riiki. See oli suurim riik, mida maailm oli kunagi näinud. Impeerium lagunes Aleksander suure surma ja diadohhide (väepealike) sõdade järel kolmeks suureks riigiks. I Egiptus valitsesid Ptolemaiose nimelised kuningad II Babüloonia, Süüria, Pärsia Seleukiidid III Makedoonia, k.a. Kreeka linnriigid Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed valdused muutusid Rooma provintsideks. Muutused Hellenismiperioodil 1.Riigi- ja ühiskonnakorralduses linnriigid kaotasid sõltumatuse, allumine suurriikide ees olevale piiramatu võimuga monarhile. Levisid idamaised kombed. Valitseja jumalikustamine. Talupoja allutatud seisund. 2.Sõjaväekorralduses ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid palgasõduritest. Armee professionaalsus tõusis. Ratsaväe osatähtsuse tõus. Idamaade eeskujul sõjuelevantide kasutamine
saadikud. Ülestõusnud jäid juhita ja ordu vallutas oma alad koheselt tagasi 1343 24. juulil üritasid saarlased ülestõusu, nad tõusid võõrvõimu vastu üles 1344 tungis orduvägi Saaremaale ja hukkas Saaremaa vanema Vesse Ülestõus suruti lõplikult maha 1345. aasta talvel Tagajärjed Eestlaste vägi purustati, hulk eestlasi tapeti Taani kuningas müüs oma valdused Liivi ordule. Nüüd oli Eestimaal kolm riiki 1) Saare-Lääne piiskopkond 2)Tartu piiskopkond 3)Liivi ordu Oli toimumas eestlaste tugevam sidumine mõisavõimuga ja tööga mõisapõllul. Aegade jooksul arenes välja kõigepealt sunnismaisus ja lõpuks pärisorjus. Jüriöö ülestõus oli eestlaste viimane püüd muuta asjade sellist käiku, kuid paraku see üritus luhtus. Jüriöö ülestõus murdis rahva vaimujõu nii mõnekski sajandiks
a , mille põhjal jagati läänepoolkera.Hispaania koloniseeris 16.sajandil suurema osa Lõuna-Ameerikast, Kesk-Ameerikast, Mehhikost ja praeguse USA keskosa.Mehhiko vallutati 21 mehega. Portugal koloniseeris Brasiilia (avastas ka).Portugal hakkas uusi kolooniaid rajama ka Aafrikasse (Angola), et siis kindlustada mereteed Indiasse.Aasia tähtsaimad tugipunktid langesid Portugali kätte. Euroopa kõige võimsam riik 16.sajandil oli Hispaania ( Lõuna-Itaalia, Holland, Belgia, mõned valdused veel Euroopa sisemaal).Lääne tsivilisatsiooni üleoleku põhjused:Avastatud maad koloniseeriti.Kasutati ära maade rikkusi.Maade arendus seiskus.Inimesed pandi tsivilisatsiooni heaks tööle.Eurooplased kasutasid ära eri rahvaste ja hõimudevahelisi vastuolusid.Kirik takistas vähem teaduse arengutEuroopa teadus läks ette teiste omadest.Tehnilised leiutised.Euroopas olid tulirelvad.Keskse võimuga riigid Euroopas.17.saj. Portugal kaotas oma tähtsuse kaubandusriigina
üksmeele ja restauratsiooni, st vana korra taastamise, ning revolutsiooniliste vaadete leviku tõkestamise. d) Millised olid olulisemad tulemused? Vana korda taastati nii palju kui võimalik (restauratsioon). Näiteks anti endistele kuningatele ja nende troonipärijatele tagasi võim (valdused), mis ei pidanud arvestama rahva huvidega. Nii taastati Bourbonide dünastia võim Prantsusmaal, Hispaanias ja Napolis, Habsburgid said tagasi oma valdused Itaalias. Kongressil pandi ühtlasi paika Šveitsi tänapäevani kehtivad piirid ja kuulutati ta igavesti neutraalseks riigiks (st erinevad riigid said seal alati rahulikult asju läbi rääkimas käia). Veel muudeti/täiendati Vestfaali süsteemi (Napoleon tõestas, et see ei toimi, kuna ta suutis üksinda edukalt kogu Euroopa vastu võidelda) ja 1815 rajati uus rahvusvaheliste suhete süsteem - Viini süsteem. Selle põhimõtted olid: 1
1939. aastal Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisega, oli Eesti sunnitud nõustuma Venemaa nõudmistega ning laskma Punaarmeel Eestisse tulla. Eesti oli väike riik, millel puudus piisavalt suur sõjaline jõud ning oli teada, et sellisele suurriigile vastu ei saada. Eesti andis alla ning Punaarmee okupeeris riigi, mis kandis uut nimetust Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 1941. aastal algas Vene-Saksa sõda. Sakslased tahtsid okupeerida Venemaa valdused ning nii jõudsidki Saksa väes Eesti pinnale. Palju eestlasi mobiliseeriti sundolukorras Punaarmeesse, et sõdida kommunismi jäämise eest. Ükski eestlane, kes sinna väkke mobiliseeriti ei toetanud tegelikult punavägede võitu. Loodi hävituspataljonid, kes pidid sõdima metsavendade vastu. Samuti mobiliseeriti suur hulk balti riikide kodanikke tööpataljonidesse, kus karmide olude tõttu suri suur osa eestlasi.
piiramist ja pommitamist 1558 juuli alistub Tartu 1558 august vallutati Rõngu, Rakvere, Laiuse, Põltsamaa, Toolse 1559 sõlmiti vaherahu Mõisameeste laager Olukord 1559 Tartu piiskopkond oli likvideeritud ordumeister Fürstenberg ei suuda organiseerida vastupanu, tema asemele valiti Gotthard Kettler katsed tagasi vallutada Tartu ja Laiuse kindlusi ebaõnnestusid sept.1559 SaareLääne piiskop müüs oma valdused Taani kuningale, see läänistas omakorda oma vennale hertsog Magnusele Laiuse lossi vare med Liivi ordu häving pillav eluviis sõjaline nõrkus 1560 alustasid Vene väed uut pealetungi: 2.08.1560 Hoomuli lahing Viljandi ordulossi vallutamine Fürstenberg viidi Venemaale 1560 Kettler palub abi Poolalt/1561 vannub truudust Poola kuningale 1561 poolakad aetakse Tallinnast minema ja asendatakse rootslastega
Tootmine ja materjaalne heaolu kasvasid. Näiteks: maailmas hakkasid levima pilvelõhkujad, toimus globaliseerumine, gaasilaternad asendati elektrilaternatega, kadusid viimased hobutrammid 2. Millised probleemid ja vastuolud olid iseloomulikud 20. sajandi algusele? 20. sajandi algusele olid iseloomulikud vastuolud suurriikide vahel, mis olid tingitud sellest, et koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid otsa saama ja see viis katseteni valdused ümber jaotada. 3. Millised sotsiaalsed klassid ja rühmadolid iseloomulikud 20. sajandi algusele? 20. sajandi algusele olid iseloomulikud töölisklass, keskklass ja kõrgklass. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda. Esiteks revisionistid, teiseks vene enamlased, kolmandaks tsentristlik suund ja neljandaks anarhistid. 4. Kas rahvuslik enesemääramise soov ja natsionalism on erinevad nähtused?
puuduvad hoopis. Kõik, mis elamiseks vajalik toodetakse ühe majapidamis-üksuse (perekond, kogukond, mõis) piires. Raha praktiliselt puudub ning seetõttu vahetatakse kaupu kaupade vastu. Ainsaiks sisseostetavateks kaupadeks võisid olla metallid ja sool.saratseenid- araablased.rendihärrus- kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Kirikuriik on paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin Lühike. Vasalliteet oli vasallide omavaheliste sõltuvussuhete süsteem keskajal, mille aluseks oli feodaalne hierarhia: kuningalt ehk süseräänilt suurfeodaalidele, kes omakorda jagasid neile läänistatud maad väikefeodaalidele olles neile kui vasallidele omakorda senjöörideks Varakeskaeg-.4. 10. sajand. Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-
Rootsi Erik XIV 7 Ivan IV ehk Ivan Julm (Venemaa riigipea) Sigismund II August (Poola-Leedu riigipea) Frederik II (Taani riigipea) Erik XIV (Rootsi riigipea) 8 Ivo Schenkenberg Eesti väesalga juht Liivi sõjas. 9 2. Augustil 1560. a toimus Ordu ja Vene vägede vahel Härgmäe lahing, mis lõppes Ordu väe hävinguga. Orduriigi lõpuks loetakse 1561. aastat, mil selle valdused läksid Rootsile ja Poolale. 10 Liivimaa kuningriigiks nimetati Vene vallutatud aladel olevat territooriumi, mille valitsejaks oli hertsog Magnus 11 1563. a algas pikk ja kurnav sõda ühelt poolt Rootsi ja teiselt poolt Taani, Poola- Leedu ja Lübeci vahel. Liivimaal vallutasid rootslased taanlastelt Läänemaa. 12
) järk 1345. aasta algupoolel alustasid saarlased taas mässu Mäss kestis 8 päeva Lõppes sakslaste sõlmitud rahuga Saarlased pidid oma relvad viima Lihulasse, hävitama Maapensaarenimelise linnuse Rahu kindlustuseks tuli anda pantvange Kaks aastat kestnud Jüriöö ülestõus oli maha surutud Eestlased pidid karistust kandma ehitama sakslastele Saaremaale Maasilinna kivilinnus Jüriöö ülestõusu tagajärjed Muutused maa poliitilises kaardis Ordu sai endale pikalt ihaldatud valdused Eestimaa vasallid said raske hoobi, reaaljõud ja poliitline osatähtsus nõrgenes Marienburgis müüs Taani kuningas Valdemar IV kõik oma õigused Eestimaa kohta Saksa ordule 1343. 1345. aasta sündmused mõjutasid meie edaspidist ajalookäiku Aegade jooksul oli arenenud välja sunnismaisus ja lõpuks pärisorjus. Jüriöö ülestõus viimane püüd muuta sellist asjade käiku, kahjuks see luhtus Ülestõus murdis rahva vaimujõu mitmeks sajandiks
i 1717 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 17401780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid). Ta oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja Marie-Antoinette'i ema. Ta sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seetõttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Esialgu kiitsid enamik riike selle heaks, kuid kui Karl suri, olid pea kõik Saksa riigid ning muidugi ka Austria põlisvaenlane Prantsusmaa Habsburgide impeeriumist tükikest himustamas, mistõttu puhkes Austria pärilussõda (17401748). Maria Theresial õnnestus siiski saada Ungari aadlike toetus ning seetõttu oli ta võimeline oma riigi eest ka sõdima. Ta oli juba enne isa surma abiellunud Lotringi hertsogi François Stephane'iga, keda taheti ka järgmiseks Saksa-Rooma keisriks
Eesti rahvaelu 2. Maailmasõjas Teine maailmasõda, mis kestis 1.septembrist 1939 kuni 2.septembrini 1945, oli ohvriterohkeim sõida, mis seni Maal toimunud. Eesti, väike riik nagu ta on, jäi kahe suure sõdiva poole vahele, milleks olid Saksamaa ja NSV Liit. 1939. Aastas oli Saksamaa loobunud Pariisi rahulepingist. Euroopa kaardilt olid kadunud Austria ja tsehhimaa. Poolaga käisid läbirääkimised, mis lõppesid Poolale sõjaga. Inglismaa ja Prantsusmaa pidasid läbirääkimisi NSV Liiduga, kuidas sõda vältida, kuid tulemuseta. NSV Liit ja Saksamaa salajased läbirääkimised mis lõppesid avaliku pakti sõlmimisega ja salaprotokollidega 23.08.1939. Poola jaotati omavahel. Eesti, Läti, Leedu jäid NSV Liidu mõjusfääri. Eesti valitsus oli teadlik paktist kuid olnud jõude, ega ka aega: armeed moderniseerida, rajada kindlustusi, polnud ka aega koostööd teha teiste Balti riikidega. Loodeti selle peale, et mõjusfäärid ei tähenda...
Eesti alale rajati 4 feodaalriiki 1. Liivi/Saksa ordu valdus maahärraks Liivi ordu meister, kes asus algul Riias, siis Võnnus. Territooriumilt suurim ja sõjaliselt tugevaim Feodaalriik. 2. Tartu piiskopkond 3. Saare-lääne piiskopkond · Maahärraks Tartu piiskop või Saare-Lääne piiskop, kes omakorda allusid Riia peapiiskopile · Jumalavalitsuslikud riigid 1346 aastal müüs Taani kuningas oma Põhja-Eesti valdused Saksa ordule ja 1347 aastal andis Saksa ordu kõrgmeister need alad valitseda Liivi ordule, seega feodaalriikide arv vähenes neljalt kolmele Hakkasid toimuma iga aastased Vana-Liivimaa maapäevad, kas Valgas või Volmaris. 4 seisuse grupi kuuria eesmärgid: 1. Lahendada maahärrade vahelisi tüliküsimusi, et vältida kodusõdasid 2. Ühtlustada välispoliitikat sh. Venemaa suhtes 3. Kindlustada võimu talupoegade üle Linnad Keskajal
balti hõimud peale leedulaste olid ristisõdijatele alistatud. Kuid millest tulenes Vana- Liivimaal sisepoliitiline ebastabiilsus? Üheks sisepoliitilise ebastabiilususe põhjuseks võib lugeda seda, et Vana- Liivimaa oli poliitiliselt killustatud ehk jagunes mitmeteks eraldi valdusteks Saare- Lääne piiskopkond, Saksa ordu, Tartu piiskopkond ja Taani kuninga hertsogkond. Seega ei valitsenud seal ühtset võimu. Kõik valdused tegelesid oma asjadega ega suhelnud teiste maaisandatega. Üritati pigem teistelt maavaldusi juurde saada, mistõttu käisid võõrvõimude vahel pidevalt sõdimised ja võitlused. Selle all kannatasid aga kõik inimesed kes seal elasid. Palju raha pandi sõjatehnika alla, mitte selleks, et rahval oleks hea ja kõlbulik elada. Ka ühe piirkonna linna ja maa vahelised suhted ei olnud kooskõlas. Näiteks võisid talupojad maaisandate eest linnamüüride vahele põgeneda ja kui nad olid
et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Leerist ei saanud läbi kui puudus lugemis ja kirjutus oskus. Rootsi ajal pandi Eestis alus ka kõrgharidusele kui Rootsi kuningas Gustav II Adolf rajas 1632. aastal Tartu Ülikooli. Tekib küsimus kelle jaoks oli see vana „hea“ Rootsi aeg? Ka paljud mõisnikud kaotasid reduktsiooni käigus oma valdused. Kahtlemata oli sel perioodil ka positiivseid külgi. Haridus levis lihtrahva seas ning arendati ka kirjakeelt. Kahe sõja vahel oli üsna pikk rahuaeg, mida ei tohi mingil juhul arvestamata jätta, sest see võimaldas kohalikul elanikkonnal vähemalt taastuda. Rootsi ajal oli lisaks juba mainitule veelgi nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Viimased on kahjuks üsnagi tugevad, see ei tähenda muidugi, et see periood avaldas siinsetele oludele ainult halba mõju
· Laienes võim Itaalias · 390 aastal tagasilöök lunaraha. · 265 a. kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks(264-133a. eKr) · Konflikt Kartaagoga 3 sõda, tuntud kui Puunia sõjad. · I PS: meri ja Sitsiilia, Rooma tugevaim riik Vahemere lääneosas. · II PS: Hannibal purustas Rooma sõjaväe. Uus sõjavägi sundis Hannibali Itaaliast lahkuma. Kartaago kaotas laevastiku, valdused ja sõjalise tähtsuse. · III PS: Roomlased vallutasid ja hävitasid 146 aastal Kartaago. · Laienesid ka idas + Makedoonia ja Kreeka, sai ka Väike-Aasia päranduseks. · Tugevaim riik Vahemere maades. Kodudsõdade periood ja vabariigi langus(133-30a. eKr) · Elukutseline palgavägi. · Kodusõjad: sõdurid vs väepealikud. · Senati võim vähenes. · Pompeius ja Caesar. · 48.a Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. · 44
piiskopkond). Liivimaa kõrgemad vaimulikud pärinesid enamasti Saksamaalt, mõned ka Taanist. Hiliskeskajal olid pärit ka Preisimaalt. Eestima hertsogkonna moodustasid Satnsby lepingu kohaselt 1238. Aastal taani kuningale antud Harju-ja Virumaa. Seda käsitleti Taani kuninga isikliku valdusen. Kuningat esindas siin asehaldur, kes resideeris Tallinna linnuses. 13.sajandi lõpuks omandas tema kõrval tähtsa koha rüütelkond. 1346. Aastal müüs kuningas oma Eesti valdused Saksa ordule. Saksa ordu asutati 12.sajandil ning see oli üleeuroopaline organisatsioon. Selle peakontor asus Preisimaal. Eesotsas seisis üldkapiitlil valitud kõrgmeister, kes valitses ühtlasi ka Preisimaa valdusi. Ordu Liivimaa valdusi juhtis Liivimaa meister, Saksamaa ja Itaalia valdusi haldas ordu Saksamaa meister. Ordu Liivimaa harule kuulus üle poole Eesti ja Läti alast. Ordumeistri peamiseks residentsiks oli Riia linnus. Ordu territoorumi haldasid foogtid ja
Suur osa Friedrich II võimuperioodist möödus sõdades. Oma valitsemisaja alguses põhjustas Friedrich II Austria pärilussõja( 1740-1748), kui ta keeldus tunnistamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Selles sõjas võitis Preisimaa endale Sileesia. Seitsmeaastases sõjas tuli Preisimaal vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Preisimaa kaotas sõjas küll mitu lahingut, ent Friedrich II suutis vastaseid lüüa ükshaaval ning kokkuvõttes säilitas oma valdused. Kuna ta veetis hulga aastaid sõdades, kaotas Friedrich II suurema osa oma noorusaja valgustusideedest ja valgustuslikust monarhiast kujunes despootia. Austria 1) 1740- 1780 Maria Theresia a) Absolutistlik valitseja, põlgas Prantsusmaa kõmbelõtvust b) Hariduse soosimine c) Aadlikkonna maksustamine 2) 1780-1790 Joseph II a) Püüdis jätkata ema suunda, ent polnud piisavalt otsusekindel
IKKA SÕDADES Austria pärilussõda (17401748) Friedrich II keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. Vallutati Sileesia. Seitsmeaastane sõda (17561763) Vastu tuli sesita Euroopa riikide koalitsioonile, eriti Venemaa ja Austria liidule. Venelased vallutasid kolmeks päevaks küll Berlini kuid olid sunnitud tagasi tõmbuma. Friedrich II suutis lüüa vastased ükshaaval ja kokkuvõttes säilitati oma valdused SEITSMEAASTANE SÕDA KASUTATUD KIRJANDUS Tea Laste ja Noorte eEntsüklopeedia. See ajaloo 3 õpik. Pildid netist.
8. Heaoluriik-valitseb demokraatia, turvalisus olemas, riik hoolitseb rahva eest, osutab ühiskondlikku abi, kõrged maksud 9. Põhiseaduslik demokraatia- määrab riigis toimuva (kes ja kuidas valib parlamenti) Riigipea kõrval on ka parlament ja nende võimu piirid panebki paika põhiseadus. 10. Monarhia- võim on päritav, vabariik- võim on valitav, diktatuur- võim põhineb jõul 11. Põhiseadus on kõige tähtsam seadus. Teised valdused peavad olema kooskõlas. 12. Kodanikuühiskond- omaalgatus, inimesed loovad vabatahtlikult seltse, ühinguid, organisatsioone. Ül: 1) olla erialaselt tugev 2) tegeleda oma huvialaga 3) mõjutada riigivõimu. Koolis- läbi õpilasomavalitsuse saab muuta koolireegleid. 13. Majoritaarne- võidavad need, kes saavad rohkem hääli Proportsionaalne- kui mitu % valijate häältest erakond sai, nii mitu kohta saab ta parlamendis
Atentaat- tapmiskaitse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel. Kolmikliit (keisririigid) 1882 Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari Antant- Saksamaa vastu 1907-1917 1904 Inglismaa, Saksamaa, Venemaa Balkani sõjad- esimene toimus 1912. aastal oktoobris. Türgi sai lüüa ning Balkani sõjad võtsid osa (Serbia, Bulgaaria, Montenegro). Sõlmiti 1913. aastal aastarahu Londonis. Türgi kaotas kõik valdused Balkanile. Albaania sai iseseisvuse. Teina Balkani sõda toimus vallutatud alade jagamisel võitjate vahel. Tagajärjed, tugevdasid Serbia positsioone, suhete pingestumine Austria-Ungariga, toetas Saksamaad. I maailmasõda 1914-1918 lõppes 11. novembril vaherahu Compilgne'i. Austria kuulutab sõja Serbiale- 1914. seejärel kuulutas Saksamaa Venemaale ja Prantsusmaale sõja. Sõjaks olid valmisutnud kõik suurriigid, peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine
Nimelt kaotasid osad linnad oma linnaõigused, mis on negatiivne. Riigivõim hakkas tegema linnadele rohkesti ettekirjutusi ja neid aina rohkem üldriiklikele huvidele allutama. Linnad, kus ei olnud sadamat, kaotasid võimaluse kaubanduses osalemiseks. Talupojad said ka nende reformide tagajärjel kannatada, neil kadus võimalus linna põgemisega vabaks saada. Tekib küsimus kellel peale rootslaste muidugi, oli siis hea? Ka paljud mõisnikud kaotasid reduktsiooni käigus oma valdused. Kahtlemata oli sel perioodil ka positiivseid külgi. Siin võiks mainida näiteks luterluse võidukäiku. Samuti levis haridus lihtrahva seas ning arendati ka kirjakeelt. Kahe sõja vahel oli üsna pikk rahuaeg, mida ei tohi mingil juhul arvestamata jätta, sest see võimaldas kohalikul elanikkonnal vähemalt taastuda. Rootsi ajal oli lisaks juba mainitule veelgi nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi.
· Nunn Jumala teenimisele pühendanud naine · Abt mungakloostri ülem · Abtiss nunnakloostri ülem · Misjon ristiusu levitamine paganate hulgas · Klooster munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamised kultuurikeskused Lääne-Euroopas · Kirikuriik paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin · Lään ehk feood maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt(senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma · Feodaal (läänimees, vasall) feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale(senjöörile)
Rõivad 3,9% Põllumajandustooted 10,2% Portugali kolooniaimpeerium Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Portugali impeeriumi (1415-1999) kaart. Punane - valdused. Roosa - mõjupiirkonnad. Sinine - merepealsed mõjualad ja kaubateed. Kuna Portugali poolt Austraalia avastamine on vaidlusalune, siis pole seda näidatud. Portugali endised ja praegused koloniaalvaldused Madeira (1419 kuni tänaseni) Assoorid (1431 kuni tänaseni) Portugali Guinea (Guinea-Bissau) (1446/18791974) Roheneemesaared (Cabo Verde)(14621975) São Tomé ja Príncipe (14851975) Brasiilia (15001822) Rio de Janeiro
Väätsa Põhikool Referaat Friedrich 2 Margus Lille 8. Klass Friedrich II XII sajandi lõpul õnnestus tulevasel Püha Rooma keisril Heinrich VT-1 sõlmida abielu Sitsiilia printsessiga. Nende poeg ja järgmine keiser Friedrich II päris oma vanematelt seetõttu suurema riigi, kui oli ta eelkäijatel. Tema valdused ulatusid Saksamaalt kuni Itaalia lõunatipuni ja Sitsiiliani. Paavstiriik Itaalia keskosas oli nüüd igast küljest piiratud keisri valdustega. Kuna Friedrich II oli üles kasvanud Sitsiilias, siis Saksamaa asjad teda ei huvitanud. Keisri peamiseks sihiks sai kogu Itaalia, sealhulgas paavstiriigi alistamine oma kindlale võimule. Tulemuseks olid lakkamatud sõjad keisri ja paavstide vahel. Mõlemad pooled kuulutasid teineteist korduvalt troonilt tagandatuks. Paavst nimetas Friedrichit isegi antikristuseks ja mürki pritsivaks skorpioniks. Otsu...
Peale Brönsebro vaherahu hakkas eesti territoorium kuuluma rootsile. Rootsi võim kestis Eesti territooriumil kuni Põhja sõjani ning sellele järgnenud sündmusteni. Rahvas jäi seda mäletama kui head ning edukat perioodi Eesti ajaloos. Miks aga? Millest oli see tingitud? Kuidas saab võõra võimu all oldud aega nimetada "heaks"?. Karl XI ajal, paranes tunduvalt talurahva olukord. Mõisnikelt ja talupoegadelt võeti ära kõik läänistatud maad ning varem endale saadud valdused. Talupojad said vabaks .mõisnikud ei saanud koormisi oma suva järgi enam muuta. Talupoegadel oli õigus mõisnike peale kaevata. Sisuliselt kaotati pärisorjus talupojad olid jälle iseenda peremehed. See oli eesti talupoegadele suur võit, sest üle pika aja olid neil jälle mingid õigused .Talupoegadest sai rahvas, kelle heaolu eest võideldi. Talupoegadele tundus et ka kuningas hoolib nendest ja püüab nende olukorda parandada. Suured muutused toimusid hariduses
MARIA THERESIA 17 17 17 8 0 KES TA OLI? Maria Theresia oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna aastatel 1740 1780. Ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev monarh. Ta oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja MarieAntoinette'i ema. K U I DA S T A T R O O N I L E S A I ? Click to edit Master text styles Ta sai Austria troonile, sest ta Second level Third level isal polnud poegi kes elanuks Fourth level tollest kauem, seetõttu oli Karl Fifth level VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdus...
1)Liivimaa kujunes välja keskajale iseloomulik feodaalne killustatus. eestis tekkis 4 väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad. 1. Taani kuninga valdused (eestimaa hertsogkond) 2. Ordu alad 3. Saare-Lääne piiskopkond 4. Tartu piiskopkond.Taani valdustes olevat põhja eestit kutsuti eestimaaks ülejäänud Liivimaa 2)Keskaeg algas 1227.a muitse vabadusvõitluse lõppemisega ja lõppes 1561.a Liivisõja algusega, mis oli Liivi ordu viimane lahing. Seda aega nim orduajaks sest ordu oli seal ajal kõige võimsam sõjaline jõud 3)1)Meinhard - augustiinlasest Saksa misjonär, kelle toetusel sai saksa misjonäride
Jüriöö ülestõus -> talupoegade põgenemine (Venemaale, Soome, Rootsi) -> kokkulepped mõisnike vahel Talupojad said koormiseid juurde, teotöö, kümnise maks (110-> 14 mõisnikele), raha rent, teotöö. Mõisinike kontrolli kasv -> feodaal maale elama -> mõisate ehitamine Eliidi häving Karistused -> Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Saaremaa 2. Jüriöö ülestõus ja selle tagajärjed Taani müüs oma valdused ära. Kui ennem oli maaisandaid neli siis nüüd kolm- saare- lääne piiskop, tartu piiskop, liivi-ordu meister) 3. Linnade teke ja valitsemine Keskaegsed linnad- Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Tallinn, Rakvere, Narva, Paide Olid mõisad, kaubateed ja kaubateede ristumiskohta tulid sulased, kes ootasid kaupmehi, et kaupa müüa. Kuna kaupmeestel oli ka asju vaja, kes ehitasid sinna maja.
vallutamata ainult Riia ja Kuramaa. Sõja lõpp: *1577-Enamus Liivimaad oli Vene tsaari võimu all. Venemaa ei jõua seda maad hoida ja Poola ja Rootsi üritavad Venemaalt maid ära võtta. *1582-Venemaa ja Poola teevad Jam Zopolski rahu, Venemaa loobus Liivimaa aladest. *Poola->Läti ja Lõuna-Eesti, Rootsi->Põhja-Eesti, Taanlased->Saaremaa *1583-sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pjussa jõe suudmes vaherahu, millega rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised valdused Ingerimaal. Sõja tagajärjed: *Hoonete purustused *Maarahva usust taganemine *Suured rahvastiku kaotused *Eesti lagunes
Accommodation-majutus all vendors drive a hard bargain-kõik tänavakaupmehed tingivad kõvasti allowance-toetus, maksusoodustus along the medieval streets-piki keskaegseid tänavaid attractive destination-ahvatlev sihtpunkt backpacker-seljakotiga rändaja, matkaja barren land viljatu, kasutu maa bumpy flight/smooth flight raputav/sujuv lend can't resist the temptation ei saa kiusatusele vastu panna check the exchange rate kontrollima raha vahetuskurssi departure lounge ootesaal embark laevale või lennukisse minema experience the civil war kodusõda läbi elama ferry crossing praamiga ülesõit first-rate-tea esmaklassiline tee foreign currency välisvaluuta has got itchy feet meeldib pidevalt reisida heritage sites kultuuripärandiga seotud paigad in high season kõrghooajal instalment osa, osamakse invaluable hindamatu, väärtuslik jet lag ajavahest tekkinud väsimus let's hit th...
VANA LIIVIMAA I Taani valduses olevat Põhja-Eestit nimetati Eesimaaks või Harju-Viruks või Eestimma Hertsogkonnaks (ametlik nimetus). Taani kunigast sai Eestimaa hertsog. Tallinna linnuses esindas teda asehaldur. Kõrgeim vaimulik oli Tallinna piiskop, kes allus Lundi peapiiskopile Rootsis. II Sakslased. Ühtset riiki ei tekkinud, Eesti valdused jagati 3ks: 1) Tartu piiskokond (Ugandi maakond, Vaiga lõunaosa. Pealinn oli Tartu) 2) Saare-Lääne piiskopkond (Saaremaa, ja Läänemaa. Pealinn algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu) 3) Liiviordu riik. Suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Esindas Marienburgis asuvat Saksa ordut. Tekkis Mõõgavendade ordu faasil, mis hävis 1236. aastal Saule lahingus (leedukate, semgalite Mõõgavendade ordu). Hõlmas peale Läti ka Sakalat,
kirjandus 7.Frangi riik Frangud-Germaani hõimud, 4-5 saj tungisid L-Rooma aladele. Mõjutatud keldi,rooma kultuurist-romaani keel. Keldi-Gallia aja lõpuks asustasid pk gallialased: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid. Clodovech I-Pani aluse Merovingide dünastiale,mis valitses Frangi kuningriiki5-8 saj, 496a võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis-head suhted Rooma paavstiga. 8.Merovingide kuningad pärast kuninga surma jagati tema valdused meessoost pärijate vahel-pärast Clocovechi 3- ks.Neid ei õnnestunud enam ühte liita.7saj nn laisad kuningad. Majordoomused-.Frankide ajal ülikud, sõjaväepealikud suurte maavaldustega, lõpuks juhtisid riiki kuningate asemel. Kuulsaim -Karl Martell-Sõjaväes tema ajal võeti kasut pikem, raskem mõõk ja sadulajalused- raskeratsaväest sai lahingus põhijõud. Andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele, tagades ustavuse ja kiriku maavaldused kõigutamata oma võimu
Hiljem 8 saj. lõpul Karl Suur ühendas suure hulga germaani rahvaid ja vallutas Lombardia, kroonimine keisriks. 10 saj. Karolingide riigi langemine. Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Impeerium. Puhas ideoloogiline definitsioon, sest teda tunnustati kui teistest eespool olevat valitsejat, kuid teised valitsejad ei tunnsutanud tema erilist võimu. Pole impeerium klassikalises mõttes. Tõeliseks maailmavõimuks sel ajal oli siiski Karl 5 ühendatud Hispaania ja Saksa- Rooma valdused, lisandusid Castilia valdused Ameerikas, Mehhiko, Pizarro vallutas Peruu ehk inkade impeeriumi (film). Kestis kuni Napoleoni ajani. Kuidas kõiki neid vallutusi õigustada? 1) Hispaania vallutus Ameerikas. 3 erinevat osa, leidub juriidiline, religioosne ja tsivilisatsiooniline õigustus. Juriidiline et vältida konflikte, annetused. Hispaanlased toetusid paavsti annetusele. Kuidas peab eelnevate valitsejate suhtes käituma? Tuleb tagada rahumeelse allutamise võimalus
sõjad. 5. Imperialism. Koloniaalimpeeriumid. Vene imperialismi omapära 1914. aastaks elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Tihti oli emamaal elavate inimeste arv tühine võrreldes kolooniates elavate inimeste arvuga. Paraku hakkasid koloniaalvallutusteks sobivad maad 20.sajandi alguseks otsa saama. Mis tekitas loomulikult vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti huvitatud oli sellest Saksamaa, kes noore riigina oli maade jagamisele natuke hiljaks jäänud. Väga nõutud maa oli Aafrika, seal omasid suurimaid kolooniaid Inglismaa ja Prantusmaa, kuid ka Saksamaa, Belgia, Itaalia, Portugal ja Hispaania. 1914. aastaks olid suutnud iseseisvuse säilitada vaid Etioopia (Abessiinia) ja Libeeria (ameeriklaste rajatud oma endistele neegerorjadele). Vastuseis suurriikide koloniaalpoliitikale kasvas ka Aasias
Eesti keskaeg I kokkuvõte Võitjad jaotavad oma maa ja hakkavad seda valitsema. Leedu jäi sakslastel alistamata. *Kurelased alistati 1267. a ja semgalid 1290. a *Eesti ja Lätis vallutatud alad on Liivimaa *Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdiusesse -kutsuti Eestimaaks *Areng kujunes feodaalse Eurooa eeskujul. Maa jagati üksikuteks osadeks, eesotsas olid enamvähem sõltumatuid valitsejad e. maahärrad. (nende valdused kujutasid väikseid feodaalriike). *Taani kuningas oli samaaegselt Eestimaa hertsog. (TLN-s oli tal asehaldur). *Rävala oli Harjumaa osa ning Taani valdust nimetati üldiselt Harju-Viruks *Kõik ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile. (kauguse tõttu see praktilist rolli ei mänginud). *Eestit valitsesid suht. iseseisvalt Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. *Feodaalse killastumise ajajärku Eestis nim Vana-Liivimaa ajaks, Eesti keskajaks või orduajaks.
16. sajandi keskel oli Liivimaa naabruses kujunenud tsentraliseeritud riigid (Venemaa, Poola- Leedu, Taani ja Rootsi), kuid Vana-Liivimaa oli endiselt killustatud. Liivi sõda 1558-1583 a. Algas sellega, kui Venemaa hakkas rääkima Tartu maksust mida sakslased kunagi olid venelastele maksnud aga polnud seda enam 50 aastat teinud. Sõja esimene pool 1558-1560 a Vene-Liivi sõda. Venemaa rüüsteretk Tartu piiskopkonda, 18 juuli langes tartu piiskopkond.1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile.1560 Liiviordu viimane välilahing kus ordu sai lüüa. Sõja teine pool -1563-1583 a. Rootsi pidas lahingut poolakatega kes olid olnud taanlastega liidus,suurem osa Eesti alast läks vene võimu kätte. Sõja lõpp Vene-Poola Jam Zapolski vaherahu ja Vene-Rootsi pljussa vaherahu 12. Eesti kolme kuningriigi valduses: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Vastureformatsioon. Kultuuri areng: Balthasar Russowi kroonika ajalooallikana.
1227-sakslased vallutasid ja hävitasid Muhu linnuse , saarlased lasid ennast ristida. Sakasa ordu Liivimaa haru: Riia piiskopkond,Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond,Kuramaa piiskopkond.1238-Stensby leping, paavsti nõudmisel pidi Saksa ordu Liivimaa haru tagastama Taani kuningaleTallinna,Rävala,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa,tekkis Eestimaa hertsogkond keskusega Tallinnas.Jüriöö ülestõus-saksa ordule tahtsid taani kuningas oma valdused müüa,harjulased alustasid 1343. relvastatud mässu,põletasid mõisaid ja kirikuid, tapsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endi hulgast 4 kuningat.Ordumeister kellega peeti läbirääkimisis , käsitles kuningaid kui kurjategijaid,puhkesrelvakokkupõrge ja eestlased tapeti.domeen-maaisand,tulud milest maaisand kattis riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud..Lään-vasallidele kuuluv maa-ala.Talupoja seisused:1)adrikud e. Adratalupojad 2)üksjalad 3)vabatalupojad
kavalamate ohvriks. Kuid kas ka lähedaste nimel ekstreemsustesse minek on õigustatud? Eelkõige aitavad kuritegudele kaasa indiviidid, kes näevad, mis toimub ent on liiga arad selleks, et toimuvast kellelegi teatada. Nii oli ka prantsuse näitekirjaniku Moliere'i näidendis ,,Tartuffe". Peategelane ning pereisa Orgon langeb libekeelse Tartuffe'i meelevalda, kes teeskleb, et on Orgoni hea sõber ning kõige seejuures petab esimeselt välja ta valdused ja kogu maise vara. Orgonit kujutatakse kui teistest sõltuvat ullikest, kes ei oska silma paista. Orgon oli tüssaja valeimidzist ja sõbralikkusest niivõrd pimestatud, et ei saanud Tartuffe'i tõelistele kavatsustele jälile. Seevastu kõik Orgonit ümbritsevad pere, lähedased mõistsid seda juba esimestel silmapilkudel. Orgoni probleem seisneski selles, et ta oli lihtsalt liiga usaldav. Olles tundnud Tartuffe'i vaid lühikest aega, usaldas teda niivõrd, et pärandas oma
Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed. Kokkuvõtteks suudeti ristiusustamisega hävitada enamik nõide ning hirmutada eestlastest nende muistne paganlus ja maausk; Rootsi aja lõpuks olid enamik elanikke pööratud Ristiusku. Seega kultuuri seisukohalt oli see kindlasti vägagi edasiviiv. Ka Rootsi ajal säilis traditsiooniline Eesti rehielamu; osalt just seetõttu, et eestlaste rehielamutes vili hästi kuivas ja ei riknenud, meie valdused ja rahvas niivõrd hinnatud olidki. Samas ehitati sel ajaperioodil ka Nigulist kirik ning strateegiliselt tähtsatesse punktidesse rajati kaitseehitised bastionid. Edenes ka kunst; enim on Eestimaal säilinud kuulsa Rootsi aegse kunstniku ning puutöömeistri Christian Ackermanni teoseid. Kokkuvõtteks võib väita, et Rootsi ajal oli üpriski suur mõju ka arhitektuurile ning kunstile Eesti- ning Liivimaa aladel. Leian, et väide "Vana hea Rootsi aeg" ei pruugi just väga paika pidada
Arutlus Talupoegade olukord Rootsi ja Vene ajal Pärast Põhjasõda, mis toimus aastast 1700 kuni aastani 1721, läksid Eesti valdused, mis varem olid kuulunud Rootsile, Venemaa impeeriumi koosseisu. Seoses sellega toimusid mitmed muutused talurahva olukorras. Kõigepelat toimusid muudatused talurahva õiguslikus seisundis. Rootsi ajal oli talurahvas küll ametlikult pärisori, kuid redutseeritud ehk riigistatud mõisates oli ta juba vaba, ning talupoja olukord seega parem. Vene ajal toimus mõisate restitutsioon, ehk need tagastati endisele omanikele. Seega oli see umbes nagu pärisorjuse taaskehtestamine. Talupoeg oli jälle mõisniku omavoli alluvuses. Kui alluvad enam aadli suuri nõudmisi ei kannatanud oli neil alati võimalus oma härra peale kaevata. Seda nii Rootsi kui ka Vene ajal, kuigi mida aeg edasi, seda väiksem võimalus oli neil sellega midagi head saavutada. Nii ju...
1893 sõlmisid nad liidulepingu, millega kohustusid sõja korral üksteist abistama. 1904 aastal paranesid suhted aga Inglismaa ja Prantsusmaa vahel ja samal aastal nad ka kirjutasid alla kokkuleppele nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus Prantsusmaad reformides aitama. Hakati pidama ka sõjaplaane Saksamaa vastu. Edasi parandas Inglismaa oma suhteid Venemaaga. 1907 aastal kirjutasid Venemaa ja Inglismaa alla lepingule, millega jagasid valdused Aasias omavahel ära. Sellega viidi suurriikide blokkide loomine lõpule ja nüüdsest seisid vastamisi Kolmikliit ja Antant. Kuigi pealtnäha oli nende blokkide moodustumine mõeldud rahu tagamiseks, siis tegelikult oli see just üks peamisi põhjuseid miks tekkis Esimene maailmasõda.
,,Trükivigade eest ei vastuta, puudu on see õpetaja antud riikide tabel( riik- sisepoliitika, välispoliitika, riigikord, majdnsus) +õpik lk 8 Buuride sõda!" Lauri Kasak Kordamine Imperalismiajastusse jõudis maailms 19. sajandi lõpul. Imperalism- Suurriikide püüd hankida kolooniaid ja saavutada seeläbi maailmas võimalikult suur mõjuvõim. 20. sajandi maailmale oli iseloomulik: a) Euroopa valitses maailma, sest peaaegu kogu maailm oli jaotatud kogu Euroopa asumaadeks või mõjusfäärideks. b) Kõige suurem koloniaalimpeerium oli Inglismaa, talle järgnes Prantsusmaa. Paljud rahvad avaldasis koloniseerijatele vastupanu( Näiteks Inglise-Buri sõda 1899-1902). Buurid olid Hollandi päritoluga asunikud, kes olid juba 17. sajandil asunud Lõuna-Aafrikasse, esialgu asustasid nad Kapimaad (lk. 8) 2) Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi, mille suunas pidi arenema kogu maai...
Pühakud on isikud, kes on inimeste eeskostjateks jumala ees. Reliikvia on pühakute säilmed või nendega seotud esemed. Palverännakud Palverännak on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak. 4. Mis olid ristisõdade põhjused ja ajend? Milline oli nende tulemus ja tagajärg? – Põhjused ja eellugu: -kirik, 1oma võimu suurendamine, 2agressiivsuse suunamine mujale. – Ilmalikud valitsejad, 1uued valdused ja rikkused, 2lõpp sisetülidele. –Ristisõdijad, 1rikkused 2pääs paradiisi. Tagajärjed: 8 ristiretke Vahemere idarannikule + ketserite vastu + läänemere ääres. 1291 langes Akka. Süvenev vaen kõigi kolme osapoole vahel (läänemaailm, islamimaailm, bütsants) Kultuurikontaktid. Itaalia kaupmeeste edu. 5. Milles seisnes rüütliseisuse mitmepalgelisus? – Nad olid aadlikud, mis tähendab et nad olid kuningaga võrdsed pmst
Vene vägede vallutused 1558: Mais vallutati Narva(Liivimaa orduriik andis end Poola kaitse alla, Valiti uus ordumeister G.Kettler). Juulis vallutati Tartu(tartu piiskopiriik lakkas eksisteerimast). Saare-Lääne piiskopkond läks 1559 Taanile. Taani sai kuramaa piiskopkonna. 1560 härgmäe lahing ordu ja vene vägede vahel, mille ordu kaotas. Augusti vallutasid venelased Viljandi. Algas eesti talupoegade ülestõus. Liivi sõja lõpp: Poola ja Rootsi eesmärk oli saada tagasi valdused venemaa käest. Poola(S.Batoryga) tungis tartu ja sealt edasi venemaale. Rootsi eesotsas Gardie'ga tungis lääne, harju ja virumaale, vallutati haapsalu, rakvere, paide, narva. Narvast liiguti edasi Venemaale, vallutati ingerimaa kuni laadoga järveni välja. Eesti pärast liivi sõda: Lõuna-eesti ja läti alad läksid poolale.Põhja- eesti rootsile. Saaremaa taanile. Sõjad algasid et naabrite arvelt oma valdusi laiendada. Diplomaatiline olukord põhjasõja eel: 17
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
