Töövõtuleping- kohustub 1 isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või muu teenuse osutamisega saavutama muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tulemusele suunatud leping KÄSUNDUSLEPING... kohustub 1 isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundaja) teenuseid, käsundaja aga maksma talle selle eest tasu, kui see on kokku lepitud. 21.Asjad, osad ning päraldised- paberil 22.Omand. Valdus, kasutus ja käsutus- paberil omand ja valdus 13 Eraõigus Agnes Kullap TLÜ 23.Hea- ja pahauskne omandaja- paberil 24.Mittetulundusühingu ja sihtasutuse erinevused Sihtasutustega seonduvat reguleerib 1996.aastal vastu võetud sihtasutuste seadus. Ka termin "sihtasutus" juurdus eesti keeles alles sihtasutuste seaduse vastuvõtmisega, varem nimetati analoogseid üksusi fondideks.
valdaja poolt asja iseärasuste pärast või erilisel suhtel asjasse, arvestamata selle kasulikkust (isiklik väärtus, kunstiväärtus jne). Vara on tavakeeles sageli käsutatav mõiste. Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vara võib olla kas vallasvara või kinnisvara vastavalt asjade liigitusele vallasasjadeks ja kinnisasjadeks. 10.2. VALDUS JA OMAND Isiku õiguslikud ja faktilised võimalused asja suhtes sõltuvad sellest, kas ta on asja valdaja või omanik või puudub tal antud asjaga üldse õiguslik seos. Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Asja võib vallata ka rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu suhte alusel. Sellisel juhul on valdamine ajutine (vastavalt tehingule). Valdajaks ei ole aga isik, kes
rendilepinguga, ei sõltu mitte lepingu pealkirjast, vaid lepingu sisust ja poolte tegelikust tahtest. Viljaks saab tulenealt TsÜS § 62 olla nii loodus- kui ka õigusvili, st et rendilepingu alusel saadavaks viljaks võib olla ka õigussuhtest saadav tulu. Üürilepingu alusel tekib ühel isikul, st üürnikul, seaduslik alus kasutada teisele isikule, st üürileandjale, kuuluvat asja. Seega üürilepingu alusel tekib üürnikul õigus asja seaduslikult vallata ja kasutada. Valdus tähendab tegelikku võimu asja üle. Oluline on meeles pidada, et üürilepingu alusel ei lähe üürnikule üle käsutusõigust, st üürnik ei saa mõjutada asja õiguslikku staatust. Näiteks üürnik ei saa üüritud asja vabalt võõrandada teistele isikutele. Üürilepingu sõlmimine. Selleks, et üürnikul tekiks seaduslik alus asja vallata ja kasutada tuleb isikute vahel sõlmida üürileping. Tulenevalt
Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus sellel liigitusel on? 1) Kinnis (maatükk ehk maapinna piiritletud osa) ja vallasasjad (asi, mis ei ole kinnisasi). 2) Asendatavad asjad (määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja tal puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused). 3) Äratarvitatavad asjad (otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse). Mis on valdus ja kuidas valdus tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle (nt asja üleandmisega või leidmisega) või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu (nt korteri võrme üleandmisega). Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest. Mis on omand ja millised on omandi liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle
Reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus sellel liigitusel on? 1) Kinnis- (maatükk ehk maapinna piiritletud osa) ja vallasasjad (asi, mis ei ole kinnisasi). 2) Asendatavad asjad (määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja tal puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused). 3) Äratarvitatavad asjad (otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse). Mis on valdus ja kuidas valdus tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle (nt asja üleandmisega või leidmisega) või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu (nt korteri võrme üleandmisega). Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest. Mis on omand ja millised on omandi liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada
rannik. Hiljem reise ei enam rahastatud need ei toonud kasu. · Tordesillase leping 1494. jagati Hispaania ja Portugali vahel maadeavastused. Kõik 46 meridiaanist lääne poolsed jäid hispaanlastele, idapoolsed portugallastele. BRASIILIA AVASTAMINE JA UUE MAAILMA NIMESAAMINE · Hispaanlased ja portugallased Brasiilia rannikul 15.saj lõpus. · Amerigo Vespuccil kahtlustas, et tegemist on uue mandriga. Nimetati tema järgi Ameerikaks. Brasiiliast saab Portugali valdus. ESIMENE ÜMBERMAAILMAREIS · Vasco Nunes de Balboa avastas 1513. Vaikse ookeani. · Fernando de Magalhaes ekspeditsioon avastamaks lääneteed Indiasse. (1519-1522) Kodusadamasse jõudis 1522. ainult üks laev 18 inimesega. Lääneteed Indiasse polnud toonastes tingimustest mõtet kasutusele võtta. MAADEAVASTUSTE JÄTKUMINE · Teiste maade roll maadeavastustes suureneb 16.saj II poolel ja 17.sajandil. · 16.saj keskel jõudsid portugallased Jaapanisse
Liivi sõja alguses langes Saaremaa Taani võimu alla, aastatel 15601572 valitses seda hertsog Magnus. 1645. aastal läks Saaremaa Brömsebro rahuga Taanilt Rootsile. 1710. aastal vallutasid Saaremaa venelased, ametlikult liideti see Venemaaga Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. 3 Kuni 19. sajandini lõpuni oli Saaremaal olnud eristaatus. Taani ajal oli ta eraldi provints, Rootsi ajal kuninganna Kristiina isiklik valdus ja hiljem samuti pigem eraldi provints kui maakond (kreis). Ka Peeter I tunnustas osaliselt Saaremaa eristaatust, jättes alles Saaremaa rüütelkonna ja superintendendi (kõrgeim kiriklik ametnik). 19. sajandil sai Saaremaast Liivimaa kubermangu kuuluv maakond. Superintendendi koht kaotati, kuid rüütelkond jäi alles. Saare maakond eksisteeris kuni 1950. aastani, mil see nimetati Kuressaare rajooniks, alates 1952. aastast kandis see nime Kingissepa rajoon
Avatud küsimused jätavad aga vastajale ruumi oma mõtteid sügavamalt uurida, ilma etteda liigselt kammitseksid kuulaja kategooriad. Vestluses on riskantne liiga palju küsimusi esitada: see asetab kuulaja pigem rääkija vastu kui kõrvale, pigem dikteerib vestluse suuna, kui annab rääkijale võimaluse ise oma olukorda uurida. «See armastusest sündinud vaikus ei ole üksikõiksus; see ei tähenda, et ei ole midagi öelda. See enesesuhtluse positiivne valdus. Nii nagu kella tiksumise kuulamiseks on vaja vaikust, nii on vaikus ka see, mis laseb meil kuulda südamelööke» (H. Luccock). Suhtlemispausi ajal teeb hea kuulaja järgmist: 1) Paneb teist tähele. 2) Jälgib teist. 3) Mõtleb selle peale, millest tiene räägib. 5 Neli peegeldava kuulamise oskust Peegeldamise liigid: 1) Ümbersõnastamine. 2) Tunnete peegeldamine. 3) Tähenduse peegeldamine.
väheneb - Talupoja eesmärk pold rikastumine, vaid äraelamine - Vaimulikkond oli enamasti pärit aadli seast - Suurem osa orjad oli slaavlased - Aadel kui õilsad e. Parema verega - 10-11 saj vahetuseks toimus aadlistruktuuris muutus. Ühisk. Olud stabiliseerusid, liikuv maavaldus kinnistus ühele perekonnaliinile. Maavaldus üle isalt pojale. Seega aadli pereonnale sai tähtsaks valdus, mille järgi ennast nimetati. Sellest sai aadli keskus. Von tähistas eesliidet, kust aadlik pärit, hiljem tähistas tiitlit. - Võimsamatele aadliperdele kuulusid ka kloostrid - Aadlisse ei saand eriti tõusta, aadlikuks sünniti - Keskaja käigus kunni administrat. Kasvas. - Haritlaskond ja aadelkond lähenesid omavahel - Et ametikoht tiitli kaasa tõi, sinna jõuti alles uusajal - Itaalia eripära oli, et aadelkond elas linnades
Kanepi Gümnaasium 10.a Grete Põdder HIINA RAHVAVABARIIK Kanepi 2009-05-18 2 SISUKORD HIINA RAHVAVABARIIK..........................................................................................4 Riiklikud pühad..........................................................................................................7 Poliitika......................................................................................................................8 LOODUSLIKUD TINGIMUSED.................................................................................8 Geograafiline asend....................................................................................................8 Pinnamood..................................................................................................................9 Mullastik..............................................................................
1561. aasta suvel andsid Tallinn ja Põhja-Eesti (Harju-Viru vasallid) end Rootsi kaitse alla, samas kui aasta lõpus alistusid Riia peapiiskop ja ordu lõplikult Poolale. 1562. aasta märtsis likvideeriti lõplikult nii Liivi orduharu kui ka peapiiskopkond. Viimasest ordumeistrist Gotthard Kettlerist sai esimene Kuramaa hertsog. Riia peapiiskop Wilhelm säilitas kuni oma surmani 1563. aastal küll tiitli, ent mitte ilmaliku võimu. 1564. aastal läks viimane Liivi ordu valdus, Maasilinna foogtkond Saare- ja Hiiumaal, ametlikult Taani võimu alla. Nii keskaja lõpuks Eestis kui ka Vana-Liivimaa lõpuks on mõnikord peetud 2. augustil 1560 hilisemate Omuli ja Holdre mõisate vahelises metsas toimunud Härgmäe lahingut, mille käigus Vene väed purustasid Liivimaa ordu väliväed ning ordu lakkas sõjalise jõuna eksisteerimast. Juriidiliselt võttes on sobivamaks terminiks peetud siiski 1561. või 1562
välja. Liivi ordu ja Riia peapiiskopi alistumisel Poola kuningale nõudsid Liivimaa aadlikud, et nende eesõigused säiliksid. *1582. a kehtestas Stephan Batory Liivimaa halduse korraldamiseks konstitutsioonid: Lõuna-Eesti jaotati kolmeks presidentkonnaks (Tartu, Pärnu, Võnnu), mis nimetati hiljem ümber vojevoodkondadeks (presidendid vojevoodideks) need jagunesid staarostkondadeks, mida juhtisid staarostid, Eestis oli 9 staarostkonda *Toimusid samuti maapäevad. *Rootsi valdus Põhja-Eestis e Eestimaa hertsogkond – 1561-1583-1629 Rootsi valdusse läinud PõhjaEestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas siin kohalik aadel. Rootsi kuningad kinnitasid kõik aadli senised õigused ja eesõigused. Esialgu sai Rootsi riik oma käsutusse suured maavaldused, riigi kätte läksid ordu, piiskopi ja kloostrimaad ning osa aadlike maid Riigi mõisates üritas Karl IX makse
seda võimalik kasutada kõigis konventsiooniga ühinenud riikides. 32. Kuidas liigitatakse asju? Kinnisasjad on maa ja sellega alaliselt seotud ehitised, rajatised (krunt ja sellel asuv maja), omandid (osa maast ja ehitisest). Kinnisasjadega tegeleb notar. Vallasasjad on kõik esemed ja asjad, mis on n-ö maast lahus - auto, arvuti, haagiselamu, laev. Vallasasjadel kehtib eeldus: kes asja valdab, on ka selle omanik, kuni pole tõendatud vastupidist. 33. Mis on valdus ja mis on omand? Valdamine on õigus asja enda käes pidada ja kõik kõrvalised isikud asja valdamisest kõrvaldada. Juhul kui omanik annab oma asja mõne teise isiku kätte, näiteks rentnikule, muutub rentnik otseseks valdajaks ja omanik ise kaudseks valdajaks. St, et omanikul on õigus oma valdust kaitsta, v.a ainult rentniku vastu, kes on asja otsene valdaja. Omand on tegelik õiguslik vorm asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda teistelt
tingimustes poleks olnud otstarbekad. Saksamaa oli juba kaardid lauale löönud ning oma eesmärgid kõigi sakslaste ühendamine Suur-Saksamaa alla ja eluruumi juurdevõtmine idapoolsete rahvaste arvelt osaliselt realiseerinud. Raske oli mitte märgata Saksa agressiooni edaspidist suunda. Talle olid jalgu jäämas Poola, kelle koosseisu kuulus parast Esimest maailmasõda Saksamaalt äravõetud alasid, samuti Jugoslaavia koosseisu kuuluv varasem Austria valdus Sloveenia ning Prantsusmaa valduses olevad Elsass (Alsace) ja Lotring (Lorraine). Nõukogude Liidu juhtide kinnisideeks oli proletaarse revolutsiooni eksport. Sellele lisandus rahulolematus varem Vene keisririigile kuulunud Euroopa valduste kaotamisega. Alates 1920. aastate teisest poolest oli Nõukogude Liit püüdnud oma agressiivsust rahumeelse retoorikaga varjata, 1939. aasta suvel ja sügisel asuti aga vanu plaane avalikult üles soendama.
Muuseas oli ta kohustatud linnuse kaitseseadmeid teatavas korras hoidma ja garnisoniga varustama. See kohustus langes ära, kui Haapsalut enam riigikindluseks ei loetud. Pärast tema surma 1652. aastal, omandas Haapsalu linnuse tema poeg Magnus Gabriel. 1665. aastal pantis Magnus rahaliste raskuste tõttu Haapsalu valdused oma väimehele Otto Wilhelm von Königsmarkile ja 1681. aastal sai Otto need oma pärisomandiks. Reduktsiooni käigus 1691. aastal läks valdus riigile. Kaubandus ja käsitöö Nii Jakob, kuid eriti Magnus Gabriel De la Gardie soovisid oma valdustes arendada tööstust ja kaubandust. Nad kutsusid Haapsallu rikkaid isikuid, kes oleksid võimelised kaubandusega tegelema ja endale laevu soetama. 1594. aastast on Haapsalul kuningas Sigismundi privileeg laevanduse ja kaubanduse arendamiseks, mille Gustav II Adolf 1616. a. kinnitas.
Liit- ehk föderatiivne korraldus: I - keskvõim; II - föderatsiooni subjektid ehk üksikud liitunud riigid; III - territooriumi haldusjaotus - liitunud riigi maa-ala, mis jaguneb ühe- või mitmetasandiliseks regionaalseks süsteemiks, mis omakorda jagunevad lokaalseteks üksusteks kuni väikseima kohaliku üksuseni. Kinnistusüksus ei ole territooriumi haldusjaotuse üksus, vaid haldusjaotuse üksuse ning kokkuvõttes riigi territooriumil asuv eravaldus või avalikõiguslik valdus. Riikliku korralduse erivormid a) Personaalunioonis ühendab kahte või enamat riiki ühine riigipea; riikidevaheliste lepingutega kindlal eesmärgil loodud monarhistlike riikide liidud, kus igal riigil riigipeaa. b) Konföderatsioon on riikidevahelise lepinguga loodud ühendus, tavaliselt osalevate riikide välispoliitika koordineerimine, ühine riigikaitse ning majanduslik integratsioon. Tema riigid jäävad iseseisvateks rahvusvahelise õiguse subjektideks.
3. tal on õigustatud huvi asja või dok ettenäitamise suhtes; 4. on esitanud asja või dok ettenäitamise nõude; 4 5. on andnud tagatise, kui seda on nõutud. A arvab, et temalt varastatud hinnaline vaas asub B poes. Nõuab vaasi näha. Tekibki VS. 3-2-1-132- 07, kus RK leidis, et dok ettenäitamise nõue ei tähenda õigust saada neid dok enda valdusesse. Oma käsi ei võrdu valdus. 3-2-1-108-10 leiti, et dok peavad olema piiritletud. 3-2-1-10-14, kus RK ei öelnud midagi olulist. On hakatud kuritarvitama, nt A (hageja) ja B vahel kohtumenetlus. A-l polnud piisavalt tõendid ja siis esitas dok ettenäitamise nõude, et hankida uusi tõendeid. 26. Mis on asja ettenäitamise kohustuse täitmise tingimused ja kes on kohustuse subjekt? § 1016 järgi peab dok ettenäitamine toimuma kohas, kus dok asub. Mõjuva põhjuse olemasolul võib nõuda dok ettenäitamist muus kohas
asja, millele on omandiõigus ehk kuuluvus. Vara on vastutuse alus. Isik vastutab oma varaga. ASJAD kui esemed Kehaline asi on haaratav, meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav, on võimalus seda asja vallata ehk teostada faktilist võimu asja üle Asjade liigid: kinnisasjad ja vallasasjad. Kinnisasi- liikumatu vara. Kinnisasja olulised osad- mets, taimed, ehitised, rajatised, mis on püsivalt ühendatud maaga (vundament). Omandamine ja võõrandamine käib läbi kinnistusraamatu. Valdus ja kasutus võib üle minna kohe aga omand läheb üle kinnistusraamatusse kandmisega. Vallasasi- kõik see, mis ei ole kinnisasi. Vallasasja omandamine ja võõrandamine käib läbi isiku, kelle käes on valdus. Omand läheb üle valduse üleandmisega. Vallasasjad liigitatakse asendatavateks ja asendamatuteks. Asendatav on liigitunnuse alusel määratav asi. Asendamatut asja ei ole võimalik asendada. Asjade liigitus äratarvitatavateks ja äratarvitamatuteks
71. Milline on tava ja põhimõtete koht rahvusvahelises õiguses? 72. Näited mida rahvusvaheline õigus reguleerib? 73. Näited kuidas tahvusvaheline õigus toimib? 74. Tsiviilõiguse mõiste (objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus), tsiviilõiguse valdkonnad. Tsiviilseadustik, selle struktuur. 75. Füüsiline isik, õigus- ja teovõime. 76. Juriidiline isik, tunnused, liigid. 77. Asjade liigitus. Kinnisasi ja vallasasi. 78. Tehing ja tehingu vormid. 79. Asjaõigused. Valdus. Omand. Kaasomand ja ühisomand. Piiratud asjaõigused. Kinnistusraamat. 80. Pärimisõiguse reguleerimisala. Pärija ja pärandaja. Pärimise alused. Pärandi vastuvõtmine ja loobumine uue pärimisseaduse järgi. 81. Perekonnaõiguse mõiste ja põhimõtted. Abielu sõlmimise eeldused. Abikaasade varasuhete reziimid. Abielu lõppemine. 82. EL õiguse kujunemine. 83. EL õigusaktid. 84. PSTS. 85. EL organid. 86. EL asjade koordineerimine Eestis. 1
) · Jagatav (plastiliin) ja jagamatu asi (mobiiltelefon) Asja osad: · Tervik · Reaalosa · Mõtteline osa · Asja oluline osa · Päraldis ei ole asja oluline osa, kuid teenib seda. (viiuli poogen) · Vili asja kasutamisest saadav tulu. 1. Õigusvili 2. Loodusvili Asjaga seotud kulutused: · vajalikud · kasulikud · toreduslikud · vara isikule kuuluvad asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. · Valdus kui mingi vara on kellegi kasutada. See võib olla heauskne ja pahauskne. Iga inimene võib oma valdust kaitsta, kuid ei tohi ületada hädakaitse piire. Kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Ühine omand see, mis kuulub kahele või enamale isikule. Jaguneb 2 liiki: · kaasomand · Ühisomand Vallasomandi tekkimise viisid: · üleandmine · hõivamine · Leid leiutasu kuni 1/3
2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvararežiimi, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust), pärimisõigus (vara üleminek pärimise teel). 4. Millistel juhtudel kasutatakse seaduse rakendamisel tõlgendamist ja millistel analoogiat? Tõlgendamine- Kui tahetakse teada, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte
Nendes suhetes avaldub vastastikususe, teenete vahetamise printsiip sama eredalt, kui eespool kirjeldatud tseremoniaalse vahetuse vormides. Senjöör võis vasallilt maksu nõuda: 1. Senjöör oli vangis ja vasall pidi ta välja ostma, 2. Senjöör andis vanima tütre mehele, 3. Senjööri vanim poeg sai rüütliks, 4. Senjöör läks sõtta. Benefiits, lään ja allood: Benefiits- beneficium, ld keeles ,, heategu". Näiteks teenistuse eest saadav maavaldus, tinglik valdus, st, et pärast surma pidi kuningale tagasi antama. Tavaliselt mõisteti benefiitsi all mõisat selle juurde kuuluvate küladega. Samas ei olnud benefiits ainult kingitus, selle eest tuli nõuda vastuteenet. Lään- maa-ala, mille senjöör andis vasallile kasutada. Lääni saamist loeti väga ihaldusväärseks, kuid alati tähendas selle vastuvõtmine läänihärra ülimuslikkuse tunnustamist. Läänisuhe oli ajaliselt piiratud. Selle lõpp saabus läänihärra ( härralõpp)
kohustus tuleb täita vastavalt lepingule ja seadusele. Lepingus lepiti kokku, et kaup antakse ostjale üle. Kas kohustust on rikutud? VÕS § 100 kohustust rikuti, sest müüja ei andnud kaupa ostjale üle. Kuna pooled leppisid kokku, et mööbel tuleb ostjale üle anda; VÕS § 209 lg 4 järgi peab müüja asja ostjani toimetamise kohustuse korral andma üle valduse. Kui ta tuleb kohale ja ei saa anda valdust üle, siis ei tohi kaupa hoovi jätta. Valdus peab olema üle antud, hoovi ei tohi lihtsalt jätta Kas võib rikkumisele tugineda? VÕS § 101 lg 3 ostjat ei olnud kohal. Seega ei saanud müüja oma kohust täita, võlausaldaja sattus vastuvõtuviivitusse VÕS § 119 lg 1. Vastutus/täitmise välistatus Vastutus, st kas saab ÕKV kasutada VÕs § 108 lg 2. Täitmine oleks välistatud VÕS § 108 lg 2 p 1 tähenduses, sest täitmine on võimatu
1. õppenädal Riigi ja õiguse tekkimine Tootmise arenedes tekkis ülejääk võitlus/varastamine malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist 1) Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumil...
Paidet ei õnnestunud venelastel aga vallutada. 1561. aastal lagunes Vana-Liivimaa lõplikult: Tallinna linn ja Harju-Viru rüütelkond andsid end juunis Rootsi kaitse alla, ordumeister ja peapiiskop andsid oma valdused aga Poola võimu alla, viimasest ordumeistrist Gotthard Kettlerist sai esimene Kuramaa hertsog. Riia peapiiskop Wilhelm säilitas kuni oma surmani 1563. aastal küll tiitli, ent mitte valdused. 1564. aastal läks viimane Liivi ordu valdus, Maasilinna foogtkond Saare- ja Hiiumaal, ametlikult Taani võimu alla Varauusaeg · Liivi sõda (15621583) Kui Vana-Liivimaa riigid 1562. aastal lõplikult likvideeriti, jagunes Eesti ala nelja võimu vahel: endises Saare-Lääne piiskopkonnas valitses Taani läänimehena hertsog Magnus, Harjumaad kontrollis Rootsi, Järvamaad ja Pärnu ümbrust Poola ning idapoolsemaid alasid Venemaa. Peagi puhkesid nende vahel omavahelised konfliktid, mille käigus
kuidas sa said hakkama? - how did you manage it? ma ainult kirjutan nendele paberitele alla - I'll just sign those papers teie tulavane ülemus - your future boss kogenud vanem härra - an experienced elderly gentelman kamandav/ käsutav inimene - a bossy man väga nõudlik ja täpne - very exacting and punctuaö/ accur hajameelne ja hooletu töötaja - a forgetful and careless worker eelmine sekretär kaotas oma töö - former secretary lost her job sa hirmutad mind - you scare me see on sinu valdus - this is your domain korratu tuba - an untidy room ma eeldan/oletan - I suppose see oli raske aeg - It was a trying time 13 kas ma tohin tutvustada uut sekretäri? - may I introduce you the nwe secretary? ma tahaksin talle kohta näidata - I'd like to show her round ma olen üks suur kõrv - I'm all ears sissetuleva ja väljamineva posti kastid - trays for incoming and outgoing mail majavälised kõned - external calls uuendama telefonisüsteemi - to modernise the telephone system
ettevõtmiste hulka arvatakse ka see, et tema tohutus, igasugustest inimestest koosnevas sõjaväes, mis oli juhitud sõdima võõrale maale, ei tekkinud eales ühtki lahkheli - ei sõdurite endi vahel ega nende suhetes väejuhiga, ja seda nii õnnes kui ebaõnnes. See ei saanud sündida muust kui Hannibali ebainimlikust julmusest, mis - kõrvuti arvukate teiste väljapaistvate omadustega - muutis ta sõdurite silmis alaliselt 19 "Üksnes ju oht ning see, et mu riik ja valdus nii vastsed, sundind on/ kaitseks mind siin kõikjale määrama valveid" (Aeneis, I, 563-564), tlk. Ants Oras. Dido oli antiikmütoloogias Pygmalioni õde, Kartaago asutaja. 20 St., kedagi hukates ei tohiks valitseja konfiskeerida kogu hukatu varandust, et mitte sattuda hukatu suguvõsa vaenu alla. 8 Machiavelli Valitseja
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. 66. Mis on reaalkoormatis? 33 67. Nimeta ja selgita omandamisõigusi. Omandamisõigus on ostueesõigus, mis annab õigustatud isikule õigsuse kolmandale isikule tasu eest võõrandatud asja omandamiseks. Ostueesõigus võib olla nii võlaõiguslik kui ka asjaõiguslik. 34 68. Mis on omand ja mis selle elemendid? 69. Mis on valdus ja mis selle elemendid? Valdus on tegelik võim asja üle. Sellest tulenevalt on valdajal õigus asja vallata ja kasutada. Käsutamisõigus kuulub uksnes omanikule. 35 70. Nimeta omandi liigid ja selgita nende sisu OMANIK Omanikuks võib olla iga isik. Omandit liigitatakse seaduse mõttes omanike arvu järgi. Uldjuhul on asjal uks omanik (ainuomanik). Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Uhine omand
Siiski tekkis kohalikel riigikestel ühiste ohtude tõttu (mässumeelsed põlisrahvad, välisvaenlased) teatud ühtekuuluvustunne. Vana-Liivimaa kujutas endast väga lõdvalt kokkuseotud konföderatsiooni. Oma võimu kindlustamiseks läänistasid maahärrad - Taani kuningas ja piiskopid -suure osa oma siinsetest valdustest. Tasuks maavalduse eest pidid läänimehed kandma sõjateenistust. Läänid ei olnud läänimeeste omand, vaid eluks ajaks antud valdus, kuid tavaliselt läänistati see isa surma järel pojale. Enamik läänimehi olid sakslased, ent nende seas oli ka taanlasi ning eestlaste vanemaid ja nende järglasi. Näiteks on 1241. aastal koostatud Taani hindamisraamatus (Liber Census Daniae) loetletud 115 Taani kuninga siinse vasalli hulgas kümnendik nimede järgi otsustades eestlased. Tegelikult võis neid rohkemgi olla. Eesti
ettevõtmiste hulka arvatakse ka see, et tema tohutus, igasugustest inimestest koosnevas sõjaväes, mis oli juhitud sõdima võõrale maale, ei tekkinud eales ühtki lahkheli - ei sõdurite endi vahel ega nende suhetes väejuhiga, ja seda nii õnnes kui ebaõnnes. See ei saanud sündida muust kui Hannibali ebainimlikust julmusest, mis - kõrvuti arvukate teiste väljapaistvate omadustega - muutis ta sõdurite silmis alaliselt 19 "Üksnes ju oht ning see, et mu riik ja valdus nii vastsed, sundind on/ kaitseks mind siin kõikjale määrama valveid" (Aeneis, I, 563-564), tlk. Ants Oras. Dido oli antiikmütoloogias Pygmalioni õde, Kartaago asutaja. 20 St., kedagi hukates ei tohiks valitseja konfiskeerida kogu hukatu varandust, et mitte sattuda hukatu suguvõsa vaenu alla. 9 Machiavelli Valitseja
Aleksander Nevski (Novgorodi vürst) peatas lääne rüütlite ittatungi ja kindlustas ortodoksi kiriku positsiooni. Ta kuulutati pühakuks. Nii sakslased kui ka rootslased sõlmisid vene vürstidega rahu, mille alusel välja kujunenud ida- ja läänekiriku piir püsib tänaseni. Üleminek muinasajast keskaega – keskaegsed riigid Liivimaal (ja uued maaisandad), taanlaste ja sakslaste omavahelised suhted Stensby lepingu näitel. Uued maaisandad: 1) Taani kuningas, kellele kuulus Harju- Viru valdus e Eestimaa hertsogond 2) Liivi ordumeister (Ordu rüütlite riik) 3) Tartu piiskop (Tartu piiskopkond) 4) Saare- Lääne piiskop (Saare- Lääne piiskopkond) Juba 1227 puhkes konflikt Liivi ordu ja taanlaste vahel ning Tallinn kapituleerus. Tüli lahendati lepinguga (Stensby). Taani kuningas sai tagasi Tallinna ning Viru ja Harjumaa. Järvamaa läks ordule. Rüütlitest läänimehed ja Eesti talurahva kohustused nende ees.
kinnitatuna on kasutusel külgmiste käiguteede väravatena. Apsiidi seina alaosa katab romaani elementidega puidust paneel, mis stiililt sobib kokku altarivõrega. Altarilaud, mida erinevalt seinapaneelist ja altarivõrest ei kata aaderdus. (Tamm & Kreem, 2007) Sangaste mõis pilt 18 Sangaste mõisa ja kihelkonna nime kohtame keskaegsetes ürikutes juba alates 13. Sajandist. Tollane tartu piiskopile kuulunud valdus oli suuremaid ja uhkemaid kogu Tartu piiskopkonnas. Mõningatel andmetel asunud varane kindlustatud mõisaasula praegusest alevikust läänes. Paraku on kunagisest ehitisest meieni säilinud üsna vähe. Liivi sõjale järgnenud sühteliselt lühikesel ajal poola valisese all kuulus sangaste riigivõimule. Rängalt sai piirkond kannatada Poola-Rootsi sõdades, ometi tõi see kaasa sangaste territoriaalse kasvu. Temaga liideti veel kaheksa naabruskonna laostunud ja peremeheta mõisat: Puka,
1. RIIGI JA ÕiGUSE TEKKIMINE. RIIGI PÕHIMÕISTED Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim täiesti reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Võimu pealesunnitud reegleid ürgühiskond ei tundnud, sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunniaparaati. Olles sügavalt juurdunud ja säilides inimeste teadvuses, on tavad väga konservatiivsed ja ...
Eksami vastused 1. Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib jaotada õiguse eelajalooks ja õ. ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalikke õ. allikate olemasolu või nende puudumine. Õ eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi nimetatakse õ eelajalooks ius non scriptum. Seda iseloomustab sisuliselt see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õ ajalugu ius scriptum. Õ ajaloo alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Ius scriptum ei olnud algusperioodil veel ühtseks ja universaalseks inimkäitumise regulaatoriks teatud kindla riigi ter-mil. Ta on formaalselt määratetud ja lähtub riigist kui institutsioonist. ...
õigus seda teha. Metsaomanikul ja tema esindajal on ainult õigus teha märkus metsa tuleohtu tõstvale isikule ja paluda tal lõpetada keelatud tegevus. Õigusliku baasi inimeste metsas viibimise keelamiseks annavad ,,Asjaõigusseadus", ,,Metsaseadus" ja ,,Eriolukorra seadus". Asjaõigusseaduse järgi on iga eramaa omaniku enda otsustada, võõras isik võib tema valdustesse tulla või mitte. Erandiks on päästeteenistused ja mõned ametiisikud, kes selleks luba ei vaja. Keelamiseks tuleb valdus piirata piirdega või ümbritseda keelusiltidega. Suure tuleohu korral saab võõras metsas viibimise panna ka üldise keelu alla sõltumata maaomaniku arvamusest. Õigus selleks on kohalikul omavalitsusel. Lisaks metsas viibimise keelule võib keelata ka puidu ja teiste metsasaaduste varumist. Kui põud on juba nii suur, et annab loodusõnnetuse mõõdu välja, võib Eriolukorra seadusest tulenevalt Vabariigi Valitsus kehtestada keelupiirkonnad nii suurel territooriumil kui tarvis.
võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. (3) Kui võlgnik on vastu vaielnud sellele, et kohustuse täidab kolmas isik, ei või võlausaldaja siiski kohustuse täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui kolmas isik täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist võlgnikule kuuluva eseme suhtes, mis on kolmanda isiku seaduslikus valduses või millele kolmandal isikul on muu õigus ja sundtäitmise korral see valdus või õigus lõpeks. (4) Kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. § 80. Leping kolmanda isiku kasuks (1) Lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja
teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Taani riigi autonoomsed osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa. Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland) oli Taani kuninga valdus (Ladina keeles dominimum directum) , mille moodustas Taani poolt vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis). Hertsogkond eksisteeris ala vallutamisest kuni aastani 1346, mil see müüdi Saksa ordule. [1][2] Esimeseks Eestimaa hertsogiks nimetas Taani kuningas Valdemar II aastal 1220 oma poja Knudi[1]. Alates aastast 1269 kuulus tiitel Taani kuningatele. Eestimaa hertsogid Eestis ei asunud, selle asemel määrati hertsogkonna asevalitsejaks kuberner (ladina keeles capitaneus),
ülemineku ostjale. Ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu ehk ostuhinna ja võtma asja vastu. Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. Pelga müügilepingu sõlmimisega omandi üleandmist ei toimu ja asja juriidiline kuuluvus ei muutu. Müügilepingu täitmiseks on vajalik eraldi käsutustehing, millega antakse üle omand müüdud asjale. Vallasasjade puhul kokkuleppel antakse valdus üle. Kinnisasjade puhul tehakse konkreetne asjaõiguslik leping. Klassikaliseks müügilepingu esemeks on kehaline ese ehk asi. Kuid alati ei pruugi müügilepingu esemeks olla vaid asi; müügilepingu sätteid kohaldatakse ka õiguste ja muude esemete müümisel. Mittekehalised esemed on õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks (autoriõiguse müümine). Asjade puhul toimub lepingu täitmine asja omandi üleandmisega.
kohustus sellest informeerida kohalikku keskkonnateenistust ühe ööpäeva jooksul. Tehing kaitstava liigi isendiga: Isendi ostmine, ostupakkumine, tulu saamise eesmärgil omandamine, kasutamine, müük, müügikohas hoidmine, müügiks vedamine, müügipakkumine või muul viisil tulu saamise eesmärgil kasutamine. Keelatud on tehingud I, II ja III kaitsekategooria liigi isendiga, välja arvatud nende tehistingimustes kasvatatud järglastega. I kaitsekategooria liigi isendi valdus ning tehingud sellise isendiga registreeritakse keskkonnaregistris. Võõrliigid: (1) Võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine, võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud. (2) Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide isendite tehistingimustes kasvatamine on keelatud, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel keskkonnaministri loa alusel. Abitusse olukorda sattunud loom: (1) Looma abitut olukorda põhjustavate asjaolude
Võivad kokku leppida, see ei mõjuta kolmandate isikute õigusi. 109. Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine. 110. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus sellel liigitusel on? · Kinnis- ja vallasasjad · Asendatavad asjad · Äratarvitatavad asjad Vastavalt majanduslikule seosele eristatakse: · Peaasi · Päraldis 111. Mis on valdus ja kuidas valdus tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle (asja üleandmisega või leidmisega) või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu (korteri võtme üleandmine). 112. Mis on omand ja millised on omandi liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Liigitatakse asja iseloomust lähtudes: vallasomand, kinnisomand, ühine omand. 113. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand?
kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Rootsis. Skane. Igipõline Taani valdus, praegu Rootsi kuningriigi koosseisus. Lundi peapiiskopkonna alla kuulus ka Eesti (millal?). Taanis on suuremad kirikud Inglismaa: Varasemad romaanikirikud (normanni/normandia) hiljem gooti stiilis ümber ehitatud Paremini säilinud Põhja-Inglismaal DURHAM kirik(valminud 1130.a.). Esimest korda Inglismaal kasutatud suuri ristvõlve (varasemad silindervõlviga või võlvimata). Seda pole ümber ehitatud gooti stiilis.
maised jäänused. Koolijuht külastas Fontevraud' kloostrit 28. juunil 2012. __________ 1 Biskaia laht pr. k. le golfe de Gascogne 2 Keskmassiiv (le Massif Central) mäestikuala Prantsusmaa kesk- ka lõunaosas 3 frivoolne kergemeelne, nilbe 4 Antiookia tänapäeval Türgi linn Antakya; antiikajal oli Antiookia suurlinn, tähtis sadam; keskajal oli vahelduva eduga kord kristlaste, kord moslemite käes 5 domeen maavaldus, valdus 6 Plantagenêt sõnadest: planter istutama; le genêt leetpõõsas; Anjou krahvide vappi kaunistas leetpõõsa oks MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kes on trubaduur? Kust see sõna pärineb? 2. Akvitaania hertsogriik paiknes samas, kus praegu paikneb Akvitaania tasandik. Kus siis? 3. Milline keel oli Aliénori emakeel? Kas seda keelt mõisteti ka Pariisis? 4. Miks Prantsusmaa kuningas oma poja ja Aliénori pulmadega kiirustas? 5. Miks polnud Aliénori esimene abielu õnnelik? 6
ne sepistab sampo 43. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose “Kalevala” mütoloogilist geograafiat. „Kalevala“ on suures laastus jaotatud kolmeks piirkonnaks: 1) Kalevalaks (nimetust kasutatakse harva, rohkem on nimi Väinölä, Päivölä, Suomelä), koduks Väinamöisele, kellel on eeposes lauliku, kultuurheerose ning ka šamaani roll; 2) Pohjolaks, mida võib samastada Lapimaaga, Põhjala emanda Louhi valdus, Pohjola prk seostub lauludes surmaga, teispoolsusega ja Toonelaga; 3) Toonelaks, teispoolsus, mis on eraldatud sellest ilmast Toonela jõega, kangelased satuvad sinna vaid šamanistlikke motiivide kaudu 44. Too esile vähemalt kolm šamanistlikku motiivi või süžeed eeposes “Kalevala”. • Väinamöinen esitatud kui šamaani/teadjana, mitte mõõgamehena. • Väinamöise ja Joukahaise võistulaulmine võrreldav šamaanide duelliga
Kinnisvara haldamise vastused. Kinnisvara haldamise vastused...........................................................................................1 2.Kinnisvara strateegilise haldamise sisu...........................................................................5 3.Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu...................................................................6 4.Asja omamise, valdamise ja haldamise mõisted..............................................................6 5.Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga..................................................6 6.Üldine, avalik ja era(kinnis)asi sisu ning näiteid............................................................7 7.Asja reaal ja mõtteline osa sisu ning näiteid................................................................7 8.Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited......................................................7 9.Varag...
Monarhiate puhul võib riikide vahel esineda personaal- või reaalunion: · Personaalunion - kahe või enama riigi ühendus, mida valitseb ühine monarh (Näiteks Rootsi-Poola personaalunion kuningas Sigismundi ajal). · Reaalunion - kahe või enama monarhistliku riigi liit, mida valitseb ühine monarh. Neil on ühiseid võimuasutusi. Enamasti ühine kaitse- ja välispoliitika (Näiteks: Suurbritannia Ühendatud Kuningriigid). Dominioon - valdus, võim ladina keelest. Tähendas kunagi Briti Impeeriumi koostisosa, millel oli tavalisest asumaast veidi suuremad õigused. Tänapäeval iseseisvad riigid. Riigikord ja valitsemisvormid Võimude lahususeta riigid Monarhia - Kreeka keeles ainuvalitsus, riigi valitsemis vorm, millepuhul on riigpea harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh (kuningas, geiser, sultan, vürst, radsa jne). Tänapäeval valitseb selline riigikord Saudi-Araabias, Kuviedi, Omaanis, Kataris ja mujal
väljapressimisega. 2)vägivalla intensiivsus ehk kui on tegemist vastupanu murdva vägivallaga vis absoluta, mis välistab igasuguse vastupanu siis on igaljuhul tegemist röövimise mitte väljapressimisega. Nt kui pannakse püstolitoru nina alla siis on vis absoluta ning kannatanul ei ole vahet kas ta võtab ise selle raha taskust või võtab röövija selle taskust ära. Väljapressimine võib olla ka sellest et asi on juba väljapressija valduses aga ta tarvitab vägivalda selleks et see valdus realiseerida. Ähvardamisest ja vägivalalst: miinimum on määratletus kars § 121. Ähvardamisel on selles konstektis kaks tähendust: ähvardamine kui ähvardamine vägivallaga kui § 120 sätestatud koosseisus. Lisaks sellel on objektide ring kelmuse koosseisus veel laiem, kelmusega on tegemist ka siis kui ähvardatakse lisaks vägivallale ka isiku vabaduse piiramisega, häbistavate andmete avaldamisega ja vara kahjustamisega. Vabduse piiramine- tõlgendamise lähtekoht on § 136 ja selles
110. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel? Asjade liigitus:1)kinnisasi on maatükk ehk maapinna piirtletud osa; vallasasjad on asi, mis ei ole kinnisasi 2) asendatavad asjad on vallasasi, mida käibes määratletakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused 3) äratarvitatavad asjad on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. 111. Mis on valdus ja kuidas ta tekib? Valdus on tegelik võim asjade üle, samuti reaalservituudi teostamine. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. 112. Mis on omand ja millised on selle liigid? Oman on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Sõltuvalt omandi esemeks oleva asja iseloomust võib omand olla kas vallasomand või kinnisomand. 113. Kuidas tekib ja lõppeb vallasomand?
töövõtt jne), seejuures ka kohustused, mis tekivad lepingust taganemisel (VÕS § 189 lg 1) või tühise lepingu tagasitäitmisel alusetu rikastumise sätete järgi. Kõige tüüpilisemaks vastastikuseks lepinguks on müügileping, millest tekib müüjal kohustus anda üle asi ja ostjal kohustus asi vastu võtta ja selle eest maksta. Müügilepingus on ostuhinna tasumise kohustus vastastikune (sünallagmaatiline) müüja kohustusega anda ostjale üle nii müüdud eseme valdus kui ka omand ning ostjal on VÕS-i § 111 lõigete 1 ja 3 järgi õigus keelduda ostuhinna tasumisest, kuni müüdud ese ei ole talle üle antud või kui see on üle antud oluliste puudustega. 10 Tehingute liigitus. Tehingutest*üldiselt* Ühepoolsed* Subjek2de*arvu*järgi* Mitmepoolsed*
11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida va...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
