kahjustamata ja need ei või olla asjast erinevate õiguste ja kohustuste kandjaks. 4. Millest koosneb omand? Omand koosneb tegelikult kolmest õigusest: õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. 5. Mis on käsutamisõigus? Õigus asja saatust määrata. 6. Mis on kasutamisõigus? Õigus asja kasutada ja seega tema kasulikke omadusi tarbida. 7. Mis on valdamisõigus? Õigus asja vallata ehk asja oma valduses hoida 8. Mis on valdus? Tegelik võim asjade üle 9. Kes on varas? Asja ebaseaduslik valdaja 10. Mis on kinnistu? Kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi 11. Nimeta kinnisomandi kitsendused. loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd 12. Selgita loodusreservaadi olemust. Seal on igasugune inimtegevus keelatud, kõik peab toimuma ainult looduslike protsesside toimel. 13. Selgita sihtkaistevööndi olemust. Luuakse teatud maa- või veeala
maal, toimus linnade allakäik. Kujunes naturaalmajandus- kõik vajalik kasvatati või valmistati kohapeal mõisates ehk latifundiumites. Riigiusundiks Roomas oli IV saj saanud ristiusk. Germaanlased võtsid ristiusu vastu enamasti ariaanluse kujul. Sõjavägi kasvas, järjest enam kasutati seal germaanlaste väeosi. 17. Millise sündmusega lõppes vanaaeg? 476.a. kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne- Rooma keisri Kordamisülesanded: 1. Milline mõiste: Rooma valdus väljaspool Itaaliat - Provintsid ½ a- ks erakorralises olukorras valitud riigiametnik- diktaator Rooma riiginõukogu , endised ja ametisolevad magistraadid - Senat rahva huvide kaitsja - Rahvatribuun res publica - Vabariik maata vaene kodanik, tavaliselt linnaelanik - Proletaar täieõiguslik kodanik vabariigi algul, suurmaaomanik - Plebei Suurim väeosa, u 5000 meest - leegion patrooni kaitsealune, vaene kodanik -
1. Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus a. Stensby leping (1238) reguleeris konflikti Liivi ordu ja Taani kuninga vahel: · Paavsti nõudmisel tagastas ordu Taanile Põhja-Eesti. · Taani kuningas andis ordule tagasi Järvamaa tingimusel, et see ei raja sinna linnuseid. b. Vana-Liivimaa keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki maaisandat: · Eestimaa hertsogkond Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuhande hõbemarga eest. · Tartu piiskopkond. · Saare-Lääne piiskopkond. · Kuramaa piiskopkond. · Riia peapiiskopkond. · Liivi orduriik. 2. Maaisandad ja läänimehed a. Maaisanda domeen kogu talupoegade poolt haritav maa: · Saadud tuludest kaeti valitsemiskulud ja isiklikud väljaminekud. b. Läänivaldused vasallide sõjateenistuse eest jagatud maad:
mingit tunnustust. Üheks tähtsaks aspektiks valitsejate võimu uurimisel pidas Machiavelli seda, kas valitseja suudab ise oma riiki kaitsta, st moodustada sellise sõjaväe, mis võib vastu astuda mis tahes ründajale, või peab ta alatasa teistelt kaitset otsima ning linnamüürida vahele varjuma, suutmata vaenlasele lahinguväljal vastu astuda. Sellistel valitsejatel soovitab Machiavelli oma linna kindlustada ja ülejäänud valdus tähelepanuta jätta, samuti panna rõhku oma alamate kohtlemisele, kuna keegi ei saa pidada kergeks sellise valitseja ründamist, kelle linn on tugev ja keda alamad ei vihka. Machiavelli märgib et nii vastse, põlise kui segavõimu alusmüüriks on head seadused ja korralik sõjavägi ja ta laidab täielikult maha palgaarmee pidamise idee põhjendades seda sellega, et nende "nigel" palk ei tekita neis soovi valitseja eest surma minna.
Kinnisvaraõigus I Anton Makarjev, GE-3 Evelin Jürgenson Küsimused TSÜS ja AÕS seminariks 1. Mis juhtub maatükile jäänud ehitisega asjaõiguse lõppemisel? Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks. §54.(3) TSÜS 2. Kuidas on isikud TSÜS'is jagatud? Juriidilised ja füüsilised isikud 2. Osa TSÜS 3. Mis on pettus? Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. §94.(1) TSÜS 4. Kuidas on defineeritud elukoha mõiste? Isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. §14.(1) TSÜS 5. Mis on tehing? tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus) suunatud õiguslike tagajärgede tekkimis...
Türgi kaotas kõik ma valdused Balkanil. Itaallased võtsid türklastelt ära Liibüa. Paluti abi Saksamaalt(Inglismaa ei toetanud enam), kes pidid kaasajastama Türgi armee. Raudtee Berliini-Istanbuli-Bagdadi-Basra vahel. Iraan: Riiki valitseb sahh. 1907. a. satub Inglise-Vene kokkuleppe alusel kahe riigi võimu alla. Inglismaa sai lõuna, venemaa põhja osa, keskosa jäi neutraalseks.Põhiseadus, tühistati ameti- ja autiitlid, edumeelsed ümberkorraldused. India: Briti impeeriumi valdus. Inglased lõid Euroopalikukult bürokraatliku haldussüsteemi. Ehitasid valmis raudteevõrgu ning kaasaegsed sadamad. Briti võimud surusid peale ka maavaldus-, maarendi ja maasutamise süsteeme. India osales üha rohkem maailmakaubanduses. Rahvaarvu hüppeline kasvinglaste valitsemis ajal polnud näljahädasid ega suuri epideemiaid. India lülitus euroopalikku kapitalismi süsteemikäsitöö ja kodustootmise vormide kadumine. St rahulolematus, sest ei suudetud
1. a) Taani valdus b) Tartu piiskopkond c) Liivi ordu alad d) Saare-Lääne piiskopkond 2. Talupojad pidid isandatega sõjaretkedel kaasas käima. koormised: kümnis, hinnus, kirikukümnis, trahvid, kingituste tegemine. Samuti teede rajamine ja kirikute ehitamine. Pikapeale kujunes teotöö. 3. Püsima jäi Muinas-Eesti kombe-ja tavaõigus. Kohtumõistmine läks küll feodaalide kätte, ent kohtus olid ka maarahva esindajad. Eestlasi sunniti isandatega sõjaretkedel kaasas käima. 4. Riia peapiiskop pidas end meie maa kõrgeimaks valitsejaks. 1304.a. loodi paide ordu juhtimisel liit Riia linna ja piiskopi vastu. Isegi paavst kutsuti protokolli lugema seoses siinse olukorra ja mõlema poole pideva kaebusega. Teine vastuolu oli Taani kuninga ja ordu vahel. Peagi põrkusid need väed omavahel kokku. Tallinna linnus oli sunnitud 1227.a. suvel kapituleeruma. 1233.a. puhkes verine võitlus Tallinna lossiplatsil ordu ja paavstimeelsete vahel. Viimased s...
Lg 1 – abikaasat ei saa pärandada Lg 3 ja lg 4 – käsutustehing puudutab asjaõigust (omandiõigus, asi) ja kohustav tehing puudutab võlaõigust (hind, tähtaeg) Ost on justkui üks tehing, aga juristi silmis on tegemist kahe tehinguga (nii võlaõigus kui ka asjaõigus) Teatud tehingud hõlmavad kahte õigusharu (kinkimine, pärandamine) Vallasasjad: Omand tekib, kui on: 1) Kokkulepe 2) Valdus – võim asja üle, asja tegelik enda käes hoidmine. a. Otsene – hoian pliiatsit enda käes b. Kaudne – kui ma valdan võtmeid, siis ma valdan kaudselt korterit Kinnisasjad Omand tekib kui on Kinnistusraamatu sissekanne Tsiviilõigus suhe Õigussuhe – õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilõigus suhe – tsiviilõigus normidega reguleeritud suhe (õigusnõuetega reguleeritud ühiskondlik suhe).
ähvardavat ohu tõrjumiseks. Tingimusteks on, et selline kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. Hädaseisundis põhjustatud kahju ja käitumine ei ole õigusvastane. 3) omaabi kolm võimalust : 1) valdaja võib oma valdust jõuga kaitsta, kui on kaotatud valdus vallasasjale?????? Siis võib selle asja teisest valdusest kohe tagasi võtta. Kui rikutakse valdust kinnisasjale, siis võib ka selle jõuga tagasi võtta, kui see oli omavoliliselt ära võetud. Ainuke piirav tingimus on see, et omaabi teostades ei või minna kaugemale , kui on hädavajalik. ???????????????????????????? Asjaõigus §1 asjade mõiste ja liigid
Liigid: 1) käsipant- panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse 2) registerpant- pantimine toimub registreerimise teel 71. Kinnispant e hüpoteek. Kinnispant või tagatis, mis tagab võla tasumise või mõne teise kohustuse täitmise. 72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid. Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all on asi, ei pea olema omanik. Asja võib vallata ka ka rend, üüri, hoiu, pandi või muu suhte alusel. Liigid: Otsene valdus: Otsene tegelik võim asja üle. Kaudne valdus: Valdusvahendussuhte alusel tekkiv võim asja üle. Omavaldus: Valdaja valdab asja "nagu talle kuuluvat" (Näide: omanik või isik, kes peab end omanikuks) Võõrvaldus: Valdaja teostab valdust teise isiku eest (näiteks üürnik) Ainuvaldus: Ainult üks valdaja mitmest kaasvaldajast teostab valdust (mitu isikut valdab sama asja): - lihtne kaasvaldus: igaüks võib üksinda valdust teostada
5.05.2016 Juriidilised isikud Seaduse alusel loodud õigussubjekt. Eraõiguslik jur.isik – loodud erahuvides. Avalik-õiguslik jur.isik – loodud avalikes huvides. Asjaõigus Asjaõigused Asjaõigused on: - omand - piiratud asjaõigused 20 5.05.2016 Omand ja valdus Omand – täielik võim asja üle. Valdus – tegelik võim asja üle. Valdus Seaduslik – õiguslikul alusel Ebaseaduslik – õigusliku aluseta Heauskne – ei tea ega peagi teadma, et valduseks puudub õiguslik alus Pahauskne – teab või peab teadma, et valduseks puudub õiguslik alus Valdus Omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis seda võimaldavad. Omandamiseks piisab poolt kokkuleppest.
Hiina Pindala: 9,5 miljonit km/2(maailmas kolmas Venemaa ja Kanada järel) Rahvaarv: 1,3 miljardit, neist ligi 94% han-hiinlased Juhtiv ja suunav jõud: Hiina Kommunistlik Partei. Ajavahe: suvel 5, talvel 6 tundi Pealinn: Peking Keel Hiina keel jaguneb kaheks suureks murdeks mandariini ja kantoni. Sageli nimetatakse neid mandariini ja kantoni keeleks, sest nad on nii erinevad, et vastastikku aru ei saada (väidetavalt umbes nagu eesti ja soome keel). See, mida välismaalased hiina keelena õpivad, on mandariini keel, täpsemalt keelestandardiks kuulutatud Pekingi murre, mida hiina keeles nimetatakse putonghua (loe: phuthunghua). Kantoni keelt kõneldakse lõunaranniku provintsides. Õieti jagunevad nii mandariini kui ka kantoni keel veel hulgaks murreteks, mistõttu raamatust õpitud hääldusega pole ennast pahatihti võimalik arusaadavaks teha. Mandariini kirjakeel on üle riigi üks. See on võimalik tänu se...
Vana-Liivima riigid ja põlisrahvas Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema Liivimaa- Eesti ja Läti alad Eestimaa- Põhja-Eesti, mis kujunes feodaalse Euroopa järgi Ühtset riiki ei saavutatud, kuna võitjad ei jõudnud ühisele otsusele. Maahärrad olid nn haldusjaotuse valitsejad, kujutades endast väikseid feodaalriike. Taani kuningas oli eestimaa hertsog. Taani valdus oli Harju-Viru. Ülejäänud oli Saksa-Rooma riigi Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop, Liivi ordu. Feodaalse killustamise ajajärku nimedatakse Vanaks-Liivimaaks. Ilmaliku võimu suurim kehastus oli Liiviorduriik(1237). Tähtsaim isik oli ordumeister. Pm oli ordu sõltumatu. Sisse kuulusid rüütelvennad, kes oli valge kuue ja musta ristiga. Ordu jagunes kaheks- komtuur-ja foogtkondadeks. Pealinnaks algselt riia ja parast VönnuSamuti olid poolvennad(sepad jms) ja preeservennad
Mis on õiguse printsiibid? Õiguse printsiibid tulenevad eelkõige riigi kõige kõrgemast õigusallikast- konstitutsioonist. Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel võib välja tuua järgmised printsiibid: 1) demokraatia printsiip-demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Rahval on õigus formeerida kõrgemaid riigiorganeid- oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja Eestis. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimistega ning rahvahääletusega. Demokraatlikus reziimis saab valdav enamus kasutada poliitilisi ja inimõigusi ning nende õiguste kaitse on kohtulikult tagatud, peavad toimuma üldised, perioodilised, ausad ja vabad valimised. 2) vabariikluse printsiip- Eesti on parlamentaarne vabariik. Vabariiklikele valitsemisvorm...
William Shakespeare "Hamlet" 1. Teose tegevusaeg - Tegevuse toimumise aeg on varane keskaeg, tõenäoliselt 17 sajand, tegevuse aeg on ligikaudu 1 kuu. Kuid näitemängu kesksed teemad ja ka õukondliku elu- olu kujutamine vastavad suures plaanis Elizabethi ajastu kaanonitele. 2. Tegevuse toimumis paigad (kuidas autor neid kirjeldab) - kogu sündmustik, välja arvatud kaes stseenis (IV, 4 ja V, 1) leiab aset Helsingöri lossis, Taani kuninga residentsis. Esimene vaatus- Helsingöri loss. Terrass lossimüüril; paremal ja vasakul torniuksed. Tähevalge, väga külm. (Riiginõukogu saal, Tuba Poloniuse majas, Lahtine koht lossimüüri jalal) Teine vaatus- Audientsisaal kuningalossis. Taamal paistab eesriiete vahelt vaheruum, mille tagaseinas on uks. (Tuba Poloniuse majas) Kolmas vaatus- Audientsisaali vaheruum; seintel vaibad, keskel laud, külgseina ääres palvepult Ristilöödu kuju...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärindus HUVITAV ETTEVÕTE Referaat Tallinn 2012 Ettevõtte olemus ja ajalugu AS Balbiino on olnud juba aastaid üks Eesti juhtivatest jäätisetootjatest. Äriideeks on pakkuda, eelkõige eestlastele, ehtsast koorest valmistatud Eesti jäätist. Klassikalistele koorejäätistele ei lisata säilitusaineid, lõhna ega värvaineid ning lisandid ja täidised on alati naturaalsed. Seetõttu on pakenditele lisatud koorekannu märk ning Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoja poolt välja antud kvaliteedimärgid (Tunnnustatud maitse ja Tunnustatud Eesti Maitse). Tootearendus on selles ettevõttes väga tähtsal kohal, eelkõige esimesel kohal on tervislikkus. Lisaks jäätiste tootmisele, tegeleb Balbiino ka külmutatud ja jahutatud kauba maaletoomise ja müügiga, milleks on kala, köögiviljad ja marjad, kulnaartooted ja liha. As Balbiino turustab Eestis Bonduelle, Fa...
Isikud õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi; teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Status libertatis isiku vabaduse seisund, kaotus on kõige suurem, sest kaotatakse täielikult õigusvõime (orjusse müümine). Kõikide staatuste kaotamine. Status civitatis kodakondsus. Keskmine kaotus. Ius civile ei laiene (nt teise riiki siirdumine). Perekonna ja kodakondsuse kaotamine. Rooma kodanike seast erinesid vabalt sündinud ja vabakslastud. Status familiae perekondlik seisund. Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus. Ei puuduta poliitilisi õigusi (hääleõigus). Vabaduse ja kodakondsuse staatus jääb. Teovõime lapsed kuni 7.a, noorukid kuni 14.a Vabad mittekodanikud latiinid ja peregriinid. Orjad nagu asjad. Orje sai vabastada pidulikult deklareerides magistraadi ees, magistraat vabastab; kodanike nimekirja koostamisel kanta...
nuumhärgadele, eraldi saunad talurahvale ja härrastele, hobusetallid, rehed, küünid ja veski- ühtekokku 46 erineva otstarbega rajatist. Aastatel 1805-1823 kujundati Räpinas Võhandu kaldal välja suurejooneline inglise stiilis park. (Maiste 1996:130-133) Joonis . Räpina mõis (räpina mõis.www) Uus ajajärk Räpina mõisa ajaloos sai alguse 1836. a., kui valdus mõisa kompleks müüdi G. Chr. E. v. Richterile, kes oli väga rikas ja haritud mees. Kogu elu mõisas läks ülesmäge. Sel ajal ehitati Räpinasse, Võhandu jõe poolkaare kujulisele neemikule suurejooneline hilisklassitsistlik ansambel. Ehitati juurde kõrvalhooneid, viid lõpule inglise stiilis pargi kujundamine, mis kuni tänaseni on dendroloogiliselt üks Eestimaa rikkamaid. Hiljem oli mõis pikalt v. Siversite omanduses, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni
Kõigepealt 1) interdicta – interdictum’ga andis preetor hageja palvel kostjale kas mingi keelu või korralduse, kui hagejal oli oma nõudeks õiguspärane alus. Need interdiktid olid formula’ga sarnased. Nad koosnesid samuti lühikestest lausetest, milles sisaldusid ka kaebuse aluseks olevad faktid. Näiteks keelatakse kostjal hageja poolt veatult omandatud asja valdust omaabi korras ära võtta. Või kästakse kostjal anda hagejale tagasi tema veatult omandatud valdus, mille kostja vägivaldselt ära võttis. Kui kostja kuuletub vabatahtlikult, on kõik korras, kui mitte, siis algatakse tavaline tsiviilprotsess. 2) In integrum restitutio – teatud juhtudel on preetoril õigus taastada asjade endine õiguslik olukord. Näiteks kui on tehtud tehinguid sunni, pettuse, alaealiste ülekavaldamise jms puhul. 3) Missio in possessionem: jagunes in rem/in bona – on ette nähtud mitmel juhul.
земельный участок maatükk Строение ehitis Возведение строения ehitise ehitamine Принадлежности - päraldised Плоды - viljad издержки kulutused возмещение издержек - kulutuste hüvitamine Имущество - vara Понятие владения, владелец - valduse mõiste, valdaja Законное и незаконное владение - seaduslik ja ebaseaduslik valdus Добросовестное и недобросовестное владение - heauskne ja pahauskne valdus Приобретение владения - valduse omandamine Приобретение косвенного владения - kaudse valduse omandamine Переход владения к наследнику - valduse üleminek pärijale Прекращение владения - valduse lõppemine
Esindaja loobub volitusest Volituse lõppemine tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingust ning kui volituse andmise aluseks olev leping lõpeb Esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb Kuulutatakse välja esindatava pankrot Esineb mõni muu seaduses sätestatud volituse lõppemise alus Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta – isegi siis, kui volitus oli tähtajaline!! 11. Asi, valdus, omand (Õigusõpetus, lk. 130-144) Asjaõigus – tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid ASI Asi – kehaline ese; tsiviilõiguses käsitletakse seaduses ettenähtud juhtudel asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid Asju liigitatakse: 1) Kinnis- ja vallasasjad 2) Asendatavad asjad 3) Äratarvitatavad asjad Kinnisasi – maatükk ehk maapinna piiritletud osa
Mille poolest erineb valdus omandist? Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja .Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes Valduse liigid Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata.Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata.Valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole
Liigid: 1) käsipant- panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse 2) registerpant- pantimine toimub registreerimise teel 71. Kinnispant e hüpoteek. Kinnispant või tagatis, mis tagab võla tasumise või mõne teise kohustuse täitmise. 72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid. Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all on asi, ei pea olema omanik. Asja võib vallata ka ka rend, üüri, hoiu, pandi või muu suhte alusel. Liigid: Otsene valdus: Otsene tegelik võim asja üle. Kaudne valdus: Valdusvahendussuhte alusel tekkiv võim asja üle. Omavaldus: Valdaja valdab asja "nagu talle kuuluvat" (Näide: omanik või isik, kes peab end omanikuks) Võõrvaldus: Valdaja teostab valdust teise isiku eest (näiteks üürnik) Ainuvaldus: Ainult üks valdaja mitmest kaasvaldajast teostab valdust (mitu isikut valdab sama asja): - lihtne kaasvaldus: igaüks võib üksinda valdust teostada
Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. 1584 suri Ivan IV. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond nii vaenuvägede röövimise kui kohalike sisside ja marodööride käes. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia. 5 Liivimaa haldusjaotus- · Põhja -Eesti (Revala, Harju-ja Virumaa)- Taani valdus. · Kesk-Eesti ja osa saartest (Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund, osa Vaigast, osa Läänemaast,o sa Saaremaast, Muhu ja osa Hiiumaast ning teised saared) - Liivi ordu. · Kagu-Eesti (Ugandi, Jogentagana ja osa Vaigast) - Tartu piiskopkond · Lääne-Eesti ja osa saartest (Enamik Läänemaast , osa Saaremaast ja osa Hiiumaast) -Saare-Lääne piiskopkond. · Läti alad- Riia peapiiskopkond NB! Stensby lepinguga läks Järvamaa Taanilt Liivi ordule. NB
Kõrg- ja hiliskeskaja ühiskond ja kultuur Kellest koosnesid ja millega tegelesid? Raad - linnanõukogu(koosnes rikastest kaupmeestest ehk patriitsidest) linnade majandus-ja kaitseküsimused,kohtumõistmine,linnade heakord Gild - kaupmeeste/käsitööliste organisatsioon keskkajal(koosnes linna kodanikest),otsustas usuliste ja poliitiliste asjade üle Tsunft - ühe eriala käsitööliste ühing keskajal(koosnes linna käsitöölistest),oma liikmete huvide kaitse,tootmise reguleerimine,toodangu kvaliteedi kontroll Kuidas oli keskaegse panganduse teke seotud kauplemisega? Too kaks näidet. 1)Arenes kaubandus.Kasutusele võeti raha.Veneetsia ja Genua rikkus põhines kauplemisel idamaadega.Peamiseks kaubaartikliks olid luksuskaubad,siid, vürtsid. Nende eest pakuti nüüd teiste kaupade asemel münte. 2)Arenes toodang.Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks.Riideid valmistati linast ja villast. Nimeta 7 katoliku kir...
Halduskord 2 Bermuda lipp 2-3 Rahvastik 3 Majandus 3 Loodus 3-4 Bermuda kolmnurk 4 Kokkuvõte 4 Kasutatud kirjandus 5 Sissejuhatus Bermuda on Atlandi ookeani loodeosa saarestik, Suurbritannia valdus. Hõlmab 138 saart, laidu ja korallrahu. Ta on Suurbritannia vanim koloonia. Seal valitseb subtroopiline kliima. Bermuda pindala on 53 km² ja pealinn on Hamilton, kus elab 839 elanikku
III sajandil eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused. Nüüdsest moodustus Rooma aristokraatia nii patriitsidest kui ka jõukatest plebeidest. · 265 eKr kogu Itaalia Rooma võimu all · Puunia sõjad Kartaago ja Rooma vahel III II saj eKr Kartaago valdused läksid Roomale · 146 eKr liitsid roomlased Makedoonia ja Kreeka · 133 eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi roomlastele roomlaste esimene valdus Aasias · 133-30 eKr kodusõdade periood ja vabariigi langus · 49 eKr tõusis Caesar Rooma riigi ainuvalitsejaks senat nimetas ta eluaegseks diktaatoriks, rahvatribuuniks ja ülempreestriks. Taastas Roomas korra, vähendas kodanike makse ja võlgu. Laskis riigi kaardistada. Viis läbi kalendrireformi kehtestati Juliuse kalender, mindi üle päikeseaastale 365 päevaga ja iga nelja aasta järel liigaasta
48. . Mis on õigusjärglus? Õiguste üleminek ühelt isikult teisele. 49. .Mis on Common law? Üldine õigus, õigust arendati üldiste printsiipide alusel. 50. . Milline on tõlgendamise järjekord? Järjekorda polegi!!!! 51. .Mis on koodeksi ja seaduse erinevus? Koodeks on seaduste kogu. 52. Kuidas tekib vallasasja puhul vallasomand? Valduse üleminekuga ja omandi üleandmise kokkuleppega 53. .Mis on valdus? Tegelik asja enda käes hoidmine 54. Kas õigus võib olla amoraalne? Jah , näiteks kütuseaktsiisi tõus. 55. Kuidas tekib kinnisasja puhul kinnisomand? Kinnistusraamatusse kandmisega 56. Mis on kaudne valdus? Nt võti taskus 57. Mis on otsene valdus? olen omanik 58. Mis on käsutustehingu ja käsutuslepingu vahe? Käsutustehing võib olla kehtetu, käsutusleping kehtiv.. 59
eseme mugavust, meeldivust või ilu. Asja harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind ehk turuhind. Vara. Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vara võib olla kas vallasvara või kinnisvara vastavalt asjade liigitusele. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid. Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Valdus võib olla seaduslik või ebaseaduslik, sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks kuni pole tõestatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne või pahauskne. Heauskne on juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata, pahauskne aga vastupidisel juhul. Valduse omamine, selle üleminek ja lõppemine.
Väinämöinen - *väinä - lai, rahulik sügav, aeglaselt liikuv vesi; vetevallaga seotud teonüüm, taevajumala oponent, ülivõimsa teadja võrdkuju (germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul), väeka lauliku ja samaani roll 32. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose "Kalevala" mütoloogilist geograafiat. Kalevala on Väinamöise valdus; rahvalauludes väga haruldane, enam tunntud on nimetused Väinölä, Päivöla, Suoemela, Luotola. Pohjala- Põhjala emanda Louhi valdus, asub kaugel põhjas, võib samastada Lapimaaga (lauludes seostub see piirkond surma, teispoolsuse ja Toonelaga) Tuonela- eraldatud siinilmast Toonela jõega; kangelaste sinna sattumine seotud samanistlike motiividega 33. Too esile vähemalt kolm samanistlikku motiivi või süzeed eeposes "Kalevala". 1. Väinämöinen kui samaan/teadja, mitte mõõgakangelane 2. Lemminkäise retk allmaailma (ja seal sooritatavad ülesanded) 3. Lemminkäise surm ja elluäratamine 34. Arutle (nt M
3. asendatavad asjad; mitteasendatavad ehk asendamatud asjad 4. mahajäetud, ära visatud asjad 5. (looduse poolt) kõigile ühised asjad 6. riik, vabariik; avalikuks kasutamiseks mõeldud asjad; avalikuks kasutamiseks mõeldud asjad 7. jumaliku õiguse alla kuuluvad asjad; religioossed asjad; sakraalsed asjad; pühad asjad 8. matusekolleegiumid; preestrite kolleegiumid 9. senaatorid 10. heauskne valdus; pahauskne valdus 11. õiguspärane, seaduslik valdus; õiguspäratu, ebaseaduslik valdus 12. Harilik ääremärkus 13. tsiviil- ehk õigusviljad; loodusviljad 14. karistus- või pärisorjad; Rooma rahva orjad; riigiorjad 15. otsene omandiõigus; jagatud omandiõigus; kaudne omandiõigus 16. ühekülgsed lepingud; kahekülgsed lepingud 17. heal usul põhinevad lepingud; rangelt õigusnormidele põhinevad lepingud 18. näilik müügitehing 19. kohtupäevad; kohtuvabad päevad 20
ostueesõigus ja pandiõigus. VALDUS Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Isik, kes valdab asja rendi, üüri, hoiu, pandi või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. 5 Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata
aastal aga H. L. v Löwenstern suri ning m õisamaad (v.a. võlgade katteks läinud metsatükk) koguväärtuses 110 000 banko ja 25 000 hõberubla läks üle tema pojale Eduard v. Löwensternile (H. Wistinghausen Quellenzur Gescichte der Rittergüter Estlands e'm 18. und 19. Jahrhundert (17721889) HannoverD öhren 1975.) Omanikud kasutasid peamõisana Alaveret, seega jäi Pikva viimasest majanduslikult ja juriidiliselt s õltuva kõrvalmõisa staatusesse. Seoses mitut laadi valdus õiguslike küsimuste ja keerukate pärilussidemete kaudu läks Alavere koos Pikvaga mõnikümmend aastat hiljem Ungern Sternburgide aadliperekonnale. J ättes siinkohal puudutamata Alavere mõisaga seotud küsimused, 5 märgime ära just sellesse aega langeva Pikva iseseisvumise. 1849. aastal, t äpselt 18. oktoobril 1849 määrati Pikva omaette päranditombuna Charlotte Baron v. Belowile ja tema lastele (Pikva tollaseks
linnused 1595 Täyssina rahu Rootsi ja Venemaa Rootsil tuli loobuda Ingerimaa vallutustest 1617 Stolbovo rahu Rootsi ja Venemaa Rootsi sai kogu Ingerimaa 1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Rootsil kogu Eesti valdus ja Põhja-Läti koos Riiaga 1645 Brömsebro rahu Rootsi ja Taani Rootsi sai Taani käest Saaremaa 1660 Oliwa rahu Rootsi ja Poola Rootsi õigusi Liivimaale tunnustas Poola
.......................... 11 70. Eesti kohtusüsteem................................................................................................................................ 11 71. Asjaõigus ja tema printsiibid................................................................................................................. 11 72. Omand ................................................................................................................................................... 11 73. Valdus ................................................................................................................................................... 11 74. Omandi kaitse ja valduse kaitse ............................................................................................................ 11 75. Ühisomand ............................................................................................................................................ 11 76. Kuriteo mõiste ......................
paberisse ja Anu maksis vaasi eest kaardiga. Seejärel ulatas müüja vaasi Anule, aga enne kui Anu sai vaasist kinni võtta, kukkus see põrandale ja läks katki. Anu nõuab uut vaasi. Müüja keeldus, öeldes, et vaas on juba Anu oma. Kes on vaasi omanik? 1) Anu ja Ülemiste keskus 2) vaas ja raha 3) Anu ehk füüs. isik ja Ülemiste AS ehk eraõiguslik jur. isik 4) raha läheb poele, anu maksis, tehing on toimunud. Omanik on AS Ülemiste keskus, sest valdus pole üle läinud. Tehingu toimimiseks peavad täidetud olema mõlemad tingimused Tingimuslik tehing edasilükkav tingimus - tehingu õiguste ja tagajärgede tekkimine sõltub tingimustest äramuutev tingimus - tehingu õiguslikud tagajärjed sõltuvad asjaoludest käsutused hõljumisajal - käsutuslepingud tühised, kui pole sätestatud teisiti hõljumisaeg - ajavahemik tehingu ja tigimuste vahel kaasus
Immaterialgüterrechte). Vastavalt intellektuaalomandi õiguse teooriale on intellektuaalomand ehk omandiõigus immateriaalsele varale kolmas liik omandiõigust (omandit). Omand (property, propriété) kehtib vallasasjade, kinnisasjade ja immateriaalse vara suhtes. Seejuures on kõik omandid varalised ainuõigused (monopolid) ehk absoluutsed õigused. Mõistagi võib seadusega ette näha piiranguid nende suhtes. Vallasvara puhul on omandi indikaatoriks valdus – tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine (AÕS § 32). Vastavalt § 34 lg 2 loetakse valdus seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist (vt ka § 90). Kinnisvara puhul on omandi indikaatoriks kinnistusraamatu kanne omaniku kohta, valdus ei ole oluline (vt § 118 lg 1 ja § 119 lg 3). Immateriaalsete hüvede omandi tingimused nähakse ette seadusega. Valdus asjaõigusseaduse mõttes ei ole nende puhul võimalik. Neid kui õigusi saab kasutada, aga
Eesti keskaeg 13.saj. II veerand 16.saj. II pool 8-13 pt. 1. Üleminek Muinasajast Keskaega Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud piirkonnad Taani valdus (Eestimaa) Harju-, Viru-, Järvamaa ja Rävala Saare-Lääne piiskopkond Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, keskuseks Lihula Tartu piiskopkond Ugandi, Soopooliste, Joetagana Orduvaldused Sakala, Vaiga, Alempois, Mõhu, Nurmekund Saksa ordu Liivimaa haru 1236.a. sai Mõõgavendade ordu Saue lahingus
Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste org Sinad vaimulike kogunemised, õpetati kuidas vaimulikud peaksid tegutsema Visitatsioon kirikute ja koguduste tegevuse kontroll Hansaliit PõhjaSaksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Linnaõigus tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast Maaisand maa, mis kuulus isandale ning mida harisid talupojad Domeen maaisanda valdus Lään- kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. Ametkond- läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need suurteks halduspiirkondadeks. Rüütelkond- moodustasid vasallide oma huvide kaitseks Vabadik maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad ning sulased ja teenijad. Kümnis maks mida talupojad pidid maksma mõisale oma saagiga.
Kohaliku Omaalgatuse Projekti raames. Sel aastal korraldab turu tööd Viimsi Vabaõhumuuseumi meeskond. Viimsi Taluturg on avatud aastaringselt igal laupäeval 1014 Viimsi Vabaõhumuuseumi turuplatsil. 7 4. Vihula mõis Vihula mõis asub keset Lahemaa rahvuspargi puutumata loodust. Esimest korda on mainitud Vihula mõisa 1501. aastal Hans Lode omandina. 16051810 kuulus valdus Helffreichide perekonnale ja 18101919 Schubertite perekonnale. Viimased said jäänukmõisa edasi pidada ka 1930. aastatel, kuni umsiedlung 1939. aastal nad Saksamaale viis. II maailmasõja päevil paigutati sinna Saksa luurekool. Alates 1950. aastast oli mõisas hooldekodu, mille eksistentsi lõpetas 1982. aasta tulekahju. Mitmed hooned said tugevasti kannatada ning kompleks anti Viru kolhoosile, kes alustas restaureerimistöid. Mõisa hooned asuvad Mustoja kallastel
leedulastega 5.Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14.s 1. kuidas ja kelle vahel jagati Eesti ala pärast muistset vabadusvõitlust?- 2. mõisted: 1.eestimaa- põhja-eesti 2.liivimaa- ilmaliku võimu kehastus Eestis, kus oli suurim sõjaline jõud 3.maahärra- jagatud maa üksikute osade eesotsas olevad sõltumatud valitsejad 4.Harju-Viru- Taani valdus 5.Tartu- piiskopkond- Ugandi maakond ja Vaiga lõunaosa 6.Saare-Lääne piiskopkond- Läänemaa ja Saaremaa 7.Liivi orduriik- katoliku rüütliordu, saksa ordu liivimaa haru, 1237-1562 8.Vana-Liivimaa- feodaalse killustamise ajajärk Eestis 9.ordumeister- tähtsaim isik Liivi ordus 10.kümnis- koormis, kümnes osa talu saagist 11.hinnus- koormise variant, naturaalmaks
Asendatav ja asendamatu asi Ära tarvitatav ja ära tarvitamatu Jagatav ja jagamatu asi Asja osad: Tervik Reaalosa Mõtteline osa/murdosa Pärandis (ei ole asja oluline osa, kuid teenib seda viiul/poogen) VILI on asja kasutamisest saadav tulu loodusvili ja õigusvili. Asjaga seotud kulutused: Kasulikud Vajalikud Toreduslikud VARA on isikule kuuluvad asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja khustused. VALDUS on tegelik võim asja üle. Valdus võib olla heauskne või pahauskne. Oma valdust võib igaüks kaitsta jõuga, kuid ei tohi ületada hädakaitse piire. Kui tegemist on kinnisasjadega, siis need kantakse kinnistusraamatusse, mis on avalik. OMAND on isiku täieõiguslik võim asja üle. Kui omand kuulub kahele või enamale isikule, on tegemist ühise omandiga. Seda on kahte liiki: Kaasomand (osad on kindlaks määratud) Ühisomand Vallasomandi tekkimise viisid: Üleandmine Hõivamine
Ilmarise: ilma- ehk taeva. Ta oli taevane jumalus. Ta oli müütiline taevalaotuse sepistaja, mille tõi kaasa rauatööstuse areng läänemere regioonis. Väinamöinen: väinä kui rahulik, lai, sügav, aeglaselt liikuv vesi, väin. Maad loov sukelduv demiurg, veejumalus. Ülivõimsa teadja võrdkuju. Kultuuriheerose, lauliku ja samaani roll. 43. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose "Kalevala" mütoloogilist geograafiat. Kalevala: Väinamöise valdus. Pohjola: Põhjala emanda Louhi valdus, asub kaugel põhjas, võib samastada Lapimaaga. Tuonela: Allmaailm, eraldatud muust maailmast Toonela jõega. 44. Too esile vähemalt kolm samanistlikku motiivi või süzeed eeposes "Kalevala". Lemminkäise surm ja elluäratamine. Lemminkäise retk allmaailma. Väinamöise retk allmaailma teadmiste saamiseks. 45. Arutle (M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates?
Läänemere aladel) Väinämöinen - *väinä - lai, rahulik sügav, aeglaselt liikuv vesi; vetevallaga seotud teonüüm, taevajumala oponent, ülivõimsa teadja võrdkuju (germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul), väeka lauliku ja šamaani roll 32. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose “Kalevala” mütoloogilist geograafiat. Kalevala on Väinamöise valdus; rahvalauludes väga haruldane, enam tuntud on nimetused Väinölä, Päivöla, Suoemela, Luotola. Pohjala - Põhjala emanda Louhi valdus, asub kaugel põhjas, võib samastada Lapimaaga (lauludes seostub see piirkond surma, teispoolsuse ja Toonelaga) Tuonela - eraldatud siinilmast Toonela jõega; kangelaste sinna sattumine seotud šamanistlike motiividega 33. Too esile vähemalt kolm šamanistlikku motiivi või süžeed eeposes “Kalevala”. 1. Väinämöinen kui šamaan/teadja, mitte mõõgakangelane 2. Lemminkäise retk allmaailma (ja seal sooritatavad ülesanded) 3. Lemminkäise surm ja elluäratamine 34. Arutle (nt M
*Eraldatuse põhimõte e. abstraktsioon 10.6 Omand - isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigusi võib kitsendada ainult seadusega või teiste omanike õigustega. Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Omand on tegelik võim asja üle (valdaja võib mitte olla omanik). Valdus - õiguslikult puhtfaktiline võim asja üle, sõltumata, kas valdajal selleks õigus on või mitte (ka varas on valdaja) a)otsene valdus (üürnik ) b) kaudne valdaja (maja omanik, üürile andja) Valdaja on isik, kelle faktilise võimu all asi on. Asja võib vallata ka rendi, üüri, hoiu, pandi või muu suhte alusel. Sel juhul valdamine on ajutine (vastavalt Valdajaks ei ole aga isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korraldusel tema majapidamises või ettevõttes.
linnusega. Tulemused: · Saadi lahti Taani võimust. Müüdi Saksa ordule ja Saksa ordu andis selle valitseda oma Liivi harule.Liivi ordust sai kõige suurem maavaldaja Eesti alal. · Üha rohkem tajati mõisaid ja kasvasid talupoegade koormised. · Väikevasallide vaesumine. · Eestlased loobusid iseseisvumise mõttest. Vana-Liivimaa valitsemine Koosnes: · Tartu piiskopkond. Pealinn Tartu. Valitseja Tartu piiskop. · Saksa ordu Liivi haru valdus. Pealinn Võnnu. Valitseja ordumeister. · Saare-Lääne piiskopkond. Pealinn Haapsalu. Valitseja Saare-Lääne piiskop. · Riia peapiiskopkond Vasallide õiguslik seisund muutus aja jooksul üha kindlamaks. Nad muutusid järjest sõltumatumaks. Algul oli senjööril vaja, et vasallid käiksid sõdimas, aga see muutus. Läänid muutusid pärandatavaks. Pärandada sai isegi tütardele. Kohtuvõim talupoegade üle läks vasallide kätte
päeval avamishinnaga või sellele lähedal olevaga. Omalt poolt lisaks, et ebalikviidsete aktsiate puhul (peaaegu kõik Tallinna börsi aktsiad näiteks) pole mõtet seda kasutada, tehing võib toimuda mitmeid või isegi kümneid protsente eemal hetke turuhinnast. Turu kapitalisatsioon (market capitalisation) - Ettevõtete aktsiate koguväärtus aktsiate arv korrutatud hetke turuhinnaga. Vara (asset) - Igasugune valdus millel võib olla vahetamise korral väärtus Varade puhasrentaablus (ROE) = puhaskasum/varad(keskmine)=käibe puhasrentaablus x varade käibekordaja=puhaskasum/netokäive x netokäive/varad Varade rentaablus = ärikasum/varad(keskmine) Viimane tehing - Kauplemispäeva viimne tehing. Selle tehingu hind on päeva sulgemishind. Volatiilsus (volatility) - Väärtpaberi hinna kõikumine lühikese perioodi jooksul. Mida rohkem aktsia
kiriklikku kontrolli nende Saksa ordu alade üle, mis asusid Lääne-ning Saaremaal, põimudes seal piiskopi ilmaliku võimu all 3 olevate territrooriumitega. Enda ilmalike võimualade piirid määrasid ordu ning Saare-Lääne piiskoplõplikult kindlaks 1254. aastal. 1.1 Eestimaa hertsogkond Eestimaa hertsogkond oli Taani kuninga valdus, mille moodustas Taani poolt vallutatud osa Eestist. Hertsogkond eksisteeris ala vallutamisest kuni aastani 1346, mil see müüdi Saksa ordule.Esimeseks Eestimaa hertsogiks nimetas kuningas oma poja Knudi. Vahepealse tüli käigus orduga kaotas Taani oma alad, kuid 1238. sõlmitud Stensby lepinguga sai need tagasi. Eestimaa hertsogid Eestis ei asunud, selle asemel määrati hertsogkonna asevalitsejaks kuberner, kelle residents asus Tallinnas. Kuberneri ülesandeks oli: ● maa haldamine
Tehing, mis on tehtud volituse piire ületades, on kehtiv selles osas, mis on volituse piires. Kui esindatav kiidab heaks ilma volituseta tema nimel tehtud tehingu, on see kehtiv algusest peale. heakskiit peab tulema kahe nädala jooksul. Tsiviilõiguste teostamine ja kaitse Tsiviilõiguste teostamisel vastavalt tsiviilõiguste üldosa seadustiku §108 tuleb toimida heas usus. Heausksus on juriidiline mõiste: asjaõiguse seaduse §85 - valdus on heauskne siis, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil ega ka siis, kui õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Alati tuleb eeldada, et tehing on heauskne, kui ei ole teisiti tõestatud. Ka tsiviilõiguste teostamisel ja kaitsel on kehtivad hädakaitse ja hädaseisundi mõisted
Ajaloo arvestus 15.okt.2015 Muistne vabaduvõitlus – 1208-1227 Tagajärjed: 1) eestlased kaotasid oma maa ja vabaduse 2) eestlased ristiusustati 3) eestlastel tekkisid koormised (loomusrent, künnis, kirikukünnis, hinnus) ja kohustused 4) kultuuridevaheline konflikt tekkis Keskaegse Liivimaa poliitiline jaotus: Liivimaa suurim riik oli Saksa ordu valdus. 1346. Aastal see veel suurenes, kui Saksa ordu ostis Taani kuningalt Eesti hertsogkonna. Ordu valdustele järgnesid Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare- Lääne Piiskopkond, Kuramaa Piiskopkond. Liivimaa orduriik oli osa Saksa ordu valduses. Enamik siinseid piiskoppe oli seotus Saksa- Rooma keisririigiga. Piiskop on piiskopkonna ehk diötseesi kiriklik juht. Regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi, mille eesotsas seisis piiskop
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
