Ajalugu Vana-Liivimaa-keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki -maaisandat Eestimaa hertsogkond-Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuh. hõbemarga eest Rüütelkond-vasallide seisuslikud korporatsioonid Kümnis-1/10 talu saagist põhikoormisena Hinnus-n kindel naturaalmaks Vakused-u. 100 talust koosnevad maad eestlastest vanemate juhtimisel eeskätt maksustusühikuna. Kodukariõigus- Adrakohtunik Adratalupoeg Üksjalg-adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud
välisilmes. AJALUGU Laitse mõis püsis väheste vaheaegadega Ulrichite käes kuni 1814. aastani, siis pärandus Mohrenschildtidele. Küll rohkem kui kaheksasaja talupojaga mõis oli oma hoonestuse poolest siiski üsna tagasihoidlik: nii häärber, mõlemad teenijatemajad, viljaaidad , viinaköök kui ka rehealad olid ehitatud puust, kivist olid ainult kaks väikest aita, AJALUGU Mohrenschildtid olid laitses kuni 1860. aasta kevadeni, seejärel oli valdus aga järgemööda Tallinna pastorileskede ja- orbude kassa, suurtööstur Alexander Eggersi ning Paul Heinrich von Dehni käes, kuni 1883 aasta aprillis Kose-Uuemõisast pärit rikas Natalie von Uexküll selle oma pojale Woldemarile ostis. Woldemar von Uexküll ehitas 1890 praegu oleva Laitse lossi. AJALUGU Woldemar käis tihendalt läbi Nicolai von Glehniga. Arvatakse, et tol amatöörarhitektil oli mongi osa Laitse mõisahoone ilme kujundamisel
suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile .Isikulikku kasutusõigust võib seada ka elamule, kus see koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Oluline erinevus reaalservituudist on see, et reaalservituut on seotud kinnisasjaga, isiklik kasutusõigus aga kinnisasja valdava konkreetse isikuga. Valdus tegelik võim asja üle. Valdus võib olla: seaduslik või ebaseaduslik. Seaduslik valdus põhineb õiguslikul alusel. Ebaseaduslik valdus ei põhine õiguslikul alusel. (See tähendab, et ka varas on valdaja. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõestatud vastupidist. (See tähendab, et ka varga valdus loetakse seaduslikuks, kuni kohtus hageja ei ole tõendanud vastupidist. Heauskne valdus - Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et
Maaisand- maa, mis kuulus isandale ning mida harisid talupojad Domeen- maaisanda valdus Lään- kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. Ametkond- läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need suurteks halduspiirkondadeks. Rüütelkond- moodustasid vasallide oma huvide kaitseks Maavabad- olid vabad igasugustest talupoeglikest koormistest, kohustudes kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena.
Eesti ala valitsejad 1319saj. Eesti keskajal ja uusajal on olnud mitmeid valitsejaid. 1319. saj. Jooksul pole kordagi võim Eestile kuulunud.Vaatamata pidevate valitsuse muutmisele on Eestimaa suutnud hoida oma kultuuri. Eesti alal on valitsenud mitmed suured riigid. Kõige pöördelisem hetk Eestimaal oli see, et 1208 1227a. Toimunud Muistne vabadusvõitlus, kus Saksamaa , Taani, Rootsi jagasid omavahel eestimaad. Igal riigil oli oma eesmärk: Saksamaa suurimaks eesmärgiks oli ristiusu levitamine, aga taanlaste ja rootslaste eemärk oli oma võimupiiride lainedamine ja saada enda alla eesti asendi läänemere kaldal, mis toob selle ala vallutatud riigile suurt kasu. 13.saj toimus Eesti alade jagamine, sakslastele jäi ordu valdus mis hõivas suuremat osa eesti ala, taanlastele aga PõhjaEesti, siis jagunes veel saarelääne ja Tartu piiskopkondadeks,Muistse vabadusvõitluse valitsejad viisid Eesti Euroopa kultuuri ruumi ja arendasid sõja...
Lk 32 Kaart 3 Eesti muinasmaakond/ Kuni 1220. Sakala, Ugandi, Mõhu Eesti muinasaja lõpul enne MVV- a-d neid pole kunagi hiljem/ 8 d suurt + 4 v 6 väikemaakonda Lk 52 Kaart 6 - Eesti ala haldusjaouts 1220.-1340. 4 feodaalriiki sh Taani pärast MVV-d kuni jö ülestõusuni a-d valdus Lk 58 Kaart 1 Eesti ala haldusjaotus 1340.-1550. 3 feodaalriiki, Taani pärast jö-d kuni Liivi sõjani a-d valdused läksid Ordule Lk 88 Kaart 4 Eesti ala pärast Liivi 1580.- Eesti ala jagatud 3 sõda 1600./1620. kuningriigi valduses a-d (Rootsi, P-L, Taani) Lk 89 Eesti ala pärast P-R jätkusõda, 1620.-1640
välja toonud ja kirjeldanud erinevatest ühiskonnakihtidest pärit inimeste suhtumist finantsprobleemi, mis ähvardab jätta hulga inimesi ilma aastate jooksul neile kalliks saanud mõisast ja kirsiaiast. Teoses olid mõtlevad ja tegutsevad inimesed just need, kes polnud oma rikkust pärinud või rikkad olnudki. Väga hästi oli aru saada, et mõisaomanik Ranevskaja, kellele oli mõis nendest tegelastest kõige tähtsam, ei teinud mitte midagi selle jaoks, et tema valdus jääks püsima sellisena, nagu see on. Ta ikkagi korraldas balle, annetas raha möödaminejale ning palkas orkestri selle asemel, et raha säästa ja otsida võimalusi mõisa päästa. Usun, et tänapäeval paljud inimesed, kes pooljuhuslikult teenivad omale suure hulga raha, näiteks lotovõiduga, lõpetavad enamasti paari aasta pärast vaesena ning suurtes võlgades, mida ei jõuta ära maksta. Seda seetõttu, et ei osata rahaga ümber käia. Asutakse kohe raha raiskama
Majandusteaduskon.. õigus intituut.. kodulk, kus näeme eksami arvestust Haldus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu alla asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Asja võib hallata rndi, üüri, pandi või muu suhte alusel, kusjuures selline valdamine on ajutine. Valdus võib olla seaduslik või ebaseaduslik: sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte.Haldust loetakse seadulikusk, kuni ei ole tõestatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne ja pahauskne.Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või teasel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskne on, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või mõnel teasel isikul on suurem õigus asja vallata. See tuleneb vanast roomast ja tagatiseks oli lubadus või hea sõna. Asjaõigusseadus tunnistab 2 pandi liiki: Vallasvara tagatisel antav pant ehk vallaspant.
sajandil Rootsi vahendusel Madalmaadest pärinev tagasihoidlikum barokk. Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigendatud seina- ja katusepinnad. Olid levinud väikeste ruutudega aknad. Sageli olid katused kujundatud poolkelpkatusena, et anda lakatubadele ja/või pööningule valgust. Hoone interjöörides domineerisid tumedad toonid ning maalitud seinad ja talalaed.8 Stiilinäidetest on Maardu mõis, Palmse mõis ja Aa mõis. Palmse mõis Keskajal Tallinna Mihkli nunnakloostri valdus, mõisana mainitud 1510. 1522-1676 kuulus Metzatckenitele, seejärel 1919. Aastani Pahlenitele. Praeguse härrastemaja ehitamist alustas Gustav Christina von der Pahlen 1697.aastal, kuid veel enne valmimist läks see põlema. Hoone taastas 1730.aastaks Arend Dietrich von der Pahlen, nüüdse kuju omandas see arhitekt J.C. Mohri juhitud ümberehituse käigus aastail 1782-1785. Üks väheseid enamvähem terviklikult säilinud mõisa ansambleid Eestis.9 Üks mõisa suuremaid kõrvalhooneid oli
Vana-Rooma 1) Sõjaväereform pani aluse Makedoonia laienemisele. Aleksandri Suure juhtimisel ja Makedoonia valdus piirnes Doonau, Aadria mere, Egiptuse, Kaukasuse ja Indusega.. 2) Aleksander Suur omab suurt tähtsust hellenismis, tänu temale levis see plajudesse eri paikadesse. Rajas Egiptusesse Aleksandria, millest sai hellenismi pealinn. 3) Kuningate aeg (723-509 eKr) iseloomulikud jooned: plebeid ja patriitsid, valitses 7 kuningat, kodanikuõigused olid seotud sõjaväekohustusega. Sündmused: Alba Longa linna hävitamine, Ostia rajamine, kuningavõimu kaotamine 509 eKr. Isikud:
*eestlased olid kurnatud Lüüasaamise tagajärjed: *Eesti lülitati Lääne- Euroopasse *Eestile laienesid Euroopa õigusnormid ja ühiskonnakultuur *Ristimine tähendas poliitilist alistamist *osa ülikuid sulas kokku `'saksa'' aadliga *tugeva positsiooni kaotamine *kohaliku eliidi hukkumine Henriku Liivimaa kroonika oli tähtsaim allikas Liivimaa ristisõja kohta. 2.Keskaegse Liivimaa poliitiline kaart, Eesti jagunemine. Läänikord. Mõisate rajamine. -Liivimaa suurim riik oli Saksa ordu valdus. 1346 ostis saksa ordu ka Eestimaa hertsogkonna. Majanduslikult võimekuselt ja poliitiliselt kaalult järgnesid Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond. Eesti jagunes Saare- Lääne piiskopkond, Saksa ordu, Kuramaa piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Vallutusjärgsel ajal oli vasallkonna koosseis ilmselt väga kirju. Lääni võis saada iga lojaalne isik, pidi olema ka jõukas ja võitlusvõimeline. Et oma huve lääniisanda vastu kaitsta,
15. Lühisõja puhkemise põhj. Ja mis sõja ajandiks 16. Liivisõja tulemus, rahu lepingud 17. Kes olid?:M.Lutheri;G.Kettlei;Hertsogmagnus;B.Russow,S.Batory, P.de la Galdie 18. Mis toimus ? 1238;1343;1346;1525;1535;1558;1582;1583;1628,1645. 19. iseloomusta rootsi võimu P-Eesti;Poola võimu L-Eesti ja Taani võimu Soome-Eesti Vastused 1. Vana-Liivimaa-jag L-Eesti,P-Läti ja P-Eesti. 2. 4feodaal riiki:Liivi orduks,Soome-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond, Taani valdus. 3. õigus kasutada oma maad;kohustus kümnis, teotöö, kirikukümnis,sõjalised kohustused 4. Liivi ordu ja taani halvad suhted, liivi ei suutnud leppida, et P-eesti läks liivi alla. 5. 1)paide (weinestein), 2)tartu(Dapot), 3)Tallinn(reval), 4)viljandi(tellin), 5)Narva(narwa), 6)Rakvere (wesenberg), 7)Haapsalu(hapsal), 8)Vana-Pärnu(alf- pernau), 9)Uus-Pärnu(neu-Pernau). Tähtsamad kuulusid ka hansaliitu. 6. Maap.-Vana-Liivimaa seisuste kogunemine al 1420
kehalised esemed, millel on ruumilised omadused ja mis on tajutatavad meelte abil (vesi, gaas, samuti elekter, arvutiproged jne.) T Asjade liigid: 1) kinnisasjad (maaga seotud) kantakse kinnistusraamatusse), vallasasjad 2) asendatavad, asendamatud asjad 3) äratarvitatavad , -tamatud asjada 4) jagatavad, -matud asjad 5) üldised, avalikud, eraasjad. VALDUS tegelik võim asja üle: a) otsenavaldus (üürnik ) b) kaudne valdaja (maja manik, üürile andja) Valdus on tegelik võim asja üle (valdaja võib mitte olla omanik). Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Asja võib vallata ka rendi, üüri, hoiu, pandi või muu suhte alusel. Sel juhul valdamine on ajutine (vastavalt Valdajaks ei ole aga isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korraldusel tema majapidamises või ettevõttes. Valdus võib olla 1) Seaduslik 2) Ebaseaduslik sältuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte.
Olulised paragrahvid - üleandmine (§ 92) – vallasomandi üleandmine ja käsipandi regulatsioonil põhinevate asjaõiguste teke. St kolmandad isikud võivad näha tänu valduse olemasolule, et isikul on õigus sellele asjale - heausksus (§ 95) – isik, kes heauskselt omandab, näeb seda vallasasja teise isiku valduses olemist - omandieeldus (§ 90 – valdus annab vallasasjade omandi eelduse; eeldatakse, et isik, kes asja valdab, on asja omanik Säilitamisfunktsioon (kontinuiteedi funktsioon) – soodustatakse valdaja kasuks olemasoleva olukorra säilitamise ehk valduse kontinuiteedi; vältida muudaguste tegemist - igamine § 110, § 124 – vallasasjade ja teatud juhul ka kinnisasjade omandamise võimalus - omandieeldus Kaitsefunktsioon – seondub valduse kaitse regulatsiooniga. Tähendab omaabi rakendamise
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Aastatel 1208-1227 toimus muistne vabadusvõitlus. Eestlastel tuli selle aja jooksul taluda palju ristisõdalaste rünnakuid. Kuid eestlaste kaotust ei olnud kuidagi võimalik ära hoida. See oli paratamatu,kuid eestlased olid tublid ja seisind neile vapralt vastu. Ristisõdijad olid kavalad ja kasutasid ära,et eestlastel olid keerulised suhted naabritega. Eestlastel olid keerulised suhted liivlaste,latgalite ja venelastega. Kui eestlased oleks oma jõud naabritega ühendanud oleks ehk ristisõdijate väed tagasi lükatud. Kuid vägede ühendamine oleks olnud aga väga keeruline, kuna sakslased olid vabadus võitluse ajaks liivlased ja latgalid oma võimu alla saanud. Lõpuks õhutasid latgalid sakslasi Eestit ründama, kuna eestlased olid rüüsteretkedel liivlaste ja latgalite juurde suurt kahju tekitanud. Ristisõdijad suutsid eestlased ja nende naabrid üksteise vastu üles ässitada, mille tu...
ülestõusmine, kõik kristuse ees võrdsed. Sakramendid e. rituaalsed toimingud, ristimine, viimne võidmine, armulaud. Paavstide tähtsus suurenes 7-8saj, kui tekkisid kirikuriigid. Frangi riik algas germaani hõimude sissetungiga Galliasse 5saj lõpul. Valitsejaks sai Chlodovech, 496a. võeti vastu ristiusk, võim oli päritud, kehtis saali õigus, feodaalsuhted olid riigi põhialuseks. Feodaalsuhted rajanesid: 1) Valli ja senjööri vahelisel suhtel, pärandatav valdus, kuninga maa. 2) Talupoja ja isanda suhe. Rendihärrus ja mõisahärrus (teorent ja orjus). Martelli murrang sõjavarustuse paranemine, mis pani aluse 600a. võitmatule sõjaväeliigile. Dünastiate vahetus Martelli poeg Pippin Lühike pakkus hädasolevale Rooma paavstile, mis lõppes edukalt, ning paavst seadustas pippini troonile. Karl Suure impeerium - oli karolingide impeerium, sest see oli Karli elutöö vallutuste tulemus ja ta oli karolingide soost
Pühametsa vallavalitsuse otsus: 1. Paragraaf 33 alusel on Mardil õigus, et ta kodu on puutumatu sinna ei tohi sisse minna. Tee tuleks teha kuskilt mujalt. 2. MTÜ-l on õigus sellepoolest, et teisel pool teed on riigimets ja seal on palju ristipuid mida ei tohiks maha võtta, sest need on pärandkultuurid. 3. On vaja otsida kompromiss MTÜ ja Mardi vahel. Ma pakuks välja, et teha tee läbi Mardi valduse. 4. Anda Mardile tagasi teha valdus kuskil mujal. Teha maja ligidal anda talle tükk maad. Siis saab ta istutada oma puud sinna. 5. Kui see ei tööta siis maksta Mardile. Siis saavad kõik puud olla terved ja lastel on ka sõidutee. 6. Mardile maksta 20 000 eurot, et kergliiklus tee saaks läbi teha tema valdusest.
kasutusõiguse eest kasutusse andjale tasu maksma. Küll peab aga kasutaja tasuma kasutusse antava eseme säilitamise ja hooldamisega seotud kulud ning avalik-õiguslikud koormatised ja maksud. Seadme üürileping • Seadme üürilepinguga annab üürileandja üürniku kasutusse seadme, mida üürnik võib kasutada ainult seadme iseloomust tulenevate eesmärkide saavutamiseks. Kuigi üürnikule läheb üle seadme valdus ja täielik kasutamise õigus, ei tohi üürnik üüriobjekti edasi üürida ega anda muul viisil kolmandate isikute kasutusse ilma üürileandja eelneva kirjaliku loata. Laenuleping • Laenulepingu näidis on mõeldud ühe isiku poolt teisele isikule rahasumma laenamiseks kindlaks perioodiks. Laenu tagasimaksmine on võimalik kokku leppida ühekordse maksena või perioodimaksetena, mille kohta tuleks lisada laenulepingule tagasimaksete graafik täpsete
Sundosa- kaitseb pärandaja lähedasi isikuid(abika, üle alanejad sugul), pool sellest osast, mis nad saaksid seaduse järgi pärides. Õigus saada neil, kes pärandi avamise hetkel on töövõimetud. Pärimise käik: hakatakse kasutama pärandajale kuulunud asju; pöördumine notari poole; inventuur- millest pärandvara koosneb. Pärandvara vastu mitte võttes tulevad päranduse saaja asemele alanejad sugulased. 21.Valdus, selle liigid, omandamine ja lõppemine: valdus tegelik võim asja üle, otsene ja kaudne valdus. Otsene- isik, kelle käes parajasti asi on; valdaja ja valduse teenija; õiguspärane ja õiguspäratu; täis- ja osavaldus; omavolita ja omavolil valdus; heauskne ja pahauskne; ainu ja kaasvaldus. 22.Omandi mõiste ja liigid: omand õiguslik võim asja üle: kinnisomand ja vallasomand. 23.Üleandmine ja hõivamine vallasomandi tekkimisena: üleandmine- võõrandaja annab asja valduse üle omandajale, eeldatakse: 1. polte olemasolu; 2
Ühe tehingu kehtivus ei mõjuta teise tehingu kehtivust. Käsutamine asja õigusliku kuuluvuse üle otsustamine. Omandiõiguse elemendid: Kasutamine õigus asja kasulike omadusi tarvitada ja temast viljasid saada. Tavaliselt on asja kasutamine omaniku enese käes, kuid omanik võib ka asja kasutamise õiguse edasi anda ka teistele isikutele (nt üürida, rentida). Valdamine õigus asja enda käes pidada ja kõik kõrvalised isikud asja valdamisest kõrvaldada. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni keegi ei ole tõendanud vastupidist. Juhul kui omanik annab oma asja mõne teise isiku kätte, näiteks rentnikule, muutub rentnik otseseks valdajaks ja omanik ise kaudseks valdajaks. See tähendab seda, et omanikul on ikkagi õigus oma valdust kaitsta, välja arvatud ainult rentniku vastu, kes on hetkel otsene asja valdaja. (Omanikul piiratud õigused teostada valdust.) Erinevus: valdamine ei tähenda, et võid kasutada.
Peale mahasurumist seati sisse uus Moskva meelne valitsus. Osalesid: Ungarlased- NSVL f)Kore sõda(1950-1953): Pärast II maailmasõda jagunes Kore kaheks:L- ja P-Koreaks. 1950. aastal ründas P-Korea Hiina ja NSVLi toel L-Koread, mida toetas ÜRO. Sõja võitis L-Korea. Tänu sellele kaotas NSVl oma autoriteedi Aasias ja Euroopas. Osalesid: P-Korea, Hiina, NSVL- ÜRO g)Berliini blokaad(1953): Peale II MSi jagunes Berliin kaheks. NSVLile ei meeldinud, et tema maal on teise riigi valdus. Ta tahtis, et USA loobuks L-Berliinist ja korraldas ümber selle blokaadi, kuid USA ei and alla ja L-Berliin jäi USA kätte. Osalesid: USA-NSVL h)Berliini müür(1961): Läbi L-Berliini said ida sakslased põgeneda. Selle põgenemis tee sulges NSVL müüriga. Osalesid: USA ja NSVL 5. Truumani doktriin seadis oma eesmärgik vabade rahvaste totamist sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunismide võimuhaarmaiskatseid. 6
veebruari lõpu käreda külmaga jõudsid ja kuhu nad toona ka öömajale jäid. Pikka aega kuulus see küla Ruila ordumõisa alla ja tollega koos kingiti see 1622.aasta kevadel Riia pürjermeistrile Johann Ulrichile. Tema ajal on Laitse mõis rajatudki, vähemasti 1637. aastaks oli see seal kindlasti juba olemas. Laitse püsis väheste vaheaegadega Ulrichite käes kuni 1814. aastani, siis pärandus Mohrenschildtidele. /../Mohrenschildtid püsisid Laitses kuni 1860. aasta kevadeni, seejärel oli valdus aga järgemööda Tallinna pastorileskede ja orbude kassa, suurtööstur Alexander Eggersi ning Paul Heinrich von Dehni käes, kuni 1883. aasta aprillis Kose-Uuemõisalt pärit rikas Natalie von Uexküll selle oma pojale Woldemarile ostis. 1936 aastal avas Vabariigi siseministeerium seest põhjalikult ümberehitatud lossis noortekoloonia. Ilmasõja ajal teenis loss vanglana nii sakslaste kui venelaste käes. Külarahva teatel olid vangivalvurid küll mõlemal poolel samad kohalikud mehed
kuni 13. saj Rävala, Harju-, Järva-, Virumaa, Eesti ala läks võõrvõimude alla. alguseni Ugandi, Sakala), kihelkonnad (45) keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani 13. saj-16. saj Tartu piiskopkond; valduste müümine, muutused talupoja keskpaik Saare-Lääne piiskopkond; õiguslikus olukorras); Eestimaa hertsogkond (Taani valdus Liivi sõda 1558-1583; Vana-Liivimaa 1227; 1238-1346); 1238 Stensby poliitilise süsteemi kokkuvarisemine, leping ordu ja Taani vahel, Taani sai sõjas osalejad: Venemaa, Rootsi, Poola, tagasi Põhja-Eesti v.a Järvamaa Taani; 1582 Jam Zapolski vaherahu Orduriik (jagunes komtuur- ja Venemaa ja Poola vahel Poola sai
kauba hankimise viisist teadlik. Politsei jõuab juba paari päeva pärast varastatud kaubale jälile ning tuvastab, et terastalad on H-le kuuluva maja küljes. Ehituse ABC tahab need talad H-lt välja nõuda. Kas õigustatult? Hüpotees: Kas ABC saab H-lt talad nõude AÕS § 80 (1) ? Eeldused: 1. ABC peab olema omanik ? 1.1§ 92 lg 1 kohaselt ? a) omandi üleminek (vargal ei ole õigust omandit üle anda) 1.2 Kas § 95 kohaselt sai H omanikuks ? Vallasasjad, kas valdus anti üle, kokkulepe,pädevuse puudumine (jah puudus) b) Kas H oli heauskne ja kas ta pidi teadma, et varas ei ole omanik. Ei pidanud teadma, poes käies ei eelda seda,et nõuaksime müügilepingut. c) Kas esineseid heauskset välistavad asjaolud ja vargusega ei saa asja omandada seega on välistatud asjaolud ja ei toimunud heauskset omandamist. KA § 95 EI SAANUD H TALADE OMANIKUKS. 1.3.Kas H võis saada omanikuks AÕS § 107 (3) kohaselt ?
vajalik ( maja põleb, kuid et kustutada saaks tuleb lammutada kuur) Oma abi AÕS §41 valdaja võib valdust omavoli vastu jõuga kaitsta ületamata seejuures hädakaitse piire. Võib vahetult kaitsta võib vahetult tagasi nõuda Omavoli vallasasja puhul ei lähe nii kaugele kui kinnisasja puhul. Kinnisasja puhul oma abi tähendab, seda et võib omavolilise asja jõuga kõrvaldada / eemaldada, kui kinnisasja valdus on võetud omavoliga või salaja. 15 Tehingute üldiseloomustus Tehingu mõiste ja liigid tehing tsiviilõiguses üks olulisemaid juriidilisi fakte Tehing on selline õiguspärane tegu mis on suunatud õiguslike tagajärgede saavutamiseks. (TsÜS §67 lg 1) toiming või toimingute kogu milles väljendub tahteavaldus saavutada õiguslik tagajärg
VALDUS- possessio:seda tuleb lahus hoida omandiõigusest Asjaõiguse objektideks on asjad- res, Asjad ja nende liigitus Asjade liigitus on res mancipi ja res nec mancipi. Res mancipi- vana kiriitliku omandi objektid, maad ja majad Itaalias, orjad, tööloomad ja mõningad prediaalservituudid. Võidi võõrandada st omandiõigust edasi anda ainult formaalse tehingu- mancipatio ja hiljem in iure cessio-omandiõiguse loovutamine kohtus preetori ees teel. Selle puhul avaldus kollektiivne valdus,millest ka üleandmise vorm mitme isiku osavõtul. Rec nec mancipi- kõik muud esemed. Majapidamisesemed, tooted, raha, muud loomad jne. Kõike seda nim ka pecunia- raha. Eraomand tekib selle puhul.Hiljem tekib eraomand ka tootmisvahendite suhtes.Saab üle anda lihtsa üleandmise-traditio teel Hiljem vahettegemine res mancipi ja rec nec mancipi vahel kaob. Oluliseks saab liigitus: 1. Res immobiles- liikumata asjad ehk vallasasjad. See on nagu rec mancipi tähtsaimaks asjade liigiks
23.04.1343-1345- Jüriöö ülestõus 1446- Taani müüs valdused Saksa ordule 11. Vana-Liivimaa Käsitleti keskaja Eesti ja Läti alasid kokku Ehk orduaeg Mõiste tekkis 17. sajandil Oli väga killustatud Ei olnud riik vaid piirkond Seotud Saksa-Rooma keisririiki (teoreetiliselt) Suur osa moodustas ordu valdus Mõõgavendade ordu 12. Mõõgavendade ordu Oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202– 1237. Ametlik nimi Kristuse Sõjateenistuse Vennad Ordut hakati kutsuma ordu vapil ja orduvendade mantlil oleva mõõga kujutise järgi Mõõgavendade orduks Ordu loodi ametlikult selleks, et kaitsta Riia piiskopkonda
Kordamisküsimused 12. klassile Maailm 20. sajandi algul 1. Selgita mõistet imperialism. Kuidas põhjendasid suurriigid oma poliitikat? Nimeta suuremad koloniaalimpeeriumid ja nende suurimad kolooniad. – Imperialism on suurrahvaste püüd domineerida väikeriikide üle. Suurriigid põhjendasid oma poliitikat sellega, et tahavad hoolitseda vähe arenenud riikide eest ning levitada nende juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Kõik muu ühiskondlik ja poliitiline kord oli mittetsiviliseeritud ning mahajäätud. Suuremad koloniaalimpeeriumid: Inglismaa (Egiptus, Briti India, Briti Ida-Aafrika, Sudaan, Nigeeria), Prantsusmaa (Maroko, Alzeeria, Prantsuse Lääne Aafrika, Madagaskar), Saksamaa (Saksa Ida-Aafrika, Saksa Edela-Aafrika, Kamerun). 2. Miks teostasid arenenud Euroop...
Portugal ja Hispaania olid esialgu juhtivad riigid maadeavastustes oma soodsa asukoha ning suurte geograafiaalaste teadmiste poolest. Portugal Portugali maadeavastuste organiseerijaks oli prints Henrique Meresõitja, kes asutas maailma esimese meresõidukooli. 14. sajandil ehitasid portugallased suhteliselt väikese, kuid merekindla laevatüübi, karavelli. Portugallaste huvipiirkonnad olid peamiselt Aafrika (arvasid leidvat sealt kulda), India ja Kaug-Ida, Ameerikas oli ainus Portugali valdus Brasiilia. Avastused: 1. H. Meresõitja algatusel avastasid Portugali meresõitjad Madeira ja Assoori saared, Roheneeme ja Roheneeme saared ja jõudsid Gambia ja Senegali jõe suudmeni. Need retked panid aluse Portugali mere- ja kolooniavõimule. 2. Suurte maadeavastuste ajastu algas B. Diazi jõudmisega hea Lootuse neemeni ning Inda meretee kindlakstegemisega. 3. Vasco da Gama pidi purustama India laevastiku ühel Inda retkel, kus eurooplased
Saksa ordule, kes selle jrgmie aastal Liivi ordule edasi andis. Harju-Viru vasallide laiu igusi see ei krpinud, need laienesid edaspidi veelgi. 6) a) Ristisjaga vallutatud Eestit ja Ltit nimetati keskajal lhidalt Liivimaaks, tnapeval nimetame teda selguse mttes Vana-Liivimaaks. b) Phja-Eesti oli Taani valduses. Saare-Lne piiskopkond omas Saaremaad, Hiiumaad ja Lnemaad. Kagu-Eesti oli Tartu piiskopkonna all. Ja le jnd oli Ordu valdus. c) Ordumeister- juhtis ordut, vasall - lnimees, maahrra kest maavalduse (lni) saanud isik, keda seob maahrraga truudusevanne, ln- maavaldus, mis on antud vasallile kasutada ja prandada, kuid mis ei ole tema tielik omand,foogt-juhtis vikest haldusksust, komtuur- juhtis vikest haldusksust, stift- kus peapiiskopil oli tieiguslik vrst, ditsees- piiskopide vaimulik vimkond, d)Toomhrrad- valitses piiskopkonda nn toomhrradest koosneva toomkapiitliga.
Culpa in concreto konkreetne hooletus (hooletus, mis esineb, kui isik pole järginud Sellist hoolsust, mida ta oma isiklikes asjades järgib) 13. Ignorantia iuris seaduse mittetundmine, õiguseksimus Fraus creditorium võlausaldaja pettus 14. Actio fiduciae pandist tulenev hagi (pantija hagi panditud asja tagasisaamise kohta) Actio iudicati hagi kohtuotsuse täitmiseks Cessio actionis hagi nõudeõiguse loovutamine 15. Bonorum possessio bonitaarne valdus (preetorlik instituut Rooma pärimisõiguses, mille kohaselt andis preetor pärandi teatud isiku valdusse koos kaitseinterdiktiga kõigi teiste isikute vastu) Distractio bonorum vara eraldamine (kostja varale pandi arest ja müüdi) 16. Res in commercio käibeline asi Res extra commercium käibeväline asi 17. Per aes et libram vase ja kaaluga (ostu-müügitehingu formaalsusi täites) Libripens kaalumees viib mancipatio läbi 18
Selle panid kokku S. Wanradt ja J. Koell. · Russow'i kroonika 16. saj. teisel poolel Tallinna Pühavaimu kiriku eestlasest õpetaja B. Russow poolt kirjutatud alamsaksakeelne kroonika. Kroonikas on kirjeldatud Liivi sõja aegseid südmusi. · Maahärrad Enamvähem sõltumatud valitsejad, kes omasid oma maad. Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Liivimaa haldusjaotus · PõhjaEesti ( Revala, Harju ja Virumaa ) Taani valdus. · Kesk Eesti ja osa saartest ( Sakala, Mõhu, Järvamaa, Nurmekund, osa Vaigast, osa Läänemaast, osa Saaremaast, Muhu ja osa Hiiumaast ning teised saared) Liivi Ordu. · KaguEesti ( Ugandi, Jogentagana ja osa Vaigast ) Tartu piiskopkond. · LääneEesti ja osa saartest ( Enamik Läänemaast, osa Saaremaast ja osa Hiiumaast ) Saare Lääne piiskopkond. · Läti alad Riia peapiiskopkond.
avatud iseseisev registriosa, millele on antud eraldi number (kinnistu number). Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad (maa, hoone jms), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.. Kinnistusraamatusse kantakse kinnisasjaga seotud asjaõigused. Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister; 2) kinnistuspäevik; 3) kinnistustoimik 1 69. Omand ja valdus isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigusi võib kitsendada ainult seadusega või teiste omanike õigustega. Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Omand on tegelik võim asja üle (valdaja võib mitte olla omanik)
· Septembris müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile kuningas Frederik II andis need alad valitseda oma vennale hertsog Magnusele. Aasta 1560: · Härgmäe (Oomuli) laging Liivi ordu ja vene vägede vahel ordu viimane välilahing, hävitav lüüasaamine. · Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus piirati Koluvere linnust, lüüasaamine. · Tallinna ja Harju-Viru vasallid taotlesid Rootsi abi. · Liivimaal olid Venemaa valdus, Taani valdus, Orduriik. Aasta 1561: · Harju-Viru vasallid andsid truudusvande Rootsi kuningas Erik XIV-le, Rootsi väed saabusid Tallinnasse. · Vilniuse leping Poola ja Saksa ordu vahel ordu ja Riia peapiiskopkond andsid end Poola võimu alla. · Moodustati: 1) Kuramaa hertsogiriik (Väina/Daugava jõest lõuna pool) 2) Üleväina-Liivimaa (Väina/Daugava jõest põhja pool). · Liivimaa aadlikud said Sigismund II privileegi, millega said 1) Usuvabaduse
mingisugust tunnustust. Üheks tähtsaimaks aspektiks valitsejate võimu uurimisel pidas Machiavelli seda, kas valitseja suudab ise oma riiki kaitsta, st moodustada selline sõjavägi, mis suudab vastu astuda mis tahes ründajale; või peab ta alatasa teistelt kaitset otsima ning müüride vahele varjuma, suutmata vaenlasele lahinguväljal vastu astuda. Sellistel valitsejatel soovitab Machiavelli oma linna kindlustada ja ülejäänud valdus tähelepanuta jätta, samuti panna rõhku oma alamate kohtlemisele, kuna keegi ei saa pidada kergeks sellise valitseja ründamist, kelle linn on tugev ja keda alamad austavad. Machiavelli märgib et nii vastse, põlise kui segavõimu alusmüüriks on head seadused ja korralik sõjavägi; ning ta lükkab täielikult tagasi palgaarmee pidamise idee, kuna „nigela“ palga eest ei soovi keegi valitseja eest surma minna. Machiavelli
4) Jagatavateks ja jagamatuteks asjadeks 1) Leping 2) Kahju õigusvastane tekitamine 3) Alusetu rikastumine VALDUS JA SELLE TEKKIMINE 4) Käsundita asjaajamine Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus võib olla seaduslik või 5) Tasu avalik lubamine ebaseaduslik, heauskne või pahauskne. 6) Muu seadusest tulenev alus Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või VÕLASUHTE TÄITMINE abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. Valduse omandamiseks
võlgnik, kes laenu sai. Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. 72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Asja võib vallata ka rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu suhte alusel. Valduse liigid: 1. seaduslik või ebaseaduslik – sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte 2. heauskne või pahauskne - valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata; valdus on pahauskne juhul, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. 3. otsene või kaudne – otsene: otsene tegelik võim asja üle; kaudne: valdusvahendussuhte alusel tekkiv võim asja üle 4
Õigus jaguneb kaheks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Tsiviilõigus on eraõiguse üldosa. Tsiviilõigus jaguneb: Üld ja eriosaks Üldosaks on Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), mis annab üldregulatsiooni tsiviilõiguse teistele osadele( tsiviilõiguse eriosa): Võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, rahvusvaheline eraõigus) Asjaõiguse peamisteks objetideks on valdus, omand vallas ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused (nt pant ja kasutusvaldus). Pärimiõiguses nähakse ette üleminek pärimise teel (testament, pärmisleping, nende puudumisel seaduse järgi). Perekonnaõigus käsitleb abielu, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust. Rahvusvaheline eraõigus mingi õiguslik suhe omab puutumust mitme riigi õiguskorraga ning näitab ära millise riigi õigus antud suhtele kehtib.
1. USA aktiviseerumine pärast kodusõja lõppu. 1898. aastal toimus Ameerika-Hispaania sõda, mille võitis USA ja sai endale Hispaania käest Kuuba, Puerto Rico, Guami saare ja Filipiinid. (Kuuba sai nimeliselt sõltumatuks 1902. aastal, 1952. aastal viidi Puerto Ricos läbi referendum, rahvas valis USA-ga vabalt liitunud territooriumi staatuse, Guami saar on ka tänapäeval USA valdus, saarel on aga omavalitsus, Filipiinid said iseseisvaks 1946. aastal) Majanduslikult oli väga kasulik Panama kanali rajamine. (Ehitamist alustati 1904. aastal, 1914. aastal läbis kanali esimene laev, 1920. aastal avati kanal kõigi riikide laevadele). 2. koloniaalvallutustega alustas ka ühendatud Saksa Keisririik. Haaras endale alasid Aafrikas ja mitmeid saari Vaikses ookeanis. Saksamaa aktiviseerus
Omanik on ainult see, kellele asi tõeliselt asjaõiguse järgi kuulub ehk kellel on kõige suurem õigus asja üle. Valdus on aga faktiline võim asja üle, ehk kelle käes asi parasjagu on.3 Omandi- ja valdusõiguse juriidiline eristamine saigi alguse Roomast. Rooma juristid (Ulpianus) väidavad otsustavalt, et "nihil commune habet proprietas cum possessione" (D. 41, 2, 12, 1 - omandil ja valdusel ei ole mitte midagi ühist), sest valdus on faktiline ja mitte õiguslik suhe asjasse (Ofilius ja Nerva - D. 41, 2, 1, 3 - eam enim rem facti, non iuris esse).4 Läbi ajaloo esines Roomas erinevaid omandi vorme: kviriitlik omand, peregriinide omand bonitaarne ehk preetorlik omand, provintsiaalne omand ning kaasomand.5 Nendest on täpsemalt juttu referaadi osas, mis puudutab omandiõiguse sisu. Meie töö koosneb kuuest peatükist, milles esimeses anname lühikese ülevaate Rooma õiguse olulisematest õiguseallikatest:
läheb omand üle peale ostuhinna täielikku tasumist vt VÕS § 233) Vallasomand Asja üleandmine Vallasasja omandiõiguse tekkimiseks ei piisa üksnes asjaõiguskokkuleppest, vajalik on asi (asja valdus) omandajale ka üle anda valduse signaalfunktsioon Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Omandaja ja võõrandaja kokkuleppel võib jääda asja valdus ka võõrandajale, omandaja omandab sel juhul kaudse valduse (AÕS § 94) Kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asendada valduse üleandmise väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale (AÕS § 93) Asja üleandmist ei ole vaja ka kinnistamata merelaeva puhul (AÕS § 92´) Vallasomand Vallasasjade puhul kehtib omandaja heausksuse eeldus. Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja
Kinnisvara tagatisel antavat panti Vallaspandi liigid: Käsipant panditud asi antakse üle pandimaja valdusse Registerpant valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris. 1. Kinnispant e hüpoteek. Isikul, kelle kasuks on kinnispant e üpoteek seatud, on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. 2. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid. Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus võib olla seaduslik/ebaseaduslik, heauskne/pahauskne. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Valdus võib olla seaduslik või ebaseaduslik, sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte. Valdus võib olla heauskne või pahauskne. 1. Valduse kaitse omavoli vastu. Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu, st valduse rikkumise või selle äravõtmise vastu. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ütlemata seejuures
nad pandi tööle mõisadesse, edasine areng aeglane, iseseisv. 19. saj 1.poolel, sest emamaad olid nõrgad, kaasajalsõltub maj. tase Põhja-Am-st 20. saj poliitiline kaart Esimeseks tööstusriigiks tõusis USA 1880. a. 1914. a hõlmasid kolooniad maismaast 66% ja 60% maakera rahvastikust Iisraeli riigi teke: 1948. aastal, asukoht-palestiinas vahemere idarannikul, juutide poolt, asukoha valik- tahtsid sada tagasi oma kodumaa palestiinas, prob- palestiina oli ing. valdus ja algasid sisserännanud juutide ja araablaste vahel Põhi: riigid: euroopa, põhja-am. ja parasvöötmes asuvad riigid, piirkonnad: euroopa ja põhja-am, tootmisviisid: hilisindustiaalne tv Lõuna: riigid-india, egiptus, piirkonnad: palavvöötmes asuvad riigid, mis sõltuvad põhjast, tootmisviisid: sõltuvind ja traditsioonilised tv-d Külm sõda- 1947-1990, USA ja NSVL vahel, võideldi ülemvõimu pärast maailmas, kuid ei läinud otseselt kokku Marshalli plaan- 1947 euroopas, abi andmine
Võlaõiguse ja asjaõiguse eristamine (kohustus- ja käsutustehingu õiguslik eristamine). Ühe tehingu kehtivus ei mõjuta teise tehingu kehtivust.(keegi müüd autot, mina tahan autot osta. Hakatakse tähistama automüüki, ostja ütleb et tuleb homme autole järgi, aga enne kui ostja järgi tuleb, pakub uus ostja kõrgemat hinda ja müüja müüb auto hoopis temale. Auto on viimase ostja oma, sest üks tehing on tehtud aga teine mitte. Asjaõigusliku tehingu puhul tuleb valdus üle anda.) Vallasasja puhul on vaja kokkulepet ja valduse üle andmist. (võlaõiguslik tehing) Kinnisasja puhul loeb kinnistusraamatus olev kanne Ainult omanik võib käsutada-tehingute tegemine, kasutada-sihtotstarbeline tarvitamine, vallata- faktiline võim Käsutustehing ehk kasuaaltehing Õigussuhe-õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik õigussuhe. Õigussuhtel on 3 elementi- subjektid/isik- füüsiline isik-inimene juriidiline isik-seadusalusel loodud õigussubjekt
Poeg Johann(1646-1712) astus Rootsi ja hiljem ka Taani Sõjaväeteenistusse. 1684.aastal läks ta erru ning temast sai Kopenhaagenis laevamaakler ja hiljem reeder 1673.aastal Johann abiellus, Ambsterdamis Kornelia Swensiga 19. Mail 1674. Aastal sündis Stade linnas poeg Peter, kellest hiljem tuntud admiral Venemaal. Heimtali nimest Esimesed teated mõisast pärinevad 1528. aastast. Mõis kandis siis Lenseni nime. On teisigi nimesid, mille all see valdus vanemais dokumentides esineb, nagu Agende ja Kurvitz. 1684. aastal kirjelduses esineb Agende veel külana, kus elas muuseas Curitz Jach Cubias. Viimase või tema järglaste järgi on nähtavasti pärast mõisastamist 18.sajandil hakanud uut mõisat nimetama Kurvitsa mõisaks. Mõisal oli 18.sajandi lõpul kaks karjamõisat Marna ja Peetri. Pärnu Alammaakohtu 14.jaanuaril 1793.aasta otsusega nimetati Kurvitsa mõis ametlikul ümber Heimtaliks.
res sacrae – sakraalsed asjad olid templid ning maatükid, millel templid asusid, kultusesemed, altarid jne res sanctae – pühad ehk sanktsiooniga kaitstud asjad. 8. Collegia funeraticia – matustega seotud ühingud Collegia sodalicia - religioossed ühingud 9. Patres conscripti - lugupeetud senaatorid 10. Possessio bonae fidei – hea usu valdus; possessio malae fidei – paha usu valdus 11. Possessio iusta – õiglane valdus; possessio iniusta – ebaõiglane valdus 12. Glossa ordinaria – harilik ääremärkus 13. Fructus civiles – tsiviiltulud; Fructus naturales – looduslikud tulud 14. Servi poenales – karistus- või pärisorjad; servi populi Romani – Rooma rahva orjad servi publici – avalikud, riiklikud orjad 15. Dominium directum – otsene omand; dominium divisum – jagatud omand dominium utile – kaudne omand 16
tiitel, hiljem riigipea asustav tiitel roomas, foorum keskne väljak Roomas, provints - Itaaliast väljaspool asuv roomlaste vallutatud ala, munitsiipium omavalitsusega linn Roomas, triumf - Vana-Rooma võiduka väejuhi ja ta sõdurite pidulik rongkäik, leegion Rooma sõjaväe väeüksus, maniipul leegioni allüksus Rooma sõjaväes, piiskop algselt kristliku koguduse ülem, hiljem koguduse ülem linnas või piirkonnas, latifundium orjatööl põhinev suurmaa valdus, patriarhaalne pere võim kuulus pereisale, kelle voli all olid naine, alaealised lapsed, abiellumata tüdred, täiskasvanud pojad koos naise ja lastega ning orjad, gladiaator elukutseline mõõgavõitleja, amfiteater ringi või ovaalse kujuga monumentaalne areen, Circus Maximus suur ringrada, hipodroom, kus peeti hobukaarikute võidusõite, Colosseum tuntuim amfiteater Roomas, panteon kõigi jumalate tempel,
Reguleeris oma liikmete Andsid abi leskedele ja orbudele 17. Miks kujunes kaubandusest Eesti linnadele peamine sissetulekuallikas keskajal? Mis olid peamised sisseveo ja väljaveokaubandus? Sest Eesti asus Lääne-Euroopa ja Venemaa vaheliste kaubateede keskel. Sisse toodi põhiliselt soola, metallitooteid ja luksusesemeid. Välja viidi põhiliselt teravilja, kalu, karusnahku. 18. Seleta mõisted. Maahärra – sõltumatu valitseja, kelle valdus oli väike feodaalriik Üksjalg – adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud; pidid käima korra nädalas mõisas tööl Adratalupoeg – talupoeg, kel oli 0,5 kuni 5 adramaad Raad – linnavalitsus Maapäev – Vana-Liivimaa iga aastane koosolek, kus arutati politikat puudutavaid küsimusi. Maavaba - ülikute järglased, kes omasid maad läänikirja alusel, neil poolnud koormusi. Tsunft - ühe erialaga käsitööliste grupp
maal, toimus linnade allakäik. Kujunes naturaalmajandus- kõik vajalik kasvatati või valmistati kohapeal mõisates ehk latifundiumites. Riigiusundiks Roomas oli IV saj saanud ristiusk. Germaanlased võtsid ristiusu vastu enamasti ariaanluse kujul. Sõjavägi kasvas, järjest enam kasutati seal germaanlaste väeosi. 17. Millise sündmusega lõppes vanaaeg? 476.a. kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne- Rooma keisri Kordamisülesanded: 1. Milline mõiste: Rooma valdus väljaspool Itaaliat - Provintsid ½ a- ks erakorralises olukorras valitud riigiametnik- diktaator Rooma riiginõukogu , endised ja ametisolevad magistraadid - Senat rahva huvide kaitsja - Rahvatribuun res publica - Vabariik maata vaene kodanik, tavaliselt linnaelanik - Proletaar täieõiguslik kodanik vabariigi algul, suurmaaomanik - Plebei Suurim väeosa, u 5000 meest - leegion patrooni kaitsealune, vaene kodanik -
kahjustamata ja need ei või olla asjast erinevate õiguste ja kohustuste kandjaks. 4. Millest koosneb omand? Omand koosneb tegelikult kolmest õigusest: õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. 5. Mis on käsutamisõigus? Õigus asja saatust määrata. 6. Mis on kasutamisõigus? Õigus asja kasutada ja seega tema kasulikke omadusi tarbida. 7. Mis on valdamisõigus? Õigus asja vallata ehk asja oma valduses hoida 8. Mis on valdus? Tegelik võim asjade üle 9. Kes on varas? Asja ebaseaduslik valdaja 10. Mis on kinnistu? Kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi 11. Nimeta kinnisomandi kitsendused. loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd 12. Selgita loodusreservaadi olemust. Seal on igasugune inimtegevus keelatud, kõik peab toimuma ainult looduslike protsesside toimel. 13. Selgita sihtkaistevööndi olemust. Luuakse teatud maa- või veeala
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
