tajuda kompamise teel), äratarvitatavad asjad(nende majanduslik otstarve seisneb nende hävimisel) ja äratarvitamatud asjad(maja, laev jne), lihtasjad( kivi, puu), koostatud asjad(lihtasjade mehaaniline ühend laev,hoone), asjade kogum(koosneb paljudest liht või koostatud asjadest), käibelised asjad ja käibevälised asjad, asendatavad ja asendamatud, jagatavad ja jagatamatud, peaasi ja lisaasi (päraldis) Vili jaguneb kaheks: 1 Looduslikud viljad ja Tsiviilsed viljad. 26. Valdus Valduse faktiline formuleerimine: Uus valdaja võis asja kasutada ja käsutada. Valdus koosneb kahest elemendist. Tahe asja enda käes pidada ja tegelik asja enda käes pidamine. Kui üks neist kaob, siis ka valdus kaob. Valduste liigid:Õiguspärane valdus,õigusvastane valdus (salaja jõuga saadud valdus), heauskne valdus(valdaja arvates ei riku ta kellegi õigusi), pahauskne valdus (Valdaja on teadlik, et tal pole õigust asja valdamiseks). 27.Omandiõiguse tekkimise viisid
ELURUUMI ÜÜRILEPING Tartus, 17. Jaanuar 2016.a Käesolevaga lepivad Sten-Markus Pillmann (üürileandja) ning Artur Pukk (üürnik) kokku alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Pooled Juhinduvad omavahelistes suhete reguleerimisel Eesti Vabariigi õigusaktidest ning käesolevast lepingust. 1.2 Üürileandja avaldab ja kinnitab, et tal on õigus sõlmida käesolev leping vastavalt allpool toodud tingimustele ning ühelgi kolmandal isikul ei ole lepingu objekti suhtes valdus-, kasutus- ega käsutusõigust ning seaduslikku alust selliste õiguste taotlemiseks. 1.3 Üürnik tagab lepingu tähtaja kestel lepingu objekti säilimise, sihhipärase kasutamise, hooldamise ja tagastamise vastavalt lepingule.
Feminism Esimene laine 18. sajandi lõpp 20. sajandi algus Hääletus ja valimisõigus Laiemad karjäärivõimalused Lilli Suburg 1888 Oma ajast ees Naiste abitu olukord Teine laine 1960 1970 Laieneb teistele eluvaldkondadele Tööturg Naistevarjupaigad Kolmas laine 1990 - ... Patriarhaalsus Naine kui valdus Keha on jaotatud erinevateks soorollideks Liberaalfeminism Vabadus ja õiglus Keskmeks on indiviid Sotsiaalsed barjäärid Püüdlused Haridus- ja majandusinstitutsioonid Indiviidi enda osa <> institutsioonide abi Radikaalfeminism Tähelepanu suhetele naise vaatenurgast Mehed rõhuvad naisi Maskuliinsus ja feminiinsus on tingitud sotsiaalsest ülesehitusest Marksistlik feminism Naiste olukorra parandamine läbi majanduse Religioon
Inimene ei tohtinud olla enam auametis. Testamenti võis vaidlustada Õigusvõime - võime omandada kingitusi, omandada kodakondsust, võimet pärida Teovõime - isik võimeline oma käitumist juhtima ja oma tegude mõttest aru saama, 20. sajandil kaasneb ka kompetentsus ja tarkus aru saada, mis toimub 3. LOENG 4. LOENG Peaasi - mis teeb asja väärtuslikuks Päraldis - käib peaasja juurde (auto + tagavararatas) Vili (päraldise 1 vorm) - tekib iseenesest Valdus omand: - valdus - kasutus - käsutus possessio (valdus, omand) interdictum (kohtulik kaitse) valduse põhilised iseloomujooned = tahe asja pidada + asja tegelik pidamine (enda käes) interdikt: - valduse taotlemine (tagasi) - olemasoleva valduse kaitse (võõra ründe vastu) - valduse tagastamine Omand: 1) õigus asja vallata 2) õigus asja kasutada 3) õigus asja käsutada jus dispondendi (õigus asja käsutada) nudum jus (paljas õigus) - omandiõigus ilma käsutusõiguseta
1227 Keskaeg Feodaalriigid, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne 1238 Stensby leping - Taani saab Põhja-Eesti (va Linnade rajamine, feodalismi kujunemine, 1227-1561 piiskopkond, Eestimaa hertsogkond Taani Järva) tagasi mõisate rajamine, talupoegade sunnimaisuse valdus Põhja Eestis (1227 ja 1238-1346), 1343-1345 Jüriöö ülestõus Taani müüb valdused kujunemine, katolik usulevik, kloostrite orduriik millele kuulus kuni 1238 ja alates (1346) Saksa ordule, see annab omakorda (1347) rajamine, munga ordud, domiiklased, 1346st ka Taani valdus Liivi ordule valitseda tsistertslased, 16.saj alugses reformatsioon ja
Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. 3 Tsiviilõiguslikud kohustused tekivad tehingutest, haldusaktidest, avastustest, leiutistest ja autorlusest, teisele isikule kahju tekitamisest ning sündmustest, millega seadus seostab tsiviilõiguslike tagajärgede tekkimise. 11. Asi, valdus, omand (Õigusõpetus, lk. 13-144) Asi kehaline ese (loomad), mis füüsikalises mõttes ruumi täidavad, asi saab olla: kinnisasi (maalapp, maja) ja vallasasi (kõik see mis ei ole maa küljes kinni). Asi saab olla: asendatav (kompensatsioon- saab nõuda asendamist või raha) või äratarvitatav (seda ei saa tagasi nõuda, nt õun) Omand võib tekkida läbi pärimise, kinkimise, leidmise. Alla 50 eurose leiu puhul ei pea veel politseisse
o Tegelik asja enda käes pidamine Valduse liigitused: o Possessio iusta- õiguspäerane valdus(ausal, seaduspärasel viisil saadud) ja õiguspäratu valdus(saadud jõuga või salaja) o Heauskne valdus(asja vallatakse heas usus) ja pahauskne valdus(valdaja on teadlik, et tal pole õigust asja valdamiseks) Valduse objektiks võivad olla käibelised asjad. Valduse saamiseks vajalik: tahe ja tegelik asja enda käes pidamine. Animus on eelduseks. Valdus kaob kui kaob üks ta elementidest. Valduse kaitsevahendid preetorite poolt loodud interdiktid. Possessoorsed interdiktid: o Valduse taotlemise interdiktid, kui taotlejal valdust varem polnud o Interdiktid, millega kaitstakse olemasolevat valdust rünnete vastu o Interdiktid, mille sihiks on kaotatud valduse tagasisaamine OMANDIÕIGUS Omand on suurim õigus, mis omanikul saab olla asja suhtes. Omandiõigus on õigus, mida kaitseb riik oma organitega
Peeter I majamuuseum Koostas:Heli Kopter Ajalugu 17. sajandi lõpust pärinev hoone osteti Peeter I tarbeks raehärra Hermann von Drentelni leselt 1400 rubla eest. Koos teiste tsaari jaoks soetatud ümbruskonna mõisatega moodustus 100 hektari suurune valdus. Sellel alal alustaski tsaar 1718. aastal lossi- ja pargiansambli rajamist, millele pani oma abikaasa järgi nimeks Katharinenthal (Kadriorg). Faktid Peeter I majamuuseum Kadrioru pargis on Tallinna vanim muuseum. Selles hoones peatus alates 1714. aastast mitmel korral valitsejapaar. Alates 1941. aastast on Peeter I Majamuuseum ametlikult Tallinna Linnamuuseumi filiaal. Pärast 2004. aastal toimunud suuremaid remonditöid on muuseum avatud aasta ringi. Lilled Kadrioru pargis
Omandiõigus kuulub asjaõiguse (ius in rem) valdkonda ning annab õigustatud isikule võimaluse kaitsta oma õigust kõikide teiste isikute vastu kes tema õigusi rikub või ei tunnista. Vastavalt Eesti Asjaõigusseaduse § 68 lõikele 1 on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Asjaõigus on õiguskäibes osalejate omavahelisi suhteid reguleeriva eraõiguse üks osa. Asjaõigus moodustab koos võlaõigusega varaõiguse tuuma. Mõlemad õigusvaldkonnad reguleerivad isikute (õiguse subjektide) suhteid varasse (õiguse objektidesse). Võlaõigus reguleerib asjaosaliste kohustusi varaliste käsutuste tegemiseks, asjaõigus aga vara valitsemist, kasutamist ja ülekandmist teistele isikutele. Nende kahe õigusvaldkonna õiguslikku seost iseloo...
Pärimislepingu sõlmib pärandaja teise isiku või isikutega. Pärimislepinguga määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või muu isik. Pärimislepingus võib ette näha teise lepingupoole kohustused, mis on aluseks pärandi või annaku saamisele. Pärimislepingu, samuti selle muutmise või lõpetamise kokkuleppe sõlmib pärandaja isiklikult. Pärimislepingut ei või ühepoolselt muuta ega lõpetada, kui seadusest ei tulene teisiti. 21) Valdus, selle liigid, omandamine ja lõppemine Valdus on isiku faktiline võim asja üle. Valdus on üks omandi elemente. Liigitus: Seaduslik ja ebaseaduslik valdus Heauskne ja pahauskne valdus Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle.
Registerpant – valduse üleminekut ei toimu, pantimine registreeritakse vastavas registris Õiguste pantimine–tekib (nagu käsipantki) väärtpaberi valduse üleandmisega ja vastava kokkuleppe sõlmimisega Nn Kinnipidamisõigus võlausaldaja seaduslikku valdusesse sattunud võlgniku asjadele (seadusjärgne käsipant) Kommertspant –saavad seada vaid registrisse kantud ettevõtjad, seisneb vallasvara pantimises kommertspandiregistrisse registreerimise teel ilma, et vara valdus üle läheks (KomPS § 1 lg 1) Arestipandiõigus– tekib sissenõudjale täitemenetluses arestimise ajast (TMS 65) Laevahüpoteek (erandlik, laeva kinnistusraamatusse seatud )AÕSRS § 13 toob veel ühe ligi – nn ajutine aktsessoorne valduseta pant ehitisele kui vallasasjale (ei ole käsipant ega registerpant) PANDI ESE Pantida võib kõike (asjad ja õigused), mis on käibes ja üleantav ning mille pantimine ei ole seadusega keelatud. AÕS §277.Pandi ese
Mõisted 1. trääl- orjuses olev sõjavang v. selle järeltulija 2. adratalupoeg- Eesti- ja Liivimaal talupoeg, kelle talu põllud olid hinnatud adramaades ja kes kandis tavalisi feodaalkoormisi, adrik 3. üksjalg- 15.17. saj. Eestis väljaspool kogukonnamaad asunud talupoeg, kes tegi mõisale ühe jalapäeva nädalas 4. maavaba talupoeg- muistsete Eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Olid vabad kõigist koormistest 5. kaksikklooster 6. linnafoogt-(kuninga poolt määratud) linna haldur ja/või kohtunik 7. vitaalivennad- 14.-15. sajandil Lääne- ja Põhjamerel tegutsenud mereröövlid 8. premonstraatlik reegel 9. toomkapiitel-vaimulike nõukogu toomkiriku juures 10. visitatsioon- koolikatsumine 11. restitutsioon- taastamine, uuesti korda seadmine 12. klarett- ingveriga jm. vürtsitatud reinvein keskaegse apteegijoogina 13. köösnerid- karusnahatöötleja, kasuksepp 14. mündrikud- paadimehed ...
täitmise. Pandiese jääb omaniku kätte, aga pandipidajal on õigus reaaliseerida pandiese kindlate tingimuste esinemise korral. 72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid. Valdus juriidilise mõistena on üks omandi elemente, mis tähendab isiku tegelikku võimu asja üle. Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne või pahauskne. Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata, pahauskne aga vastupidisel juhul (pahauskne valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata). Valdus on heauskne, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Asja võib vallata ka
III Avalikkuse printsiip NB! Asjaõigused on absoluutselt kehtivad kõigi isikute suhtes. Võlaõiguste korral saavad vastastikuseid nõudeid esitada üksnes lepingu pooled, asjaõigused on kaitstud kõigi kolmandate isikute eest. Kuna asjaõigusi tuleb järgida kõigil isikutel, siis peavad need olema ka teada ja nähtavad. Seevastu peavad asjaõigused, mida igaüks peab respekteerima, olema ka kolmandatele isikutele selgesti nähtavad. Selgesti mõistetavaks pidepunktiks vallasasjade puhul on valdus, kinnisasjade ja kinnisasjaõiguste puhul - avalik register ehk siis Eestis kinnistusraamat. Seejuures on eriti tähtis, et nähtavaks saaksid ka kõik asjaõigusliku juriidilise situatsiooni muudatused. Seepärast on õigustehingulise ülekande juures vallasasjade puhul reeglina nõutav valduse ülekandmine ja kinnisasjade puhul sissekandmine kinnistusraamatusse, mis muudab omandi ülemineku kõigile nähtavaks. Kui kanded on kinnistusraamatusse tehtud (aga kande
Roomlastel olid need sammed liigitatud järmiselt: dare midagi andma; facere midagi tegema; praestare solutio täitmine; lahendus; tasumine conditio tingimus; nõue; seisund; olukord vis maior vääramatu jõud mora viivitus, viivitamine; peatus; vaheaeg res asi, ese; asjaolu; fakt, sündmus; olud, kohtuasi, protsess;tulu, huvi; vara, omand, valdus, tehing, toiming; riik dominium omandiõigus, omand, vara, võim, autoriteet proprietas omandiõigus; omand possessio valdus, valdamine traditio omandi üleandmine ehk võõrandamine res mobiles liikuvad asjad; vallasasjad res immobiles liikumatud asjad; kinnisasjad ius possidendi valdamise õigus, õigus asja vallata (osutada asja suhtes faktilist võimu) ius utendi kasutamisõigus ius disponendi käsutamisõigus (õigus määrata asja õiguslikku seisundit) servitus servituut, õigus kasutada võõrast asja teatud eesmärgil, kohustus;orjus;sõltuvus; alluvus
Saksa ordu Liivimaa haru -> Liivi ordu -1238 Stensby leping: 1. Taani pidi saama Harjumaa, Rävala, Järvamaa ja Virumaa; peagi kuningas loovutas ordule Järvamaa 2. Tehakse koostööd vallutustel ida suunas Vene riigi vastu Valduse nimetus Valitseja Pealinn Millised muinasmaakonnad kuulusid? Taani valdus Eestimaa hertsog Tallinn Harjumaa, Rävala, Virumaa Saare-Lääne Saare-Lääne Haapsalu Läänemaa ja piiskopkond piiskop Saaremaa Tartu piiskopkond Tartu piiskop Tartu Sakala, Ugandi ja Kes-Eesti
Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Asi lakkab olemast päraldis selle lahutamisel peaasjast, kui ühtlasi on väljendatud õigustatud isiku tahe lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides (TsÜS § 61 lg 1). Oluline on siin püsivus ja tahe. NB! Päraldis ei pea olema sama omaniku kuuluvusega, kuid võib olla. 8. Valduse mõiste, valduse liigid AÕS § 32 - valdus on tegelik võim asja üle. Valdus ei sõltu omandiõigusest. Kui omand on õiguslik võim asja üle, siis valdus faktiline, reaalne võim asja üle. Valdus on õigussuhe isiku ja asja vahel. Seadusandja on valdust tugevalt kaitsnud, ka õiguspärase omaniku ründe vastu. VALDUSE OLEMUS - Valdajal puudub vajadus tõendada omandiõigust - Valdus on eelduseks vallasomandi ülekandmisel - Valdus on vallasasja omandieelduseks - Valdus aluseks heausksele omandamisele - Kaitseb õigusrahu VALDUSE ESE Esemeks on: - asjad - loomad
Konspekt. 7-9. Araabia ja muhameedlik kultuur. 1.Miks kujunesid feodaalsuhted? (2) Karl Martelli sõjaväereform -> uut tüüpi sõjaväesüsteem, tekkis vajadus stabiilse võimusüsteemi järel. 2. Mida tähendab ``minu vasalli vasall ei ole minu vasall? (1) Seda, et feodaali ei huvitanud mida tema vasalli vasalli käekäik, sest tema vasalli vasall ei ole tema vasall. 3.Mis on benefiits? (1) uspärandamisõiguseta maavaldus 4.Mis on allood? (1) täielikkus omades olev valdus 5.Mis on domeen? kuninga valdus 6.Mis on feood? pärandatav maavaldus 7.Mis on immuniteedikiri? kuninga jagatud kiri, millega läks muist riigivõimu funktisoone vasallile üle. 8.Mis on investituur? (1) vasallisuhete sõlmimise sümboolne akt 9.Mis on sunnismaisus? (1) talupojad, kellel oli keelatud oma maalapilt lahkuda 10.Mis on rendihärrus? (1) kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti 11.Mis on mõisahärrus
o Õigus kanda relva o Koormiste ja maksude o Koormistest ülejääva toodanu kehtestamine turustamise õigus o Võlgade tekkimisel maa o Saaremaal ja põhja-eestis vanemate juhtiv äravõtmine roll o Kõrgeim kohtuvõim maaisandal Vana-Liivimaa haldus Vana-Liivimaa tekkis 17.saj Haldused: o Saksa ordu valdus 1236 Saule lahingus Mõõgavendade ordu häving o Taani alad e. Eestimaa hertsogkond 1238 Stensby leping kinnitas taani valdused: Tallinn, Harju- ja Virumaa, Järvamaa 1346 taani müüs oma valdused saksa ordule o Tartu piiskopkond o Saare-Lääne piiskopkond o Kuramaa piiskopkond o Riia piiskopkond 6 maahärrat
tuli loobuda oma vallut Inlsmaal.Kahe riigi piir piki Narva jõg. P-rus ja swe 1583 swele jäi nii põhj-est ja UK vallutat linnused B-swe ja taan 1645 Taani aeg saaremaal läbi 11)Täyssinä 12) 1595 a.swe ja pol suht paranesid b.swed sai enda valdus PõhjEest ja Taan 13)rekatoliseerimine; pidevad sõjad; kehtestati lüh ajak gregoriuse kalendr 14) 1696-7 suur näljahäda est;suur sisemigrats; rahvaarv kiir kasv 15) 1629; 1560 16) 1560 1)1.Võrreles Länmr ümbrtsevate riikidega sisemis nõrk 2.Omavahelised vastuolud(kodus,Liivo rahul poolaga) 3.Sõj nõrkus võrreldes naabr 2)Van-Livmaa ümbr tekkinud 16
avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlblusele ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. 10. KOHUSTUSED TSIVIILÕIGUSES (ÕIGUSÕPETUS, LK. 120-124) Tsiviilõigused ja kohustused võivad tekkida seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, samuti ka õigusevastastest tegudest 11. ASI, VALDUS, OMAND (ÕIGUSÕPETUS, LK. 13-144) Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Asjade olulisim liigitus jagab asjad kinnisasjadeks ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk), kõik ülejäänud on vallasasjad ehk liikuvad asjad (nende asukohta saab ruumis muuta). Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või
väina jõest põhjas olevad riigid poola valduseks, lõunapoolsed gotthardi isiklikeks valdusteks 1561 on vana riiklik süsteem lõplikult lagunenud stefan batory rääkis alluvatega ladina keeles venemaa tunnustab poola võimu eestis batory tõttu tartu linna vapp selline nagu on (poola värvid) Jam Zapolski vaherahu 1582 vallutab tagasi põhja-eesti, toob väed üle jää pljussa vaherahu 1583 kolme kuninga valdus 1583-1629 arvukalt sõdasid (rootsi-poola vahelised vastuolud) sõda 30 aastat, kogu Eesti mandriala läheb rootsile Johan III gustav vasa poeg tahtis venemaale vastu seista, liitlaseks tahtis Poolat abiellub Poola kuninga õe Katariina Jogellonicaga siis ei ole ta veel soome valitseja vend Erikule jätab kahtlase mulje kui riigi reetja erik tahab venemaaga just hästi läbi saada
Asjaõigus 8.1 Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Asjaõigusseadus ja TsiviilseaduseÜldosaseadus? 8.2 Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel? Asi on kehaline ese, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletud ja reaalselt valitsetav. 8.3 Mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. S.t asja võib vallata kas rendi, üüri, pandi või muu suhte alusel. Valdus võib olla kas seaduslik või ebaseaduslik ja sõltuvalt sellest, kas tal on õigusik alus või mitte. Valdus on seaduslik kui pole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla veel heauskne või pahauskne. Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi
kaitsealuse looduskaitse kitsendusi taime üles ja kündis taime § 56 lg 3 kasvukoha Ei registreerinud tehingut keskkonnaregistris Rikutud seadused § 14 lg 1 (1) Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; § 56 lg 3 (3) I kaitsekategooria liigi isendi valdus ning tehingud sellise isendiga registreeritakse keskkonnaregistris. §55 lg 7 (7) I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. Tahtlikuks kahjustamiseks ei loeta käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud tegevuskava meetmete elluviimist. Karistused proua Männikmets härra Kobarpea § 72 lg 1 § 71 lg 1 Rahatrahv kuni 100 Rahatrahv kuni 300
Kuramaa piiskop Kuidas mõjutas seotus paavstiga Vana liivimaa maaisandate omavahelisi suhteid? - Ordu ja piiskopid püüdsid oma huve kaitsta Seisused õiguslikud ja sotsiaalselt piiritletud inimrühmad, mille liikmeskond oli suletud, õigused ja kohustused pärilikud Eramõis feodaali maavaldus koos selle juurde kuuluvate hoonete ja elanikega Lääne valdus maahärralt vasallile teenistuse eest kasutamiseks antud maa-ala Millised olid läänimehe õigused oma valdustes? Õigus koguda kümniseid, makse ja õigus pidada oma valduses kohut Senjööri kohustus kohustus lääni anda Vasalli kohustused isandale truu olema Ori võlgades talupoeg v sõjavang Vabatalupoeg oli ennast koormistest vabaks ostnud Adratalupoeg talupoeg kes maksis maaisandale makse ja kandis teokoormisi Vabadik Vaene, maata või vähese maaga
originaale (dublikaate), ärakirjad koos tõlgete ja/või apostillidega. A3, A4, A5 suuruses. 12. teated lihtkirjalikud A4 suuruses. 13. enampakkumisaktid, arestimisotsused. lihtkirjalikud A4 suuruses. 14. kinnistamisotsused lihtkirjalikud A4 suuruses. 15. kandemäärused (määrused), määruskaebused lihtkirjalikud A4 suuruses. 16. maksekorraldused koopiad. A4 suuruses (kui on paljundatud või prinditud) või tavapärases suuruses, milles pangad neid väljastavad 21. Mis on valdus ja omand, kuidas on neid võimalik kaitsta Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Otsene valdaja valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise lepingu alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik on kaudne valdaja. Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes.
Kõik see oleneb infost, mida inimese kohta tahetakse avaldada kõmuajakirjanduses. Kuulsustel on nagu tava kodanikul, kes ei kuulu ajakirjanudse huviorbiiti, samasugused ühised eraelu sätestavad seadused. Sellised kohad on poolavalikud ruumid, kus peab juhatuselt või omanikult nõu küsima et seal intervjueerida, pilte teha või filmida. Räägimata privaatsest ruumist mis kuulub eraomandile, kuhu ei tohi ilma nõusolekuta siseneda, kas see on elumaja, valdus või töökoht. Ainuke erand on avalikus ruumides nagu näiteks tänaval, kaubanduskesuses pildistada ja filmida, veel enam intervjueerida. Nagu näiteks presidenti proua Evelin Ilvese suudluse skandaal. Delfi toimetusel oli nii palju teada, et presidendi abikaasat Evelin Ilvest suudelnud salapärane noormees oli prantslane nimega Vincent Aranega, kes oli IT-ettevõtja. Selline uudis mõjutas Evelin ilvese reputatsiooni
Tartu 2002 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade Kameruni Vabariigi loodusgeograafiast. Antud referaat käsitleb piirkonna geograafilist asendit, reljeefi, kliimat, mullastikku, taimkatet ja loomastikku. Geograafiline asend Kamerun, ametliku nimetusega Kameruni Vabariik, asub Lääne-Aafrikas (Ekvatoriaal-Aafrikas). Riigi pindala on 475 440 ruutkilomeetrit (veidi suurem kui Kalifornia) ja koosneb autonoomseist Ida- (endine Prantsusmaa valdus, 433 100 km²) ja Lääne-Kamerunist (endine Suurbritannia valdus, 42 300 km²). Kogu pindalast on maismaad 469 440 ruutkilomeetrit ja veepinda 6000 ruutkilomeetrit. Kameruni Vabariigi pealinn on Yaounde. Riik piirneb läänest Atlandi ookeaniga, loodest Nigeeriaga, idast Tsaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigiga, lõunast Kongo, Gaboni ja Ekvatoriaal-Gineaga, põhjast aga Tsaadi järvega. Kamerun on kolmnurga kujuline ja moodustab silla Lääne- ja Kesk-Aafrika vahel
Saksamaa ühendamine 1. Ühendamise vajalikkus 19. saj. algul polnud nimel "Saksamaa" reaalset poliitilist tähendust. Saksamaad iseloomustas: a) poliitiline killustatus 23 miljoniline rahvas elas 314 riigikeses, lisaks sellele eksisteeris veel 1400 autonoomia õigustes linna ja territooriumit. Riikide territoorium varieerus suuruses 115533 ruutmiilist (Habsburgide monarhia valdus) kuni 33 ruutmiilini. Eksisteerisid veel suured kultuurilised ja usulised erinevused protestantide ja katoliiklaste vahel. b) majanduslik killustatus 90 % elanikkonnast tegeles põllumajandusega. Puudus ühine turg. Riikides kehtisid erinevad raha-, kaalu- ja mõõtühikud. 1790. aastal oli Saksamaal 1800 tollibarjääri. Olid suured kommunikatsiooniraskused. 1816. aastal kulus näiteks reisijal 5 tundi, et läbida 12 miili Weimarist Erfurti. Li...
poolt 1820 rajatud väikese õllekoja suureks tehaseks, kus tööstuslik õlletootmine käivitus alles Baggehufwudtide ajal. Mis hooned mõisale kuulusid? Mõisal oli kaks kõrtsi, trahter, õllepood, kasvuhooned, vesiveskid, auru jõul töötav vesiveski, kangakoda. 4 Omanikud 16. sajandil kuulus mõis nii Tödwenitele kui ka Mecksidele. 1765. aastal ostis mõisa Otto Magnus von Rehbinder ja kuni 1843. aastani oli valdus koos naabermõisa Saue ja Jälgimäe mõisaga Rehbinderite valduses. Peale Renbindereid oli mõisa omanik Rudolf von Patkul ja aastail 18491919 Baggehufwudtid. Tulekahju 1622 arutas kuninglik kaelakohus Saku teenijatüdruku Anne süüasja, kes oli varastanud mõisast viis hõbelusikat, ammelt viis hõbesõrmust ja riidekraami, ning pärast seda pannud mõisa põlema. Anne võtnud asja omaks ja jutustanud, kuidas tema juurde tulnud taevakarva riietes vanamees, käskinud pesupesemise
Reformatsiooni takerdumine Liivimaa maahärrade otsustusvõimetus pärssis levikut maal Nappis võimu uue usu staatuse üle Reformatsioon sai oluliseks teemaks maahärrade ja seisuste vahelises võimuvõitluses 1525. a Pildirüüste Tartus Liivi sõda 1558. a alanud sõjas varises Liivimaa ordu ja piiskoriikide süsteem Võimukandjad Taani, Rootsi või Poola kaitse all Eesti ala jagati nende riikide vahel korduvalt Luterlus Põhja-Eestis Rootsi ja Poola valdus Eesti ala oli jagatud kirikute vahel Puudus oli vaimulikest Sõjas oli hävinenud pühakojad ja pastoraadid 16. sajandi teisel poolel hakati taastama kiriku organisatsiooni Piiskopid ja visitatsioonid Luterlus võitles lihtrahva seas säilinud ebausu ja katoliiklike kommete vastu Hakati pidama kirikuraamatuid Asutati Tartu Ülikool Vastureformatsioon ja jesuiidid Viidi läbi Katoliikliku Poola valdusesse läinud aladel Eestisse saabusid jesuiidid
Liivi(maa) ordu Katoliku rüütli ordu Liivimaal tekkis 1237 aastal Mõõgavendade ordust pärast selle hävitavat lüüasaamist leedulaste käest. Liivi ordu kuulus Saksa ordu koosseisu, selle Liivimaa haruga. Ordu peaülesandeks alistatud põlisrahvaste alluvuses hoidmine. Eesti haldusjaotus 13. 14. Sajandil Maahärra ehk maaisand keskaegse Vana-Liivimaa feodaalriigi valitseja. Eesti alale rajati 4 feodaalriiki 1. Liivi/Saksa ordu valdus maahärraks Liivi ordu meister, kes asus algul Riias, siis Võnnus. Territooriumilt suurim ja sõjaliselt tugevaim Feodaalriik. 2. Tartu piiskopkond 3. Saare-lääne piiskopkond · Maahärraks Tartu piiskop või Saare-Lääne piiskop, kes omakorda allusid Riia peapiiskopile · Jumalavalitsuslikud riigid 1346 aastal müüs Taani kuningas oma Põhja-Eesti valdused Saksa ordule ja 1347 aastal andis
aladel kõneldavad murded saavad olla üksteisega sarnased, ja siis arusaadavus sarnaste murrete kõnelejate vahel sõltub territooriumi suurust. On tegelikult võimalik vaielda, kas suur keelte arv maailmas on hüve või nuhtlus, kuna igal inimesel on oma seisukoht. Keeleline mitmekesisus on viimasel ajal muutunud väga populaarseks tervel maakeral, ja eriti Euroopa Liidus. Minu arusaam keelelisest mitmekesisust on see, et on rohkem pluuse kui miinuseid. Erinevate keelte valdus rikastab väljendusviiside oskust, erinevate kultuuride teadmist, mõtlemist ja tervet maailmavaadet, tööde valikut. Teadlased on tõestanud, et rohkem kui ühte keelt kõnelevad inimesed kasutavad rohkem avastavat mõtlemist, on loovamad ja suhtlustundlikumad. Sellest saab järeldada, et maailma keeleline mitmekesisus on üks kaalukas loomingulisemate ja sotsiaalsemate inimeste iseloomude põhjus. Mulle tundub, et ilma mitmekeelsuseta oleksid kultuuride piirid palju hõredam
kui seda koormatakse asjaõigusega või kui seda soovib omanik, samuti kui kinnisasi antakse teise isiku valdusse. Kinnisasja olulised osad on kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnisasja oluline osa jagab maatüki saatust ja on maatüki omaniku omandis. S.t. et asjaõiguslikud õigusmuudatused asja kohta käivad ka selle oluliste osade kohta ja piiratud asjaõigused (nt hüpoteek) laienevad ka asja olulisele osale. 15. Mis on valdus ja omand, kuidas on võimalik neid kaitsta? Valdus on tegelik võim asja üle (valdaja võib mitte olla omanik). Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Asja võib vallata ka rendi, üüri, hoiu, pandi või muu suhte alusel. Sel juhul valdamine on ajutine (vastavalt Valdajaks ei ole aga isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korraldusel tema majapidamises või ettevõttes. Valdus võib olla seaduslik ja mitte seaduslik.
Vallasasjad on asjad, mida saab ühest kohast teise paigutada ilma, et asi häviks või muutuks oma olemuselt. Asjade suhtes õiguste tekkimist, käivet ja kaitset reguleeritakse asjaõigusega. Asjaõigusseaduse tähenduses on asjaõiguseks aga omand ja piiratud asjaõigused (asjaõiguse teine tähendus). Piiratud asjaõigused on: · servituut, · reaalkoormatis, · hoonestusõigus, · ostueesõigus ja · pandiõigus. 5. Valdus. Valduse mõiste. Seaduslik valdus ja ebaseaduslik valdus. Heauskne valdus ja pahauskne valdus. Valduse omandamine. Valduse lõppemine. Valdus ja omand Isiku õiguslikud ja faktilised võimalused asja suhtes sõltuvad sellest, kas ta on asja omanik või valdaja. Seetõttu on oluline vahet teha asja omandi ja valduse vahel. Valdus tegelik võim asja üle. Tegelik võim asja üle võimalus asja mõjutada ja teiste isikute mõjuavaldusi asjalt välistada
2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvarareziimi, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust), pärimisõigus (vara üleminek pärimise teel). 4. Millistel juhtudel kasutatakse seaduse rakendamisel tõlgendamist ja millistel analoogiat? Tõlgendamine- Kui tahetakse teada, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte
!! Karl Suure valitsusaegne sise- ja välispoliitika ) Välis: 1) Laiendati riiki 2) Laiendati ristiusu levikut 3) Sõlmiti liite (nt hertsogkonnaga) Sise: Feodaalsuhete kujunemine ja põhjused ) Keskaegseks majandus viisiks oli naturaalmajandus. Keskaja riigi ja majandusliku korralduse põhialuseks olid feodaalsuhted, mis rajanesid 2 inimese vahel vasalliteetsel sidemel. Põhjused: 1) Uut laadi süjaväeorganisatsiooni teke 2) Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Mõisted Domeen - kuninga maa valdus Benefiitsid - esialgsed läänid. See on maavaldused ilma pärandamisõiguseta Allood - vasallisuhetest vaba st. kohustustest vaba maavaldus Investituur - läänistamise protseduur, kus vasakk tõotas ustavust läänihärrale ja to vasallile kaitset ja maad. Feood - pärandamisõiguseda lään Rendihärrus - kogu feoodi maa oli renditud talupoegadele. Mõisahärrus - selle korral kasutasid talupojad väikest maalappi. Tasuks pidid nad käima ka mõisa maal tööl.
vastu, saaks oma olukorra kindlaks muuta. Omandireservatsioon – antakse asi üle ent omand tekib kokkulepitud tingimuse saabumisel hiljem. Müüja jääb kaudseks valdajaks, ostja ei tohi asja müüa ega ümber töötada, võib kasutada. Pandiõigus – realiseerimisõigus, teatud nõude tagamiseks. Piiratud võim asja üle, lubab spetsiaalsete realiseerimisvormide kaudu asja realiseerida ja saadud rahast nõude rahuldada. Käsipant – antakse üle pandieseme valdus. Kokkulepe pandi seadmise osas, pandieseme valduse üleandmine pandipidajale. Kinnipidamisõigus – annab isikule, kellele on nõue võlgniku vastu, õiguse pidada vastavalt seaduses sätestatud tingimustele kuni nõude rahuldamiseni kinni seaduslikult tema valdusesse sattunud võlgniku vallasasju ja neid vajadusel nõude katteks realiseerida. Registerpant – valdust ei saa või taheta üle anda. Hüpoteegi analoog. Elastne pant – pandiese muutub kogu aeg.
6)katoliku ja õigeusu piir1242. toimus Peipsi järvel Jäälahing, millega pandi paika katoliku ja õigeusu piir keskajal .7)Läti Henrik oli ristiusu preester kes koostas tähtsaima allika Liivimaa kroonika,mis kajastab eesti ja läti ristiusustamise sündmusi 8)läänisuhted- suhted, kus maa oli läänistatud vasallidele, kes said selle tänusõjale. Maad harisid talupojad, kes maksid selle eest raha. Ordu ei teki läänimõisad vaid ordumõisad, läänistamist ei toimunud.Taani valdus Taani kuningas maaisand Piiskopkonnad maaisand tartu piiskop,Ametkonna maad - maad, mida ei läänistatud. Jaotati eraldi vakusteks (4-6küla). 9)taani hindamisraamat- Suur Eestimaa nimistu- koostatud munkade poolt,milles on üle 500 kohanime Harju-ja virumaalt. Väike En- sisaldab andmeid Eesti maakondade kohta adramaades. 10) 11)Adramaa- pinnamõõtühikut: adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi 2)Maapäev- oli Vana-Liivimaa maaisandate ja nende seisuste(linnade ja
legitimatio, onis f. seadustamine locatio, onis f. rendile andmine, väljaüürimine mancipatio, onis f. mantsipatsioon, vormiline võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul obligatio, onis f. obligatsioon, kohustus, sidumine occupatio, onis f. vallutamine, haaramine permutatio, onis f. vahetus, muutus possessio, onis f. valdus solutio, onis f. täitmine, tasumine, (ära) maksmine stipulatio, onis f sobimus, (suuline) kokkulepe successio, onis f. (õigus)järglus traditio, onis f. asja vormivaba üleandmine usucapio, onis f. igamine venditio, onis f. müük, müümine vindicatio, onis f. vabastamiskepiga asja puudutamine; valduse ennistamise nõue; õiguslik kaitse manumissio, onis f
43. mala fides paha usk 44. creditor võlausaldaja 45. debitor võlgnik 46. novatio uuendus, muutmine 47. cessio loovutamine 1 48. dare andma 49. facere tegema 50. solutio täitmine 51. conditio tingimus 52. vis maior vääramatu jõud 53. mora viivitus 54. res asi 55. dominium omand; omandiõigus 56. proprietas omadn; omandiõigus 57. possessio valdus 58. traditio vormivaba üleandmine 59. res mobiles liikuvad ehk vallasasjad 60. res immobiles liikumatud ehk kinnisasjad 61. ius possidendi valdamise õigus, õigus asja vallata 62. ius utendi õigus asja kasutada 63. ius disponendi õigus asja käsutada 64. servitus servituut 65. ususfructus kasutusvaldus 66. occupatio hõivamine, vallutamine 67. usucapio igamine 68. actio negatoria negatoorhagi 69. rei vindicatio vindikatsioonihagi 70
vahel. Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad RIIK ALAD MAAHÄRRA KESKUS Riia peapiiskopkond Läti kesk- ja Riia peapiiskop Riia idaosas Kuramaa Läti lääneosas Kuramaa piiskop Miitavi Piiskopkond Taani valdus e. Põhja- Eesti Taani kuningas oli Harju-Viru, Eestimaa alad Eestimaa hertsog, Tallinn esindas asehaldur Liivi orduriik Algul Riia, Ordumeister siis Võnnu Tartu piiskopkond Tartu piiskop Tartu Saare- Lääne Saare Lääne Algul Vana-Pärnu,
Millised seadused lepingute kohta käivad? Millised seadused lepingute kohta käivad? Tsiviilõiguslik leping võib oma olemuselt olla kas võla-, asja-, perekonna- või pärimisõiguslik. Tsiviilseadustiku Üldosa Seadus (TSÜS, jõustus 1. juuli 2002) sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted, sealhulgas tehingute regulatsiooni. Leping on mitmepoolne tehing. Lisaks tehingutele sätestab TSÜS isikute mõiste (füüsilised ning juriidilised isikud), esindusõiguse, tähtajad ning aegumise. Lepinguna kitsas tähenduses mõistetakse ainult võlaõiguslikku lepingut, mis kujutab endast tsiviilõigusliku võlasuhte tekkimise alust. Võlaõiguses kasutatav lepingu mõiste on aluseks ka üldisele lepinguteooriale. Nii laienevad võlaõigusliku lepingu üldised põhimõtted ja printsiibid, sealhulgas ka lepingu sõlmimise põhimõtted, reeglina kõigile lepinguliikidele. Seega sätestab lepinguliste suhete olemuse Võlaõigusseadus (VÕS, jõustus 1. juuli 2002). Võlaõigusseadus regule...
VANA-LIIVIMAA VALITSEMINE 1. Territooriumid ja riigid Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond (Haapsalu, Lihula, Vana-Pärnu, Kuressaare) Liivi orduriik (alates Järvamaast kõik allapoole, kuni Läti keskosani) 2. Läänisuhted Vara- ja kõrgkeskaegsed suhted, kus maa oli läänistatud vasallidele, kes said selle tänu sõjale. Maad harisid talupojad, kes maksid selle eest raha. Ordu ei teki läänimõisad vaid ordumõisad, läänistamist ei toimunud. Taani valdus Taani kuningas maaisand Piiskopkonnad maaisand tartu piiskop Kuni 1315a. oli maa tagastatav, alates 1319-1397(Danzig) on läänistatav maa pärandatav, võõrandamata. Ametkonna maad - maad, mida ei läänistatud. Jaotati eraldi vakusteks (4-6küla). 3. Liivimaa sisesuhted Mõõgavendade ordu lakkas eksisteerimast, kui leedukatega võitles. Halvad suhted, ordu ei saanud läbi kirikuga(vaen, Riia piiskopi vastu) Kodusõjad kogu keskajal
Ajalugu Vana-Liivimaa-keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki -maaisandat Eestimaa hertsogkond-Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuh. hõbemarga eest Rüütelkond-vasallide seisuslikud korporatsioonid Kümnis-1/10 talu saagist põhikoormisena Hinnus-n kindel naturaalmaks Vakused-u. 100 talust koosnevad maad eestlastest vanemate juhtimisel eeskätt maksustusühikuna. Kodukariõigus- Adrakohtunik Adratalupoeg Üksjalg-adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud
välisilmes. AJALUGU Laitse mõis püsis väheste vaheaegadega Ulrichite käes kuni 1814. aastani, siis pärandus Mohrenschildtidele. Küll rohkem kui kaheksasaja talupojaga mõis oli oma hoonestuse poolest siiski üsna tagasihoidlik: nii häärber, mõlemad teenijatemajad, viljaaidad , viinaköök kui ka rehealad olid ehitatud puust, kivist olid ainult kaks väikest aita, AJALUGU Mohrenschildtid olid laitses kuni 1860. aasta kevadeni, seejärel oli valdus aga järgemööda Tallinna pastorileskede ja- orbude kassa, suurtööstur Alexander Eggersi ning Paul Heinrich von Dehni käes, kuni 1883 aasta aprillis Kose-Uuemõisast pärit rikas Natalie von Uexküll selle oma pojale Woldemarile ostis. Woldemar von Uexküll ehitas 1890 praegu oleva Laitse lossi. AJALUGU Woldemar käis tihendalt läbi Nicolai von Glehniga. Arvatakse, et tol amatöörarhitektil oli mongi osa Laitse mõisahoone ilme kujundamisel
20.sajandi algul jagunes peaaegu kogu maailm Euroopa suurriikide koloniaalvaldusteks ja mõjusfäärideks. Türgi impeerium. Türgi säilitas riikliku iseseisvuse, kuid oli sisemiselt ja välimiselt nõrk. Kujunes Türgi vastane liikumine Balkanil, Süürias ja Mesopotaamias. 1908.toimus nn Noor Türgi Revolutsioon. 1909.loobus sultan troonist ja kehtestati põhiseadus 1912-1913 lüüa saamine Balkani sõdades kaotati peaaegu kõik valdused Balkanil. 1912.kaotati viimane valdus - Liibüa. Impeeriumi säilitamiseks otsiti abi Saksamaalt. Iraan Edutud moderniseerimiskatsed 1905-1911 ebaõnnestunud revolutsioonikatsed, monarhia säilis välisriikide abiga. 1907 Inglise-Vene lepinguga sattus Iraan nende maade ülemvõimu alla. India Kuulus Briti impeeriumisse, viidi läbi euroopalikud ümberkorraldused. Traditsiooniliste majandamise ja ühiseluvormide lagunemine ning proletaarlaste teke tõi kaasa stiihilise rahulolematuse ja vastupanu
IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP ja SSL/TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. DOMEEN Domeen on nimeline valdus Internetis, mille nimi koostatakse tähtedest ja numbritest kombinatsioonina. Domeenis saab omakorda olla mitut tüüpi nimesid, kõige levinum on seda kasutada, et nimele IP-aadress vastavusse seada. Domeenide süsteem on hierarhiline - tipmine on esimese astme domeen, edasi teise astme domeen jne. INTERNETI MÕJU MAJANDUSELE Majandus on muutunud rohkem ülemaailmsemaks. On tekkinud uued majandusvaldkonnad. Kogu majandusega seotud infovahetus on kiirem ja tõhusam
ümber laoti 1-3 kivist ringi. 6) Tarandkalme-maapealne matmispaik, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõuna suunalist tarandit. 7) Linnus-muistne kaitseehitis, mis koosneb mullast,palkidest ja kividest. 8) Kaali meteoriit põhjustas Saaremaale Kaali Kraatri. Millised muudatused toimusid Eestis peale vallutust? 1.Haldusjaotuses- Põhja -Eesti (Revala, Harju-ja Virumaa)- Taani valdus, Kesk- Eesti ja osa saartest (Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund, osa Vaigast, osa Läänemaast,o sa Saaremaast, Muhu ja osa Hiiumaast ning teised saared) - Liivi ordu, Kagu-Eesti (Ugandi, Jogentagana ja osa Vaigast) - Tartu piiskopkond, Lääne- Eesti ja osa saartest (Enamik Läänemaast , osa Saaremaast ja osa Hiiumaast) -Saare-Lääne piiskopkond, Läti alad- Riia peapiiskopkond. 2.ühiskonna struktuuris- Mõisnikud pidid pagenud talupojad välja andma ,aadlikud
41. Valduse mõiste ja liigid. Valduse tekkimine ja lõppemine (mitte eriti oluline) Valdus on tegelik vôim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku vôimu all asi on. Isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- vôi muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle ôiguse teise isiku asja vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku vôimu asja üle teise isiku korralduse kohaselt tema majapidamises vôi ettevôttes. Valdus vôib olla seaduslik vôi ebaseaduslik sôltuvalt sellest, kas see pôhineb õiguslikul alusel vôi mitte. Üldjuhul loetakse valdus õiguslikuks, kuni ei ole tôestatud vastupidist. Heauskne ja pahauskne valdus - Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus vôi et teisel isikul on suurem ôigus asja vallata. Valdus on pahauskne, kui valdaja teab vôi peab teadma, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
