Alates 1188 oli ta Schleswigi hertsog, kellena ta vallutas Hamburgi ja Lübecki linnad ning Holsteini ja Mecklenburgi vürstiriigid. 1203 saarlased rüüstasid Lõuna-Rootsis. 1206 ründas Saaremaad. 1210 vallutas Väike-Pommeri, ründas Preislasi. 1214 vallutas Lauenburgi. Otsustas sekkuda ristisõdadesse Baltikumis. 1219 maabus Eestis Lindanise all ja allutas Põhja-Eesti. 1222 tungisid saarlased Saaremaale, kuid peksti sealt välja. 1223 sattus Valdemar II jahil olles sakslaste kätte vangi ja pidi vabanemiseks loovutama kõik võõrvaldused välja arvatud Rügeni saar ja Põhja-Eesti (see info on Põhjamaade ajaloost, mujal sellest juttu ei ole). 1227 kaotas Bornhövedi lahingu saksa vürstide vastu, kaotas kõik valdused Põhja-Saksamaal. 1227 Mõõgavendade ordu vallutas Taanilt Põhja-Eesti.1238 Stensby leping, kindlustas endale võimu Põhja-Eesti üle. Lasi koostada Jüütimaa seadustekogu
TALLINNA AJALUGU ANNAMARIA LJUBIMOVA EUROGUMNAASIUM Tallinn Taani kuninga ja Saksa Ordu võimu all Esimesed usaldusväärsed kirjalikud andmed Tallinna kohta pärinevad Läti Henriku kroonikast. Kroonika kirjelduse kohaselt maabus 1219. aasta juunis Lindanise linnuse all Taani laevastik kuningas Valdemar II juhtumisel. Taanlaste retk oli osa saksa-skandinaavia kolonisatsioonist tollasele Liivi- ja Eestimaale, mille käigus saksa ristisõdijad hõlvasid Läti ja Lõuna- ning Kesk-Eesti alad, samuti Saaremaa, Taani kuningas aga Põhja-Eesti. 1238. aastal tagastati Tallinn koos Põhja-Eestiga paavsti legaadi Modena Guillelmuse vahendusel Stensby lepinguga Taani kroonile. Kümme aastat hiljem, 1248. aasta 15. mail,
MAARJAMAA oli Liivimaa ja Eestimaa alade üldine nimetus, mille 1201. aastal laskis käibele piiskop Albert. KROONIKA ajaloosündmusi nende toimumise järjestuses esitav teos, ajaraamat. FOLKLOOR rahvaluule, laiemalt ka rahvamuusika, -tants jm vaimne looming. TAANI HINDAMISRAAMAT on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929. aastast hoitakse Taani Riigiarhiivis Kopenhaagenis. Taani hindamisraamatu lasi koostada Valdemar II Võitja PIIBEL ristiusu õpetuste aluseks olev pühade tekstide kogu. Kes? (elulugu + tähtsus meie kirjandusloos) O. W. MASING (17631832) Äksi pastor, eestlasest köstri poeg, eesti aimekirjandusele aluse panija, esimese järjepidevama eesti ajalehe välja andmine, aabitsate, aritmeetikaraamatu, kooliraamatute kirjutaja, eesti kirjakeele uuendaja, tõi Õ tähe eesti keelde, H. STHAL (16001657) Tallinna Suurgildi oldermanni poeg, õppis Tallinnas ja Saksamaal,
Riik hakkas edenema, tekkisid juba kindlad sõjastrateegiad ja see aitas ka Ümera lahingus 1210. aastal, kus eestlased tänu oma strateegiale võitsid. 1217. aasta septembris toimus Madisepäeva lahing, kus eesltaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219 vallutasid taanlased Põhja-Eesti. Tallinna sadamasse saabus suur taanlaste laevastik. Retke juhtis kuningas Valdemar II. Asuti takistamatult eestlaste linnusesse. Eestlased kogusid salaja vägesid ja tungisid taanlaste laagrile kallale. Rünnak oli algul edukas, kuid siis ründas eestlasi ootamatult Taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus. Taanlased koondusid uuesti ja saavutasid võidu. Pärimuste järgi olnud võidu toojaks hoopis lahingu ajal taevast alla langenud lipp, millest sai Taani riigilipp. Pärast võidukat
tulemustega? Muistses vabadusvõitluses võitlesid eestlased Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsiga. Vabadusvõitlus lõppes eestlastele muistse iseseisvuse kaotamisega. 5. Mida tähendab Dannebrog ja kuidas on see seotud eestlaste võitlusega? Dannebrog on Taani Kuningriigi lipp, mis on üks maailma vanimaid riigilippe. Legendi kohaselt kukkus see lipp taevast alla 15.juunil 1219, kui Taani kuningas Valdemar II Võitja sõdis Tallinnas Lindanise linnuse lähedal eestlastega ja tänu sellele võitsid taanlased lahingu. 6. Mida oleks tulnud eestlastel ja ka teistel paganlikel rahvastel oma võitluses teha teisiti? Nad oleksid pidanud rohkem tegema koostööd naaberrahvastega. Eestlastel tuli sõdida korraga mitme vaenlasega ning nad ei osanud ära kasutada ristisõdijate omavahelisi vastuolusi. 7. Millistest arheoloogilistest allikatest pärinevad meie teadmised muinasaja kohta?
AJALUGU II MS SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. · HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. · CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Mü...
The most known legend of Tallinn is probably about the mythological Ülemiste Elder, who is believed to live in the Lake Ülemiste. Every autumn he is said to come to the Viru Gates and asks the guard, if the town is completed yet. The guard shall always answer that there is much to be done. If he would say that the town is completed, the Ülemiste Elder would flood Tallinn. How did the medieval Tallinn get its name Reval One day the Danish King Valdemar II was hunting for deer near Toompea, when he spotted a beautiful stag. He liked the animal so much, that he ordered it to be caught alive. Unfortunately the deer fell from a limestone bank, broke its neck and died. The fall of a dear is called Reh-fall in German, so that's where the name Reval probably derives from.
KOOD: TALLINN 2010 Kodukoha kirjeldus Narva (Kalevi rajoon) Narva linn asub Ida-Virumaa maakonnas Eesti kirdepiiril, Narva jõe läänekaldal Tallinna Peterburi maantee ja raudtee ääres. Narva on suuruselt Eesti kolmas linn Tallinna ja Tartu järel ning suurem kui 50 km kaugusel asuv maakonnakeskus Jõhvi. Ta on Eesti linnadest idapoolseim. 1345.a. sai Narva linnaõiguse Taani kuningalt Valdemar IV. Oma suurepärase geograafilise asukoha tõttu on Narva läbi aegade suutnud pakkuda tõsist kaubandus likku konkurentsi Tallinnale. Narva koosneb kolmest osast: Narva linn, Kudruküla ja Olgina. Linna piiridesse kuuluvad ka Kulgu, Siiversti ja Vepsküla ning suur osa Kõrgesoost. Narva pindala on 84,58 km² (8 458 h), Narva linna pindala on 78,40 km² (7 840 ha), Kudruküla linnaosa all on 5,60 km² (560 ha), Olgina osa all on 58,15 ha
Saavutatud võitu tahtsid eestlased edasi arendada. Lemitu hakkas vägesid koguma, eestlasi tuli kõikjalt. Madisepäeval 1217 21.sept-l kohtusid väed Viljandi lähistel. Vihane lahing kestis mitu tundi. Sakslastel õnnestus pikkamööda murda läbi eestlaste maleva keskkosast ja eestlased olid sunnitud taanduma. Langes Lembitu, Kaupo. Madisepäeva lahing oli eestlaste jaoks raske kaotus, kuid vastupanu ei raugenud. 1219 vallutavad taanlased Põhja-Eesti Valdemar II juhtimise all. Taanlased ehitasid Tallinna tugeva kivilinnuse. Kuna alistamise väliseks märgiks peeti just ristimist, siis toimus 1220 omalaadne võiduristimine. 1220 tungisid Läänemaale rootslased. Nende tugipunktiks sai Lihula ja hakati ümberringi rahvast ristima. Eestlased aga vallutasid linnuse tagasi ja rootslased pidid leppima täieliku kaotusega. Eestlaste jaoks oli see väga tähtis võit, mis äratas uusi lootusi ja andis usku oma jõusse. Rootslaste eliitvägi
According to legend, there were some difficulties to find a right place where to build 4 Tallinn. It was decided to ask for advice from the wiseman. The wiseman told to put a stone on to the horsecart and wathe where the stone falls , it is the right place to build the city. Having reached up with a flat place, the rock rolled to the center of the hill and there was the city built. Tallinn is named by a roe-deer, who died here. King Valdemar loved the deer so much, he let to capture it alive. When roe-deer saw that he was restrained, so he started to run randomly and then he fell, because of fear and weariness, down of the seashore and broke its neck. Tallinns German name Reval is deriverd from the word Reh Fall (roe-deer falling). According to the legends, Tallinn is a city which is never ready. Indeed, once each autumn goes dark at midnight, one small gray man from the Ülemiste lake. He goes
-Eestlased tahtsid oma võitu Otepääl edasi arendada (Taheti Sakala vanema e. Lembitu juhtimisel Riiat ründama minna u. 6000 mehega kõigist mk'dest) - S'sed, Liivlased + Latgalid kuulsid meie saabumisest, tahtsid ennetada.. - toimus 1217 Madisepäeva lahing (eestlased kaotasid/suri ka Liivlaste vanem Kaupo) (Eestlastele on M.P.L üks suuremaid kaotusi) 1219 sekkus Blatikumi ristisõdadesse (taani kuningas) Valdemar II oli ka varem eestis käinud, aga seekord tahtis eestit endale. Tõi eestisse Taani võimu (rahavas ristiusustada ja luua maahalduslik korraldus) -S'lased ja T'lased võitlesid eestlaste pärast (kus hakkab kujunema Taani ja kust Riia kiriku piir) -võimu proovis haarata ka Rootsi, kes oli loonud Lihula linnusesse tugipunkti. See aga hävitati. Rootslaste plaan nurjati -Taani väed saabusid Saaremaale, kus hakati ehitama
Sellise keerulises olukorras tabas eestlasi raske kaotus - mitme teise Sakala vanemate hulgas langes ka Lembitu. Vastaspool saavutas ülekaalu, ehkki kandis samuti suuri kaotusi: teiste hulgas langes liivlaste "kuningas" Kaupo, ja eestlased hakkasid taanduma ümberkaudsetesse metsadesse ja soodesse. Muistse vabadusvõitluse suurim lahing lõppes kaotusega. 26. Taanlased P-Eestis, 1219. a suvel saabus taanlaste laevastik Tallinna sadamasse. Retke juhtis Valdemar II. Asuti eestlastele kuulunud linnusesse, ilma, et neid oleks selles takistatud. Kohalikud vanemad ja saadikud avaldasid sõbralikkust taanlaste vastu. Sel ajal kogusid eestlased salaja vögesid ja 15.juuni õhtul tungisid taanlaste laagrile kallale. Rünnak oli algul edukas. Neil õnnestus tappa Theoderich. Ootamatult ründas eestlasi taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus. Taanlased koondusid ja saavutasid võid.
1208. a. - Ristisdijad judsid Eesti aladele, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakondi. Eestlased kaitsid siis ennast vapralt ja korraldasid vasturetki ja rnnakuid liivlaste ning latgalite aladele. 1210. a. - Eestlaste viduga lppenud mera lahing. 1212. - 1215. a. - Slmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu. 1217. a. - Otep piiramine, sakslased ldi sealt minema 21. september 1217. a. - Madisepeva lahing - eestlaste juht Lembitu sai seal surma ja ka liivlaste juht Kaupo. 1219. a. - Taani kuningas Valdemar II sekkus baltikumis peetavasse rististta ja vallutas Tallinna. 1219. - 1920. a. - Viduristimine Phja-Eestis (thendas seda, et kik pdsid ise ristida niipalju alasid kui oli vimalik, Taani pool ja liivlaste/sakslaste pool niteks). 1220. a. - Rootsi kuningas rajas oma tugipunkti Lihulasse ja hakkas samuti mberkaudset rahvast ristima. 1222. a. - Maabus Valdemar II Saaremaale ning ritas seda vallutada. 1223. a. - Eesti alad (v.a. Tallinn) puhastati sakslastest. 1224. a
maakondi. Eestlased kaitsid siis ennast vapralt ja korraldasid vasturetki ja rünnakuid liivlaste ning latgalite aladele. · 1210. a. - Eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing. · 1212. - 1215. a. - Sõlmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu. · 1217. a. - Otepää piiramine, sakslased löödi sealt minema · 21. september 1217. a. - Madisepäeva lahing - eestlaste juht Lembitu sai seal surma ja ka liivlaste juht Kaupo. · 1219. a. - Taani kuningas Valdemar II sekkus baltikumis peetavasse ristisõtta ja vallutas Tallinna. · 1219. - 1920. a. - Võiduristimine Põhja-Eestis (tähendas seda, et kõik püüdsid ise ristida niipalju alasid kui oli võimalik, Taani pool ja liivlaste/sakslaste pool näiteks). · 1220. a. - Rootsi kuningas rajas oma tugipunkti Lihulasse ja hakkas samuti ümberkaudset rahvast ristima. · 1222. a. - Maabus Valdemar II Saaremaale ning üritas seda vallutada. · 1223. a. - Eesti alad (v.a
Viljandi ordulinnus keskaegse Liivimaa võimsaim kaitserajatis Liivimaa ordumeister Wolter von Plettenbergi kujutis Võnnus (praegu Csis). Kuigi Eesti ala oli 1227. aastaks üldjoontes vallutatud ja peagi ka ära jagatud, jätkusid ristisõjad veel lõuna ja ida pool: 1260. aastateks alistas Liivi ordu kuralased, 1290. aastateks semgalid. Konfliktid Vene vürstiriikidega põhjustasid sageli ka sõdu, mis ulatusid Eesti alale. 12401241 teostasid Liivi ordu, Taani kuningas Valdemar II ning Tartu piiskopkond sõjaretki ida poole, vallutades ajutiselt Vadjamaa lääneosa ning Pihkva. Kuid pärast 1242. aasta Jäälahingut taastus 1240. aasta eelne olukord ja ehkki liivimaalaste ja venelaste sõjad jätkusid edaspidigi, ei saavutanud kumbki pool kuni 15. sajandi teise pooleni märgatavat ülekaalu, enamasti oli tegemist küllaltki piiratud ulatusega piirisõdadega. Olulist stabiliseerumist märkis sealjuures 14. sajandi
saamid. Suurimad sisserännanud välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased ja somaallased. Riigikeeled: Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt. Riigipea: President Tarja Halonen (al. 1.3.2000) 3 Lipp: Soome riigi lipp kujutab skandinaavia risti nagu Rootsi, Norra, Taani ja Islandi omagi. See sümbol pärineb Taani kuninga Valdemar II (1170 1241) aegadest, kes kuuldavasti nägi risti ilmuvat taevavõlvile ööl vastu võidukat lahingut Tallinna all. Soome riigilipuna kehtestati sinine rist valgel taustal 1863. aastal, s.o samal ajal, kui soome keel tunnistati riigikeeleks. Sinine värvus tähistab Soomet kui järvedemaad, valge lund, mis sajab maha viieks kuuks aastas. Soome vapil on mõõga tõstnud lõvi. Kui NSV Liit sundis pärast Teist maailmasõda
Toimus Madisepäeva lahing, milles eestlaste vägi taganema löödi. Taganemise käigus tapeti veel suur hulk eestlasi. Langes mitmeid olulisi vanemaid, sealhulgas ka Lembitu . Vastaste poolel langes sakslaste üks suuremaid toetajaid, liivlaste vanem Kaupo. Kaotus lahingus oli eestlastele ka tohutu moraalne löök. Seda lahingut ja ka teisi sündmusi kajastab pilavas vormis menufilm „Malev”. 1219 – vastavalt aasta varem piiskop Alberti ja Taani kuninga Valdemar II vahel sõlmitud kokkuleppele maabus taanlaste vägi Lindanise (hilisem Tallinn) all. Mõni päev hiljem toimus suur lahing rävalastega ning taanlastel õnnestus see suure vaevaga võita. Legendi kohaselt olevat kõige kriitilisemal hetkel taevast langenud punast värvi valge ristiga lipp, millest taanlased innustust olevat saanud. Selliselt seletavad taanlased oma rahvuslipu Danebrogi saamislugu. Seejärel tegelesid sakslased ja
ROOTSI Keskaeg & gootika Gotlandi saar Natuke suurem kui Saaremaa 94 keskaegset kirikut,millest enamus taastatud ja kasutuses; gooti ja romaani stiilis Esimesed ehitati 1150-1250, enamus 1250—1400 1361. a vallutas saare Taani kuningas Valdemar Atterdag,linna rüüstati veel 1391, 1394 ja 1398 Visby Saare suurim linn ja halduskeskus Kunagine hansalinn,1282 võet vastu Hansa Liitu Keskajal tähtis kaubanduskeskuseks 13.saj tähtsaimaks hansalinnaks Läänemerel Ringmüüri hakati ehitama juba 12.saj Hansa Liidu aegadel On kõige paremini säilinud keskaegne linn Skandinaavias ja kuulub UNESCO maailmapärandite nimistusse Visby domkyrka Sigtuna
Stavangeri katedraalid. Rootsi keskaeg ja gootika gotlandi saar (ojamaa) • pindala 2994 km ruudus eesti suuruima saare saaremaa pindala on 2673 km ruudus. • 94 keskaegset kirikut millest enaus on taastatud ning kasutuses kirikud gooti j aromaani stiilis • esimesed ehitati aastatel 1150-1250 enamus aga 1250-1400. praeguseks on saartele ehitatud 102 kirikut saaremaaa 13. • 1361. aastal vallutas saare taaani kuningas valdemar atterdag. linna rüüstati veel 1391,1394,ja 1938 aastal. Visby jäi kolmeks saj rootis võimu alt välja. • carl gustaf hellqvist 1882 . „valdemar atterdag brandskattar visby“ • kirikul tornii pikendus kolmunurk, uks külje peal, basiikila (keskmine lööv on eraldi katuse all), ümar kaar- roomaani stiil, terav kaar- gooti, torn algab poole katuse paelt, kirikud täielikult välja ehiatmata. Visby
7. 21.sept 1217 toimunud Madisepäeva lahingus eestlaste malev purustati, Lembitu ja Kaupo langesid. 8. Taanlased saabusid 1219.a suure laevastikuga.Tugevad taanlased vallutasid Põhja-Eesti alad, algas võiduristimine - kes jõuab enne ristida, seda loeti maa isandaks. 9. 1220.a tungisid Läänemaale rootslased, kes lootsid samuti vallutustest osa saada. Nemad löödi aga kiiresti tagasi. 10. 1222.a Saaremaal, kui taanlased eesotsas kuningas Valdemar II seal maabusid ja asusid ehitama kivilinnust.saarlased asusid vastvalminud kindlust koheselt piirama. Taanlaste linnus vallutati. 11. 1223.a jaanuaris löödi sakslased välja Viljandist ja veidi hiljem Otepäält ning Tartust. Suveks oli kogu Eesti, va Tallinn, eestlaste kontrolli all. 1224.a jooksul õnnestus sakslastel järk-järgult oma võim taastada. Mandri-Eesti viimaseks eestlaste kätte jäänud linnuseks oli Tartu.
rüütleid kogu Euroopast. Osa liivlasi ja latgaleid võtsid ristiusu vastu vabatahtlikult, vastuhakkajaile avaldati sõjalist survet. 1208. aastal jõudsid ristisõdijad Eesti piiridele, ning alustasid selle alistamist. Eestlastel tuli võidelda saksa rüütlite, venelaste ja rootslaste ja taanlastega. 1210. aastal purustasid eestlased Ümera lahingus ristisõdijate väe. 1219. aastal ründasid eestlased Tallinna all Eestit vallutama saabunud Taani kuninga Valdemar II väge. Eestlased said lüüa, ning 1227. aastaks oli kogu maa alistatud ning ristiusustatud. Kavatsus oli osa Eestit allutada otse paavstile, kuid saksa rüütlite vastuseisu tõttu seda ei tehtud, ning Eesti jagati Mõõgavendade ordu (hiljem Saksa ordu Liivimaa haru), Taani ja väiksemate piiskopkondade vahel. Eesti ristiusustamist on hinnatud mitmeti. Osalt on selles nähtud ,,seitsmesaja-aastase
- Madisepäeval 1217 21.sept Viljandi lähedal - Eestlased metsa varjus3 osana - Liivlased sunniti taganema, sakslased murdsid läbi eestlaste maleva keskosa eestlased sunnit taanduma. Sakslased läksid latgalitele appi- püüti vägesid ümber korraldada suured kaotused eestlastele (langes Lembitu jt vanemad) - Põgenevaid eestlasi jälitati ja tapeti - Kaupo sai surmalt haavata - Sõlmiti rahu - Piiskop Albert palus 1218 Tanni kuningas Valdemar II abi Taanlased vallutavad Põhja-Eesti - 1219 suur taanlaste vägi Tallinna sadamasse (retke juhtis kuningas ise), asuti eestlaste linnusess - eestlased kogusid vägesid. tungiti 5 küljest taanlaste laagri kallale algul edukas rünnak Theoderich tapeti, vastane löödi taganema, ootamatult ründas eestlasi lääneslaavi vürsti üksus taanlased koondusid ja saavutasid võidu (Taani riigilipp Danebrog) - taanlased ehitasid Tallinnasse tugeva kivilinnuse
Vasallidest kujunes siinne maa-aadel (hilisemad mõisnikud). Esialgu elati kindlustatud linnades (Tallinnas Toompeal), mõned vasallinnustes (Kiiu, Purtse), XIV saj. alustati mõisate rajamist. Kõige varem ja ulatuslikumalt rajati mõisaid Harju-Virus. 1241.a. koostatud Taani hindamisraamatus (Liber Census Daniae) on Eestimaal alles 3 mõisa, Taani kuninga vasalle on nimistus 115. 1343.a. oli Harju-Virus juba 23 mõisa. Esialgu läänistati maid eluaegseks kasutamiseks. 1315 Valdemar Eriku pärimisõigus muutis läänid pärandatavaks meesliinis. 2 Jüriöö ülestõus Jüriöö ülestõusu tähtsaim allikas on Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika. Hoeneke oli Jüriöö ülestõusu kaasaegne. Kroonika on alamsaksakeelne ja pole algsel kujul säilinud, kuid selle üksikasjaline ümberkirjutus on olemas XVI saj. Liivi ordus teeninud Johannes
Saksa teatel olnud venelaste vägi 5000 mehe suurune. Jüriöö tagajärjed 1343. 1345. aasta sündmused on Eesti keskaja tähelepanuväärsemaid sündmusi, mis sügavalt mõjutasid edaspidist ajalookäiku. Põhja-Eesti vabadusvõitluse otsesteks tulemusteks olid eeskätt olulised muutused Eesti territooriumi riikkondlikus kuuluvuses. Olude survel sattus Harju-Viru juba võitluste puhkemise järel varsti tegelikult ordu juhtimise alla. Marienburgis müüs Taani kuningas Valdemar IV kõik oma õigused Eestimaa kohta Saksa ordule.Peale meie maa välise ajalookäigu on Põhja-Eesti vabadusvõitlused ääretu palju mõjutanud ka eesti rahva sisemise olukorra ja rahva saatuse kujunemist. 1343. aasta jüriööl püüdsid eestlased viimast korda kaela sirgeks ajada. Rahvas ja rahvajuhid püüdsid meie ajaloole anda teist suunda. Paludes appi Rootsi-Soome võimusid olid püüdnud nad meil ühiskondlikku arengujoont suunata vähemalt nii nagu Soomes.Vabadusürituse nurjumine
6) 9. mai – Euroopa päev; 7) 4. juuni – Eesti lipu päev; 8) 14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna); 9) 23. juuni – võidupüha; 10) 24. juuni – jaanipäev; 11) 20. august – taasiseseisvumispäev; 12) 1. september – teadmistepäev; 121) oktoobrikuu kolmas laupäev – hõimupäev; 6 EESTI RIIGIVAPP Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna (Revali) linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katarina II 4. oktoobril 1788. a. Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. a. Eesti vägivaldsel liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 7. augustil 1990. a. Riigivapi seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993. a.
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS 20.11 KESKAEG 1.LIIVIMAA RISTISÕDA Ristisõda-Territooriumi ristiusustamine. Ristiusu kirik jagunes kaheks: 1)KATOLIKU KIRIK, mida juhtis ROOMA PAAVST. 2)ÕIGEUSU KIRIK, mida juhtis KONSTATINOOPOLI PATRIARH. KIRIKU LÕHE ehk kiriku lõhenemine õigeusu kirikuks ja katoliku kirikuks. Tegid erinevad kirikuvanded. Liivimaa ristisõja eeldused olid: 1)Lübecki linna rajamine. (Kaubanduse põhipunkt) 2)Kogede kasutuselevõtt. (Ülihea laevake, millega kaupu transportida) Erinevate huvirühmade eesmärgid Liivimaa ristisõjas: 1)Rooma paavst ja katoliku kirik-Toetas vallutussõda usulistel ja võimulistel eesmärkidel. 2)Saksa kaupmehed-Toetasid ristisõda, et saaks rajada kindla tugiala Väina jõeäärde. 3)Taani ja Rootsi kuningad-Üritasid sõjaolukorda ära kasutada ning Eestisse kanda kinnitada. 4)Saksa rüütlid-Olid meelsasti valmis ristisõda alustama, sooviti seisus...
nagu ka Saksa ordu ja Taani kuninga ristiretkega vallutatud Vana-Liivimaa. Toomkirikut mainiti esmakordsel 1219. aastal. Praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel. Valmis sai see 1240. aastal. Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogiriigi) peakiriku. Aastatel 1430-1460 (15 saj. keskel) ehitati kirikuhoone ümber kolmelööviliseks basiilikaks. Kirik ja suur osa Toompea hoonestusest hävis 1684.aasta Toompea tulekahjus. Toomkiriku gooti stiilis tornikiiver hävis ning aastatel 17781779 ehitati uus barokkstiilis tornikiiver. Tallinna raekoda
ristiusustamise. Selleks saadeti sinna mitmeid misjonäre (tuntuim neist saksa piiskop Ansgar). Esimestena võtsid tavaliselt ristiusu vastu kuningad ja nende lähemad sugulased. Lihtviikingid suhtusid uude usku küllalt ükskõikselt (surivoodil, igaks juhuks). Võitlus paganluse ja kristluse vahel kestis sajandeid. Lõpuks jäi võitjaks ristiusk (1104 Lundi peapiiskopkond, hõlmas kogu Skandinaavia. Rajati ristiusu kirikud). TAANI INTERREGNUM 1332-40: Pärast Valdemar II oli riigis jätkuvalt suurenenud aadliku võim, riigiasjade üle otsustavaks institutsiooniks oli saanud DANHOF (aadlike omavalitsus) ning asi jõudis kulminatsioonini kui Danehof otsustas ametisse määrata Kristofer II, keda peetakse läbi Taani ajaloo üheks saamatumaks kuningaks. Ta pantis enamiku Taani alades sakslastele ja rootslastele ning kui ta 1332 suri, ei määratut uut kuningat, sest polnud enam mida valitseda. Seega interregnumi ajal Taani kuningriiki ei eksisteerinud
Rävala maakonda. Teekonnal kimbutas retkelisi kibe külm, mis tekitas ristisõdijatele hulga kahjustusi. Samal ajal pöördusid Eestimaa poole taas Taani pilgud. Taanlaste sekkumine Liivimaa ristisõtta oli tegelikult otsustatud juba 1218. aastal Schleswigis Taani riigipäeval, kus viibisid ka piiskop Albert ning Riia ristisõdijate esindajad. 1219. aasta juunis saabusidki Tallinna lahele Taani kuninga Valdemar II Võitja laevad, maabudes koos suure väega ning kõrgetest aukandjatest piiskopide ja vasallidega Rävala maakonnas Lindanise linnuse juures Toompeal.Selle nõlvale hakati kiiresti uut linnust ehitama. Rävalased ja harjulased organiseerisid kiiresti suure sõjaväe ning ründasid taanlasi ootamatult viiest eri suunast. Lahing algas eestlastele edukalt, kuid Rügeni slaavlaste eestvõttel alustati peagi vastupealetungi
Pronksi-ja rauaaeg · Vask · Pronks(tina+vask 3000 a eKr-1000a eKr ) · Raud · Kindlustatud asulad (Oli juba vara mida kaitsta) · Pronks/rauaajal oli mees perekonna pea. Uued tegevusalad: põlluharimine (varasemalt korilus) ja karjakasvatus(varasemalt küttimine), käsitöö, kauplemine(mõlemad seoses käsitööliste tekkega saanud alguse) . · Uued tööriistad: sirp, vikat, kirves. · Tarandkalmed, mässiti linasse ja maeti, kalm koosnes klibust ja oli hea peale matta. · Tekivad teatud meistrid- käsitöölised(põldu ei hari, vahetus kaubad) Küsimused lk 23 1. Eestis puudusid vajalikud tina- ja vasemaagid, et valmistada pronksesemeid, mujalt maailmast jõudis neid siia vähe. 2. Tekkis karjapidamine ja oli majas vara mida kaitsta (tööriistad, loomad, mõningad väärisesemed) Tekkisid ühiskannoas juba kihid, kellel oli rohkem ja kellel oli teistepoolt ihaldatud kaupa. 3. Kergem oli harida põldu, peamiseks erinevuseks oli...
Rahvastik Euroopa keskaja rahvastikuajaloo uurimise võimalused: kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Rahvaarv ja selle muutumine Euroopas keskaja jooksul. Sündivus, suremus, eluiga. Laste suremus. Abielu ja perekond demograafilisest aspektist (vallaliste osakaal, abiellumisvanus, laste arv perekonnas). Rahvastiku tihedus. Kliima muutumine ja selle mõju rahvaarvule. Nälg, haigused ja sõda kui rahvastikuloolised tegurid. Must Surm ja selle tagajärjed. Euroopa keskaja rahvastikuajaloo uurimise võimalused: kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Kuigi keskaja demograafiast pole meile kuigi palju tead, on siiski võimalik jõuda mingile ettekujutuseni keskaja majanduse arenguga seotud faktoride põhjal. Tänapäeval saadakse andmeid saadakse peamiselt kahest allikast - rahvaloendustest ja jooksvatest perekonnaseisustatistikast. Meil pole tõendeid et keskajal sarnaseid protesesse koostati, ja kui ka seda tehti, siis on andmed kas läinud kaotsi,...
Saarlased pealetungil. Rootslaste purustamine Lihula all innustas saarlasi edasisteks võitlusteks. 1221. aastal üritasid nad juba koos rävalaste, harjulaste ja virulastega Tallinna vallutamist. Linnust piirati 14 päeva ja kõik taanlaste väljatungid löödi tagasi. Ootamatult ilmusid merel nähtavale neli koge, millel saarlased arvasid olevat Taani kuninga sõjaväe. Piiramine lõpetati ja saarlased lahkusid. 1222. aastal maabus Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga omakorda Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. Saarlased asusid kohe organiseerima vastulööki. Koondati mehi kõigist küladest ja kihelkondadest, appi kutsuti läänemaalasi. Lõpuks olid taanlased sunnitud vastu võtma piirajate ettepanekud. Linnus anti üle saarlastele, enamikku taanlastest lubati lahkuda, aga osa jäeti pantvangideks. Saarlased lõhkusid linnuse maha. Eestlaste üldine pealtung.
Tegemist oli nooremate poegadega, kes ei pärinud perekonna vanimale pojale pärandatud maaomandit. Paljudel neist oli militaarne minevik seljataga ja pärast tegevusetuks jäämist soovis keskaegne ilmalik/vaimulik võim neist enda territooriumil vabaneda, kuna nad olid ilmseks julgeolekuohuks territooriumil. Seega oli nii mitmeski mõttes tegu kasuliku ristiretkega keskaegse eliidi jaoks. Ristisõjad siinsetel aladel toimusid Teutooni ordu haru Mõõgavendade ordu ning Taani kuninga Valdemar II egiidi all. Oma kanda üritasid Läänemaal kinnitada veel rootslased. Nii mõneski mõttes oli tegu viikingite traditsiooniliste Idaretkede jätkuga uutes tingimustes. Põhjamaades valitsesid nüüd kristlikud kuningad, kes olid mingil määral unifitseerinud ja rahustanud oma riigi sisetingimusi, ning konsolideerinud kuningavõimu ühtse kuninga institutsiooni alla. Pärilik kuninga institutsioon primogenituurse ehk esmasünniõiguse korras kehtestati ainult Norras 1163. aastal
augustil 1990 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu seaduse ,,Riigilipu ja riigivapi kohta", milles otsustati riigilipuna kasutusele võtta kuni 1940.aasta augustini Eestis kehtinud riigilipp. 2011.aastal tähistati juba Eesti riigilipu 127.sünnipäeva. 3 1.2. Eesti riigivapi ajalugu Eesti riigivapi motiiv pärineb 13.sajandist, kui Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna linnale ja Harju-Viru rüütelkonnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Eesti Vabariigi vapina kinnitati kolme lõviga vapp 19.juunil 1925 Riigivapi seaduses. Eesti liitmisel NSV Liiduga 1940.aastal keelati senise vapi kasutamine. Eesti Vabariigi vappi kasutati paguluses. Uuesti võeti ajalooline Eesri riigivapp kasutusele 7.augustil 1990 seadusega Riigilipu ja vapi kohta. Riigivapi seadus kuulutati välja 6.aprillil 1993.
1265. aastast. Tõenäoliselt vermiti münte aga juba 1250ndatel aastatel. Ajaloomuuseumi numismaatikakogus säilitatakse münte, medaleid, zhetoone, paberraha ja väärtpabereid. Esiletõstmist väärivad viikingiaegsed hõbeaarded Maidlast ja Koselt (11.–12. sajandist), mis sisaldavad unikaalseid ja äärmiselt haruldasi münte Saksamaalt, Inglismaalt, Skandinaaviast, Venemaalt. 13. sajandi alguse Kumna leius on kaks Eesti esimest, Tallinnas Taani kuninga Valdemar II käsul löödud raha. Pada kalmest aga tõid arheoloogid päevavalgele Liivimaa kõige varasema mündi – Riia piiskop Alberti penni. Üksnurme rahaleid 1530. aastatest sisaldab rea rariteetseid, Soome kaitsepühaku Henriku nime kandvaid münte, mida raehärra Jacob Richerdes lasi salaja lüüa Tallinnas. Liivi sõja algusaastatest pärineb üliharuldane viimase ordumeistri Gotthard Kettleri kullast topeltkulden. Väärtuslikke münte on kollektsioonis ka Rootsi ja tsaariajast.
Esimeseks Eestimaa hertsogiks nimetas kuningas oma poja Knudi. Vahepealse tüli käigus orduga kaotas Taani oma alad, kuid 1238. sõlmitud Stensby lepinguga sai need tagasi. Eestimaa hertsogid Eestis ei asunud, selle asemel määrati hertsogkonna asevalitsejaks kuberner, kelle residents asus Tallinnas. Kuberneri ülesandeks oli: ● maa haldamine ● maksude kogumine ● vägede ülemjuhatajaks olemine ● sõja korral peakohtuniku amet Aastast 1240 on pärit ka Valdemar II -se Eesti hertsogkonda puudutav Taani hindamisraamat, mille kohaselt 80% hertsogkonna vasallidest olid rahvuse poolest sakslased, 18% taanlased ja 2% eestlased. Eestlastest vasalle oli kokku 5 kelle hallata oli keskmise suurusega läänid. Samas kui enamus eestlastele sai osaks talupojaseisus, oli põlisrahvale avatud ka linnadesse asumine. kellest vähemalt 1 tõusis ühe tolleaegse Tallinna kindluse (Storeborg) läänihaldajaks, vasalliks.Sellega
ainult pakuti Harju- ja Virumaa). 1220. aasta jooksul oli enam-vähem kogu Eesti alla heidetud ja suurem jagu inimesi ristitud. Erandiks jäi Saaremaa, kus jätkuvalt tehti katseid Eesti jagamises kaasa mängida. Aprillis 1221 saarlased piirasid 2 nädalat Tallinna linnust. Karistuseks saarlaste toetamise eest hukatu osa Revala, Harju ja Viru eestlaste juhte ning kehtestati kõrge koormised. 1222. aastal Taani kuningas Valdemar ehitas Saaremaale kivilinnuse, et tagada oma võim. Kui kuningas lahkus Saaremaalt siis saarlased ründasid kivilinnust. 1223. aastal tapsid sakalased Viljandi linnuses oma preestreid ja ordurüütleid. Oli selge, et eestlased ei suuda vastu panna sellisele võimule ja tunnistasid Novgorodi ja Pihkva vürstide ülemvõimu, kes saatsid oma väesalgad Tartusse ja Viljandisse. Raskes olukorras rüütliordu vajas piiskopi leeri toetust, kuid nad nõudsid 2/3
21. September- Madisepäeva lahing- eestlased tegid viimase meeleheitliku katse ristirüütleid liivimaalt välja ajada. Selleks koguti kokku kõikide maakondade malevad ja appi ka vene vürstid Pihkvast ja Novgorodist, kogenud ristirüütlid, mõõgavennad otsustasid anda ennetava löögi eestlaste kogunemiskohale Viljandi lähedal. Lahing toimus eestlastele ootamatult, ohvrid lid väga suured, langes ka vastupanu peamine organiseerija Sakalamaa vanem Lembitu. 1219. Taani kuningas Valdemar II saabus laevadega Tallinna sadamasse. Taanlased saavutasid võidu. Mõnede pärimuste järgi tuli võit taevast sadanud punase valge ristiga lipu tõttu-sellest sai Taani lipp. 1220.a toimus võiduristimine, kuna alistamise väliseks märgiks peeti ristimist. 1220.a suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi eesotsas kuninga Johaniga ja piiskoppidega. Suur saarlaste malev hakkavs nendega võitlema ja linnus põletati ningi kõik 500 rootslast surid üksikud pääsesid Tallinna. Rootsi kaotas.
Aga leppida tuli paljude koormistega. Tähtsaim oli viljakümnis või hinnus. Talupojad pidid kaasa tegema isandate sõjakäikudel ja võisid kanda relva kuid hiljem relvakandmisõigus kaotati. Hansakaubanduse ja siseturu nõudluse suurenemine avas talurahvale oma toodangu turustamiseks hoopis laiemad võimalused. Tülikam oli kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Pilet nr. 7 1. Võitlus Vana Liivimaa pärandi ümber 2. Jüriöö ülestõus Taani kuningas Valdemar IV otsustas Eesti valdused maha müüa Saksa Ordule. Võimuvahetuse ajal püüdsid eestlased oma olukorda parandada. Jüriööl 1343 alustati relvastatud mässu. Piirati Tallinnat ja Haapsalu. Sündmused Paide linnuses eestlaste kuningate tapmine. Talupoegade poolt toimus Saaremaal Pöide ordulinnuse hävitamine. Abivägedega õnnestus Saksa ordul talupojad alistada. Jüriöö ülestõusu võib pidada Eesti keskaja veelahkmeks. Pilet nr.8 1. Vaimuelu Rootsi ajal 17
Õnnestus kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaal. · Melchior Hoffmann- kasukavalmistaja. Teda mõjutas Martin Luther, hakkas luteri jutlusi pidama. · Innocentius III Rooma paavst. Saatis kristlasid Liivimaal paganate vastu ristisõda pidama. Andis Albertile korraldusi. Tunnustas Mõõgavendade ordut. · Aleksander Nevski Novgorodi vürst. Juhtis vägesid Jäälahingus, Tartu piiskopi, Tartu piiskopkonna ja Saksa ordude vägede vastu. · Valdemar II 1202 Taani kuningas. Korraldas sõjakäiku Saaremaale, Preisimaale. Läks appi Albertile ja Mõõgavendade ordule Eestimaa vallutamisel. · Ivan III Moskva suurvürst. Tõusid Venemaa vürstiriikide seas tugevaimaks. Sõdis Novgorodiga ja võitis. Liitis selle Moskva Suurvürstiriigiga. Üritas vallutada ka Liivimaa, kuid sai lüüa won Plettenbergi käest. EESTI VARAUUSAEG 1558-1796 · Balthasar Russow- oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik
meest. *21. September 1217 toimus muistse vabadusvõitluse suurim lahing- madisepäeva lahing. Eestlased kaotasid ning lahingus langes Sakala vanem Lembitu. 10 *Kuigi ristisõdijad olid end suutnud mitmes kohas kindlustada, oli enamik Eestit endiselt vaba. Saklsased kardsid, et nad ei suuda üksinda eestlastest jagu saada ja seetõttu kutsus piiskop Albert appi Taani kuninga Valdemar II, kelle abil vallutati Põhja-Eesti. *1222.a olid ristisõdijad saanud oma kontrolli alla kogu Eesti mandriosa ning samal aastal hakkas Taani kuningas Valdemar II rajama Saaremaale linnust. Saarlased lõid aga Valdemari II saarelt välja alustasid ülestõusu kutsudes kogu Eestit võõraste vastu välja astuma. *1223.aastaks olid eestlased suutnud välja tõrjuda nii Taanlased kui ka Sakslased, ainuke koht mida ei suudetud vallutada oli Tallinna linnus. 1223 aasta lõpuks olid Sakslased
Suurem osa soomlasi kuulub usutunnistuselt evangeelse luteri kiriku juurde (85,9 %), Soome õigeusu koguduste liikmeid on 1,1 % rahvastikust. Mitteusklikke soomlasi on umbes 12 % rahvastikust. Ülejäänud jagunevad paljude erinevate usutunnistuste vahel. SOOME RIIGI LIPP 3 Soome riigi lipp kujutab skandinaavia risti nagu Rootsi, Norra, Taani ja Islandi omagi. See sümbol pärineb Taani kuninga Valdemar II (1170 1241) aegadest, kes kuuldavasti nägi risti ilmuvat taevavõlvile ööl vastu võidukat lahingut Tallinna all. Soome riigilipuna kehtestati sinine rist valgel taustal 1863. aastal, s.o samal ajal, kui soome keel tunnistati riigikeeleks. Sinine värvus tähistab Soomet kui järvedemaad, valge lund, mis sajab maha viieks kuuks aastas. Soome vapil on mõõga tõstnud lõvi. Kui NSV Liit sundis pärast Teist maailmasõda Soomele peale
septembrist 2009 on koguduse hooldajaõpetajaks Enn Salveste. EELK Simuna püha Siimona ja Juuda kogudus Simuna kirikukihelkond on kujunenud vähemalt 1220.-ndail aastail Lemmu muinaskihelkonna lõunaosast Pudivirust. Antud piirkonna ristiusustamisest(tõenäoliselt rahumeelsest) on aga märkmeid juba Liivimaa Henriku kroonikas ja need seonduvad 1219. aastaga. Võib arvata, et esimene puukirik ehitati aastatel 1221-1225. Esmakordselt on kirikut mainitud 1346. aastal, mil Taani kuningas Valdemar IV Atterdag annab selle Tallinna Toomkiriku patronaadiõiguse alla. Kirikuküla algsest nimest Katkuküla saab Simuna seda kiriku pühitsemise tõttu apostlite Siimoni ja Juuda nimele. Esimene kivikirik ehitati tõenäoliselt 15. saj. algul. Praegune kirik on ehitatud oma vanemas osas(pikihoone välisseinad ja torni müürid) V. Raami andmetel 15. saj. lõpul. Kirikut on remonditud 1728-29 ja 1770.- ndail aastail. Uus neobarokne vahegaleriiga tornikiiver valmib piksest hävinenu asemele 1834
kohal konvertide toad. Küttekojaks oli kaminaga tuba, kus sai talvel end soojendamas käia. Alates 12. sajandist on pikerguse refektooriumi ühes seinas kantsliorv. Ukse kõrval jooginõu. Suurim köök säilinud Fontenvraud´s (1150). Suured kloostrid moodustasid omaette linna. Cluny kloostrikirikul oli kaks transepti ja seitse kellatorni. DOMINIIKLASTE KLOOSTER TALLINNAS Dominiiklaste konvent esialgu Toomepeal 1229 (pigem 1239, sest rajati Valdemar II toetusel. 1229 taanlased välja aetud). Andmed Taani dominiiklaste kroonika ärakirjast (1261?): võib sisaldada krooniku enese või/ja kopeerijate vigu. Kroonik ütleb, et 1246 saadeti eri konventide vennad Tallinnasse. Ordu rajas Püha Dominicus (Hispaania vaimulik) 1217, Ordo Fratrum Praedicatorum Kirjalikke allikaid kloostri ehitamise kohta väga vähe. Rae arveraamatus kajastub kloostri ehitus esmakordselt 1374, kui munkadele müüdi ehituslupja (Randla, V (IX) lk. 37)
1224 – 1227 Henriku „Liivimaa kroonika“ - on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. 1241 – LCD - Taani hindamisraamat (ladina Liber Census Daniae, taani Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide. Taani hindamisraamatu lasi koostada Valdemar II Võitja. 1524 – 1532 Kullamaa käsikiri - vanim säilinud pikem eestikeelne tekst, sisaldab kaks palvet (Pater noster ’meieisapalve’, Ave Maria ’Maria tervitus’) ja usutunnistuse (Credo), kokku ligi 150 sõna 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus -Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. See oli luterlik katekismus, mille alamsaksakeelne tekst oli trükitud raamatu vasakule ja eestikeelne tõlge paremale leheküljele
Sellise keerulises olukorras tabas eestlasi raske kaotus - mitme teise Sakala vanemate hulgas langes ka Lembitu. Vastaspool saavutas ülekaalu, ehkki kandis samuti suuri kaotusi: teiste hulgas langes liivlaste "kuningas" Kaupo, ja eestlased hakkasid taanduma ümberkaudsetesse metsadesse ja soodesse. Muistse vabadusvõitluse suurim lahing lõppes kaotusega. 17)Sündmused 1219-1218 Taanlased Põhja-Eestis. 1219 suvi taanlaste laevastik saabus Tallinna sadamasse. Retke juhtis Valdemar II. Asuti eestlastele kuulunud linnusesse, ilma, et neid oleks selles takistatud. Kohalikud vanemad ja saadikud avaldasid sõbralikkust taanlaste vastu. Sel ajal kogusid eestlased salaja vägesid ja 15.juuni õhtul tungisid taanlaste laagrile kallale. Rünnak oli algul edukas. Neil õnnestus tappa Theoderich. Ootamatult ründas eestlasi taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus. Taanlased koondusid ja saavutasid võid
Taani raamatukultuur Kirjanduse algmed Põhjamaade vanemas mütoloogias ja sangariluules oli oma osa ka Taani pärimustel. Nt Edda kangelaslauludes Helgi laul on oletatavalt taani algupäraga. Saxo Grammaticus'e Taani ajaloos on säilitatud paljud taani saagad, nt. Hagbardi ja Signe lugu ja saaga Rolf Krake'st. Ristiusu tulekuga X sajandil langes aga taani vaimuelu tugevate võõraste mõju alla. Kõigepealt sai seal ainuvalitsejaks katoliiklik ladinaharidus. See tähendas seda, et teaduste kuningannaks tunnistati teoloogia ja teised teadused selle teenijaks, kes pidid hoolitsema kirikuõpetuse vankumatu puhtuse eest. Seda kiriklikku suunda teadustes nimetati skolastikaks. Arusaadavalt ei võinud kiriklik vaimuharidus keskaja lõpul sallida osalt veel paganlikust mütoloogiast, osalt rahvuslikest ebausukujutlusist (trolliluule) ainet ammutavat rahva suusõnalist kunsti. Omakeelne sõnakunst elas seepärast keskajal edasi vaid suulise traditsioonina rikk...
leeri kõvasti heidutanud. Kuigi rüüsteretki eestlaste vastu jätkati ja suur osa neist sunniti 1218. aasta kevadeks näiliselt alistuma, jätkusid rahutused ning vastuhakud tegelikult endisel hool. Väinale tungisid saarlased ja Võnnu mõõgavendade linnust piirasid venelastega liitunud harjulased. Kuna eestlastest paganate võitmine käis isegi sakslaste, latgalite ja liivlaste ühendatud vägedele ilmselgelt üle jõu, palus Riia piiskop Albert 1218. aastal abi Taani kuningalt Valdemar II-lt. Taani kuningas, kelle laevastikule kuulus tollel hetkel ülemvõim kogu Läänemerel, oli tundnud siinsete maade allutamise vastu huvi juba varem (1206. aastal oli taanlaste sõjaretk Saaremaale äpardunud). Nüüd kasutas ta võimalust ning 1219. aastal maabuski Taani kuninga hiigellaevastik (u 100 laeva) Revala rannal. Peale Lindanise (Tallinn) all ülinapilt võidetud lahingut revalaste ja harjulastega (kummalgi vaenupoolel u 2000 meest) ehitasid taanlased Tallinna kohale uue linnuse
võitluses ja edasine kasutus kahtlasem. Keisri roll on olnud vähetähtis Liivimaa asjades. Nt kõrgeim kohus paavsti kuuria mitte keiserlik kohus. Ühelt oli kasulik olla Reichi osa, kaitse jne. Aga lisandusid maksud jms, seega suhtumine muutus pidevalt, kas olla osa Reichist või mitte. 16saj soovis kindlasti Reichi osa olla, et Vene osas kaitset saada. Aga see jäi vaid formaalseks ja abi ei saadud. 1227 kogu Eesti ala Riialaste valduses. 1223 oli Valdemar II vangis. 1227 sai ta lahingus Borshövedi (?) sakslastelt lüüa. Samas taotlustest ei loobunud ja ajas kuurias asju. Gregorius IX ei kinnitanud ordu valdusi, kuid seda tegi Saksa keiser. 1229 Albert suri. Riia piiskopiks Nikolaus, kes toomkapiitli poolt kutsuti. Teisalt Bremeni seltskond määras Albert Suerbeeri. Seega oli olukord pingeline. Albertil oli privileegidega suur võim: sai piiskoppe määrata ja tahtis peapiiskopiks. Aga hakkas otse paavstile alluma.
hoonetüüp kujunes välja Teutooni ja Liivi ordu aladel 13.14. sajandil. 3. Modena Wilhelm ja tema vaheriik oli itaalia diplomaat ja vaimulik. Ta püüdis esialgu luua otseselt paavstile alluvat vasallriiki, mida valitsenuks tema poolt määratud vaimulikud isandad, kuid peagi mõistis ta selle teostumatust. Nii otsustas Wilhelm kindlaks määrata piirid taanlaste, ordu ja piiskoppide maade vahel. 4. Stensby leping - Stensby leping on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1225. aastal Põhja- ja Kesk-Eesti kuuluvuse pärast puhkenud taanlaste ja Liivi ordu eelkäija Mõõgavendade ordu vaheline konflikt. Konflikti käigus vallutas Mõõgavendade ordu suveks 1227 taanlastelt kogu Põhja-Eesti koos Tallinnaga. Lepingu kohaselt tagastas Liivi ordu Taani kuningale Tallinna, Revala, Harju ja Viru (umbes 12 000 km²)