Kas Eestil on vaja sõjaväge? Juba aegade algusest peale on mees olnud kodu kaitsja.Tema ülesandeks on olnud kaitsta oma naist ja lapsi.Siiski,ajad on muutunud ja mehe tähtsaim kohustus on minetanud tähtsuse.Üha suurem on nende noorte meeste arv,kes on otsustanud kõrvale hiilida sõjaväekohustusest.Nad õigustavad end sellega,et Eestil pole sõjaväge vaja,sest ta on nii väike riik,et ei suuda nagunii vaenlasele vastu astuda.Ka suur osa Eesti rahvast on sellisel arvamusel,kuigi Eesti ajalugu on näidanud,et ka väikerahvas on suuteline oma jõududega vaenlasele vastupanu osutama.Seega oleks eestlastle sõjaväge siiski tarvis. Üks oluline argument,miks paljud inimesed pooldavad sõjaväe kaotamist,on ,et Eesti Kaitsevägi ei suudaks vaenlasele vastupanu osutada.See väide on küll õige,aga on ka mitmeid vastuargumente.Esiteks sõjalise olukorra puhkemisel,kui Eestil on sõjavägi,suudab ta vaenlasele vastu astuda.Kui aga sõjav...
Pärnu madalik Sisukord : 1. Pärnu madalik 2. Tori põrgu 3. Nigula looduskaitseala 4. Kuresoo raba Pärnu madalik Pärnu madalik on maastikurajoon Edela-Eestis, piireneb põhjas Lääne-Eesti madaliku ja Kõnnumaaga (Kõrvemaa lõunaäär) ning kirdes Türi voorestiku ja Kesk-Eesti tasandikuga, idas ja kagus ulatub Sakala kõrgustiku jalamile. Aluspõhi koosneb põhjaosas paest, mujal devoni liivakivist, mis paljandub nt. Pärnu jõe ääres (Tori põrgu) ja Tahkurannas. Valdavad viirsavi- ja mereliivatasandikud ning sood (suurimad Nätsi-Võlla, Lavassaare, Pööravere, Kuresoo, Ördi, Kikepera, Kõrsa ja Tolkuse). Madaliku põhjaosa läbib Põhja-Pärnumaa servamoodustiste kaar; leidub muidki liustikutekkelisi pinnavorme, nt. Lääne-Eesti tuntuim Potsepa liustikujõedelta. Rohkesti rannamoodustisi pärineb holotseenist, nt. Kaks piki rannikut rööbiti kulgevat luiteahelikku, mis Häädemeestest lõunas liituvad. Madaliku kõrgeimad alad on Sakala
kiltmaa kuni Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze tipp (2963m). Põhja- Saksa madaliku rannikualal asuvad merepinnast madalamad maršitasandikud, mis on merevee eest tammidega kaitstud maa-alad. Madaliku lõunapoolses osas on künklik maastikureljeef, mida kaunistavad ilusad järved. Saksamaa loodeosas on palju rabasid ning nõmmi. Taimestik: Saksamaa taimestik on üsna mitmekesine: Tasandikel kasvavad peamiselt rohttaimed, mägedes aga valdavad mastaapsed metsad. Mets katab 30% riigist, sellest omakorda kuulub riigile üle 35%. Ülekaalus on okaspuud (männid) aga leidub ka tamme-, kase- ja pähklipuumetsi. Saksamaal kasvab rohkelt õistaimi, vähemalt 2500 liiki. Loomastik: Saksamaal pole palju loomaliike. Metsades võib kohata metssigu, hirvi, nirke, mäkrasid, kopraid, põtru, metskitsi, hunte ja rebaseid. Karud, ilvesed, metskassid ja teised kiskjad saksamaa metsadest välja surnud. Saared:
ilmastik. Need vööndid ei ole selgepiirilised ja taimestik varieerub pigem mosaiigilaadselt. Kreeka taimestikku on püütud iseloomustada peamiste kõrgusvööndite järgi: - termo-vahemereline (kuni umbes 400 m) - meso-vahemereline (ligikaudu 400-700 m) - supra-vahemereline (ligikaudu 700-1 800 m) - montaanne vahemereline (ligikaudu 1 800-2 200 m) - supra-metsavöönd (ligikaudu 2 200-2 917 m) Vahemereline igihaljas mets. Madalamatel kõrgustel on valdavad igihaljaste laialehiste puude liigid, nagu jaanileivapuu Ceratonia siliqua, mastiksipistaatsia Pistacia lentiscus, euroopa õlipuu Olea 1 europaea, maasikapuu Arbutus sp., värvitamm Quercus coccifera, iilekstamm Quercus ilex, eerikad Erica sp., jne. Süüria männi Pinus halepensis ja kreeta männi Pinus brutia metsad esinevad rannikumadalikel ja kohati kuni 800 m kõrguseni
esmapilgul silmagi. Rohttaimedest näeb sagedamini sookailu, sinikat, villpead, rabamurakat ja jõhvikat. Vahel võib kohata omapärast putuktoidulist huulheina. Eesti metsad Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus. Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis looduslikult metsi moodustada ainult kuusk ja mänd, kase ja haavapuistud on ajutised. Inimese vahelesegamiseta asenduvad need arvatavasti lõpuks okaspuumetsadega. Eesti metsapuuliigid: mänd 39,2 % kask 28,4 % kuusk 23,6 % lepp 6,4 % haab 1,7 % tamm 0,7 % http://www.youtube.com/watch?v=bwN752jNjKA Vihmametsad
mäestik, Sveitsi kiltmaa (Mittelland), EesAlpid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala. Zürich Sion Lugano (Sveitsi kiltmaa) (Alpid) (Alpidest lõunas) Taimed Metsad Sveitsis pööratakse suurt tähelepanu taimestiku kaitsele. Umbes kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. Platool on rohumaad, kõrgemal mägedes kasvavad alpitaimestiku väikeliigid. Näiteks ülased, sveitsi männid aj alpi jänesekäpp (edelweiss). Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana.
15. Skien 16. Tinn 17. Tokke 18. Vinje Joonis 2. Telemarki maakonna jagunemine http://en.wikipedia.org/wiki/Telemark Kliima: Telemark asub Norra kõige lõunapoolsemas osas ning sealne kliima on Norra üks soodsamaid. Telemark asub niiskes parasvöötmelises kliimavööndis, esineb 4 aastaaega. Aastane temperatuuri kõikumine on väga suur, päevane ilm on väga muutlik Aasta keskmine temperatuur on +10 C. Temperatuurid, aastaajad, valdavad õhumassid: Suvel ulatub temperatuur 15 kuni 25 soojakraadini, kõige soojem kuu on august, kus maksimumtemperatuurid on kuni +30 C. Suvel toovad merelis-troopilised õhumassid Põhja- Atlandilt kaasa sademeid, seega suved on sajused. Sügisel jäävad temperatuurid +1 kuni +15 kraadi vahele, sügis on pilvine, sajune, tuuline. Sügisene pööripäev on 23. september. Kevad on kuivem, temperatuurid jäävad +3 kuni +17 kraadi vahele, kevadine pööripäev on 23. märts.
TEGEVUSED Scandic Palace usub, et kui ettevõtte seisukohalt on toode kvaliteetne, siis kliendi seisukohalt võib see olla ülikvaliteetne, mille eest ei olda valmis maksma. Asja otsustab enamasti lõpptarbija, kes annab mõista, kui palju ta mingi toote või teenuse eest on valmis maksma. Klienditeekonna haldamisega tulevad toime olulisi teeninduspädevusi (sh terviklik mõttelaad, teeninduslik mõttekultuur ja -hoiak) valdavad töötajad. Töötajad peavad lisaks erialateadmistele ja -oskustele valdama ka nn metatasandi oskusi -loovus, paindlikkus ja kohanemisvõime. 5. TOIMIVUSE MÕÕTMISEGA SEONDUV Kuigi otsustavad on toodete kvaliteet ja kliendi rahulolu, hinnatakse hotellis tulemuse õnnestumist või ebaõnnestumist protsesside jälgimise ja hindamise põhjal. Scandic Palace mõõdab oma protsesse käibe kasvu, kliendirahulolu, kliendikaebuste, töötajate rahulolu ning turuosa järgi. Joonis 1
Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid. Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna õppima Dresdeni. Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. Sündinud 20. märts 1898 Peterburi kubermang Surnud 8. jaanuar 1954 Pariis Tegevusala graafika Tuntud teoseid ,,Põrgu"
päikesekiirguse maale, kuid see ei peegeldu tagasi maailmaruumi ning maapind soojeneb ning sellega kaasneb kliima soojenemine ning liustike sulamine, mis põhjustab maailmamere tõusu. Kas sinu kodukoht asub merelisema või mandrilisema kliimaga alal? merelisema kliimaga alal. Mida näitab tuuleroos? Kuidas sellist diagrammi koostatakse? Tuuleroosilt on näha, millised tuuled olid vaatlusperioodi jooksul valdavad. Millised tegurid mõjutavad Läänemere vee omadusi? Atlandi ookean, seda ümbritsevad 9 arenenud tööstuse ja põllumajandusega riiki. Miks on Läänemeri üks reostunumaid siseveekogusid maailmas? Sest seal on väike veemass ja kehv veevahetus. Seda ümbritsevad 9 arenenud põllumajanduse ja tööstusega riiki, kust satub vette fosfori-ja lämmastikuühendeid. Miks sõlmitakse rahvusvahelisi kokkuleppeid Läänemere kaitseks?
PINNAMOOD Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. MULLAD Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. Arvan, et mullad on piisavalt viljakad. INDIA KLIIMA India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk. Kliima on tugevalt mõjutatud igaaastastest mussoonidest.
Võrtsjärv on rohkelt toitaineid sisaldav järv. Järve reostavad väetisained (lämmastik ja fosfor) pärinevad ümbritsevatelt põldudelt ning valgala piiresse jäävate linnade (Valga, Viljandi, Tõrva) ja väiksemate asulate reoveest. Seetõttu on viimastel aastatel järvekallastel roostik kiirelt laienenud ja elustiku liigilisuse mitmekesisus vähenenud. Võrtsjärve vee soolsus 0. Vesi on sogane, kollakasroheline või rohekaskollane, läbipaistvusega 1 m ringis. Vetikate seas on valdavad sinivetikad. Sogasust suurendab ka lainetuse poolt põhjast ülestõstetud 4 muda. Elustik- taimed, loomad Võrtsjärve ääres pesitseb palju linde ning järv on tähtis peatuspaik ka rändlindudele. Võrtsjärvel ja selle lähiümbruses on määratud 214 linnuliiki, kellest kindlaid haudelinde on 139 liiki, neist 56 vahetult järvel. Järves elab 35 liiki kalu. Peamisteks kaladeks on koha, angerjas, latikas ja haug. Palju on
a. vabanes Suurbritannia ülemvõimu alt. Lääneosa hõlmab mägismaa, idaosas on 600-700 meetri kõrgune lavamaa. Palju on maavarasid. Subtroopilise kliimaga aladel kasvatatakse riisi, banaane, tsitrusvilju, maisi, suhkruroogu ja tubakat. Karjamaadel peetakse veiseid, lambaid ning kitsi. Svaasimaa Svaasimaa Kuningriik asub Lõuna-Aafrikas, ta piirneb kolmest küljest Lõuna-Aafrika Vabariigiga ja idas Mosambiigiga. Valdavad on kõrglavad ja mäestikud. Tugeva päritava monarhiaga Svaasimaa on riik, kus nüüdisaegse mitmeparteilise valitsuse nõudmine on minevikutavadele väljakutseks. 1986. aastal kuningaks kroonitud Mswati III on valimiskorda põhjalikult uuendanud, kuid parteipoliitika on ikka veel seadustamata. Svaasimaa jaguneb kolmeks piirkonnaks: mägine kõrgveld läänes, rohumaadega kaetud keskveld riigi keskosas ja madal põõsaveld idas. Kõrgveldil on niiske ja mõõdukas
Kliima on suhteliselt jahe ja pilvine. Keskmine temperatuur on talvel 0° ja juulis 16°. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on 500-700 mm/a, mägedes üle 1000 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib ainult mägedes. Suved on soojad ja talved on külmad, vahetevahel ka soe, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aasta läbi. Mullad Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. On olemas segametsade kamar-leetmullad, metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. On olemas ka üsna viljakad mullad, seal kasvatatakse järgmiseid viljasorte nisu, oder, mais ning suhkrupeeti. Teistes kohtades, kus on ebaviljakad mullad kasvatatakse rooste, kartulid ja teised ahterkultuurid. Sellest järeldub, et loodustingimused ei ole eriti soodsad
Sellisel juhul S8 rõngad katkevad ja ühinevad omavahel pikkadeks siksakilisteks ahelateks (500 000...800 000 aatomit). Edasisel kuumutamisel üle 300°C jääb sulaväävel pruuniks, kuid muutub taas vedelamaks, kuna polümeerid lagunevad. Tavalisel rõhul väävel keeb temperatuuril 445°C. Keemistemperatuuri lähedastel temperatuuridel on väävli aurus valdavad S8 molekulid, kuid mida kõrgem temperatuur, seda rohkem nad lagunevad, moodustades kollakaspunaseid molekule S6, kirsipunaseid molekule S4 ja lillakassiniseid molekule S2. Seetõttu pole väävli aurul kindlat molekulmassi. Temperatuuril üle 800°C valdavad S2 molekulid. Temperatuuril üle 1500°C on
toitaineterikkam viirsavi. Saare lääneosa on liivane, keskosas asuvad rabad ja soostuvad Tihu järved. Hiiumaa loopealsetel on õhuke mullakiht mis katab paekivitasandikke. ( 9 ) Tähelepanuväärne on Hiiumaa liigirikkus. Siin kasvab ligi 1000 liiki kõrgemaid taimi. Üle 50 taimeliigi on võetud kaitse alla, näiteks jugapuu, luuderohi, rand-ogaputk ja pisilina. Hiiumaa paikneb piirkonnas, kus on üleminek okasmetsadelt laialehistele metsadele. Hiiumaa loodusmaastikes valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. ( 3 ) 13 8. Loomastik 8.1. Saaremaa loomastik. Saaremaal on esindatud ka suur hulk haruldasi loomaliike - alates putukatest ja lõpetades hüljestega. Väikseimate kaitstavate loomaliikide hulka kuuluvad mustlaik-apollo liblikad ja viinamäe teod. Saaremaa rannikualad on hüljeste elupaigaks
!!! a. Ekspordi osas: b. Impordi osas: Märkus! Olen teinud need käsitsi viimasele lehele! 9. Vasta töölehe vastuste/leitu põhjal küsimustele. a. kas riigi kaubandusbilanss on positiivne või negatiivne ja kuidas see mõjutab riigi majandust: Negatiivne, sest import ületab ekspordi. Halb majandusele, sest ülesanne oleks saada riiki raha sisse (mida saaks ekspordiga) mitte anda seda välja (import) b. kas riigi ekspordis on valdavad valmistooted või tooraine – Valdavalt tooraine. Millele see viitab (areng!!) - Riik ning arengut ei saa puhtalt panna paika mingi ekspordiga. Seega ei viita see, mida riik ekspordib absoluutselt mitte millelegi. Küll aga koos muude arengut näitavate teguritega saab arutada arengu üle, kuid mitte ühe teguriga nii nagu ma peaksin seda praegu tegema. Arengust saaks ka rääkida, kui ma teaksin, et ta näiteks ennem eksportis vähem vms, aga ka need andmed puuduvad võrdluseks.
Eesti loomastik Allikas: Vikipeedia Eesti loomastik ehk Eesti fauna on üldmõiste, mis hõlmab endas Eestis looduslikult elavaid, juhukülalisena Eestisse sattuvaid ja inimese poolt koduloomadena peetavaid loomi. Käesolev artikkel keskendub neist kahele esimesele. · Eesti zoogeograafiline kuuluvus Üldiselt on Eesti üleminekualaks Lääne-palearktilise ja Ida-palearktilise subregiooni vahel. Loomastikus on valdavad transpalearktilise, ka holarktilise, Eurosiberi ja Euroopa levikuga liigid. Merefauna järgi (Läänemeri) kuulub Eesti Ida-Atlandi boreaalsesse subregiooni. Siseveekogude fauna põhjal kuulub Eesti Palearktilise regiooni Vahemere subregiooni Balti provintsi. Eesti on oma asukoha tõttu väga paljude liikide levila piiril (enamasti põhja- või läänepiiril) mistõttu põhja-, lääne-, ja idapoolsete naaberaladega võrreldes on siinne fauna suhteliselt liigirikkam. Eesti fauna koostis
Nendel loomadel on kõrgel tarenenud närvisüsteem. Mõned delfiiniliigid harjuvad hõlpsasti vangipõlvega, ilmutades hämmastavaid võimeid individuaalseks ja grupidressuuriks. Nad õpivad kiiresti selgeks tsirkusetrikud, võivad käskluste peale täita mitmesuguseid ülesandeid. Nad võivad leida ja tuua teatud värvid asju ja suudavad meelde jätta juhuslikke arvudejadasid. Paljud uurijad on veendunud, et delfiinid on sama arukad kui simpansid. Delfiinid valdavad keerukat helisignalisatsiooni, saates välja ja võttes vastu nii tavalisi kui ka ultrahelisid laias diapasoonis. Delfiinidel on hästiarenenud kajalokatsioonivõime, mille abil nad leiavad toitu, orienteeruvad vee all. Delfiinid otsivad saaki, saates välja ultrahelisignaale, mida tekitavad õhukottide abil, mis on ninaõõnega ühenduses. Signaalid peegelduvad kaladelt tagasi ja jõuavad kajanana delfiini sisekõrva. Kaja järgi leiabki delfiin kalu üles. KAJALOKATSIOON
VII heidetud tuumapommidel oli see kuni 20 kilotonni). Üks selline relv võib täielikult hävitada kõik ehitised mitme tuhande ruutkilomeetri suurusel alal ning radioaktiivselt saastada mitmesaja tuhande ruutkilomeetri suuruse ala. Esimesed aatompommi katsetused tehti USAs 16. VII 1945. NSVL toimusid esimesed katsetused 1949.a augustis, Suurbritannias 1952a., Prantsusmaal 1960 ning Hiinas 1964. Peale nimetatud suurriikide, valdavad aatompommi arvatavasti ka Iisrael, India, Pakistan ja Korea.
loomulikult oleks olnud kui terve klass kes koos alustas lõpetaks ka koos, aga see ei ole üheski klassis nii, ikka on neid kes välja langevad. Loodan, et rohkem meid välja ei lähe ja me saame lõpuni koos olla. Kooli üldise seltskonnaga olen ma väga rahul. Kõik on sõbralikud ja abivalmis ja ma poleks kunagi uskunud, et ma nii palju uusi sõpru endale saan. Õpetajad on väga abivalmis aga kui vaja siis karmid ja panevad ikka oma sõna maksma. Oma õppeainet mida õpetavad valdavad väga hästi ja õpilastele saab kõik kiiresti selgeks. Kõige paremini on mulle õpetajatest meelde jäänud geograafia õpetaja Ene Külaots ja suhtlemispsühholoogia ja inimeseõpetuse õpetaja Astrid Sinisalu. Õpetaja Sinisalu teeb oma tööd suure kiindumuse ja kirega. Seda on hea vaadata kui keegi on nii pühendunud oma erialale ja talle kohe meeldib õpetaja olla. Õpetaja Külaots on meelde jäänud eelkõige
Minnesota Ajalugu Esimesed eurooplased, kelle saabumine Minnesotasse on dokumentaalselt tõestatud, olid prantslased Pierre Esprit Radisson ja tema õemees Medard Chouart, sieur de Grosseilliers, kes uurisid 1650. aastal maa põhjaosa. 1679. aastal kuulutas maadeuurija Daniel Greysolon, sieur Duluth, regiooni formaalselt Prantsuse kuningas Louis XIV valduseks. Indiaanlastest asutasid ala Minnesota siuud dakotad. Pärast 1700. aastat saabusid Minnesotasse odzibveid. 1763. aastal pidid prantslased maa loovutama Inglismaale. Suure Louisiana maaostuga said 1803. aastal territooriumi valdajaks Ameerika Ühendriigid. 1819. aastal rajati esimene püsiasula Ft.St. Anthony (praegune Ft. Snelling). 1837. aastal hakkasid idast saabuma suuremad kolonistide hulgad ja 1849. aastal sai Minnesota territooriumi staatuse. Rohkest indiaanisõdade lahingutest oli veriseim 1862. aastal toimunud Woods Lake'i lahing, kus Väikese Vare...
Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu. Austraalia pealinn on Canberra mis asub 15257 km kaugusel Tallinnast. 2 2 Pinnamood Austraalia pinnamoes on valdavad tasandikud. Orograafiliselt jaguneb Austraalia kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave'i, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga. Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb, lõunarannikul paikneb karstireljeefidega lubjakivine Nullarbori tasandik. Keskmadalik hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas
laule kirjutavad, millest luuletajad luuletavad. Kunstnikud maalivad lõuendile ühe armastusloo, tantsijad väljendavad oma kehakeelega tundeid armastatu vastu, kirjanikud kirjeldavad romaanides armunuid, isegi märulifilmist võib leida stseeni, mis on pühendatud armastusele. Inimese jaoks on armastus, mehe ja naise vahelised suhted olnud alati üks suur müsteerium. Tegelikud peame õnnelikud olema, et meie meeli aeg ajalt sellised tunded valdavad. Armastus on üks suur inspiratsiooniallikas, eriti loomeinimestele. Marie Under poleks Marie Under, kui tema looming ei sisaldaks kergelt sensuaalse alatooniga või meelierutavaid luuletusi. Jaan Tätte ei oleks Jaan Tätte, kui ta ei räägiks romantilistest hetkedest meeste ja naiste elus. Minu üks lemmikutest kirjanikest on Paulo Coelho. Minu lemmik raamat tema kõikidest teostest on Alkeemik. Ma leian, et see raamat avas mu silmad. Kui lõpetasin selle lugemise, panin rohkem tähele enda
sisuliselt mõistatuseks, kuna ei ole veel päris kindlalt selgeks tehtud, millised on päris tema maalitud ikoonid ning millised on tema nimele omal ajal lihtsalt omistatud. Ikoonide maalimisel kehtisid kindlad kiriku poolt kehtestatud reeglid. Erinevad stseenid paigutati vöötidena üksteise peale või väiksemad pildid raamina ümber suurema. Pühakuid kujutati askeetidena ja pikaks venitatuina. Näos olid valdavad suured tumedad silmad Skulptuur ei olnud Venemaal eriti arenenud, valmistati üksikuid pisikesi puukujusid. Omapäraseks ja iseseisvaks jäi vene kunst kuni 18.sajandi alguseni, mil tsaar Peeter I ,, raius akna Euroopasse".
Poolustel leidis aset mandrijäätumine. Kiiresti kasvas maismaaselgroogsete ja lülijalgsete mitmekesisus. Osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid roomajad. (354-292 mln a) Perm Kasvas paljasseemnetaimede osatähtsus. Kasvas luukalade mitmekesisus. Tekkis Pangea hiidmanner. Ajastu lõpul leidis aset Maa ajaloo suurim massiline väljasuremine, hävis 90% mereliste selgrootute rühmadest. (292-250 mln a) (Keskaegkond) Triias Maismaataimede hulgas olid valdavad paljasseemnetaimed, okas- ja hõlmikpuud, palmlehikud ning sõnajalad. Roomajate mitmekesisus kasvas: ilmusid kala- ja tiibsisalikud ning dinosaurused. Väiksed imetajad. (250-205mln a) Juura Suurenes roomajate mitmekesisus. Ilmnusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. (205-142 mln a) Kriit Ilmusid õistaimed, mis hakkasid ajastu teisel poolel maismaataimestikus domineerima. Jätkus suurte roomajate kõrgaeg nii maismaal, meres kui ka õhus. Kriidi lõpul
· Ühildumine seisund, kus 'MINA'- kogemus on sümboliseeritud 'MINA'- pildis. · Ühildumatus mina ja kogemuse vahel osutab erinevusele 'MINA'- taju ja tegeliku kogemuse vahel. · Empaatia teise inimese sisemise taustsüsteemi tajumise akt, mil tajutakse täpselt hõlmates emotsionaalseid kompanente ja tähendusi justkui olles teine inimene, kuid mitte kaotades 'justkui' tingimust. · Ekstensionaalsus viitab tajule, mis on eristunud, kus valdavad faktid, kus ollakse teadlik nii ajaruumi suhetest kui erinevatest abstraktsuse tasemetest. · Intensionaalsus kirjeldab kaitseseisundis oleva inimese käitumist: jäikus, üleüldistamine, abstraheerumine tegelikkusest, kogemuse tinglik hindamine. · Kogemus kõik, mis psühholoogilise loomuga, organismis mingil ajahetkel toimuv ükskõik kas teadvustatuna või vaid potentsiaalselt teadvustatuna.
Riigi tööleht 3 – metsandus, kalandus, põllumajandus. Märts 2010 Riik:Suurbritannia Nimi: Metsandus 1. Ava järgmine link. http://www.fao.org/forestry/country/57478/en/ . Vali oma riik. Leia vastused järgmistele küsimustele. 1. Kui suure osa riigi pindalast katavad metsad (%)? 2. Millised on valdavad puuliigid?Leidsin esimeselt töölehelt, et peamised puuliigid on tamm, pöök, mänd, kask. 3. Leia 2-3 riigi metsa/metsanduse kohta sobivat fakti/iseärasust/probleemi, mis Sinu arvates on iseloomulikud just Sinu riigile. Puudus info. 2. Lingilt http://www.fao.org/forestry/country/en/ vali oma riik. Avaneb kaart, millelt näed metsade paiknemist riigis. Lehe vasakus servas saad menüüst valida lingi metsatüüpide kohta /forest types . Kopeeri kaart
Sümpatiseerib see kirg,kuidas Under tormiliselt suudab lõpuni vesta elu võlusid ja valusid ning mis ometigi teevad meist need inimesed,kes hoolimata saatuse hoopidest oskavad nautida hetke ja tunda rõõmu kõigest uuest. Luuletus"Meeletus" Jääb mulje,et Maria Under ei karda väljendada oma kirge mõne meessoost isiku vastu.Seda kirjeldab kõige enam minu arvates antud luuletus.Nii nagu pealkirigi ütleb,siis on tegemist millegi meeletuga.Autor kirjeldab väga hästi neid tundeid,mis teda valdavad,kui ta kohtub oma kallimaga ja kui armastatu temaga räägib.Selles väljendub minu meelest tõeline soojus ja hoolivus.Miks luuletus mulle nii palju sümpatiseeris?Arvan,et see tekitas sellise meeldiva tunde,et Under ei olnud üleolev tavarahva suhtes,vaid mõtles samu mõtteid kui ülejäänud ühiskond.Selle luuletuse tulemusel võib väita,et olenemata ajastust,siis armastus pole kaotanud seda endale omast metsikust ning kõigil on need samas soovunelmad.Kirjanik on väga hästi
Enamikus arengumaade suurtes linnades toimub indrustaliseerimine. Demograafilisest plahvatusest ja sisserändest juurdekasvu nim. ülelinnastumiseks. Linnade laienemine ja sisestruktuur: linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: Kesklinn-ärila, kus ülekaalus on kaubandus-ja kontoripinnad; üleminekuperiood-agul: segahoonestus, kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud:soositud elamispiirkond; vana tööstuspiirkond- kaubandus-või elamispiirkond; madala maksumusega elurajoonid; kõrge maksumusega elurajoonid; uuskeskus; uus tootmise piirkond(nt lennuvälja juures); uus (raske)tööstuspiirkond; vanad ja uued keskklassi elamurajoonid(korrusmajad); eeslinn, vaid eliidi elumajad; regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal. Kesklinna moodustab enamasti ajalooline linnasüda
aastal valminud Orpheus on esimene terviklik ja väljendusrikas ooper. Barokk saab virtuoosse soololaulu kuldajastuks. Selles ooperis on esimene tõeliselt virtuoosne aaria. Monteverdi on niinimetatud erutatud laulustiili rajaja. Barokkajastu kunstile iseloomulikud jooned kandusid ka ooperisse: lopsakalt dekoratiivne lavakujundus; uhked kostüümid; võimsad lavaefektid; keeruliste kaunistustega meloodiad, mis väljendasid afekte; muusikalised numbrid järjestati kontrastselt. Barokkooperis on valdavad soolonumbrid, harvem kasutati koore. Süzee võeti antiikmütoloogiast või ajaloost. Muusika valitsab sisu üle. Poppea kroonimine (1642) - esimene säilinud ajalooline ooper. Tegevus toimub I sajandi teisel poolel, keiser Nero valitsemise ajal Roomas. Traagika ja koomika on ühendatud samas teoses. Valitsevad kaks hingeseisundit, armastus ja armukadedus. 1637. aastal rajati esimene ooperiteater Veneetsias (varem toimusid ooperietendused õukonnas),
Ürgne regilaul oma õiges keskkonnas jättis talle võimsa mulje. Seepeale asus ta tõsisemalt läbi töötama folkloorialast materjali ja seda järjest enam ka oma loomingus kasutama. Tormise koorilooming jaguneb kahte valdkonda: folkloorne, mille aluseks regilaul ja mittefolkloorne, mille aluseks on luuletajate tekstid. Erinevalt eelkäijatest on Tormis vähe kirjutanud koorimuusikat traditsioonilises koorilaulu vormis. Tema loomingus on valdavad kaks printsiipi: 1. suurteosed, mis on keerulise muusikalise arenduse ja sageli põnevate saateinstru- mentidega. Näiteks: Ood meeskoorile, orelile ja löökpillidele ,,Laulja" (sõnad K.J.Peterson). Teos on pühendatud Gustav Ernesaksale, keda kujutatakse ,,laulja" ja ,,valguseallikana" ja muusikast käivad läbi ka kaks tema tuntud laulude meloodiat (,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Lauliku talve- üksindus").
1960. aastate keskel sai just Tormisest see helilooja, kes tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse helikeele, nagu klastrid ja kunstlikud helilaadid ("Hamleti laulud" 1964/65, "Maarjamaa ballaad" 1969), kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed ("Pikse litaania", 1974 ). Palju uusi kõlavõtteid on miniatuuridetsüklis "Looduspildid" (1964-69, alaosadega "Kevadkillud", "Suvemotiivid", "Sügismaastikud", "Talvemustrid" ). Tema loomingus on valdavad kaks printsiipi: 1. suurteosed, mis on keerulise muusikalise arenduse ja sageli põnevate saateinstru- mentidega. Näiteks: Ood meeskoorile, orelile ja löökpillidele ,,Laulja" (sõnad K.J.Peterson). Teos on pühendatud Gustav Ernesaksale, keda kujutatakse ,,laulja" ja ,,valguseallikana" ja muusikast käivad läbi ka kaks tema tuntud laulude meloodiat (,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Lauliku talve- üksindus").Meeskoorile loodud ,,Maarjamaa ballaad" on poliitilise alltekstiga ja väga
Andmed töö autori (koostaja) ja juhendaja kohta kirjutatakse 14 punkti. Tiitellehel pole lubatud poolitused ja lühendite kasutamine. Töö iseloomu määratlemisel kasutatakse mõisteid "uurimistöö", "kodu-uurimistöö". Uurimistöö keel Uurimistöö keeleks on üldjuhul eesti keel. Vastava kokkuleppe alusel töö autori ja juhendaja vahel võib töö keeleks olla ka mõni teine keel, eeldusel, et nii töö koostaja kui juhendaja seda keelt valdavad. Võõrkeeles kirjutatud tööle lisatakse eestikeelne kokkuvõte. Töö keel on rangelt teaduslik ja selle tagamisel peetakse silmas järgmisi nõudeid: · sõnastus peab olema korrektne ja loogiline ning vastama kasutatava keele ortograafiale; · kasutatakse üldtunnustatud terminoloogiat ja lühendeid; · väljenduslaad peab olema lihtne, tuleb hoiduda paljusõnalisusest; · välditakse võõrsõnadega liialdamist ja tõlkevääratusi;
A) Austraalias on põllumajanduslikult kasutatavat maad kokku vaid 5%. Austraalia maakasutus Põllumaa Rohumaa Metsamaa Muu maakasutus 6% 21% 19% 54% B) Pinnamoes on valdavad tasandikud, mis võimaldab põldusi rajada, kuigi on ka mäestikke, näiteks Suur-Veelahkmeahelik Idaosas. Segav faktor on muidugi ka kõrbed - seal põllumajandusega ei tegelda. Austraalias leidub ka savanne kus ei ole samuti piisavalt head tingimused, et tegeleda põllumajandusega. C) Austraalia kliimavööde on enamjaolt troopiline, kuid põhjaosas lähisekvatoriaalne ning lõunaosas lähistroopiline. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C(juunis), suvel
vanim metsakaitseala. Seal paikneb praegu eesti Maaülikooli alla kuuluv sihtasutus Järvselja Õppe- ja katsemetskond. 3 4 Pinnamood,-vormid Võnnu vald paikneb Ida-Eesti Peipsiääre madalikule iseloomulikul lauskmaal. Valla pinnakate koosneb peamiselt liivakividest ja aleuroliitidest. Pinnakatte paksus külades on kuni 90 meetrit. Meeksi vald paikneb Peipsi madalikul, kus valdavad metsa- ja sooalad (Esäkeste, Pedaspää, Meerapalu ja Uulika soo). 5 Veestik Selgjärv- looduslik järv, Ida-eesti vesikond, Peipsi almvesikond. Pruuniveeline düstroofne järv. Pindala 2,2ha, pikkus 459m, laius 90m. Kaldajoone pikku 1166m. Apna jõgi- ida- eesti vesikond, Peipsi alamvesikond. Tumedaveeline ja humiinaineterikas jõgi.
(Tööjõud (hulk, kvaliteet, hind), tooraine ja energia (maavarad ja energiaallikad), tarbijalähedus, koostöö teiste ettevõttetega, kapital, turg) 4. Selgita, miks tekkisid rahvusvahelised firmad. Too näiteid. Tihedas konkurentsis oli vaja saada toodete hind madalamaks ning kasvas vajadus odavamale tööjõule, toorainele, suurem pääs turgudele. 5. Analüüsi rahvusvaheliste firmade mõju. Rahvusvahelised ettevõtted on tugevalt kapitaliseeritud ja valdavad uusimat tehnoloogiat, on neil maailma majandusele suur mõju. Ettevõtte poliitikast sõltub, mis riikidesse ta oma tehased rajab, kellelt allhankeid tellib ja millistes maades müüki korraldab. Rahvusvahelised ettevõtted mõjutavad seega suurel määral investeeringute liikumist ja riikidevahelist kaubandust ning reklaami kaudu ka tarbijate ostukäitumist. 6. Millised muutused on toimunud tootmises ja selle paigutuses? Too näiteid tekstiili- ja rõivatööstuse kohta. 7
Põllumajandus Haritavat maad on 33% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Peale põllumajandus saaduste tootmise peab
töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis looduslikult metsi moodustada ainult kuusk ja mänd, kase- ja haavapuistud on ajutised. Inimese vahelesegamiseta asenduvad need arvatavasti lõpuks okaspuumetsadega. mänd 39,2 %,kask 28,4 %,kuusk 23,6 %,lepp 6,4 %,haab 1,7 %,tamm 0,7 % Metsarikkamad riigid: Euroopas- Rootsi, Saksamaa, Soome, Prantsusmaa, Rumeenia Maailmas- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, India
-Maardu j2rv *L6una pool on sooj2rvesid -Velise j2rv, Kaisma j2rv. *Kliima: kuulub L22ne-Eesti kliima valdkonde, kus ilmastikku m6jutavad L22ne-ja Loode 6humassid. Tugev tuulesus, sademete hulk kasvab l22nest itta. Ilmastiku mandrilisus suureneb Ida-ja L6una suunas. *Muld ja taimkate: Muldade l2htekivimiks on valdavalt lubjarikas moreen. Mist6ttu nad on toitainete rikkad. Sageli 6hulised kivised ja p6uakartlikud(sest sademed kaovad maa alla, kuna seal on karst). Valdavad r2hkmullad. (Paekivisodi, toitainete rikas). Liivastel aladel levivad leetmullad(toitainete vaine muld). Kesk-ja L6unaosas levivad soomullad (liigniisked; gleistumine- k6rgvee t6ttu tekivad savimineraalid. Mulla horisanti ilmuvad hallid-sinakad gleipesad v6i horisont). Looduslikult levisid harjuslavamaa p6hjaosas loometsad, mis on aga inimese poolt h2vitatud. Loometsa j22nusk: Jyri Tammik (looduskaitseala) Looduslikud on mingil m22ral laanemetsad.
pärimislepingus) on potentsiaalne pärija. Tema pärimisõigus selgub alles pärast pärandi avanemist. Alles siis selgub, kellel on õigus pärida, s.o õigus pärand vastu võtta, see vast võtmata jätta või pärandist loobuda. Alles pärandi vastuvõtmisega tekib pärija, kellele on pärandaja õigused ja kohustused üle läinud. Pärandvara jääb pärandi vastuvõtnud pärijate kaasomandiks ning kaaspärijad valdavad, kasutavad ja käsutavad seda asjaõiguse normide kohaselt. Pärimise aluseks võib olla: * seadus; * testament; * pärimisleping. Need pärimise alused on oma jõult erinevad. Eelkõige lähtutakse pärimislepingust, kui lepingut ei ole või see ei hõlma kogu pärandit või jääb pärimine pärimislepingu järgi ära muul põhjusel, on pärimise aluseks testamendis väljendatud pärandaja viimne tahe. Juhul kui ka testamenti ei ole või ei saa seda kohaldada, toimub pärimine
2.7.LINNADE LAIENEMINE JA SISESTRUKTUUR. Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: 1).kesklinnärila, kus ülekaalus on kaubandus ja kontoripinnad; 2)üleminekupiirkondagul; segahoonestus, kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud; soositud elamispiirkond; 3)vana tööstuspiirkond; 19.20.saj. tööstusvõi ladude piirkond, mis on nüüdseks sageli ümber ehitatud kaubandusvõi elamispiirkonnaks: 4)madala maksumusega elurajoonid; 5)kõrge maksumusega (eliidi)elamurajoonid; 6)uuskeskus (edge city); 7)uus tootmise piirkond, nt. Lennuvälja juures; 8)uus (raske) tööstuspiirkond; 9)vanad ja uued keskklassi elamurajoonid (korrusmajad);
(vastupäeva). Antitsükloni keskel õhk laskub. · Õhurõhu järgi nimetatakse tsüklonit sageli ka madalrõhkkonnaks ja antitsüklonit kõrgrõhkkonnaks. · Suurem osa tsüklonitest tekib frontidel ookeani kohal. · Maa pöörlemise tõttu liiguvad parasvöötmes need erineva õhurõhuga aladest koosnevad suured õhukeerised läänest itta, pannes nii aluse suhteliselt püsivale läänetuulte süsteemile. · Ka Eestis on valdavad läänetuuled, mis kannavad siia Atlandi ookeanil kujunenud õhku. · Tsüklonitega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sula. · Antitsüklonid toovad selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud (Skandinaavia maksimumi puhul), talvel aga käre pakane (Siberi maksimumi korral) · Tsükloneid enam sügisel ja talvel, antitsükloneid kevadel ja suvel
liikumine (vastse staadium), ainevahetuse lõppprodukt on lämmastikku sisaldav (põhiliselt kusiaine ehk ammoniaak) Loomaliike on väga mitmesuguseid, enamus heterotroofid, paljud ei saa elada ilma autotroofideta (elavad nendega sümbioosis) Mille järgi organisme liigitatakse? · Rakuehitus: tuumaga ja ilma tuumata (eristatakse bakterid ja kõik ülejäänud) · Rakkude paljususe järgi: üharakulised ja hulkraksed Valdavad loomaliigig Maal on putukad. 75% (lülijalgsed + äblikud ja vähid) · Loomade väliskuju e. morfoloogia kujuõpetus · sümmeetria (loomorganismid on ehitatud teatud seaduspärasuse järgi) · kuidas paiknevad organid e. anatoomia · iga organ on ehitatud omamoodi, erinevad koed, millel igaühel oma funktsioon ja ülesanne e. histoloogia
mängida, olgu see siis värviliste kätejälgedega oma toaseina määrimine või lihtsalt värviraamatute kallal töötamine. Nii soovisin ka nüüd võtta oma töö aluseks just värvid. Minu loovtöö eesmärk on arendada oma maalitehnikat ja õppida tajuma erinevaid värvinüansse, lisaks püüda siduda emotsioone ja tundeid värvidega. Olen olnud alati huvitatud inimeste mõttemaailmast ning sellest, kuidas on see mõjutatud erinevatest mälestustest ning tunnetest. Meid kõiki valdavad pidevalt eri sündmustikest tingitud mitmesugused emotsioonid. Mul on aga küsimus, miks mõjutavad värvid inimeste tundeid? Miks tekkitab punane inimestes viha ja ärevust? Miks tajume sinist kui külma tooni ning miks tekitab see meis kurbustunnet? Miks seostavad inimesed juba lapsest saadik kollast rõõmu ja helgusega? Ühest vastust ei näi olevat kellelgi. Ometi on kunstnikud juba aegade algusest tunnete väljendamiseks ja edasiandmiseks kasutanud värve.
Kõige paremad mehaniseeritud põllumjandause jaoks on lammimullad, mis paiknevad jõgede orgudes ja kallastel, sest on erosiooni vastu suhteliselt kaitstus. Kohvi – ja teised istandused asuvad peamiselt vulkaaniliste muldade peal, millel on suur tootlikus kui kaitsa seda erosiooni eest. Andidest ida poole on muld leostunud, madala pH-ha ja vähe viljakad. Suurbritannia madalikel valdavad enamasti lehtmetsadele iseloomulikud pruunmullad. Mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad, tänu hummusekihile ning saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme. Mullad on väga viljakad tänu pidevale uuenemisele ja rohketele sademetele. Seega on suurbritannia mullad põllumajanduseks väga sobilikud ja hea viljakusega.
Tõrjutus ühiskonnas. Ühiskonna sidusus. Ühiskonna sidususe tagab kodakondsus ja poliitiline kultuur. Sotsiaalne tõrjutus on seisund, milles inimene ei osale (või osalevad minimaalselt) ühiskondlike hüvede jaotuses, võimusuhetes ja kultuurielus. Peamisteks põhjusteks peetakse vaesust, madalat haridust, regionaalset, kultuurilist ja keelelist suletust. 16. Modernism ja postmodernism Modernism- inimesed uskusid progressi ehk usuti et inimkond areneb edasi, olukord läheb paremaks. Olid valdavad suured lood ja teooriad. Postmodernism- 20 saj esimene pool. Paljud inimesed ei usu progressi, ühiskonna taandareng, suuri lugusi enam ei ole.
SQL SQL ajalugu ja areng 21. sajandi esimese kümnendi alguses on andmebaasisüsteemide turul valdavad andmebaasisüsteemid, mis kasutavad SQL (Structured Query Language) keelt, mis omakorda põhineb (aga mitte kõiki Codd'i ettepanekuid arvesse võttes) Edgar F. Codd'i esialgsel relatsioonilise mudeli kirjeldusel. 1970-ndate keskel loodi IBMi uurimislaboris relatsioonilise andmebaasi prototüüp System R. Andmetega töötamiseks kasutati selles keelt SEQUEL (Structured English Query Language), mida võib pidada SQL keele esimeseks versiooniks. Keelt kirjeldati 1976 a. novembris
mõistused" (51%). Teisele kohale jäi, et juhtkond ei olnud ideed ära ostnud (31%). Kolmas oli kommunikatsioon ja neljas, et töötajad ei tulnud muudatustega kaasa. Economist Intelligence Uniti toimetusjuht Robin Bew ütleb: ,,Muudatuste juures on inimeste pool alati keeruline osa. Tihti arvavad juhid, et kui protsessid ja tehnoloogia on paigas, siis inimesed tulevad kaasa. Uuring näitab, et nii on see vaid harvadel juhtudel. Edukad muudatuste tegijad on need, kes valdavad inimeste veenmise kunsti.". (Economisti Intelligence Uniti uuringust ,,Managing changes successfully" (märts-aprill 2008). Vastuseis Üldiselt võime jagada muudatuste läbiviimise protsessi kolme etappi: vastuseis, nende ületamine ja kaasamine. Tavaliselt iga uue asja või muudatuste läbiviimisel kohtab ka vastupanu, mille suurus sõltub töötaja: vanusest, soost, isiksusest, motivatsioonist, varasemast muudatuste kogemusest..
Ainult inimesel kui liigil on keeleomandamisvõime. Loomad, linnud, putukad jms suhtlevad ka ja neil on omamoodi keel, kuid seda ei saa keerukuse poolest võrrelda inimkeelega. 2. Keelt võib vaadelda erinvalt: - Kui sotsiaalset nähtust - Kui kultuurilist nähtust - Kui mentaalset/psühholoogilist nähtust - Kui semiootilist nähtust (märgisüsteemina) - jne 3. Loomulikud keeled: Normaalse kognitiivse arenguga inimesed valdavad mingisugust (mingisuguseid) loomuilikku keelt (loomulikke keeli). Keel on loomulik selles mõttes, et (1) see ei ole tehissüsteem ja (2) esimest/esimesi keelt/keeli omandatakse loomupäraselt keskkonnast (kõik omandavad vähemalt ühe keele varajases lapsepõlves), s.o. mitte grammatikaõpiku järgi. 4. Keel ja keelekasutus: Keel on süsteemide süsteem (koosneb paljudest alasüsteemidest). Keel on struktuuride ja nende kombineerimisreeglite kogum
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
