Turundusega seotud tegurid nt hea ettevalmistusega müügipersonal, teeninduse ja tehnilise abi kättesaadavus, lai toodete valik, garantiid tarbijale (oluline kallite ostude, postikaubanduse, uute toodete puhul). Oskustega seotud tegurid nt eriline anne ja teadmised (konsultatsiooniteenuste ja juriidilise abi korral), kujundusoskus (rõivatööstuses), konkreetse tehnoloogia hea valdamine, võime uued tooted uurimis- ja arendustööde faasist kiiresti turule tuua, oskus teha efektiivsemat reklaami. Organisatsioonlised võimed nt kõrgtasemel infosüsteemid (lennunduses ja majutuses) või võime kiiresti reageerida muutunud turutingimustele. Muud tegurid nt patentide valdamine, kapitali kättesaadavus (kapitalimahukates ja uutes riskantsetes harudes), soodne asukoht (oluline näiteks jaekaubanduses ja teeninduses).
I kooliaste eesti keel 19 nädalatundi II kooliaste eesti keel 11 nädalatundi kirjandus 4 nädalatundi III kooliaste eesti keel 6 nädalatundi kirjandus 6 nädalatundi Õppeainete nädalatundide jagunemine kooliastmete sees määratakse kindlaks kooli õppekavas arvestusega, et taotletavad õpitulemused ja õppe-kasvatuseesmärgid on saavutatavad. 1.3. Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming Keel on rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi kandja. Keele valdamine kõnes ja kirjas on inimese mõtlemisvõime kujunemise, vaimse arengu ning sotsialiseerumise alus ja eeldus. Eesti keele hea valdamine on eduka õppimise eeldus kõigis õppeainetes. Ainevaldkonna õppeainetes omandavad õpilased keele- ja kirjandusteadmisi ning saavad lugemise, kirjutamise ja suhtlemise kogemusi. Teadmiste ning kogemuste alusel kujuneb õpilasest põhikooli lõpuks teadlik, aktiivne ja vastutustundlik lugeja, kirjutaja ning suhtleja.
DEMOKRAATIA ANTIIKAEG Ateena linna ümber koondunud väikeriiki valitsesid kuningad, see oli iseloomulik ka teistele antiikaja linnriikidele. VII saj eKr asendus linnriikide kuningavõim hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti (kr archon ülem, valitseja). Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest nad sattusid järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest suurmaaomanikest. Eriti pahandas rahvast sagedane võlaorjusse langemine. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Kodanikud jagati omandi suuruse järgi nelja varanduslikku klassi. Mida jõukam klass, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim rii...
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk ,,Mees kes teadis ussisõnu" Referaat kirjandusest Nimi 26.11.2013 TALLINN 2013 1. ÜLEVAADE AUTORI ELUST JA LOOMINGUST 1.1 Autori eluloost Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas) on eesti kirjanik. Tema ema on endine Nukuteatri näitleja, isa oli samuti näitleja ja seitse aastat Nukuteatri direktor. Tal on vend sotsioloog Juhan Kivirähk ja õde Tiina Vapper. Kivirähk on abielus Tähekese peatoimetaja Ilona Martsoniga. Neil on kolm tütart: Kaarin, Liisa ja Teele. Kivirähk lõpetas 1988 Tallinna 32. Keskkooli ning see järel läks õppima Tartu ülikooli ajakirjandust, mille ta lõpetas aastal 1993. Selle kohta, miks ta just seda eriala õppis, ütles ta saates Augustivalgus aastal 2003: ,,Lihtsalt ajakirjandus Tartus tundus mulle selline koht, kuhu on väga lihtne sisse saada. Ma kunagi pole tahtn...
Loovustja innovatsiooni tunnustatakse/hüvitatakse. Vigadest õpitakse, neid ei varjata ega karistata. Erineva taustaga inimeste värbamine Koostööd soodustav organisatsioonistruktuur (mitte funktsionaalne eristumine) 22. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) 1) Asjatundlikkus – valdkonna teadmised ja oskused 2) Loovmõtlemisoskus – loovus põhiste protsesside valdamine 3) Motivatsioon – ülesandele suunatud motivatsioon 23. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine („lahkev mõtlemine“) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe parima lahenduse leidmisele.
Loengukonspekt, 2008 lk 34 ULPIAN, Edict, raamat 69: Praetor ütleb: "Nii kaua, kui te ei oma küsimuse all olevat maja läbi jõu, kavaluse või lepingu üleandmise (precarium) läbi, ma keelan teile selle saamiseks jõu kasutamist. Ma ei anna seda rohkema eest kui hoone väärt on. Ma luban menetlust aasta jooksul alates ajast, mil on esimest korda võimalik seda sisse anda." /.../ 2. Selle interdicti väljaandmise põhjus oli, et valdamine oleks eraldi omamisest. Sest võib juhtuda, et inimene on valdaja aga mitte omanik, ning teine võib olla omanik kuid mitte valdaja. Võib ka olla, et üks ja sama inimene on nii omanik kui ka valdaja.29 Valdamine (ius possidendi) on asja üle faktilise võimu teostamine. Kasutamine (ius utendi) seisneb asja kasulike omaduste tarbimises ja asja viljade saamises. Käsutamine (ius disponendi)
alusel tekkiv võim asja üle. Omavaldus: Valdaja valdab asja "nagu talle kuuluvat" (Näide: omanik või isik, kes peab end omanikuks) Võõrvaldus: Valdaja teostab valdust teise isiku eest (näiteks üürnik) Ainuvaldus: Ainult üks valdaja mitmest kaasvaldajast teostab valdust (mitu isikut valdab sama asja): - lihtne kaasvaldus: igaüks võib üksinda valdust teostada - ühine kaasvaldus: valdust võib teostada ainult kõikide poolt ühiselt osavaldus: asja osa valdamine, eelkõige eraldatud eluruumi valdamine 73. Valduse kaitse omavoli vastu. Kaitsefunktsioon: a) kaitsenõuded valduse rikkumise ja äravõtmise vastu; b) eelmise valdaja kaitsenõue praeguse valdaja suhtes; c) kahjutasunõue (valdus kui "muu õigus") d) nõue alusetust rikastumisest (valdus kui sooritusese) 74. Omandi mõiste ja liigid. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada
Turundusega seotud tegurid - nt hea ettevalmistusega müügipersonal, teeninduse ja tehnilise abi kättesaadavus, lai toodete valik, garantiid tarbijale (oluline kallite ostude, postikaubanduse, uute toodete puhul). Oskustega seotud tegurid - nt eriline anne ja teadmised (konsultatsiooniteenuste ja juriidilise abi korral), kujundusoskus (rõivatööstuses), konkreetse tehnoloogia hea valdamine, võime uued tooted uurimis- ja arendustööde faasist kiiresti turule tuua, oskus teha efektiivsemat reklaami. Organisatsioonilised võimed - nt kõrgtasemel infosüsteemid (lennunduses ja majutuses) või võime kiiresti reageerida muutunud turutingimustele. Muud tegurid - nt patentide valdamine, kapitali kättesaadavus (kapitalimahukates ja uutes
omad müügipunktid, madalad jaotuskulud, kiire kohaletoimetamine î turustusalased: kogenud ja tõhusalt tegutsev müügipersonal, kättesaadav ja usaldusväärne tehniline tugisüsteem, ostjate tellimuste täpne vormistus, toodete lai nomenklatuur, kauplemisoskus, pilkupüüdev pakend/kujundus, garantiid î oskustega seotud: talent; kvaliteedi kontrolli võttestiku valdamine, kujundusoskus, eritehnoloogiate kogemuslik valdamine, leidlik ja lööv reklaam î organisatsiooniga seotud: infosüsteemi vastavus eesmärkidele, võime turu nõudlusele kiirelt reageerida, juhtimisoskused ja -kogemused î teised: soodne maine ostjate hulgas, madal üldkulude tase, sobiv paiknemine, kliendi meeldiv ja viisakas kohtlemine, juurdepääs finantsvahenditele, patendikaitse. 5 BCG maatriks McKinsey/General Electric 6
Turundusega seotud tegurid - nt hea ettevalmistusega müügipersonal, teeninduse ja tehnilise abi kättesaadavus, lai toodete valik, garantiid tarbijale (oluline kallite ostude, postikaubanduse, uute toodete puhul). Oskustega seotud tegurid - nt eriline anne ja teadmised (konsultatsiooniteenuste ja juriidilise abi korral), kujundusoskus (rõivatööstuses), konkreetse tehnoloogia hea valdamine, võime uued tooted uurimis- ja arendustööde faasist kiiresti turule tuua, oskus teha efektiivsemat reklaami. Organisatsioonilised võimed - nt kõrgtasemel infosüsteemid (lennunduses ja majutuses) või võime kiiresti reageerida muutunud turutingimustele. Muud tegurid - nt patentide valdamine, kapitali kättesaadavus (kapitalimahukates ja uutes
seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata, pahauskne aga vastupidisel juhul (pahauskne valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata). Valdus on heauskne, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Asja võib vallata ka rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu suhte alusel. Sellisel juhul on valdamine ajutine (vastavalt tehingule). Valdajaks ei ole aga isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korraldusel tema majapidamises või ettevõttes. Liigid: seaduslik ja ebaseaduslik valdus- kas põhineb õiguslikul alusel või mitte heauskne (valdaja ei tea ega peagi teadma, et kellegil teisel suurem õigus asja vallata) ja pahauskne valdus- (valdaja teab) otsene valdus- otsene tegelik võim asja üle
Omandiõiguse üleminekul on tegemist kahe tehinguga. Üks tehing on käsutustehing, mis reguleerib omandi üleminekut; teine tehing on kohustav tehing, mis reguleerib muid tingimusi, nt. hinda, kvaliteeti, tähtaega. ühe tehingu kehtivus ei puuduta teise tehingu kehtivust. Käsutamine on asja õigusliku kuuluvuse otsustamine. - Kasutamine omandiõiguse element; Rooma õigusõpik, või seal kus on juttu omandiõigusest - Valdamine omandiõiguse element; Rooma õigusõpik, tegelik võim asja üle- (enda käes hoidmine) Sõltumata kas olen omanik v mitte Õigus jaguneb kaheks: eraõigus ja avalik õigus. Pastaka ostmine puudutab võlaõigust (kohustav tehing) ja asjaõigust(omanik puudub) (käsutustehing). - Kuidas omand tekib? Vallasomand (kõik peale maa) tekib siis kui on kaks tingimist - kokkulepe omandi üleandmiseks ja valduse üleminek
Suhtlemiskompetentsust mõjutavad tegurid Eeldused: _ füsioloogilised _ psühholoogilised _ sotsiaalpsühholoogilised Suhtlemiskompetentsus kujuneb ja täiustub suhtlemise käigus. Soodustavad: 1) eneseanalüüs- nii õnnestumiste kui ebaõnnestumistega seoses; eriti oluline seoses muutustega 2) kunst, kirjandus, teater 3) koolitus, sealhulgas erialane kirjandus Suhtlemiskompetentsuse avaldumisvormid Otsesed: _ suhtlemisvahendite valdamine _ käitumismallide ja suhtlemistehnikate kasutamine _ rollirepertuaar Kaudsed: _ suhtlemisomadused _ tutvusringkonna ulatus ja koosseis _ sotsiaalne kohanemine Jaotus on tinglik, kõik komponendid on omavahel seotud Suhtlusahel, selle koostisosad ja toimimine Suhtlusahel koosneb kaheksast osast. 1. Idee ilmumine 2. Kodeerimine 3. Edastamine 4. Vastuvõtt 5. Dekodeerimine 6. Aktsepteerimine 7. Kasutamine 8. Tagasiside Joonis1. Suhtlusahel
Ta on algus, kuna kõik tast pärineb,ta on keskkoht,sest ta on kõige päritoleva olemus,ja ta on lõpp,kuna kõik pürib tema kui oma eesmärgi poole. Üks kõige täiuslikumaid inimese hüve iseloomustusi on ära toodud ,,Phileboses".Siin on inimese hüve tingimustena ära toodud: 1)osalisus"idee" igaveses loomuses; 2)"idee" kehastamine tegelikkuses;3)mõistuse olemasolu ja teadmiste omamine 4)mõningate teaduste,kunstide valdamine,aga samuti õigete arvamuste olemasolu;5)mõningad liigid puhtaid meelelisi mõnusid,näiteks meloodia puhastest toonidest või maali värvidest. Need oleksid Platoni ,,ideede" õpetuse peamised jooned.Mida täpsemalt Platon ,,ideede" mittemeelelist ja isegi ülemeelelist olemust iseloomustas,seda raskem oli tal selgitada,kuidas nende olemus võis inimtunnetuse,seejuures usaldusväärse tunnetuse aineks saada.Juba üksnes
treeningute ning võistluste korraldamisel. 4. Arstliku kontrolli eiramine. Eiramine mitte osalemise näol ja nõuannete mitte kuulamise näol. Arstid vahel eksivad enda diagnoosiga, aga ei tasu unustada, et nende hinnang ja diagnoos on väärtuslikum, kui lähedaste oletused ja arvamused. 5. Sportlaste distsiplineerimatus, kehtestatud reeglite ja võistlusmääruste rikkumine. 6. Ebapiisab oskus oma ala harrastamisel. Ka tehnika valdamine hoiab vigastusi ära. Osad tehnilised reeglid ja põhitõed on loodud mõttega, ära hoida kehalisi vigastusi. Ülal loetletud vigastused olid spordivigastuste välimised faktorid. Sisemisteks faktoriteks on: 1. Väsimus, ülekoormus. 2. Haigused, mis katkestavad sportlase treeningu. 3. Kalduvus lihaste ja veresoonte spasmile. 4. Sportlase ebapiisavd ettevalmistus enne suuri koormusi. 5. Halb rüht 3
sidepidaja, info vastuvõtja, arusaamatuste lahendaja ja läbirääkija rolli. Kõige harvem tuleb täita uuendaja rolli. 6. Juhi oskused Juhile vajalikeks oskusteks on traditsiooniliselt peetud järgmisi oskusi: · Tehnilised oskused- ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jm. · Suhtlusoskus- oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, koostada meeskonnatööd, jms. · Kontseptuaalsed oskused- võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohas t ümbritsevast keskkonnas. Tehnilised oskused on tähtsamad väikese ettevõtte tippjuhile ning kontseptuaalsed oskused suurte ettevõtete tippjuhile. Tsiteerides Schermerhorni, sõltub juhi aruannete sisu otseselt tema alluvate töö, mitte tema
väljakujunematus loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsele töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Soodustab: organisatsioonikliima, demokraatlik eestvedamine, organisatsiooni kultuur, ressursid ja oskused, struktuurid ja süsteemid 18. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust, 2. loeng) 1) asjatundlikkus valdkonna teadmised ja oskused 2) loovmõtlemisoskus loovuse põhiste protsesside valdamine 3) motivatsioon ülesandele suunatud motivatsioon 19. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne ehk nn ``lahknev mõtlemine'' soodustab võimalikult paljude uudsete, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida häid ideid. Konvergentne mõtlemine keskendub ühe parima lahenduse leidmisele 20. Innovatsioon ja ettevõtte suurus. VKEd (väike ja keskettevõtted) panus on suur ja sageli on
ISESEISEV TÖÖ NR 2 Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. NB! Olen püüdnud tuua kõigist seadustest esitada antud konspektis kõige olulisemaid osi. Mõned seaduste paragrahvid on terviklikud, teisi olen lühendanud suurema selguse saavutamise eesmärgil. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli. Riik tagab koolide asutamise ja pidamise nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, liitpuudega õpilastele, intellektipuudega õpilastele, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilast...
alusel tekkiv võim asja üle. Omavaldus: Valdaja valdab asja "nagu talle kuuluvat" (Näide: omanik või isik, kes peab end omanikuks) Võõrvaldus: Valdaja teostab valdust teise isiku eest (näiteks üürnik) Ainuvaldus: Ainult üks valdaja mitmest kaasvaldajast teostab valdust (mitu isikut valdab sama asja): - lihtne kaasvaldus: igaüks võib üksinda valdust teostada - ühine kaasvaldus: valdust võib teostada ainult kõikide poolt ühiselt osavaldus: asja osa valdamine, eelkõige eraldatud eluruumi valdamine 73. Valduse kaitse omavoli vastu. Kaitsefunktsioon: a) kaitsenõuded valduse rikkumise ja äravõtmise vastu; b) eelmise valdaja kaitsenõue praeguse valdaja suhtes; c) kahjutasunõue (valdus kui "muu õigus") d) nõue alusetust rikastumisest (valdus kui sooritusese) 74. Omandi mõiste ja liigid. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada
Turundusega seotud tegurid - nt hea ettevalmistusega müügipersonal, teeninduse ja tehnilise abi kättesaadavus, lai toodete valik, garantiid tarbijale (oluline kallite ostude, postikaubanduse, uute toodete puhul). Oskustega seotud tegurid - nt eriline anne ja teadmised (konsultatsiooniteenuste ja juriidilise abi korral), kujundusoskus (rõivatööstuses), konkreetse tehnoloogia hea valdamine, võime uued tooted uurimis- ja arendustööde faasist kiiresti turule tuua, oskus teha efektiivsemat reklaami. Organisatsioonilised võimed - nt kõrgtasemel infosüsteemid (lennunduses ja majutuses) või võime kiiresti reageerida muutunud turutingimustele. Muud tegurid - nt patentide valdamine, kapitali kättesaadavus (kapitalimahukates ja uutes riskantsetes harudes), soodne asukoht (oluline näiteks jaekaubanduses ja
JUHTIMINE KT2 1. Mida nimetatakse organisatsiooni struktuuriks? Organisatsiooni struktuuriks nimetatakse organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudelit. 2. Nimetage põhjused, miks on organisatsiooni struktuur vajalik. Tagab firma tegevuse efektiivsuse; Koordineerib organisatsiooni eri osade tegevust vastavate tegevusvaldkondade lõikes; Tagab paindlikkuse ja kohanemisvõime; Määratleb ametikohtade aruandekohustused. 3. Millistel juhtudel rakendatakse töökohtade kavandamist? Organisatsiooni loomisel. 4. Mida nimetatakse töö spetsialiseerimiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Töö spetsialiseerimiseks nimetatakse tööjaotust, kus kogu tööd ei tee üks inimene, vaid see on jaotatud etappideks ja iga etappi teostab eri inimene. Töötajad spetsialiseeruvad tegevuse osale. Näide: Henry Fordi tööjaotuse kontseptsioon: igale Fordi töötajale oli määratud spetsiifiline, kor...
Juhtkond julgustab töötajaid võtma initsiatiivi ja riski Parimate meetodite leidmine on olulisem kui reeglitest kinni pidamine Loovust ja innovaatilisust tunnustatakse/hüvitatakse Vigadest õpitakse, neid ei varjata ega karistata Erineva taustaga inimeste värbamine Koostööd soodustav organisatsioonistruktuur (mitte funktsionaalne eristumine) 23) * Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused. * Loovmõtlemisoskus - loovuse-põhiste protsesside valdamine. * Motivatsioon - ülesandale suunatud motivatsioon. 24) Divergentne mõtlemine (ehk nn. “lahknev mõtlemine” ) - soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele.
· Parimate meetodite leidmine on olulisem kui reeglitest kinni pidamine · Loovust ja innovaatilisust tunnustatakse/hüvitatakse · Vigadest õpitakse, neid ei varjata ega karistata · Erineva taustaga inimeste värbamine · Koostööd soodustav organisatsioonistruktuur (mitte funktsionaalne eristumine) 30. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) 1) Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused. 2) Loovmõtlemisoskus - loovuse-põhiste protsesside valdamine. 3) Motivatsioon - ülesandale suunatud motivatsioon. 31. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine (ehk nn. "lahknev mõtlemine" ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele.
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.10 Töö Ludiidid masinpurustajad Inglismaal John Ludd nägi, et tööstusrevolutsioon ajab väikesed käsitöölised pankrotti. Rahvamäss töökorralduse vastu. (1811 1817) Durkheim, Marx, Weber vaatlevad tööstuse arengut kui patoloogiat. - Marx: Töös nähti inimese eneseväljenduse vormi, mida kapitalistlik tootmine ei lasknud arendada. Aga leiti ka, et see teeb töö ebainimlikuks. Töö muutub võõraks. Võõrandumine: 1. Töö ei tähenda enam suhestumist maailmaga läbi oma vajaduste, vaid minu töö muutub abstraktseks. Ma müün tööd kui sellist. Side inimese ja tema toodetud keskkonna vahel muutub samuti ebaisikuliseks - kui mina ei tee, siis keegi ikka teeb. Ma müün oma tööjõudu, et toota asju, mida ma ei vaja, et teenida raha, et osta asju, mida ma vajan, kuid ei tooda. 2. Tööjõu müümine ei ole suhe võrdsete partnerite vahel. Ehkki formaalselt olen ma vaba oma tööjõudu müümast, siis reaalselt pean ma töötam...
1. Mis on teooria?- Teooria (kreeka keeles vaatamisviis): empiiriliste nähtuste seletus. Koosneb suhteliselt piiratud arvust reeglitest, mis lubavad teha teatud ennustusi. Teatudslik teooria on teooria, mis on saadud (hetkel aktsepteeritud) teaduslikke meetodeid järgides. Mis on empiiria? Välismaailma tajumine meeleelundite varal; vaatlus harilikes loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile) Empiiria on arusaamine, et teadmine tuleb meelte abil kogetust (Empiiria, kuidas on, normatiivsus, kuidas peaks olema. Poliitik võib teadlaselt tellida uurimuse, mis sobib tema poolt ettenähtud raamistikku, poliitiku otsused on alati juba mingi ideoloogilise suuna järgi kallutatud. Sotsioloog peaks kirjeldama sotsiaalseid nähtusi neutraalselt, meeldigu see, mida ta näeb talle või mitte.) Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Võiks öelda, et on olemas teatav pinge empiiria ja teooria vahel, kui palju sotsio...
mainida nt, et auto müüakse koos võtmetega. 1.1.5. Vili Asjavilja all mõistetakse asjast loodusjõul või inimese kaasaabil saadavaid saadusi, samuti õigussuhte tõttu asjast saadavat tulu. Õigusviljaks on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle otstarbele, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu. 1.2. Valdus Valdus on tegelik võim asja üle. (isik võib teha asjaga mida ta soovib). Valdamine on asja üle faktilise võimu teostamine. Valdajast omanikul on kõik valdaja õigused, sealhulgas ka õigus kaitsta oma valdust. Kui omaniku poolt on asi antud kolmanda isiku valdusse, näiteks üürnikule, siis pole tegemist valduse eraldamisega omandist, vaid omaniku piiramisega tema õigustes teostada valdust. 1.2.1. Valduse mõiste ja liigid Valduse liigid: 1) Kaudne (isikul, kel on õigus asja vallata, kuid kes on asja võõrandanud
Arusaamatuste lahendajana sõlmib ta lahti probleemid, mis ei allu tavapärastele lahendusviisidele Läbirääkijana püüab juht lepingute sõlmimisel saada organisatsioonile paremaid tingimusi. 6. Juhi oskused Juhile vajalikeks oskuteks on traditsiooniliselt peetud järgmisi oskus: Tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine. Suhtlusoskused oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jms. Kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevast keskkonnas. Tehnilised oskused tähtsamad väikestel ettevõtetel ja kontseptuaalsed suurtel ettevõtetel. 7. Organisatsiooni koondumise põhjused Inimeste koondumise organisatsioonidesse tingivad sotsiaalsed ja materiaalsed põhjused
Sisu (mida öeldi?) ↓ Eesmärk (milleks öeldi?) ↓ Motiiv (Miks öeldi?) Tasandid: I sensoorne – akustilise info vastuvõtt, töötlemine ja säilitamine II pertseptiivne – sõna, lause, tekst Mõistmist raskendab: - Sõnatähenduse puudulik valdamine - Mitmetähenduslikkus - Foneetiline või semantiline tähendus - Tähenduse piiratus või ebatähtsus. 15.05.2012 (K.Kõiv) ANTISOTSIAALNE KÄITUMINE JA KURITEGELIK KÄITUMINE Sotsiaalne areng puudutab kolme eraldiolevat ja erinevat protsessi: a) sots.sobiv käitumine – sots.grupis heakskiidetud b) sots.sobiv rollikäitumine c) sots. Aktsepteeritud hoiakute omandamine Mittesots
Ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel. Positiivsed jooned: Mastaabi säästu efekt (monopol toodab madalama hinnaga rohkem) Kulude kokkuhoid Innovatsioonid ja uued tooted Tekkepõhjused: Riiklik monopol (nt raudtee) Tootmise efektiivsus (Microsoft) Firma poolt toodetud hüvistel puuduvad asendushüvised (mitteelastne) Erakordne tehnoloogia või tootmisetingimuste valdamine (vääriskivide kaevandamine) Monopoli puhul piirtulu MR (langus suurem) ja piirkulu D ei lange kokku. Kasum on arutatav (K-B)*W ehk (P-ATC)*Q ? Kulud ja hind ei lange kokku- majanduslik kasum (kasum ühelt ühikult * kogus). Ei tooda minimaalsete kuludega Monopoolne hind on kõrgem kui konkurentsihind Monopoolne kogus on väiksem kui konkurentsiturgudel Heaolu kadu! Tarbija on sunnitud tarbima just selle tootja kaupa. Saab turule tuua just sellise koguse
). Sensoorne abstraktsioon?? Mis see on? KÕNETAJU TEOORIAD Neid on palju, aga põhilised on 3-4 tk. Midagi tajudes on normaalne, et toimiub selle ültuse mõtte otsimine/arusaamine poindist. Selle eelduseks peavad olema teadmised. Nt kui hakkab laps ütlema kiiiisu, sis peavad tal olema üldistatud/mingidki teadmised, kassist. Keel on märgisüsteem, keeleüksus seostakse mingi asjaga. Seose tõttu saame seda teadmist aktiveerida oma peas. Et kõnet tajuda, on keele üksuste valdamine oluline: mis tähendusega see sõna seotub. Akustiline teooria: mõisteti kõne tajumist kui kodeerimist, oli vaja ära tunda sõna. Semantilist probleemi neil polnud: tunnen sõna ära ja siis lauses saan ise aru, mis see sõna tähendab. Selle teooria järgi on vaja ära tunda foneemid, foneemijärg. Selle põhjal tuntakse ära sõna. Äratuntud foneemide põhjal sünteesitakse sõnad ja laused. Kriitika seisneb: sõna ära tundmiseks ei piisa ainult foneemi ära tundmiseks: kas male või
Parimate meetodite leidmine on olulisem kui reeglitest kinni pidamine Loovust ja innovaatilisust tunnustatakse/hüvitatakse Vigadest õpitakse, neid ei varjata ega karistata Erineva taustaga inimeste värbamine Koostööd soodustav organisatsioonistruktuur (mitte funktsionaalne eristumine) 29.Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) 1) Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused. 2) Loovmõtlemisoskus - loovuse-põhiste protsesside valdamine. 3) Motivatsioon - ülesandale suunatud motivatsioon. 30.Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine (ehk nn. “lahknev mõtlemine” ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele.
Vajutage nupule Avatakse menüü, kus: - VAHETADA TABEL; - VAA TADA AINULT JOOKSVAID SISEKANDEIT LEPINGUST; - VAATADA KÕIKI SISEKANDEID LEPINGUST. Valige «VAHETADA TABEL», vasakul on andmepuu. Kahekordse hiire klahvile vajutamisel valige vajalikud read ja pange numbrid järjekorda lahtrisse «Veeru nr.». Märkides vajalikule tabeli numbrile, ja vajutage nupule avatakse ekraan. Valige isikukaart ja sisestage andmed järjehoidjasse :Aadress, Dokument, Load, Kelte valdamine, Perekonnaliikmed, Õppe. Kõik arvutused on ehitatud programmis, töölepingu aktuaalse seisu sisestamise peale. Kui alaline tööleping oli katkestatud, aga pärast seda võeti inimene uuesti tööle, siis on vaja koostada uue töölepingu. Tööleping koosneb osadest, mis vastab tüüpilistest töölepingu jaotustest. Märkides vajalikule IVC-Raamat tabeli numbrile, vajutades nupule ja valite «Leping». Kui te töötate dokumentides, saate automaatselt lisada uusi kirjeid.
· Parimate meetodite leidmine on olulisem kui reeglitest kinni pidamine · Loovust ja innovaatilisust tunnustatakse/hüvitatakse · Vigadest õpitakse, neid ei varjata ega karistata · Erineva taustaga inimeste värbamine · Koostööd soodustav organisatsioonistruktuur (mitte funktsionaalne eristumine) 29. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) 1) Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused. 2) Loovmõtlemisoskus - loovuse-põhiste protsesside valdamine. 3) Motivatsioon - ülesandale suunatud motivatsioon. 30. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine (ehk nn. "lahknev mõtlemine" ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele.
Suhtlemiskompetentsust mõjutavad tegurid Eeldused: · füsioloogilised · psühholoogilised · sotsiaalpsühholoogilised Suhtlemiskompetentsus kujuneb ja täiustub suhtlemise käigus. Soodustavad: 1) eneseanalüüs- nii õnnestumiste kui ebaõnnestumistega seoses; eriti oluline seoses muutustega 2) kunst, kirjandus, teater 3) koolitus, sealhulgas erialane kirjandus Suhtlemiskompetentsuse avaldumisvormid Otsesed: · suhtlemisvahendite valdamine · käitumismallide ja suhtlemistehnikate kasutamine · rollirepertuaar Kaudsed: · suhtlemisomadused · tutvusringkonna ulatus ja koosseis · sotsiaalne kohanemine Jaotus on tinglik, kõik komponendid on omavahel seotud Suhtlemiskompetentsust aitavad täiustada muuhulgas koolitus, erialase kirjanduse lugemine, osalemine vastavasisulistel kursustel, vajadusel ja võimalusel erinevad videotreeningud, ka psühhoteraapia erinevad vormid.
iseloomuga toimingute juhendamine ja kontrollimine. Tehniliste täitjate tegevuse suunamine ja tehtu ülevaatamine(täideviimine, ülevaatamine). Juhi roll rolliks nimetatakse käitumist, mida oodatakse isikult, kes on organisatsioonis teatud positsiooni. Juhile vajalikud oskused: · Tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine. · Suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd, kuulamine · Kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. Juhi töö teeb keeruliseks see, et ta on enamasti samaaegselt nii juht kui ka alluv. Juhile annavad aru talle alluvad töörühmad, ta ise omakorda annab aru tasand kõrgemale.
võimalik rahuldada kõik nende sarnased vajadused; Positsioneerimise eeldus on klientide vajaduste tundmine ehk · kas meil on potentsiaalseid kliente, kes võiks meie tooteid tarbida ja miks sellekohase informatsiooni valdamine ja kasutamine. nad seda seni teinud ei ole: · kas meie toodetel on täiendavaid rakendusvõimalusi. Turuinformatsiooni juures saab välja tuua neli olulisimat aspekti:
sarmikus) Suhtlemiskompetentsust mõjutavad tegurid Eeldused: füsioloogilised psühholoogilised sotsiaalpsühholoogilised Suhtlemiskompetentsus kujuneb ja täiustub suhtlemise käigus. Soodustavad: 1) eneseanalüüs- nii õnnestumiste kui ebaõnnestumistega seoses; eriti oluline seoses muutustega 2) kunst, kirjandus, teater 3) koolitus, sealhulgas erialane kirjandus Suhtlemiskompetentsuse avaldumisvormid Otsesed: suhtlemisvahendite valdamine käitumismallide ja suhtlemistehnikate kasutamine rollirepertuaar Kaudsed: suhtlemisomadused tutvusringkonna ulatus ja koosseis sotsiaalne kohanemine Jaotus on tinglik, kõik komponendid on omavahel seotud Suhtlemiskompetentsust aitavad täiustada muuhulgas koolitus, erialase kirjanduse lugemine, osalemine vastavasisulistel kursustel, vajadusel ja võimalusel erinevad videotreeningud, ka psühhoteraapia erinevad vormid. SUHTLEMINE KUI KOMMUNIKATSIOONIPROTSESS
omandamine; 3. vastavas klassis nõutavate üldhariduslike oskuste omandamine teistes ainetes, nagu matemaatika ja looduslugu; 4. nii koduse keele kõnelejate kui ka sihtkeele kõnelejate kultuuri mõistmine ja hindamine. Seega on keelekümblusprogrammis kakskeelne haridus lisaväärtus, kuna eesmärgiks on mõlema keele (K1 ja K2) funktsionaalse oskuse oman-damine ning mõningatel juhtudel ka kolmanda keele valdamine (vt Genesee, 1998, nt). Kõige iseloomulikum joon keelekümblusprogrammis ongi asjaolu, et teises keeles õpetatakse tavalisi üldhariduslikke õppe-aineid, nagu matemaatika ja looduslugu. Keelekümblusõpilastelt oodatakse nendes õppeainetes samu tulemusi kui oma emakeeles õppivatelt lastelt, lisaks omandavad keelekümblusõpilased teise keele kõnelemisoskuse. Keelekümblusprogrammide kontseptsioon põhineb esimese keele omandamise vallas tehtud uuringutel
kerkib 16. sajandi alguses ka küsimus kõrgema ladinakooli asutamisest Eestisse, kuid see jääb reformatsiooni tõttu katki. Ka mitmed eestlased pääsesid nendesse koolidesse. Olulist rolli eestlaste vaimuelu mõjutajatena mängisid kloostrid. Eestisse jäävad kõik suuremad mungaordud: tsistertslased, augustiinlased, frantsisklased, dominikaanid. Kloostrid olid lihtrahvale kirikust lähedasemad, sümpaatiat äratasid kerjusmungad, kes eesti keelt püüdsid õppida. Kohaliku keele valdamine oli näiteks dominiiklastel üks esmaseid nõudeid. Kloostrite juures asutati koole, kus just paljud lihtrahva hulgast õpetust said. Kloostrites asusid ka raamatukogud. Tänu kloostritele rajati esimesed vesiveskid, viljapuuaiad. Kloostrid abistasid, ravisid ka haigeid. Nii jõudsid eestlasteni mitmed meditsiinialased teadmised. Eriti suur mõju eesti kirjasõna arengule on reformatsioonil. 16. sajandi 20-ndatel aastatel ka Eesti pinnale
(kirjandusallikaid on piisavalt jms) ning autori panusele. Kirjalik retsensiooni võib sisaldada konkreetseid küsimusi või märkusi vormistuse ning stiili kohta. Uurimistööd sisuliselt puudutavaid küsimusi retsensent kirjalikult esitama ei pea, kuid töö üksikasjadesse süvenemist nõudvad küsimused võiksid retsensioonis sisalduda (et säilitada akadeemilise diskussiooni ladusus). Akadeemilise diskussiooni tulemusel peab selguma autoripoolne temaatika valdamine. Kaitsmise lõpus antav retsensendi üldhinnang võib erineda retsensioonis kirjalikult toodust, sellisel juhul peab retsensent oma arvamust põhjendama. 17
28. Juhtimiskogemuse kujunemine. Juhtimise seisukohalt on kompetentsus oskus ja võime kasutada oma teadmisi tõhusalt mingis kindlas situatsioonis. Need omadused on juht omandanud ja kogunud oma töö käigus. Vastavalt situatsioonile valida õige käitumine ning langetada õiged otsused, kui juht seda kõike suudab, võib teda pidada kompetentseks juhiks. Otsustamine ja diagnoosimine. Tehnilised oskused Erialateadmiste valdamine Ärikirjade koostamine Koosolekute korraldamine Arvuti ja muu kontoritehnika kasutamine Suhtlemisoskused Oskus motiveerida Aktiivse kuulamise oskus Oskus lahendada konflikte Oskus korraldada meeskonnatööd Tagasiside andmise oskus Kontseptuaalsed oskused Võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas Keskkonna protsesside ja seoste nägemise oskus. 29. Juhtimiskompetentsus. Juhtimiskogemused
1. Milline Põhiseaduse muudatus võeti vastu 14.09.2003? 14.09.2003 toimunud rahvahääletust teatakse kui EL-ga ühinemise rahvahääletust - ,,Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses" 2. Millal jõustus EV põhiseadus? Eesti iseseisvuse taastamisega 28. juuni 1992. a rahvahääletusel jõustus uus põhiseadus. 3. Kuidas muudetakse EV Põhiseadust? Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus 3 lugemisel. Esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt 3 kuud. Teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt 1 kuu. Põhiseaduse muutmise vi...
Vaimuga laetud objektid konkreetsed materiaalsed objektid, msi kannavad endas vaimseid objekte, nagu näiteks raamatud. Kultuur võib olla vaimuga laetud objektide kogum, mis kuulub ühe ühiskonna juurde. 19. Mida tähendab, et keel on kogemust võimaldav struktuur? [Kultuurifilosoofia, lk 66] Selleks, et objektile omistada tähendus, on meil vaja luua seoseid läbi keelestruktuuri. Loomuliku keele valdamine eelneb kõikidele keelelistele tähendusloome aktidele. Igale inimkollektiivile on omane maailma liigendamine kindlate ühiselt teadaolevate ja inersubjektiivselt kehtivate ideaalsete vaimsete objektide kaudu. 9 20. Mida tähendavad Ernst Cassireri mõisted „sümboolsed vormid“ ja „sümboolne laetus“? [Kultuurifilosoofia, lk 65-70, 67]
Kultuurikood on tema valduses samamoodi nagu keeled: nad on kogu aeg kasutamisvalmid. Kumba kasutatakse, selle määrab eesmärk. Oskus ette aimata olukordi, on märk sellest, et kultuuri tuntakse juba üsna hästi. Teatakse hästi sotsiaalse suhtluse reegleid ning seda, mida mingi käitumine põhjustab. Teise kultuuri õppimisega ei hüljata oma kultuuri. Oma kultuurile lisaks õpitakse midagi uut. Lõpptulemuseks on kahtede mängureeglite valdamine. Kohanemise eri etappidel kogetakse võimsaid tundeid: mitte kunagi varem pole tuttavad kombed olnud nii küsitavad. Käitumisele ja kõnekeelele lisaks on tulnud võrrelda võõrast ja oma kultuuri pinnapealsest sügavamalt. Tihti tähendab see silmitsi sattumist oma minapildiga. Nähtust kutsutakse ka iseendaga kohtumise okiks. Sageli on esimesed kogemused negatiivsed, sest nende eest pole osatud hoiduda. Inimene, kes on olnud edukas kodumaal, võib kogeda täielikku
- annab ülevaate kkkvaliteeedi direktiivide elluviimisest Eestis reguleerib keskkonnaseire seadus. Jaguneb - riiklik - keskkonnaministeerium - KOV valla või linna kkseire programm - ettevõtja omal soovisl või lähtudes seadusest, kuulub ettevaatusmeetmete hulka. Andmeid hoitakse kkregistris, andmete avalikustamise sätestab kkregistri seadus. Keskkonnajärelvalve Rikkumiste tuvastamiseks. Eestis reguleerib kkjärelvalve seadus. Hõlmab - isikute kk mõjutav tegevus - loodussaaduste valdamine ja nendega sooritatavad tehingud - kk mõjutavad seadmed ja tehnoloogilised protsessid - kohustuslike kk abinõude rakendamine Teostavad kkinspektsioon, KOV ja maa-amet. Ei tohi peatada inimeste vara või kk ohtlikku tegevust, kui peatamine põhjustaks üldisetle huvidele suuremat kahju kui tegevuse jätkumine. Parameeter on inimese tervis. Keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine Vabatahtliku kkjuhtimise ja kkauditeerimise süsteemi korralduse kehtestab EÜ määrus 761/2001.
Parimate meetodite leidmine on olulisem kui reeglitest kinni pidamine Loovust ja innovaatilisust tunnustatakse/hüvitatakse Vigadest õpitakse, neid ei varjata ega karistata Erineva taustaga inimeste värbamine Koostööd soodustav organisatsioonistruktuur (mitte funktsionaalne eristumine) 29.Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust) 1) Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused. 2) Loovmõtlemisoskus - loovuse-põhiste protsesside valdamine. 3) Motivatsioon - ülesandale suunatud motivatsioon. 30.Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine (ehk nn. “lahknev mõtlemine” ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. 8
On ka nõuda ettemaksuna. Ese asub välismaal ja vajab siia toomist nt. selliste kulude ettemaksmist on lubatud küsida. Muuseaalmuuseumis olev põhiese, kui see on varastatud nt. kahju hüvitamine. See kes seda ette näitab võib olla heauskne, läheb vaidluseks asjaõigusseaduse pinnalt mis puudutab omandiõiguse üleminekut, kes peab kelle kahju hüvitama ja mis ulatuses. 2.loeng 17.02.2012 Käsundita asjaajamine ja alusetu rikastumine on keerulised asjad ja nende valdamine eeldab pidevalt nendega tegutsemist. Käsundita asjaajamine Käsundusleping on kui teenuste osutamise lepingu väiksem liik. Kus käsundiandjal on õigus saada teenust. Käsundusleping on sarnane käsundita asjaajamine. Teise poole nõusolek on oluline, kui midagi teise huvides teed, siis peab olema heakskiit või teise poole nõusolek. Käsundita asjaajamise puhul ei ole pakkumist ja nõudmist, see võib tulla tasu lubamisest meedias nt, enne kui hakkan teise isiku jaoks midagi tegema
eest? RAHANDUSMINISTEERIUM (koolitustööd) Justiitsministeerium vastutas reguleeriva seadusandluse eest nt ATS RIIGIKANTSELEI tegeleb tippjuhtide värbamisega ja inimressursside arendamisega Siseministeerium vastutab KOV teenistusega seonduva eest 74. Mis vahe on avaliku teenistuse laial ja kitsal käsitlusel? 75. Osata selgitada, millised on ametnikele esitatavad üldnõuded (hetkel kehtivad)? EV kodakondsus, eesti keele valdamine, olla vähemalt 18-aastane, teovõimelisus, keskharidus 76. Osata selgitada, millised piirangud on ametnike ametisse võtmisel? karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest kohtuotsus teatud ametitesse astumise piiramiseks sugulane või hõimluses ametit kontrolliva isiku või ülemusega süüdi mõistetud korruptsioonis või riigivastases kuriteos kes on eluruumisisese või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette
TMO3170 Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid Kordamisküsimused 1. Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise definitsioon Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja ra...
Õppe-eesmärkide spetsifikatsioon kajastab oma kahe mõõtmena nii sisulist kui ka soorituslikku külge. Nii saab neid esitada tabelina, mille ühe mõõtme moodustab sisu loetelu ja teise sisu omandamist väljendavad õpilaste soorituslikud oskused. 12. Nimetage R. Gagné õpiväljundite põhikategooriaid? R. Gagné õpitulemuste klassifikatsiooni põhikategooriateks on sõnalise informatsiooni valdamine, kognitiivsed strateegiad, hoiakud, intellektuaalsed ja motoorsed oskused. Õpilaste vaimsed võimed ja kaasaegsed intelligentsusteooriad 1. Millised kolm põhijoont iseloomustavad (Snydermani ja Rothami, 1987, uurimuse põhjal) inimeste vaimseid võimeid? 1) Võime toetuda arutluses abstraktsioonidele (ideedele, seostele, mõistetele ja printsiipidele) vastandatult konkreetsete esemete või objektide keeles mõtlemisele (mehhaanilised tööriistad, esemed jne).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
