toimuma mitmesugused ümberhäälestumised – leiab aset kohanemine Külmumine on mitmefaasiline protsess: - vedela faasi alajahtumine (kuni -10 …12 ⁰C lehtedes ja -30 …-40 ⁰C pungades) – teatud juhtudel võib vesi jääda alajahtunud seisundisse pikemaks ajaks (osmootikumide sisaldus) Karastumine • Indutseeritud madalatest temperatuuridest • Karastumise aste koeti erinev (kõige tundlikum meristeem) • Kasv seiskub • Vakuoolid jagunevad • Osmootikumide hulk suureneb • Biomembraanid ja valgud asendatakse Karastumise võime on evolutsiooniline • Eriti tugev külma kliima taimedel Adaptatsioonid madalate temperatuuride talumiseks • Puhkeperiood ja sellega kaasnevad metaboolsed muutused • Külmast hoidumine (mattumine lume alla, kasvuvormid) • Pigmentatsioon (võimaldab ajutiselt temperatuuri tõsta – seotud antotsüaanide kõrge kontsentratsiooniga)
muutub. Muutused võivad esineda nii raku sees kui rakuväliselt. Põhjuseks on rakkude ja kudede ainevahetushäired. Hägune paisumine ehk sõmerjas väärastus tihti parenhüümorganites (maks, neerud), võib kaduda kui põhjused kõrvaldada (on kerge väärastuse vorm). Hüaliintilgaline väärastus peamiselt neerudes krooniliste põletike toimel, rakkudes hüaliinid valguterakesed. Vakuolaarne ehk hüdroopiline väärastus rakus vedelikuga täitunud vakuoolid, peamiselt nahas ja limaskestades nt põletuse puhul villid. Sarvväärastus ehk sarvestus üleliigne sarvaine e keratiniin kudedes (liigsarvestus e hüperkeratoos, muutunud sarvestumine ehk parakeratoos) Hüaliinne väärastus e hüalinoos rakkude vahel ladestub hüaliin, peamiselt sidekoes ja ka veresoonte seinas oluline. Amüloidväärastus e amüloidoos kudedesse ja rakkudesse koguneb amüloid, pöördumatu protsess on
- tavaliselt üherakulised organismid - võivad olla nii heterotroofsete kui ka autotroofsete organismidena - mõnedel protistidel puuduvad mitokondrid - tavaliselt elavad vees, niisketes paikades ja loomadekehas - erinevad kehavormid SEENED -rakukest koosneb kitiinist -heterotroofsed organismid -osmotroofiline toitumine -keha koosneb seeneniitidest (mütseel) 39. Taimeraku ehitus. Taimerakule on iseloomulikud vakuoolid, plasmiidid ja rakukest. 1) Tuum- sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni, kontrollib raku elutegevust. Kuju võib olla erinev. Tuuma ümbritseb kahekihiline tuumamembraan, milles on ainevahetuseks poorid. Tuuma sees on DNA, nukleoplasma ja tuumakesed. Tuumakesed koosnevad valgust ja RNA-st, nende ülesandeks on ribosoomide süntees. 2) Ribosoomid- neid leidub karedal ER-l, tsütoplasmas, mitokondrites ja plastiidides
muutub. Muutused võivad esineda nii raku sees kui rakuväliselt. Põhjuseks on rakkude ja kudede ainevahetushäired. Hägune paisumine ehk sõmerjas väärastus – tihti parenhüümorganites (maks, neerud), võib kaduda kui põhjused kõrvaldada (on kerge väärastuse vorm). Hüaliintilgaline väärastus – peamiselt neerudes krooniliste põletike toimel, rakkudes hüaliinid valguterakesed. Vakuolaarne ehk hüdroopiline väärastus – rakus vedelikuga täitunud vakuoolid, peamiselt nahas ja limaskestades nt põletuse puhul villid. Sarvväärastus ehk sarvestus – üleliigne sarvaine e keratiniin kudedes (liigsarvestus e hüperkeratoos, muutunud sarvestumine ehk parakeratoos) Hüaliinne väärastus e hüalinoos – rakkude vahel ladestub hüaliin, peamiselt sidekoes ja ka veresoonte seinas oluline. Amüloidväärastus e amüloidoos – kudedesse ja rakkudesse koguneb amüloid, pöördumatu protsess on
· Taime ökoloogia · Taime geograafia Roheliste autotroofsete taimede põhiülesanne on fotosüntees(orgaanilise aine tootmine). Loomaarsti ja botaanika seos looma terviserikke korral kasutame rohtu Paljudel juhtudel on taimed kahjulikud, põhjustavad tervisehäireid võ rikuvad loomakasvatuslikku toodangut(piimale värvi anda, liha maitse, lambavill). Taimerakk · Koosneb rakkudest, erineb loomarakkudest ehituselt o Rakukest o Vakuoolid rakumahlaga o Kuju ja suurus väga mitmesugune(oleneb asukohast). Optimaalne on ümmargune kuju, sest soojakadu väikseim o Ainuraksed on kerakujulised Kuju järgu on kaks rühma: 1. Parenhüümsed rakud pikkus ja laius enamvähem samad 2. Prosenhüümsed rakud pikkus ületab kordades laiust Elus rakus rakumahl liigub. Eristatakse kolme liikumist: 1) Rotatsioon plasma liigub ühes suunas
15. Loomaraku ehitus. Põhilised loomsed koed. Sarapuu õpik Raku ehitus ja talitus lk 3(49) all nurgas lühidalt kirjas(see käib siis ,,põhilised loomsed koed" kohta) lk 7- 11 (53- 63) 16. Seeneraku ehitus Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis on loomarakuehituses (tuum, ribosoomid, mitokondriid, lüsosoom, Golgi kompleks, tsütoplasma, tsütoplasmavõrgustik). Kuna seened on heterotroofse ehitusega, siis puuduvad neil taimerakule omased plastiidid ja vakuoolid. Üherakulised pärmseened on ümarad, aga hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Rakkude otstes on avad, mille kaudu liiguvad tsütoplasma, organellid ja rakutuum teise rakku. Mõnel seeneliigi rakul need avad puuduvad, ja siis koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Seeneraku ehitus: Seenerakk on ümbritsetud membraaniga (sarnaneb looma ja taimeraku omaga). Membraanist väljapoole jääb rakukest koosneb kitiinist
Juurekübara rakkudes leidub suuri amüloplaste -statoliite, mis toimivad tasakaalukehadena. Statoliitide tõttu kasvavad juured vertikaalselt allapoole (positiivne geotropism). Taim ei kasuta statoliittärklist ka kõige suurema toitainete puuduse korral. Järgneb pikenemis- ehk kasvuvööde. Selle vöötme rakud poolduvad harva, küll aga toimub nende pikenemine. Tsütoplasmas tekivad esimesed vakuoolid. Edasi tuleb juure imamis- ehk diferentseerumisvööde, kus kujunevad püsikoed ja tekib hulgaliselt juurekarvu (suur eripind). Diferentseerumisvöötme ja juurekaela (juure varreks ülemineku koht) vahelises osas – juhtimisvöötmes – kujunevad külgjuured. Juurekarvad on selles juureosas surnud, mistõttu vööde ise vett ja mineraalsooli ei ima, vaid ainult juhib neid edasi. Epidermise rakumembraanid sisaldavad aktiivseid valke,
Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon loom, logos õpetus). ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest
PALJUNEMINE, areng, geneetika Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil 1) Mittesuguline a) Vegetatiivne * Ühest rakust lähtuv * Hulkraksusest lähtuv b) Eoseline 2) Suguline Vegetatiivne paljunemine............................................................................................................2 Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos.................................................... 3 Rakutsükkel.................................................................................................................................3 MITOOS..................................................................................................................................... 4 Mitoosi bioloogiline tähtsus:.......................................................................................................5 EOSELINE PALJUNEMINE:...................................................................................
Näiteks suhkrud, aminohapped, foolhape, c-vitamiin, kõik rauaühendid, levodopa. Aktiivset transporti toimub ka eritumise juures. Vajab palju energiat, mida organis saab ATP-lt. Aktiivne transport toimub kontsentratsioonist sõltumatult. Ei saavutata kunagi tasakaalu, sest see protsess on ühesuunaline. Pinotsütoos - raviained imenduvad sel puhul väikeste tilkadena läbi sooleseinas olevata pooride enamasti lümfiringesse kuid vahel ka vareringesse. Epiteelrakud moodustavad tilkade ümber vakuoolid ja viivad need läbi sooleseina. Vakuoolide diameeter on u. 75mm. 13. Imendumine (mõiste, imendumine maos ja peensooles, biosaadavuse mõiste, dieetide poolt reguleeritavad farmakokineetilised parameetrid). Imendumine on raviaine siirdumine manustamispaigast süsteemsesse vereringesse. Maos allub ravim nii mehaanilistele kui keemilistele mõjutustele. -Ravimvormist vabanemist soodustab mao peristaltika, mis suunab mao sisu 12- sõrmiksoolde
Golgi kompleks valkude ümbertöötlemine Lüsosoom vabaneb Golgi kompleksist, lagundab rakus tekkinud vanu asju (jääkaineid). Taimerakk Rakukest Taimerakku katab lisaks rakumembraanile ka rakukest, mis koosneb tselluloosist, on jäik ja annab rakule kuju. (Tsentraal)vakuool Õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Taimerakkudes võivad vakuoolid hõivata 80-90% raku ruumalast. Sisaldab jääkaineid, varuaineid, värvaineid Plastiidid kloroplast (roheline) ülesandeks fotosüntees (glükoos, O2) Kromoplast (punane) värvi annavad karotinoidid, ülesandeks peibutamine Leukoplastid (värvusetud) amüloplastid sisaldavad tärklist.
suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat rühma (alamad taimed) kuuluvad vetikad. Vetikatel pole juuri, vart ega lehti; nad paljunevad eostega ning nende elukäigus on valdav gametofüüt
mesoderm. Näited: Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris, järvetõlvik (Cordylophora lacustris), Craspedacusta sowerbii jt. 15. Magevee ainuõõssed (Coelenterata, Radiata), eriti Eesti faunas: näiteid, nende ehitus ja eluviis Eesti magevetes: hüdra (Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris) Ehitus: Hüdra kehaseina ristlõige: kaks epiteelikihti, mesoglöa, epiteellihasrakud, kõrverakud, näärmerakud, vakuoolid, ripsmed. Eluviis: elavad kinnitunult (vees olevatele objektidele), kuid võivad ka vaksates edasi liikuda, kui vajadus tekib; ohu korral tõmbuvad kokku. 16. Placozoa ja Mesozoa: mis rühmad need on, nende koht süsteemis ja lühike iseloomustus. Vaheloomad (Mesozoa) Varem, kui tunti vaid lihtsamaid arengujärke, peeti neid ainuraksete ja hulkraksete loomade vahepealseteks. Kunstlik rühm vististi teiseselt lihtsustunud pisikesi parasiite, võibolla tekkinud lameussidest
· On kasvusubstraadiks, toiduks, varjekeskkonnaks jne teistele liikidele; · Suurendavad liigilist mitmekesisust raskestiasustavas ja toiduvaeses kasvukeskkonnas (kivim, puukoor, puit, liiv); · Valmistavad ette kasvusubstraati teistele liikidele (ise ei vaja mulda, kõdunedes aga tekib orgaanilist ainet, muudavad substraadi happelisust jmt). SAMBLAD SAMBLAD ON TÕELISED TAIMED! Taimed on päristuumsed hulkraksed organismid, kelle rakkudes on olemas plastiidid ja vakuoolid, kelle rakkude kest sisaldab tselluloosi ja varuainena kasutatakse (teiste ainete kõrval) tärklist. Sammaltaimedel on rohevetikatega ühised eellased. Jagatakse kolmeks eraldi hõimkonnaks: maksasamblad ehk helviksamblad (Eestis 128 liiki), kõdersamblad (Eestis 2 liiki) ja lehtsamblad. Kokku Eestis veidi üle 580 liigi, looduskaitse all on 45 liiki. · Enamasti üsna väikesekasvulised, sest varres puuduvad sooned ainete transportimiseks;
Viirused mõmm :) 05/06 Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kont...
Ränivetikate pektiinainetest rakukest on väljaspoolt kaetud ränidioksiidist ränirüüga, mis koosneb kahest tihedalt kokkukäivast poolmest: välimisest (epitheca) ja sisemisest (hypotheca). Mõlemad poolmed koosnevad lamedast kaanest ja vööst – kaanega tihedalt ühendatud rõngast. Rüü poolmete vööd paiknevad teineteise sees. Kaant läbivad poorid ja lõhed. Kaante struktuur on väga mitmekesine ning omab tähtsust süstemaatikas. Raku sees asetsevad protoplast ja vakuoolid ning üks tuum. Kromatofoorid on pruunika värvusega, kuna neis sisalduv klorofüll on maskeeritud karotinoidide ja diatomiiniga. Varuained ladestuvad õlitilkade, volutiini ja leukosiini näol. Vegetatiivne paljunemine toimub protoplasti mitootilise jagunemise teel. Seejärel protoplastid lahknevad ja moodustavad uuesti rüü sisemise poolme. Selliste jagunemiste seeria põhjustab emaraku sisemise poolme saanud isendite mõõtmete järjekindlat vähenemist
Lüsosoomidele funktsionaalselt sarnased on peroksisoomid. Peroksisoomid sisaldavad ensüüme, mis kasutavad orgaaniliste molekulide oksüdeerimiseks molekulaarset hapnikku. Osa neist ensüümidest toodavad keemiliste reaktsioonidega vesinikperoksiidi, mis on väga tugev oksüdeerija, teised jälle lagundavad seda. Taimerakkudes paiknevad membraaniga ümbritsetud kotikesed, mida nimetatakse vakuoolideks. Nad võivad võtta enda alla kuni 90% kogu rakusisesest ruumalast. Vakuoolid võivad sisaldada erinevaid lahustunud sooli või sahhariide, toksilisi jääkprodukte ja pigmente, mis osalevad taime õite ja lehtede värvuse kujundamisel. Vakuoolid aitavad taimerakkudel tagada kõrget siserõhku. 7 Mitokondrid ja kloroplastid on arenenud prokarüootsetest rakkudest, mis on kunagi sattunud suurema raku sisse. Neil organellidel on oma geneetiline materjal, mis sageli esineb DNA rõngasmolekulina nagu seda on
Lüsosoomidele funktsionaalselt sarnased on peroksisoomid. Peroksisoomid sisaldavad ensüüme, mis kasutavad orgaaniliste molekulide oksüdeerimiseks molekulaarset hapnikku. Osa neist ensüümidest toodavad keemiliste reaktsioonidega vesinikperoksiidi, mis on väga tugev oksüdeerija, teised jälle lagundavad seda. Taimerakkudes paiknevad membraaniga ümbritsetud kotikesed, mida nimetatakse vakuoolideks. Nad võivad võtta enda alla kuni 90% kogu rakusisesest ruumalast. Vakuoolid võivad sisaldada erinevaid lahustunud sooli või sahhariide, toksilisi jääkprodukte ja pigmente, mis osalevad taime õite ja lehtede värvuse kujundamisel. Vakuoolid aitavad taimerakkudel tagada kõrget siserõhku. Mitokondrid ja kloroplastid on arenenud prokarüootsetest rakkudest, mis on kunagi sattunud suurema raku sisse. Neil organellidel on oma geneetiline materjal, mis sageli esineb DNA rõngasmolekulina nagu seda on ka bakterite kromosoom
massiliselt. Ränivetikate pektiinainetest rakukest on väljaspoolt kaetud ränidioksiidist ränirüüga, mis koosneb kahest tihedalt kokkukäivast poolmest: välimisest (epitheca) ja sisemisest (hypotheca). Mõlemad poolmed koosnevad lamedast kaanest ja vööst kaanega tihedalt ühendatud rõngast. Rüü poolmete vööd paiknevad teineteise sees. Kaant läbivad poorid ja lõhed. Kaante struktuur on väga mitmekesine ning omab tähtsust süstemaatikas. Raku sees asetsevad protoplast ja vakuoolid ning üks tuum. Kromatofoorid on pruunika värvusega, kuna neis sisalduv klorofüll on maskeeritud karotinoidide ja diatomiiniga. Varuained ladestuvad õlitilkade, volutiini ja leukosiini näol. Vegetatiivne paljunemine toimub protoplasti mitootilise jagunemise teel. Seejärel protoplastid lahknevad ja moodustavad uuesti rüü sisemise poolme. Selliste jagunemiste seeria põhjustab emaraku sisemise poolme saanud isendite mõõtmete järjekindlat vähenemist
massiliselt. Ränivetikate pektiinainetest rakukest on väljaspoolt kaetud ränidioksiidist ränirüüga, mis koosneb kahest tihedalt kokkukäivast poolmest: välimisest (epitheca) ja sisemisest (hypotheca). Mõlemad poolmed koosnevad lamedast kaanest ja vööst kaanega tihedalt ühendatud rõngast. Rüü poolmete vööd paiknevad teineteise sees. Kaant läbivad poorid ja lõhed. Kaante struktuur on väga mitmekesine ning omab tähtsust süstemaatikas. Raku sees asetsevad protoplast ja vakuoolid ning üks tuum. Kromatofoorid on pruunika värvusega, kuna neis sisalduv klorofüll on maskeeritud karotinoidide ja diatomiiniga. Varuained ladestuvad õlitilkade, volutiini ja leukosiini näol. Vegetatiivne paljunemine toimub protoplasti mitootilise jagunemise teel. Seejärel protoplastid lahknevad ja moodustavad uuesti rüü sisemise poolme. Selliste jagunemiste seeria põhjustab emaraku sisemise poolme saanud isendite mõõtmete järjekindlat vähenemist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
