Tsütoskelett- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks. 9. Taimerakk Päristuumsete organismide rakud saab ehituse ja talitluse alusel jaotada kolme suurde rühma: looma-, taime- ja seenerakud. Neid ühendab rakutuuma olemasolu ja suur osa sarnaseid rakustruktuure. Põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide plastiidide esinemine. Taimeraku tsütoplasmas erinevad suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. Kõiki neid ühendab raku tuuma olemasolu ja suur osa sarnaseid rakustruktuure. Taimeraku ehituse eripära võrreldes teistega on: (esiteks)Raku kest- Põhiline koostisaine on tselluloos. Noore taimeraku kest on küllalt suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne. Raku vananedes kest pakseneb kuni mõnekümne
hävimise. Rakukesta üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine- tugifunktsioon. Rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised biopolümerid on väga vastupidavad nii mehaanilistele kui ka kliimateguritele- kaitsefunktsioon. Vereringe puudub- on juhtkude. Koos tugikoe rakkudega ühendab taime kõiki organeid ja soodustab nendevahelist ainete liikumist- transpordifunktsioon.Vakuool. Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Nad moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust- sarnanevad ehituselt ja päritolult lüsosoomidele. Noortes taimerakkudes on tihti mitu vakuooli, vananedes need liituad ja tekib üks suur tsentraalvakuool- taimerakule ainuomased. ÜLESANDED: veereservuaar, võib sisaldada ka varuaineid. Kindlustavad raku siserõhu ehk turgori. Nooremate rakkude
31.) Tsentrosoomi ehitus ja ülesanne Tsentrosoom loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis kioosnheb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises. 32.) Taimeraku ehitus (joonis + nimetused) 33.) Taimeraku erinevus loomarakust Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide- plastiidide esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Enamik taimerakke on lisaks membraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. 34.) Taimeraku kesta koostisaine ja taimeraku ülesanne Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Lisaks sellele on kesta ehituses mitmeid teisi biopolümeere (nt ligniini, pektiini) ja muid keeruka keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Ülesaned: · tugifunktsioon · kaitsefunktsioon · transportfunktsioon 35
Fotohingamine Toimub Ei toimu Esimene stabiilne ühend 3-süsinikuline 3fosfoglütseraat 4-süsinikuline oksaalohape 33. Millistes maakera piirkondades on levinud CAM fotosüntees? CAM fotosüntees on levinud kõrbetes ja poolkõrbetes. CAM taimed on nt kaktused, ananassid, piimalilled. 34. Teate millised mesofülli rakkude organellid on hõlmatud CAM, C3 ja C4 fotosünteesi toimumisse. CAM fotosünteesi toimumisse on hõlmatud vakuoolid ja kloroplastid. C3 fotosünteesiga on seotud ainult kloroplastid. C4 fotosünteesis kogutakse süsihappegaasi mesofülli rakkudesse, aga fotosüntees toimub pärgrakkude kloroplastides. 35. Kus toimub CAM taimedel CO2 fikseerimine, säilitamine ja kasutamine? CO2 fikseerimine toimub mesofülli rakkude tsütoplasmas. Seda säilitatakse vakuoolides ja kasutatakse kloroplastides. CO2 fikseerimine toimub öösel tsütoplasmas. Fikseeritakse PEP karboksülaasi poolt PEP
Raku ehitus ja talitlus. Tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ning nende omavahelist koostööd, rakkude paljunemise mehhanisme,nende arengut ning seost ümbritseva keskkonnaga. Rakuteooria- Kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Mõned nimed: Karl Ernst Von Baer on loomade embrüoloogia avastaja. (Loomorganismi areng saab alguse munarakust). Matthias Schleiden ja Theodor Schwann- Elusolendite rakuline uurimine.- Taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Robert Hook- valgusmikroskoop. Rudolf Virchow- Väitis , et iga rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: 1.Rakud teikvad ainult rakkudest. 2.Rakud tekivad üksnes jagunemise teel. 3.Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on vastatikuses kooskõlas. NT: Saab eristada nelja erinevat koetüüpi: EPITEELKUDE. Ehitus:Rakud paknevad tihedalt üksteise kõrval ja r...
· Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku turgor) 3. Totipotentsus(bioloogiline kell puudub) 4. Plastiidid Taimeraku organellid: Makroorganellid: kloroplastid Mikroorganellid: mitokonder Tuum ja tsütoplasma (1) moodustavad raku elusosa ja rakukest ning vakuoolid elutu osa elusa osa elutegevuse produkti. Elektronmikroskoobis on lisaks nimetatuile näha veel teisigi rakuorganelle: Rakukest (10) on kõva ja moodustab taimele tugeva toese. Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel. Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest.
mitteaktiivses olekus. o osakeste rakku transportimine Lüsosoomid - sisaldavad üle 40 hüdrolüütilise ensüümi, ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme. o Ainete lagundamine Peroksüsoomid - väikesed ühekordse membraaniga ümbritsetud organellid o dedoksifikatsioon o mikroorganismide hävitamine o pikaahelaliste rasvhapete lagundamine Vakuoolid erinevate ainetega täidetud ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed. o ainete säilitamine Mitokondrid - ümmarguse või pikliku kujuga kahekihilise membraaniga ümbirtsetud organell o raku hingamine Mittemembraansed organellid: Ribosoomid - keemiline koostis: valgud ja rRNA. o valgusüntees Mõisted tsütoplasma, tsütosool, prokarüootne ja eukarüootne rakk.
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunu...
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunu...
summatsioon ruumis – mitu ärritust korraga). Närviimpulsi ülekanne: -kui elektriline impulss (depolarisatsioonilaine) on levinud antud neuroni jätkete (nii aksonite kui dendriitide) otsteni, siis antakse ta edasi järgmisele rakule (teine neuron, lihaskiud, näärmerakk) kas elektrilise (harva) või (tavaliselt) keemilise sünapsi vahendusel. Keemilise sünapsi ehitus: a) presünaptiline membraan – I raku jätke laienenud ots, selles on vakuoolid ülekandeaine – mediaatori e. neurotransmitteriga (atsetüülkoliin, norepinefriin e. noradrenaliin, jne.); b) sünapsipilu – kitsas ruum kahe raku vahel; c) postsünaptiline membraan – II raku pinna osa, kus on keemilised retseptorid. Refleksikaar: Refleksikaar on närvisüsteemi konstruktiivne ühik – kogu NS tegevus baseerub refleksidel, millede anatoomiliseks aluseks on refleksikaared (täpsemalt refleksiringid – iga “käsu” järel saabub tagasi
· Tsütoskelett Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga. Organellid on näiteks mitokondrid, kloroplastid, plastiidid. Organelle leidub kõigi eukarüootide rakkudes. Prokarüootidel organellid enamasti puuduvad. Organellid on arvatavasti endosümbiootilise päritoluga. Taimerakk taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomane organellide - plastiidide - esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. Vakuoolid -Vakuool on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga e tonoplastiga. · Ühes rakus on üks või mitu vakuooli. Harilikult on vakuooliga täidetud umbes pool raku mahust, kuid sõltuvalt raku tüübist võivad need enda alla võtta 5-95% Vakuoolide ülesanded rakus:
Väga levinud biomolekulides. Esineb vesinikku sisaldavate molekulide vahel. Vesinik peab olema ühendis fluori, hapniku või lämmastikuga. Vesiniku aatoni ainus elektron on tõmmatud el.negatiivsema elemendi aatoni poole, mistõttu see omandab väikese negatiivse ja vesinik väikese positiivse laengu. Positiivse laenguga vesiniku aatom seotakse järgmise molekuli negatiivse laenguga aatomiga jne, st molekulid liituvad üksteisega. Loomarakk. Rakuorganellid. Taimerakk. Vakuoolid. Rakukest. Plastiidid: Rakk - kõige väiksem elu üksus. Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool. Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel on ühine: õmbritsetud membraaniga; täidetud vedela tsütosooliga; sisaldavad kromosoome, kus asub DNA; sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees; membraanide ehitus ja talitlus.
organellid, mis on loomarakuehituses. Kuna seened on heterotroofse ehitusega, siis puuduvad neil taimerakule omased plastiidid ja vakuoolid. Üherakulised pärmseened on ümarad, aga hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Seenerakk on ümbritsetud membraaniga
punaseid pigmente. Esinevad enamiku taimede kroonlehtedes, küpsetes viljades ja sügiseste lehtede rakkudes).) ja leukoplastid (Ei sisalda pigmente, on valdavalt taimeosades, millele ei lange päevavalgust. Stroomas paiknevad ribosoomid, DNA jm. Peamiseks ülesandeks varuainete tärklise, valkude, lipiidide süntees ja säilitamine). Vakuool on rakumahlaga täidetud põieke, ümbritsetud ühe membraaniga. Tekivad tsütoplasmavõrgustikust Golgi kompleksi osalused. Rakkude kasvades vakuoolid suurenevad. Taimes on väikesed vakuoolid ja üks suur ja püsiv tsentraalvakuool, mis aitab rakku hoida sisemise pinge all. Vakuooli võivad ladestuda varuained lahustena, teradena või tilkadena., 3. Taimerakule ainuomased raku osad (võrreldes loomade ja seentega). Taimerakule väga iseloomulikud raku osad. Plastiidid - vormid ja ülesanded. Kloroplastide siseehitus, nende membraansüsteem. Vakuool, selle tähtsus. Rakukest. Plastiidid: Kloroplastid fotosüntees
Eukarüootne rakk. Rakumembraan ja rakutuum. Ehitus ja funktsioonid; Rakuorganellid; Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Rakumembraan Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga. Kuigi rakke on väga palju erinevaid, on rakumembraani ehitus kõigil väga sarnane. Lisaks raku välismembraanile on eukarüootsetes rakkudes ka membraanidega kaetud organellid. Rakumembraanil on kaks funktsiooni: 1. Eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast; 2. Võimaldada ainete liikumist raku sisekeskkonnast väliskeskkonda ja vastupidi. Rakumembraani ehitus Rakumembraanid on ehitatud lipiididest, sealjuures peamiselt fosfolipiididest, valkudest ja süsivesikutest. Kõigil neil molekulidel on omad ülesanded. 1. Vesikeskkonnas, mida raku sise- ja väliskeskkond on, moodustavad fosfolipiididide molekulid spontaanselt kahekihilise struktuuri. Hüdrofoobsed otsad hoiavad seejuures sis...
Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed
TAIMERAKU EHITUS – ORGANELLID Plastiidid, suur tsentraalvakuool ning rakukest on ainuomased tunnused taimerakule. *Rakukest: koosneb põhiliselt tselluloosist, rakkude vananemisel kest korgistub või puitub. Kaitse- ning tugifunktsioon; ainevahetus. *Vakuool: vee reservuaar, kindlustab raku siserõhu ehk turgori, nooremate rakkude vakuoolides on toitained ning vananenud rakkudes jääkained, toimuvad lõhustumisprotsessid. Suur tsentraalne vakuool suureneb raku vananedes. Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid – nii aitavad loomad levitada seemneid. *Plastiidid: kahemembraansed organellid *Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees, on täidetud valgulise vesilahusega ehk stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed ehk lamellid, kus esineb roheline värvaine klorofüll. Kloroplastides neeldub päikesekiirgus, vee ja CO2 abil toodetakse suhkruid.
Kordamisküsimused 1.Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed
toimivad tasakaalukehadena. Statoliitide tõttu kasvavad juured vertikaalselt allapoole (positiivne geotropism). Taim ei kasuta statoliittärklist ka kõige suurema toitainete puuduse korral. Initsiaalrakkudele vahetult järgnevat juure osa nimetatakse jagunemisvöötmeks. Intensiivse ja kiire jagunemise tõttu jäävad siinsed rakud väikesteks. Järgneb pikenemis- ehk kasvuvööde. Selle vöötme rakud poolduvad harva, küll aga toimub nende pikenemine. Tsütoplasmas tekivad esimesed vakuoolid. Edasi tuleb juure imamis- ehk diferentseerumisvööde, kus kujunevad püsikoed ja tekib hulgaliselt juurekarvu. Diferentseerumisvöötme ja juurekaela (juure varreks ülemineku koht) vahelises osas -- juhtimisvöötmes -- kujunevad külgjuured. Juurekarvad on selles juureosas surnud, mistõttu vööde ise vett ja mineraalsooli ei ima, vaid ainult juhib neid edasi. Primaarse ehitusega juur on kaetud epibleemiga (risodermiga), mis talitleb imikoena.Juurekarvadega epibleemi rakke
DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. DNA üldstruktuur DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on desoksüribonukleotiidid (lühidalt ka lihtsalt nukleotiidid). Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). Lämmastikaluste vabad hüdroksüülrühmad, aminorühmad ja hapniku aatomid moodustavad kergesti omavahelisi vesiniksidemeid. Konkreetsete nukleotiidide järjestust üksikus DNA ahelas nimetatakse DNA primaarstruktuuriks. Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid). Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad. RNA Ribonukleiinhape on samuti organiline kõrgpolümeer, kuid tem...
nendevahelist ainete liikumist. Plasmiidid annavad taimeosadele erineva värvuse: rohelised kloroplastid, kollased või punased kromoplastid ja värvitud leukoplastid. Kloroplastid sisaldavad lamelle, need omakorda klorofülli, paiknevad peamiselt lehtedes, sest neil on oluline roll fotosünteesis. Veel leidub seal ribosoome ja DNAd ning RNAd. Kromoplastid sisaldavad karotinoide, paiknevad viljades ja õites. Leukoplastides pigmente pole, neis paiknevad varuained. Vakuoolid on membraaniga ümritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti varu- ja jääkaineid, on veemahutid. Võivad sisaldada ligimeelitavaid aineid aga ka jääkaineid mis peletavad loomi eemale. Lüsosoom, Golgi kompleks. 45. Restriktaasid. Omapärased ensüümid, mis lõikavad DNA kaksikahelat kindlate järjestuste kohalt nii, et tekivad kleepuvate otstega DNA lõigud. Eri päristolu lõigud viiakse lahuses kokku ja nad ühinevad komplementaarsuse alusel,
- Luidete (rannikuluited) taimestu; - Liivikute (sisemaaluited) taimestu; Kultuur- ja ruderaaltaimkond: Kultuur-rohumaad, Põllud, Pargid ja aiad, Õued, teeservad ja prahipaigad, Karjäärid. Assimilatsioon organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid. Dissimilatsioon elusainete lagunemise protsess, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. Taime ja looma erinevused: taimedel rakukest, plastiidid ja vakuoolid. Loomadel puuduvad. Taimed autotroofsed, loomad heterotroofsed. Taimedel puudub närvisüsteem ja organid ning kasutavad varuainena tärklist. Loomad kasutavad varuainena rasvasid. Autotroofsed fotosünteesivad, toodavad toitaineid. Heterotroofsed ei suuda ise toitaineid toota, kasutavad autotroofide poolt toodetud toitaineid. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid ja vakuoolid. Loomarakul need puuduvad. Prosenhüümsed rakud pikad, kitsad torukujulised (N: juhtkoed).
Tsentrioolid on olulised raku jagunemisel. TAIMERAKU EHITUSLIKUD ISEÄRASUSED Rakukest: kaitseb väliste mõjutuste eest. Annab rakule kindla kuju ja tugevuse. Kaitseb rakku siserõhu eest. Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub. Vakuoolid: on vee reservuaariks, kindlustavad siserõhu. Nooremates rakkudes on vakuoolides toitained, vanemates jääkained. Mürkainete, mahlade säilituskoht, kaitseks ärasöömise eest. Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid struktuure, aitamaks seemneid levitada. Plasiidid: Kloroplastid: 2 membraani, sisu täidab valguline vesilahus strooma. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid, kus on roheline värvaine klorofüll. Kromoplastid: sisaldavad värvilisi pigmente, karotinoide. Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon. Lisaks ainevahetuslik funktsioon.
Assimilatsioon- ehk anabolism - kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Protsessi käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid jne. N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, muutuvad lihtsamateks ühenditeks, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. N: glükoosi oksüdeerimine hingamisel Taime ja looma põhilised erinevused- taimedel olemas rakukest ja rakumembraan, plastiidid, vakuoolid; loomadel ainult rakumembraan. Taimed autotroofsed, loomad aga heterotroofsed. Taimedel varuaineks tärklis, loomadel aga rasvad. Taimedel kasv piiramatu, loomadel piiratud. Taimedel närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad, loomadel olemas. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind Autotroofne ja heterotro...
BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased kehatempera...
- tavaliselt elavad vees, niisketes paikades ja loomadekehas - erinevad kehavormid SEENED -rakukest koosneb kitiinist -heterotroofsed organismid - osmotroofiline toitumine 17. Seeneraku ehitus Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis on loomarakuehituses (tuum, ribosoomid, mitokondriid, lüsosoom, Golgi kompleks, tsütoplasma, tsütoplasmavõrgustik). Kuna seened on heterotroofse ehitusega, siis puuduvad neil taimerakule omased plastiidid ja vakuoolid. Üherakulised pärmseened on ümarad, aga hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Rakkude otstes on avad, mille kaudu liiguvad tsütoplasma, organellid ja rakutuum teise rakku. Mõnel seeneliigi rakul need avad puuduvad, ja siis koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Seeneraku ehitus: Seenerakk on ümbritsetud membraaniga (sarnaneb looma ja taimeraku omaga). Membraanist väljapoole jääb rakukest koosneb kitiinist
- tavaliselt elavad vees, niisketes paikades ja loomadekehas - erinevad kehavormid SEENED -rakukest koosneb kitiinist -heterotroofsed organismid - osmotroofiline toitumine 17. Seeneraku ehitus Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis on loomarakuehituses (tuum, ribosoomid, mitokondriid, lüsosoom, Golgi kompleks, tsütoplasma, tsütoplasmavõrgustik). Kuna seened on heterotroofse ehitusega, siis puuduvad neil taimerakule omased plastiidid ja vakuoolid. Üherakulised pärmseened on ümarad, aga hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Rakkude otstes on avad, mille kaudu liiguvad tsütoplasma, organellid ja rakutuum teise rakku. Mõnel seeneliigi rakul need avad puuduvad, ja siis koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Seeneraku ehitus: Seenerakk on ümbritsetud membraaniga (sarnaneb looma ja taimeraku omaga). Membraanist väljapoole jääb rakukest koosneb kitiinist
· Mõju füsioloogiale · Näited: 12 kohveiin kohvi (Coffea arabica), tee (Camellia sinensis), kakao (Theobroma cacao). Putukatele ja seentele mürgine. Kohvi võsud võivad takistada lähedalolevate seemnete idanemist (allelopathy). Kaitse teiste taimede eest ehk konkurentsipoliitika. kokaiin morfiin nikotiin tubakas (Nicotiana tabacum). Hoitakse vakuoolides ja eraldub, kui vakuoolid katki teha. kapsaitsiin (Capsicum) aktiivne komponent tsillipipras. Valgud-ensüümid · Spetsiaalselt inhibeerivad patogeenide ensüüme (blokeerivad aktiivsed kohad või segavad valgu konformatsiooni) · Väikesed valgud: Defensiinid Amülaasi inhibiitor Lektiinid Proteinaasi inhibiitorid · Tootmine nõuab palju energiat. · Seega enamus kaitsevalke toodetakse pärast patogeeniga kokkupuudet. Defensiinid · Väikesed tsüsteiinirikkad valgud
vigastuste eest kaitsev juurekübar ehk kalüptra. Juurekübara rakkudes leidub suuri amüloplaste -statoliite, mis toimivad tasakaalukehadena. Statoliitide tõttu kasvavad juured vertikaalselt allapoole (positiivne geotropism). Taim ei kasuta statoliittärklist ka kõige suurema toitainete puuduse korral. Järgneb pikenemis- ehk kasvuvööde. Selle vöötme rakud poolduvad harva, küll aga toimub nende pikenemine. Tsütoplasmas tekivad esimesed vakuoolid. Edasi tuleb juure imamis- ehk diferentseerumisvööde, kus kujunevad püsikoed ja tekib hulgaliselt juurekarvu (suur eripind). Diferentseerumisvöötme ja juurekaela (juure varreks ülemineku koht) vahelises osas -- juhtimisvöötmes -- kujunevad külgjuured. Juurekarvad on selles juureosas surnud, mistõttu vööde ise vett ja mineraalsooli ei ima, vaid ainult juhib neid edasi. Epidermise rakumembraanid sisaldavad aktiivseid
pleomorfism, tele- ja anamorf; eoste ja koniidide tüübid). Pikad torujad rakud e seeneniidid e hüüfid (rakuvaheseinte olemasolu või puudumine - tsönotsüütne seeneniit); hüüfi tipmine ja koloonia radiaalne kasv (nõiaring, Oregoni 900 hektari laiune hiiglane); mütseel ja viljakeha, viljakeha kui eoste levikut tagav osa seenest. Kasv hüüfidena (tõelised koed puuduvad) või ka üksikrakkude pungumisega (pagaripärm). Seeneraku ehitus, vakuoolid, glükogeen, kitiin kui seente rakukesta peamine ehitusmaterjal. Homotallism kui taandareng - sugulise paljunemisega seotud geenide kaotsiminek. Paraseksuaaltsükkel pintselhalliku näitel, somaatlilse ristsiirde sagedus ja kasu penitsiliini tootmisel. Seente suur plastilisuse ja kiire kohastumisvõime on tagatud sugulise ja suguta tsükli vaheldumise ning paraseksuaaltsükliga. Seente tähtsus inimkonnale. Seened orgaanilise aine lagundajatena. Saprotroof (puidu lagundamine metsatööstuses)
39. Bakterite kasv ja paljunemine. Paljunevad pooldudes, suht kiirelt Mõned ka pungumise teel 40. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused. 1)Protistid häähää 2)taimeriik rakukest, plastiidid, suuredvakuoolid 3)seeneriik kõik heterotroofid, kasutavad teiste organismide sünt org ainet. 4)loomariik 41. Algloomade raku ehitus. Vibur! Võivad sisaldada ka kloroplaste. 42. Seeneraku ehitus. Samad organellid, mis loomsesrakus, taimedele omased plastiidid puuduvad, sh vakuoolid. Üherakulised seened on ümarad, kuid hulkraksed, hüüfemoodustavad seened on niitjad, otste kaudu liiguvad organellid ja rakutuumad. 43. Restriktaasid. Paljud bakterid produtseerivad ensüüme, restriktsioonilisi endonukleaase e. klass II restriktaase, mis tunnevad kindlaid 4 8 aluspaari pikkusi DNA järjestusi ning lõikavad DNA d ainult nendest spetsiifilistest kohtadest. Nii kaitsevad restriktaasid baktereid näit faagide
Bioloogia 10 klass 1.Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad kõiki elusorganisme. o Ainevahetus o Hingamine o Paljunemine o Rakuline ehitus o Kasvamine ja arenemine o Reageerib keskkonnatingimustele o (homöostaas- sisekeskkonna stabiilsena hoidmise võime) 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Biomolekul- DNA; RNA, valk, süsivesik, 2. Rakk- munarakk, sperm, erütrotsüüt 3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadus...
rakus on tsütoplasma aine. Mõlemal on rakumembraanis poorid. Loomaraku lüsosoomides toimub ülearuste ainete lagundamine. Mõlema rakutüübi rakumembraani ülesanne on raku kaitsmine ja ainevahetus. Taimerakkudes on plastiidid, tänu millele toimub fotosüntees. SARNASUSED ERINEVUSED mõlemal rakumebraan, TR on kest, tsütoplasma, LR lüsosoomid, tuum, TR vakuoolid, plastiidid: kromopastid Golgi kompleks, (punased, kollased), kloroplastid (rohelised), tsütoplasmavõrgustik, leukoplastid (valged, värvusetud) mitokondrid, TR rohkem tärklist, tselluloosi ribosoomid 5. VIIRUSTE EHITUS, ELUTEGEVUS JA PALJUNEMINE Viirused on üliväiksed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. SARNASUSED ERINEVUSED
Organismide keemiline koostis Ainete jagunemine: 1. Anorgaanilised ained (eluta loodus) - vesi - anorgaanilised ühendid (happed, alused, soolad) 2. Orgaanilised ained (elusloodus) - valgud - lipiidid - sahhariidi biomolekulid - nukleiinhapped (DNA, RNA) - madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, vitamiinid, hormoonid) Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku. Vesi Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus. Klaster vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid, mille tulemusel moodustuvad erineva arvuga vee molekulide kogumid. Hüdrofiilsus aine omadus lahustuda vees. Hüdrfoobsus aine omadus mitte lahustuda vees. Hüdratatsioon keemilise ühendi liitumine veega. Deh...
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakte...
kinaasse signaalikaskaadi, mis omakorda kulmineerub MAP kinaasi aktivatsiooniga. 12. MAP kinaaside rada - MAP kinaas on seriini/treoniini kinaas, mida iseloomustab võime translokeeruda tuuma ja fosforüleerida erinevaid valke (nt. transkriptsioonifaktoreid), seeläbi reguleerivad MAP kinaasid transkriptsiooni. Kinaaside kaskaadid lubavad hormoonsignaale võimendada ja täpselt reguleerida. RAKUBIOLOOGIA. 1. Rakuorganellid. Nende funktsioonid. Vakuoolid sisaldavad erinevaid lahustunud jääk- ja varuaineid ning pigmente, mis annavad taime õitele ja lehtedele värvuse; aitavad tagada kõrget siserõhku. Kloroplastides toimub fotosüntees. Tuumas paikneb raku DNA ning seal toimub ka RNA süntees. Endoplasmaatiline retiikulum on tsütoplasmavõrgustik, osa sellest on karedapinnaline, kuna seal paiknevad ribosoomid ning seal toimub valgusüntees. Ribosoomidest vaba ER-i nimetatakse siledaks ER-ks ning seal toimub, näiteks, teatavate
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
rakku kokkusobivust, KUID nad reguleerivad ka raku morfoloogiat ja kasvutüüpi (raku kuju, kasvu määra, hüüfi harunemise sagedust ja nurka), st määravad seene morfogeneesi teed viljakeha ja eoslava moodustumise. Seeneraku ehitus Kõigil seenerakkudel esineb rakukest. Rakukesta peamiseks ehitusmaterjaliks on kitiin. Organellid: tuum, mitokondrid, rakumembraan, tsütoplasmavõrgustik (ER), Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid, vakuoolid. Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. Seenerakus pole plastiide. Tsentriooli esinemine ainult viburiga rakke omavatel seentel. Tsentriool tsütoskeleti osa. NAO on tütartuumade laialitõmbamisel tegev, ainult seenele iseloomulik organell. Hüüfi tipmine kasv on seotud Golgi aparaadist pärit põiekeste ja plasmamembraani liitumisega. Põiekesed sisaldavad ensüüme uue rakuseina sünteesiks. Seente toitumine:
• Bakterirakud on väiksemad • Bakterirakus puudub tuum • Bakterirakus on 1 rõngaskromosoom ning DNA-d ja geene on vähe, 3 on pulkjad kromosoomid ning DNA-d ja geene on palju • Bakterirakus puuduvad membraaniga ümbritsetud rakuorganellid • Bakterirakus on ribosoomid väikesed, asuvad vabalt tsütoplasmas ja neid on vähe. 3 on ribosoomid suuremad, tavaliselt asuvad tsütoplasmavõrgustikul ning neid on palju • Bakteri- ja loomarakus vakuoolid puuduvad. • Bakterirakus on tsütoplasma jäik ja liikumatu, 3 on tsütoplasma vedelam ja liikuvam • Loomarakul rakukest puudub, bakterirakul esineb, taimerakul on tselluloosist, seenerakul on kitiinist c) Milliseid kudesid rakus moodustavad? Osata neid iseloomustada • Epiteelkude – katab keha ja elundite pinda – kaitseb keha, võimaldab ainevahetust, osaleb haavade paranemisel – rakud on tihedalt üksteise kõrval
XIX sajand.; Schwann; Schleiden; Virchow; 1839-1857 Kõik organismid koosnevad rakkudest ja nende elutegevuse saadustest Eri organismide rakud on sarnased ehituselt ja talitluselt Rakk tekib rakust. K. E. von Baer 1826. a. Inimese munaraku avastamine 1) Eeltuumsed päristuumsed (taime-/loomarakk) 2) Loomarakk teised päristuumsed bakterid 3) Võrdlev lähendus 4) Süsteemlähendus (kestad, vakuoolid jne) Kõikides rakkudes toimib neli süsteemi: 1.) Metaboolne ehk ainevahetuslik (põhineb ensüümidel, nt toitumine, hingamine, süntees, lõhustumine jne) 2.) Reproduktiivne ehk paljunemine (põhineb DNA kahekordistumisel; nt rakkude jagunemine ehk pooldumine) 3.) Piiristav süsteem (põhineb kestadel nt rakukestad, membraanid; ainete valikuline transport; sisekeskkonna individuaalsus) 4.) Energeetiline ATP (süntees ja kasutamine) Bakterirakk
loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased Selts-kiskjad Klass-imetajad Hõimkond-keelikloomad Riik-loomariik 3.teab taime- ja loomaraku üldist ehitust ja talitlust, oskab neid omavahel võrrelda Taime- ja loomarakud koosnevad paljudest rakkudest s.t on päristuumsed. Taimerakul esinevad rakukest, kloroplastid ja vakuoolid. Loomarakul esinevad rakutuum, tsütoplasma, rakumembraan, rakukest, mitokonder, vakuool, kloroplast, kromoplast ja leukoplast. 4.tunneb jooniselt ära taime-ja loomaraku 5.teab inimese erineva ehituse ja talitlusega kudesid, tunneb neid ära jooniselt Koe moodustavad sarnase ehituse, talitluse ning päritoluga rakud. · Kattekoed ehk epiteelid: rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvahe ainet on väga vähe, eluiga on lühike
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...
kantsuk heveapues ja mürgid alkoloidid. Loomarakkudes: · Neid on vähe, on väikesed, osades rakkudes. · Sisaldava lipiide. Vakuoolide ülesanded: · Talletus funktsioon noortes rakkudes. · Vanemates rakkudes ladestus funktsioon. Sennerakkudes: · Keskmiste mõõtmetega ja sisaldavad lipiide Vakuoolide ülesnne: · Varu funktsiooni täidavad. Protistides: · Rangelt funktsionaalsed vakuoolid. a) seedevakuoolid on sisuliselt lüsosoom. b) Osmoregulatoorsed vakuoolid. Tubulaarne süsteem Päristuumsetes rakkudes. I. TASAND 1. Mikrofilamendid: peenikesed, läbimõõduga 6-8 cm. Näiteks Aktiin/müosiin on olemas kõikides päristuumsetes rakkudes. 2. Vahepealsed filamendid, nende läbimõõt on 10 nanomeetrit(nm). Näiteks lamiinid/keratiinid. 3
(Heterotroofne, piiramatu rakkude jagunemisvõime, varusüsivesinikuks on glükogeen, tsentrosoom on osades rakkudes, plastiidid puuduvad, on väikesed lipiidivakuoolid.) 42.Taimeraku ehitus. Rakukest koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist. Noorel rakul on kest õhuke, raku vananedes see pakseneb. Raku kestades on poorid, milel kaudu toimub ainevahetus. Naaberrakkude tsütoplasmad ühenduvad tsütoplasmaväätide ehk plasmodesmide kaudu. Taimerakus on vakuoolid, plastiidid(proplastid, kloroplastid, kromoplastid, leukoplastid), ribosoomid, karedapinnaline ja siledapinnaline tsütoplasma võrgustik, tuum, mitokonder, Golgi kompleks, tsütoplasma, lüsosoomid. 43. Restriktaasid. Ehk endonukleaasid lagundavad nukleiinhapet, lõhkudes suhkur-fosfaat selgroos nukleotiidide vahelist sidet ehk fosfodiestersidet ahelasiseselt, mitte otstest. Restriktaase toodavad bakterid. Restriktaasid on järjestusspetsiifilised. 44. DNA kloneerimise etapid. 1
Pilet 1 1.Organismide keemiline koostis. Makroelemendid. Mikroelemendid. Anorgaanilised ained organismis. Vee funktsioonid. Vee funktsioonid: rakus hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides *Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus *hoiab kehatemperatuuri, osaleb termoregulatsioonis. *kaitsefunktsioon pisarad eemaldavad võõrkeha *tagab ainevahetust ehk metabolismi *tagab raku siserõhu ehk turgori Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütar...
Rakus on NSP4 suhteliselt ebastabiilne ja suur osa temast lagundatakse ubiquitiin- proteosoom mehhanismi vahendusel. Alfaviiruste RNA replikatsioon Replikatsiooni cis-järjestused (polümeraasi seondumise kohad) paiknevad genoomi otstes. Replikatsioon on reguleeritud NS polüproteiini protsessingu kaudu. Replikatsiooniga kaasneb spetsiifiliste vakuoolide (modifitseeritud endo- ja lüsosoomid) moodustumine rakus. Need vakuoolid on viiruse RNA replikatsiooni kohtadeks ja sisaldavad membraanseid struktuure, mida nimetatakse sfääruliteks ja milles lokaliseeruvad alfaviiruse NS valgud ning toimub viiruse RNA süntees. Varajane replikatsioon, (-) RNA ahelate süntees, toimub 0,5-3,5 tundi peale infektsiooni ja sõltub pidevast valgusünteesist. Vaba proteaasi (nsP2) kontsentratsioon rakus on sel ajal veel madal (polüproteiin on sel ajal veel stabiiline)
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede j...
ühendid (Aromaatsed ühendid), Orgaanilised happed (õunhape, sidrunhape, bensoehape, oblikhape), Aldehüüdid, alkoholid, estrid, sinepiõlid. 2. Taimeraku ehitus. Täiskasvanud taimerakk koosneb kolmest põhiosast: rakukest, tsütosool, vakuool (lisaks rakutuum). Vakuool hõlmab suurema osa rakust. Rakkude struktuuri põhielemendid on rakumembraanid. Vaid taimerakule omased struktuurid on rakukestad, plastiidid ja suured vakuoolid. 3. Raku membraanide ehitus. Membraanid jaotatakse välis- ja sisemembraanideks. Membraan võib olla ühe ja topeltkihiline. Membraani struktuurühenditeks on valgud ja lipiidid, millest tähtsamad on fosfolipiidid. Klassikalise käsitluse järgi moodustavad elementaarmembraani lipiidid (millel on hüdrofoobne (süsivesinikuosa) ja fiilne osa) membraanide põhistruktuur. Membraan sisaldab endas ka
15. Loomaraku ehitus. Põhilised loomsed koed. Sarapuu õpik Raku ehitus ja talitus lk 3(49) all nurgas lühidalt kirjas(see käib siis ,,põhilised loomsed koed" kohta) lk 7- 11 (53- 63) 16. Seeneraku ehitus Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis on loomarakuehituses (tuum, ribosoomid, mitokondriid, lüsosoom, Golgi kompleks, tsütoplasma, tsütoplasmavõrgustik). Kuna seened on heterotroofse ehitusega, siis puuduvad neil taimerakule omased plastiidid ja vakuoolid. Üherakulised pärmseened on ümarad, aga hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Rakkude otstes on avad, mille kaudu liiguvad tsütoplasma, organellid ja rakutuum teise rakku. Mõnel seeneliigi rakul need avad puuduvad, ja siis koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Seeneraku ehitus: Seenerakk on ümbritsetud membraaniga (sarnaneb looma ja taimeraku omaga). Membraanist väljapoole jääb rakukest koosneb kitiinist
vajaliku energiaga. Seenerakus esinevad ka mitmesugused päristuumsetele rakkudele iseloomulikud membraansed struktuurid: tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks ja lüsosoomid. Seenele vajalike valkude süntees toimub ribosoomides, kuid nende ehitus erineb mõnevõrra taime- ja loomaraku risbosomide omast. Taimeraku ehitus. Taimerakkudepõhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide-plastiidide- esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Enamik taimerakke on ümbritsetud tiheda rakukestaga, mis koosneb tselluloosist. Loomaraku ehitus. Põhilised loomsed koed (epiteel-, lihas-, närvi ja sidekude). Loomarakk koosneb peamiselt topeltmembraaniga rakutuumast, milles on tuumake ja kromatiinid (rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid). Tuumas on plasma, mida nim. karüoplasmaks. Tuum sisaldab valke, DNA-d, RNA-d, ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
