Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Raku jagunemisel lähutvad neist valgulised fibrillid kääviniidid. Need osalevad kromosoomide jaotamises. Tsütoskeletti kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. 3.7 Taimerakk Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide plastiidide esinemine. Taimerakkudes on ka vakuoolid ning nad on ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne. See võimaldab rakul kasvada ja areneda. Kesta läbivad poorid, mis võimaldavad mitmetel ainetel kesta vabalt läbida. Raku vananedes kest pakseneb, selle veesisaldus väheneb ja poorid ahenevad. Rakukest takistab taimeraku liikmist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise.
sisse ja tuumast välja erinevaid aineid. Pärilikkusaine on pakitub kromosoomidesse. Kromosoom on kokkupakitud DNA-molekul koos valkudega. Valgud kaitsevad DNA-d kahjulike mõjude eest ning aitavad kromosome kokku pakkida. Kromosoomide ülesandeks on päriliku info avaldamine ja edasiandmine. Taimerakk erineb loomarakust Taimed kuuluvad päristuumsete hulka, sest neil on raku sees olemas membraaniga ümbritsetud tuum. Vaid taimerakkudes leiduvad suured vakuoolid, tugev tselluloosist rakukest ning energiatootmisele ja varuainete kogumisele spetsialiseerunud plastiidid. Taimerakku ümbritseb rakukest. Taimeraku membraani peal asub tugev rakukest. Noore taimeraku kest on õhuke ja elastne ning seetõttu saab rakk kasvada. Mida vanemaks rakk saab, seda paksemaks kest läheb. Puittaimede tugevuse ja püstise asendi tagavad peamiselt rakukestad. Kõige tugevamad rakukestad on kivisrakkudel, näiteks ploomi kivi. Rakukesta
RAKUKEST: koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist. · Ainevahetus · Kaitse · Kuju ja tugevus Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklid, kirisseeemned). Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub. VAKUOOL ainult taimerakkudes · Vee reservuaar · Kindlustab raku siserõhu ehk turgori · Nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vananenud rakkudes jääkained · Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid · Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid nii aitavad loomad levitada seemneid. · Sisaldavad lahustunud pigmente, alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse on taimele kaitseks ära söömise eest. PLASTIIDID ainult taimerakkudes Proplastiidid noored plastiidid, poolduvad ; seejärel arenevad : · Kloroplastiidid rohelist värvi . Asuvad taimede rohelistest osades (lehed, varred)
· Kinglooma piklikku keha katavad ripsmed. · Ripsmed liiguvad laineliselt ja nii ujub kingloom edasi. · Bakterid, kes on kinglooma toiduks, juhib rakusuu juurde ripsmetega varustatud suuväli. · Seedimata toidujäätmed heidab kingloom rakupäraku kaudu välja. · Elutegevuse käigus tekkivaid jääkaineid ja liigset vett eemaldava pulseerivad vakuoolid, millel on toomakanalid. · Enamasti paljuneb kingloom mittesuguliselt ristipooldumise teel. Mõisted: ·suuväli pikemate ripsmetega rennike, mis kulgeb kinglooma keha eesotsast kuni keskosani. Suuvälja ripsmed tekitavad pidevalt liikudes veevoolu, mis kannab rakusuu juurde baktereid. · rakusuu asub suuvälja tagumises otsas; selle kaudu kingloom toitub.
6) talletab raku rasva-ja glükoosivarud 7) toimub aminohapete süntees ja glükoosi lagundamine organellid organellid- eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud membraaniga (nt mitokondrit, kloroplastid, rakutuum) prokarüootidel organellid puuduvad või on neid väga vähe organoidid on lihtsama ehitusega kui organellid. Organoid- raku tsütoplasmas olevad spetsidiseeritud talitlusega osad, mis pole rakutaolise ehitusega (ripse, vibur, vakuoolid, ribosoomid jt) Raku tuum Raku tuum-eukarüootse raku tsütoplasmas asuv organell Ül: 1) juhib kogu raku elutegevust 2) Kanda edasi pärilikku infot kromosoomided asuva DNA abi 3) Seal toimub DNA replikatsioon e süntees Raku tuuma siseaine koosneb karüoplasmast , mis koosneb DNA-st , valkudest, RNA'st Kromosoomid: Asuvad rakutuumas Arv ja kuju on liigi tunnus (inimestel 46kromosoomi, ehk 23paari) Rakumembraan Fagotsitoos- tahkete ainete omastamine selisel viisil
BIOLOOGIA II KT 1. Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: · Desoksüribonukleiinhape ehk DNA · Ribonukleiinhape ehk RNA DNA DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on 4 erinevat nukleotiiti: · Adenosiinfosfaat ehk A · Guanosiinfosfaat ehk G · Tsütidiinfosfaat ehk C · Tümidiinfosfaat ehk T Desoksüribonukleotiid on moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Monomeeride erinevus tuleneb üksnes nende ehitusse kuuluvast lämmastikalusest. Iga desoksüribonukleotiidi koostises esineb üks neljast lämmastikalusest: adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T) või tsütosiin (C) Nukleotiide järjestust molekulis nim. DNA esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). Teist j...
-) Karüoplasma poolvedel ,,täide" rakutuumas, nagu tsütoplasma rakus. -) Mütseel seeneniidistik. -) Homoloogiline kromosoom paaris kromosoomid (sarnase informatsiooni põhjal). -) Bakteritoksiin mürk, mida bakterid toodavad. * 2. Osa Kas väited on tõesed või valed? Paranda (kirjutan vaid õiged vastused) (2p) -) Ühest bakteris tekib üks spoor. -) Taimerakule iseloomulikud organellid on plastiidid ja vakuoolid. -) Ribosoomides toimub valgu süntees. -) Spooridel toimub ainevahetus maksimaalselt aeglaselt. -) Valguse puudumisel muutuvad kloroplastid leukoplastideks. -) Seened on heterotroofsed organismid. -) Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. -) Ainetranspordiks läbi rakumembraani vajatakse täiendavat energiat, siis kui transport toimub aktiivselt (tahkete ainete transport). -) Kloroplast on täidetud stroomaga./Mitokonder on täidetud maatriksiga.
Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. (nt vähkkasvaja rakkude kujunemine mõnest rakust) 1.7. TAIMERAKK Päristuumsete organismide rakud saab ehituse ja talitluse alusel jaotada kolme suurde rühma: looma-, taime- ja seenerakud. Kõiki neid ühendab rakutuuma olemasolu ja suur osa sarnaseid rakustruktuure. Taimerakkude peam. iseärasus on nendele ainuomaste organellide plastiidide esinemine. Lisaks arenevad taimerakkude tsütoplastas suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbrits. tiheda rakukestaga. MISSUGUNE ON RAKUKESTA EHITUS? Taime rakukesta põhiline koostisaine on tselluloos. Lisaks sellele on kesta ehituses mitmeid teisi biopolümeere (nt ligniini, pektiini jne) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore timeraku kest on küllalt suure veesisaldusega, suht. õhuke ja elastne ning seda läbivad arvukad poorid.
välimine) ja neid samuti seostatakse endosümbioosi hüpoteesiga. Paljunevad iseseisvalt, oma DNA ja RNA. Sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud lamellid e. tülakoidid. Lamellikogumikud moodustavad graanid, mis on omavahel seotud klorofülli sisaldavate stroomatülakoididega. Strooma ise on neid ümbritsev vedel sisekeskkond. Ülesandeks fotosüntees VAKUOOLID on rakumahla mahutid ( membraaniga ümbritsetud põikesed, mis sisaldavad mitmesuguseid varu ja jääkaineid. Vakuoolid moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust ja liitudes moodustavad tsentraalvakuooli. Ülesanded: · Vee ja rakumahla säilitamine · Turgori e. siserõhu tagamine TSÜTOSKELETT Raku tugi- ja liikumissüsteem, mis on omapärane kõigile rakkudele. Valgulised fibrillid, mis ühendavad kõiki osi. (niitjad valgud-tugi ja liikumissüsteem) jaotus vastavalt valgulise kiu läbimõõdust. · fibrillid · Mikroflamendid · tuubulid
(mitokonder, plastiidid) organoid spetsialiseeritud talitlusega raku osa (viburid, ribosoomid) Taimeraku ehituslikud iseärasused 13 - Rakukest koosneb tselluloosist, ligniinist või bektiidist. - Kestades palju poore, mille kaudu toimub ainevahetus. - Naaberrakud ühendatud tsütoplasma väätide kaudu. Ülesanne - Kaitseb , annab kindla kuju ja tugevuse Vananedes rakukest korgistub või puitub 2) Vakuoolid - Ühekihilise membraaniga ümbritsetud organell - Noores rakus mitu väikest vakuooli, mis vananedes ühinevad suureks keskvakuooliks - Ülesanne vee reservuaarid, kindlustavad raku sise... ehk turgoreid, sisaldavad suhkruid ja orgaanilisi aineid + jääkaineid 3) Plastiidid - Kahemembraansed organellid - Taimerakus 3 tüüpi plastiide a) Kloroplastid glorofüll, põhifunktsioon fotosüntees
aga võimalikuks lihasrakkude tsütoskeleti talitluse tõttu. 5. Tsetrioolid koosnevad mikrotuubulitest. 6. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist, mis koosnevad miksrotuubulitest. Tsentrosoomil on oluline osa raku jagunemisel. lk68 1. Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide- plastiidide- esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, mis teistel eukarüootsetel organismidel puuduvad. 2. Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Lisaks sellele on kesta ehituses mitmeid teisi biopolümeere ja muid orgaanilisi ühendeid. 3. Rakukesta üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine. Rakukestal on samuti oluline roll taime kaitsefunktsiooni täitmisel. Rakukestad täidavad ka transportfunktsiooni. 4. Kloroplastis on rohelised plastiidid, nad sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline
1) Loomariigi üldiseloomustus: *suur mitmekesisus *kõige liigirikkam *päristuumsed *hulkraksed *heterotroofid *keerulise ehitusega *aktiivne liikumine *mittesuguline paljunemine harv *sümmeetriline keha *kasv piiratud *suurused erinevad 2) *rakumembraan, tsütoplasma, lüsosoomid, Golgi kompleks, raku tuum, ribosoomid, tsütoplasma võrgustik, vakuool, mitokonder. Loomarakk on loomariiki kuuluva organismi rakk. Ühised omadused, mis eristavad neid teistest rakkudest. (taimerakk + seenerakk) Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 3) Kude: sama ülesande ja sama ehitusega rakkude kogum. Epiteelkude: rakud tihedalt, puudub raku vaheaine, mitmekihilised. *naha epiderm *limaskestad *näärmed, ! katab !kaitseb !näärmevedelik Sidekude: rakud hõredalt, eri kujuga, palju rakuvaheainet. *luud, kõhred *veri, lümf *rasv *...
-mitokonder: raku varustamine energiaga 2. Kirjelda taimede rakukesta ehitust ja ülesandeid, too näiteid. Rakukest koonseb tselluloosist. Ülesnded: Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime.Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele. Kuna juhtkoe moodustab rakukest, siis on ka oluliseks tagada transportfunktsioon. 3. Kirjelda vakuoolide sisaldust ja ülesandeid. Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Noortes taimerakkudes on tihti mitu vakuooli, vanas need ühinevad üheks suureks vakuooliks e. tsentriaalvakuooliks. Vakuoolide ülesanneteks on: o Vee ja varuainete mahutamine o Loomade ligimeelitamine--selleks on osades vakuoolidse sukruid ja orgaanilised ained. o Kaitseb taime--osades vakuoolides on jääkained, mis on mürgised. 4
sisaldab happelisi hüdrolaase 11.Tee laused mõistetega MIKROFILAMENT on peened valguniidid tsütoskeletis MIKROTORUKE seest õõnsad valguniidid tsütoskeletis. 12.Mille poolest erineb prokarüootide ja eukarüootide tsütoplasma? prokarüootide rakkude tsütoplasma on liikumatu, eukarüootide oma on rakus pidevas liikumises 13.Millised on erinevused taime- ja loomarakkude tütoplasma sisalduse vahel. Miks? Taimerakkudes on vähem, sest suurema osa rakust täidavad suured vakuoolid Loomarakkudes on ligikaudu pool rakust tsütoplasma
pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis. Kloroplastid paiknevad peamiselt lehtede rakkudes. Kloroplast on ehituselt sarnane mitokondriga. Kromoplastid - sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele punase, kollase, oranži värvuse. Neid leidub ka kroonlehtedes. Leukoplastid - pigmente ei ole ja tihti sisaldavad nad varuaineid. Nt. kartulimugulate leukoplastidesse koguneb taime tärklisevaru. ning lisaks on taimerakus ka vakuoolid. 17.) Turgor ehk turgestsents on taimeraku siserõhk. See siserõhk võimaldab rakkudel olla pingul (turdunud). Taimerakkude rakukestadele mõjuv rõhk hoiab taime püsti.
31. Loomaraku ehitus ja talitlus: Millistest organellidest koosneb, nende ehitus ja ülesanded rakus? 32. Aktiivne ja passiivne transport läbi rakumembraani. * Aktiivne transport madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. * Passiivne transport valgulised kandjad. Lisaenergiat ei vaja. 33. Taimeraku ehitus ja talitlus. 34. Mille poolest erinevad taime-, looma- ja seenerakk? taimerakk- kloroplestid, vakuoolid, plastiidid, kromoplastid, leukoplastid loomarakk- tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid seenerakk-eeltuumne, heterotroofne, hüüfid,mütseeliks, puuduvad plastiidid 35. Oska joonise järgi põhjendada millise rakuga on tegemist.
Isetolmnemise korral tolmuterad pärinevad samalt taimelt. 27. Lõved tekivad kuhu millal? Lõvede ülesanne? Lõved tekivad õhulõhede kohtadesse sekundaarse kattekoe korkkoe moodustumisel. Ülesandeks on tagada vee-ja gaasivahetus pärast epidermi ja õhulõhede hävimist. 28. Algkoe ehk meristeemi erinevused püsikkudedest. Algkoed intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõikide kudede rakke, väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga, vakuoolid on pisikesed või puuduvad. Püsikoed ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad ainult sama koe rakke, suured, plasmavaesed, väikese tuumaga, suur vakuool. 29. Millest kujuneb sammasjuurestik? Kellel esineb? Peajuurest ja väikestest lisajuurtest. Rohttaimed, puud, põõsad. 30. Millistest õieosadest kujunevad viljad? Mis on rüüsvili? See moodustub enamasti emaka sigimikuosast pärast seemnealgmete viljastumist.
a. munarakkudel. Neil esineb 3 tüüpi kesti: o Esikest ise tekitab o Teiskest tekitavad munasarja rakud. Putukate munarakkudel o Kolmandased tekitab munajuha. Lubikest ehk munakoor ja valkkest ehk munavalge Vakuoolide süsteem päristuumses rakus Vakuoolid on kõikides päristuumsetes rakkudes. Nad on membraaniga ümbritsetud raku mahutid, mis tekivad tsütoplasma võrgustikust Taimerakkude vakuoolid: Noores rakus mitu vakuooli. Vanemas üks suur keskkvakuool, mis täidab kogu raku. Ülesanded noortes taimerakkudes: a) Toitainete säilitamine b) Vee säilitamine c) Siserõhu tekitamine Ülesanded vanemates taimerakkudes: a) Jääkainete kogumine b) Mürgiste ainete kuhjumine c) Vesilahustuvate pigmentide kogunemine autotsüaanid (peet, mustikas) d) Teatud taimevakuoolidesse koguneb piimmahl e) Vanemates taimerakkudes hüdrolüüsiprotsessid
Raku ehitus ja talitlus 11.klass Kontrolltöö konspekt + joonis(loomarakk) Päristuumse raku ehitus Ehitus: Y kahekihiline tuumamembraan, Y poorid, Y kromatiim(aine) - DNA, RNA, valgud, Y tuumake - tekivad ribosoomid Kromosoomid: mikroskoobiga nähtavad ainult raku jagunemise ajal. Ehitus: Y DNA mol. 1 või 2 Y Histoorid Kromosoomistik: ehk karüotüüp on kromosoomide kogum inviidi keha- või suguraku tuumas. 1)Kahekordne kromosoomistik - nim diploidne kromosoomistik 2)Ühekordne kromosoomistik - nim haploidne kromosoomistik Rakumembraan Ehitus: Y Kaks kihti fosforlipiide Y Valgumolekulid Y Kolesterool Y Digosahhariid(välispinnal) Ülesanded: Y Hoiab sisu koos ning kaitseb Y Ainete valikuline transport rakku; 1)passiivne transport ning 2)aktiivne transport Y Endotsütoos nt. Õgirakud Y Seob rakud kudedeks Y Retseptor(valgud vahetavad infot) Rakuorganellid Me...
1. Võrdle omavahel alglooma ja bakteri ehitust. Algloom Sarnasus Bakter Ripsmed (kingloom) Vibur Puudub tuum Kulendid (amööb) Tsütoplasma Väiksemad Suuremad Rakukest Pelliikul Jätked Vakuoolid Limakapsel 2. Seleta mõisted: pelliikul, kulend Pelliikul on algloomadel ümbritsev õhuke elastne kest. Kulend on amööbil ajutine kuju muutev protoplasmajätke. Kulendite abil amööb liigub. 3. Milles seisneb algloomade tähtsus inimesele? Algloomi kasutatakse biopuhastites orgaaniliste ainete lagundamiseks. Nende liigilise koostise ja arvukuse alusel saab hinnata vesikeskkonna seisundit. Nad on haiguste
- naaberrakud on omavahel pooridega ühenduses mitokonder -raku energiat tootvad organellid - selles leiavad aset hingamisprotsessid Vakuool -õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahuti - neisse koguneb nii jääk- kui ka varuained - sisaldab värvaineid millest oleneb õite ja taimeosade värvus - reguleerib raku veesisaldust ja tekitavad rakku siserõhu -rakkukasvades ja vananedes vakuoolid suurenevad kloroplast -rohelise värvusega(annab pigment klorofüll) -vajalik fotosünteesimiseks -ühes rakus võib olla mitukümend -lisaks saab kollaseid harvem oranspunaseid värvaineid kromoplast -plastiid mis sisaldab kollaseid ja oranspunaseid värvaineid -annab õitele, viljadele, juurtele kollase, punase või oransi värvuse -värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid
Koosneb valkudest,mis võimaldavad rakkudel Muuta oma kuju, hoiab organelle paigal. 27. Tervikpilt raku funktsioneerimisest lihtsal tasemel. Joonistel peab iga kriips midagi tähendama. 28. Mis on näha ja mis mitte valgusmikroskoobiga (rakukude ja rakuosade suurused)? 29. Millised iseärasused eristavad taimerakku loomarakust (neli märksõna). Põhiline iseärasus, mis on ainult neile omased: plastiidid. Lisaks sellele on taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, m Päristuumsetel organismidel puuduvad. Siis on nad ümbritsetud tiheda rakukestaga ning põhiliseks koostisaineks on tsellu 30. Milline funktsioon on vakuoolil, plastiididel ja rakukestal? VAKUOOL: hoiab vett, kindlustab raku siserõhu ehk turgori, nooremate rakkude vakuoolides on toitained,vananenud rakk Ned, vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid. Võivad sisaldada kas magusaid suhkruid, et loomad aitaks levitada antu
Tsentrosoomi ülesanded: · Moodustab rakujagunemisel kääviniite. · Tagab kromosoomide võrdse lahknemise. VAKUOOL · Vakuool on suur membraaniga ümbritsetud põieke,mis sisaldab taimemahla, suhkruid ja happeid. Vakuooli ülesanded: · Vee reservuaar. · Kindlustavad raku siserõhu ehk turgori. · Nooremate rakkude vakuoolides on toitained. · Vananenud rakkudes jääkained. · Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid. · Viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid (vajalik seemnete levitamiseks). · Võib sisaldada alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse (kaitsevad taimi ärasöömise eest). RAKUKEST · Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Rakukesta ülesanded: · on kõva ja moodustab taimele tugeva toese. · annab taimele kuju.
organismide organoid, mis täidab seedeorgani ülesandeid. See on seotud osmootse rõhu reguleerimise ja eritusega. Vakuool kujutab endast membraaniga ümbritsetud põiekest, mis perioodiliselt ilmub tsütoplasmasse ja täitub vedelikuga. Tekkimise ajal haaratakse väliskeskkonnast toitaineid, mis vakuooli rändamise ajal raku sees imenduvad läbi membraani. Teises suunas, vakuooli sisse toimetatakse organismi elutegevuse jääkaineid. Lõpuks tühjeneb vakuool väliskeskkonda. Vakuoolid on eriti omased taimerakkudele. Bakterites võivad vakuoolid sisaldada gaasi Rakukest on rakumembraanist väljapool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju. Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin. 2. Punavetikad, näidis liik. Rhodophyta. Liike umbes 400. Nad on levinud troopilistes ja subtroopilistes, harvem
mikrotuubuleid- tsentrosoomi. Valgulised mikrotuublid moodustavad kaks kimpu ehk tsentrioole. Tsentrosoomi ülesandeks on raku jagunemisel jagada täpselt ära tuuma materjal (kromosoomid) TAIMERAKK Eukarüoodsed rakud. Ehituslikult on taimerakul rohkesti sarnasusi loomarakuga. Tuum on membraaniga eraldatud. Sama: mõlemat rakku ümbritseb rakumembraan, tsütoplasma, rakutuum, organellid ja nende ülesanded. taimerakus ei ole tsütoskeletti. Taimerakul erineb rakukest, vakuoolid, plastiidid ning plasmodesmid (poorid). * Plasmodesmid- plasma poorid, mis ühendavad rakkude kestasid ehk võimaldavad ainete liikumist ühest rakust teise. * Rakukest- jäik. Moodustub polüsahhariididest, nt tselluloos, ligniin, pektiin. Ülesanded on tagada rakusisene kõrgem rõhk ehk turgom- vajalik ainete vertikaalseks liikumiseks. Hulkraksetel organismidel moodustavad välispinnal olevad rakud tiheda kihi, mida nim. kutiikulaks milles paiknevad õhulõhed.
3. Organell on kujult ümar. 4. Mitokonder sisaldab DNAd ja RNAd ja ribosoome, mis kõik on eraldiseisvad tuumast. On oma DNA rõngas ja ribosoomid, seetõttu saab ise sünteesida valke ja poolduda oli kunagi iseseisev bakter. 5. Põhiülesanne on raku varustamine energiaga ja hingamine raku tasandil. 6. Mitokondrite arv sõltub raku energia vajadusest, mida enam rakk energiat vajab, seda rohkem on mitokondreid. Taimerakud. Esinevad ainuomased organellid plastiidid ja suured vakuoolid Rakukest 1. Põhiline koostisaine tselluloos 2. Noores rakukestas on palju vett, on õhuke ja elastne; vananedes kaotab vett, muutub paksuks ja kõvaks 3. Kesta läbivad poorid, millest difusiooni ja osmoosi teel liiguvad läbi ained 4. Raku vananedes muutub rakukest raskemini läbitavaks ja aja möödudes tsütoplasma ja organellid hävinevad 5. Tähtsus: tugifunktsioon (toestab taime tugikoe rakud, moodustavad puidu- ja niinekiudusid) 6
Mitokonder Ülesandeks on raku varustamine energiaga. See energia talletub ATP molekulidesse. Tsütoskelett Raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsentrosoom (ainult loomsetes rakkudes) Osaleb raku jagunemisel kromatiidide lahku tõmbamises. Vakuool Seal hoitakse varuaineid ja sinna lähevad ka kõik jääkained, mida rakus vaja ei ole. Taime ja looma rakku eristab see, et taime rakkudes on plastiidid (kloroplastid ehk toimub fotosüntees). Veel on taime rakus vakuoolid. Looma rakus on lisaks tsentrosoomid. 0 membraan: ribosoomid 1 membraan: lüsosoom 2 membraani: mitokonder, plastiidid 3 membraani: 4 membraani: sekundaarne plastiid. Energia Autotroofid Need kes endale ise orgaanilist ainet sünteesivad: taimed (fotosünteesivad) Heterotroofid Need kes saavad elusk vajalikke toitaineid väliskeskkonnast (nt. Inimene ja muud loomad) Heterotroofne energiaga varustamine on aeroobne (s.t. hapnikuga) (hingamine) ja anaeroobne (s.t
hüpoteesid, kirjeldatakse uurimuse materjali ja metoodikat ning saadud tulemusi, mille üle seejärel arutletakse. · 1 TEOREETILINE BAAS Inimene on pärmseened oma kasuks pööranud. Küpsetamisel kasutatakse pagaripärmi (ümara väliskujuga üherakuline kottseen, paljuneb pungumise teel) kasutatakse taigna kergitamiseks. Pärmseeni kasutatakse ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamiseks. Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis loomarakulgi, taimedele omased plastiidid ja vakuoolid puuduvad. (wikipedia.org) Ehituselt on seenerakk ümbritsetud membraaniga, mida ümbritseb kitiinist rakukest. Keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum, millest väljapoole jäävas tsütoplasmas paiknevad mitokondrid (varustavad seenerakku vajaliku energiaga), tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosüümid ja ribosoomid (toimub valkude süntees). (hariduskeskus.ee) Seened elavad kõikjal, kust nad leiavad toiduks vajalikke orgaanilisi ühendeid. Nad on
Kontrolltöö küsimused rakust RAKUTEOORIA LK.64-69 1.Millega tegelevad TSÜTOLOOGID? Nimeta 3 tsütoloogi. Rakkude uurimisega. Schwann, Schleiden 2.Millal konstrueeriti esimesed mikroskoobid, kes seda tegid? 17. sajandi teisel poolel, Antony van Leeuwenhoek 3.Mis on PREPARAAT, MIKROTOOM ? Preparaat- see mida uuritakse, väike õhuke lõik Mikrotoom- nendega saab teha preparaate 4.Millal konstrueeriti esimesed elektronmikroskoobid? Mille poolest erineb valgusmikroskoobi tööpõhimõte elektronmikroskoobi omast? Kui palju suurendavad tänapäeva elektronmikroskoobid? Kas nendega saab näha aatomeid ? 20 sajandil. Elektronmikroskoobiga saab vaadata ruumiliselt; 800 000 korda suurendab; nendega ei saa näha aatomeid 4.Iseloomusta K.E.von Baeri, M.Schleideni, T.Schwanni ja R.Virchowi töid. Kes neist teadlastest ja kuidas on seotud Eestiga? K. E. von Baer-avastas 19 saj. Alguses munaraku ja järeldas, et loomaorganismi areng saab alguse munarakust. Baer on...
koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Ülesanded a) ainevahetus b) kaitse c) kuju ja tugevus Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub Osmoregulatoorne vakuool 90% taimeraku massist kindlustab raku siserõhu e. turgori vee reservuaar noortemate rakkude vakuoolis on toitained vananenud rakkude vakuoolis jääkained selles toimuvad lõhustumisprotsessid viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid sisaldavad lahustunud pigmente ja alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse Plastiidid Kahemembraansed organellid proplastiidid on plastiidide eellased Kloroplastid suletud organell, mis koosneb kahest membraanist – välimine sile ja sisemine moodustab sopistusi põhifunktsioon – fotosüntees sisaldab rohelist pigmenti klorofülli , mis asub lamellidel
· Amööb liigub ja haarab toitu kulendite abil. · Amööbi seedimine toimub toitevakuoolis. · Liigse vee ja kahjulikud ained eritab amööb keskkonda pulseeriva vakuooli ja kehapiima kaudu. · Amööb paljuneb pooldumise teel. · Kinglooma keha katavad ripsmed, mis liiguvad laineliselt ja nii ujub kingloom edasi. · Bakterid, kes on kingloomale toiduks, juhivad suuni ripsmetega varustatud suuväli. · Liigse vee ja jääkained eemaldavad kinglooma kehast pulseerivad vakuoolid, millel on toomakanalid. · Kingloom paljuneb mittesuguliselt ristpooldumise teel. · Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestele ja loomadele erinevaid haigusi. · Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. · Vetikrakkudes on koloroplastid. · Vetikad paljunevad peamiselt eostega ja suguliselt, harvem vegetatiivselt. · Niitvetikad on kõige lihtsama ehitusega hulkraksed vetikad. · Pruunvetikad kasvavad peamiselt külmade merede rannikuvetes.
Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ja nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse 14. mitokondri ehitus ja ülesanded- ümbritsetud kahe membraaniga sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mid nim. harjakesteks, põhiülesandeks rakkude varustamine energiaga 15. tsütoskeleti ehitus ja tähtsus- koosneb niitjatest valkudest, tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem 16. taimerakule iseloomulikud organellid- plastiidid ja vakuoolid, enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga 17. rakukesta ehitus ja tähtsus- põhiline koostisaine tselluloos, kesta ehituses mitmeid biopolümeere ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Rakukest on tugi- ja kaitse- ja transportfunktsiooniks 18. plastiidide tüübid, nende iseloomulikud omadused ja tähtsus- rohelised kloroplastid, kollased või punased kromoplastid ja värvuseta leukoplastid. Kloroplastid sisaldavad
kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks) Tsütoplasmaks nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Tsütoplasma tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks Kõikidel rakkudel ühine: ümbritsetud membraaniga
organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad varuainena tärklist) Raku ehitus rakukest, plastiidid, puuduvad vakuoolid Ainevahetus Autotroofne Heterotroofne Varuaine Tärklis Rasvad Keha pindala Suur välispind Liigestatud välispind Kasv Piiramatu Piiratud
fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad varuainena tärklist) Raku ehitus rakukest, plastiidid, puuduvad vakuoolid Ainevahetus Autotroofne Heterotroofne Varuaine Tärklis Rasvad Keha pindala Suur välispind Liigestatud välispind Kasv Piiramatu Piiratud Närvisüsteem Puudub Olemas Hormonaalsed organid Puuduvad Olemas Autotroofne ja heterotroofne toitumine
Juurviljad. Porgand, peet. Leukoplastid võivad üle minna kloroplastiks. Klorofüll tekib kartulimugulas endas. Kui leukoplast sisaldab tärklist, on see amüloplast kartul päike tekib solaniin, mürgine. Taimerakkudes võivad esineda varuaine tilgad ehk inklusioonid. Kloroplastid asuvad raku membraani äärtes. Vakuool = raku mahlamahutid. Vee ja rakumahla säilitamine. Turgori = raku siserõhu tagamine. Vanades elusates rakkudes vakuoolid liituvad ja tekib tsentraalvakuool. (taimerakk) Tsütoskelett isepärane kõigile rakkudele. * avastati 10-15 aastat tagasi * moodustavad valgulised fibrillid, mis hoiavad organeid koos * sõltuvalt valgulise kiu läbimõõdust jagatakse - mikrofilamentideks - fibrillideks - (mikro)tuubuliteks * suudab kuju muutu õhemaks, pikemaks * suudab endaga seotud organelle liigutada * põhjustab amööbi ..
ÕPIKUS LK. 49 ERINEVAD KOE TÜÜBID, LK.52 LOOMARAKK, LK. 54 RAKUTUUM, LK.56 RAKUMEMBRAAN, LK. 58 TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK, LK. 59 GOLGI KOMPLEKS, LK 61 MITOKONDER, LK. 63 TSENTROSOOM, LK. 64 TAIMERAKK PALUN PALUN PALUN KES SOOVIB HINDEKS 4 VÕI 5 SIIS VAADAKE JA ÕPPIGE NEED SELGEKS :) Rakuteooria kujunemine Robert Hook - valgusmikroskoobi leiutamine 17.saj. Keskpaik Antony van Leeuwenhoek üheläätseline mikroskoop, ainuraksete, bakterite ja seemnevedeliku uurimine 17.saj. teine pool K. E. von Baer avastas imetaja munaraku loomorganismi areng saab alguse munarakust 1826 Matthias Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega 1838 Theodor Schwann taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega 1839 Rudolf Virchow iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Rakuteooria põhiseisukohad Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakk on elussüsteemi põhiüksus(elementa...
b) heterofaagia - kehavõõrate ühendite lagundamine. (N : ainuraksete toitumine ja seedimine, organismid, kes eritavad seedeensüüme väliskeskkonda(ämblik), kehaväliste ühendite lagundamine fagotsüütide poolt) Vakuoolide süsteem päristuumses rakus Vakuoolid - membraaniga ümbritsetud rakumahutid, mis kujunevad sisemembraanistikust. Vakuoolid esinevad kõikides päristuumsetes rakkudes. Taimeraku vakuoolid : *Noortes taimerakkudes esimevad üksikud väikesed vakuoolid. Vanemates rakkudes moodustavad nad ühe suure keskvakuooli. *Noortes rakkudes on seal toitainete tagavara lahustunud kujul. *Vakuoolides asub raku veetagavara. *Vakuool osaleb raku siserõhu e. turgori tekitamisel. *Vanemates rakkudes kogunevad vakuooli ainevahetusjäägid. *Teatud taimede vakuoolides on : a) mürkained(maavitslased - Kartul, ogaõun)
13. Retseptorvalgud ja tunnusvalgud (antigeenid) membraanis, nende funktsioonid. 14. Liidused plasmamembraanis. Nende paiknemine, ehituslikud komponendid ja ülesanded. Näiteid liidustest? Näide: vere-ajurakkude barjäär 15. Organelli mõiste, tsütosooli mõiste. Ühekordse membraaniga organellid rakus (sisemembraanistik) — rER, sER, Golgi aparaat, transport põiekesed (endosoomid), lüsosoomid, peroksüsoomid, vakuoolid, nende ehitus, funktsioonid, vastastikune seotus. Ribosoomid. Valkude kujunemine rakus, nende suunamine õigesse kohta rakus, signaalüksused ja nende tähtsus, vastavad näited. Organell- eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga. Organellid on näiteks mitokondrid, kloroplastid, plastiidid. Organelle leidub kõigi eukarüootide rakkudes. Prokarüootidel organellid enamasti puuduvad. Organellid on arvatavasti endosümbiootilise päritoluga.
SEENED SEENED, NENDE PALJUNEMINE Se ened m o odustavad tänapäeval o maette riigi ja see on SEENERIIK. Se ened heideti taimeriigist välja, sest: 1. Nad on loo ms e toitumistüübiga, see tähendab heterotroofsed. 2. Se ened, nagu loo madki sisaldavad varuaineid (gl ükoge en). Se ened on taimede ga sarnased järg miste tunnuste poolest: 1. Neil on sa muti rakukest. Se ente rakukest koosneb p õhiliselt kitiinist. 2. Se entel on vakuoolid. 3. Se ened kasvavad piiramatult nagu taimedki. 4. Se ened on piiramatu jagune mise ga. Se eni võib jaotada ka nii: 1. S öö giseened (ka tindikud). 2. Mittesöödavad seened. 3. Mürgiseened (kärbsese ened, sapipuravikud). SEENTE SISEEHITUS 1. Rakukest. 2. Rakum e m braan. 3. Tsütoplas ma 4. Tsütoplas mavõrgustik 5. Väiksed vakuoolid 6. Ribosoo mid 7. G olgi ko mpleks 8. Lüsosoo mid 9. Mitokonder 10. Tuu make 11. Tuu m.
mis paljuneb enamasti pungumise teel. Mitmed pärmseened eritavad ainevahetuse jääkproduktina etanooli seepärast kasutatakse neid ka lahjemate alkohoolsete jookide sees. Teatud tingimistes võivad ka pärmseened moodustada hüüfe. Missugused on seeneraku ehituslikud erinevused? Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis on loomarakuehituses. Kuna seened on heterotroofse ehitusega, siis puuduvad neil taimerakule omased plastiidid ja vakuoolid. Üherakulised pärmseened on ümarad, aga hulkraksetes seentes hüüfe moodustavad rakud pikad ja silindrikujulised. Rakkude otstes on avad, mille kaudu liiguvad tsütoplasma, organellid ja rakutuum teise rakku. Mõnel seeneliigi rakul need avad puuduvad, ja siis koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Seeneraku ehitus: · Seenerakk on ümbritsetud membraaniga (sarnaneb looma ja taimeraku omaga).
koosneb tsütosoolist. 5. Rakutuum juhib raku elu ja paljunemist. Tuumas on kromosoomid ja tuumake. 6. Tuumake siin valmivad ribosoomide koostisosad 7. Plastiidid e proplastiidid taimerakule omased! Jagunevad: Kloroplastideks fotosüntees, roheline pigment Kromoplastid teised pigmendid õites, viljades. Leukoplastid ilma pigmendita, maa-alustes organites. Amüloplastid ladestavad tärklist. 8. Mitokondrid raku hingamiskeskused. 9. Vakuoolid sisaldavad vett, pigmente, suhkruid jt lahustuvaid aineid. On ka jääkainete laod. 10.Tsütpolasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum välimise tuumamembraani väljasopististe süsteem. Ainete transport. Sünteesitakse lipiide ja valke (ribosoomides) 11. Ribosoomid valkude süntees. 12. Golgi kompleks koosneb membraani põiekestest. Töötleb ja transpordib valke. Kahekordne membraan on rakutuumal, plastiididel, mitokondritel! Turgor siserõhk
mittevajalikud makromolekulid lagundatakse lüsosoomides. Tsütoplasmat läbivad tsütoskelett ja tsütoplasmavõrgustik. Taimerakud on lisaks membraanile kaetud rakukestaga. See täidab kaitse-, tugi- ja transportfunktsiooni. Plastiidid on taimedele ainuomased organellid. Neis sisalduvate pigmentide alusel eristatakse leuko-, kromo-, ja kloroplaste. Kloroplastides toimub fotosüntees. Taimerakus esineb väikesemõõdulisi vakuoole, mis raku vananedes moodustavad ühe suure tsentraalvakuooli. Vakuoolid sisaldavad vees lahustunud varu- või jääkaineid. Seened on heterotroofid, kelle hulka kuulub nii üherakulisi kui hulkrakseid organisme. Koos bakteritega on nad ühed peamised surnud organismide lagundajad. Hulkraksete seente mütseel koosneb hüüfidest. Rakke ümbritseb membraan ja peamiselt kitiini sisaldav kest. Osal liikidel koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Sugulise paljunemise perioodil areneb seentel viljakeha, milles valmivad eosed.
Alglooma rakumembraan on loomarakule tüüpilise ehitusega ja võib olla ketud elaste katte pelliikuliga. Algloomad liiguvad ebajalgade, viburite või ripsmete abil. Ebajalgadeks ehk kulenditeks nim. mitmesuguse kujuga ajutisi väljasopistavaid tsütoplasma osi. Viburid (pikad niiditaolised struktuurid) ja ripsmed (lühikesed niidid) on sarnase ehitusega. Eristatakse kolme tüüpi toitumis- ja eritusorganelle: Seedevakuool e. Toitekublik, sisaldab seedeensüüme, Sekretoorsed vakuoolid võivad sisaldada valke lammutavaid ensüüme, Eksretoorsetes vakuoolides eritised ja jääkained. Kaitseorganellid esinevad vaid ripsloomadel, nendeks on paisatid, mis kujutavad endast niitjaid väljapaistvaid kehakesi, tungides vaenlase või saakobjekti kehasse halvavad nad selle talitluse. Algloomad paljunevad sugulisel või mittesugulisel tee. Mittesuguline paljunemine toimub mitoosi, pungumise või hulgijagunemise teel. Suguline paljunemine eeldab
- Suht suur (1000nm) - Allub antibiootikumidele Mikrobioota - metaboolne funktsioon - Kaitse funktsioon - Struktuurne funktsioon Prokarüootsed ( seene rakud , loomarakud , taimerakud, protistid) Eukarüootse ja prokarüootse sarnasus ja erinevus S: rakumembraan ja ribosoomid Eu: tuum, DNA(kromosoomides), organellid Prok: tuumpuudub, DNA (plasmiidides) Loomne rakk vs. taimne rakk Loomarakk: Tsentrioolid, lüsosoomid Taimnerakk: Raku kest, kloroplastid, vakuoolid Loomne ja taimne : membraan , tuum , endoplasm ret, mitokondrid, golgi kompleks Rakumembraani 3 IT? - Kaitsefun - Ainete ja ühemdite transport - Info retseptoritega Kolesterool annab membraanile teatava jäikuse Glükoproteiinid- retsptoorne fun Valkude 3 IT ? - Ainete transport(kanalid, kandjad, pumbad) - Signaalide vastuvõtt ja edastamine - Seondab membraani tsütoskeletiga Pumbad energia toel transportivad ained ja ühendeid raku ja rakust välja
kasvukuhiku algkoe rakke, eriti kiird-ja inisiaalrakke, et need ei hõõrduks vastu mulda ega vigastuks, kui juur pikenedes mullas sügavamale tungib. Kasvukuhik on 2-3 mm pikkune kiiresti paljunevate rakkude kogum. Kasvukuhikus toimub juure pikenemine ja juurekübara rakkude uuenemine. *Sellele järgneb kasv- e pikenemisvööde, milles noored rakud kasvavad. Kasvukuhiku rakkudes pole vakuoole või need on väga väiksed. Pikenemisvöötmed tulevad vakuoolid selgesti nähtavale ja suurenevad koos rakkude kasvamisega. *Järgnevas imamis- ehk diferentseerumisvöötmes kujunevad juure püsikoed. Selles piirkonnas asuvad ka juurekarvad mis tekivad eksogeenselt epibleemi rakkude väljakasvudena. Epibleemiks e. Risodermiks nimetatakse dermatogeenist tekkivat ja noort juurt katvat ühekihilist kude. Tekkelt vastab see kude epidermsele, kuid ei funktsioneeri mitte katte- vaid imikoena
1. noortes rakkudes vee ja toitainete reservuaar. 2. vanemates rakkudes jääkainete talletuskoht. 3. aitab kaasa raku siserõhu kujunemisele. 4. toimuvad lõhustumis ehk hüdrolüüsi protsessid. 5. alkaloidide talletumiskoht. II Vakuoolide ülesanded loomarakus: Väikesed, vähem, sisaldavad põhiliselt lipiide. 1. Algselt varuainete säilitamine. 2. Vanemates rakkudes hüdrofoobsete jääkainete isoleerimine. III Algloomade vakuoolid: Kahte tüüpi: 1. Toitelised vakuoolid. 2. Osmoregulatoorsed neerude analoogid, eemaldavad liigse vee. 10. Tsütoskelett 1. Koosneb niitjatest torujatest kokkutõmbumisvõimelistest valkudest. 2. Üles ehitatud järjestikuse kuuluvuse alusel a) mikrofilamendid ~7 nm läbimõõduga b) vahepealsed filamendid, ~10 nm c) mikrotorukesed ( seest õõnes süsteem) ~25nm Tsütoskeleti valgud /
lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega. - Lüsosoom on ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure. - Golgi kompleks on membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. - Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem, mis tagab raku kindla kuju. - Vakuoolid on erinevate ainetega täidetud ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Nende ülesandeks on varuainete säilitamine ja rakule mittevajalike jääkainete ladestamine. - Tsütoplasma on vesilahus rakuruumis, mis seob rakuorganellid ühtseks tervikuks ja on pidevas liikumises. - Rakutuum sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni ning kontrollib raku elutegevust. Tuuma sees on DNA, karüoplasma ja tuumake.
taimeraku organell, mis Ligimeelitav. sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplastid Värvusetu. Talletab varuaineid. 6) Taimeraku ja seeneraku iseärasused. Taimeraku iseärasused plastiidide esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid. Seeneraku iseärasused seeneniit ehk hüüf, seeneniidistik ehk mütseel. Viljakeha koosneb hüüfidest. Taimerakus on plastiidid, neid on 3. (kloroplastid võtab osa fotosünteesimisest; kromoplastiidid põhjustavad taimeorganite värvumise; leukoplastiidid värvusetud ja sisaldavad varutoitaineid.) NT: tärklist kartulites. 7) Seente ja bakterite positiivne ja negatiivne roll looduses ja inimese elus. Näited.
Puuduvad poorid, nende asemel (gaasivahetuseks) lõved, mis asendavad õhulõhesid. Ka korp koosneb surnud rakkudest. Transpordifunktsiooni täidavad lagunenud juhtkoe kestadest tekkinud pikad torujad moodustised, mis koos juhtkimpudega soodustab ainete liikumist. (alt-üles liiguvad min. Ained, kiire liikumine puiduosas; ülevalt-alla liiguvad org. Ained, liikumine toimub niineosas elastsete rakkude sõeltorudes, aeglane) Tsentraalvakuool Membraaniga ümbritsetud põiekesed ehk väikesed vakuoolid, mis moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. Väikestest vakuoolidest ajapikku moodustub kokku suur tsentraalvakuool. See on rakumahlamahuti, mis võib sisaldada erinevaid varu-, toit- ja jääkaineid. Sisaldavad pigmente, andotsüaane, millest õied võivad saada lilla-roosa-sinise värvuse. Lahuse konsentratsioon on kõrgem, kui ümbritsevas keskkonnas, seetõttu on osmootne rõhk, siserõhk ehk turgor.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
