RAKU EHITUS JA TALITLUS Kõik organismid on rakulise ehitusega. Raku teooria üks põhiseisukoht on, et iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakud tekivad ainult rakkudest. Uued rakud tekivad ainult jagunemise teel. Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. Veel üks põhiseisukoht on, et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Neli põhilist koetüüpi on: 1)Epiteelkude rakud on tihdealt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub, kaitseb teisi kudesid keskonnamõjude eest. 2)Sidekude rakud asetsevad hajusalt, neid ümbritseb enamasti palju rakuvaheainet, siia kuuluvad näiteks luukude,rasvkude ja veri, sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed phtseks tervikuks ja täidab ka kaitseülesannet. 3)Lihaskude rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad müofibrille, eristatakse skeletilihaste koostisse kuuluvat vöötlihaskudet, siseelundite ehituses olevat silelihaskudet ja südamelih...
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevadtaimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistelpäristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku
Kordamine KT'ks 22.11.2010 Rakuteooria: · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikkuses kooskõlas EUKARÜOOTSED e. päristuumsed PROKARÜOOTSED e. eeltuumsed Loomad, taimed, seened, vetikad, algloomad Bakterid Rakutuum - Ainuraksed, hulkraksed Ainuraksed Palju organelle Vähe organelle Meioos, mitoos Pooldumine Rakutuuma ehitus ja ülesanded Rakutuum juhib raku elutegevust. Koosneb pooridest (ainete transport), tuuma membraanist (kaitseb), kromatiin (DNA ahelad). Rakumembraani ehitus ja ülesanded Rakumembraan kaitseb rakku, koosneb lipiididest. Mitokonderi ehitus ja ülesanded Sisaldab DNA'd ja tal on 2 rakumembraani. Ülesandeks on energiaga varustamine. Kloroplasti(de) ehitus ja üle...
elastne. Kesta läbivad arvukad poorid. Vesi ja selles lahustunud gaasid ning madalmolekulaarsed ühendid saavad difusiooni ja osmoosi teel kesta vabalt läbida, kuid suured makromolekulid sellest läbi ei pääse. Raku vananedes kest pakseneb kuni mõnekümne mikromeetrini, veesisaldus langeb, poorid ahenevad. Rakukest muutub ainetele üha raskemini läbitavaks, mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävivad. 2. VAKUOOLID: - membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Nad moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. Seetõttu on nad lüsosüümide sarnased. Noortes taimerakkudes on mitu väikest vakuooli, vananedes tekib nen Ülesanded: eelkõige taimeraku veemahutid, mis sisaldavad ka mitmeid varuaineid. Mõnedes taimede lihakates viljades sisaldab vakuool ka suhkruid ja org.aineid (viljade
Bioloogia küsimused IV töö 1. Selgita tsentrosoomi ehitust ja ülesannet. Koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest.Tsentrosoom paikneb rakutuuma läheduses. Moodustab rakujagunemisel kääviniite. Tagab kromosoomide võrdse lahknemise. 2. Millised organellid on taimerakkudele ainuomased? Rakukest, vakuoolid, plastiidid ( rohelised kloroplastid, kollased või punased kromoplastid ,värvusetud leukoplastid ) 3. Kirjelda rakukesta ehitust. Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Kesta läbivad poorid mille kaudu toimub raku ainevahetus.Noore raku kest on suhteliselt õhuke ja elastne, raku vananedes kest pakseneb, poorid ahenevad. 4. Rakukesta tähtsus. Raku ja kogu taime toestamine, tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon. 5
Lk 68-Taimerakk 1. Millised organellid on taimedele ainuomased? Rakukest, vakuoolid (leidub ka teistes rakkudes pisikesi vakuoole), plastiidid. 2. Kirjeldage rakukesta ehitust. Rakukest koonseb tselluloosist. 3. Selgitage rakukesta ülesandeid ja tooge näiteid. Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime (näiteks ranniksekvoia, kes on ühed vanimad elusolendid ja suurimad) Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele (vähesed loomad toituvad puitunud taimeosadest)
Rakku ümbritsevad rakukest, rakumembraan ja poorid. Raku sees on rakutuum ja tsütoplasma. Tsütoplasmas on vakuoolid ja plastiidid. Plastiidid jagunevad kloroplastideks, kromoplastideks ja leukoplastideks. Seletused mõistetele kromosoomid, tärklis, tselluloos, pärilikkusaine, risoom. Algkoed ja püsikoed on... + püsikoed jagunevad... . Kudedest moodustuvad taimedel mitmesugused organid. Need jaotuvad: kasvu- ehk vegetatiivseteks ja paljunemis- ehk generatiivseteks organiteks
Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elussüsteemi elemntaarüksus. 3. Kõikide organismide rakud on sarnasedehituse,keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. 4. Tütarrakude moodustamine toimub emarakus jagunemise(mitoosi) teel. 5. Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas. 6. Hulkrakuses organismis sarnase ehituse ja talitusga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Tuumsed: 1. Prokarüroodid ehk eeltummsed- puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle, memraanseid struktuure(baktereid). 2. Eukarüoodid ehk päristuumsed tuum on olemas, ainu-ja hulkraksed. Rakkude kuju on väga erinev(looma,taime,seenerakud) Mõisted loomarakk Golgi kompleks- toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Osaleb rakumembraani moodustamisel. Rakumembraan- ümbritseb, piiritseb rakku. Säilitab raku kuju.hoiab ära tsütoplasma ...
päristuumsetes rakkudes. On oma DNA, ribosoomid, valgusüntees. Vana mitokondri sisse tekib mitu uut. Mitokondril ja kloroplastil on oma DNA! Vakuoolid olemas kõigis päristuumsetes rakkudes, suur tsentraalvakuool moodustub ainult taimerakkudes. Taimerakkudes moodustuvad tsütoplasmavõrgustikust, vee ja toitainete varu, lõhustamisprotsessid. Seene ja loomarakkudes lipiidivakuoolid, varuained, hüdrofoobsete jääkide ladestamine. Algloomades seedevakuoolid, osomregulatoorsed vakuoolid (liigse vee ja ioonide eemaldamine). Rakukest taime ja seenerakkudel on , loomarakkudest ainult munarakkudel. Taimerakkude rakukestad kestad kõigil taimerakkudel, v.a. sugurakkude teatud arengujärgud. Ülesande : kaitse mehaaniliste mõjutuste eest, ainevahetuse tagamine väliskeskkonna naaberrakkudega, rakkudele kuju andmine Tsütoplasmavõrgustik organell, kõigis päristuumsetes rakkudes. Jaguneb kolmeks - siledapinnaline, karedapinnaline ja Golgi kompleks.
seeneniidistikuks, mütseeliks. Seeneraku rakumembraani katab kitiiinist ja teistest süsivesikutest koosnev erakukest. LOOMARAKK TAIMERAKK SEENERAKK 1.) KEST Puudub v.a. Olemas, tselluloos, Olemas, kitiinist munarakk lipniin 2.) VAKUOOL Ei ole, väikesed Olemas, suur Väikesed lipiidi lipiidi vakuoolid keskvakuool- vakuoolid tsentraalvakuool 3.)PLASTIIDID Puuduvad Olemas, kloro-, Puuduvad kromo-, leukoplastid 4.) On alati Vetikatel, kõrgematel Osades rakkudes TSENTROSOOM taimedel puudub 5.) VARU Glükogeen Tärklis Glükogeen SÜSIVESIK 6
silindritest tsentrioolist · Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest · Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju · Loomarakus on üks tsentrosoom Taimerakk · Rakud on sarnased(taime-, looma- ja seenerakk), sest neid kõiki ühendab rakutuuma olemasolu ja suur osa sarnaseid rakustruktuure · Taimerakkudes on iseloomulikud plastiidide esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad · Enamik taimerakke on peale rakumembraani ümbritsetud ka tiheda rakukestaga(põhikomponendiks on tselluloos) · Rakukesta ülesanne on raku ja kogu taime toestamine(tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon) · Plastiidid on ovaalsed organellid, mis annavad taimedele erinevad värvused(roheline(klorofüll)-kloroplast, kollane või punane(karotinoidid)-kromoplast, värvitu-leukoplast)
Tsutoplasmavõrgustik Vakuool Rakukest Kloroplast Taimerakkule on iseloomulikud : 1. rakukest 2. plastiidid 3. vakuoolid RAKUKEST Rakukest koosneb tselluloosist lisaks tselluloosile sisaldab rakukest mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid(pektiin). Rakukesta läbivad poorid. Rakukesta ülesanded: 1. TUGIFUNKTSIOON- raku ja kogu taime toestamine puidu- ja niinekiudude abil. 2. KAITSEFUNKTSIOON- kest kaitseb väliskeskkonna tegurite eest.
andmine. *koosneb plastiididest- kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Uued plastiidid moodustuvad proplastiididest. * KLOROPLASTID rohelised, topelt membraan. LEUKOPLAST värvaineta, ilma pigmendita plastiidid, kõige lihtsamad. Säilitamise jaoks. KROMOLAST sisaldavad pigmente kollasest tumepunaseni. Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad mitmesuguseid varu- ja jääkaineid.Tsentraalvakuool= väikesed vakuoolid vananedes kokku. Vakuoolid on eelkõige veemahutid SEENED Seened on heterotroofid. Seentel on tuum. Kest on kitiinist. VAATA RAUDWARA! Seened toituvad: *Parasiidid- majavamm, kartuli lehemädanik, küüneseened jne. *Sümbioos- seen saab puult orgaanilist ainet puujuur+seeneniidistik=mükokiisa seen võtab mullast vett tänu mükokiisale. *Saprotroofi, ehk toituvad surnud org. Ainest.
LOOMARAKK Rakutuum asub raku keskel; seal on kromosoomid, mis kannavad edasi pärilikku materjali; juhib raku elutegevust ja seal toimuvaid protsesse; toimub RNA süntees ja ribosoomide moodustumine Tsütoplasma poolvedel raku sisaldis; koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilisest- ja anorgaanilisest aintest; seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks; tagab toitainete laialikandmise; on jääkainete eritumiskohaks; sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte ja pigmente Rakumembraan ümbritsev rakku, annab rakule kuju, kaitsed ja ühendab rakke kudedeks Tsütoplasmavõrgustik ülesandeks on lipiidide, varusüsivesikute ja bioaktiivsete ainete süntees; siledapinnaline (kaltsiumiioonide depoo lihasrakkudes); karedapinnaline (kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees) Ribosoomid koosnevad suurematest ja väiksematest allüksustest; ülesandeks valgu süntees Mitokonder ümbritsetud kahe membraaniga; välismembra...
Vastus: Koosnevad raku elutegevuseks vajalikust pärilikust informatsioonist. Ta ülesanne on säilitada ning edasi anda geneetilist informatsiooni. 4. Nimeta ainult taimerakule iseloomulikud komponendid, nende ülesanded (rakukest, plastiidid, vakuoolid). Vastus: Rakukest kaitseb ja toestab rakku, annab kindla kuju, koosneb tselluloosist. Plastiidid Igal eri ülesanne, fotosüntees, õite värvus, mis soodustab taimede paljunemist, säilitavad varuaineid. Vakuoolid Reguleerivad siserõhku, annavad kindla kuju, koguvad, jääkaineid, sisaldavad erinevaidiseloomulikke aineid. Nt mürgid, happed, mõruained, vett. 5. Kuidas jagunevad plastiidid, nende värvus, sisaldus ja ülesanded. Vastus: Kloroplast Roheline, fotosüntees. Kromoplast Kollane ja punane, ligimeelitav funktisoon paljunemiseks. Leukoplast Värvitu, säilitavad värvaineid. 6. Too näiteid, kuidas ühed plastiidid võivad muutuda teisteks.
1. Millised organellid on taimedele ainuomased? Rakukest, vakuoolid (leidub ka teistes rakkudes pisikesi vakuoole), plastiidid. 2. Kirjeldage rakukesta ehitust. Rakukest koonseb tselluloosist. 3. Selgitage rakukesta ülesandeid ja tooge näiteid. Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime (näiteks ranniksekvoia, kes on ühed vanimad elusolendid ja suurimad) Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele (vähesed loomad toituvad puitunud taimeosadest)
Hõimkonnad: Kulendviburloomad (harilik amööb), ripsloomad (händkingloom), tippeosloomad (koksiidilised). Taimviburloomal on kloroplastid ja nad sünteesivad a loomv. Ple. Looduses vabalt elavad viburloomad toituvad viburite abil, mis oma toovad osakesed rakusuu juurde. Parasiitsete algloomade ehitus on sageli lihtsustunud sest nad ei pea ise niipalju toime tulema kuna nad kasut Peremeesrakku. Organell ja ülessanne: Seedevakuool (sisaldab seede ensüüme), sekretoorsed vakuoolid (võivad sisaldada valke lammutavaid ensüüme), ekskretoorsed vakuoolid (neis on eritised ja jääkained), tuikekublik (rakusisese osmootse rõhu reguleerimine), paisatid (kaitseorganellid, halvavad saakobjekti talitluse). Tsüst - tihe kest mis tekib vegetatiivsete vormide ümber kui nad vähenevad oluliselt mõõtmeteid, nad tekivad ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Algloomade tähtsus: Looduses-tähtsad aineringe mõjutajad nad on veekogude seisundi indikaatorid.
eukarüootide ribosoomidest. Enamikul esineb rakukest, mis võib pinnale Puitunud taimerakukestas tselluloos ja eritada limakapsli. ligniin. Seeneraku kestas kitiin. Loomarakul kest puudub. Viburitel puudub korrapärane siseehitus. Viburitel korrapärane siseehitus. Rakkudes puudub tsütoskelett. Esineb tsütoskelett. Vakuoolid puuduvad, mõnedel Taimerakkudes suured vakuoolid, gaasivakuoolid. loomarakkudes väga väikesed. Erinevad rakutüüpe on alla 10. Rakutüüpe loomarakkudel kuni 250. Raku diameeter 0.5 5 mikromeetrit Raku diameeter 20 40 mikromeetrit. Esinemisvorm: üherakulised, niitjad Esinemisvorm: üherakulised, niitjad, hulkraksed Kõik bakterid, sinikud e. Tsünaobakterid e. Ainuraksed, seene-, taime- ja loomarakud
Taimerakus võib olla mitu vakuooli, mis täidavad erinevaid ülesandeid Vakuool on struktuurselt ja funktsionaalselt lähedane lüsosoomidele loomses rakus TAIMERAKK VAKUOOL Vakuooli funktsiooneerib kui: Säilitusorganell Lüsosoom Turgori regulaator Organell, mille abil saab rakk oma mõõtmeid suurendada Struktuur, kus ladustakse kahjulikke aineid Raku homeostaatiline regulaator Huvitavad faktid Bakterites võivad vakuoolid sisaldada gaasi. (Gaasivakuoolid) Pisikesed vakuoolid esinevad ka looma- ja seenerakkudes Vakuool võib moodustada peaaegu terve raku Erinevate taimeliikide vakuoolides leidub väga erinevaid aineid, näit. kautsuk, oopium, küüslaugu ebameeldivat lõhna tekitavad eeterlikud õlid Kasutatud allikad http://cellbio.ebc.ee/rakubio/taimerak.html https://et.wikipedia.org/wiki/Vakuool http:// miksike.ee/documents/main/lisa/7klass/2teema/
Taimerakk Taimeraku põhiline iseärasus: plastiidid ja vakuoolid-arenevad tsütoplasmas. Taimerakku ümbritseb rakukest: põhiline koostisaine tselluloos. Noor taimerakk: suur veesisaldus, kest õhuke ja elastne, palju poore (osmoos ja difusioon-vesi ja selles lahustunud gaasid läbivad kesta) Vana taimerakk: veesisaldus langeb, kest pakseneb, poorid ahanevad. (ainetele raskemini läbitavad)- organellid ja tsütoplasma hävineb) Rakukesta tähtsus: Tugifunktsioon: raku ja kogu taime toestamine. (Juhtkimpude ehituses tugikoerakud, mis moodustavad puidu-ja niinekiudusid) Juhtkimbud terve taime ulatuses- toestavad kogu taime. Kaitsefunktsioon- korkkude-tihedad läbimatud poorid-sp gaasivahetuse säilimiseks spets. avad ehk lõved. Teine kaitsekiht korp (surnud rakud). Transportfunktsioon: tugikoerakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab kõik taimeorganid ja soodustab ainete l...
Taimerakk Taimeraku põhiline iseärasus: plastiidid ja vakuoolid-arenevad tsütoplasmas. Taimerakku ümbritseb rakukest: põhiline koostisaine tselluloos. Noor taimerakk: suur veesisaldus, kest õhuke ja elastne, palju poore (osmoos ja difusioon-vesi ja selles lahustunud gaasid läbivad kesta) Vana taimerakk: veesisaldus langeb, kest pakseneb, poorid ahanevad. (ainetele raskemini läbitavad)- organellid ja tsütoplasma hävineb) Rakukesta tähtsus: Tugifunktsioon: raku ja kogu taime toestamine. (Juhtkimpude ehituses tugikoerakud, mis moodustavad puidu-ja niinekiudusid) Juhtkimbud terve taime ulatuses- toestavad kogu taime. Kaitsefunktsioon- korkkude-tihedad läbimatud poorid-sp gaasivahetuse säilimiseks spets. avad ehk lõved. Teine kaitsekiht korp (surnud rakud). Transportfunktsioon: tugikoerakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab kõik taimeorganid ja soodustab ainete liikumist....
punase värvuse. 3. Leukoplastid - pigmente eiole ja nad sisaldavad sageli varuaineid , nt kartulites, tärklis. Plastiidid võivad üksteisteks muutuda. Vakuoolide ülesanded. Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed , mis sisaldavad varu või jääkaineid. Noortes rakkudes on mitu väiksemat vakuooli , mis sisaldavadvaruaineid . Vanemates rakkudes , vakuoolid ühinevad ja moodustub suur keskvakuool , mis sisaldab põhiliselt jääkaineid. Vakuoolid on ka vee reservuaariks ja kindlustavad raku siserõhu . e. turgori Bakterid . Bakterid - prokarüoodid ehk bakterioloogia eeltuumsed . * mikrobioloogia *bakterioloogia L.Pasteurn (1822 - 1895 ) 1857 .a tõestas , et bakterite olemasoli käärmimisprotessi käivitajatena. 'Alustas aktiivsen vaktsineermisiega . *Pastöriseerimisega protsessa on tema järgi nime saanud . *Pastuer tääätas veini. , õlle ja juustutööstuses. *1878 .a jõudis ta haiguste juurde .
1 )Rakuline ehitus 2) Kohanemine 3) Paljunemine 4) Areng (otsene ja moondeline arend) 5) Aine ja energia vahetus 6) Reageerimine välis ärritustele 7) Pärilikkus 2. Nimeta loomaraku osad ja organellid *Loomaraku osad on: 1) Rakutuum 2) Tsütoplasma *Loomaraku organellid on: 1) Tsütoplasmavõrgustik 2) Golgikompleks 3) Tsütoskelett 4) Ribosoomid 5) Mitokondrid 6) Lüsosoomid 3. Võrdletabelis seene, looma ja taime rakku Kõigil on eelnevad kuus.Taime rakul lisanduvad Suured vakuoolid, membraanikest ja plastiidid. Seenerakul lisandub membraanikest 4. Kõikide rakuosade ja organellide ülesanded. *Rakutuum-Juhib kogu raku elutegevust *Tsütoplasmavõrgustik-Seal toimub ainete liikumine ja lipiidide ja sahariidide süntees *Tsütoskelett-See on rakutugi ja liikumissüsteem *Golgikompleks-Selles toimub valkude sorteerimine ja transport *Ribosoomid-Selles toimub valkude süntees *Mitokondrid-Selles toimub energia tootmine ja salvestamine
kohakuti, moodustades lamellide kogumikke). Lisaks sellele sisaldab DNA, RNA ja valgu molekule. Kromoplastides sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele kollase, oranzi või punase värvuse (teiste organismide ligi meelitamiseks). Leukoplastides pigmente ei ole ja tihti sisaldavad nad mitmesuguseid varuaineid. Uued plastiidid moodustuvad proplastiididest. Lisaks sellele saavad plastiidid ka üksteiseks üle minna. Taimerakkude tsütoplasmas arenevad suured vakuoolid (membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid), mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust, on veidi lüsosüümide sarnased. Raku vananedes vakuoolid liituvad ja moodustub üks suur tsentraalvakuool. Neil on mitmesuguseid ülesandeid. Enamasti on nad vee- ja varuainete või jääkainete mahutid, aitavad levitada taime seemneid või kaitsta taimi loomade eest
teiskestad putukate munarakkudel. 3. Kolmandased kestad, mis tekitatakse munajuha poolt, kui munarakk seal liigub (lindude munadel lubikest, valkkest ehk munavalge). Mõnedel roomajatel nahkse kestaga munad - madudel, osadel sisalikel. Vakuoolide süsteem Vakuoolid on kõikides päristuumsetes rakkudes! Need on membraaniga ümbritsetud rakumahutid, mis tek tsütoplasmavõrgustikust. 1. Taimerakkude vakuoolid a) noores taimerakus mitu, vanemas üks suur keskvakuool, mis täidab kogu raku b) noortes taimerakkudes toitainete säilitamine; vee säilitamine; sierõhu ehk turgori tekitamine c) vanemates taimerakkudes jääkainete kogumine; mürgiste ühendite kuhjumine; vesilahustuvate pigmentide kogunemine nt anttsüaanid (peet, mustikas, aroonia, põldmari) d) teatud taimede vakuoolidesse koguneb piimmahl (heveapuust kautsuk, papaia
taim õhulõhede sulgemisega. Mille alusel jaotatakse? Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse iseärasuste alusel kahte suurde rühma: samblad ja soontaimed. Soontaimed jagunevad sõnajalgtaimedeks, paljasseemnetaimedeks ja õistaimedeks. Miks ei kasva samblad kõrbes? Taksis terve organismi suunatud liikumised, vastusena lähiümbruse omadustele Tropism sõltuvad ärritaja suunast Organellid, mis on iseloomulikud taimedele: plastiidid, vakuoolid, tselluloosist rakukest Rakuorganellide ülesanded: - rakukest koosneb tselluloosist, kaitseb, annab kuju ja tugevuse - rakumembraan kaitse, ainevahetus (kergesti läbitav veele, süsihappegaasile) - tsütoplasma koosneb tsütosoolist ja mitmesugustest organellidest. - plastiidid: kloroplastid moodustub klorofüll, fotosünteetiliselt aktiivsed kromoplastid sisaldavad pigmente leukoplastid värvitud, ei sisalda pigmente
võivad rakukestad puituda või korgistuda. Mikroskoobiga vaadates on rakukest näha, kuid rakumembraan mitte. Veel on võimalik valgusmikroskoobiga näha rakutuuma. Rakutuum on rakus kõige tähtsam osa. Selles on pärilikkusaine ja elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum kontrollib ning suunab raku tegevust. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Selles on ka mitmesugused rakuosad. Veel on taimerakus plastiidid, mis esinevad vaid taimerakkudes. Taimerakkudes on vakuoolid. Need on õhukese membraaniga ümbritsetud ja nad on rakumahla mahutid. Nendesse koguneb nii jääk- kui ka varuaineid. Rakumahl võib veel sisaldada ka igasuguseid värvaineid. Sellest oleneb, kas õite või mõndade teiste taimeosade värvus. Vakuoolid tekitavad raku siserõhu ehk turgori. Nad reguleerivad raku veesisaldust. Veepuuduse korral väheneb rakkude siserõhk ja seega taim närtsib. Noortes rakkudes on mitu väikest vakuooli. Kui rakud kasvavad või vananevad,
b) raku jagunemise ajal: membraanid lagundatakse; tuumakesed kaovad; kromatiinaine pakitakse kokku, kromosoomid muutuvad nähtavaks. 5. TAIMERAKU EHITUS 1. rakukesta ülesanded: kaitseb välismõjutuste eest; annab rakule kuju ja tugevuse; kaitseb siserõhu eest. 2. vakuoolide ülesanded: kindlustavad siserõhu; vee varupaik; noortes rakkudes toitained; vanades jääkained; sisaldavad alkaloide, pigmente ja kaitsevad arasöömise eest; viljade vakuoolid sisaldavad suhkruid ja orgaanilisi happeid ning annavad meeldiva maitse. 3. plastiidide ehitus ja ülesanded: Kloroplast sisaldab rohelist pigmenti klorofülli. Ülesanne: fotosüntees (lehed, varred) Kromoplast pigment-karotinoid, annab taimede viljadele kollase , orani või punase värvuse. Ülesanne: ligimeelitamine (õied, viljad). Leukoplast pigmenti pole
mikrotuubuleid. · Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. · Kääviniidid valgulised fibrillid, mis lähtuvad tsentrosoomist raku jagunemisel. · Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. · Taimeraku põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide plastiidide esinemine. · Taimeraku tsütoplasmas arenevad suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. · Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud ka rakukestaga. · Rakukesta põhiline koostisaine on tselluloos. · Rakukesta funktsioonid: o Tugifunktsioon o Kaitsefunktsioon o Transportfunktsioon · Plastiidis on tärkliseterad. · Plastiidid jagatakse: o Rohelised kloroplastid o Kollased või punased kromoplastid o Värvusetud leukoplastid
1) 1)vale.Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad kloro ja kromoplastideks 2)vale.Tselluloos on taime rakukesta peamine koostisaine. 3)vale.Bakteritel puudub rakutuum ja seetõttu on nad eeltuumsed organismid. 4)vale.Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumise teel.2)Vakuool on peamiselt taimerakule iseloomulik organell, mis on membraaniga ümbirtsetud.Bakterirakus esinevad samuti vakuoolid,mis sisaldab gaasi. 3)Vesi pääseb taimerakku,vakuood täitub veega, vakuool paisub ning tekib siserõhk, mida nim. Turgoriks. Turgor on vajalik elutegevuseks Turgor aitab taimedel püstises asendis püsida.4)Bakterirakul puudub rakutuum,Golgi kompleks,mitokonder,tsütoplasmavõrgustik ja tsütoskelett. 5)Bakterid vajavad elu tegevuseks toitaineid ja sobivad elukeskkonda .6)Seened on inimesele toiduks samuti kasutatakse neid meditsiini tööstuses,keskkonna kaitses ning alkoholitööstuses
Puudel olevad torikulised toituvad ligniinist ja seetõttu põhjustavad mädanikke või seest õõnsaks. 7. Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimesele. Põhjustavad nahahaigusi( kubeme piirkonda, kaenlaalla, varvaste vahel). 8. Selgitage seente rakenduslikku tähtsust. Nende abil viiakse läbi toiduainetööstuses erinevaid protsesse (näiteks taigna kergitamine) ning ka farmaatsiatööstuses. 3.7 1. Millised organellid on taimedele ainuomased? Rakukest, vakuoolid (leidub ka teistes rakkudes pisikesi vakuoole), plastiidid. 2. Kirjeldage rakukesta ehitust. Rakukest koonseb tselluloosist. 3. Selgitage rakukesta ülesandeid ja tooge näiteid. Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime (näiteks ranniksekvoia, kes on ühed vanimad elusolendid ja suurimad) Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele (vähesed loomad toituvad puitunud taimeosadest)
200 mln aastat tagasi sauruste valitsemisaeg 70 mln aastat tagasi valitsevad imetajad 2 mln aastat tagasi esimene inimene 6) Suur ja väike vereringe Veri liigub südame vasakust vatsakest mööda veresooni kogu kehasse ja sealt südame paremasse kotta suur vereringe Veri liigub südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vaskusse kotta nimetatakse väikseks vereringeks 7) ribosoomid, lüsosoomid, vakuoolid Vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid Ribosoomid väikesed organellid Lüsosoomid on membraaniga ümbritsetud põiekesed (0,25 0,5 µm), mis sisaldavad lõhustavaid ensüüme 7) Lihased: 3 liiki lihased Skeletilihased ehk vöötlihased alluvad inimese tahtele Südamelihased ei allu meie tahtele Silelihased ei allu meie tahtele (kokkutõmme on aeglane) 8) Veri Veri on vedel kude, mis koosneb vereplasma ja vererakkudest
glükogeen Vee ülesanded · Hea lahusti · Osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides · Suur soojuvusmahtuvus Bakterirakk Bakterirakku ümbritseb rakukest. Mitmetel bakteritel katab rakukesta ka limakapsel. Rakukesta all paikneb rakumembraan. Raku sees on tsütoplasma, mis sisaldab rakule eluks vajalikke aineid. Taimerakk Taimerakkudele on iseloomulikud ka suured vakuoolid, mis reguleerivad rakkude veesisaldust ja tekitavad neis siserõhu. Taimerakku ümbritseb rakumembraan. Rakumembraan esineb kõikidel rakkudel. Rakku katab, kaitseb ja annab kuju rakukest. Rakutuum on rakus kõige tähtsam osa. Rakutuum kontrollib ning suunab raku tegevust. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma.. Veel on taimerakus plastiidid, mis esinevad vaid taimerakkudes. Taimerakkudes on vakuoolid. Loomarakk Puudub rakukest ja neil pole suurt vakuooli
TAIMERAKUL on erinevalt teistest plastiidid. Lisaks arenevad tsütoplasmas suured vakuoolid. Lisaks rakumembraanile tihe rakukest. Kest koosneb tselluloosist ja biopolümeeridest, mis on väga vastupidavad. Kest suure veesisaldusega, õhuke ja elastne. Kestas on ka poorid, millest osmoosi ja difusiooni teel saavad läbi vesi(- gaasid), jamadalmol.ühendid. Vananedes kest pakseneb ja rakk sureb. Kest-takistab taime liikumist, on ainetele läbipääsmatu ja paksenedes hävitab taime. Kesta ülesanne on raku ja taime
membraanidest võrgustik, mis talitleb filtrina ja transpordivahendina ainete liikumisel.Tsütoplasmavõrgustiku abil toimub ka valkude süntees. valgud on rakule eriti tähtsad, sest paljud neist hakkavad rakus tööle raku eluprotsesse reguleerivate ensüümidena. (varusüsivesikutesüntees,glükogeen,lipiidide süntees,bioaktiivstete aintete süntees,steroidhormoonid,kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes.b)ribosoom-ribosoomides toimub valgu süntees. Mida sisaldvad vakuoolid?Kuidas tekib taime turgor?Vakuoolid sisaldavad taimemahla,suhkruid ja happeid.Turgir tekib siis vesi tungib vakuooli või kui ioonid liiguvad rakust välja.Turgor on tingitud osmoosist. Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust.Seeni on üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened ühed peamised surnud
(erinevused, sarnasused) Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Raku keskosas paiknev tuum. Eukarüootsed jagunevad: taimne ja loomne rakk. Sisaldavad rohkem DNA’d. Prokarüoodil ehk eeltuumsel rakul puudub tuum ja membraansed organellid. Väiksemad kui eukarüoodid. Nt:bakterite rakud. 2. Oskad võrrelda taime ja loomarakke (erinevused, sarnasused) Taimerakk- plastiidide esinemine + vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Lisaks membraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimeraku kest koosneb põhiliselt tselluloosist. Fotosüntees(kloroplastides.) Taime siserõhk- turgor. Loomarakk- 3. Tead rakuorganelle ja nende ülesandeid. Tead nende ehitust, tunned nad ära joonisel. Ribosoom-kinnituvad tsütoplasma membraanile, kus nad süntseedivad valke. Lüsosoom-Ümbritsetud membraanid.Sisaldavad ensüüme, mis lagundavad rakustruktuure ja orgaanilisi molekule.
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevad taimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistel päristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi)
See on seotud osmootse rõhu reguleerimise ja eritusega. Vakuool kujutab endast membraaniga ümbritsetud põiekest, mis perioodiliselt ilmub tsütoplasmasse ja täitub vedelikuga. Tekkimise ajal haaratakse väliskeskkonnast toitaineid, mis vakuooli rändamise ajal raku sees imenduvad läbi membraani. Teises suunas, vakuooli sisse toimetatakse organismi elutegevuse jääkaineid. Lõpuks tühjeneb vakuool väliskeskkonda. Vakuoolid on eriti omased taimerakkudele. Bakterites võivad vakuoolid sisaldada gaasi (gaasivakuool). Rakus peab tekkima suurem osmootne rõhk kui väliskeskkonnas. Keskkonna soolsus raskendab seda ja seetõttu ei teki kõigil soolase vee olenditel rakkudes vakuoole. 13 Tsütoskelett Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tagab raku kindla kuju. Organellid on rakus pidevalt liikumises tänu tsütoskeletile. Samuti on tänu tsütoskeletile võimalik fago- ja
Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. Kahjulikud kõrrelistele taimedele. Kahjustavad puuehitisi (majavamm). TUNNUS SEEN TAIM LOOM Kest + (kitiin) +( tselluloos) - Vakuool Väikesed lipiidi Suur keskvakuool Väikesed lipiidi vakuoolid vakuoolid Plastiidid - Kloro-,kromo-,leuokp - last Tsentrosoom - - ( vetikad+) + Varupolüsahhariidid Glükogeen Tärklis Glükogeen Ainevahetustüüp Heterotroof Autotroof heterotroof
Arv sõltub sellest, mida enam rakk energiat vajab, seda rohkem on selles ka mitokondreid. Ülesanne on raku varustamine energiaga. 14. Kirjelda tsütoskeleti ehitust! Koosneb niitjatest valkudest, on raku tugi-ja liikumissüsteem. 15. Millised on tsütoskeleti ülesanded rakus? Rakule sisetoese andmine, rakkude vormi ja kuju paika panemine, kindlustab rakkude liikuvuse, kujutab vastavate valkude tagavara. 16. Millised organellid on omased vaid taimerakule? Plastiidid, vakuoolid. 17. Kirjelda taime rakukesta ehitust! Nimeta rakukesta ülesanded! Kesta põhiline koostisosa on tselluloos, suure veesisaldusega. Ülesanded on kogu taime toestamine, kaitseb taime(kaitsefunktsioon) ja transportfunktsioon. 18. Nimeta plastiidid ja nende ülesanded! Kloroplastid - neis toimub fotosüntees, kromoplastid - neis olevad karotimoidid annavad taime viljadele värvi, leukoplastid sisaldavad varuaineid. 19. Miks on taimerakkudes olulised vakuoolid
Kloroplasti ehitus ümbritsetud kahe membraaniga 1) Lamellid - moodustavad lamellide kogumikke, kotjad moodustised, sisemuses on klorofülli molekulid, DNA, RNA ja valgu molekulid 2) Ribosoomid sünteesivad eluks vajalikke valke 3) Väline membraan, sisemine membraan 4) Strooma ja graanid (klorofüll) Vakuoolid Ehitus membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad rakumahla, muutuvad elu jooksul (väikesed vakuoolid ühinevad omavahel suureks tsentraalvakuooliks) Koostis vesi, toitained, jääkained, suhkrud, happed, mõruained, mürgid, pigmendid Ülesanded: 1) Turgori tekitamine (raku siserõhk), annavad kindla kuju 2) Leviku soodustamine 3) Varuainete kogumine ja säilitamine 4) Kaitse (mõruained) Taime siserõhk on turgor. Veepuudusel kasutab taim ära vakuoolides oleva vee ja taim vajub longu, sest vakuooli siserõhk langeb
Tsütoskelett Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab rakumembraani, raku välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku organelle. Tsütoskelett on raku tugi-ja liikumissüsteemiks. Tsentrosoom- koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentroolist. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Taimerakk Taimerakus esinevad plastiidid ning seal esinevad vakuoolid (puuduvad teistel päristuumsetel organismidel). Taimerakud on lisaks rakumembraanile ümbritsetud rakukestaga. Taimeraku peamine koostisaine on tselluloos, lisaks leidub seal veel teisi biopolümeere. Rakukesta ülesanded: tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon. Plastiidid on taimedele omased 4-6 µm suurused ovaalsed organellid, mis annavad taimede osadele värvuse. Kloroplast- roheline; kromoplast- punane; leukoplast- värvusetu.
· Energiakandjad · Rakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid (st saadakse raku ja kogu organismi elutegevuseks vajalik energia sahhariidide, lipiidide, valkude jt makromolekulide lõhkumisel) · Ümbritsetud membraaniga, st iseseisvad · Omavad oma ribosoome ja DNA-d Raku tsütoskelett LOOMARAKK TAIMERAKK Taimerakku eristavad loomarakust: · Rakukest ja plasmodesmid · Vakuoolid ja tonoplast · Plastiidid Vakuoolid · Vakuool on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga e tonoplastiga. · Ühes rakus on üks või mitu vakuooli. Harilikult on vakuooliga täidetud umbes pool raku mahust, kuid sõltuvalt raku tüübist võivad need enda alla võtta 5-95% Vakuoolide ülesanded rakus: · toitainete, varuainete, jääkainete ja vee säilitamine
Tselluloos on biopolümeer,koosneb glükoosi molekulist Eriti paks rakukest on kivisrakkudel(pähklid, kirsi seemned) Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puidub Rakukest korkkude korp(rohttaimedel ei teki) VAKUOOL Keskne organell Vee reservuaar Kindlustab raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid, nii aitavad loomad levitada seemneid Sisaldavaad lahhustunud pigmente, alkaloidide, mis annavad hapu või kibeda maise, on taimele kaitseks ärasöömise eest PLASTIIDID Kahe membraaniga organellis Proplastiidid on plastiidide eellased Proplastiidid: Leukoplast Kloroplast kromoplast LEUKOPLAST Varuainete talletamine,nt.tärklis koguneb amüpolastidesse Värvuseta
Tselluloos on biopolümeer,koosneb glükoosi molekulist Eriti paks rakukest on kivisrakkudel(pähklid, kirsi seemned) Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puidub Rakukest korkkude korp(rohttaimedel ei teki) VAKUOOL Keskne organell Vee reservuaar Kindlustab raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid, nii aitavad loomad levitada seemneid Sisaldavaad lahhustunud pigmente, alkaloidide, mis annavad hapu või kibeda maise, on taimele kaitseks ärasöömise eest PLASTIIDID Kahe membraaniga organellis Proplastiidid on plastiidide eellased Proplastiidid: Leukoplast Kloroplast kromoplast LEUKOPLAST Varuainete talletamine,nt.tärklis koguneb amüpolastidesse Värvuseta
· Assimilatsioon sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme). Raku tasemel anabolism. · Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Taime ja looma erinevused Taimed Loomad raku ehitus: rakukest puudub plastiidid puuduvad vakuoolid puuduvad ainevahetus: autotroofsed heterotroofsed varuaine: tärklis rasvad keha pindala: suur välispind liigestatud sisepind kasv: piiramatu piiratud närvisüsteem: puudub olemas organid: puuduvad olemas Autotroof organism, kes eluks vajalikud orgaanilised ained suudab ise sünteesida lihtsatest
Elutingimused: parajalt niiske, soodne temperatuur ja rohkesti toitaineid Tekkisid umbes 400-500 miljonit aastat tagasi, leidub kõikjal Paljunemine: 1) suguline kaks vanemorganismi, osalevad sugurakud, uus organism saab alguse viljastatud munarakust. 2) mittesuguline 1) Eoseline näiteks seened, samblikud, sõnajalad 2) Vegetatiivne pooldumine ja pungumine näiteks seened Sarnasus taimedega: 1. puudub aktiivne liikumine 2. vakuoolid 3. rakukest 4. jagunevad piiramatult Sarnasus loomadega: 1. talletuvad varuaineid (glükogeen) 2. toituvad orgaanilisest ainetest heterotroofid loomse toitumis tüübiga 3. rakkudes puudub klorofül ja ei fotosünteesi 4. ühineaine, seeneraku kestades KITIIN (putukate välisskeletis sama) Seente tähtsus: 1. orgaanilise aine lagundajad 2. kääritajad õlle valmistamine 3. kergitajad pagari tööstuses 4. katse objekt 5
Bioloogia 8 klass Arvestustöö Vetikad, bakterid, algloomad. Kõik organismid koosnevad .......................... . Rakud paljunevad ............................ teel. Nii moodustub ............... rakust ...................uut rakku. Viirused koosnevad ................................... ainest ja seda ümbritsevast ............................... kattest. Paljunemiseks vajavad viirused teiste ......................... rakke. Seega on viirused rakusisesed ..................... . Viirused ohustavad kõiki elusorganisme, põhjustades .............................................. . Inimene kaitseb end viirushaiguste eest 1) ................................................................, 2)..................................................................... vaktsineerimisel viiakse kas surnud või nõrgestatud viirusosakesi. Bakterid on enamasti ...................
Bakteritoksiin-mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. Biotehtnoloogia-rakendusbiol. haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks . Biotõrje-üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. Kloroplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees, klorofülli sisadav plastiid. Kromoplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad, sisaldab tihti varuaineid. Mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. Mütseel-hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum. Plasmiid-bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. Plastiid-membraanidest koosnev taimerakule o...
raku tsütoplasmasse. Seal need tavaliselt lagundatakse lüsosoomides. Pinotsütoosi omapära seisneb selles, et sel viisil ühineb vesiikul rakuga ilma rakumemembraani läbimata. Pinotsütoosi realiseerumiseks vajab rakk ATP-d. TAIMERAKK, 28.01.10 BIOLOOGIA 2010 Eripära: Vakuool Raku mahla mahuti. Seal on lahustunud mitmeid aineid. Noortes rakkudes on vakuoolid väiksemad. Vananedes vakuoolid ühinevad ning tekib suur vakuool. Võtab suurema osa raku sisemusest. ÜLESANNE raku siserõhu ehk turgori säilitaja. Rakukest Raku membraani ümber on rakukest, mis koosneb tselluloosist. ÜLESANNE · Kaitseb · Toestab · Ainevahetus · Ehituslik · Plasmoväetide ehk plasmotestide abil liiguvad raku ained ühest rakust teise. Nad ühendavad kahte rakku. Plastiidid Nad saavad alguse Proplastiididest, millest saavad kujuneda kolme tüüpi plastiidid: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
