veesisaldust ja tekitavad neis siserõhu. Taimerakku ümbritseb rakumembraan. Rakumembraan esineb kõikidel rakkudel. Rakku katab, kaitseb ja annab kuju rakukest. Rakutuum on rakus kõige tähtsam osa. Rakutuum kontrollib ning suunab raku tegevust. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma.. Veel on taimerakus plastiidid, mis esinevad vaid taimerakkudes. Taimerakkudes on vakuoolid. Loomarakk Puudub rakukest ja neil pole suurt vakuooli. Loomarakud ei suuda ka ise toitu valmistada, neil puuduvad plastiidid. 1.Mis on mitoosi põhieesmärk? Saada identsedi tütarrakke. 2.Missugused protsessid tomuvad raku interfaasis? Rakk on lõpetanud jagunemise ja teeb ettevalmistusi uueks jagunemiseks. 3.Selgitage mitoosi tulemust. Ühest rakust saadakse kaks rakku. 4.Miks eelneb igale mitoosile DNA kahekordistumine? Et moodustatavatesse tütarrakkudesse jääks ühesugune kromosoomistik. BIOLOOGIA 11
Raku vananedes kest pakseneb kuni mõnekümne mikromeetrini, veesisaldus langeb, poorid ahenevad. Rakukest muutub ainetele üha raskemini läbitavaks, mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävivad. 2. VAKUOOLID: - membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Nad moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. Seetõttu on nad lüsosüümide sarnased. Noortes taimerakkudes on mitu väikest vakuooli, vananedes tekib nen Ülesanded: eelkõige taimeraku veemahutid, mis sisaldavad ka mitmeid varuaineid. Mõnedes taimede lihakates viljades sisaldab vakuool ka suhkruid ja org.aineid (viljade magus maitse), mis meelitavad teisi organisme ligi. Vakuoolidesse kogunevad ka ainevahetuse jääkproduktid või ühendid, mis on taimtoidulistele loomadele ebameeldiva maitsega või mürgised. See on vastavate liikide kaitsekohastumus. Kui puitunud varrega
Ainevahetuslik funktsioon. Aitavad putuktolmnejatel neid paremini märgatavamaks muuta. Kloroplastid rohelised (klorofüll), viivad läbi fotosünteesi suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valguse abil. Leukoplastid värvitud, talletavad varuaineid. Vakuoolid. Magusad! Vakuoolid kindlustavad raku siserõhu taime siserõhk ehk turgor. Kui taimel on veepuudus, kasutab ta vakuoolides olevat vett -> turgor langeb ja taim närbub. Noortes taimerakkudes on mitu vakuooli, milles on toitained, vanades 1 suur tsentraalvakuool (ühinenud), milles on jääkained. Vakuoolid annavad magusa maitse et loomad sööks taimi (seemnete levitamine) ja hapu maitse et ei sööks. SEENERAKK Seened on päristuumsed. Seened ei fotosünteesi, neil on kitiinist taimekest. Elutegevuseks vajaliku energia saamiseks kasutavad teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet heterotroofid.
Kloroplasti sisemuses on ka DNA, RNA ja valgu molekule. Kloroplastides sisaldub ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees suhrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Vakuool on membraaniga ümbritetud põieke, mis sisaldab enamasti varu ja jääkaineid. Ta moodustub Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. Noortes rakkudes võib olla mitu vakuooli, ent vananedes nad ühinevad ja moodustavad tsentraalvakuooli. Vakuoolid täidavad rakus mitmeid ülesandeid. Nad on veemahutid, sisaldades ka mitmeid varuaineid. Vakuoolidesse võivad koguneda ka ainevahetuse jääkproduktid. Vakuoolides tekib ostmootne rõhk, mis avaldab survet tsütoplasmale ja rakumembraanile. Turgor ongi taime siserõhk. Veepuudusel kasutab taim ära vakuoolis olema vee, turgor langeb ning taim närbub. 3
DNA sisaldab pärilikkuse infot kloroplastile omase RNA ja valkude sünteesiks. Kloroplastid sisaldavad ribosoome, mis sünteesivad talle vajalikke valke. Mis ülesanne on vakuoolidel? Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu- ja jääkaineid. Vakuoolid moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasma võrgustikust seetõttu lüsosoomide sarnased. Noortes taime rakkudes on mitu väikest vakuooli, raku vananedes need liituvad ja tekib üks suur tsentraalvakuool. Vakuoolid on eelkõige taimeraku veemahutid, mis võivad sisaldada ka varuaineid. Mõnede taimede vakuoolides on loomi ligimeelitavaid aineid suhkruid ja orgaanilisi happeid. Vakuoolidesse võivad koguneda ka ainevahetusjääproduktid, mis on taimetoidulistele loomadele ebameeldiva maitsega või isegi mürgised kaitsekohastumus
Kloroplasti sisemuses paikenvad membraanidest moodustunud kotjad moodustised lamellid. Need on paigutatud üksteisega kohakuti ja moodustuvad lamellide kogumikke. Lamellide membraanides on klorofülli molekulid. Lisaks sellele on kloroplasti sisemuses DNA, RNA ja valgu molekule.DNA omab pärilikku infot kloroplastile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Sarnaselt motokondriga sisaldavad ka kloroplast ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. 37.) Vakuooli ülesanne (4) · eelkõige taimeraku veemahutid, mis võivad sisaldada ka mitmeid varuaineid · vakuoolidesse võivad koguneda ka ainevahetuse jääkproduktid või ühendid · tänu vakuoolile saab taimerakk oma suurust suureneda · peab reguleerima turgorit 38.) Pärmiraku ehitus (joonis + nimetused) 39.) Milles sesineb seente looduslik tähtsus? Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Samas hangib aga suur osa seeni oma
Taimeraku ehituslikud iseärasused 13 - Rakukest koosneb tselluloosist, ligniinist või bektiidist. - Kestades palju poore, mille kaudu toimub ainevahetus. - Naaberrakud ühendatud tsütoplasma väätide kaudu. Ülesanne - Kaitseb , annab kindla kuju ja tugevuse Vananedes rakukest korgistub või puitub 2) Vakuoolid - Ühekihilise membraaniga ümbritsetud organell - Noores rakus mitu väikest vakuooli, mis vananedes ühinevad suureks keskvakuooliks - Ülesanne vee reservuaarid, kindlustavad raku sise... ehk turgoreid, sisaldavad suhkruid ja orgaanilisi aineid + jääkaineid 3) Plastiidid - Kahemembraansed organellid - Taimerakus 3 tüüpi plastiide a) Kloroplastid glorofüll, põhifunktsioon fotosüntees b) Kromoplastid värvilised pigmendid / karotinoidid ligimeelitav funktsioon
pärgrakkude kloroplastides. 35. Kus toimub CAM taimedel CO2 fikseerimine, säilitamine ja kasutamine? CO2 fikseerimine toimub mesofülli rakkude tsütoplasmas. Seda säilitatakse vakuoolides ja kasutatakse kloroplastides. CO2 fikseerimine toimub öösel tsütoplasmas. Fikseeritakse PEP karboksülaasi poolt PEP (kolme süsinikuline fosfoenoolpürovaat) koosseisu - tekib nelja süsinikuline ühend oksaaloatsetaat. Oksaalohape transporditakse vakuooli ning CO2 püsib öösel vakuoolis orgaanilise happe oksaalohappe koosseisus. Hommikul, kui valgeks läheb, siis hakatakse CO2-e kloroplastides toimuva Calvini tsükli jaoks vabastama 36. Teate seost taime fotosünteesi ja produktiivsuse vahel. Mida suurem on taime fotosüntees, seda suurem on ka produktiivsus. Adaptatsioon 1. Teate optimumkõveral näidata stressi piirkondi 2. Kui kõrge on atmosfääri CO2e kontsentratsioon (ppm-ides)
Lamellide membraanides on klorofülli molekulid. Kloroplasti sisemuses on ka DNA, RNA ja valgu molekule. Kloroplastides sisaldub ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees suhrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Vakuool on membraaniga ümbritetud põieke, mis sisaldab enamasti varu- ja jääkaineid. Ta moodustub Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. Noortes rakkudes võib olla mitu vakuooli, ent vananedes nad ühinevad ja moodustavad tsentraalvakuooli. Vakuoolid täidavad rakus mitmeid ülesandeid. Nad on veemahutid, sisaldades ka mitmeid varuaineid. Vakuoolidesse võivad koguneda ka ainevahetuse jääkproduktid. Vakuoolides tekib ostmootne rõhk, mis avaldab survet tsütoplasmale ja rakumembraanile. Turgor ongi taime siserõhk. Veepuudusel kasutab taim ära vakuoolis olema vee, turgor langeb ning taim närbub. Seened
Viburi ehitus: viburis sees kulgeb mikrotorukeste kombinatsioon: (x) 9+2; () 4+4; () 6+2; () 8+2; () 7+3 Viburi funktsioon: (x) tagada raku liikumist; (x) tagada veevoolu raku ümber () kinnitumisorgan; () saagi haaramise organ; () kaitseorgan Kokkuleppeliselt on raku eesmine ots: (x) suunatud raku liikumise suunas () sealt kus väljuvad viburid; () see ots mis on teravama kujuga; () see kuhu poole jääb tuum Kontraktiilse vakuooli funktsioon: (x) rakust ülemäärase vee eemaldamine; (x) rakust jääkainete 1 eemaldamine; () raku liikumine; () raku kaitse ärasöömise vastu Silmtäpi funktsioon: () valgustundlik kehake; () raku nähtavaks tegemine (x) varjutab fotoretseptorit; () lipiidide varu; () värvaine ladestumispaik Kloroplastide ja mitokondrite DNA hulk on ca: (x) 10% prokarüüootse raku DNA hulgast; ()
*elaioplastiidid rasvade säilitamine *proteinoplastiidid proteiini säilitamine ja modifitseerimine Vakuool on taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakulise organismide organoid, mis täidab seedeorgani ülesandeid. See on seotud osmootse rõhu reguleerimise ja eritusega. Vakuool kujutab endast membraaniga ümbritsetud põiekest, mis perioodiliselt ilmub tsütoplasmasse ja täitub vedelikuga. Tekkimise ajal haaratakse väliskeskkonnast toitaineid, mis vakuooli rändamise ajal raku sees imenduvad läbi membraani. Teises suunas, vakuooli sisse toimetatakse organismi elutegevuse jääkaineid. Lõpuks tühjeneb vakuool väliskeskkonda. Vakuoolid on eriti omased taimerakkudele. Bakterites võivad vakuoolid sisaldada gaasi Rakukest on rakumembraanist väljapool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju.
Korgistumisel ladestub kesta sisepinnale suberiin. Kestad ei muutu eriti paksemaks, läbilaskvus kaob, rakusisu hävineb. Rakumembraanid Õhukesed kilejad moodustised rakus, mis ◦ Moodustavad tsütoplasma ja organellide pinnakihi ◦ Jagavad tsütoplasma eraldatud osadeks ◦ Kujundavad tsütoplasma ja organellide sisestruktuuri ◦ Sisaldavad lisaks fosfolipiididele kolesterooli ja glükolipiide Plasmalemm – membraan, mis eraldab rakukesta tsütoplasmast Tonoplast – membraan, mis eraldab vakuooli tsütoplasmast Plasmodesm – rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat. Koosnevad fosfolipiididest ja valkudest. Kahes kihis – keskel fosfolipiidid (hüdrofoobne osa), kummalgi pool välisküljel valgu molekulid (hüdrofiilne osa), membraani sees erineva funktsiooniga valgud: transport, retseptor, ensüüm; Need membraanid on poolläbilaskvad – osa aineid läbivad membraane väga raskelt, teised väga kergelt, isegi kõrgema kontsentratsiooni suunas
TAIMERAKK · plastiidid kloroplast (isepaljunev) intensiivsus oleneb fotosünteesist · vakuool jääkained eralduvad vakuooli; täidetud rakumahlaga; annab taimele maitse; külmad toonid taimede puhul; võib sisaldada mürkaineid; nooremates rakkudes on vakuoole rohkem, raku vananedes väheneb vakuoolide arv ja vakuool surub tuuma membraani vastu · rakukest tselluloosist; kaitseb; annab kuju; toetab LOOMARAKK · rakumembraan annab rakule kuju ja mahu; eraldab väliskeskkonnast; kaitseb rakku; läbi membraani toimub ainevahetus; seob naaberrakkudega (1) · Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab raku ruumi; seob raku osad ühtseks (2) · Rakutuum juhib raku elutegevust; rakutuumas paikneb pärilikkuse aine (5) * tuumake: valmistab RNA-d ja ribosoome (6) · Tsütoplasmavõrgustik 1. siledap...
päeval need sulgeda (kui toimub Calvini tsükkel). Nimetage fotosünteesi iseärasused mille poolest CAM taimed erinevad teistest C4 taimedest. CAM taimed seovad CO2 PEPi abil, mille afiinsus CO2 suhtes on kõrge. Õhulõhed öösel kinni kaotavad vähem vett. Ruumiline lahutamine toimetavad oma CO2 neelamise mesofülli rakkudes ära à sünteesivad sellest malaadi à panevad öösel selle vakuooli hoiule à hommikul hakkavad seda malaati kloroplastides Calvini tsükli abil nämmutama. Fotosünteesil moodustuvatest suhkrutest tärklis sünteesitakse kloroplastis ja sahharoos tsütosoolis Miks hommikul on fotosünteesil tekkivaks suhkruks peamiselt sahharoos? (selgitusse lülitage ka translokaas) Sahharoosi süntees toimub trioosfosfaatidest, mis on välja tsütosooli toodud P- translokaatoriga.
elutegevuseks vajalik energia sahhariidide, lipiidide, valkude jt makromolekulide lõhkumisel) ümbritsetud membraaniga, st iseseisvad omavad oma ribosoome ja DNA-d Raku tsütoskelett annab rakule kuju ja seob rakuorganellid ühtseks tervikuks, kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise Vakuoolid vakuool on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga e. tonoplastiga. ühes rakus on üks või mitu vakuooli. Harilikult on vakuooliga täidetud umbes pool raku mahust, kuid sõltuvalt raku tüübist võivad need enda alla võtta 5-95% Ülesanded: toitainete, varuainete, jääkaionete ja vee säilitamine Rakukest rakukest ümbritseb ja kaitseb taimerakku oma jäikusega annavad rakukestad kogu taimele tugeva toese ja püstise asendi rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel (ainevahetuslik funktsioon)
° Kromo-kloro maapinnale jäänud kartul ja peedid muutuvad roheliseks ° Kloro-leuko tomat muutub rohelisest valgeks ° Kloro-kromo lehed muutuvad sügisel värvilisteks Vakuoolid ülesanded ° Membraaniga ümbritsetud põiekesed ° Sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid ° Moodustavad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust ° Ehituselt ja päritolult mõnevõrra lüsosoomide sarnased ° Noortes taimerakkudes tihti mitu väikest vakuooli ° Vananedes need liituvad ja selle tulemusel tekib üks suur tsentraalvakuool. > Sellised suured vakuoolid on taimerakkudele ainuomased. ° Vakuoolid täidavad erinevaid ülesandeid > Veemahutid ka varuained > Loomi ligimeelitavad ained suhkrud, org. Happed (levivad seemned) > Võivad koguneda ainevahetuse jäägid või ühendid, mis on taimtoidulistele loomadele ebameeldiva maitsega või isegi mürgised kaitsekohastumus.
d) teatud taimede vakuoolidesse koguneb piimmahl (heveapuust kautsuk, papaia lehtedest seedimist hõlbustavad preparaadid) e) vanemates taimerakkudes toimuvad hüdrolüüsi protsessid 2. Loomarakkude vakuoolid on väiksed, neid on vähe ja sisaldavad lipiide a) noortes rakkudes täidab varuainelist ülesannet b) vanemates rakkudes ladestusfunktsioon, sinna ladestuvad hüdrofoobsed ainevahetusjäägid 3. Seenerakkude vakuoolid - tavaliselt mitu keskmise suurusega vakuooli, peamiselt sisaldavad varulipiide 4. Protistide vakuoolid a) seedevakuoolid ehk lüsosoomid (toidekublikud) b) sekretoorsed vakuoolid ehk tuikekublikud - eemaldab kehast liigset vett ja soolasid. On inimorganimi neerude analoog. Tubulaarne süsteem Koosneb paljudest alaosadest 1. Mikrofilamendid (läbimõõt 7nm), sinna kuuluvad aktiin/müosiin, mis moodustavad kogu rakusisemust täitva imepeenikese võrgustiku 2
Sisaldab ka ribosoome. Toimub fotosüntees suhkrute moodustumine CO 2-st ja veest valgusenergia abil. Sisemuses plasma, mida nimetatakse stroomadeks. · Võivad vastavalt vajadusele üksteisele üle minna · Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Moodustuvad Golgo kompleksis või tsütoplasmavõrgustikus. · Raku vananedes mitu vakuooli ühineb suureks tsentraalvakuooliks. · Vakuoolid on taimeraku veemahutid, võivad sisaldada erinevaid varuaineid. Võivad koguneda ka ainevahetuse jääkproduktid või ühendid. · Et vakuoolides on lahustunud ainete kontsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib nendes osmootne rõhk, mis avaldab survet nii tsütoplasmale kui ka rakumembraanile ja kestale. Taime siserõhku nimetatakse taime turgoriks. Kui
kombinatsioon (korrutis). NT- (1/4AA + 2/4Aa + 1/4aa) x (1/4BB +2/4Bb +1/4bb) Morgani seadus Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Mida lähemal on 2 geeni kromosoomis, seda väiksem on tõenäosuis, et nad ristsiirdel ümberkombineeruvad. Looma raku ehituslik omapära Looma rakul puuduvad: raku kest, plastiidid, väiksemad vakuooli. Näevad väga erisugused välja- spetsialiseerunud. 210 erinevat keharakku näiteks inimesel. Heterotroofid Heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Heterotroofsete bakterite ja loomade põhilised erinevused. Bakter oma rõngaskromosoomiga saab ainult ühte asja(seedida) teha korraga. Looma rakk on multifunktsionaalne. Võib korraga lagundada mitut asja või sünteesida mitut valku.
Oska nimetada struktuure, organelle, omadusi, mis eristavad eu- ja prokarüootset rakku. Tabel Eu ja prokarüootse raku võrdlus. Prokarüootidele omased lihtsad organellid: aerosoomid, klorosoomid, karboksüsoomid. Aerosoom Sigarikujulised põiekesed, mille funktsioon on sarnane kala ujupõie omale. Põiekestel on hüdrofoobne valguline membraan, mis ei lase läbi vett, kuid laseb läbi gaase. Gaaside koostis gaasivakuoolis on sama, mis väliskeskkonnas ja gaasirõhk vakuooli sees on ca 1 at. Aerosoome on rakus mõni kuni mõnisada. Kui neid rakus palju koos, siis nimetatakse moodustunud struktuuri gaasivakuooliks. Esinevad veebakteritel. Eriti tüüpilised tsüanobakteritele. Annavad rakule ujuvuse ja võimaldavad neil reguleerida erikaalu, püsida seega neile soodsas veekihis (kus sobiv hapnikusisaldus, valgustatus jne.) ning muuta ka asendit veesambas. Seetõttu on neid vahel käsitletud ka liikumisorganellidena.
Eellane võib-olla kogus oma saagi kromosoome, et tekitada nn suur katki hammustatud kromosoomide haru, see seletab pulksed kromosoome. Kui oli juba peremehekromosoom ja kõrval oli kahe membraaniga toitevakuooli genoom, siis järgmine aste, mis tekkis oli see, et omasugused tuli ära tunda, kellega oli kasulik toitevakuooli sisu vahetada, ehk tekkis meioos. Tekitati mitoos vakuoolis sees. Hiljem kolisid peremehe kromosoomid samuti vakuooli. (see kõik on tõestamata). Sümbiogeneesist lähtudes saab maailma veel üht pidi klassifitseerida kompleksuse põhine. Esimise (0) taseme, ehk eelelulise tasemena võib välja tuua kromosoomse taseme, kus on koos teatav hulk omavahel kooskõlas kromosoome, mis ei taga tervikorganismi tööd, aga võimaldavad soodsas keskkonnas eluavaldustena ilmneda. Siia alla võiks liigitada primaarsed viirused, plasmiidid ja vb ka päristuumsete kromosoomid
a. Osalevad kasvu ja arengu regulatsioonis AUX, SAUR (väikese molekulmassiga 9-10 kDA valgud, mis sarnanevad transkriptsioonifaktoritega seostumiskoht DNA-le, kiire turnover), rakkude kommunikatsioonis b. Aktiveeruvad stressi tingimustes IAA toimel on leitud glutatiooni-S-transferaaside sünteesi. Need ensüümid detoksifitseerivad rakkudesse sattunud toksilisi ühendeid, seostades neid glutatiooni külge ja viies rakust välja rakuseina või vakuooli. IAA aktiveerib ACC süntaasi, soodustades seega etüleeni teket. 2. Hilised – ekspresseerumiseks on vajalik valkude süntees Auksiini toime esilekutsumiseks põllumajanduses, aianduses kasutatakse sünteetilisi auksiine, sest need on IAA-ga võrreldes stabiilsemad. Puude pritsimisel viljade valmimisel kasutatakse sageli -naftüüläädikhapet, juurte moodustumiseks peritsüklist indoolvõihapet. Herbitsiididena kasutatakse 2,4D ja 2,4,5 T (trikloorfenoksüäädeikhape)
a. munarakkudel. Neil esineb 3 tüüpi kesti: o Esikest ise tekitab o Teiskest tekitavad munasarja rakud. Putukate munarakkudel o Kolmandased tekitab munajuha. Lubikest ehk munakoor ja valkkest ehk munavalge Vakuoolide süsteem päristuumses rakus Vakuoolid on kõikides päristuumsetes rakkudes. Nad on membraaniga ümbritsetud raku mahutid, mis tekivad tsütoplasma võrgustikust Taimerakkude vakuoolid: Noores rakus mitu vakuooli. Vanemas üks suur keskkvakuool, mis täidab kogu raku. Ülesanded noortes taimerakkudes: a) Toitainete säilitamine b) Vee säilitamine c) Siserõhu tekitamine Ülesanded vanemates taimerakkudes: a) Jääkainete kogumine b) Mürgiste ainete kuhjumine c) Vesilahustuvate pigmentide kogunemine autotsüaanid (peet, mustikas) d) Teatud taimevakuoolidesse koguneb piimmahl e) Vanemates taimerakkudes hüdrolüüsiprotsessid Loomarakkude vakuoolid: Nad on väiksed
modifitseerimine, sortimine ja pakkimine Lüsosoom lüütiliste ensüümidega täidetud põieke 37. Prokarüootidele omased lihtsad organellid: aerosoomid, klorosoomid, karboksüsoomid. Aerosoom Sigarikujulised põiekesed, mille funktsioon on sarnane kala ujupõie omale. Põiekestel on hüdrofoobne valguline membraan, mis ei lase läbi vett, kuid laseb läbi gaase. Gaaside koostis gaasivakuoolis on sama, mis väliskeskkonnas ja gaasirõhk vakuooli sees on ca 1 at. Aerosoome on rakus mõni kuni mõnisada. Kui neid rakus palju koos, siis nimetatakse moodustunud struktuuri gaasivakuooliks. Esinevad veebakteritel. Eriti tüüpilised tsüanobakteritele. Annavad rakule ujuvuse ja võimaldavad neil reguleerida erikaalu, püsida seega neile soodsas veekihis (kus sobiv hapnikusisaldus, valgustatus jne.) ning muuta ka asendit veesambas. Seetõttu on neid vahel käsitletud ka liikumisorganellidena
Taimerakk taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomane organellide - plastiidide - esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. Vakuoolid -Vakuool on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga e tonoplastiga. · Ühes rakus on üks või mitu vakuooli. Harilikult on vakuooliga täidetud umbes pool raku mahust, kuid sõltuvalt raku tüübist võivad need enda alla võtta 5-95% Vakuoolide ülesanded rakus: · toitainete, varuainete, jääkainete ja vee säilitamine Vakuoolidesse võivad ladestuda ained lahustena, terakestena või tilkadena · teatud ainete lagundamine (sarnaselt lüsosoomiga loomarakus) · turgori reguleerimine
membraaniga; omavad oma ribosoome ja DNA-d. Ribosoomid - raku organellid, mis koosnevad RNA ja valgu molekulidest ning vastutavad uute valkude sünteesi eest. Kuna uusi valke sünteesitakse kõigis rakkudes, siis on ka ribosoomid eluslooduses kõikjal levinud. Taimerakk: Loomarakust eristab teda: rakukest ja plasmodesmid; vakuoolid ja tonoplast; plastiidid. Vakuool - rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga ehk tonoplastiga. Ühes rakus on üks või mitu vakuooli. Harilikult on vakuooliga täidetud umbes pool raku mahust, kuid sõltuvalt raku tüübist võivad need enda alla võtta 5-95% Ülasanne rakus: toitainete, varuainete, jääkainate ja vee säilitamine; turgori reguleerimine (tsentraalvakuool); teatud ainete lagundamine. Rakukest - ümbritseb ja kaitseb taimerakku. Oma jäikusega annavad rakukestad kogu taimele tugema toese ja püstise asendi; osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel
Kromoplastid erinevad pigmendid (kollased,oranzpunased karotinoidid, ksantofüllid) Esinevad: viljades, õites. Leukoplastid pigmente pole värvitu. Sisaldavad varuaineid. 9.Vakuoolid · 1 memraanikihiga kaetud rakumahutid. · Tekivad siledapinnalise tsütoplasmavõrgustiku struktuuridest. · Esinevad kõikides päristuumsetes rakutüüpides. · Noores taimerakus mitu väikest vakuooli. · Need liituvad suureks keskvakuooliks. I Vakuoolide ülesanded taimerakus: 1. noortes rakkudes vee ja toitainete reservuaar. 2. vanemates rakkudes jääkainete talletuskoht. 3. aitab kaasa raku siserõhu kujunemisele. 4. toimuvad lõhustumis ehk hüdrolüüsi protsessid. 5. alkaloidide talletumiskoht. II Vakuoolide ülesanded loomarakus: Väikesed, vähem, sisaldavad põhiliselt lipiide. 1. Algselt varuainete säilitamine. 2
TAIME JA LOOMA FÜSIOLOOGILISED ERINEVUSED: Autotroofsus: taimed kasutavad biosünteesiprotsessides peamiselt valguskiirguse energiat (fotosüntees). Prototroopsus: asendamatute orgaaniliste ainete süntees. Liikumatus: taimed on liikumatud ja saavad kasutada kasvuks ja arenguks vaid piiratud ruumi. Jääkained kogutakse vakuooli ning muundatakse kasutatavaks (sekundaarne ainevahetus). Tselluloosne rakukest ümbritseb taimerakku ning seda läbivad arvukad palasmodesmid Närvisüsteemi ja hormonaalsete organite puudumine taimedel. Kasvu iseärasused: mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel TAIMEFÜSIOLOOGIA AJALUGU: Taimefüsioloogia on teadus taimeorganismi, tema organite, kudede ja rakkude talitlusest
organismide ligimeelitamiseks (linnud levitavad seemneid jne). Leukoplastides pigmente ei ole ja tihti sisaldavad nad varuaineid. Nt. kartulimugulate leukoplastidesse koguneb taime tärklisevaru. *vakuoolid membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Nad moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. Seetõttu on nad lüsosüümide sarnased. Noortes taimerakkudes on mitu väikest vakuooli, vananedes tekib nende liitumisel üks suur tsentraalvakuool. See võtab enda alla enamiku raku sisemusest. 2.Kirjutage DNA-lõigule vastav mRNA-lõik ja selle alusel koodipäikest kasutades valgusünteesil kasutatavad aminohapped vastavas järjekorras. Pilet 11 1.Prokarüoot. Bakteriraku ehituslikud iseärasused. Bakterite kuju ja suurus. Spoorid. Bakterite paljunemine ja tähtsus. Prokarüoot puudub rakutuum.
n EHEC antibakteriaalse ravi korral võib suureneda shigataolise toksiini hulk veres, mis võib vallandada HUS. Virulentsusfaktorid n Shiga toksiin toodab S. dysenteriae, mõnikord väheses hulgas S. flexneri ja S. sonnei. n Pärsib valgu sünteesi 60S ribosoomil. See põhjustab soole haavandumist. n Välismembraani valgud ja sekreteeritud valgud. ¨ Neid valke toodetakse kehatemperatuuril ja kontakti korral M rakkudega, põhjustades bakterite fagotsütoosi vakuooli sisse. ¨ Shigella purustab vakuooli ja liigub raku tsütoplasmasse. ¨ Siit levib lateraalselt naaberrakkudesse, polümeriseerides aktiini filamendid ja neid mööda liikudes. Mikroobid ei tungi epiteelist väljapoole. Haigus n Düsenteeria = shigelloos. n Levik fekaal-oraalselt n Infektsioosne annus väga väike -10-200 mikroobi. n Inkubatsiooniperiood 1-7 päeva, järgneb palavik, soolespasmid, diarröa1-3 päeva. n Järgneb sage iste, väheproduktiivne
Protsess võtab aega mitu tundi. Klamüüdiad on rakusisesed parasiidid, mis põhjustavad mitmeid haigusi inimestel ja lindudel (klamüdioosid). Levivad ka sugulisel teel. Nakkavaks vormiks on paksukestalised elementaarkehad, mis tungivad rakku ja diferentseeruvad vakuoolis jagunemisvõimeliseks retikulaatkehaks. Jagunenud retikulaatkehad muunduvad uuesti elementaarkehadeks, mis vabanevad rakust selle lõhkedes. Vakuooli, mille sees paiknevad elementaarkehad ja retikulaatkehad, nimetatakse inklusioonkehaks. Mittekultiveeritavad bakerid o On bakterid, keda ei saa või ei osata kasvatada, sest ei tunta nende toitumisnõudlusi. o Ka puhkeseisundis olevad bakterid on mittekultiveeritavad. o Praeguseks on kirjeldatud ligi 5000 kultiveeritavat bakteriliiki, mis arvatakse moodustavat ainult tühise osa eluslooduses olemasolevatest bakteriliikidest. Mikroobipopulatsiooni kasv suletud kultuuris
Kloroplastides toimub fotosüntees ning leukoplastid säilitavad tärklist. Plastiidid võivad oma ülesandeid ja vorme muuta. 5. Kloroplastide siseehitus, nende membraansüsteem. Kloroplaste ümbritseb kaks membraanikihti. Sisestruktuuri moodustavad topeltmembraanilised moodustised (tülakoidid) sissesopistumistega. Sisestruktuur koosneb graanitülakoididest ja stroomatülakoididest. Stroomad(piklikud) paiknevad ümber graanide(ümarad). 6. Vakuooli ülesanded. Vakuool on lahustunud varuainete ja raku ekskreetide reservuaar (moodustavad rakumahla). Samal ajal ka osmootne ruum, milles liikuv vesi tekitab rõhupotentsiaali tagades kudede turgori. 7. Rakukesta teke, ehitus, ülesanded. Rakukest on kahekihilne primaar- ja sekundaarkest. Rakukest koosneb tselluloosi kiududest, polüsahhariididest ja valgulisest maatiksist. Primaarne kest on raku kasvades õhem kui sekundaarne. Rakukestades on avaused poorid
Vereringe puudub- on juhtkude. Koos tugikoe rakkudega ühendab taime kõiki organeid ja soodustab nendevahelist ainete liikumist- transpordifunktsioon.Vakuool. Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Nad moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust- sarnanevad ehituselt ja päritolult lüsosoomidele. Noortes taimerakkudes on tihti mitu vakuooli, vananedes need liituad ja tekib üks suur tsentraalvakuool- taimerakule ainuomased. ÜLESANDED: veereservuaar, võib sisaldada ka varuaineid. Kindlustavad raku siserõhu ehk turgori. Nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vanemates jääkained. Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid. Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid- nii aitavad loomad levitada seemneid.
tungivad rakku ja diferentseeruvad vakuoolis jagunemisvõimeliseks retikulaatkehaks (heleroosad). Jagunenud retikulaatkehad muunduvad uuesti elementaarkehadeks, mis vabanevad rakust selle lõhkedes. Vakuooli, mille sees paiknevad elementaarkehad ja retikulaatkehad, nimetatakse inklusioonkehaks. o Omapärane paljunemistsükkel on bakterite parasiidil Bdellovibrio bacteriovorus. See bakter tungib ohverbakteri periplasmasse ja hakkab seal
mittesuguliselt ristipooldumise teel, sugulist paljunemist esineb harvem. Amööb elab mageveekogudes. Ta on muutliku kujuga algloom, kes pidevalt sopistab välja kulendeid ning nende abil ta liigub ja haarab toitu (loomsetoiduga bakterid, teised ainuraksed, väikesed vetikad). Amööbi keha katab pelliikul ning tema tsütoplasmas asub rakutuum. Toitevakuoolis toimub aga toidu seedimine. Liigse vee ja kahjulikud ained eritab amööb ümbritsevasse keskkonda pulseeriva vakuooli ja kehapinna kaudu. Amööb paljuneb pooldudes. Silmviburlane elab veekogudes. Ta on silmakujuline ja püsiva kujuga, mille eesotsas on liikumiseks vibur. Tema kehaehitusse kuuluvad rakutuum, kloroplastid, vibur, silmtäpp, pulseeriv vakuool. Valgust tajub silmviburlane punase silmtäpiga, ta liigub sinna, kus on valgem. Valguse käes saab silmviburane fotosünteesida, sest tal on kehas kloroplastid. Pimedas omastav silmviburlane orgaanilisi aineid läbi kehapinna. Silmviburlase toitumine
Taimede juure ja varre ehitus. Juur-juure karvad,koor,endoderis,floeem, ksüleem Vars-Koor, floeem,kambrium, ksüleem,aastaring.säsi,säsikiir Primaarse ja sekundaarse rakukesta ehitus. Primaarse rakukesta-Happeline pektiin, tselluloosi kiud, ksüloos,galaktoos, fukoos, hemitselluloos Sekundaarse- tselluloosi fiibrid Kortikaalsete mikrotuubulite osa tselluloosi mikrokiudude orientatsiooni määramises. Taimeraku plasmodesmid. Endoplasmaatilise retiikulumi tuublid Taimeraku vakuooli funktsioonid. 1) säilitusorganell (toitained, jääkproduktid ja kahjulikud ained) 2) lüsosoom, s.t. lagundav organell (sisaldab palju hüdrolüütilisi ensüüme) 3) turgori regulaator (näit. raku osmootse gradiendi säilitamine) 4) organell, mille abil saab rakk oma mõõtmeid suurendada Taimeraku mitoos ja tsütokinees. G2- golgi aparaat. Preprofaasi mikrotuubulite pael Telofaas- Golgi väljutatud vesiikulid, polaarse spindli mikrotuubulid veel alles Tsütokinees
taandareng, putukatel moondega arengus vastsekudede lagundamisel. · heterofaagia algloomade toitumine, kaitsesüsteemi õgirakud inimeses. Kõik need 6 on ühe süsteemi osad. Vakuoolide süsteem On olemas kõikides päristuumsetes rakkudes. On õhekordse membraaniga ümbritsetud raku mahuti ja moodustab sisemembraani omadest. Taimerakkudes: · keskne struktuur, mis täidab suure osa, ja võib olla mitte vakuooli taimes. Vakuoolide ülesanded: · vee- ja toitainete säilitamine. · Vnemates rakkudes jääkainete säilitamine. · Toimuvad hüdrolüüsivad protsessid. · Aitab kaasa siserõhu tekkele. · Reguleerivad raku mahtu ja mõõtmeid. · Saab reguleerida tsütoplasma pH-d. · Vakuoolidesse kogunevad vesilahustavad pigmendid ehk beetatsüaanid, kantsuk heveapues ja mürgid alkoloidid. Loomarakkudes:
moondega areng (täismoonde nukustaadiumis on totaalne autofaagia; kullese saba järk-järguline taandareng); imetajatel emaka taandareng peale sünnitamist. Heterofaagia: protistide toitumine; fagotsüütide toitumine (ka inimeses). Vakuoolide süsteem (omased kõikidele päristuumsetele rakkudele) o Taimerakkudes: vakuoolid moodustuvad tsütoplasmavõrgustikust; noortes rakkudes on mitu vakuooli, vanemates rakkudes on üks suur keskvakuool (tsentraalvakuool) Ülesanded: Vee ja toitainelise varu säilitamine Siserõhu tekitamises osalemine Vakuoolis toimuvad lõhustumisprotsessid Vakuooli kogunevad vesilahustuvad pigmendid (antotsüaanid) o Antotsüaanirikkad on mustikad, arooniad Vakuoolidesse kogunevad mürgised ühendid (alkaloidid) Vakuoolidesse koguneb piimmahl (võilill, hevea, papaia lehed)
vahel ja kromosoomid saavad eralduda. 8.)Nimetage 4n kromosoomistikuga rakutsükli faasid.: S faasi lõpust kuni mitoosi anafaasini on rakul neljakordne kromosoomistik (4n diploidsetes organismides). 9.)Nimetage vähemalt kolm protsessi raku/organismi elutegevuses mis vajavad apoptoosi toimumist.: Vajalik organismi normaalseks arenguks, toimub kudede diferentseerumisel, embrüogeneesis. Näiteks sõrmi ja varbaid ühendavate rakkude hävimine. Vakuooli membraani (tonoplast) lagunemisest põhjustatud ksüleemirakkude sisalduse DNA ja valgu hävimine. Vajalik kahjustatud, vigase DNA-ga, vales kohas paiknevate, mittefunktsioneerivate rakkude kõrvaldamiseks. Näiteks B ja T lümfotsüüdid, mis tekitavad antikehi oma rakkude vastu. 10.)Iseloomustage apoptoosi etappe: Apoptoosil eristatakse mitut faasi: 1.Morfoloogilisi muutusi pole näha, suureneb transglutaminaasi transkriptsioon ning aktiveeritakse kaspaasid; 2
Vakuoolid - membraaniga ümbritsetud rakumahutid, mis kujunevad sisemembraanistikust. Vakuoolid esinevad kõikides päristuumsetes rakkudes. Taimeraku vakuoolid : *Noortes taimerakkudes esimevad üksikud väikesed vakuoolid. Vanemates rakkudes moodustavad nad ühe suure keskvakuooli. *Noortes rakkudes on seal toitainete tagavara lahustunud kujul. *Vakuoolides asub raku veetagavara. *Vakuool osaleb raku siserõhu e. turgori tekitamisel. *Vanemates rakkudes kogunevad vakuooli ainevahetusjäägid. *Teatud taimede vakuoolides on : a) mürkained(maavitslased - Kartul, ogaõun) b) värvained - punapeet ja õie kroonlehed. *vakuoolides toimuvad ainete lahustumisprotsessid. Loomaraku vakuoolid : - loomaraku vakuoolid on väikesed, ja neid on vähe. Vakuoolide ülesanded loomarakus : 1. neis sisalduvad varulipiidid(energeetiline tagavara) 2. Vanemates rakkudes kogunevad sinna rasvlahustuvad mürkained. Seenerakkude vakuoolid :
maskeeritud teiste pigmentidega. Ehitus. Tallus võib olla üherakuline, koloonialine, rakutu või paljurakuline, sõltuvalt rakkude asetusest – niitjas või plaatjas. Talluse vegetatiivsed rakud on kaetud tugeva kestaga, mis koosneb tselluloosist ja pektiinainetest. Rakukest on tihti väljastpoolt kaetud või inkrusteeritud ränidioksiidiga. Tsütoplasma täidab kogu rakku või paikneb seinmiselt. Esineb üks suur või mitu väikest vakuooli rakumahlaga. Rakus on üks või mitu tuuma ja pigmente sisaldavaid kromatofoore. Kromatofooride kuju on mitmesugune: plaatjas, spiraalne, lintjas, karikjas, võrkjas, tähtjas jne., mis on vetikate määramisel tähtis tunnus. Mõnedel vetikatel on kromatofoorides valguskehakesed – pürenoidid, mille ümber ladestuvad varuained tärklise või selle lähedase süsivesiniku kujul. Peale tärklise võivad varuainetena ladestuda õlid, lipoproteiid leukosiin, valk volutiin. Paljunemine
mehaanilistele kui ka kliimateguritele- kaitsefunktsioon. Vereringe puudub- on juhtkude. Koos tugikoe rakkudega ühendab taime kõiki organeid ja soodustab nendevahelist ainete liikumist- transpordifunktsioon. Vakuool. Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Nad moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust- sarnanevad ehituselt ja päritolult lüsosoomidele. Noortes taimerakkudes on tihti mitu vakuooli, vananedes need liituad ja tekib üks suur tsentraalvakuool- taimerakule ainuomased. ÜLESANDED: veereservuaar, võib sisaldada ka varuaineid. Kindlustavad raku siserõhu ehk turgori. Nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vanemates jääkained. Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid. Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid- nii aitavad loomad levitada seemneid. Sisaldavad lahustunud pigmente, alkaloide, mis annavad
roheline värvus maskeeritud teiste pigmentidega. Ehitus. Tallus võib olla üherakuline, koloonialine, rakutu või paljurakuline, sõltuvalt rakkude asetusest niitjas või plaatjas. Talluse vegetatiivsed rakud on kaetud tugeva kestaga, mis koosneb tselluloosist ja pektiinainetest. Rakukest on tihti väljastpoolt kaetud või inkrusteeritud ränidioksiidiga. Tsütoplasma täidab kogu rakku või paikneb seinmiselt. Esineb üks suur või mitu väikest vakuooli rakumahlaga. Rakus on üks või mitu tuuma ja pigmente sisaldavaid kromatofoore. Kromatofooride kuju on mitmesugune: plaatjas, spiraalne, lintjas, karikjas, võrkjas, tähtjas jne., mis on vetikate määramisel tähtis tunnus. Mõnedel vetikatel on kromatofoorides valguskehakesed pürenoidid, mille ümber ladestuvad varuained tärklise või selle lähedase süsivesiniku kujul. Peale tärklise võivad varuainetena ladestuda õlid, lipoproteiid leukosiin, valk volutiin. Paljunemine
roheline värvus maskeeritud teiste pigmentidega. Ehitus. Tallus võib olla üherakuline, koloonialine, rakutu või paljurakuline, sõltuvalt rakkude asetusest niitjas või plaatjas. Talluse vegetatiivsed rakud on kaetud tugeva kestaga, mis koosneb tselluloosist ja pektiinainetest. Rakukest on tihti väljastpoolt kaetud või inkrusteeritud ränidioksiidiga. Tsütoplasma täidab kogu rakku või paikneb seinmiselt. Esineb üks suur või mitu väikest vakuooli rakumahlaga. Rakus on üks või mitu tuuma ja pigmente sisaldavaid kromatofoore. Kromatofooride kuju on mitmesugune: plaatjas, spiraalne, lintjas, karikjas, võrkjas, tähtjas jne., mis on vetikate määramisel tähtis tunnus. Mõnedel vetikatel on kromatofoorides valguskehakesed pürenoidid, mille ümber ladestuvad varuained tärklise või selle lähedase süsivesiniku kujul. Peale tärklise võivad varuainetena ladestuda õlid, lipoproteiid leukosiin, valk volutiin. Paljunemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
