Kordamine KT'ks 22.11.2010 Rakuteooria: · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikkuses kooskõlas EUKARÜOOTSED e. päristuumsed PROKARÜOOTSED e. eeltuumsed Loomad, taimed, seened, vetikad, algloomad Bakterid Rakutuum - Ainuraksed, hulkraksed Ainuraksed Palju organelle Vähe organelle Meioos, mitoos Pooldumine Rakutuuma ehitus ja ülesanded Rakutuum juhib raku elutegevust. Koosneb pooridest (ainete transport), tuuma membraanist (kaitseb), kromatiin (DNA ahelad). Rakumembraani ehitus ja ülesanded Rakumembraan kaitseb rakku, koosneb lipiididest. Mitokonderi ehitus ja ülesanded Sisaldab DNA'd ja tal on 2 rakumembraani. Ülesandeks on energiaga varustamine. Kloroplasti(de) ehitus ja üle...
VETIKAD Kalev Peil 8b Vetikad 1. Ehitus 2. Elupaik 3. Vetikate paljunemine 4. Mittesuguline paljunemine 5. Suguline paljunemine 6. Sümbioos 7. Eestis elavad vetikad 8. Vetikate õitsemine 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud allikad Ehitus 1. Vibur 2. rakukest 3. rakutuum 4. silmtäpp 5. vakuool 6. tsüutoplasma. Elupaik 1. Veekogudes 2. niisked kohad maismaal 3. piisav valgus 4. magevetes 5. merevetes. Vetikate paljunemine Vetikad paljunevad eostega või suguliselt, on ka erinevaid paljunemis viise näiteks: mittesuguline paljunemine ja suguline paljunemine Sümbioos Elavad seeneniidistikkudes, vetikad annavad taimele vett ja toitained. Eestis elavad vetikad Eestis on kõige rohkemüherakulisi rohevetikaid näiteks: põisadru ja lehtadru Vetikate õitsemine
talituse poolest . Rakutuuma olemasolu alusel eristataske eel- ja päristuumseid rakke. Rakutuuma katab tuumaümbris , milles olevate pooride kaudu toimub info-ja ainevahetus ümbritseva tsütoplasmaga. Rakutuumas olevad kromosoomid säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta. Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitusega organellid. Looma- ja taimerakkud erinevad üksteisest kolme asja tõttu - taimerakul on vakuool , plastiidid ning rakukest. Seetõttu erineb taimeraku aine- ja energivahetus loomaraku omast. Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest nende jagunemise tulemusena.
Taime-ja loomaraku organellid Nimi Ülessanne Rakumembraan Piiritleb rakku,toimub aine-ja energiavahetus Rakutuum Suunab ja kontrollib raku elutegevust , sisaldab pärilikkusainet Tsütoplasma Sisaldab vett ja selles lahustunud aineid,seal paiknevad organellid Tsütoplasmavõrgustik Mööda selle kanaleid liiguvad ained,kanalite pinnal sünteesitakse mitmesuguseid ühendeid Ribosoomid Neis sünteesitakse valgud Golgi kompleks Sorteeritakse rakus sünteesitud valgud Lüsosoomid Neis lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ...
Tuum Memraaniga piiritletud Puudub Limakapsel Üldjuhul ei ole On olemas Mõlemal on rakumembraan Pärilikkusaine Ribosoomid 2. Taime- ja loomaraku võrdlus: · Erinevus: loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest; taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad; taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte. · Sarnasus: Tuum, tsütoplasma, Golgi kompleks, ribosoomid, tsütoplasmavõrgustik, rakumembraan, mitokondrid. 3. Organismide jagunemine päristuumseteks, eeltuumseteks ja mitterakulisteks (viirused) objektideks raku ehituse ja talitluse lehel 4. Kloroplastide olulisus: seal toimub fotosüntees, mille käigus toodetakse hapniku. 5. Mitokondri ja kloroplasti võrdlus: kloroplastides toimub fotosüntees, mitokondrid on
Mida suurem on rakk, seda väiksem on välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suve. Ainevahetus toimub ainuraksetel rakumembraani kaudu. Kui membraani suhteline pindala jäb liiga väikseks, häiruvad ka mainitud protsessid. Loomaraku ehitus: 1. tuumake 2. tuum 3. ribosoomid 4. vesiikul 5. karedapinnaline tstoplasmavrgustik (endoplasmaatiline retiikulum ER) 6. Golgi kompleks 7. rakumembraan 8. siledapinnaline tstoplasmavrgustik 9. mitokonder 10. vakuool 11. tstoplasma 12. lüsosoom 13. tsentrosoom (moodustub kahest tsentrioolist) Eukarüootne ja prokarüootne rakk Eeltuumne ehk prokarüootne rakk. (Bakterid- puudub piiritletud tuum, tunduvalt vähem esineb organelle ning membraanseid struktuure). Päristuumne ehk eurkarüootne rakk.(protistid, taime-seene, loomariik). *Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. *Sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. *Tsütoplasmas leidub arvukalt erinevaid organelle.
Vart ümbritseb epiderm, välispinda katab kutiikula. Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks. Juhtkimbud asuvad kesksilindris. Juur on kaetud epibleemiga. Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp. 4. Mis tähendab, et õis on neljatine? Kirjutage neljatise aktinomorfse õie valem. Kõiki õieosi neli või neljakordne arv. 5. Taime- ja loomaraku põhilised erinevused. Taimerakul on vakuool ja plastiidid ja rohuleht. Loomarakkudel need puuduvad. 6. Kus asuvad õhulõhed? Õhulõhed asuvad epidermis ja asuvad õitel. Varrel, leherootsul ja õie kroonlehel. 7. Mis kude on kambium? Kus paikneb? Laseb taimel paksuks kavada. Külgmine algkude. Kambium paikneb taimedel juurtes ja vartes juhtkudede läheduses (floeemi, ksüleemi vahel). 8. Mis on emergentsid? Epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Roos, vaarikas. 9
koosneb fosfolipiididest, valkudest seemnel) Tuum- Juhib ja kontrollib elutegevust. Tuumas asuvad kromosoomid, Vakuool- Vee reservuaar. Kindlustab raku siserõhu Nooremate rakkude mis kannavad pärilikku infot. Juhib rakus elutegevust ja rakus toimuvaid vakuoolides on toitained. Vananenud rakkudes jääkained. Vakuoolides protsesse. toimuvad lõhustumisprotsessid. Suur tsentraalne vakuool esineb vaid Tuumake- rRNA süntees ja Ribosoomide moodustumine. taimerakkudes! Tsütoplasma- raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks Plastiidid - leukoplast kloroplast kromoplast. Kahemembraansed tervikuks. Jääkainete eritumiskohaks. Tagab toitainete laiali kandumise organellid. Proplastiidid on plastiidide eellased. rakus
Tuum- Juhib ja kontrollib elutegevust. Tuumas asuvad kromosoomid, mis Vakuool- Vee reservuaar. Kindlustab raku siserõhu Nooremate rakkude kannavad pärilikku infot. Juhib rakus elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse. vakuoolides on toitained. Vananenud rakkudes jääkained. Vakuoolides toimuvad Tuumake- rRNA süntees ja Ribosoomide moodustumine. lõhustumisprotsessid. Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes! Tsütoplasma- raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. Plastiidid - leukoplast kloroplast kromoplast. Kahemembraansed organellid. Jääkainete eritumiskohaks. Tagab toitainete laiali kandumise rakus. Proplastiidid on plastiidide eellased. Tsütoplasmavõrgustik ehk (ER) Mööda ER-i toimub rakusisene ainete Kloroplastid -põhifunktsioon on fotosüntees . Täidetud valgulise vesilahusega
Bio ; Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus . Rakud erinevad kujult ja suuruselt , samuti ehituselt ja talituselt . Eeltuumsed rakud on bakteritel . Päristuumsed rakud on " taimed , looma , seene , vetikarakkudes ja algloomades " Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust . Rakutuumas on kromosoomid , mis sisaldavad pärilikkusainet . LOOMARAKK ; Rakumembraan kaitseb ja katab rakku . Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust Tsütoplasma sisaldab vett ja vees lahustunud aineid. Lüsosoomid neis lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ühendeid . Golgi kompleks selles sorteeritakse rakus sünteesitud valgud . Ribosoomid neis sünteesitakse valgud . Mitokonder varustab rakku energiaga . Tsütoplasmavõrgustik mööda selle kanaleid liiguvad ained . Poorid - TAIMERAKK ; Rakukest annab taimerakule tugevuse ja kuju . Kloroplast selles toimub fotosüntees . Vakuool vee ja selles lahustunud ainete mahuti . ...
· Plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, koromo- ja leukoplaste · Rõngaskromosoom- bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist · Spoor(eos)- protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. · Tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel · Turgor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor. · Viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed
Seeneraku ehituslikud iseärasused Seeneraku tunnused : · Eukarütoot Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. · Heterotroofne Seened kasutavad elutegevuseks ( nagu loomadki ) teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Saprotroofid ( toituvad surnud orgaanilistest ainetest ) ja biotroofid ( toituvad elusast orgaanilisest ainest). Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeniks va pärmiseened. Üherakulised seened- ümarad pärmseened; hulgatuumalised täpphallikud Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad nt kottseened. Seente mitmekesisus Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel Ikkesseened- täpphallikud( toiduainete hallitus), rohehallik(pentsilliin) Kandseened- pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm. Seeneraku organellid : Tuum, rakumembraan, rakukest, mitokondrid, membraansetest struktuuridest: tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid,...
LoomR pole rakukesta!Mitterak:viirused/eeltuums:bakterid/pärist:seen,taim,loom. Kooskõla ehitus/funks:sperm viburiga-kiire liikumine,ripsmete kaitsefunks. Rakutuum bakterirakus puudub. Raku elutegev juhtim,rakus toimuvate protsesside reguleer. Ained liiguvad tänu seal olevatele pooridele,asub DNA.Tentrosoom igas loomarakus on aind 1,rakutuuma läheduses.tähtis osa raku jagunemisel.Mitokonder loomarakus. Raku varustamine energiaga. Lagund. glükoosi, raku hingamine,valkude süntees.harjakesed,2membraani sees DNA Vakuool taimerakus.sisaldavad varu- ja jääkaineid.taimeraku veemahuti,võib sisald mitmeid varuaineid. Ribosoomid -valkude süntees. Koosneb kahest osast.Tsütoplasmavõrk ainete transport ja ainevahetusprotsessid. a) kare TPV ainete lagundamine, lipiidide ja sahhariidide süntees.b)sile TPV:seal paiknevad ribosoomid, kus toimub valkude süntees.Golgi kompleks- ühekordse membraaniga seal jõuab lõpule valk...
tungaltera abil toodetakse keemilisi ühendeid mida kasutatakse migreeni ja Parkinsoni tõve raviks. 16. Musttäphallik- moodustab leiva pinnal spetsiaalsed üfid mis kannavad eoslaid e sporangeume. Sporangeumid on musta värvi ja silmaga nähtavad. 17. Sõnnikuhallik- pärast imetaja seedekulgla läbimist satuvad idanemisvõimelised eosed väliskeskkonda. Sõnnikul arenevad tugevasti puhetunud rakkude otsas sporangeomid. Puhetunud rakus asuv vakuool sisaldab kõrge konsentratsiooniga lahust. Kui vakuooli rõhk tõuseb küllalt kõrgele vakuool puruneb ja eosed ''tulistatakse '' paari meetri kaugusele(50km/h). 18. Tuulepesad- Kaskedel esinevad tuulepesad e nõialuuad, seda põhjustab parasiitseen kaseluudik. Tema tegevus põhjustab uinupungade puhkemist. 19. Sitikaseen- on kitsalt kohastunud elama kindla putukaliigi isenditel või isegi tema teatud kehaosal s.t. sitikaseenel on kõrge spetsiifilisus. 20
Kordamine bioloogia tööks 1. Rakutooria! · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas 2. Bakteri, loomaraku ja taimeraku organellid joonisel! BAKTERIRAKK LOOMARAKK 3. Kirjelda järgmisi organelle! · Rakumenbraan- koostisesse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid, valgud. Rakumembraan on imeõhuke, on ta väga tugev ja paraneb purunemise korral ise. · Rakutuum sisaldab pärilikku informatsiooni ning ta juhib raku elutegevust. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. · Kloroplast- rohelist värvi, taime fotosüntees · Mitokonder- välismembraan, sisemebraan, harjakesed, maatriks 4. Kõigi rakuorganelli ülesanded! · Rakumenbraan- kaitseb ja ...
Organellide tabel Organelli nimetus Organellid Organellide ehituslikud ülesanne iseärasused Rakutuum Asub tavaliselt raku Sisaldab ja säilitab keskel, seda ümbritseb pärilikkusainet. Juhib kahekordne membraan, raku elutegevust milles asuvad tuumakesed ja kromosoomid. Tsütoplasma Poolvedel rakusisaldis, Seob organellid ja mis koosneb peamiselt tuuma, tagab jääkainete veest. ja toitainete liikumise. Rakumembraan Ümbritseb kõiki rakke, Annab rakule kuju ja peamiselt koosneb kaitseb rakku. Seal kahelü...
Tunnused Loomarakk Taimerakk Seenerakk Ainevahetustüüp Heterotroof Autotroof Heterotroof Rakukest Rakukest puudub Rakukest olemas, Rakukest olemas, tselluloosist kitiin, mannaan Paljutuumsus Harva, enamasti üks tuum Ainuomased Tsentrosoon Vakuool, plastiidid Pole eripärasid organellid Varusüsivesik Glükogeen Tärklis, insuliin Glükogeen Rakkude Piiramatu Piiramatu Piiramatu jagunemisvõime
Kontrolltöö 1.Ringita õige vastusevariant. (3p) 1. Membraaniga ümbritsetud mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid a) Rakukest b) Vakuool c) Kloroplast d) Lüsosoom 2) Seeneniidistik ehk a) Mükoriisa b) Hüüf c) Mütseel d) Plasmodesm 3) Seeneniidistikust ja taimejuurest moodustunud sümbioos a) Hüüf b) Mütseel c) Mükoriisa d) Viljakeha 2. Nimeta 3 seeneraku sarnasust loomarakuga. (3p) 3. Millise organelli ülesannetega on tegu: Ainete transport, tugi ja tugevus, tagab püstise asendi, kaitseb siserõhu ja turgori eest? (1p) 4
Plastidmembraanidest koosnev taimerakule omane organell Polüsoomühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum Prokarüootorganism, mida isel rakutuuma ja membraansete organellide puudumine Ribosoomnii eel kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest (valgusüntees) Rõngaskromosoombakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist Tsentraalvakuooltaimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel Tsentrioolloomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist Tsentrosoomloomar tuuma läheduses paiknev organ, mis koosneb kahest üksteie suhtes risti paiknevast silindrilise tsenrioolist Tsütoplasmaraku poolve sis, mis liidab kõik organe ühtseks terviku Tsütoloogiabioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust http://www.abiks.pri.ee
· Lüsosoomid sisaldavad valke, mille abil lagundatakse rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid. · Rakumembraan kaitseb rakku ning läbi rakumembraani toimub aine- ja energiavahetus. Rakumembraanis on poorid, mille abil on rakk teiste rakkudega ühenduses. Loomarakk · Rakutuum · Ribosoomid · Mitokonder Taimerakk · Rakutuum · Rakukest · Ribosoomid · Mitokonder · Vakuool · Plastiidid Rakkude suurused · Enamus rakke on väga väikesed · Eriti väikesed on bakterirakud, kuna teiste organismide rakud on palju suuremad (nt. apelsini viljaliha rakud.) · Rakud on väikesed, sest nende organellid paiknevad ligistikku ja nii toimub kiiremini nt. ainevahetus. Raku paljunemine · Pärilikkusaine kahekordistub · Kromosoomid muutuvad mikroskoobis nähtavaks (kaks kromosoomi ühtivad)
vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. Plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Eristatakse pigmentide sisalduse alusel. Rõngaskromosoom-bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. Spoor-protistidel, seentel ja osadel taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleandmiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. Tsentraalvakuool-taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. Turgor-raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor. Viljakeha-osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Prokarüoot Eukarüoot Rakutuum puudub membraan membraan esineb Puudub tuumake tuumake esineb Haploidne kromos. Diploidne kromos. Kromos. DNA hulk väike DNA hulk suur
TSÜTOSKELETT · Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Tsütoskeleti ülesanded: · Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. · Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. TSENTROSOOM · Asub rakutuuma läheduses. · Moodustub 2-st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist. Tsentrosoomi ülesanded: · Moodustab rakujagunemisel kääviniite. · Tagab kromosoomide võrdse lahknemise. VAKUOOL · Vakuool on suur membraaniga ümbritsetud põieke,mis sisaldab taimemahla, suhkruid ja happeid. Vakuooli ülesanded: · Vee reservuaar. · Kindlustavad raku siserõhu ehk turgori. · Nooremate rakkude vakuoolides on toitained. · Vananenud rakkudes jääkained. · Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid. · Viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid (vajalik seemnete levitamiseks).
1.Loomarakk Organelid 1 Sünteesib valke 6 2 Juhib raku elutegevust 3 3 Aitab kaasa raku jagunemisele 9 4 Laseb läbi vajalikke aineid 1 5 Sisaldab pärilikku infot 4 6 Varustab rakku energiaga(rakuhingamine) 8 7 Kannab laiali vajalike aineid 2 8 Lagundab mittevajalike aineid 10 9 Sorteerib valke 7 10 On valkude liikumisteeks 5 Loomarakk 1.rakukest koosneb tselluloos 2. vakuool tekitab turgor ehk siserõhk. 3.kloroplast isaldab klorofüll rohelise värvusega Plastiidid 1. Kloroplastid kromoplastid leukoplastid 1. Toimub fotosüntees 2. Kromoplastid- nemad annavad värvusi punane oranz ja kollane 3. Leukoplstid värvusetud, sisaldavad varuaineid
valmimisel)kromoplast-kloroplast ja kloroplast-leukoplast. Ribosoom - eel- ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, koosneb rRNA (transport-RNA) ja valgu molekulidest. Neis toimub valkude süntees. Spoor (eos) - protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline.(Kapseldunud valk). Tsentraalvakuool taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel Tsentrosoom - koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Igas loomarakus on ainult 1 tsentrosoom, mis paikneb tuuma läheduses. Tsütoplasma - raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik - 2 liiki: sileda-ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik, päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Ülesandeks
konsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas difusioon- nähtus, kus ained segunevad üksteisega? plastiidid- membraanidest koosnevad taimerakule omased organellid klorofüll- taimerakkudes esinev roheline pigment, mis seob fotosünteesiks vajalikku valgusenergiat karotinoid- taimeraku kromoplastides esinev pigment, mis annab taime vastavatele osadele kollase või punase värvuse tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis modusub pisemate vakuoolide liitumisel turgor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb aimede turgor heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum viljakeha- osale seeneliikudele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed
RAKU EHITUS R.Hook – K. E von Baer- M. Scleiden- A. Leeuwenhoek T. Schwann- R Virchow Rakuteooria 3 põhiteesi: 1)kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega 2)uus rakk saab alguse olemasolevast rakust (pooldub) 3)rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (hulkraksetel elusolenditel) Rakkude uurimine: 1)valgusmikroskoobiga -binokulaarsete mikroskoopidega -stereomikroskoobiga 2)värvimise teel 3)elektromikroskoobiga Loomsed koetüübid. Näited I EPITEELKUDE – paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine puudub peaaegu -moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb teisi siseorganeid -kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest II SIDEKUDE -rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet -luukude, rasvkude, veri -ühendab elundit...
ka desorientatsiooni ja teadvushäireid kuni koomani. Õigeaegse ravi puhul on võimalik pääseda suuremate tüsistusteta , kuid parem on vaksineerida enne malaariapiirkonda reisimist. 12) SÕNNIKUHALLIK kuulub ikkesseente hulka. Pärast imetaja seedekulgla läbimist satuvad idanemisvõimelised eosed väliskeskkonda. Sõnnikul arenevad tugevasti paisunud rakkude otsas sporangiumid ehk eoslad. Punetunud rakus asub vakuool, mis sisaldab kõrge konsentratsiooniga lahust. Kui vakuool puruneb, lendab sporangium eostega paari meetri kaugusele kiirusega 50km/h. 13) KASELUUDIK kuulub kottseente hulka. Kaseluudiku elutegevuse tulemusena uinunud pungad kaskedel puhkevad ja hakkavad andma ohtralt uusi võrseid, moodustades nö tuulepesasid. 14) SITIKASEEN kuulub kottseente hulka ning on putuka peal kasvav parasiit.
säilitavad pärilikku informatsiooni. Arv on liigiti erinev. 6. Ribosoomid neis sünteesitakse valgud 7. Lüsosoomid neis lagundatatkse mitte vajalikud ained ja ühendid 8. Golgi kompleks seal lõpeb valkude sünteesimine ja need suunatakse õigetesse kohtadesse 9. Tsütoplasmavõrgustik kanalid, mida mööda liiguvad rakus ained. 10. Rakukest katan rakku, annab rakule kindla kuju. Põhiliseks koostisaineks on tselluloos. 11. Vakuool sisaldavad vett ja selles lahustunud varuaineid, koguvad jääkaineid ja lagundavad neid 12. Kloroplastid sisaldavad klorofülli, neis toimub fotosüntees KUIDAS AINED RAKKU LIIGUVAD? Vee liikumist läbi poolläbilaskva membraani väiksema kontsentratsiooniga lahusest suurema kontsentratsiooniga lahusesse, nimetatakse osomoosiks. Selleks energiat ei kulu. Loe õp lk 33! KUIDAS RAKK OMA KUJU SÄLITAB? Loe õp lk 33!
3) rakul on olemas kõik elutunnused 4) rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Bioloogia Kontrolltöö B N Organell Ehitus Funktsioon r 2 Rakumembraan On kahekihiline ja Eraldab raku koosneb sisemuse fosfolipiididest. väliskeskkonnast. Kontrollib ainete transporti. 4 Vakuool Koosneb jääk- kui Reguleerib ka varuainetest. seedimist. 6 Ribosoom Koosneb rRNA-st Valgusüntees. ja valkudest. 8 Tuumake Sisaldab Säilitab ja kannab ribosoome, DNA-d edasi geneetilist ja RNA-d. materjali. 1 Kromatiin Koosneb Aitab kaitsta DNA-
1) loomaraku organellide : tuum Juhib kogu raku elutegevust. On ümmargune ja keset rakku- rakumembraan On raku väliskihis ja kaitseb rakku. tütoplasma raku sisemust täitev geelisarnane veest ja lahustunud ainetest koosnev vedelik, milles paiknevad kõik rakuorganellid tsütoskelett valguniitidest koosnev võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi-ja liikumissüsteemiks ER tsütoplasmavõrgustik. Raku sees olev membraanide torukeste süsteem, kus toimub ainete rakusisene liikumine Golg kompleks membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteem, kus toimub ainete vastuvõtmine, ümbertöötlemine ja pakkimine ribosoom Valkudest ja RNA-molekulist koosev organell, kus toimub valgusüntees lüsosoom membraaniga ümbritsetud lagundavaid ensüüme sisaldav põieke, kus lagundatakse mitmesuguseid aineid. tsentrosoom Rakutsenter, ta osaleb loomaraku kudedes ja ka osades seenerakkudes 2) taimeraku iseäralikke tunnuseid; plastiidid- ainult taimedes ...
o Rakkude vahel on õhuruum 2. Golgi kompleks Koostis tselluloos ja ligniin Membraansete torukeste süsteem, mis paiknevad üksteisega Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub kohakuti ja mis sisaldavad lüütilisi (lagundavaid) ensüüme 3. Taimeraku keskel on osmoregulatoorne vakuool Ülesanded: Ülesanne säilitada taimerake siserõhk e. turgor o Valgu töötlus (ahelalõpud eemaldatakse), pakkimine (saavutab Selles on vee- ja mineraalainete tagavarad, toimuvad kõrgema struktuuri) ja transport (läheb kohta, kus vajatakse) lõhustumisprotsessid
Kordamine 1.C3 leht :Tunnete lehe morfoloogiat: epidermised, mesofüll, kobekude, sammaskude, õhuruumid, kutiikula, juhtsooned. Elektronmikroskoobi fotolt: raku sein, tsütoplasma, kloroplastid, vakuool, kloroplasti osad- tülakoidid, graana, strooma. Oskate määratleda õhulõhed; teate kust ja kuidas vesi, CO2, valgus sisse pääsevad? Vt 3. Loeng 2. Kui kõrge on tänapäeva atmosfääri CO2, hapniku ja lämmastiku kontsentratsioon protsentides? CO2 0,03-0,04 %, hapnik 21 %, lämmastik 78 % 3. Kui kõrge on praegune atmosfääri CO2 kontsentratsiooon ppm- ides 400 ppm 5. Mida tähendab ühik ppm? parts per million (miljondikosa) 6
Rakukest-tugev tselluloosist ümbris rakumemb peal. Plasmodesm-memb ümb. toru, mis läbib rakukesta ja ühendab naaberrakke. Vakuool-memb ümb. mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toit- ja varuaineid. Turgor-taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikum. taimeraku tsütop. ja vakuooli. Plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe memb. ümb. rakuorganellid, milles toodet. ja säilit. taimerakule vajalikke aineid. Kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisal. plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisal. plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisal. varuaineid, näiteks tärklist. Hüüf-pikkadest torujatest rakkudest mood. mikroskoopiline seeneniit. Mütseel-seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõim. seeneniitide kogum. Viljakeha on kokkupakitud seeneniitidest mood. seene paljunemisorgan. Sümbioos-organismidevaheline vastastikku kasulik töö. Mükoriisa e seenjuur-seeneniidi...
-rakusisene seedimine ainuraksete toitumine -kudede ümberkujundamine moondega arengu korral (kullese saba kadumine) -tagavad metabolismi nälgimisel -Mitokondrid: -ümbritsetud kahe membraaniga -varustab rakku energiaga -sünteesib valke enda sees olevates ribosoomides -toitainete lõhustumise käigus hapniku osavõtul vabaneb süsihappegaas, vesi ja energia -Tsentrosoom: (kaks tsentriooli) -tagab kromosoomide võrdse lahknemise -Taimerakus vakuool: -lõhustumisprotsessid -kindlustavad raku siserõhu -vee mahuti -vananenud rakkudes jääkained -noortes rakkudes toitained -viljade vakuoolid sisaldavad magusaid mahlu, loomad aitavad levitada seemneid -sisaldavad alkaloide, mis annavad kibeda/hapu maitse, kaitseb ärasöömise eest -Plastiidid: -Leukoplast värvuseta (varuainete talletamine) -Kloroplast roheline (fotosüntees, sisaldab klorofülli) -Kromoplast värvid (karotinoidid) -Bakterid: -Eeltuumsed -Paljunevad pooldumisel
väliskeskkonna mõjude eest. Rakutuum sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni, kontrollib raku elutegevust. Mitokondrid tegelavad rakuhingamisega. Ribosoomid toodavad valku. Lüsosoomid lõhustavad aktiivses olekus valke, lipiide jt. aineid ning rakustruktuure. Kromosoomid kaitsevad DNA-d ja aitavad seda raku jagunemise ajal kokku pakkida. Vakuool on varuainete säilitamiseks ja rakule mitte vajalike jääkainete ladustamiseks. RAKK on organismi väikseim ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. Näiteks: Närvirakk Erütrosüüt ehk punane verelible transpordib hapniku ja süsihappegaasi. KUDE on sarnase ehituse, päritolu ja talitusega rakud koos rakuvaheainega. Epiteelkude katab nahka, limaskesti, teiste kudede vabu pindasid. Toestuskude moodustab eri elunditele tugistruktuure
RAKUTEOORIA 1. Hans ja Zacharias Janssen - esimene mikroskoop 2. Robert Hooke - esimene valgusmikroskoop 3. Karl Ernst von Baer - avastas imetaja munaraku 4. Matthias Schleiden ja Theodor Schwann - rakuteooria põhitees 5. Rudolf Virchow - rakuteooria põhiseisukoht Prokarüoodid e. eeltuumsed - ainult bakterid, puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Eukarüoodid e. päristuumsed - on tuum, kõik teised elusorganismid. LOOMARAKK Rakumembraan - kaitseb rakke - Ainevahetus Aktiivne ainevahetus(difusioon) - madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale (vajab energiat) Passiivne ainevahetus(osmoos) - kõrgemalt madalamale (ei vaja energiat) Rakutuum - DNA säilitamine - juhib raku elutegevust ja selles toimivaid protsesse Tuumake - toodab ribosoome ja RNA süntees Tsütoplasma - seob rakuorganellid tervikuks - tagab toitainete laialikandmise rakus Tsütoplasmavõrgustik (ER) Siledapinnaline ER - va...
BIOLOOGIA RAKK KONTROLLTÖÖ Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia - rakubioloogia Hans ja Zacharias Janssen - esimene mikroskoop Robert Hook - esimene valgusmikroskoop Karl Ernst von Baer - avastas munaraku Matthias Schleiden ja Theodor Schwann - Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega Rudolf Virchow - rakuteooria põhiseisukoha sõnastaja Prokarüoodid ehk eeltuumsed Eukarüoodid ehk päristuumsed Loomaraku ehitus ja talitus Rakumembraan: ümbritseb rakke andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke Difusioon - gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas Tuum: sisaldab ja säilitab pärilikku infot, juhib raku elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse Tuumake: ribosoomide moodustumine ja RNA süntees Tsütoplasma: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks n...
kompleks, ribosoomid, rakumembraan, taimel tsütoplasmavõrgustik, aga rakumembraan ja rakumembraan, rakukest. Taimerakul on mitokondrid. Rakkude plastiidid. Taimerakus jagunemisvõime on esineb vakuool. piiramatu. Toitumisviis on Taimerakul on osmoos. kloroplastid. Seen ja loom Ei esine plastiide. Neil on Rakkude jagunemisvõime tuum. Glükogeen. Nad on on seentel piiratud. Seenel heterotroofid. on seeneniidid ja mütseel.
Rakkude jagunemisvõime piiratud piiramatu piiramatu (piiratud, piiramatu) Ainevahetustüüp heterotroof autotroof heterotroof (auto-või heterotroof) Eel-või päristuumsed päristuumne päristuumne päristuumne 20. Märgi numbritega rakuosade nimetused! Mis rakk on A ja mis rakk B A = taimerakk B = loomarakk 1. Rakukest 2. Membraan 3. Mitokonder 4. Vakuool 5. Golgi kompleks 6. Tsütoplasma 7. Tuuma ümbritsev topeltmembraan 8. Nukleool ehk tuumake 9. Tuum 10. Karüoplasma 11. Tsütoplasmavõrgustik (karedapinnaline sisaldab ribosoome) 12. Kloroplast 13. Tsentrosoom 14. Lüsosoom 21. Leia sobivad vasted rakuorganell - ülesanne! Kirjuta esimese tulba organelli kõrvale sobilik täht teisest tulbast. Raku organell Ülesanne 1
1.Tsütoloogia on rakuteadus ehk bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust. 2. Rakuteooria põhiseisukohad: * Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. * Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. 3. Rakke uuritakse valgusmikroskoopidega. Tänapäeval kasutatakse tihti binokulaarseid mikroskoope (saab uurida kahe silmaga). Suuremate objekide uurimiseks kasutatakse stereomikroskoopi. Elektromikroskoop (lahutusvõime kuni 0.2 nm). 4.Eukarüoot (päristuumne) on organism, mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistis, seened, taimed ja loomad. Prokarüoot (eeltuumne) on organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. 5. Rakud on erinevad, sest nad peavad täitma erinevaid ülesandeid. 6. Rakumembraan kooseb pühiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Eraldab raku sisekeskk...
6. Mitokonder + + Varustab rakku energiaga. 7. Trütoplasma + + Mööda selle kanaleid liiguvad ained, kanalite pinnal võrgustik sünteesitakse mitmesuguseid aineid. 8. Ribosoomid + + Neid sünteesitakse valgud. 9. Rakukest - + Annab taimerakule kuju ja tugevuse. 10. Kloroplast - + Selles toimub fotosüntees. 11. Vakuool - + Vee ja selles lahustunud ainete mahuti. 12. Leukoplast - + Talletab varuaineid. 13. Kromoplast - + Meelitada kohale tolmlejaid. Annab värvuse taime õiele. Taimerakkudes esinevad: 1.Rakukest, mis annab taimerakkudele tugevuse. 2.Vakuoolid- vee ja paljude ainete mahuti. 3.Plastiidid (kloroplastid, kromoplastid, leukoplastid)- on vajalikud taime toitumiseks fotosünteesi teel.
toimuvaid protsesse; juhib raku elutegevust. Plastiidid- fotosüntees (kloroplastid), pigmentide sisaldus (kromoplastid), varuaine (leukoplastid). Vakuool- varuaine. 2x membraan 1x membraan Ilma membraanita Tuum Golgi kompleks Ribosoom Mitokonder Lüsosoomid Tsütoskelett Plastiidid Tsütoplasmavõrgustik Vakuool Villu Mitokondri ja plastiidi sarnasused: - topelt membraan - iseseisev DNA (ei sõltu tuuma omast) - ribosoomide olemasolu Looma-, taime- ja seeneraku võrdlus Loomarakk Seenerakk Taimerakk Kest Puudub v.a. munarakk Kitiinist Tselluloosist ja
järjestusega valke Prokarüoot- organism, kellel puudub rakutuum ja membraansed organellid. Sinna kuuluvad bakterid Ribosoom- Toimub valgusüntees. On nii eel- kui ka päristuumse rakutuuma tsütoplasmas Rõngaskromosoom- bakteriraku kromosoon, mis koosneb rõngakujulistest dna molekulidest Spoor- paljunemis otstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks. Paljunemiseks seentel, protistidel ja osadel taimedel Tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel Tsentriool- loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuublist Tsentrosoom- loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises Tsütoloogia- bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Tsütoplasma- raku poolvedel sisu, mis loodab kõik organellid ühtseks tervikuks
RAKUD Märjamaa Gümnaasium Anni Jansen, Kärol Metsmaa, Greete Raudsepp 11B Loomaraku ehitus Loomaraku osade ülesanded Loomraku mikroskoobifotod Taimeraku ehitus Taimeraku osade ülesanded · Mitokonder- raku varustamine energiaga · Plastiidid- annavad taimele omase värvuse · Vakuool- rakumahla mahuti · Tsentraalvakuool- aitab hoida rakku sisemise pinge all · Plasmodesm- on ülipeened tsütoplasmaniidid, mis ühendavad omavahel rakke · Rakukest- oma jäikusega annab kogu taimele tugeva teose · Rakumembraan- reguleerib ainete liikumist raku ja selle väliskeskkonna vahel · Ribosoomid- seal kulgeb valgu süntees · Rakutuum- säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust · Golgi kompleks- lõpeb valkude töötlemine, osaleb ka rakumembraani ja rakukesta süteesil · Tsütoplasma-on poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotses...
Plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell Polüsoom-ühe mRNa molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Prokarüoot-oranism mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine Ribosoom-nii eel- kui ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell Rõngaskromosoom-bakteriraku kormosoom, mis koosneb rõngakujulistest DNA molekulist. Spoor-(eos)paljunemisotstarbeline rakk Tsentraalvakuool-taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitmisel Tsentriool-loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist Tsentrosoom-loomaraku läheduses paiknev üksik organell Tsütoloogia-(rakuteadus) Tsütoplasma-raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks TPV- Tsütoskelett-päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis raku tugi- ja liikumissüsteemiks Turgor-raku siserõhk
1.Viirused:Rakuline ehitus puudub.koosnevad pärilikuseainest(DNA, RNA) ja valgu molekulidest.Ei toitu, ei hinga, ei paljune.Elavad teiste organismide rakkudes rakuparasiitidena.Peremeesrakk paljundab viirust.Sarnasus elusloodusele:sisaldab pärilikkuse ainet.neil esineb muutlikkusSarnasus eluta loodusele:rakuline ehitus puudub.ei toitu, hinga ega paljune.Viirused on haiguste põhjustajad(näiteks gripp, tuulerõuged, mumps, HIV)Bakterid: 1.Limakapsel2.Rakukest3.4.ribosoomid(seal samas ka tsütoplasma)5.rõngaskromosoon6.viburidToit:org.ained ->saproobid(surnud org.ainetest) ja parasiidid(toitub elus org. ainetest)Hapniku kasutamine järgi-aeroobid(->hapniku tarbivad) ja anaeroobid(ei tarbi hapniku)Paljunevad lihtpooldumise teel.ebasoodsates tingimustes muutuvad spoorideks(vms)Osa looduses:a)orgaaniliste ainete lagundajadb)mügar bakterid on sümbioosis liblikõieliste taimedegatoodavad õhu lämmastikust lämmastiku ühendeid.c)bakter haigusedInimese...
aminohappelise järjestusega valke. ribosoom-nii eel- kui päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRna ja valgu molekulidest.Ribosoomides toimub valgusüntees. rõngaskromosoom-bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulistest DNA molekulist. spoor-(eos) protistidel. seentel ja osadel taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. tsentriool-loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuublist. tsentrosoom-loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist.Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises. tsütoplasma-raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. tsütoplasmavõrgustik-päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega
Päristuumrakk.- vast. Raku tuuma esin jaot org 2 rühma: eel(prokarüoodid)- ja päristuumsed(taime- seene- loomariik. Rakk- rakumemb, tsütoplasm, organell, tuum- regul raku elutegevust. Tsütoplasm - vesi(60- 90%), selles on lah paljud org ja anorgained( tasakaalus Ph). Sisald: aminohap, nukleotiide,mono- ja oligosahh, organi happeid, esind kõik biopolüeerid, polüsahh, valgud, nukleiinhapp. Ül:seob kõik rakuorganellid tervikuks, toitainete laiali kandmine, jääka eritumis koht, sisal pigmente. Rakutuum - ümbris koos 2 membraanist, milles pooride kaudu toimub ainevah tuuma sisemusse ja välja. Tuumasisene plasma- karüoplasm- sisald DNA ja RNA-d ja mitm ühendeid. Kromosoom on oluline tuuma osa. Toimub rRna sünt ja ribosoomide mood. ÜL:Rakutuum regul kõiki rakus toimuvaid protsesse, sisal ja säilit raku pärilikku infot, juhib raku elutegevust.. Kromosoom - 46, 23 paari, homoloogilised kromos sisald samu pärilikke tunnuseid määravaid geene, eran...
· rakumembraan katab ja kaitseb rakku, selle kaudu toimub aine ja energiavahetus. · rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. · ribosoomid neis sünteesitakse valgud. · tsütoplasmavõrgustik mööda selle kanaleid liiguvad ained, kanalite pinnal sünteesitakse mitmesuguseid ühendeid. · Golgi kompleks selles sorteeritakse rakus sünteesitud valgud. · mitokonder varustab rakku energiaga. · rakukest annab taimerakule tugevuse ja kuju. · vakuool vee ja selles lahustunud ainete mahuti. · kloroplast selles toimub fotosüntees. · organell tsütoplasmas paiknevad erineva talituse ja ehitusega raku osad. · kromosoomid sisaldavad pärilikkusainet, asuvad tuumas ·
EKSAMI KÜSIMUSED ESIMENE. Taimeraku ehitus- 1. Võrdlemine- 2. Loomaraku ehitus- 3. Rakutuum- 4. Tsütoplasma- 5. rakumembraan- 6. rakukest- 7. mitokonder- 8. vakuool- 9. kloroplast- 10. kromoplast- 11. leukoplast. TEINE 1. Jooniselt tunnen ära taime ja loomaraku. KOLMAS 1. Viiruse ehitus- 2. Viiruse talituse iseärasused- 3. äited viiruste kohta looduses- 4. Inimeste elus- 5. Tunneb jooniselt ära viiruse- 6. Vaktsiin- NELJAS 1. Bakterite ehitus- 2. Paljunemine- 3. Elutegevuse iseärasused- 4. Näitedbakterite osa kohta looduses 5. Tunneb jooniselt ära bakteriraku- 6. Rakukest- 7. Rakumembraan- 8. Tsütoplasma- 9. Pärilikkusaine- 10. Pooldumine- 11.Spoor- VIIES 1. Algloomade ehitus- 2. Talituse iseärasused- 3. Paljunemisviisid- 4. Näited algloomade osa kohta looduses- 5. Inimeste elus- 6. Üherakuline- 7. Rakutuum- 8. Tsütoplasma- 9. Tsüst- 10. Pooldumin...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
