1. Kuskohast ja mis ajast on pärit esimesed teated viirushaigustest? Teateid esimeste viirushaiguste kohta leidub Egiptusest u. 3500a tagasi. 2. Millal oli esimene vaktsineerimine, millise haiguse ennetamiseks? 1796 esimene vaktsineerimine, rõugete vastu 3. Mis on vaktsiin? Surmatud või nõrgestatud haigus 4. Kuidas on võimalik hoiduda viirushaigustest? Ennast vaktsineerites, viirusekandjatega otsest kontakti mitte luua. 5. Mis on viirus (viiruse mõiste)? Viirus on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta bioloogilised objektid. 7. Kuidas organism võitleb viirushaigustega (inimene ja taimed)? Inimene võitleb viirusega antikehi kasutades, taime kaitse viiruste eest vahakiht. 9
HIV-positiivsega einestada. AIDS-ile pole leitud veel ravimeid, mis päästaks surmast, ning paljud HIV-i nakatunud ei olegi teadlikud oma haigusest ja annavad viirust eneseteadmata edasi. Nakkushaigused on palju ohtlikumad kui pärilikud haigused, sest need levivad kiiremini ning nakkuse ohvriks võib langeda iga inimene. Õhu, vee, bakterite ja loomade poolt edasi kantud viiruseid on võimalik ennetada vaktsineerimisega, juhul kui on olemas vaktsiin, või pidades puhtus enda ümber ja hoolitsedes enesehügieeni eest. Maailmas oleks vaja luua inimestele, kes seda vajavad, puhtamad elutingimused, puhta joogivee ja toidu kättesaadavus ning muidugi tõsta inimeste teadlikust vaktsineerimise, haiguste ning kaitsevahendite kohta.
7. Kirjelda, kuidas erineva ehitusega viirused nakatavad rakku? - ilma ümbriseta -> otse läbi rakumembraani või endotsütoosi teel - ümbrisega -> sulandub raku sisse ümbrise abil 8. Võrdle viiruste lüütilist ja lüsogeennset paljunemist. Vt 4. 9. Kuidas võitleb organism sissetunginud viirusosakeste vastu? hakkab tootma lümfotsüüte, mis omakorda toodavad antikehi (mis nõrgestavad haigustekitaja )või hävitavad haigestunud raku 10. Kuidas tekib immuunsus viiruste suhtes? - vaktsiin - nõrgestatud haigustekitajad viiakse organismi ja haigus põetakse kergel kujul läbi, or- ganismi tekivad antikehad - vastsündinu saab emalt rinnapiimaga anitkehi 11. Nimeta kolm viirushaigust? Kuidas need viirushaigused levivad? Millised on nende viirushaiguste sümptomid? - herpesviirus -> kontaktnakkus; villid huultel - leetrid -> piisk, kontaktnakkus; nahalööve, kurgupõletik, palavik
genoom koheselt ei avaldu, vaid kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse. 9. Kuidas võitleb organism sissetunginud viirusosaketse vastu? hakkab tootma lümfotsüüte, mis omakorda toodavad antikehi (mis nõrgestavad haigustekitaja )või 1 hävitavad haigestunud raku. 10. Kuidas tekib immuunsus viiruste suhtes? (2 viisi) - vaktsiin - nõrgestatud haigustekitajad viiakse organismi ja haigus põetakse kergel kujul läbi, organismi tekivad antikehad - vastsündinu saab emalt rinnapiimaga anitkehi 11. Nimeta kolm viirushaigust? Kuidas need viirushaigused levivad? Millised on nende viirushaiguste sümptomid? - tuulerõuged; piisknakkusega või naha haavanditega; sügelevad punetaavad villid ja palavik.
). . , vastu võidelda) keha kaitsemehhanismid ·Hüpotermia korral tekib hüpoksia ja seetõttu atsidoos . (vere pH langus). pH muutused tingivad ka elektrolüütide 7 Mis on vaktsiin tasakaalu häireid, mistõttu häirivad sellised protsessid, , , nagu närvirakkude elektriliste impulside ülekanne, 2 Mis on põletik? . lihaskontraktsioon (sh südamelihas) jt. ·Kehatemperatuuril
8)Otsastpeale Lüsogeenne: 1) Algab samuti nakatumisega. Viiruse DNA lülitub peremeesraku genoomi. Transkriptsiooni ei toimu, viirusosakesi ei teki. Kui rakk pooldub, replikeeritakse ka viiruse DNA. Võib üle minna lüütiliseks. 3. Vaktsiini kasulikkus ja selle toime: Teatud haiguste vastu tekkiv immuunsus. Vastupanuvõime nagu pärast nakkushaiguse läbipõdemist, kuid ilma haiguse enda ohtlike tagajärgedeta. Vaktsiin hävitab viirused ja bakterid organismis enne, kui need saavad hulgaliselt paljuneda. Nakkushaiguste levik takistatud teistele inimestele. Vaktsiinid hoiavad ära nakkushaiguste puhanguid. 4. Levinumad viirushaigused ja nendega nakatumisviisid. Gripiviirus-levib ühelt inimeselt teisele õhu kaudu või pesemata kätega Papilloomiviirus-levib sugulisel teel C-Hepatiidi viirus-nakatutakse verekontakti ja sugulise vahekorra teel
Vöötohatis Vöötohatis tekib inimestel, kes on nakatunud tuulerõugete-vöötohatise viirusega. Viirus säilib organismis varjatud olekus ning taasaktiveerub tavaliselt vanemaealistel (50 aasta vanustel) inimestel. Vöötohatist esineb 10-20%-l elanikkonnast. Haigusetekitaja Vöötohatise tekitaja on tuulerõugete-vöötohatise viirus ehk inimese herpesviirus 3. Nakkuseallikas Vöötohatise nakkuseallikaks on haige inimene. Viiruse levimine Vöötohatise viirus levib haige vöötohatise villikestest või haavanditest kokkupuutel terve inimesega. Lähikontaktsed inimesed nakatuvad 20% sagedusega. Inkubatsiooniperiood Vöötohatise-tuulerõugete viirus püsib latentses olekus inimese närvisüsteemi rakkudes aastaid ja aastakümneid. Nakatamisohtlik periood Pärast aktiveerumist ja ohatisehaavandite tekkimist levitab haige viirusi ühe nädala jooksul pärast haavandite tekkimist. Viirusenakkuse kujunemine Vöötohatise lööbe l...
teistel, kes asuvad epideemia-aladel ning võivad sattuda kehavedelikega kokkupuutesse. · Tõhus profülaktika puudub, kuid põllul töötavad inimesed peaksid kasutama putukatõrjevahendeid, eriti puukide tõrjumiseks mõeldud vahendeid, kinnaste ja muuda kaitsvate riiete kandmine on samuti soovitatav. Vältida kontakti vere või muude kehavedelikega; · On välja töötatud hiire ajudest tuletatud vaktsiin, mis on kasutusel ainult väga väiksel Ida-Euroopa alal, kuid tõhusat vaktsiini inimeste jaoks pole veel välja mõeldud; Rõugeviirused Smallpox e. variola e. tavaline rõugeviirus · Loetakse praeguseks hävitatuks; · Viimane juhtum 1977. a. · Vaktsineerimise edukuse põhjuseks on viiruse väike geneetiline varieeruvus; · Viirus tekitas kätel ja näol ville, ei nakatanud elutähtsaid organeid, kuid inimesed surid toksiinide pärast
Mida peaksid arstid soovitama inimestele, kes soovivad riskipiirkondadesse reisida? Kõige rohkem tasuks pöörata tähelepanu putukahammustuste vältimisele ehk kasutada putukatõrjevahendeid, kanda pikkade käistega riideid, pikki pükse. Sääsed, kes seda viirust levitavad, lendavad kõige rohkem ringi ennelõunasel ja pealelõunasel ajal enne loojangut. Kõige olulisem on sel ajal putukahammustusi vältida. Magama minnes tuleks kasutada putukavõrke. Kuna viiruse vastu puudub vaktsiin ja puudub ka etioloogiline ravi, siis see on antud juhul kõige olulisem, mida inimene ise teha saab. Noortel naistel, kes planeerivad rasestuda järgmise aasta jooksul või juba on lapseootel, soovitatakse seda piirkonda vältida, aga kui on vaja reisida, siis on kõige olulisem putukahammustuste vältimine. Mis riigid kuuluvad praegu riskipiirkonda? Viiruse levik algas Aafrikast, aga kõige suurem puhang on praegu Lõuna- ja Kesk-Ameerika riikides
Milles on tänapäeva inimese jõud ja jõuetus? Tänapäeva inimesele on kasutada antud palju uusi teadmisi ja praktilisi esemeid. Samuti on ka ühiskonna moraal soosivamaks ja paindlikumaks muutunud. Olenevalt oma võimetest ja vajadustest saame neid vabalt kasutada. Mida rohkem me aga oma võimu teadvustame, seda jõuetumana end teadvustame. Nüüdisajal pole Maailmas kohta, mida inimene poleks uurinud. Inimkond peab end kõikvõimsaks, kuna ollakse leiutanud palju elu edendavaid ja mugavdavaid esemeid, avastanud haigustekitajate olemused ning valmistanud ravimeid nende vastu, töötanud välja seadmeid, millega ennustada ilma ja ka võimalikke looduskatastroofe. Peale selle on meil luba end vabalt väljendada. Meil on jõud kontrollida elu Maal. Kas sellest aga piisab? Iga kordaläinud avastus, leiutis ja isegi katse viib sammu lähemale järgmiste teostamiseni, kuna meie uudishimu ja teadmistejanu on rahuldamatud. Kahjuks oleme...
paljunevad pidevalt kuid suhteliselt aeglaselt? Sest siis ei suuda organismi kaitsesüsteemid nakatunud rakke lõplikult hävitada. 4. Kuidas võib inimene saada viirushaiguse (millised võivad olla nakatumisviisid)? Viirushaigusi võib saada näiteks raseduse ajal haigelt emalt lootele, olles otseses kontaktis haigega, toidu ja joogiveega ning vere ja kehavedelikega. 5. Mis on antikehad? Viiruse vastased erilised valgud. 6. Mis on vaktsiin? Vaktsiinid on ained, mis valmistatakse põhjustavatest haigusetekitajatest. 7. Milline on bakteriraku ehitus? (vt joonis lk 23) Bakterirakku ümbritseb jäik rakukest ja rakumembraan ning osal ka limakapsel. 8. Kas bakterirakk on eeltuumne või päristuumne, mille järgi saab seda otsustada? Eeltuumne, kuna neil puudub selgelt väljakujunenud tuum. 9. Milliseid tingimusi vajavad bakterid paljunemiseks? Bakterid vajavad
Ly Madal EMT HIV ja AIDS HIV viirus inimese immuunpuudulikkuse viirus, mis nõrgestab inimese immuunsüsteemi ja muudab teiste bakterite, viiruste ja haigustekitajate ees inimese kaitsetuks. Viirusesse nakatutakse kokkupuutel verega ning sugulisel teel. HIV viirusel puuduvad kohesed sümptomid ning kahjuks saab haigusest teada vaid HIV-testi tehes. Esmased sümptomid kujunevad välja umbes 2-8 nädalal ning kaovad paari nädalaga, sageli peetakse neid tavaliseks külmetushaiguseks. Viirus võib organismis eksisteerida mitmeid aastaid ning alles siis kujuneb välja AIDS, mida tegelikult on võimalik vältida antiretriviirusraviga, kui seda õigel ajal alustada. Raviga tuleks alustada hiljemalt 4-5 aastat pärast nakatumist, et see suudaks AIDSi haigestumise ära hoida. AIDS on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, HI viirusega nak...
halvenedes oma paljunemist LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL · Viiruse nukleiinhape seostub raku kromosoomiga; · Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; · Rakk paljuneb; · Järgneb lüütiline tsükkel Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks! Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! · Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse · Organism toodab viiruste vastu antikehi · Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused Seened · Seened on suured komplekssed mikroorganismid. Geneetiline materjal on organiseeritud tuumamembraaniga tuumaks · Candida albicans on pärmseen, mida esineb terve inimese nahal, suus, seedetraktis ja välistel suguelunditel · Kandidoos on pärmseente liigse vohamise tulemusel tekkiv seisund, mis võib haarata nahka, küüsi, suud, söögitoru, sooletrakti või väliseid suguelundeid
Bioloogia: Kordamine Viirus üliväikesed pisiobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Viirused on rakusisesed parasiidid. Siirutaja tõvestaja ( viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile. Vaktsiin ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. Antikeha organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigusetekitajatega (nt viiruseosakestega, bakteritega) seostudes nõrgendavad nende toimet. · Viirustel on selliseid tunnuseid, mille alusel neid võib lugeda elusorganismideks ja selliseid, mis välistavad nende kuulumise elusolendite hulka. · Viiruste tähtsamad elusorganismidega sarnased tunnused on pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ning aja jooksul areneda. · Vii...
• Kumulatiivne oht ilmneb pika aja jooksul, kui mõjud kuhjuvad, erinevad tegurid suhtestuvad omavahel ja annavad koos teistsuguse tulemuse, kui võiks arvata nende üksi esinemisel. GMO - VÕIMALUSED • Sordiaretus • Bakterid, mis toodavad inimese valke ja aitavad meditsiinis kaasa: • Insuliini tootev bakter • Inimese kasvuhormoon • Erütropoietiin aneemia raviks • Interferoon, mis reguleerib immuunsüsteemi • Vere hüübimisfaktorid • Difteeria ja teetanuse vaktsiin • Pärmseened teevad B-hepatiidi vaktsiini • Putukarakud toodavad papilloomi vaktsiini • GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu • GM-lehma piimas laktoalbumiin enneaegsetele lastele • GM-sead toodavad inimese hemoglobiin • Mudelhiired – haiguste uurimiseks • Organite kasvatamiseks GM- loomade baasil USA SEISUKOHT • USA on number üks riik GMO kasvatamisel • Soovib, et kaotataks GMO-de märgistamine
Üldteada on fakt, et kik STD-d levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (süüfilis, gonorröa jne) on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B (haigus, mis arenedes osutub väga tsiseks), vastu on juba kaua aega olemas ka kaitsev vaktsiin. Tänapäeval on kardetavaim STD AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini. Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest. Levinuimad on trihhomonoos (120 miljonit nakatunut), järgneb klamüüdia (50 miljonit) ja gonorröa (25 miljonit). Praegusel hetkel HIV-i nakatunud inimeste arvu hinnatakse 42 miljonile. Nakatumine STD-sse toimub peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve limaskest satub
• Kultuuris ei kasva. Antikehi ei määrata (v.a. teadusuuringutes). Ravi ja profülaktika. Kosmeetilistel põhjustel eemaldatakse, kasutades krüoteraapiat või keemilisi vahendeid, kuigi taasteke on sage. Kõripapilloomide puhul võib olla vajalik kirurgiline sekkumine. Sisuliselt on nad kõik isetaanduvad. Kasutatakse loomuliku immuunsuse ja põletikuvastuste stimulaatoreid. Cidofovir võib toopilisel manustamisel tappa selektiivselt HPV-infitseeritud rakke. On valmimas uus vaktsiin, mis sisaldab kapsiidivalku viiruslaadsetes partiklites. Praegu profülaktikas parim otsese kontakti vältimine infitseeritud koega. Viirused mõmm :) 05/06 Polüomaviirus Struktuur. Väike ikosaeedriline viirus. Kaheahelaline DNA. Replikatsioon ja montaaž tuumas. Olulisemad tüübid SV40, JC, BK. Väiksemad kui papilloomiviirused (45 nm, 5000 aluspaari), vähem komplekssed.
Tartu Kesklinna Kool PUUGID Riinu Pae 8.a klass Tartu 2008 Sisukord: Kes on puugid? Ja kus nad elavad? Kuidas nad saaki varitsevad? Missuguseid haigusi puugid levitavad? Kuidas puuk hammustab? Kuidas vältida haigestumist? PUUGID Kes on puugid? Ja kus nad elavad? Puugid kuuluvad ämblikulaadsete hulka ning on seetõttu sugulased ämblike ja skorpionidega. Eestis on üks levinumaid puugiliike võsapuuk (Ixodes ricinus) ja laanepuuk (Ixodes persulcatus). Need kaks liiki võivad levitada haigusi. Puugid on kõige levinumad põhjarannikul, Harjumaal Loksa ja Kuusalu ümbruses, Kirde-Eestis, Ida-Virumaal, Pärnu- ja Tartumaal ning Kagu-Eestis, eriti Põlvamaal. Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. Võsapuuk. Laanepuuk eelistab kuivemaid elup...
6.4 VIIRUSED Viirused - elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid - koosnevad nukleiinhappest ja valkudest - puudub rakuline ehitus - paljunemine seotud peremeesrakkudega(taime- ja loomaviirused, bakteriofaagid) - sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot Virioon väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina - tal puuduvad elu tunnused. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Viroid sarnaneb RNA-viirusega, kuid puudub kapsiid ja ümbris - paljunevad taimerakkudes - põhjustavad taimhaigusi - moodustamiseks vaja peremeesraku mõnda valku - viiruseparasiidid Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud viirused. ELUS ELUTA · Ehituses on valgud ja nukleiinhapped · Puudub ainevahetus · Evolutsione...
126. die L Ascorbinsäure- vitamiin C 127. die Gewebe, -en - kude 128. krankhaft- haiguslik 129. vermehren- paljunema 130. erblich- pärilik 131. die Gewebeprobe, -en - koeproov 132. bösartig- halvaloomuline 133. die Chemotherapie, -en - kemoteraapia 134. die Strahlentherapie, -en - kiiritusteraapia 135. der Krebsprävention, -en - vähi ennetamine 136. krebsregend- vähku soodustav, kantserogeenne 137. die Impfung, -en - vaktsiin 138. die Entzündung, -en -põletik 139. die Knochzelle, -en - luurakk 140. der Zellbestandteil, -en - rakukomponendid 141. die Drüsenzelle, -en - näärmerakud 142. der Blutarmut, -en - kehvveresus 143. der Prostatakrebs, -e - munandivähk 144. harmlos- healoomuline 145. der Umweltgift, -e - keskkonnamürk 146. die Schimmelpilzen- hallitusseen 147. begünstigen- soodustama 148. die Zellvermehrung, -en - raku paljunemine 149
Aga siiski ma piirdun talle kutsikatoidu andmisega. Kui kutsikas on saanud täisealiseks ja hooldaja ei taha käia temaga näitustel ega võistlustel, võiks harjutada talle ükskord päevas inimtoitu andma. Siis saab koer erinevaid maitseid tunda ja ei näksi kõike mis maas leidub. Aga kindlasti ei tohiks anda talle liialt soolaseid, magusaid või isegi vürtsiseid toite. Kui koer on saanud 2 kuuseks on soovitatav minna arsti juurde üldkontrolli ja teha ära üks vaktsiin. See on koerakatku jms. vastu. Siis kui koer on 3 kuune tuleks minna temaga uuesti süstima,aga seekord juba marutõve vastu. 4 kuuselt võiks käia viimast korda arsti juures süstimas teda juhuslike haiguste vastu, (palavik, nohu jne.). Ussirohtu tuleks 17 kuusele kutsikale sisse sööta iga kuu tagant, sest kutsikas, kes maast kõike uudistab võib kogematta solkmed kõhtu saada. Kui kutsikas saab vanemaks kui 7 kuud, siis tuleks anda koerale 23 korda aastas ussirohtu
HPV ja vaktsineerimine 3. Kursus Ämmaemandus Mis on inimese papilloomiviirus (HPV)? Inimese papilloomiviirus on sageliesinev viirus, millesse nakatuvad nii naised kui mehed. On olemas üle 100 HPV tüübi, millest teatud tüübid põhjustavad kätel ja jalgadel sageli esinevaid tüükaid, aga ligikaudu 30 HPV tüüpi põhjustavad genitaalpiirkonna nakkusi ja neid nimetatakse seetõttu suguelundite HPVks. Enamus HPV tüüpe ei põhjusta häireid ega haigusnähte, ja taanduvad ilma ravita. Kuid mõned suguelundite HPV viiruse tüübid põhjustavad emakakaela epiteelrakkude muutusi. Ravimata jätmise korral võib muutunud rakkudest areneda kasvaja. Teised HPV tüübid võivad põhjustada kondüloome ja emakakaela healoomulisi muutusi (muutused, mis ei ole kasvajad). Peiteperiood mõnest nädalast aastateni. Kes nakatub suguelundite HPVga? Igaüks, kes on seksuaalselt aktiivne, võib nakatuda suguelundite HPVga. Paljudel viirusega nakatunud inimestel ...
· Probiootikumid e probiootilised mikroorganismid - inimese organismist (soolest) isoleeritud kasulikud mikroobid (laktobatsillid, bifidobakterid) · Prebiootikumid - ained, mis tõhustavad probiootikumide arengut inimese sooles · Sünbiootikum toode, mis sisaldab nii prebiootikumi kui ka probiootikumi · Patogeen haigusetekitaja bakter · Virulentsus liigi esindaja patogeensuse väljendumise aste · Vaktsiin patogeensete mikroobide nõrgestatud või spetsiaalselt töödeldud tüved, mis kutsuvad esile antikehade tekke ja kaitsevad inimest haigusetekitaja eest · Toksiin aine, mida patogeen toodab või omab ja mis häirib normaalset peremeesorganismi metebolismi · Endotoksiin toksiin, mis vabaneb bakteri autolüüsil või lüüsil fagotsüüdis · Eksotoksiin toksiin, mida eritatakse kasvavate rakkude poolt
Kui viirus avastatakse varajaseimas faasis ning haige saab iget ravi, on vimalik edasi lükata AIDS-i tekkimist. Praegusel hetkel pole leiutatud ühtegi selle haiguse eest kaitsvat vaktsiini. Lisaks seksile, levib hepatiit B/C ka läbi vereülekannete, süstalde korduvkasutamisel narkomaanide hulgas ning vahel isegi läbi otsese kontakti kehavedelikega. Peamised haiguskandjad on medtöötajad ja narkomaanid. Praeguseni on hepatiit ainuke suguhaigus, mille vastu on vaktsiin. Täid on väikesed putukad, kes ründavad kubemekarvu. Täid ja nende munad (ehk tingud) on palja silmaga nähtavad ning nad kinnituvad karvade külge. Intensiivne sügelus on kige tähelepandavam sümptom. See kahjutu haigus on ravitav spetsiaalse emulsiooniga. gonorröa ehk tripper. Põhjustajaks on bakter. Naistel erilisi tunnusmärke pole, peamine on mädane kollakas-rohekas voolus, millega võib kaasneda valu alakõhus, temperatuuri tõus, sagenenud valulik kusemine
Siirutaja tõvestaja (viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile. Inimene kaitseb ennast viirushaiguste vastu mitmeti: - organismil on looduslikud kaitsetõkked: nt nahk, limaskestad, antikehad( -organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet) ja õgirakud (haaravad endasse viirusosakestega nakatunud rakke ja lagundavad neid). - organismi vastupanuvõimet tugevdatakse vaktsiinidega. Vaktsiin aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavatest haigustekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgendatud. Viiruseid jaotatakse bakteri-, seene-, taime- ja loomaviirusteks vastavalt sellele, millist organismi nad nakatavad. Bakterid kõige väiksemad üherakulised organismid, millel on kõik elu tunnused. Neid võib leida loodusest peaaegu kõikjalt. Nende levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes
Teetanusebatsill tekitab haavas närvikudede erutavat mürki. Haigus algab pärast 7-10 päevapikust lõimetusaega mälumis- ja näolihaste krampidega; krambi tõttu ei saa haige suud avada. Näol on eriline ilme (sardooniline naer). Seejärel tekivad krambid kukla- ja seljalihastes ning hiljem teistes lihaserühmades. Krambid on lühiaegsed, kuid väga valulikud ja sagedased ning võivad vallanduda vähimagi ärrituse puhul. Ravi: antitoksiline seerum ja vaktsiin, krambivastased vahendid. Profülaktika: õigeaegne haavakorrastus, teetanuse seerumi ja vaktsiini süstimine.
Viiruste ehitus Viirus – mitterakuline paradiis, mis suudab paljuneda vaid elusate rakkude sees Viroloogia – teadusharu, mis uurib viirusi ja viirusesarnaseid objekte Viiruspartikkel – viirusosake, mis koosneb pärilikkusaine molekulist, seda ümbritsevatest valgumolekulidest ning mõnel juhul lipiidsest ümbrisest Viiruse kapsiid – viiruse pärilikkusainet ümbritsev ja kaitsev valkudest kate Viiruse ümbris – fosfolipiididest ja valkudest koosnev lisakiht viiruse kapsiidi ümber; kaitseb viirust ning aitab sellel peremeesrakku pääseda DNA-viirus – viirus, mille genoom on DNA RNA-viirus – viirus, mille genoom on RNA Plussaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNAna ja seeläbi sünteesida viiruse valk, mis viivad läbi viirusegenoomi paljundamise või lähevad uue viirusepartikli koosseisu Miinusaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplentaar...
pole Läänepoolkeral - Põhja-ja Lõuna-Ameerikas- registreeritud ühtegi “loomulikku” (nakatumine haigelt inimeselt) polio juhust. Nakkusallikaks on viirusekandja või haige inimene, kes eritab viirust roojaga ja ülemiste hingamisteede sekreediga. Tekitajad satuvad organismi sooletrakti või hingamisteede limaskesta kaudu.[5] Nakkusohtlikud võivad olla saastunud esemed, käed, toiduained ja vesi. Nakatuda on võimalik ka vaktsineerimise kaudu, kas siis otseselt (OPV vaktsiin sisaldab elavat viirust, mis võib põhjustada haigestumist) või kaudselt (kokkupuutumine äsjavaktsineeritud lapse roojaga). Kusjuues enamus lastehalvatuse juhtumeid arenenud riikides viimastel aastakümnetel on põhjustatud vaktsineerimisest. Etioloogia Haigustekitaja esmane paljunemine toimub sooletraktis ja regionaalsetes lümfisõlmedes, seejärel tungivad viirused verre ja satuvad lisaks ka kesknärvisüsteemi, eriti just seljaaju eesmistesse sarvedesse
10% juhtudest esinevad paralüütilised vormid, kus puuduvad täielikult hüdrofoobia ja erutusstaadium Vaktsineerimine Kokkupuutejärgne vaktsineerimine: Pärast hammustust on väga tähtis kohene haavatöötlemine. Kõigepealt peaks haava loputama ja pesema seebiga. Peale seda tuleks puhastada 70-kraadise alkoholiga või jooditinktuuriga. Seejärel peab pöörduma arsti poole, kes viib läbi vaktsineerimise. Vaktsineerimiseks kasutatakse vaktsiini VERORAB. See on inaktiveeritud vaktsiin, mis on mõeldud marutõve vältimiseks kõrge riskiga isikutel ja pärast kokkupuudet marutõve viirusega. Eelnevalt mitte-immuniseeritud isikute vaktsineerimine: Lastele ja täiskasvanutele annustamises suurt erinevust pole. 0,5ml annustena tehakse teatud ajavahedega 5 süsti. Kui marutõve oht on suur, viiakse esimesel päeval läbi samaaegne passiivne immuniseerimine, mille jaoks kasutatakse marutõvevastast inimese immunoglobuliini või siis marutõvevastast hobuse seerumit.
kaksikahela kindla nukleotiidijärjestuse kohalt. Ligaas ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad. Geenides on intronid ja eksonid : · Intron lõigatakse · Ekson liidetakse Bakterid toodavad inimese valke alates 1978. aastast : · Esimene oli insuliin · Inimese kasvuhormoon · Erütropoietiin aneemia raviks · Interferoon, mis reguleerib immuunsüsteemi · Verehüübimisfaktorid · Difeeria ja teetanuse vaktsiin · Pärmseened teevad B-hepatiidi vaktsiini · Putukarakud toodavad papilloomi vaktsiini Transgeensed loomad Esimene transgeenne hiir saadi 1981 aastal : roti kasvuhormooniga kasvas hiir 2 korda suuremaks. Geenivektorite ülekandeks kasutatakse viirusi või siiratakse vajalik geen mikropipeti abil otse viljastatud munarakku. Transgeenseid hiiri kasutatakse geneetika-, arengubioloogia- ja meditsiinilaborites ning
Viirushaigused Referaat Tallinn 2010 Viirushaigused Inimesel tuntakse umbes viitsada levinumat viirushaigust,kuid nenede arv on tegelikult aravtavasti märksa suurem. Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem. Nakatmise viisid: · Piisknakkus(aerosoolid)-gripp ja nohu,mis levivad läbi õhu. · Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid. · Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviiru...
mitu kuud pärast nakatumist. Tavaliselt esineb hulk väikesi näsasid, mis võivad kasvada ja levida. Kondüloomid on mõnikord seksuaalvahekorra ajal valulikud ja tavaliselt iseenesest ära ei kao. Arst ravib neid, peitsides vastava lahusega või mõnikord külmutamise, kõrvetamise või operatsiooni abil. Seda tehakse tuimestuse mõju all. Vahel võivad kondüloomid pärast ravi tagasi ilmuda. Siis tuleb ravi korrata. On olemas papilloomiviiruse vastane vaktsiin, mis kaitseb ka nende viirustüüpide eest, mis põhjustavad kondüloomide teket. Samas on vaktsiin üpris kallis, ning vaktsineerida tuleks juba enne seksuaalelu alustamist. HERPES Herpesviirus põhjustab villide teket, mis võivad muutuda haavanditeks ja kärnadeks. Kõige tuntum herpese vorm on ohatis. Herpes võib esineda ka suguelunditel või nende ümbruses, sel juhul nimetatakse seda genitaalherpeseks. Herpes levib nii suu-, tupe- kui ka pärakuseksi ajal
Nemad saavad raviks spetsiaalset viirusevastast ravimit atsükloviiri. Atsükloviiri saavad ka rasedad ja vastsündinud. Prognoos: Tuulerõugetest paranetakse üldiselt hästi. Kuigi haigus paraneb, jääb viirus tegelikult organismi elama. Ta jääb pesitsema seljaaju tagumistesse ganglionidesse ehk närvisõlmedesse (närviraku kogumikesse), ja võib isegi aastakümnete pärast puhkeda teistsuguse haigusena vöötohatisena (Herpes zoster) Ennetamine: Tuulerõugete vastane vaktsiin on maailmas juba olemas, aga selle laiemalt kasutusse võtmise otstarbekus on küsitav, kuna haigus on tavaliselt väga kerge ja paraneb hästi. Vajalik on vaktsiin neile inimestele, kelle immuunsüsteem on mingil põhjusel nõrgem ja kes põevad ka tuulerõugeid väga raskelt, need on immuunpuudulikkusega haiged, leukeemiahaiged, samuti rasedad ja vastsündinud, kelle perekonnas on tuulerõugehaige. Täiskasvanud, kes ei ole lapsepõlves tuulerõugeid põdenud, peavad vältima haigega
(3) geneetilise modifitseerimisega atenueeritud mikroobid Rekombinant-antigeen-vaktsiinide loomine pohineb patogeenide antigeenseid omadusi maaravate geenide siirdamises bakterite voi parmseente genoomi voi ka imetajate rakkudesse koekultuurides. Selle tulemusena produtseeritakse suurel hulgal patogeenide antigeene, mis seejarel isoleeritakse, puhastatakse ja kasutatakse kui puhast antigeeni. Esimene rekombinantvaksiin, mis ka praktikas osutus efektiivseks oli suu-ja sorataudi viiruse vastane vaktsiin, mis pohines peamise antigeeni-VP-1 tootmisel E. coli's. Esimene inimesel kasutatud samalaadne vaktsiin oli hepatiit-B viiruse vastane vaktsiin. Antud juhul kasutati transgeense organismina parmseent. Moningast edu on saavutatud ka transgeensete taimede loomisel, kus patogeeni antigeene tootvaid geene siiratakse taimedesse. See voimaldaks rohttaimede abil vaktsineerida suu kaudu nii metsloomi kui suurtel karjamaadel. Rekombinant-vektor-vaktsiinide e DNA-vaktsiinide puhul manustatakse
-oktoobris, et kevadel saaks vaktsineeritud talve üle elanud täiskasvanud loomad ja sügisel kevadel sündinud kutsikad. · Vaksiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta! · Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed, koduloomad v.m.s, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid! · Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud nahale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke vee ja seebiga ning pöörduda perearsti poole! · Vaktsineerimise toimumise ajal tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides!
haigustekitajaga, siis ta kas eo haigestu üldse või põeb haigust väga kergelt. · Passiivne immuunsus organismi viiakse konkreetse haigusetekitaja vastu toimivaid valmis antikehi. · Aktiivne immuunsus kestab kauem, kui passiivne 24. Mis on vaktsineerimine? Nakkushaiguste massilise leviku vältimiseks kasutatava surmatud või nõrgestatud haigusetekitajatest valmistatud vaktsiin. 25. Mis on rakuhingamine? Hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes lõplikult, mille tulemusena vabaneb elutegevuseks vajalik energia, ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 26. Miks peab hingama? Et varustada organismi hapnikuga, mida on vaja energiavahetuseks. 27. Nimeta hingamiselundite asukoht ja ülesanded! · Ninaõõs sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. · Neel - liigub sissehingatav õhk kõrisse
- 16. aastastel lastel ja noorukitel tekkiv äge ajukahjustus ning maksa rasvväärastus. Põhjus on ebaselge, kuid arvatakse, et Reye sündroomi teke võib olla seotud aspiriini tarvitamisega gripi ajal. Seetõttu ei soovitata lastel ja noorukitel palaviku alandamiseks aspiriini kasutada. Ringlemas on kaks gripiviiruse tüve. Üks neist on nii-öelda tavalise sesoonse gripi viirus. See muudab oma ehitust igal aastal veidike, kuid kuna uus ehitus on üsna suure täpsusega ette prognoositav, on vaktsiin selle vastu juba enne suuremaid puhanguid valmis tehtud. Teine on aga päris uus gripp, mille saabumist ette näha ei osatud. Selle gripiviiruse ehitus on sesoonsetest viirustest nii palju erinev, et kasutatavad gripivaktsiinid organismi tema vastu võitlemiseks ette ei valmista. Kui kummagi gripiviiruse põdemine tervel inimesel võib kulgeda ilma tüsistusteta, siis kahe viirusega nakatumisel võib tekkida nende geneetilise informatsiooni vahetus ning
Kaasasündinud immuunsus ei muutu eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigusetekitajatele ja see on päranduv. 16. Mis toimub organismis vaktsineerimisel? Vaktsineerimise tähtsus. Vastus: Vaktsineerimine on tähtis, et vältida nakkushaiguste laialdast levikut. Vaktsineerimisel viiakse vaktsiin (surmatud või nõrgestatud haigustekitajad või nende toksiinid) inimese kehasse. Vaktsineeritud organism hakkab valmistama antikehi kas haigusetekitaja või selle toodetud toksiini vastu.
Üldteada on fakt, et kik STD-d levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (süüfilis, gonorröa jne) on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B (haigus, mis arenedes osutub väga tsiseks), vastu on juba kaua aega olemas ka kaitsev vaktsiin. Tänapäeval on kardetavaim STD AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini. Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest. Levinuimad on trihhomonoos (120 miljonit nakatunut), järgneb klamüüdia (50 miljonit) ja gonorröa (25 miljonit). Praegusel hetkel HIV-i nakatunud inimeste arvu hinnatakse 42 miljonile. Nakatumine STD-sse toimub peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve limaskest
arenenud haigus, seda suurem on ka risk ning veel paljudest muudest faktoritest. Vaginaalse sünnituse korral on risk nakkust saada suurem kui keisrilõikega sünnitades. Rinnapiimaga nakatumise risk on 722%. HIV-nakkuse ülekandumist emalt lapsele saab vastavate ravimitega ära hoida! Nakatumise tõenäosust on võimalik vähendada mõne protsendini. VAKTSIIN on vahend kunstlikult kujundamaks immunoloogilist mälu. Esimeseks vaktsiiniks oli lehma rõugete tekitaja Vaccinia viirus, millega Ed. Jenner nakatas poissi ja poiss omandas immunsuse Variola viiruse ehk rõugete suhtes (1798). Tänapäeval on vaktsiine 26 nakkushaiguse vastu. Vaksineerimisel kasutatakse töödeldud haigustekitajat, mis ei ole võimeline haigust tekitama, kuid tagab siiski immuunsuse tekke. Vaksineerimisel
olla selles, kas loom põdes marutaudi või mitte laboratoorse uuringu tulemuse alusel. Kuna uurimismaterjaliks on ajukude, ei saa elusloomalt proovi marutaudi uurimiseks võtta. Proovi laboratoorseks uurimiseks võtab arst. (wrongdiagnosis) 4 2.Kuidas ennetada marutõve? Kuna ligikaudu 90% inimestel esinevatest marutaudijuhtumitest on põhjustatud marutaudihaige lemmiklooma (tavaliselt koera) puremisest, tuleb vaktsineerida oma koerad või kassid marutaudi vastu, kusjuures marutaudi vaktsiin on tasuta riigi poolt. Esmakordselt tuleb vaktsineerida koeri/kasse 3-4 kuuselt ja edaspidi vastavalt ravimi juhisele, kuid mitte harvemini kui 24 kuu möödumisel viimasest vaktsineerimisest Vältida tuleb kokkupuuteid võõraste loomadega, kelle käitumine on ebaadekvaatne. Samuti tuleb eelkõige lastele õpetada, et võõraid kodu-ja metsloomi ei tohi puutuda, isegi kui nad näivad sõbralikuna. Hulkuvatest kassidest ja koertest peab teatama omavalitsusele, kes palkab vastavad inimesed neid
geenide säilitamiseks, same genoomipanga. Mudelorganismid geneetikas: kiire põlvkondade vahetus, suhteliselt vähe geneetilist materjali, sarnasus inimorganismiga, odav pidamine, varasem hea läbiuurituse tase. Transgeensete bakterite produktide näited: - esimene oli insulin - inimese kasvuhormoon - erütropoietiin aneemia raviks - interferon, mis reguleerib immuunsüsteemi - vere hüübimisfaktorid - difteeria ja teetanuse vaktsiin - pärmseened teevad B-hepatiidi vaktsiini - putukarakud toodavad papilloomi vaktsiini Transgeensete loomade produktide näited: - kitse piimas või kana munades antikehad kasvajate vastu - lehma piimas laktoalbumiin enneaegsetele lastele või kasvuhormoon või insulin - lamba piimas tsüstilise fibroosi vastased valgud - sea organismis inimese hemoglobiin - vastava liigi kasvuhormooni abil
Näiteks kasutatakse GFP(helendav ) geeni markerina. Seda saadakse süvavee meduusidest. Kui uuritava geeni lõppu , enne stoppkoodonit on sisestatud GFP geen, siis vastava valgu süntees ei peatu enne ,kui ka GFP -valk on valmis Bakterid toodavad inimese valke alates 1978. aastast · esimene oli insuliin · Inimese kasvuhormoon · erütropoietsiin aneemia raviks · interferoon , mis reguleerib immuunsüsteemi · vere hüübimisfaktorid · Difteeria ja teetanuse vaktsiin · pärmiseened teevad b-hepatiidi vaktsiini · putukarakud toodavad papilloomi vaksiini Transgeensed loomad Esimenetransgeene hiir saadi 1981.a.- roti kasvuhormooniga kasvas 2x suuremaks Neoon kalad( meduusi geenidega) tartus planeeritakse luua lehm ,kes toodab insuliini( Sulev Kõks ja Ülle Jaakmaa) transgeensete suurimetajate saamine keerukas:
RAKUTEOORIA, RAKKUDE UURIMINE, MIKROSKOOPIA Rakuteooria alused Rakk on väikseim ehitusüksus, millel on elu tunnused Rakuteooria tähtsündmused Matthias Schneider ja Theodor Schwann kirjeldasid 1839 esmakordselt rakke, kui elu ehitusüksusi ning kõige väiksemaid struktuure milles esineb elu van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest Robert Hook – nimetas raku (cell) Anton von Leuwenhoek – kirjeldas esmakordselt ainurakset Rudolf Virchow avaldas 1855 olulised postulaadid rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest jagunemise teel kõik organismid koosnevad rakkudest rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas Louis Pasteour...
loomadelt vaktsineerimine foobiad halvatus Puukentsefaliit puugi hammustus Haiguse läbi palavik nakatunud toit põdemine annab pea- ja lihasvalud eluaegse närvisüsteemi immuunsuse kahjustused Vaktsiin A-hepatiit ehk saastunud toit ja vaktsineeritakse nahk ja silmavalged kollatõbi jook muutuvad kollaseks kontaktnakkus maksatalitlushäired B-Hepatiit otsese kontakti haiguse ägedas varajases faasis : isutus, kaudu verega faasis ravitakse iiveldus ja oksendamine,
· Taimerakku katab lisaks rakumembraanile ka rakukest. · Taimerakkudes on plastiidid. Sp erinevad ka loomarakkude ja taimerakkude aine- ja energiavahetus. · Viirused koosnevad valgulistest kattest ja selle sees paiknevas pärilikkusainest. · Viirus on rakusisene parasiit. · Siirutaja tõvestaja edasiandja teisele organismile. · Antikehad moodustavad kehas olevad kaitsevalgud, haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. · Vaktsiin viiakse organismi surnud/nõrgestatud viiruseosakesi. · Viirustel on tunnused, mis liigitavad nad elusorganismideks ja ka tunnuseid, mism välistavad seda. · Tähtsamad elusorganismile sarnanevad tunnused pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja areneda. · Elutud objektide tunnused puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus, iseseisev paljunemisvõime. · Inimese looduslikud kaitsetõkked viirustele nahk, limaskestad, antikehad, õgirakud.
transgeenne bakter toodab peale enda valkude ka soovitavat inimesevalku. Esimene inimese valku sünteesiv balteritüvi saadi 1978.a. Selleks valguks oli hormoon insuliin, mille USA Toidu-ja Raviamet lubas ravimina kasutusele võtta 1982.a. Varsti pärast seda, 1980. aastatel tulid geenitehnoloogiliste toodetena kasutusele inimese kasvuhormoon, aneemia raviks tarvitatav erütropoetiin, imuunsüsteemi reguleerivad interferoonid. Hiljem on selliste ravimitena lisandunud difteeria ja teetanuse vaktsiin. Hiljuti turule tulnud inimese papilloomviiruse vastast vaktsiini toodetakse putukarakkudest. Nii fundamentaal-kui ka rakendusbiolooge ahvatles võimalus luua transgeenseid hulkrakseid organisme. Esimene selline imetaja saadi 1981.a. See oli hiir, kelle genoomi oli viidud roti kasvuhormooni geen. Tulemus oli silmatorkav-hiir kasvas umbes kaks korda suuremaks. Geenivektorite ülekandeks kasutatakse viirusi või siirdatakse vajalik geen mikropipeti abil otse viljastatud munarakku
seened vi parasiidid. Üldteada on fakt, et kik Suguhaigused levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (süüfilis, gonorröa jne) on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B, mis arenedes osutub väga tsiseks, vastu on juba kaua aega olemas ka kaitsev vaktsiin. Tänapäeval on kardetavaim suguhaigus AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini. Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest. Levinuimad on trihhomonoos (120 miljonit nakatunut), järgneb klamüüdia (50 miljonit) ja gonorröa (25 miljonit). Praegusel hetkel HIV-i nakatunud inimeste arvu hinnatakse 42 miljonile.
LASTE NAKKUSHAIGUSED 1. Mõisted: Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse lapsi, toetudes plaanilisele immuniseerimise kavale? 2. Eestis vaktsineeritakse lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Immuniseerimine- Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Revaktsineerimine- Vaktsiini korduvmanustamine mingi ajaperioodi vältel. Immuunsuse tugevdamiseks või immuunreaktsiooni tugevdamiseks. Kunstlik immuunsus- Kunstlikult tekitatud immuunsus e.kaitsesüstide (vaktsineerimiste järel kujunenud immuunsus). Loomulik immuunsus- Immuunsus, mis on olemas kohe sündides. Ei muutu eluea jooksul, nakkuse ajal toim...
Tuberkuloosi tekitajaks Kochi kepike. multiresisdentne bakter immuunne rohtudele. Koolera kõhulahtisust põhjustav äge haigus, levitajateks närilised; kasutatud biokeemilistes relvades. Läkaköha väikeste laste haigus. Kui inimene läbi põeb, siis enam ei nakku. Kramplikud köhahood, mis lõpevad oksendamisega. Piisknakkus. Kestab 3 perioodi (esineb kolme lainena). Haige köhib öösiti hästi kõvasti. Selle vastu vaktsiin olemas. inkubatsiooniperiood periood nakkusest esimeste sümptomite ilmnemiseni. Difteeria haigus, mis tekib difteeriapisiku kaudu; põhjustab kõriturset; väga suur lämbumisoht. Väiksed lapsed = nakkuskartlikud. Viiruste tekitatud suguhaigused nendest ei saa lahti. Bakterite tekitatud suguhaigused alluvad õigel ajal antibiootikumiravile. Katku levitavad 2 bakterit (yersinia pestis; bacillus anthracis). Levib näriliste abil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
