tervisehäiretega seotud enesehooldusvajadused. Universaalsed enesehooldusvajadused Õhuhapniku küllaldase saamise säilitamine; küllaldase vedelikuhulga saamine; küllaldase toidukoguse saamine; eliminatsiooni ja jääkainetega seotud hooldus; tegevuse ja puhkuse tasakaalu säilitamine; üksioleku ja teiste inimestega suhtlemise vaheline tasakaalu säilitamine; ohtude vältimine, mis võiksid ohustada inimese elu, tema organismi talitlust. Enesehoolduse arengulised vajadused Tuginevad eeldusel, et inimene areneb viljastumisest surmani, teatud tingimused on vajalikud selle arengu edendamiseks. Enesehoolduse arengulised vajadused on seotud ka universaalsete vajadustega. Tervisehäiretega seotud enesehooldusvajadused 1. Adekvaatse meditsiiniabi taotlemine või kindlustamine seoses haiguse, kannatuse ja patoloogiaga. 2. Teadlikkus ja reageerimine patoloogiliste tegurite toimele ja tulemustele. 3. Arsti diagnoos, ravi ja taastusravi puudutavate
ennustamatu tulemi. Sisemised põhjused: • Tähelepanu/taju selektiivsus (mh tähelepanu temaatika). • Valikuline moonutus (mh hoiakute ja emotsioonide temaatika). • Valikuline meeldejätmine (mh mälu, õppimise temaatika). • Teade olgu atraktiivne, selge, üheselt mõistetav ja korduv. Slaidid Maslow tekstiga läbi töötada: Vajadused Motivatsioon – üldisem asjaolude kogum, mis inimest tegutsema paneb ning tegutsemas hoiab. Motiiv on üks kindel asjaolu, mis inimest tegutsema paneb. Motiive tekitavad vajadused. Vajadus – keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise puudujääk. Vajadus – sisemine jõud, mis organiseerib taju, intellekti, tahet, tegevust ning muudab inimese ebasoovitavaid seisundeid soovitavate suunas. On organismi ja keskkonna vaheline tasakaalutus, mis loob
INIMVAJADUSED Maslow` järgi koosneb inimese heaolu erinevate vajaduste rahuldamise võimalustest. Vajadusi võib jagada mitmeti, kuid levinuim on A. Maslow` vajaduste hierarhia. Vajadusi võib jagada materiaalseteks, sotsiaalseteks, moraalseteks ja emotsionaalseteks. Esimesteks põhivajadusteks on inimese eksistentsiks vajalik õhk, vesi, toit, uni, peavari, puhkus, soojus. Samuti liikumine ja spontaanne eneseväjenduse vajadus. Need vajadused on inimesele kaasasündinud ja saadavad teda kogu elu. Teiseks: ohutus, turvalisus, tervis, stabiilsus, kindlus, rahu... Kolmandaks: isiku ja lähema keskkonna vastastikune aksepteerimine, tähelepanu, sõprus, ilu... Neljandaks: kuuluvus, enesehinnang, aneseaustus, enesekindlus, kiindumus, armastus, tunnustus, uudishimu, vastutus ja ühisvastutus... Viiendaks: eneseteostus, looming, vabadus, tõde, õigus, täiuslikkus...
turvatundevajadus o Karismaatilisusel põhinev temaga tahetakse sarnaneda o Ekspertvõim liidril suuremad teadmised valdkonnas Motivatsiooni olemus, sisemised ja välised motivaatorid o Sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis panevad inimese tegutsema. Väline mot Sisemine mot Käegakatsutav tasu: palk, Psühh vajadused: võimalus turvalisus, töökeskkond ja rakendada oma võimeid, olla töötingimused tunnustatud. Peamised motivatsiooniteooriad (Maslow, Herzberg, McClelland, võrdsuse teooria) A.MASLOW F.HERZBERG MCCLELLAND Vajaduste hierarhia 2 faktori teooria Tüpoloogia Töö ja rahulolu teooria
· Välimised tegurid: koolitus, traditsioonid, kultuur, ühiskonna võimalused enesehoolduse ellluviimiseks. Seesmiste ja välimiste tegurite koosmõjuna sünnib üldine tegutsemisvalmidus, milles Orem peab oluliseks teadmisi, oskusi, hoiakuid. Enesehooldusvajaduse liigid: 1. Universaalsed enesehooldusvajadused 2. Arengulised enesehooldusvajadused 3. Tervisehäiretega seotud enesehooldusvajadused 1. Enesehoolduse universaalsed vajadused · Õhuhapniku küllaldase saamise säilitamine · Küllaldase vedelikuhulga saamine · Küllaldase toidukoguse saamine · Eliminatsiooni ja jääkainetega seotud hooldus · Tegevuse ja puhkuse tasakaalu säilitamine · Üksioleku ja teiste inimestega suhtlemise vaheline tasakaalu säilitamine · Ohtude vältimine, mis võiksid ohustada inimese elu, tema organismi talitlust · Inimese talitluse ja arengu stimuleerimine sotsiaalsetes
Maslow püramiid on vajaduste skeem, milles kõrgemale astmele liikumise eelduseks on madalama taseme vajaduste rahuldamine. Aluseks on inimvajaduste hierarhia. Füsioloogiline vajadus (toit, uni, tervis, kehatemperatuur, seksuaalsed vajadused), armastuse- ja turvatunne, kuuluvus, tunnustusvajadus, eneseteostus (proovib ära kasutada oma potensiaali, mis pole seotud esmaste vajadustega) KRIITIKA: • inimeste vajadused on erinevad • inimese kõrgemad vajadused saavad harva rahuldatud • empiirilised uuringud pole seda teooriat kinnitanud 3. Kirjelda Herzbergi kahe-teguri mudelit ja too mõlema tegurite grupi kohta kolm näidet. Too välja kriitika antud teooria suhtes. Herzbergi kahe-teguri mudeliteks on: HÜGIEENIFAKTORID (välised tasud) Töötingimused, töötasu, staatus/ edutamine, suhted kolleegidega MOTIVAATORID (sisemised tasud) Töö ise, vastutus, isiklik areng, töökoha stabiilsus KRIITIKA :
purjetab, pole ükski tuul õige. (Seneca) Kadri Koha 2010 Millest räägime? Õpimotivatsioon, enesemotivatsioon Täiskasvanu õpivajadused ja eesmärkide püstitamine Väärtused Aeg ja efektiivne aja kasutamine Enesearendamine, eneseuuendamine Motivatsioon Movere (ld. k)- liigutama, liikuma panema A. Maslow (1976)- inimest motiveerivad tema bioloogilisest loomusest tulenevad vajadused, mis on üldinimlikud ja kultuurist sõltumatud. Motivatsioon Isiksuse omadus, kusjuures iga isiksus on kordumatu st inimestel on erinevad vajadused, ootused, hoiakud, eesmärgid On teadvustatud protsess – inimese enda poolt kontrollitav ja suunatav Täiskasvanu õpimotivatsiooni allikatena nähakse tema rahuldamata vajadusi Motivatsioon Sisemine motivaator –eneserealiseerimise vajadused, edu, saavutus
saastamisest (CO2 paiskamine atmosfääri). Kui ületarbimine on väga pikaajaline, siis toob see kaasa üldise allakäigu ja ressursside lõppemise. Ületarbimine on kahjulik eelkõige meie enda eksisteerimise alustaladele looduse jätkusuutlikkusele. PõhjaAmeerika ja LääneEuroopa elanikud elavad viisil, mis ületab tublisti piirkonna taastumisvõimet. Kui igaüks maailmas elaks nii nagu elavad ameeriklased või lääneeurooplased, siis ületaksid maakera elanikkonna vajadused 35 korda maakera taastumisvõimet. IdaEuroopa elab esialgu veel piirkonna võimalustele vastavalt, aga elatustaseme tõustes, suurenevad ka idaeurooplaste vajadused.
Alluva rollis oodatakse inimeselt talle pandud kohustuste täitmist. Iga töötaja tegevus moodustab osa kogu organisatsiooni tegevusest. Korrektses töökorralduses jagatakse ülesanded nii, et kõik tegevuse osad oleksid esindatud ja et üksikute liikmete kohustused kattuksid minimaalselt. Alluva rollikujutluses tuleb arvestada mõlemapoolsete, nii juhi kui alluva vajaduste, soovide ja võimalustega. Rollikujutlust aitavad täpsustada järgmised nõuanded. 1. Tee kindlaks oma vajadused ja võimalused! Inimene realiseerib elus oma vajadusi. Vajadused ajendavad tegutsema. Sageli sõnastatakse vajadused tegutsemise sihtidena. Alluva rolli on kergem täita, kui teatakse oma eesmärke. Eesmärkide realiseerimisel aitab inimest see, kui ta teab oma tugevaid ja nõrku külgi. Alluva rolli täitmisel on tähtis, et inimene tunneks oma isiklikku tööstiili. See koosneb paljudest teguritest, nagu iseseisvuse aste, soov üksinda või kellegagi koos töötada, töötamise tempo jne
Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate (ostjate) vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetus-protsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu. 2. Mida mõistame turunduses vajaduse all? Vajadus on inimese poolt tunnetatav puuduseseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilisteks (toit, rõivad, soojus, turvalisus), sotsiaalseteks (suhtlus, ühtekuuluvus) ja individuaalseteks (teadmised, eneseväljendus). 3. Mida mõistame turunduses soovi all? Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objektide kuju, mis on võimelised rahuldama vajadusi. Soovid on muutlikumad kui vajadused. 4. Mida mõistame turunduses toote all?
hoolivust; tuleb rakendada aktiivset kuulamist , kõneleja peab teadma, millest räägib. Enesekehtestava käitmuse plussid on need, et inimene jääb inimeseks , et ta austab teist inimest ja lugupidamisega proovib leida lahendust kui on vastuolune situatsioon. On ka olemas Alistuv käitumine. Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma isiklikku ruumi tungida ning oma õigusi ja vajadusi tähelepanuta jätta. Inimene justkui asetab teiste vajadused ja soovid enda omadest ettepoole. Sageli ei ütle sellise käitumisstiiliga inimesed oma mõtteid üldse välja või teevad seda sellisel viisil (arglik, andekspaluv), mis võimaldab suhtluspartneril nende ignoreerimist. Aga kui rääkida agresiivsest käitumisest , siis agressiivse käitumise puhul on olukord vastupidine – enda vajadusi, tundeid ja mõtteid väljendatakse teiste inimeste heaolu arvelt
See on omavahel seotud hindade ja koguste jada , millega ettevõte on nõus turul kauplema. 13. kuidas pakkumine ja nõudlus tasakaalustavad turgu? Pakkumine ja nõudlus iseenesest mitte ei tasakaalusta turgu vaid määravad hinna tõusu või languse. Turu tasakaalustab tarbija, kuna hind kujuneb vastavalt tarbija subjektiivsele hinnangule toote/teenuse tarbimisväärtuse suhtes. Mida nõutum on toode/teenus, seda rohkem tarbija on nõus tema eest maksma eeldades, et tema esmatarbe vajadused on rahuldatud. -turuhind ehk tasakaaluhind, on hind mille puhul pakutav kogus on võrdne nõutava kogusega. Säästud on osa sissetulekust, mida kohe toodete ja teenuste ostmiseks ei kulutata. 14. Millised on säästude paigutamise võimalused? Raha arvelduskontol- ei teeni interrsi, saab igal ajal välja võtta. Säästu- või kogumishoiuse variant, raha teenib intressi, raha ei saa igal ajal välja võtta.
Vali üks: SIIN SIIS A ÕIGE a. Vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus b. Inimese üldine vaimne võimekus c. Mõõtühik, mis näitab inimese matemaatilist võimekust d. Inimese üldine vaimne võimekus, mis avaldub oskuses arutleda, õppida varasematest kogemusustest ja kiiresti probleeme lahendada Küsimus 5 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Kultuurilis-sotsiaalsed vajadused on ....: Vali üks: a. orgaanilised ja sotsiaalsed vajadused b. orgaanilised ning füüsilise aktiivsuse vajadused c. sotsiaalsed ja vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused d. vaimsed e. intellektuaalsed vajadused R.Catelli kohaselt peegeldab see vaimne võimekus inimese üldist vaimset potentsiaali ning väljendub inimese võimes arutleda ja infot kasutada, toime tulla uute olukordadega ning koguda uusi teadmisi. Millise intelligentsusega tegemist on? Vali üks:
nimetus lik perspektiiv ne perspektiiv filosoofia perspektiiv perspektiiv perspektiiv Võrdluse alus Keskmes Käitumine Õppija ise Reaalsus saab Inimene ja Võrdne Õppija ja tema olla ainult tema ühiskond kogemused ja valikud subjektiivne; potentsiaali vajadused teadmised arendamine tekivad läbi kogemuste Hariduse Õpetada "Toota" Iseseisev Üksikindiviidi Näidata Teadlik, eesmärk inimest intelligente, õppimine, pidev areng ja ühiskonna kultuurne enda moraalne, mis koosneb, eneseteostus
Amfetamiin- sünteetiline ainetugeva eufooria tekitamine,suure sõltuvuse tekitamine, Marihuaana-hallutatsiooni tekitav aine LSD-hallutsinogeen 10. S.Freud ja tema teooria Inimeses on nii teadlik kui ka mitte teadlik osa.Teadvus jaguneb teadvustatud,eelteadvus ja alateadvuseks.Isiksuse moodustavad miski,mina ja ülimina. 11. A.Maslow vajaduste püramiid. Kõige aluseks, millele ülejäänud ehitis ehk püramiid toetub, on inimese esmased füsioloogilised vajadused nagu eluaseme-, joogi- ja toidu-, une- ja seksuaalvajadus. Sellele toetub turvalisuse vajadus, mis tagab inimesele rahu ja kindlustunde. Turvalisusele omakorda toetub armastuse ja kuuluvuse vajadus ning vajadus tunnustuse järgi. Püramiidi tippu troonib eneseteostuse vajadus, mis Maslow´i teooria kohaselt hakkab inimese puhul tööle alles siis, kui kõik eelnevad vajadused on rahuldatud. 12. Kaitsemehhanismid Repressioon ehk tõrjumine,regressioon ehk
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA (Organizational psychology) Kasutatakse ka: · Work psychology (Tööpsühholoogia ) · Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) · So. võimed, vajadused, hoiakud jms. mis mõjutavad tööalast käitumist. · Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad? · Kuidas inimesed mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? · Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? · Kuidas inimesi mõjutavad töötingimused? Organisatsioonipsühholoogia rõhutab: · individuaalsete erinevuste olulisust · et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku
strateegiad, aitamaks firmal jõuda oma eesmärkidele). Operatsioonilise kontrolli liigid: eelnev, paralleel ja järelkontrol 1. Mis on Täideviimine? Täideviimine on tegutsemine eesmärkide saavutamiseks. Täideviimine on süstemaatiline tegutsemine eesmärkide saavutamiseks. Suurepärane täideviimine on KÕIGE oluliste eesmärkide saavutamine. 2. Mis on JURAN-i trioloogia? 1) Selgita välja klientide vajadused, et saaksid neid rahuldada. 2) Loo protsessid, et luuga klientide vajadusetele vastavaid tooteid 3) Täiusta seda protsessi pidevalt. 3.Mis on huvigrupid? Grupp, kellele on toode või teenus suunatud. 4.Milline on täideviimise tsükkel? Eesmärgistamine tegevused ja mõõdikud kontroll ja punktitablood aruandlusrütm 5.Mis on tulemusmõõdik ja tegevusmõõdik? Tulemusmõõdik - näitaja, mida kasutatakse majandustulemuste mõõtmiseks. Tegevusmõõdik 1
.........5 2.5.Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned.................................................5 2.6.Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid............6 3.TALDRIKUREEGEL..............................................................................................................7 4.VALGUSFOORITABEL.........................................................................................................9 5.ENERGIA JA TOITAINETE VAJADUSED.........................................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 KASUTATUD MATERJALID.................................................................................................14 LISAD.......................................................................................................................................15
II OSA 3. Konkurendid Konkurentide määratlemine: · esmased ja kaudsed konkurendid · konkurendi toote kirjeldus · konkurendi suurus ja kasv · konkurendi turuosa Konkurentide tugevused: · toote/teenuse kvaliteet · hind, jaotuskanalid, müügitoetus Konkurentide nõrkused: · toote/teenuse omadused · tarbija hoiakud · hind, jaotuskanalid, müügitoetus III OSA 4. Ettevõtte eesmärgid järgmisel kolmel aastal Turu vajadused Huvigruppide vajadused Ettevõtte vajadused 5. Müügieesmärgid Müügimaht Geograafiline jagunemine Müügimaht sihtgruppides Turuosa 6. Diferentseerimise strateegia 7. Positsioneerimise strateegia 8. Hinna ja kvaliteedi strateegia IV OSA 9. Toote valik sihtgruppidele Erilise tähendusega on kooli raamatukogu kui info- ja kultuurikeskus ning kooli raamatukogu juhataja. On ju temal ülevaade eri õppeainete kõigist õppevahenditest ja enamasti peab ta ka õppevara andmebaasi
tooted vanadel turgudel(uute mudelite loomise, kvaliteedi parandamise kaudu)Tturu laiendamine -vanad tooted uutele turgudele(võib toimuda uute turusegmentide või müügimeetodite arvel)Diversifikatsioon-uued tooted uutele turgudele.Strateegia valik sõltub ettevõtte ressurssidest ja riskivalmidusest:Palju ressursse, kuid ei taha riskida ->vali tootearendus. Vähe ressursse -> vali turu laiendamine. Turundus on protsess, kus sobitatakse firma ressursid ja tarbija vajadused,Turunduse eesmärk on muuta müük iseeneslikuks. Sihiks on tunda ja mõista tarbijaid nii hästi, et loodud kaup sobiks neile ja müüks ennast iseTurunduse üldmõisteteks on vajadus, soov, nõudlus; tooted/teenused; turud; turundus, turundajad.TURG on toote olemasolevate ja potentsiaalsete tarbijate ning tehingute kogum. Kes tahab müüa:peab otsima ostjaid;välja selgitama nende vajadused;korraldama vastavate kaupade tootmise, müügitoetuse, turustamise.Marketing on turu juhtimine
Vägivallatut suhtlemist (VVS) on kirjeldatud kui kaastundlikkuse keelt, kui positiivse sotsiaalse muutuse tööriista ja kui hingelist praktikat. VVS annab meile tööriistad ja teadlikkuse, et näha selgelt, mis meid ajendab võtma vastutust oma reaktsioonide eest ja süvendama oma ühendust iseenda ja teistega. See sisaldab radikaalset muutust selles, kuidas me mõtleme elust ja tähendusest. VVS baseerub fundamentaalsel printsiibil: Kõigi inimtegevuste taga on vajadused, mida inimesed püüavad rahuldada ja nende vajaduste mõistmine ja teadvustamine võib luua jagatud aluse ühendusele, koostööle ja globaalsemalt - rahule. Üksteisemõistmine oma vajaduste tasemel loob sellise ühenduse seepärast, et sellel sügavalt inimlikul tasandil kaaluvad meie sarnasused üles meie erinevused, andes põhjuse suuremaks kaastundlikkuseks. Kui me keskendame tähelepanu vajadustele,
Tagajärg: · Peamiseks tagajärjeks võib pidada seda, et Mairi lahkub töölt, mistõttu jääks ateljee ilma väga heast töötajast, kes teab mida ta teeb ning töö teistsuguse iseloomu puhul, naudiks oma tööülesannete täitmist. 2. Olukorra analüüs Analüüsimiseks kasutan Maslow vajaduste teooriat, Herzbergi kahe-teguri teooriat, Alderferi E-R-G mudel ning J.Stacy Adamsi õigluse ja erapooletuse teooriat. Maslow vajaduste teooria: · Füsioloogilised vajadused kuna tekstis nende kohta konkreetselt midagi kirjutatud ei ole, võib oletada, et need vajadused on Mairil rahuldatud. Kuigi samas võiks madala palga puhul välja tuua selle, et võib olla igakuiselt ei jagu Mairil piisavalt raha, et end ära elatada. · Turvalisus kehaline turvalisus (kaitstus ja ohutus), see vajadus peaks olema ka rahuldatud, kuid majanduslik kindlustatus võib talle muret tekitada. Kuigi ta on
personali värbamine ja valik ning talentide leidmine töötajate koolitamine, arendamine ja karjääri kujundamine personalitöö süsteemi kujundamine ja juhtide konsulteerimine 6. Kirjelda Maslow vajaduste hierarhiat ja too välja selle teooria kriitika. Mitte kõik inimvajadused pole ühesuguse tugevusega. Kui esmavajadused on rahuldatud, pöörab inimene tähelepanu sekundaarsetele vajadustele. Abraham Maslow eristas viit vajaduste taset: Esmajärgulised vajadused: 1. Füsioloogilised (toit, vesi, õhk, uni, seks) 2. Turvalisus – kehaline (kaitstus, ohutus) ja majanduslik (tööga kindlustatus) Kõrgema astme vajadused: 3. Sotsiaalsed (sõprus, ühtekuuluvus) 4. Austuse ja staatuse vajadus; soov, et teised peaksid teda kompetentseks 5. Eneseteostus, oma võimete maksimaalne kasutamine; soov olla kompetentne Juht peab keskenduma oma alluvate vajadustele pidevalt. Inimesele on olulisemad
Kuidas tagada Eestis jätkusuutlik areng? / Milline ühiskond on jätkusuutlik ? * Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas. 1.ühiskonna sidusus 2. heaolu kasv 3. ökoloogiline tasakaalustatus 4. eesti kultuuri elujõulisus. Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab preaguse põlvakonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.( Jätkusuutlikust arengut rõhutab , et on vaja hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust. Teisiti öeldes- ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Rahvas peab võimu tunnustama, reegleid ja seadusi täitma = Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mis rahvas. ) Sündide arv peab ületama surmade arvu
kindel struktuur (reeglid ja nõudmised, mis tagavad pereliikmete vahelise suhtlemise), võimujaotus, liidrid suhete komplementaarsus (täiendavad teineteist) vajaduste rahuldamise kõrge tase Düsfunktsionaalse pere tunnused: puudub järjepidevus, selged piirid ja reeglid, pereelu on kaootiline suhtlemisprobleemid rollide täitmine peres on ebarahuldav, ema eriline staatus peres pereliikmete vajadused rahuldamata usaldamatus, salatsemine, valetamine, ebakindlus, häbenemine, hirmud pereliikmete tundeelu häired, ülivastutus, vastutamatus perevägivald ebakindlus tuleviku suhtes, elu eesmärgi puudumine 2. Iseloomusta kasvatusstiile ja nende mõju lapse arengule. Võrdle autokraatlikku, kõikelubavat ehk vabakasvatust ja suunavat kasvatusstiili. Vabakasvatuse probleemid? Autokraatlik stiil (vanem on diktaator) eesmärgiks on vanemliku võimu saavutamine
võimaldab elukogemusi rakendades kujundada uusi otstarbekaid käitumusvorme ning välismaailma sündmustega advekaatselt kohaneda. Psüühika on tegelikkuse tunnetamine, aju ja närvisüsteemi tulemus. Teadusmaailmas on üldtunnustatud väited selle kohta, et aju on psüühika materiaalne alus, et psüühika on aju funktsioon, et füsioloogiline on esmane ning psüühiline on sellest tulenev. 6.Vajadused ja motivatsiooniseisundid Vajadused ja motiivid Vajadused Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese liikuma, tegutsema, suhtlema.. Isiksusepsühholoogia aspektis on vajadus e tarve mingi elu-, tegevuse või arengutingimuse puudumise tunnetamine. a.i.1.a.i.1. Orgaanilised vajadused on tarbed elutegevuse esmatingimuste vee, õhu, toidu, puhkuse jms järele.Ka sugutung ja järglaste ees hoolitsemine. Seda liiki vajadused on sünnipärased
P0=10 2)Q0=100 P0= 200-100=100 Q1=0 b) HVtarb=(200-100)*100/2=5000 HVtootja=(100-10)*100=9000 Nende summa 14000 JÄTKUSUUTLIKKUS JA SÄÄSTEV ARENG LOENG Säästev (säästlik, jätkusuutlik, tasakaalustatud, kestlik) areng 1972 ÜRO inimarengu konverents- esmakordselt hakati rääkima majanduskasvu ja keskkonnakaitse ja inimese heaolu seosest. 1987 „Meie ühine tulevik“- areng mis rahuldab tänase põlve vajadused ilma, et kahjustaks tulevaste põlvede areng 1992 Keskkonna ja arengu konverents Rio- sätestati konkreetsed tegevused, mida teha keskkonnakaitseks, riigi ja omavalitsuse tasemel, AGENDA 21- tegevuskava keskkonnaseisundi halvenemise vältimiseks. 2015 ÜRO Muudame maailma- säästva arengu eesmärgid aastaks 2030, säästva arengu 17 eesmärki EKSAMIKÜSIMUS Paku välja igast meetmetüübist 1 meede. Mõtle rohkem kriitilisemalt meetmete pakkumisel. 7
Sise- ja väliskontroll riigikontroll, õiguskantsler Makromajandus uurib protsesse ühiskonnas, mikromajandus uurib Kohus majandusliku tootja tasandil, indiviidi tasandil. SKP/SKT riigis, RKT rahvuse järgi. Õiguskantsler kontrollib seaduste elluviimist, tema poole võib ka otse Vajadused töötamisel. Enne: pöörduda, kui su õigusi on rikutud. Riiklik lepitaja ülesanne on esindada riiki nt ametiühingute ja töövõtjate Tunnustus vaheliste vaidluste juures, nt teadma kas riigil on raha bussijuhtidele rohkem Eneseteostus maksta. Sotsiaalsed vajadused (haridus, kultuur) Riigikontrolöri ülesanne on majandamine vaadata et riigi summasid Turvalisus (eluase, riided)
Kasutatud allikad https://www.taskutark.ee/m/valgud-3/ https://et.wikipedia.org/wiki/Toitained https://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/toit/toitained.html http://vegan.ee/soomine-elustiil/toitumisinfo/olulisemad-toitained/ http://8371149.la02.neti.ee/kool/vanker/eritoitumine/toitained.html http://vegan.ee/soomine-elustiil/toitumisinfo/olulisemad-toitained/valgud/ https://et.wikipedia.org/wiki/Valgud http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/pohitoitained/valgud
Business Intelligence Governance Noe Gutierrez, 2006 (www.infosys.com/industries/retail-distribution/white-papers/bi-governance.pdf) Probleemipüstitus Klassikalises suures ettevõttes on korraga käsil hulk erinevaid IT projekte. Tihti on keeruline projekte niimoodi prioritiseerida, et nii tänased "põletavad" vajadused kui ettevõtte pikaajalised eesmärgid saaksid rahuldatud. IT projektide haldamiseks ehk "IT governance'iks" nimetatakse ettevõttesisest reeglistikku, mille järgi ärivajadusi ja võimalusi prioritiseeritakse ning uusi projekte ellu kutsutakse. Viimastel aastatel on populaarne ärianalüüsisüsteemide (Business Intelligence) rajamine. Kuna need süsteemid on reeglian kallid ja keerulised, on kallis ja keeruline ka ärianalüüsi projektide haldamine.
materiaalne (näiteks asjade laenamine jne), emotsionaalne, mis aitab tunnetega hakkama saada või pingeid vähendada (näiteks räägin kolleegia ja see aitab mul rahuneda) ning informatiivne kui vajaliku teabe saamine (näiteks juhatajalt saab alati vajaliku informatsiooni tööülesannete kohta). Vajaduste käsitlusi on mitmeid. Palju räägitakse humanistliku psühholoogia esindaja Abraham Maslow' vajaduste püramiidist, mis jaotab vajadused järgmiselt: füsioloogilised vajadused, turvalisus-, armastus-, ühtekuuluvus-,tunnustus- ja eneseteostusvajadus. Maslow' teooria järgi on iga järgmise vajaduse rahuldamise eelduseks eelmise rahuldamine. Nimetatud klassikaline mudel aitab küll selgitada inimese käitumist, kuid sellel on ka nõrgad küljed. Maslow' mudeli puhul tekib vastuolu teooria ja reaalse elu vahel, kuna inimene võib ennast teostada, kuigi tema alumiste tasandite vajadused on rahuldamata. Näteks saab
Adam Smith ja tema "nähtamatu käe" teooria. Milton Friedman. 2.Heaolumajandus turg ei saa iseendaga hakkama, ressursid paigutuvad ebaefektiivselt ja valitsusel on oluline roll majanduses. Suur maksukoormus. J.M.Keynes. MAJANDUSTEOORIA ALUSTALAD On olemas kindlad reeglid, mis kehtivad igas olukorras ja mis loovad keskkonna, kus majanduses osalejad oma ratsionaalseid ja ebaratsionaalseid otsuseid langetavad. Ressursside piiratus Ühiskonnaliikmete vajadused on alati suuremad kui on nende vajaduste rahuldamise allikad. Ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada saab vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Võimaliku tootmise piir kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. Alternatiivkulu Ressursid ei ole mitte üksnes piiratud, vaid neid saab korraga kasutada vaid ühel moel. Kui otsustad kasutada ressurssi ühel eesmärgil, loobud võimalusest kasutada seda
Adam Smith ja tema “nähtamatu käe” teooria. Milton Friedman. 2.Heaolumajandus – turg ei saa iseendaga hakkama, ressursid paigutuvad ebaefektiivselt ja valitsusel on oluline roll majanduses. Suur maksukoormus. J.M.Keynes. MAJANDUSTEOORIA ALUSTALAD On olemas kindlad reeglid, mis kehtivad igas olukorras ja mis loovad keskkonna, kus majanduses osalejad oma ratsionaalseid ja ebaratsionaalseid otsuseid langetavad. Ressursside piiratus Ühiskonnaliikmete vajadused on alati suuremad kui on nende vajaduste rahuldamise allikad. Ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada saab vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Võimaliku tootmise piir – kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. Alternatiivkulu Ressursid ei ole mitte üksnes piiratud, vaid neid saab korraga kasutada vaid ühel moel. Kui otsustad kasutada ressurssi ühel eesmärgil, loobud võimalusest kasutada seda
Lühikonspekt turundus Turundus – on tegevusalade kompleks, mis tagab mikroökonoomilisel tasandil ettevõtete maksimaalse kohanemisvõime turuoludega ning makroökonoomilisel tasandil normaalse majandusliku konjunktuuri. Mikroökonoomilised ja makroökonoomilised tingimused saavutatakse kõigi turuosaliste huvides toimuva kaupade ja teenuste efektiivse vahetusega, mille abil rahuldatakse vahetusprotsessis kõigi osalejate soovid ja vajadused Mikroturundus – on tegevus, mis taotleb organisatsiooniliste eesmärkide saavutamist tarbijate või klientide vajaduste etteaimamisega ja vajadusi- rahuldavate toodete ja teenuste suunamisega tootjalt tarbijani või kliendini. Makroturundus – on sotsiaalne protsess, mis suunab toodete ja teenuste majandusliku voo tootjatelt tarbijateni viisil, mis efektiivselt võrdsustab pakkumise ja nõudluse ning saavutab ühiskonna eesmärgid P
(radiaatorid). 16. Rauametallurgia Jaapanis ja Hiinas. JAAPAN (O3O) HIINA Jaapanil rauamaagi leiukohti ei ole, see Hiinal on suured rauamaagikaevandused. imporditakse. Kasutab palju vanarauda. Impordib Rauasulatusettevõtted on koondunud seda ja ka malmi. Terasesulatusettevõtted söebasseinidesse. Tootmine on küllaltki paiknevad peamiselt sadamalinnades. Maailma mahajäänud. Siseturu vajadused on suured, juhtiv terasetootja. Annab 1/8 maailma maailmamajanduses osaleb vähe. Osaliselt terasetoodanugust. impordib rauamaaki, kui see on odavam kui enda sessursside kasutamine. 17. Miks on Austraalias nii vähe tersesulatuskeskusi, kuigi rauamaaki on küllalt? Terase ekspordivõimalused ei ole Austraalias kuigi head, sest nõudlus on väike ja siseturu vajadused rahuldatakse oma terasega
· Lõputud soovid ja piiratud võimalused mõjutavad kõiki: 1. Üksikinimest; 2. Perekonda; 3. Ettevõtet; 4. Riiki. · Keegi ei saa kulutada rohkem, kui teenib. 2. Majandusteadus: · Uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi. 3. Tänapäeval on põhiprobleem: · Tootmisvahendite hulk (ressursid) on piiratud ja ühiskonnas liikmete vajadused on piiramatud. 4. Majandusteadus õpetab: · Tööturg, selle kujunemine · Nõudmine ja pakkumine · Turundus 5. Majandusteooria liigitatakse: · Mikroökonoomika ja · Makroökonoomika. · Mikroökonoomika on majandusteaduse osa mis uurib majanduse üksikosalejate (kodumajapidamised ja ettevõtted) majndus valikuid (otsuseid). 6. Uurib majandust kui tervikut: · Kogunõudlus ja pakkumine · Inflatsioon · Töötus · Majandustsükkel, · Kogutoodang jm
Alternatiivkulu on mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust. 5) Mis on piirprintsiip? kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel. Piirprintsiibist lähtuvalt tehakse kompromiss piirtulude ja kulude vahel punktis, mis suurendab heaolu. 6) Millised on majanduse 3 põhiküsimust? (Mida? Kuidas? Ja kellele?) Milliseid kaupu ja teenuseid toota? aluseks on vajadused ja nõudlus milliste kaupade/teenuste tootmine nõudluse olemasolul ei ole õigustatud? Miks? Kuidas neid kaupu ja teenuseid toota? sobivad ressursid sõltuvalt võimalustest 10 m kraavi kaevamiseks on mitu võimalust? Kellele neid kaupu ja teenuseid toota? alati silme ees tarbija 7) Mis iseloomustab tavamajandust? Põhitegevusteks põllumajandus, käsitöö Majanduse põhiküsimused lahendab perekond, hõim
Millised on heaolumajanduse positiivsed ja negatiivsed jooned Heaoluühiskonna mõiste on tänapäeva maailma iseloomustamisel olulisel kohal. Riikide valitsused püüdlevad eesmärgi poole muuta enda ühiskonna funktsioneerimine efektiivsemaks tagades oma kodanikele nii sotsiaalse kui ka majandusliku turvalisuse. Esikohal on inimene, tema vajadused ja soovid. Heaoluühiskonda iseloomustab olukord, kus riik hoolitseb enda kodanike eest erinevate toetuste ning turvasüsteemide kaudu, et tagada ühiskonna jätkusuutlik areng ning inimestele võimalus edukalt oma eluga toime tulla. Heaoluühiskonna toimimiseks on vajalik efektiivne majandussüsteem ning tasakaal riigikorras ja majanduses. Ühiskonna jätkusuutliku arengu tagamiseks peab riikides olema saavutatud nii stabiilne majanduskasv kui ka rahulolu tagamine riigi kodanikele
· manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem, mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 13:45 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 14:16 Aega kulus 31 minutit 9 sekundit Punktid 25,7/27,0 Hinne 9,5, maksimaalne: 10,0 (95%) Küsimus 1 Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Valmis Hinne 2,0 / 2,0 pangaametnik töö printer kapital autoosad kapital laohoone kapital nafta leiukoht maa karjamaa maa Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. ...
· manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem, mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid
inimene eksib sageli seetõttu, et kaldub soovitavat pidama tegelikkuseks. OBJEKTIIVNE VÄÄRTUS ja SUBJEKTIIVNE KASULIKKUS on eri kategooriad ning mõjutavad otsustamist sageli erinevalt. Inimajus on KÕNEFUNKTSIOONI MEHHANISMID lokaliseeritud enamikul inimestest vasakusse poolkerra – oimusagaras kõnetaju ja kirjaliku kõne mõistmise peamised mehhanismid ja oimusagaras kõne produktsiooni mehhanismid. 3. MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID 3.1 VAJADUSED JA MOTIVATSIOON Vajadused väljenduvad objektiivselt ja subjektiivsel Objektiivselt – toimingutes, mis aitavad saavutada vajaduste rahuldamise ja selleks tingimuste loomise ning lõppkokkuvõtteks eksisteerimise ja kohanemise Subjektiivselt – mingi elutingimuse või vajaduste puudutamine Vajaduste peamised liigid: 1) Orgaanilised vajadused – nõuavad elutegevuse esmatingimuste täidetud olemist 2) Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused 3) Sotsiaalsed vajadused
1. Turunduse mõiste ja olemus: põhilised kontseptsioonid Tekkis vajadus tooteid kas omavahel vahetada või neid müüa ja osta. Turundus hakkas arenema juba 20. sajandi esimesel poolel. Põhiseisukohad kujunesid välja alles pärast II maailmasõda. Kaasaegne turunduse definitsioon on järgmine: Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, reklaami ja jaotuse planeerimise ning teostamise protsess loomaks vahetusi, mis realiseerivad individuaalseid ja organisatsiooni eesmärke. Vajadused ja nendest tulenevad soovid, mille eest ollakse valmis maksma, moodustavad nõudluse. Öeldakse, et nõudlus on ostuvõimega kaetud soovid. Selle info põhjal saab luua vajadust rahuldava toote. Kuid sellest veel ei piisa. Edasi tuleb see toode anda tarbijale. Ja ka siin ei lõppe see protsess, vaid edasi tuleb muuta, kohendada, arendada toodet vastavalt sellele, kuidas muutuvad tarbija soovid ja eelistused. Tehingud toimuvad tu...
Õed peavad aru saama, kuidas aidata inimesi ja selleks on olemas ka õenduse kesksed mõisted. Üldiselt on neli mõistet, millest peaks aru saama iga õde: inimene, tervis, keskkond ja õendus. Patsiendi isiksusest arusaamine hõlmab suurt osa õendusfilosoofiast, sest meditsiinilisest küljest õenduses on patsient kõige tähtsam. Kooskõlas Virginia A. Hendersoni kontseptsiooniga - inimene kui isik, on sõltumatu, aktiivselt tegutsev indiviid, kellel on teatud vajadused, mis on omakorda seotud tema sotsiaalse ja kultuurse osaga. Adaptatsiooniline Callista Roy mudel vaatleb patsienti kui inimest, kes on pidevas kontaktis teda ümbritsevaga ning on kohanemisvõimeline erinevate adaptatsioonimudelitega. Roy nagu ka Dorothea Elizabeth Orem arvavad, et patsiendi probleemide põhjusteks on nende enda passiivsus, mis haiguse ravile ei aita kaasa. Samuti arvavad nad, et medõe prioriteediks on aidata patsiendil kohaneda teda ümbritsevaga haiguse ajal
Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4
2.2.2.1 Eesmärgid Pädevusala eesmärk: Klientidele pakkutava informatsiooni kontroll ja õigeaegne uuendus. 2.2.2.2 Vastutused (business use case-id) Andmesisestaja pädevusala vastutuseks on hallata, jälgida ja/või kontrollida: Hinnakirja Filmide nimekirja Ettevõte uudiseid Vappe ja nende reegleid TTÜ IS strateegiline analüüs 3 © TTÜ Informaatikainstituut 2.2.2.3 Vajadused (business use case-id) Andmesisestaja pädevusala vastutuseks on hallata, jälgida ja/või kontrollida: Hinnakirja Filmide nimekirja Tõlkide uuendust Ettevõte uudiseid Vappe ja nende reegleid 2.2.2.4 Vajadused Andmesisestaja pädevusala vajadused on: hinnakirjade andmete haldamine: o hinnakirjade muutmine; filmide nimekirja haldamine: o uue filmi lisamine; o filmi andmete muutmine;
ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. 5. ISIKSUSE TEOORIAD EHK PARADIGMAD. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA (kokkuleppelised viisid kuidas seletatakse teatud nähtust): Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Gustav Jung. Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas. Alateadvus/teadvus. Instinkt, vajadused. Määravad ära inimese käitumise. Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises. Areng, staadiumid. HUMANISTLIK PARADIGMA: Abraham Maslow, Rogers. Maailm on süüdi selles, et inimene pole oma olemuselt hea. Eneseteostus. Vabadus, eksistentsiaalsus. Terviklikkus. Irratsionaalsus, spontaansus. KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK PARADIGMA: Isiksus pole muud kui teatud püsivate mõtteskeemide kogum. Inimesed
sildistamine unelemine samastumine nõuandmine väitlemine õigustamine teema vahetamine takkakiitmine vajalikud suhtlemisel: usaldamine selge ja täpne kommunikatsioon konfliktide konstruktiivne lahendamine erinevuste arvestamine endast teadlik olemine suunatus teistele kogemustest õppimine Mõjutamine ...oma mõju suurendamine teiste suhtes vajadused: vajadus motivatsioon kui pingeseisund eesmärgi saavutamise suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia a. füsioloogilised vajadused (toidu, joogi, seksuaal, ja unevajadus) b. turvalisuse vajadus (ohu vältimise vajadus) c. sotsiaalsed vajadused (kuuluvustunde vajadus) d. tunnustusvajadus (eneseväärikustunde, tunnustamise vajadus) e. eneseaktualisatsioonivajadus (eneseteostus) kommunikatsioon ja veenmine: hoiakute muutmine allikas: ekspert usaldusväärsus allikate arv ja füüsiline lähedus teade: faktid emotsioonid mõjutatav: seotus teemaga ja ngo töötlemine immuunsus veenmise vastu (eelnevad teadmised)
d) kui tema aastakäive ületab 250 tuh kr. 13. Osaühingu omakapitali suurus c) 40 000 14. Ettevõtte materialse põhivara hulka ei kuulu c) liising 15. Ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate muutumise analüüs aja jooksul on b) trendianalüüs 16. Enamlevinud ettevõtte õiguslik vorm Eestis on Osaühing 17. Võrreldes tulevikuga maksab 1 kr täna d) rohkem 18. Bilanssi paasiva kuuluvad c) kasum 19. Kuidas defineerida nõudlust d) ostujõuga kindlustatud soovid ja vajadused 20. Märkige vähemalt üks tunnus mis iseloomustab äriühingu a) osanike piiramatu vastutus 21. Aasta amortisatisoonieralduste summa lineaarne mahaarvestamise korral kui seadme soetusmaksumus on 2000 ja kasutusaeg on 5 aastat a) 400 22. Ettevõtte planeeritud müügitulu on 200 tuh krooni kasumiläve punktis aga 150 tuh krooni , seega ettevõtte planeeritud ohutusvaru on b) 25% 23. SWOT on a) ettevõtte nõrkade ja tugevate külgede selgitamine d)väliskeskonna mõju 24
Neil on teistega võrreldes raskem uusi teadmisi omandada ning varemõpitut uutes olukordades kasutada. Läbi toetuse ja õpetamise saavad paljud intellektipuudega inimesed õppida elama elu, mis on nende vajadustega kooskõlas ja mis sarnaneb suuresti puudeta inimese elule. Intellektipuue piirab inimese tegutsemisvõimalusi ainult osaliselt. Vaimupuudega inimesed ei ole suur grupp ühesuguseid inimesi, nad on kõik omaette isiksused, igaühel neist on oma vajadused, probleemid ja võimalused. · Valimuse poolest ei ole valdavalt mingil moel eristatavad nn normaalsest inimesest. · Need inimesed omandavad keele moningase viivitusega, kuid enamik on voimelised kasutama keelt igapaevaelus. · Enamus neist on saavutanud - taieliku iseseisvuse eneseteenindusel (soomine,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
