soovib kolida teisse linna lastele lähemale. Ulla käitumine töö suhtes on muutunud ükskõikseks ja temal puudub täielik motivatsioon teha tööd. Tööline on rahulolematu. Tegeleda Ulla suhtumisega töösse oleks vaja sellepärast, et muidu tekivad vead tähtsates dokumentides. Sellise käitumise põhjuseks võib olla tema palk, mõtted kolimisest, püstitatud uuest eesmärgist. Ullal on minu arvates täitmata vajadused: Maslowi järgi kindlasti madalama astme vajadused, seega kuulumine ehk üksindus, turvalisus ehk hirm. Füsioloogilised vajadused ehk töötasu väike, söögiks ei jätku või siis ainult söögiks teenib. Oleks hea, kui Ulla saaks lubada endale rohkem. Hiljem tunnustus ja eneseteostus ehk töö peab olema huvitav. Herzbergi järgi rahulolu puudub. Oleks vajalik tunnustus, saavutamine, kasv. Hügieenifaktorid oleksid palk, isiklik elu, töö sisu, staatus, turvalisus, mida võiks parandada.
innovaatilisus, ilu kui mul on, olen mina ka) Võimalusel rakendatakse kõikide meelte tööd. (seda paremini jääb meelde) Värv võib äratada lõhnataju. VAJADUSE TEADVUSTAMINE Vajadus olulise asja puudujääk, sisemine jõud või rahutus. A.Maslow Motivatsioon ja isiksus Vajaduste hierarhia.(Kolmnurgas alt üles) 1.Vajadused, mis on seotud elus olemisega(sugutung, surmahirm, söömine) 2. Vajadused, mis on seotud ohutuse ja turvatundega( kui jätkusuutlik on minu eksistents) 3. Armastuse ja kaastundevajadus (jagada empaatiat lapsed vajavad lemmiklooma, sest neil pole elukaaslast või lapsi, kellele oma tundeid ja empaatiat väljendada) 4. Sotsiaalsed vajadused olla hinnatud, kuuluda kellegi hulka, saada tunnustust, saavutada positsioon,... 5. Eneseteostusvajadused loomine, eneseväljendus, vaimsed vajadused. Noortegruppides hierarhiad
Neoklassikalise koolkonna keskseks uurimisobjektiks on inimene. Inimesse ei saa suhtuda nagu töötavasse masinasse, vaid eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada töötajate vajadustega, neid motiveerida ning juhid ja töötajad peavad tegema koostööd. Neoklassikaliste juhtimisteooriate koolkondade esindajad kritiseerisid klassikalise juhtimisteooria liialt kitsast tööjaotuse käsitlust, kuna see pakub inimesele vähe tööalast rahuldust. Inimestel on vajadused, mida tuleb rahuldada, et nad annaksid töökohtadel oma parima ja töötaksid efektiivselt. Kahjuks paljud organisatsioonid sellega ei arvesta. Nad nõuavad oma töötajatelt head tööd, ise suurt midagi vastu andmata. Tihti hoitakse töötajaid hirmus, et kui nad midagi valesti teevad, lastakse nad töölt lahti. See kahtlemata meid ei motiveeri. Selle tõttu kannatab eelkõige organisatsiooni efektiivsus ja personali lojaalsus.
Veelgi enam, stiimuli iga ekspositsiooniga jääb selle mõju üsna stabiilseks või alaneb, kuna vastandprotsess reaktsioon esialgsele vastusele kaldub tugenema. Teooria aitab seetada narkootikumide taga olevat motivatsiooni. Vajaduste hierarhia Maslow, inimeste põhivajdused moodustavad hierarhia ja indiviidi vajused alluvad kindlale loogikale. Kõigepealt esmased vajadusel, siis next level. Kõrgema taseme vajadused ei teki enne, kui madalamad rahuldatud. ERG teooria Aldefer, E-eksistents, R-seotus, G-areng Kõige populaarsema käsitluse Maslow vajaduste teooriast pakkus välja Clayton Alderfer ERG teooria näol. Ta kohandas Maslow käsitlust nii, et see sobiks töötajate vajaduste hindamiseks. Alderfer püüdis määrata organisatsiooni seisukohalt tähtsad vajadused. Selleks jaotas ta vajadused kolme kategooriasse, milleks on: 1. eksistents ehk elulised põhivajadused; 2
tööealises tahvastikus. Tööjõupuuduse korral ei leia tööandjad piisavalt vajaminevat tööjõudu. Tööjõupuudus võib olla tingitud väga erinevatest asjaoludest. 30. Mis on kujutatud Maslow vajaduste hierarhias? Mida mingi aste iseloomustab? Oska tuua näiteid. V: Maslowi vajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem. Füsioloogilised vajadused: söömine, joomine, eluase, seksuaalne rahulolu ja teised füsioloogilised vajadused. Turvalisuse vajadused: füüsiline ja emotsionaalne kaitstus, samuti kindlustunne nende kestvuse suhtes. Sotsiaalsed vajadused: kiindumus, kuulumine kollektiivi, ühtekuuluvustunne ja sõprus. Lugupidamise vajadused: sisemised lugupidamise faktorid nagu enesest lugupidamine, sõltumatus ja saavutamine ning välised lugupidamise faktorid nagu staatus, tunnustamine ja tähelepanu
Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria Id, Ego ja Superego Freudi psüholoogiline reaalsus algab objekte täis maailmaga. Üks väga oluline objekt on organism ise. Eriline on see seetõttu, et tema eesmärgiks on ellu jääda ja ennast taastoota ning motivatsiooni eesmärkideks ammutab ta oma vajadustest näljast, janust, valu vältimisest ja seksist. Väga tähtis osa organismist on närvisüsteem, mis tunneb ära siis organismi vajadused. Sünnihetkel ei erine närvisüsteem oluliselt looma omast, Freudi mõistes koosneb see ainult Sellest, ehk Id-st. Närvisüsteem id-na tõlgib vajadused otse motivatsiooniks (Freud kutsus neid saksa keelesTriebe, tõlkes instinkt, vahest ka soov). Tõlkeprotsessi vajadustest soovideks nimetatakse primaarseks protsessiks. Id toimib mõnu eesmärgil lahtiseletatuna, vajadused tuleb koheselt rahuldada. Proovi näiteks ette kujutada ennast siniseks röökivat imikut
Liidri isiksuseomaduste teooria - keskendub liidri isiksuseomadustele Käitumisteooria - keskendub liidri käitumisele alluvate suhtes Situatsiooniline teooria - keskendub liidri käitumisele ja olukorra vahelistele seostele. Northouse järgi 5 olulist liidri isikuomadust: intelligentsus; enesekindlus; otsustavus; ausus (integrity); sotsiaalsus. 8. Millised on Maslow´ poolt defineeritud vajadused? Füsioloogilised vajadused Turvalisuse vajadus Kuulumise vajadus Tunnetuse vajadus Eneseaktualiseerimise vajadus Maslow väitis, et inimese vajadused kasvavad altpoolt ülesse poole ning kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui alumise tasandi vajadused on rahuldatud. Kui altpoolt vajadused on rahuldatud, ei piirdu inimene ainult nendega. 9. Mis on delegeerimine? Delegeerimine tähendab volitamist ehk võimustamist. Delegeerimine
teenuste loomiseks, nagu näiteks maarvarad, puit, vesi ja õhk. Tootmistegurid on loodusvarad, inimressurss, kapital. Kõik inimesed soovivad endale uuemaid ja paremaid asju, selleks, et neid paremaid ja uuemaid asju saada on vaja ressursse. Ressursid on kõikidel inimestel piiratud. Inimeste vajadustest ja soovidest on teinud ka Abraham Maslow püramiidi, milles ta üritab kajastada, et inimene hakkab janunema kõrgemate vajaduste järele alles siis, kui madalamad vajadused on rahuldatud. Põhimõtteliselt siis kui inimelesl on rahuldatud füsioloogilised vajadused hakkab ta tahtma endale paremat. (kas siis turvalisust -vajadust kaitse järgi, Kuulumine ja sotsiaalsed vajadused - vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ka tunda, et temast hoolitakse, tunnustuse ja staatuse vajadus - vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele, eneseteostusvajadus - vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid,
erinevate tööüksuste omavahelise koostöö edukusest, mis omakorda on seda edukam, mida rohkem on organisatsioonis juurdunud siseklienditeeninduse kvaliteedile keskendumine. Projekt ei toimi, kui iga töölüli keskendub vaid enda ülesannete edukale täideviimisele. Oluline on arvesse võtta ennekõike seda, milline on ülesande nüansid teiste töölülide ning kogu projekti lõpp-toimise kontekstis. Klienditeendusele orienteeritus aitab selgeks teha koostööpartnerite täpsed vajadused. Sama kehtib ka organisatsioonisisese koostöö kohta osakondade vahel. Organisatsiooni juhtkond peaks motiveerima oma töötajaid ning kõiki osakondi väärtustama tulemusliku klienditeeninduse põhimõtteid Cox, F. (2018:28) on välja toonud, et sisekliendi kontseptsiooni juurutamiseks organisatsioonis ning teenindusele orienteeritud koostöö arendamiseks on esmalt tarvis teha kindlaks kõik tööüksuse või osakonna haldusalasse kuuluvad sisekliendid ning määratleda
MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID MOTIVATSIOON – üldine asjade kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab - vajadus - motiiv - eesmärk VAJADUSED - orgaanilised vajadused - funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus - sotsiaalsed - vaimsed - esteetilised VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRK > VAJADUSE RAHULDAMINE VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRGI MITTESAAVUTAMINE > FRUSTRATSIOON, KAITSEMEHHANISMID BILOOGILINE MOTIVATSIOON – tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine - valu vältimine - hirm - uni - nälg - janu - sugutung - uimastisõltuvus KULTUURILINE MOTIVATSIOON - arenguvajadus *uudishimu *tunnetusvajadus
Samas lähtudes põhimõttest, et inimene mõtleb kõrgemate vajaduste peale siis, kui madalamad on rahuldatud. On hästi oluline inimesi koolitada, anda neile tagasisidet. Jacob vajab teadmist, et ta on hea selles, mida ta teeb, et teda ja tema tegemisi hinnatakse kõrgelt ning tema panus( nagu ka kõigi teiste töötajate panus) firma tegevusse on hindamatu. Samas mõistab Maslow, et hierarhia ei ole jäigalt paigas. Inimeste lõikes on igaühe vajadused erinevad. Osadel on olulisemad materiaalsed vajadused , teistel eneseteostusvajadus jne. Ma eeldan, et füsioloogilised vajadusel on Jacobil rahuldatud. Turvalisuse vajadus Juht peaks andma Jacobile teada, et ta on meeskonnas hinnatud liige, tekitama temas turvatunnet- kui Jacob ikka millegagi hästi hakkama saab, tuleb juhil seda talle ka öelda, teda kiita. Jacobil on ehk selline alateadvuslik hirm oma töökoha pärast ning seetõttu ta kardab eksida ja küsib kaastöötajatelt abi
elukäiku. Testide heaks küljeks peetakse seda, et nende abil saab selgitada, kas lapse probleemid tulenevad tema vaimsest tasemest või käitumishälvetest. See annab võimaluse välja valida eriti andekaid lapsi, aitab saada ettekujutust oma võimetest ning valida sobiv eriala. Motivatsioon Motivatsioon vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Esmalt on füsioloogilised vajadused, mille rahuldamiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda. Nt söök, jook, hapnik Teiseks psühholoogilised vajadused, nagu uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. Need on tähtsad inimese psühholoogilisele heaolule, kuid sellest ei sõltu organismi ellujäämine. Kolmandaks on sotsiaalsed vajadused, mille inimene omandab tavaliselt koos kultuuriga. Enamasti mõjutab inimeste tegevust mitu vajadust korraga, seetõttu on peamist liikumapanevat jõudu raske kindlaks teha.
3. I-phone teeb teadlikult vanad telefonid aeglasemaks Vajduste rahuldamine Tootmine Ressursid •.Majandus otsib vastust kolmele põhiküsimusele – mida, millal ja kuidas Majanduse alused. Maslowi püramiid • Õpilasfirma, muusika • Head hinded, top scorer, lugupeetus • Sõbrad, klassikaaslased, hea auto • Rahulikkus, ohutus • Toit, vesi, kodu, Majanduse alused. Majanduslik mõtlemine • Inimeste vajadused on alus Nõudlusest lähtuv: Ressursid Tootmine Jaotamine Vajadused Pakkumisest lähtuv: Ressursid Tootmine Jaotamine Vajadused Ressursid: loodusressursid, inimressursid, kapitaliressursid Majanduse alused. Majanduslik mõtlemine • Nappus ehk defitsiit. Tekib siis kui vajadused on suuremad kui saadaolevad ressursid Näide: Hiinas hakati reguleerima krüptoraha kaevandamist, kuna eketrienergia kulu kasvas liiga suureks • Alternatiivkulu
Tunnikontroll nr.3 Mõisted: 1. Vajadus- puudusetunne, mida inimene saab rahuldadahüvitise tarbimise teel 2. Soov- vajaduse erivorm, mis on seotud inimese isikuomadustega 3. Nõudlus- soovid ja vajadused mis on tagatud ostujõuga 4. Toode- kõik mida saab pakkuda turul 5. Vahetus- kaks poolt vahetavad oma vahel kas üheliigilist või eriliigilt kaupa 6. Tehing- väärtuste vahetamine kahe osapoole vahel 7. Suhtlusturundus- kindlate vastastiku kasulike suhete loomine, hoidmine ja arendamine tarbijate ja teiste gruppidega pikaajaliselt 8. Turg- toote olemasolevate potentsiaalsete tarbijate ja tehingute kogum 9. Turustrateegia- turu toimimise viis. Inimeste soovide ja vajaduste rahuldamine.
Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad aga turunõudmise. Tüüpiliselt ostavad tarbijad ( nõudjad) midagi rohkem siis, kui see maksab vähem, ja vähem siis, kui see maksab rohkem. Majandusteadlased nimetavad seda nõudlusseaduseks. See ütleb, et inimesed ostavad mingit kaupa, rohkem madalama hinna kui kõrgema hinna eest. Ostjad esitavad oma nõudmise nii kaupade sortimendi, koguse kui kvaliteedi osas. Nagu teada, on inimeste vajadused ja soovid väga erinevad. Meil igaühel on individuaalsed, teistest inimestets erinevad tarbed, maitse, tõekspidamised elust, jõukuse tase ja tulevikunägemised. Kõik need tegurid on aluseks nõudmise kujunemise turul. Erinevatel turgudel mõjutavad nõudmist erinevad tegurid. Toome esile peamised tegurid: · Kauba hind · Tarbija individuaalne maitse · Tarbija ostujõud ehk sissetulekute tase · Tulevikuootused · Teiste kaupade hinnad
Reklaami peal võime näha kahemõttelist lauset RIDE SAFELY, millest mõlemad viitavad ohutusele, tervisele ja ehk ka seksapiilsusele. SOTSIAALNE Sotsiaalne vajadus tähendab olla suurem osa tervikust. Tähtis on armastada, olla kaitstud, pühendunud ja kindlustatud. Sotsiaalsete vajaduste üks tähtis osa on perekond. Perekonda hõlmab kõik eelnimetatud ja ka see reklaam Tele2 Perepäev vastab kõikidele nendele vajadustele. PRAKTILINE Efektiivsus, lihtsus ja vastupidavus on praktilised vajadused. Parfüüm on lollikindel, loodetavasti ka vastupidav ning efektiivne. Pesuvahendid kätepesu geel ja dussigeel on samuti väga efektiivsed, lihtsad ja ökonoomsed. Eriti efektiivne on see komplekt sellepärast, et sellel on lisaks kätekreem, mis teeb asja äärmiselt ökonoomseks ja lihtsaks. Kõik vajadused on rahuldatud puhtad käed ja keha, pehmed käed ning hea parfüüm.
Kas seksuaalvähemusi tuleb kaitsta? Inimesed on läbi aegade süstematiseerinud oma elu läbi teatavate vajaduste. Igapäevaselt nendest ei mõelda, kuid need püsivad kõigidel psühholoogiliselt tervetel inimestel alateadvuses. Ameerika psühholoog A.H.Maslow on kirja pannud inimvajaduste hierarhia( kolmnurk, mille järgi on võimalik eristada kõiki meie vajadusi). Ta jagas vajadused kaheks - põhivajadused( füsioloogilised vajadused ja turvalisus) ning kõrvalvajadused( sotsiaalsed vajadused, tunnustus ja eneseteostus). Füsioloogiliste vajaduste alla kuulub seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus. Enamik meist on oma seksuaalvajaduste poolest heteroseksuaalid, mis on peaaegu ainus jätkusuutlik seksuaalorientatsioon. Ometi elavad meie hulgas ka teiste orientatsioonidega inimesed, keda on tunduvas vähemuses( lesbid, zoofiilid, geid jne). Neid nimetatakse seksuaalvähemuseks.
mida me ise hindamine(sarnased omadused). Taju kaitse: seisneb selles, et inimene püüab kaitsta ennast ebameeldiva info eest. Inimensed valivad info, mis toetab nende seisukohti, jättes vastumeelse tahaplaanile( nt juht kes edutas alluva vastuväiteid ignodes) Motivatsiooni teooriad: Vajduste teooriad(Maslow hierarhia, Alderferi ERG, Herzbergi motivatsiooni- hügieeniteooria), McGregori X ja Y teooria, Võrdsusteooria ja Töö karakteristikute mudel Maslowi hierarhia: Füsioloogilised vajadused üldiselt(toit, vesi, uni) ja organisatsioonis(töötasu, toitlustamine, töötingimused) Nende vahel: turvavajadus, kuulumisvajadus, tunnustusvajadus Eneseteostusvajadus üldiselt(arenguvõimalused, edu, loomingulisus) ja organisatsioonis(väljakutsuv töö, edutamine, eneseteostus) Maslowi kriitika: rahuldamata vajadused ei motiveeri, kõik ei püüdle kõrgemate vajudusteni, puudub hierarhia ehk inimesed rahuldavad mitmeid vajadusi samal ajal
1. Keskkond-mida need elemendid(tegurid) tooteid mõjuavad. N. tööjõud-haridus 2. Tarbijaturg - Maslow Füsioloogilised vajadused - õhk, vesi, toit, magamine, seksuaalsed vajadused jmt Turvalisuse vajadused - stabiilsus, tuttav ja turvalinne ümbrus, riski vältimine, füüsilie turvalisus jmt Kuuluvusvajadused - soov olla armastatud, kuuluda gruppi, olla grupi poolt aktsepteeritud, omada sõpru jne Lugupidamise vajadused - vajadus staatuse, eneseaustuse, prestiizi, üleoleku jmt järele Eneseteostamise vajadused - tarvidus end arendada, olla loov, kasutada oma võimeid jmt Turunduse seisukohast on oluline märkida, et vajadusi saab jagada ratsionaalseteks ja emotsionaalseteks. Sellest tulenevalt võivad ka tarbija ostumotiivid olla kas ratsionaalsed (hind, töökindlus, toitvus jmt) või emotsionaalsed (ilu, köitvus, seksikus, maine jmt).
1) Eeltuumused- on tuumata rakud, Päristuumused- on tuumaga rakud(teistel organismides), 2) Organismide 5 riiki: Bakterid,algloomad,seened,taimed,loomad 3) Elu tunnused:rakkude ehitus, kasv, areng, ainevahetus, paljunemine, erutuvus 7) Mis on tallus:lihtsa ehitusega , organiteks eristumata keha 8) Vetikate elupaigad: mage- merevees, niiskes mullas, puudel, majaseintel Paljunemine: eostega Elu vajadused: õhk, niiskus, mineraalid, valgus 9) Vetikate tähtsus looduses ja kasutus: tähtsus: toiduks loomadele, toodavad hapniku , kaitsevad ja pakuvad varju veeloomadele. Kasutus: toiduks, toidulisandite ja kosmeetika valmistamine, väetisena, valmistatakse loomasööta. 11) Sammalde elupaigad: maa peal, kividel, puudel, vees Paljunemine: eostega ja keha tükikestega Elu vajadused: õhk, niiskus, mineraalid, valgus 12) Turba kasutus: kütteks, taimekasvatuses
kohanemisprotsessist vabanev energia suundub püüdluste realiseerimiseks · kompetentsuse printsiip - suurendada mina- efektiivsust ja kompetentsust, terve isiksus - ülesannete hulga suurendamine, mida lahendada · vastavus propriumile - sõltumatu minevikust, kuid sõltuv propriumist Klassifitseeriv paradigma Dispositsiooniline lähenemine Henry A. Murray (1893-1988) Explorations in personality. New York: Oxford, 1938/1962. psühhodünaamiline: a) vajadused b) projektsioonid c) ajatelg klassifitseeriv: dispositsioonid = vajadused ja motiivid I Metodoloogia · isiksus teoreetiline konstrukt individuaalse ajaloo sündmusi "The history of the personality is the personality" kirjeldab korduvaid käitumise elemente integreeriv ja kordineeriv alge (eesmärgid) neuronaalne alus "No brain, no personality" interaktsioon · kirjeldamise ühikud indiviid
kohanemisprotsessist vabanev energia suundub püüdluste realiseerimiseks · kompetentsuse printsiip - suurendada mina- efektiivsust ja kompetentsust, terve isiksus - ülesannete hulga suurendamine, mida lahendada · vastavus propriumile - sõltumatu minevikust, kuid sõltuv propriumist Klassifitseeriv paradigma Dispositsiooniline lähenemine Henry A. Murray (1893-1988) Explorations in personality. New York: Oxford, 1938/1962. psühhodünaamiline: a) vajadused b) projektsioonid c) ajatelg klassifitseeriv: dispositsioonid = vajadused ja motiivid I Metodoloogia · isiksus teoreetiline konstrukt individuaalse ajaloo sündmusi "The history of the personality is the personality" kirjeldab korduvaid käitumise elemente integreeriv ja kordineeriv alge (eesmärgid) neuronaalne alus "No brain, no personality" interaktsioon · kirjeldamise ühikud indiviid
Tänapäeval jääb üha harvemaks neid inimesi, kes leiavad aega, tahtmist või jaksu analüüsida eneses peetavate lahingute ja lepingute põhjuseid. Otsides seletusi iseendas tegelikult toimuvale, võib nende tulemustes üllatuda. Mis tundub inimesele elus paratamatuna või mis on temast enesest sõltuv, paneb mõtlema, kas me peame või oleme vabatahtlikult iseenese vangid? Võiks arvata, et inimene on iseenda vang talle elus olemiseks vajalike tarvete poolest. Igal inimesel on omad vajadused, need võivad küll teistega võrreldes erineda, kuid enamjaolt on eluks olulisemad vajadused sarnased. Ilma toidu ja veeta ei oleks inimelu püsimine nii teoreetiliselt ega praktiliselt võimalik. See teeb inimese iseenda vangiks, kuna ta peab muretsema söögi, une ja ka järglaste tarvete pärast. Puhtast õhust ja armastusest ära juba ei ela. Eesti vanasõnagi ütleb: ,,Ainuke toit, mis toidab, on toit."On
ETTEVÕTE KASUM . MAJANDUSTEOORIA VALITSUS ? ÜH. HEAOLU . 2. Alfred Marshall (1842-1924), neoklassikalise majandusteooria 2. - alusepanija, inglise majandusteadlane , 3. Inimeste vajadused, peoples needs 3. 4. Maslow vajaduste hierarhia, Maslow's pyramid 4. Eneseväljendusvajadus Esteetilised Kognitiivsed Enesest lugupidamise
See näitab ilmekalt teenindusmõttelaadi arengut kümne aasta jooksul. Teeninduskultuuri ei saa luua vaid normide, reeglite ja rutiinidega, selle aluspõhjaks peavad olema sügavad väärtused. Kliendikeskse, ehk klientidele ja teenindusele orienteeritud organisatsiooni südameks on teeninduskultuur. Kliendikeskne on organisatsioon, kus teenindusmõttelaad ja -kultuur tagavad nii sise- kui ka välisklientide hea teenindamise ja rahulolu. Teema 4. Kliendi mõiste. Klientide ootused, vajadused ja soovid 4.1. Kliendi mõiste Igaühel on klient ja igaüks on ka ise klient Ärilises teenindamises seostatakse mõistet klient sageli inimesega, kes on juba sooritanud mingisuguse ostu ning seeläbi muutunud ettevõtte kliendiks. Samas käsitletakse kliendi mõistet ka tunduvalt laiemalt ning väidetakse, et võime rääkida kliendist niipea, kui kliendisuhted on tekkinud või näha klintidena potentsiaalseid kliente,
lahendamine) Keel põhineb keelemärkide kasutamisel, on välja kujunenud inimühiskonna arnemise käigus suhtlusprotsesside toimel. Keele suuline vorm on kõne. Sõnadel on objektiivne üldtunnustatud tähendus ja subjektiivne tähendus. Kõnefunktsioonid on tavaliselt vasakus ajupoolkeras Afaasia neuroogiline kõnehäire Kõne jaguneb väliseks ja sisekõneks (oluline töömälu mõtlemisvahend) 3. Motivatsioon ja emotsioonid 3.1. Vajadused ja motivatsioon Vajadus on mingi elu-, tegevuse- või arengutingimuse puudumise tunnetamine. Vajaduste peamised liigid: 1) Orgaanilised vajadused (elutegevuse esmatingimused; toit, söök, liigisäilitamine) 2) Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused (inimene peab liikuma, puuteid tundma, kuulma, nägema) 3) Sotsiaalsed vajadused 4) Vaimsed (intellektuaalsed) vajadused (mõelda, õppida, olla informeeritud jne) 5) Esteetilised vajadused (kunst, esteetiline ilu jne)
strateegilisi otsuseid ressursside jagamisel, lahendab arusaamatusi, teeb läbirääkimisi lepingute sõlmimisel paremate tingimuste saamiseks Koordineerimine juht võtab info vastu ja kooskõlastab, korraldab sobiva teabeedastussüsteemi ja kõneleja rollis annab infot neile, kes organisatsiooni ei kuulu Suhtlemine juht esindab organisatsiooni väljaspool, teeb ametlikke tänuavaldusi töötajatele, motiveerib allujaid, ühendab nende vajadused organisatsiooni omadega, peab sidet organisatsiooni ülejäänud juhtide ja organisatsiooniväliste isikutega Delegeerimine juht jagab ülesanded alluvate vahel ära ning ise teostab kontrolli Vastutamine juhiks olemisele kaasneb alati vastutus, sest just tema on võimeline tegema lõplikke otsuseid II loengu kordamisküsimused 1. Nimetage Fayoli juhtimisfunktsioonid to forecast and plan planeerimine to organize organiseerimine
Tarbija vajadused Maslow vajaduste hierarhiline struktuur 1. Füsioloogilised- toit, puhkus 2. Turvalisusvajadus-ohutus, rahulikkus 3. Kuuluvus- ja armastusvajadus-kiindumus, omaksvõtt 4. Enesest lugupidamise vajadus-hekskiit, tunnustus 5. Kognitiivsed vajadused-tedmised, arusaamine 6. Esteetilised vajadused-ilu, kord 7. Eneseteostusvajadus Arvatakse, et tarbija käitub ratsionaalselt tunneb oma erinevaid vajadusi ja teab erinevaid võimalusi, mis aitavad neid rahuldada. Tarbija sissetuleku allikad: töö, turu investeeringud(dividend, intress, rent), muud tulud(loteriivõit, pärandus), osadel valitsuse ümberjaotatud maksed (toetused). Brutopalk väljateenitud palk Tarbija kui säästja Säästukoha valikul tuleb arvestada tulusust(intressimäär) , ohutust ja likviidsust(kui kergesti sääste saab rahaks muuta). Säästuko...
Sissejuhatus psühholoogiasse (Videoloengutel põhinevad kontrolltööd moodles) Kontrolltöö 1: Motivatsioon 1) Kognitiivse dissonantsi teooria kohaselt....: võib inimesel olla kaks või enam vastuolulist motiivi 2) Kultuurilis-sotsiaalsed vajadused on ....: sotsiaalsed ja vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused 3) Motivatsioon on: üldisem asjaolude kogum, mis paneb meid tegutsema ja hoiab tegutsemas 4) Maslow motivatsiooniteooria progressiooni printsiibi kohaselt on kõrgemate vajaduste rahuldamine võimalik ka juhul kui madalamad vajadused on täiesti rahuldamata Väär 5) Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadused on vajalikud ohu märkamiseks ja vältimiseks ning inimese arenemiseks. Õige
astronoomia bioloogia (uurivad teadused) geograafia fsika keemia geoloogia filosoofia matemaatika Tehnika harud: *mehaanika *elektroonika *tuumatehnoloogia *keemia *biotehnoloogia *kberneetika (arvuti alusteadus) Tehnika perioodid: *kiviaeg *rauaaeg *rniaeg Transport ja logistikassteemid Transpordi olemus ja vajadused selle jrele: Transport - kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu transpordi liigid: *maismaatransport *veetransport *hutransport *torutransport Transpordi vajadus: *Toiduainete vedu *Ehitusmaterjalide vedu *Inimeste vedu *Toorainete vedu *Toodangu vedu *Jtmete vedu Algelised transportimise viisid: *Seljas kandmine *Veoloomade seljas vedamine (hrjad...) *Lohistamine *Vankritega vedu *Veossteemide rakendamine Ratta loomine *Esimesed tehti arvatavasti Sumeris 3000.a ekr
töövõimet. · Püsimälu kinnistamine. Sügava une ehk deltaune staadiumis on inimese aju aktiivne. Lihaspinge on olemas. Unenägusid näeme REM une ajal, mis oma iseloomult on vastuoluline ehk paradoksaalne, kuna aju on aktiivne samas inimene magab sügavalt. Inimesed mäletavad unenägu paremini, kui äratada REM une ajal. Sigmund Freudi järgi on unenägude manifestne sisu seotud päevasündmustega. Latentne sisu toob esile alateadlikud soovid ja vajadused. Inimese areng Arengupsühholoogia uurib : · Millisel moel, millises järjekorras ja millise kiirusega toimuvad muutused munaraku viljastumise hetkest inimese surmani. · Kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus, kuivõrd keskkond ja kasvatus. Evolutsioon areng Involutsioon taandareng Genotüüp vanematelt saadud pärilike tegurite kogum Fenotüüp genotüübi väljendumine konkreetse indiviidi puhul Kasvamine füüsiline areng
Hilisemad uurimused on näidanud, et frustratsioon tekitab agressiivsust suurema tõenäosusega kahe tingimuse juuresolekul - esiteks peab frustratsioon olema tugev; teiseks peab frustratsiooni põhjust tajutama juhusliku või ebaõiglasena, mitte ärateenitud või õiglasena VAJADUSED JA MOTIVATSIOON Vajadused on isiksuse seisund, milles avaldub tema sõltuvus eksisteerimise konkreetsetest tingimustest ja mis on isiksuse aktiivsuse allikas. Vajadused: materiaalsed ja mittemateriaalsed (vaimsed) (kaks esimest on esmased ehk primaarsed vajadused) (3 järgmist on teisesed ehk sekundaardsed vajadused) - Füsioloogilised vajadused: janu, nälg, hapnikuvajadus, uni, seksuaalvajadus jms kõik orgnaismi eksiseetrimisega seotud vajadused - Kaitstuse ja turvatunde vajadused: vajadus stabiilsuse, korra, kindlustunde järele - Sotsiaalsed vajadused: vajadused sotsiaalseteks kontaktideks, teiste inimestega
tuntud brändi ostmisele. Vajaduse määratlemine: Vajadus tekib siis, kui inimene märkab erinevust soovitud ja tegeliku olukorra vahel. Ostuvajadus tekib: a) sisemiste tegurite toimel – kui inimesel on nälg, janu; b) väliste tegurite mõjul – vajaduse võib tekitada naabri uus auto, omaenda purunenud sõiduk, kondiitriäri isuäratav lõhn. Vajadusi liigitatakse mitmeti. Siinkohal on toodud vaid mõned neist. Psühholoogiliste vajaduste liigitus: 1. biogeensed vajadused – no. sünnipärased ja olulised ellujäämiseks: vajadus söögi, joogi, seksi, puhkuse, aktiivsuse järele; 2. psühhogeensed vajadused – no. omandatud ühiskonnas elamisega: saavutus-, tunnustus-, omamis-, loomis-, iseseisvus-, turvalisuse- ja naudinguvajadus. Sihtrühma vajadused turundaja jaoks: 1. utilitaarsed vajadused – tarbija toetub toote objektiivsetele omadustele (kütusekulu, toiduaine rasvasisaldus); 2
tuntud brändi ostmisele. Vajaduse määratlemine: Vajadus tekib siis, kui inimene märkab erinevust soovitud ja tegeliku olukorra vahel. Ostuvajadus tekib: a) sisemiste tegurite toimel kui inimesel on nälg, janu; b) väliste tegurite mõjul vajaduse võib tekitada naabri uus auto, omaenda purunenud sõiduk, kondiitriäri isuäratav lõhn. Vajadusi liigitatakse mitmeti. Siinkohal on toodud vaid mõned neist. Psühholoogiliste vajaduste liigitus: 1. biogeensed vajadused no. sünnipärased ja olulised ellujäämiseks: vajadus söögi, joogi, seksi, puhkuse, aktiivsuse järele; 2. psühhogeensed vajadused no. omandatud ühiskonnas elamisega: saavutus-, tunnustus-, omamis-, loomis-, iseseisvus-, turvalisuse- ja naudinguvajadus. Sihtrühma vajadused turundaja jaoks: 1. utilitaarsed vajadused tarbija toetub toote objektiivsetele omadustele (kütusekulu, toiduaine rasvasisaldus); 2
Kuulan klienti, selgitan välja tema vajadused; Olen profesionaalne ja kursis oma tööd puudutava informatsiooniga, et oskaksin klienti vajadusel nõustada; Püüan leida ja pakkuda probleemidele lahendusi; 2 Pean klienti meeles. Klient tahab tunda end tähtsana; Iga klient on ettevõttele oluline. Kohtlen kõiki kliente võrdsetena; Arvestan, et iga klient on erinev, nii ka nende ootused ja vajadused. Olen valmis erinevateks olukordadeks; Kliendi juuresolekul ei tegele kõrvaliste asjadega. Keskendun kliendi vajaduste rahuldamisele ja talle sobiva lahenduse leidmisele; Jälgin, et minu kehakeel oleks korrektne; Jään igas olukorras rahulikuks ja viisakaks; Olen abivalmis ja sõbralik; Vajadusel vabandan kliendi ees; Tänan igat klienti. 3 KASUTATUD KIRJANDUS Espak Eesti ehitusmaterjalikaupluste kett. (2018)
Juhtimise kontrolltöö kordamisküsimused 1. Organisatsiooni olemus, koostisosad ja eesmärgid Inimeste rühm, mis töötab ühiste eesmärkide nimel. Sotsiaalsed süsteemid Sotsiaalse süsteemina käsitlemine tähendab seda, et organisatsioonides toimuv tegevus allub psühholoogia ja sotsioloogia seaduspärasustele. Inimestel on psühholoogilised vajadused, sotsiaalsed rollid ja staatus. Nende käitumist mõjutavad nii nende sisemised vajadused kui ka rühm, kuhu nad kuuluvad. Vastastikune huvi Vastastikune huvi tähendab seda, et organisatsioon vajab inimesi ja inimesed organisatsiooni. Inimesed näevad organisatsioonis oma eesmärkide saavutamise vahendit, organisatsioon vajab aga inimesi oma eesmärkide saavutamiseks. Vastastikuse huvi tulemuseks on mõlemapoolne kasu. Organisatsioon on edukam, kuna tegutsetakse efektiivsemalt. Paraneb toodangu kvaliteet, teeninduskultuur, vähenevad kulud
...................... 12 2.2.1 Pädevusalade nimekiri ...............................................................................12 2.2.2 Juhataja pädevusala spetsifikatsioon......................................................... 13 1.1.1.1Pädevusala eesmärgid..........................................................................13 1.1.1.2Pädevusala vastutused (business use case-id)....................................13 1.1.1.3Pädevusala vajadused (business use case-id).....................................14 1.1.1.4Pädevusalasisesed protsessid (business use case-id).........................14 1.1.1.5Pädevusala objektid (business klassid)................................................ 14 1.1.1.6Pädevusala sündmused........................................................................14 1.1.1.7Pädevusalaga seotud subjektid (business actorid)...............................15 1.1.1
Aga see võib olla ka nn ametikohasisene areng. Karjääriplaneerimine laiemas mõttes on kestev protsess, mis on suunatud enese ettevalmistamisele elukutse valikuks, tööleminekuks või muutuste tegemiseks oma elus üldse, arvestades erinevaid rolle. Karjäär võib olla ka liikumine suurema isikliku vabaduse suunas-eraettevõtlus, osaajaga töö, kaugtöö, töö vabakutselisena. Karjääri edukuse määravad: 1) Eneseteadlikkus tean, mis on minu võimalused ja vajadused ja mida ma elult tahan 2) Läbimõeldud karjääriplaan-analüüs, eesmärgid, tegevusplaan 3) Pühendumine oma karjäärieesmärkide saavutamisele. Objektiivne karjäär on tööalane liikumine ühelt ametikohalt teisele ka sellega kaasneb kohustuste, vastutuse ja staatuse muutumine Subjektiivne karjäär on inimese teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine ühel ametikohal või läbi erinevate rollide.
Toomisressursse on 3 liiki LOODUSRESSURSID - looduskeskkond: muld, kivimid, puit, vesi INIMRESSURSID ehk tööjõud inimesed oma vaimse ja füüsiliste pingutustega KAPITAL hooned, tööriistad, masinad Majandusteadlased nimetavad loodusvarasid, tööjõudu, kapitali ja ettevõtlikkust tootmisteguriteks. MASLOW ` VAJADUSTE HIERARHIA ENESEVÄLJENDUSVAJADUS ESTEETILISED VAJADUSED Sümmeetria, kord, ilu ... KOGNITIIVSED VAJADUSED Teadmised , arusaamine uuendused .... ENESEST LUGUPIDAMISE VAJADUS Kompetentsus, heakskiit, tunnustus .... KUULUVUS-JA ARMASTUSVAJADUS Kiindumus, omaksvõtt, kuuluvus .... TURVALISUSVAJADUS
Puhastamata reovesi avalikes veekogudes Mina ja tarbimine ● Milline on hea elu? See sõltub inimese vajadustest. ● Majandusteadlased väidavad, et just vajaduste rahuldamiseks on vaja tarbida. ● Vajadus on puudusetunne, mida inimene saab rahuldada hüviste tarbimisega. A.Maslow ● Ameerika psühholoog, kelle üheks tuntumaks ideeks on vajaduste kirjeldamine astmelises ehk hierarhilises struktuuris. ● Maslow' järgi muutuvad kõrgemad vajadused oluliseks alles siis, kui madalamad on rahuldatud. Vajaduste hierarhia Eneseteostuse vajadus Tunnustuse vajadus Sotsiaalsed vajadused Turvalisuse vajadus
5.Heaoluühiskonna tunnused ja mudelid Tunnused- a) ressursside ülekandumine b) Mudelid - a) sotsiaaldemokraatlik - kõik saavad kõiki hüvesid ühesuuruselt b) konservatiivne - arvestatakse inimese toimetulekut, tema oma osalust ja töö panust c) liberaalne - riik ei näe oma ül heaolu teenuste osutamises. maksud on madalad või olematud 6.Demokraatia olemus, nüüdisdemokraatia 7.Mis on jätkusuutlikus on areng mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasugused vajadused. 8.Jätkusuutlik hea / efektiivne valitsemine võim peab olema legitiivne e seaduslik, näitab kui edukalt suudab võim rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide vajadusi. 9. polüarhia - on demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. ühishüved - kaubad ja teenused mida tarbitakse tasuta leibkond - majapidamisüksus, kellel on üks eelarve ja kes tarbivad koos (perekond)
mingisugust asja osta. Ostja samastab ennast selle inimesega. Näiteks: Säästumarketi reklaam, kuidas seal kõik odavam on ning tavaline inimene käib tänaval ja kommenteerib teiste asju, et Säästumarketist oleks saanud palju soodsamalt. REKLAAMIAPELLSATSIOON- Reklaamiapellatsioonid: Visuaalelement mis tekib kõigi teiste elementide koosmõju tulemusena ning peitub reklaamielementide psühhologilises suunitluses ja sisus. Apellatsioonide varjandid: Biologilised vajadused: Isu-, maitse-, tervise-, hirmu-, ohutuse-, seksapiili-, puhkuseappellatsioon Sotsiaalsetele vajadused: huumori-, kindlustatuse-, puhkuse-, armastuse-, saavutuste-, isikliku heaolu appellatsioon Mõnutunne: Kodumugavuse-, puhkuseveetmise mõnude, meelelahutuse, vaba aja, raske töö vältimise apellatsioon Praktilised eelised: Apellatsioon toote või teenuse kasutamisökonoomiale, ostuökonoomiale, "lollikindlusele" , valikuvõimalustele, lihtsusele, sellega seostuvale koostöövõimalusele,
Ühiskond Jätkusuutlikkus- Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid. Riik- Poliitiline moodustis. Ühiskond- Sotsiaalne kooslus. Pluralistlik- Mitmekesine ühiskond. Demokraafilised tunnused: sugu, vanus, rahvus, perekonnaseis, elukoht (nt maa, linn). Sotsiaalsed tunnused: haridustase (alg-, kesk- või kõrgharidus), ametigrupp (nt oskustööline, tööline, ametnik, spetsialist, juht jne), klass (alam-, kesk- või kõrgklass), hõvestaatus (töötu, pensionär, õpilane, töötav inimene).
Restoran XX kuuleb! Kuidas saan aidata?" · Räägi selgelt, arusaadavalt, sõbralikult. · Ole abivalmis. · Anna õiget infot. KLENDITEENINDUS II KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on teenindusühiskond ja uus ärimaastik? 2. Mis on teeninduskultuur? 3. Mis on külalislahkus? 4. Mis on teeninduskvaliteet? 5. Millest koosneb kvaliteet? 6. Miks on vaja teenindusstandardeid? KLIENTIDE VAJADUSED JA OOTUSED, KLIENTIDE RÜHMITAMINE · Vajadused määravad mingil moel selle, mida klient tahab. Kliendil on aga kindlad soovid selle osas, kuidas ta tahab vajalikku teenust saada. · Ootusi kujundavad ka välised tegurid: tuttavate kogemus, turismifirma maine, reklaamid jne. Kõikidel klientidel on järgmised vajadused ja ootused: Vajadus olla teretulnud Vajadus saada teenust/kaupa õigeaegselt Vajadus tunda end mugavalt
vajaduste rahuldamine. Vajaduste vähendamise meetmed motivatsiooniks eeldavad, seda et kui inimestel puuduvad elementaarsed bioloogilised vahendid nagu näiteks vesi, vajadus saada seda nõutut (antud juhul vesi) on toodetud. Selle keerulisuse mõistmiseks, on vaja eelkõige selgeks teha, mis on vajadus. Vajadus on motiveeritud pinge või erutus, mis paneb inimest käituma vastavalt et rahuldada vajadus. Inimene omab kahte tüüpi vajadusi, milleks on PÕHIVAJADUSED ehk bioloogilised vajadused (nälg, janu, magamatus ja seks) ja TEISEJÄRGULISED VAJADUSED ehk esile toodud kogemuste või õpitu alusel (akadeemiline- või karjääri vajadus). Käitumine meie põhivajaduste rahuldamiseks on tingitud Homöstoosist, mida võib piltlikult ettekujutada, kui termomeetrit mis hoiab keha temperatuuri optimaalsel tasandil, kui temperatuur kasvab (higistamine, veresooned laienevad) või langeb (külmavärinad, veresooned ahenevad) reageerib keha vastavalt, et
hierarhiast ja varastest motivatsiooniteooriatest. ja selle teooriad 1. MOTIVATSIOON Mis on motivatsioon? Motivatsioon on psühholoogiline protsess, mis annab inimese käitumisele energia ja suuna. Samuti on motivatsioon inimese enda poolt suunatav ja kontrollitav. Motivatsioon hõlmab erinevat tüüpi motiive, nagu hoiakud, tarbed, veendumused, väärtused, tunded ja huvid. Motiive tekitavad vajadused ehk organismi toimimise seisukohalt mingisuguse olulise ressursi puudujäägid. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. VAJADUS ------------------> MOTIIV ------------------> TEGEVUS 1.1 Motivatsioonide ja motiivide liigitamine Motivatsioon jaguneb nii sisemiseks kui ka väliseks. Sisemine motivatsioon on vastus vajadustele, mis meie sees on: uudishimu, kompetentsuse ja isikliku kasvu vajadus ja vajadus mõista
Teguritulud: intress (tasu raha kasutamise eest), rent (tasu vara kasutamise eest), palk (tööjõu hind, tasu tööjõu kasutamise eest), kasum (tasu riski eest), honorar (vabakutselised saavad) Majandussüsteem Koosneb: 1) KÄITUMISEST (mis on kellelgi olemas, mida hindab ehk väärtustab). Oleneb: majanduslik valik ehk otsustus (milliseid vajadusi mil määral rahuldada) 2) OLEMASOLEVATEST RESSURSSIDEST Tulud tulevad riigilõivudest, maksudest Meie ühiskonnas domneerivad vajadused: kinnisvara, suured majad, rahuldati omandivajadust. Majandussüsteem on mehhanism, mis ühendab kõiki tootmis-tegureid (ressursse) ning arusaamu majandamise põhimõtetest. Majandussüsteemi tüübi määrab poliitiline otsus (nt taasiseseisvumisel otsustati käsumajanduselt minne üle turumajandusele) Majandussubjektiks võin olla indiviid, ettevõte (firma) või riik. Riigi kui majandussubjekti valik onpoliitilinr otsus (milliseid sotsiaalseid vajadusi rahuldada, mis jätta indiviidi enda
2.Turunduse olemus ja definitsioonid. Vajaduse ja soovi mõiste. Turunduse definitsioonid: 1)Turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine 2)Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst 3)Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi Vajadused on inimese sisemised tungid millegi järele. Soovid on vajaduste kohandatud väljendused. 1.Mis vahe on turunduskontseptsioonil ja turundustegevusel? 2.Milles avaldub tootmiskontseptsioon ja millises majandussituatsioonis saab seda rakendada? 3.Milles avaldub tootekontseptsioon ja millises majandussituatsioonis saab seda rakendada? 4.Milles avaldub müügikontseptsioon ja millises majandussituatsioonis saab seda rakendada?. 5
Selle laenu saab taotleda iga täisealine Eesti Vabariigi kodanik või Eesti Vabariigis alalise või tähtajalise elamisloa alusel viibiv isik. Maksimaalne summa, mis on võimalik võtta on 150 000 krooni ja tagasimakseperiood on 6-60 kuud. Intessimäär sõltub iga kliendi tagasi- maksevõimest, kohustustest ja laenusummast. Nii et seda laenu võib võtta ka näiteks enese täiendamiseks, puhkuseks jne. Aga see laen on vaid väikesteks asjadeks, kui on suuremad vajadused siis tuleks võtta suurem laen. Targem on laenu võtta näiteks maja ostmiseks/ehitamiseks, kuna maja ja maa väärtus aina tõuseb. Kui on vaja näiteks autot osta siis ei tasu seda teha laenuga pigem liisinguga, kuna auto väärtus langeb ja tulevad uued, paremad, keskkonna säästlikumad autod. Liisingu ja laenu vahe on see, et suurt laenu võetakse peamiselt pangast ja makstakse pangale tagasi teatud aja jooksul, mis
suurusest, tegevusvaldkonnast, kasvamise kiirusest, infotehnoloogilisest sisseseadest, rahalistest võimalustest, erinõudmistest jms. Lisaks pakuvad nad mitmete raamatupidamisprogrammide puhul ka vastavat koolitust programmiga töötamiseks. Tihti uuritakse uut tarkvara soetama hakates internetist ja küsitakse tuttavatelt, millist tarkvara nad kasutada soovitavad. Rääkima peaks mitmete kasutajatega, sest ühe inimese arvamus ei pruugi olla objektiivne – tema kogemused, oskused ning firma vajadused võivad olla täiesti erinevad.Kasutajakogemusi peakski küsima sarnase tegevusala ja suurusega ettevõttelt ja kui ise kedagi ei tunne, saab nende kasutajate kontakte küsida tarkvara pakkujalt. Tarkvara võib olla suurepärane ja teie jaoks kõigi võimalustega, aga kui juurutus ja klienditugi on pärast tarkvara soetust nõrk, siis tekitab tarkvara kasutuselevõtt ja hilisem töö sellega palju peavalu ja tarbetut ajakulu. Kõige paremini saab seda aga teada tarkvara
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
