MAJANDUS MAJA NDUS POLIIT IKA RAKENDUSLIK MAJANDUSTEADUS MAJANDUSTEOORIA Uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist. Majandusteooria alla kuulub mikroökonoomika ja makroökonoomika.Nende alusel tekivad suunad nt: neoklassikalik, keinsistlik ja monetaristlik. · Mikroökonoomika- kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandusobjekte. · Makroökonoomika- kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid. 1. neoklassikalises makroökonoomikas on selleks kapitaliturg ja intressimäär; 2. keinist...
faktorid koostoimes kujundavad lõpuni ette ennustamatu tulemi ... Sisemised põhjused- · tähelepanu /taju selektiivsus (mh tähelepanu temaatika) · valikuline moonutus (mh hoiakute ja emotsioonide temaatika) · valikuline meeldejätmine (mh mälu, õppimise temaatika) Teade olgu atraktiivne, selge, üheselt mõistetav ja korduv. VAJADUSED MOTIVATSIOON üldisem asjaolude kogum, mis inimest tegutsema paneb ning tegutsemas hoiab. MOTIIV on üks kindel asjaolu, mis inimest tegutsema paneb. Motiive tekitavad vajadused. VAJADUS keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise puudujääk. · Vajadus sisemine jõud, mis organiseerib taju, intellekti, tahet, tegevust ning muudab inimese ebasoovitavaid seisundeid soovitavate suunas. · On organismi ja keskkonna vaheline tasakaalutus, mis loob tegevuseks
Eksamiküsimused kaugõppele: Mikro ja makroökonomika 2010 sügis: 1. Mis on mikro ja makroökonoomika põhiline uurimisobjekt/-küsimus? Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks./ Kuidas rahuldada inimkonna aina kasvavad vajadused meie piiratud ressurssidega. 2. Mis on mikroökonoomika? Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. 3. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. 4. Joonista tootmisvõimaluste kõver ja too selgitused.
Maslow teooria 1. Füsioloogilised vajadused. Kuna Jacob Arnold kasvas üles vaesevõitu maaperes, kus kehtis range kord võisid jääda tema füsioloogilised vajadused rahuldamata. See peegeldub ka sellest, et hariduse omandamise ajal pidi ta palju pingutama ja tööd tegema, et katta ise oma kulutusi ja siis võisid tal kõige lihtsamad füsioloogilised vajadused jääda rahuldamata, nt uni, söömine ja eluase. Praegu ta töötab sisekujundusfrma insenerina, sellest võib järeldada, et hetkel on tema füsioloogilised vajadused rahuldatud. 2. Turvalisuse vajadused. Täidetud, sest tal on olemas kindel töökoht ja ülemus on tema võimekuses kindel ja tahab teda motiveerida. 3. Sotsiaalsed vajadused. Täidetud, kuna ta kuulub toetavasse kollektiivi, ta julgeb pöörduda kollektiivi poole, et neilt nõu küsida ja lasta neil otsustada. 4
eesmärgid puuduvad. 2. Inimene, kes püstitab endale kõrgemad eesmärgid kui teine, saavutab rohkem kui see, kes piirdus madalamate eesmärkidega. 3. Mõistlikus saavutamisulatuses olevad järjest kaugemad ja kõrgemad vahe-eesmärgid aitavad väga tugevasti kaasa lõppeesmärkide poole püüdlemisel. Ühe populaarse motivatsioonihüpoteesi autori Abraham Maslow´ (1908-1970) järgi on inimese vajadused üksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese püüdluste tipuks on eneseteostus. Eneseteostuse all pidas Maslow silmas inimese suutlikkust saavutada kõik see, milleks tal jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi, ning seejuures ka saavutatust rahuldust tunda. Motivatsiooni kõrgema astmeni jõudmiseks peavad madalama astme vajadused olema rahuldatud. Füsioloogilised vajadused turvalisusevajadused kuuluvuse ja armastuse vajadused
teevad majanduslikke valikuid nappide ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu ja kasumit. See käsitleb ettevõtete käitumist turu keskkonnas, tegeldes nii nõudluse kui pakkumisega; makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, et jõuda parimate majanduspoliitiliste otsusteni ja, et kavandada ühiskonna arengusuundi; Abraham Maslow’ väitel kasvavad inimese vajadused progresseeruvalt: kui madalama taseme vajadused on rahuldatud, püüavad inimesed saavutada järgmise astme vajaduste täitumist. Mida lähemale inimene jõuab mingi teatud vajaduse rahuldamisele, seda tähtsamaks muutub sellest kõrgemal seisev vajadus. Rahuldatud vajadus ei ole enam stiimul. [Mägi, J.] Motiveerimaks kedagi, tuleb mõista, millisel tasandil ta asub (joonis) 1. Füsioloogilised vajadused: söömine, joomine, eluase, seksuaalne rahulolu ja teised füsioloogilised vajadused 2
Makroökönoomika uurib majandust kui tervikut. Sisendid --> TOOTMINE --> Teenused,kaubad --> Hüvised Otsesed maksud : tulumaks, sots.maks Kaudsed maksud : käibemaks Majanduse põhiküsimuse Mida toota ? Kuidas toota ? Kellele toota ? MAJANDUSSÜSTEEMID : 1. Turumajandus 2. Käsu e. Plaanimajandus 3. Tavamajandus 4. Segamajandus Cetenis paribus muudel võrdsetel tingimustel Maslow' vajaduste hierarhia Füsioloogilised vajadused -->Turvalisuse vajadus --> Sotsiaalsed vajadused -->Isiksuse vajadused --> Eneseteostuse vajadused.
ei kaoks tahe selle nimel vaeva näha! Olgu selleks siis õppimine või midagi muud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level motiivid Motiivid jagunevad üldiselt kolmeks: 1) Füsioloogilised vajadused 2) Psühholoogilised vajadused 3) Sotsiaalsed vajadused Enamasti mõjutavad inimest siiski mitu vajadust või motiivi korraga ning peamist tegutsemapanevat jõudu on raske kindlaks teha. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Motivatsiooniteooria
juhid püüdlikud. Kolm motivatsiooni olulist aspekti: 1. töötajatel peab olema motivatsioon teha tööd vastuvõetaval tasemel; 2. juhid peavad ise olema motiveeritud oma tööd hästi tegema; 3. tuleb jõuda selleni, et juhid ja mitte juhid oleksid motiveeritud organisatsiooniga ühinemisest ning ei tahaks ära minna. Inimesele on loomupärane püüd hästi töötada ja saada rahuldust tehtud töö tulemustest. Inimese töö aktiivsuse allikaks on vajadused. Viimased võivad olla rahuldatud või rahuldamata. Rahuldamata vajadus muutub olu-korras, kus teda on võimalik rahuldada, tegutsemise motiiviks. Motiiv ei ole tegemise põhjus, vaid see konkreetne mõjur, mis ajendab inimest oma vajadust rahuldama. Tavaliselt ei kujunda inimese tegevust mitte üks, vaid mitu motiivi. Motiivid võivad olla teadvustatud, kuid sageli on nad teadvustamata. Inimene ei tea isegi, miks ta niimoodi toimib. Kui mingi vajadus on
nad ei taipa ! ( Demokritos V saj. E.m.a. ) -Liikumine võib asendada mistahes rohtu, kuid kogu maailma rohud kokku ei asenda liikumist ! (Tissot XVIII saj.) - Kergem on tervist hoida, kui seda hiljem parandada ! - Terves kehas- terve vaim! Vana-Rooma Decimus J.Juvenalis INIMESE PÕHIVAJADUSED VAJADUSED on need, mis tõukavad meid tegutsema... Vajaduste püramiid: 1. Füsioloogilised e.kehalised vajadused 2. Turvalisusvajadus 3. Armastus-ja ühtekuuluvusvajadus 4. Tunnustusvajadus 5. Eneseteostusvajadus 1. Kehalised vajadused on esmased, elamiseks kõige tähtsamad vajadused (söömine, joomine, liikumine, magamine) KÕIK MEIE VAJADUSED ON SEOTUD INIMESTE OMAVAHELISE SUHTLEMISEGA. 2. Sotsiaalsed vajadused ongi kaitstuse e.turvalisuse vaj., armastusvaj., ühtekuuluvus ( kuskile gruppi kuulumine) vaj., tunnustusvaj., eneseteostusvaj. a) Turvalisusvaj.tähend
TERVISLIK TOITUMINE Tervislik toitumine on selline söömisviis, mis katab antud organismi vajadused. Vajadused võivad olla erinevad, sõltudes näiteks vanusest, soost. Suuresti sõltuvad organismi vajadused sellest, kui palju organism ära kulutab, kontoritöötaja vajadused on teistsugused kui füüsilise töö tegijal. Põhiline on see, et inimene peab saama nii palju energiat, kui ta ära kulutab. Mida ja kuidas süüa? Toituma peab mitmekülgselt ja sageli, 45 korda päevas. Pikad söögipausid ja pidev näksimine on kahjulikud. Kui organism saab toitu harva, siis ta lülitub ümber kokkuhoiurezhiimile ja püüab toidust võimalikult palju säilitada. Ja kui süüakse harva, siis süüakse koguseliselt palju ja valimatult. Näksimine koormab seedetrakti
Motivatsioonifaktorid, mille olemasolu võib tekitada rahulolu: saavutusvajaduste rahuldamine, vastutus töös, enesearengut võimaldav töö, huvipakkuv töö, tunnustus. Herzberg uskus, et kõrvaldades rahulolematuse põhjustajad tegurid, ei saavutata veel tingimata rahulolu (motivatsiooni). Motivatsiooni faktorite abil saab tõsta rahulolu, hügieeni faktorite abil saab leevendada rahulolematust. 10. Vajaduste hierarhia (Maslow, Aderfeld) Abraham Maslow' väitel kasvavad inimese vajadused progresseeruvalt: kui madalama taseme vajadused on rahuldatud, püüavad inimesed saavutada järgmise astme vajaduste täitumist. Mida lähemale inimene jõuab mingi teatud vajaduse rahuldamisele, seda tähtsamaks muutub sellest kõrgemal seisev vajadus. Rahuldatud vajadus ei ole enam stiimul. Motiveerimaks kedagi, tuleb mõista, millisel tasandil ta asub (joonis) 1. Füsioloogilised vajadused: söömine, joomine, eluase, seksuaalne rahulolu ja teised füsioloogilised vajadused 2
Edu = võimed + võimalused + motivatsioon. Kui kõik kolm komponenti on piisavad, siis on edu töös ja õppimises garanteeritud. Motivatsioon paneb sind tegutsema ja hoiab tegutsemas. Motivatsioon on tehatahtmine, mis inimeste sees tekib (või ei teki) ning mida peab pidevalt taaslooma. Motivatsioon on asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks. Motiive tekitavad vajadused keha või psüühika toimimise seisukohalt oluliste ressursside puudus. Vajadused ongi eeltingimuseks, et tekiks vajaduse rahuldamise püüdlus ehk eesmärk, mille saavutamise nimel inimene sihipäraselt tegutseb. Motiivide liigitus: Füsioloogilised motiivid tulenevad organismi kehalistest vajadustest ning ilma neid rahuldamata võib inimene hukkuda ( uni, veti, toit, hapnik, tegevus, puhkus).
laialdast kasutust mitte ainult psühholoogias, vaid avaldanud suurt mõju ka tänapäeva hariduse, kultuuri, juhtimisteaduse, sotsioloogia ja tervishoiu arengule. Psühholoogiliselt ei ole sellist asja nagu takistus olemas; on ainult takistus konkreetse inimese jaoks, kes üritab midagi soovitavat kätte saada. Ameerika psühholoog, Abraham Maslow, mõtles välja lihtsa teooria, mille kohaselt inimese põhivajadused moodustavad hierarhia. Maslow arvas, et indiviidi vajadused alluvad kindlale loogikale. Väärarusaam: isekuse ja isetuse terav eristamine. Kas tõe nimel eluga riskijad on vähem isekad kui toidu nimel eluga riskijad? Miks inimesed üleüldse on motiveeritud midagi teha? Nad teevad, sest nad on näljased, nad on janused, neil on vaja kohta, kus magada. Niipea, kui inimesel on piisavalt süüa ja juua, niipea, kui on koht kus magada, kerkivad inimese südamesse teised vajadused.
· Individuaalne fenomenn · Tahtel põhinev, kavatsuslik · Mitmetahuline Jaguneb sisemiseks ja välimiseks motivatsiooniks. 3. Nimetage vähemalt kolm rahuloluteooriat. 4. Nimetage vähemalt kaks protsessiteooriat. 5. Kes oli Abraham Maslow? Abraham Maslow oli ameerika psühholoog, kes lõi inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni. Seda kujutatakse püramiidina. 6. Joonistage Maslow püramiid ja kirjeldage seda (pikk küsimus). Maslow väitel kasvavad inimese vajadused progresseeruvalt. Kui madalamate tasandite nõudmised on täidetud, saab tegeleda kõrgemate tasandite vajadustega. 1. Füsioloogilised vajadused: söömine, joomine, eluase, seksuaalne rahulolu ja teised füsioloogilised vajadused 2. Turvalisuse vajadused: füüsiline ja emotsionaalne kaitstus, samuti kindlustunne nende kestvuse suhtes 3. Sotsiaalsed vajadused: kiindumus, kuulumine kollektiivi, ühtekuuluvustunne ja sõprus 4
Motivatsiooniteooriate mõistmine, tundmine ning nende kohandamine aitab luua motiveerivat atmosfääri, mille tulemusena saavutatakse kõrge produktiivsus ja rohkem kasumit. Töösoorituste mõistmiseks ja täiustamiseks on arendatud erinevaid motivatsiooniteooriaid. - Maslow' vajadustehierarhia: teooria on üks enim kasutatuid motivatsiooniteooriaid. Selle motivatsiooni-teooria järgi on inimese vajadused üksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese püüdluste tipuks on eneseteostus. 2 Tasemed alustades kõige kõrgemast: 1) eneseteostusevajadused (oma võimete realiseerimine); 2) esteetilised ja kognitiivsed vajadused (sümmeetria, kord ja ilu; aru saada, uurida); 3) vajadus hinnangu järele (saavutada, olla kompetentne, leida heakskiitu);
SEMINAR: LÕPPTARBIJA OSTUKÄITUMINE 1. MÕISTED. Turunduse mõjurid on tarbijate Psühholoogilised mõjurid ja ostukäitumist muutvad tegurid vajadused ning motiivid Keskkonna mõjurid- kultuur, Tarbija ostuprotsess - Tarbija sotsiaalne klass, grupi mõjud ja ostuotsustusprotsess algab enne perekonna mõjud otsuse langetamist ja jätkub pärast ostu sooritamist. Individuaalsed mõjurid on ressursid ja vajadused Tarbija rahulolu kujuneb peamiselt ootuste ja tegelikkuse
See näitab, et inimene ei saa emotsioone teistel õppida ja omandada, vaid aju või keha tekitavad inimeses emotsioone. MOTIVATSIOON 1. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. Vajadus on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. Motivatsioon tekib vajaduse esinemisel. Mashlow' motivatsoonihierarhia: · Füsioloogilised vajadused · Turvalisusevajadus · Kuuluvuse ja armastusevajadus · Tunnetuslikud vajadused · Esteetilised vajadused · ENESETEOSTUSVAJADUS suutlikkus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi, ning seejuures ka rahuldatust tunda 2. Homoöstaas ehk organismi sisemine tasakaal kehas biokeemiliste ja füsioloogiliste funktsioonide suhteliselt kitsas toimimise vahemik. Enamus bioloogilisi vajadusi
Mõjustamine – protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine Teiste indiviidide poolt esile kutsutud muutused käitumises jne (vt eelmine definitsioon) Mõjustamine annab võimaluse kontrollida, suunata teisi ja iseenda elu (luuakse sobiv keskkond) Inimene - sotsiaalne loom -> Valmisolek ja kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud – psühholoogilised vajadused (teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus); Sotsialiseerimise käigus kujunenud õpitud seosed nähtuste vahel (kõrge hind, järelikult hea) - automaatsed vastused stiimulitele Käitumine (avalik, nähtav) ei ole alati kooskõlas hoiakutega Asch’i katse Milgrami katse Vajadused ja motivatsioon Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus motivatsioon kui pingeseisund eesmärgi suunas liikumine
1. MOTIVATSIOON Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Kui inimene tunneb vajadust, mis on rahuldamata, hakkab ta otsima võimalusi, et seda rahuldada (2: 126). Motivatsioon on ka üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Taolisi asjaolusid nimetatakse motiivideks. Need on teo sooritamise otsesed põhjused. Motiive tekitavad vajadused ehk organismi toimimise seisukohalt mingisuguse olulise ressursi puudujäägid (5). Motiivid on taustatingimused, mis võivad kutsuda esile energia suunamise konkreetsel moel (1: 62). Psühholoogias on motivatsiooniga seotud küsimusi lahendatud palju ning välja töötatud on ka mitmeid motivatsiooniteooriaid nagu näiteks: aktivatsioon, inimvajaduste hierarhia ning kognitiivne lähenemine. 5 2
Seetõttu peavad juhid töörahulolu hindamisel arvestama ka selle varjatud osadega. Hoiakute kujunemine võtab kaua aega, seetõttu ilmneb ka töörahulolu vastavalt sellele, kuidas alluv saab informatsiooni oma töö kohta. Töörahulolu tekib palju aeglasemalt, kui kaob või muutub rahulolematuseks. Seetõttu ei piisa kõrge töörahulolu saavutamiseks ainult vajalike tingimuste loomisest, vaid tuleb hoolitseda ka nende edasise püsimise eest. Töötajate vajadused võivad ootamatult muutuda. Kui juht jätab töörahulolu unarusse, võib see muutuda väga kiiresti rahulolematuseks. Seetõttu peavad töötajate hoiakud olema pidevalt juhtide tähelepanu all. Juht peab pidevalt püüdma vastust leida järgmistele küsimustele: Kas on võimalik midagi parandada? Missugused alluvad on pidevalt kõige rahulolematumad? Miks? Missuguseid hoiakuid peale töörahulolu peaks veel uurima?
külastajad, välisriikide laeva- ja lennumeeskondade liikmed), kes viibivad riigis alla 24 tunni. Turistid on ööbimise ehk majutusega turimistatistikas kajastuvad külastajad, kes viibivad riigis vähemalt 24 tundi, sh välismaalased, oma riigi välismaal reisivad kodanikud, välisriikide laeva- või lennumeeskondade liikmed, jne. 2. Millised on turistide peamised reisimotiivid, ootused, vajadused, soovid? Tooge näiteid järgmiste külastajarühmade soovide kohta: hotellis toimuvast seminarist osavõtjad; mugavus, konverentsisaal, kohvipausid, suupisted, öömaja, vabaaja programm: liikumisega seotud tegevused, kuurorthotellis viibivad väikelastega perekonnad; veepark, lastehoiu teenus, koolireisidest osavõtjad; noorte hostelid, söögivõimalus suurlinnas nädalavahetust veetvad paarid. Romantilised paketid, gurmee õhtud, ekskursioonid, muuseumid, galeriid (erinevad)
.) Anarhia valitsemise ja juhtimise puudumine riigis. (Tähendab üksikisiku piiramatut vabdust) Anarhism ühiskond ilma riigita Ühiskonna liikmed Kaks võimalust, kuidas inimesi jagada. A) bioloogilised e. kaasasündinud tunnused B) Sotsiaalsed e. omandatatavad tunnused. Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, usuline kuuluvus, rahvus .. Sotisaalsed erinevused: haridus, majanduslikolukord, elukoht .. Eneseteostuse vajadused Tunnustuse vajadused Armastus ja kuuluvuse vajadused Turvalisuse vajadused Füsioloogilised vajadused Väärtushinnangud inimeste suureks eristajaks. Sotsiaalne kihistumine inimesed on küll sündides võrdsed, kuid edaspidi nad enam ei ole. Ühiskonnamudelid Infoühiskond Peale II MS võtsid elektro ja arvutitehnika üle inimestelt seadmete juhtimise. See tõi kaasa : tööviljakuse kasvu
TARBIJA MAJANDUSES. 1. TARBIJA VAJADUSED/KASULIKKUS 2. TARBIJA TURUALLIKAD 3. TARBIJA OTSUKÄITUMINE 4. TARBIJA KUI SÄÄSTJA 5. TARBIJA JA REKLAAM 6. TARBIJAKAITSE 7. TARBIJA JA KREDIIT. TARBIJA VAJADUSED. Vajaduse all mõistetakse inimese puudusetunne, mida rahuldatakse tarbimisega. Tarbimine ongi vajaduste rahuldamine. Maslow tõi välja tarbijate hierarhilise struktuuri. Selle järgi saavad kõrgemad vajadused realiseeruda alles siis, kui madalamad on rahuldatud. 1. Füsioloogilised vajadused tulevad inimese bioloogilise isendi loomusest vajab toitu, sooja jne. 2. Turvalisuse vajadus inimene vajab kaitset nii sotsiaalse või füüsilise vägivalla eest. 3. Sotsiaalsed vajadused tulenevad inimese kooselust. Meil on vajadus suhelda jne. mitmed majanduslikud teenused orienteeruvad inimese sotsiaalsete vajaduste rahuldamisele
Personalijuhtimine Külli Viks MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU Ainetöö Juhendaja: Anita Agabus Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 1.MOTIVATSOONIST ÜLDISELT........................................................................................... 4 1.1. Motiivid ja vajadused........................................................................................................4 1.2. Motivatsioon.....................................................................................................................6 2.HEZBERGI KAHE FAKTORI TEOORIA..............................................................................8 2.1. Motivatsioonifaktorid ...................................................................................................... 8 2.2
3) pinge sunnib inimest tegutsema. (ta hakkab otsima pinge vähendamise võimalusi. 4) eri võimaluste kaalumise tagajärjel koostab inimene konkreetse tegevuskava. (ta püüab probleemi praktiliselt lahendada) 5) praktilise tegevuse käigus rahuldatakse tunnetatud tarvidus. Kui tegevus on olnud edukas, väheneb pinge ja ollakse valmis uusi vajadusi rahuldama. Motivatsiooni käivitavaks teguriks on inimvajadused, mida võib jaotada: primaarsed ehk esmavajadused ja sekundaarsed vajadused. Primaarsed vajadused- inimese füsioloogilised vajadused joogi, toidu, õhu, magamise jne järgi. Sekundaarsed vajadused- on sotsiaalset ja psühholoogilist laadi, on ebamäärasemad ja mitte alati tunnetatavad. Paljud neist kujunevad välja inimese elu jooksul: lugupidamine, kohusetunne jne. Sekundaarsed vajadused on inimestel erinevad ja mõjutavad meie käitumist. ON OLEMAS JÄRGMISED MOTIVATSIOONI LIIGID 1) Sisemine motivatsioon- so. töö ise mis pakub huvi ja meeldib.
sisendiga eraldi, töötleb infot üheaegselt, difuusselt, tegeleb ruumiga, näomiimika, kehakeel, suhted, matemaatika, kohtade ja nägude äratundmine, intuitiivne, terviklik mõtlemine, kirg Kõrgem närvitalitlus on närviprotsesside liik, mis võimaldab elukogemusi rakendades kujundada uusi otstarbekaid käitumusvorme ning välismaailma sündmustega advekaatselt kohaneda. Psüühika on tegelikkuse tunnetamine, aju ja närvisüsteemi tulemus. 6. Vajadused ja motivatsiooniseisundid. Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadu paneb inimese liikuma, tegutsema, suhtlema. Orgaanilised vajadused on tarbed elutegevuse esmatingimuste järele (vesi,õhk, toit, puhkus) Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused on tarbed meelelise tunnetuse ja aktiivsuse järele. Sotsiaalsed vajadused on inimese kui ühiskondliku olendi arendamiseks ja inimliku kvaliteedi säilitamiseks vajalikud.
Motivatsiooniteooriate mistmine, tundmine ning nende kohandamine aitab luua motiveerivat atmosfri, mille tulemusena saavutatakse krge produktiivsus ja rohkem kasumit. Tsoorituste mistmiseks ja tiustamiseks on arendatud erinevaid motivatsiooniteooriaid. Maslow vajadustehierarhia on kige sagedamini kasutatud motivatsiooniteooria. See on ks tuntumaid sotsioloogiliste ja bioloogiliste vajaduste liigitusi. Selle teooria phjal vib jreldada, et inimeste vajadused on ksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese pdluste tipuks on eneseteostus. Maslow teooria kohaselt on inimvajaduste hierarhia jrgmine: 1. fsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; 2. turvalisusvajadus vajadus kaitstuse jrgi; 3. armastus- ja kuuluvusevajadus vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rhma ja tunda, et temast hoolitakse; 4. tunnustusvajadus vajadus teiste poolt vljendatava tunnustuse jrele; 5
TÖÖMOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU( Netitest) Mida tähendab idee, et vajadused on seotud töömotivatsiooniga inimeste sotsiaalse identiteedi kaudu? Vali üks vastus. a. Vajadused ei ole seotud tunnetusprotsessidega b. Viis, kuidas inimene end hetkel määratleb, mõjutab seda, millised vajadused aktiveeruvad ÕIGE c. Inimese identiteet on tähtsam kui vajadused d. Töösituatsioonis domineerib töömotivatsiooni mõjutajana personaalne minakä Motivatsiooni protsessiteooriad seletavad töötaja erinevaid motivatsioonitasemeid töötaja isiklike vajaduste rahuldatuse kaudu Vastus: Õige Vale - VALE Kuidas on Isiksuseomadused töömotivatsiooniga seotud? Milline järgmistest väidetest on õige? Vali üks vastus. a. Kõrge sotsiaalsus seostub suurema motiveeritusega töökontekstis b
Millised on võrdlusobjektid (kellega inimene end võrdleb), kui hindab, kas tema panuse ja tasude suhe töösituatsioonis on vastavuses teiste töötajate panuse-tasu suhtega? Vali üks vastus. a. Inimene võrdleb ennast teiste inimestega samas organisatsioonis b. Kõik vastusevariandid on õiged c. Inimene võtab arvesse enda varasemaid kogemusi selles organisatsioonis d. Inimene võtab arvesse enda varasemaid kogemusi teistes organisatisoonides Mida tähendab idee, et vajadused on seotud töömotivatsiooniga inimeste sotsiaalse identiteedi kaudu? Vali üks vastus. a. Inimese identiteet on tähtsam kui vajadused b. Vajadused ei ole seotud tunnetusprotsessidega c. Töösituatsioonis domineerib töömotivatsiooni mõjutajana personaalne minakäsitlus d. Viis, kuidas inimene end hetkel määratleb, mõjutab seda, millised vajadused aktiveeruvad Motivatsioon on seda tugevam, mida madalam (lihtsamini kättesaadav) on eesmärk ning mida
tunnetusprotsessidel. Rahuloluteooriad Vajadus on seisund, mille on esile kutsunud teatud tingimuste puudumine, mis kindlustaksid inimese bioloogilise, vaimse ja sotsiaalse olemasolu ning arengu, ja mis seetõttu ajendab teda tegutsema puudu oleva saavutamiseks. Abraham Maslow (1908-1970) vajaduste püramiid. Madalamal astmel asetsevate vajaduste rahuldamine eelneb püramiidi kõrgemal astmel asetsevate vajaduste aktualiseerimisele. Rahuldatud vajadus ei motiveeri. _ füsioloogilised vajadused vajalikud organismi talitluseks: uni, toit, vesi, hapnik, tegevus, puhkus, seks _ turvalisuse vajadused soov vältida füüsilist vägivalda, hirmu, tagada organiseeritus ja tasakaal, kindlus tuleviku suhtes, töökoha säilimine, hea töökeskkond _ sotsiaalsed vajadused soov kuuluda teiste hulka, suhelda ja olla armastatud; osalemine meeskonnatöös, ühisüritustel, ühine einestamine, suitsunurk _ tunnustusvajadus soov olla iseseisev tegevuses ja otsustamises, omada teatud
6)Personaalne intel. Jaguneb omakorda Interpersonaalseks(isikutevaheline)-tajumine ja mõistmine teisi inimesi ja oskus teistega suhtelda. Intrapersonaalne(isikusisene)-enda võimete, seesmiste seisundite, käitumise põhjuste tajumine ja eristamine. A. Binet koostas esimese testi. Inteligntsuskvoot e. IQ mõõdetakse intel. Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole.3 liiki vajadused.* Füsiolooloogilised vajadused, mille rahuldamata inimene elada ei saa, sureb.nt jook , õhk.*Psühholoogilised, primaarsed vajadused, nagu uudishimu, tunnustus ja suhtlemisvajadus. * Sotsiaalsed vajadused, mille inimene omandab tavaliselt koos kultuuriga.Optimaal seisund- kui inimene on motiveeritud ja piisavalt erutatud, mitte liiga motiveeritud ja ka mitte liiga rahulik.Vastandprotsessid. Need protsessid on seotud olukordadega, kus inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavatele vastupidistele tunnetele
d) kogu riigi tasandil e) kõikidel eelloetletutel tasanditel 6 2.2. Majandusteadus uurib majandustegevust ja selle korraldamist a) üksikindiviidi tasandil b) ettevõtte tasandil c) majandusharu tasandil d) kogu riigi tasandil e) kõikidel eelloetletutel tasanditel 7 2.3. Majandusteaduse põhiprobleemiks on: a) piiramatud ressursid ja piiratud vajadused b) piiratud ressursid ja piiramatud vajadused c) piiramatud ressursid ja piiramatud vajadused d) piiratud ressursid ja piiratud vajadused 8 2.3. Majandusteaduse põhiprobleemiks on: a) piiramatud ressursid ja piiratud vajadused b) piiratud ressursid ja piiramatud vajadused c) piiramatud ressursid ja piiramatud vajadused d) piiratud ressursid ja piiratud vajadused 9 2.4
John C. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi, mille puhul on tegu mittesõnalise intelligentsustestiga, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde. Testide ohuks on näiteks see, et neist on raske head tulemust saada inimestel, kelle lapsepõlvekogemus on olnud teiselaadne. Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Vajadused jagunevad kolmeks, füsioloogilised vajadused, mille rahuldamiseta inimene elada ei saa. Psühholoogilised vajadused, nagu uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. Sotsiaalsed vajadused, mille inimene omandab tavaliselt kultuuriga. Maslow püramiid 1) Füsioloogilised vajadused- Seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms. 2) Kaitstusvajadus- inimestel on tarvis turvalisust ja kindlust. 3) Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda et teised teda armastavad teda ja hoolivad temast.
ka • Daniel Starch (1883–1979) Edward Kellogg Strong, Jr. (1884 – 1963 -Peale Teist Maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamist teaduspõhist lähenemist: Sotsio-kognitiivne – toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele: Scott, Hovland, Festinger, Petty, Cacioppo, Berelson, Lasswell, Lazarsfeld, Parsons, Heider, MacGuire jt -Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine S. Freud’i, Jung’i töödele (instinktid, tungid, vajadused, sümbolid ...) ning Heath, Feldwick, Damasio (emotsioonid) -Alates 20.saj. 2. poolest-intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad, teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale, reklaami efektiivsuse mõõtmise tematika. -Kas klient maksab selle eest, et tarbija näeb ja teadlikult töötleb reklaami sisu ja mäletab seda v. selle eest, et tarbija tunneb ära kunagi nähtud reklaami...? Ehk 2 suunda reklaami efektiivsuse mõõtmisel, suunamisel, kavandamisel.
Reklaamipsühholoogia Lugemismaterjal: A. Maslow “Motivatsioon ja isiksus”. 1.peatükk Kogu materjali 17 väidet motivatsiooni kohta peavad olema igas motivatsiooniteoorias! Holistlik lähenemine. Indiviid on ühtne ja organiseeritud tervik. Motivatsiooniteoorias tähendab see, et motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult mingi tema osa ehk siis on olemas ainult selle indiviidi vajadused. Ei saa öelda, et “kõhu või suu vajadus”, kuna inimene on see, kes tahab toitu mitte selle inimese kõht. Sellest tulenevalt saab rahuldatud terve indiviid, mitte tema osa! Kuid kui pidada nälja ainult seedetrakti funktsiooniks siis on eksperimentaatorid eiranud tõsiasja, et kui inimene on näljane siis peale seedefunktsioonide muutuvad ka teised funktsioonid, nt aistingud (toidu lõhna tajutakse paremini kui muidu), mälu (meenutatakse
· Tunni ettevalmistamisel · Jõu kasutamine arvesatb sõnades ja tegudes on distsipliiniprobleemidega vale · Kindlad reeglid ja nende · Soodsa töökeskkonna täitmise järjekindlus, selle loomisel tuleb nõudmine järkjekindlalt tegutseda · Rõhusasetus probleemide ennetamisele Distsipliiniprobleemidega toimetulek Lapse vajadused ja nendega arvestamine Eneseaktualiseerimise vajadused Esteetilised vajadused Intellektuaalsed vajadused (teadasaamine, mõistmine) Sotsiaalse tunnustuse vajadus Ühtekuulumisvajadus (kuuluda gruppi, tunda ennast vajalikuna) Turvalisusevajadus (tunda end kindlalt) Bioloogilised vajadused (nälg, janu) Vajaduste rahuldamine - sobivad ja mittesobivad viisid · Vajadused · Käitumise eesmärk
ettenägematute asjaolude korral. Krediidi kasutamise miinused on krediidi ülekulutamine ja kõrgem maksumus. 7.Kuidas kaitseb meie vaba ettevõtlusega majandus tarbija huve? Eesmärk on aidata tarbijat, kaitsta tema seaduslikke õigusi, anda võimalusi omandada teadmisi, et olla arukas osaleja turusuhtes ja vääriline partner teenuste ja kaupade pakkujatele-müüjatele. 8.Joonista (lehe pöördele) Maslow´ vajaduste hierarhia ning iseloomusta seda. ENESE-TEOSTUSVAJADUS ESTEETILISED VAJADUSED Sümmeetria, kord, ilu jne. KOGNITIIVSED VAJADUSED Teadmised, arusaamine, uudsus ENESEST LUGUPIDAMISE VAJADUS Kompetentsus, heakskiit, tunnustus jne. KUULUVUS JA ARMASTUSVAJADUS Kiindumus, omaksvõtt, kuuluvus jne TURVALISUSVAJADUS Rahulikkus, ohutus, hirmu puudumine jne FÜSIOLOOGILISED VAJADUSED Toit, vesi, õhk jne Samas, kui valitud sihtturul on alumised vajadused rahuldatud, pöörduvad inimesed selle poole, kes pakuvad neile tooteid, mis rahuldavad kõrgemaid vajadusi
Tarbia on inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Säästud on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks.Eelarve on finantsplaan, mis koostatakse tulude ja Kulude kavandamiseks.tuletisväärtpaber e. derivaat - väärtpaber, mis tõestab väärtpaberi omanikul on õigus ja/või kohustus tulevikus kellektli osta v. kellegile müüa teisi väärtpabereid kindlal hulgal ja kindla hinnaga. Eelarve on tasakaalus, kui tulud ja kulud on võrdsed. Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tulud ja ülejäägiga siis kui tulud on kuludest suuremad.eluasemelaen- pikaajaline, korteri v maja ostuks. annavad pangad. makstakse tagasi kuumaksudena.autoliisingud- spetsiaalsete ostude jaoks. tagasimaks võrdsete kuumaksete kaupa.järelmaks- võimaldab osta kindla piirini ilma sularaha maksmata. intressi võetakse kasutatud krediidilimiidilt.krediitkaart- järelmaksu liik, võimaldab osta omanikul mitmest erinevast koh...
valikutest, mida me teeme kui tarbijad, töötajad, ettevõte omanikud või juhid ja valitsusametnikud. 2.12.15 © Tõnu Erin 7 Üksikisiku majandusotsused: 1. Töö- ja vaba aja vahekorra valik 2. Töö valik 3. Säästude ja kulutuste vahekorra valik 4. Säästukoha valik 5. Kulutuste valik (6. Suhetesüsteemi valik Abraham Maslow (1908–1970) vajaduste hierarhia Eneseväljendusvajadus Esteetilised vajadused: sümmeetria, kord, ilu jne Kognitiivsed vajadused: teadmised, arusaamine, uudsus jne Enesest lugupidamise vajadus: kompetentsus, heakskiit, tunnustus jne Kuuluvus- ja armastusvajadus: kiindumus, omaksvõtt, kuuluvus jne Turvalisusvajadus: rahulikkus, ohutus, hirmu puudumine jne Füsioloogilised vajadused: toit, vesi, õhk jne Mõisted Turg: Turuga on tegemist igal pool ja alati, kui vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke
organismile andmetele vastava käskluse, kuid reflekside puhul antakse käsklus juba selja-ajus ning me reageerime kiiremini (nt: käsi puudutab, midagi kuuma ning sa tõmbud koheselt eemale) Kuidas refleksid jagunevad? Kaasasündinud ehk tingimatud refleksid ja omandatud ehk tingitud refleksid Mida nimetatakse isiksuse struktuuriks? Isiksuse omaduste, rollide ja positsioonide kogumit. Millest koosneb isiksuse struktuur? 1.Suundus: - vajadused - huvid - veendumused - ideed - hoiakud 2. Temperament 3. Iseloom 4. Võimed Iseloomusta seesmise kontrollkeskmega isiksust. Edu ja ebaedu sõltuvad eelkõige iseendast. Arvestavad oma võimeid ja tegevustulemusi. On otsuste tegemisel uurivamad ja kaalutlevamad. Mõjutustele raskesti alluvad. Eelistavad elukutseid, kus vaimsete võimete osakaal suurem. Omavad püsivamaid eesmärke ja nad ei lükka nii sagedasti tänaseid toimetusi homse varna
on nõus võtma rohkem vastutust kohaneb kergemini organisatsiooniliste muudatustega saab tööga paremini hakkama ja tunneb sellest suurt rõõmu. 2. Kirjelda Maslow püramiidi ning too välja kaks põhjust, miks seda teooriat on kritiseeritud. Maslow püramiid on: inimvajaduste hierarhial põhinev skeem. Kõrgemale astemele liikumise eelduseks on madalama taseme vajaduste rahuldamine. Maslow jagas vajaduste tasandid omakorda kaheks: madalama astme vajadused (füsioloogilised ja turvalisuse vajadused) ning kõrgema astme vajadused (sotsiaalsed, lugupidamise ja eneseteostuse vajadused). Nende kahe astme erinevus on selles, et kõrgema astme vajadused rahuldatakse sisemiselt, madalama astme vajadused aga väliselt. 1. Füsioloogilised vajadused: söömine, joomine, eluase, seksuaalne rahulolu ja teised füsioloogilised vajadused 2. Turvalisuse/armastuse vajadused: füüsiline ja emotsionaalne kaitstus, samuti kindlustunne nende
Potentsiaali teostamise vajadus Tunnustus vajadus Inimeste ja kuulsuse vajadus Turvalisuse vajadus Füsioloogiliseda vajadused Maslow jagab vajadused veel kahte rühma: 1. D-vajadused (deficit) 4 alumist vajadust püramiidil kõikide nende vajaduste puhul toimib mehhanism inimene tajub puudujääki, käitub nii, et puudujääki kaotada (homoöstaas) N: nälja puhul, sööd kuni nälg laob Defitsiidi vajadused on instiktiivsed vajadused 2. B-vajadused (being) kasvuvajadus, enese-aktualisatsioon (kõrgem arenenumates riikides on ennast aktualiseerivaid inimesi rohkem, kui vähem arenenud riikides).
Eestvedaja võib olla ka üks töötajatest. Keskendub rohkem tulevikule Juht on ettevõtte ja töötajate kontrollija ja kordineerija. Tema otsustab käekäigu üle. Keskendub hetkeolukorrale. 18. Iseloomustage Hersey-Blanchardi situatiivse eestvedamise mudelit. Millist stiili eelistate? Eelistan selgitavat stiili. 19. Motivatsiooniteooriad: millised on teoreetikute arvates kõrgema ja millised madalama taseme vajadused? Kas madalama astme vajadused peavad olema rahuldatud, et jõuda kõrgema astme vajadusteni? 1) Kõrgema taseme vajadused- tunnustamine, eneseaktualiseerimine, motivatsioon, saavutus-, võimuvajadus. 2) Madalama taseme vajadused- kuulumine, hügieen, turvalisus, füsioloogilised vajadused Kindlasti peavad madalama astme vajadused olema rahuldatud, sest need on kõigele aluseks. 20. Iseloomustage Herzbergi motivatsiooni- ja rahuolu teooriaid.
Kõrgema reputatsiooni saavutamisele aitavad kaasa hea haridus ja oskused ning kogemused. Rahuldamata staatuse soov võib põhjustada konflikte ja probleeme. Staatuse sooviga peab arvestama inimeste tööalasel ümberpaigutamisel, edutamisel, stimuleerimisel . Osal inimestest on staatuse soov nii suur, nii et see on olulisem, kui töötingimused või mõningane materiaalne hüvitus. Seda on kasulik teada nende motiveerimisel. 8 Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. Inimvajadusi on kõige lihtsam jagada primaarseteks ja sekundaarseteks. PRIMAARSED e. esmased vajadused: inimese füsioloogilised vajadused joogi, toidu, õhu, magamise, normaalse temperatuuri ja seksi järele. Need vajadused on omased kogu inimsoole. Erinevatel inimestel on need vajadused erinevad. SKEUNDAARSED vajadused: on sotsiaalset ja psühholoogilist laadi. Need on ebamäärasemad, pole otseselt tunnetatavad
Sisemised tegurid lähtuvad tööst enesest: need on seotud: tegutsemisõigustega, enesemääramisõigustega, tööelu kvaliteediga. Juht ei tohi ka ära unustada hooldavaid tegureid. Herzbergi teooria kehtib kõige paremini juhtide, professionaalide ja kõrgema taseme puhul. Alderferi E-R-G mudel lk 51 Kolmeastmeline vajadustega hierarhia mudel, võttes arvesse Maslowi hieararhia puuduseid. Tema arvates on töötajad algul huvitatud oma olelusega seotud vajaduste rahuldamisest. Need vajadused olevad füsioloogilisest ja turvalisusega seotud teguritest nagu töötasu, töötingimused, turvalisus ja kõrvalsoodustused. Järgmisel tasemel on vajadus olla seotud, suhetes endast kõrgemal, kõrval ja madalamal olevate inimestega, vajadus olla nende pooolt mõistetav ja tunnustatud nii tööl kui ka väljaspool seda. Kolmandal tasemel on vajadus eneseteostuse ja enesest lugupidamise so kasvu järele.
18. Empaatiavõime. Võime sisse elada teise inimese tunnetesse 19. Altruism kalduvus hoolida ja muretseda teiste inimeste pärast 20. Interpersonaalse konflikti puhul vaidlus, üks usub, et teine takistab millegi väärtusliku saavutamist või järgimist. 21. konflikti eskaleerumine- tüli suurenemine 22. Referentgrupp grupp inimesi, kelle hulka kuuluvaks inimene ennast peab. Selle grupi liikmete arvamused ja hinnangud kõige olulisemad 23. Vajaduste liigitamine .1 Orgaanilised vajadused. Vajadused elutegevuse esmatingimuste järele. Enesesäilitamise ja liigisäilitamise tung. · Kui orgaanilised vajadused rahuldamata kehalised ja ka psüühilised häired. 2. Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused. Vajadus mingite tajuelamuste ja aistingute järele. Vajadus aktiivsuse järele. Orienteerumisrefleks olukorra märkamise vajadus, et valmis olla ohusignaalidele ning neile kiirelt reageerida. Mängimisvajadus. Vabadusrefleks püüd vältida igasugust ahistamist. 3
MOTIVATSIOON Motus-liikumapanev jõud/tung/aje. Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõusujõuks ja suunab seda eesmärgi poole. ( vajadus-> paneb otsima parimaid lahendusi/võimalusi) Motivatsioon(asjaolude kogum)=motiiv(üks kindel asjaolu) Üldjuhul on kõikide motiivide tuvastamine raske, tuleks rääkida pigem motivatsioonist. (Enesetapp:bioloogil. tegurid, psühholoogil. tegurid, sotsiaalsed tegurid, kultuurilised tegurid) MOTIVATSIOONI TEKITAVAD VAJADUSED 1. Füsioloogilsed vajadused- oluline ellujäämise aspektis 2. Psühholoogilised vajadused- oluline psühholoogiline heaolu 3. Sotsiaalsed vajadused- seotud enese teostamisega antud kultuuris heakskiidetud moel( omandad kultuuriga, mis määrab, mida vajad alates riietest)(haridusest->ümbermaailmareisini) Kultuur määrab ka füsioloogilisi vajadusi( söömise, seksimise osas). Tõenäoliselt vaid hingamisvajadus pole kultuuriga seotud. AKTIVATSIOONITEOORIAD 1
Majanduse alused õppeaine kood 73B 6070/I3B 6070 Mis on majandusteadus? MSc Inna Mazing Euroakadeemia Otsime vastused järgmistele küsimustele: • Miks on majandusteadus tähtis? • Inimeste vajadused • Ressursid: esimene samm vajaduste rahuldamiseks • Nappus • Majanduslik mõtlemine • Piirprintsiibist lähtuv mõtteviis • Otsused mida teevad ettevõtted • Tootmisvõimaluste kõver • Turumajanduse põhilised majandusotsused • Majandusteaduse kaks haru: makro- ja mikroökonoomika Mis on majandus? • Majandus, s.o. ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva
..............................................................................................9 2.2.2 Kliendi pädevusala spetsifikatsioon...........................................................................9 Kliendi pädevusala eesmärgid.................................................................................9 2.2.2.1 Kliendi pädevusala vastutused...................................................................10 2.2.2.2 Kliendi pädevusala vajadused....................................................................10 2.2.2.3 Kliendi pädevusala sisesed protsessid........................................................10 2.2.2.4 Kliendi pädevusala objektid.......................................................................10 2.2.2.5 Kliendi pädevusala sündmused..................................................................11 2.2.2.6 Kliendi pädevusalaga seotud subjektid......................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
