Chapmani Homerose puhul paistab et siin see maitse hüppab tagasi. Keats on ka erootiline luuletaja. Prantsuse romantism Üks esimesi romatilisi autoreid on Francois chateaubriant. Sai koolitust koolis kui ka kirjanikelt. Lemmikud on Rousseau ja Voltaire. Tuli kirjandusse idüllilise luulekoguga ,,Küla armastus". Suhtumine revolutsiooni algul ambivalentne. Hiljem on tema looming kantud religioossusest. Prantsuse kirjanikke on mitmeid Wertherlikust vaimust kantud teoseid. Chateaubriant otsis kompromissi Napoleoni valitsusega, kuid hiljem võttis revolutsioonilise hoiaku. Oma loomingulise konseptsiooni arendab välja poleemikana valgustusliku romantismi vastu, mistõttu võib temast rääkida kui pesuehtsast romantikust. Ülejäänud looming oli kristlusega seotud. On ka rojaliste toetavaid poliitilisi panflette kirjutanud. Eksam. 28. mai viimane loeng. viimane eksam. , 4. juuni. 11. juuni korduseksam. 7.5 uus loeng
Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism Napoleon III valitsusajal tekkis nn parnassi liikumine, mis sai nime almanahhi ,,Kaasaegne parnass" järgi. Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine, ühiskondliku või moraalse ebaõigluse vastu võitlemine. Kaasaegsete sündmuste kajastamist luules hakati pidama halva maitse tunnuseks. Eeskujuks oli antiik. Peanõuded ebaisiklikkus ja neutraalsus. Taotlesid täielikku vormipuhtust - nn puhas kunst. Charles Baudelaire (1821-1867) Tegutses parnassiluuletajatega samaaegselt, kuid ei jaganud täielikult nende seisukohti. Võttis osa 1848. a revolutsioonist, pettus järgnenud keisririigis
esimene vene tsaar, kes saatis vene aadlikud õppima välismaale. See oli esimene püüe liita Vm Euroopa konteksti. Tal olid poliitikuna väga suured teened. Puskini teos räägib aga sellest, et ei olegi poolehoidu, ükskõik, mida ta ka ei teeks. G seletab seda ise sellega, et tal ei ole südametunnistus puhas. Tal on moraalne koorem, mis ei lase tal tegutseda. Hirjem näeme, et ka rahvas arvab, et Godunovil ei ole õigust olla troonil selle tapmise pärast. Totrake esindab rahvast ta on vaimust vaene kristlikus mõttes. See on inimene, kes ise mängib rumalat, aga tegelikult on ta väga suur palvetaja. Ta ennetab kõiki sündmusi, tal on sügav nägemus tulevikust. Totrake nimetab Godunovi kuningas Herodeseks. Totrake ütleb välja selle, mida rahvas arvab. Keegi teine ei julge seda teha, aga Nikolka ei karda kedagi, kuna tema on Jumala inimene. Boriss ei tee talle midagi. Ta palub palvetada, aga sellest Nikolka keeldub (lk 82). See
Sünnivad nad kodifitseerimise käigus. Õigust on M-Es alati kodifitseeritud, selle sünniloo kõige olulisem kategooria. Kõige õigema koha õiguskorras leiavad normid kodifitseerimise käigus. 19.saj õigusteaduse saavutus oli miskit. "Kas me oleme valmis generaalseteks kodifikatsioonideks?" Ei ole ilmselt kuigi raske kirja panna õigusnormi, kirjeldada situatsiooni ja käitumist, küsimus on selles, kas see kirjapandu on kantud rahva vaimust. Kas ta peegeldab seda olemuslikkust, mida ta peaks? Tegu on väga olulise küsimusega. Oluline on see, mida me kirja paneme. EI saa huupi lahmida seaduste loomisega. Õigusallikate liigid: Toetuvad klassifikatsioonidele. Enne kui asud klassifitseermina, tuleb määratleda liigituse alused. Kohad, kus me leiame õigust on väga erinievad, ainult üldnimetus on seadus. Kiu võtta seaduseallikaks õigusakti vastu võtnud organi tegevus, siis liigituvad seadusallikad
LOENGUKONSPEKT Rahvusvaheline õigus Kirjandus: Malkolm Shaw "International law" Ian Brownlie "Principles of public internationl law" I Loeng Sissejuhatus Rahvusvahelne õigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide vahel. Rahvusvaheline õigus on kui ,,keel" jõu keel, diplomaatia keel jne samas on seal oluline ka grammatika mängureeglid. Rahvusvaheline õigus on eelkõige riikidevaheline õigus. Rahvusvaheline õigus on formeeritud riikide poolt ja eelkõige riikide jaoks. Rahvusvaheline õigus on ka õigus. Mõlemad osad sellest definitsioonist on olnud vaidlusküsimusteks pikal ajal. Postontoloogilise seletuse järgi on rahvusvaheline õigus kindlalt olemas, selle üle ei pea enam vaidlema. Õigus ja poliitika on rhvõ puhul rohkem seotud. Kaks ra...
1 EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada. Rooma oli ülekaalus, aga tegemist oli paljude hõimudega, kellega tuli pidevalt võidel...
soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. Autoritaarne valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes ja haritlastes. Opositsiooni tähtsamaiks keskuseks kujunes Tartu ning nn. Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada. 1939 sõlmiti Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel Molotovi- Ribbentropi pakt. Selle pakti avalik osa sisaldas mittekallaletungilepingut tähtajaga kümme aastat. Pakt sisaldas ka salajasi lisaprotokolle, millega Ida-Euroopa jagati rahvusvahelist õigust eirates huvisfäärideks. 24. septembril nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt
Jutluses leiduvad laensõnad on selle poolest tähtsad, et nende põhjal võib öelda kõigepealt juba sedagi, et paljud praeguses eesti keeleuususes harilikud saksa laenud olid kõige hiljemalt 17.sajandi alguseks täiesti kodunenud ning kujult eestistunud. 21. Kirjelda alamsaksa keelest eesti keelde laenatud sõnavara teemade lõikes. Kirikusõnavara, ühiskondliku elu mitmesugustelt avaldusaladelt, näiteks härra, keiser, kinkima, röövel. Ajajärgule iseloomulikust sõjalisest vaimust on eesti keelde jätnud jälgi näiteks sõna püss. Erinevad ametid, ametimehed, erinevad tegevused ja tööriistad, näiteks haamer, maaler, maalima. Ehitustegevus ja majasisustus, näiteks kamber, kelder, redel. Mereeluga seotud sõnad, näiteks viik. Rõivastusega seotud sõnad, näiteks mantel, lappima. Arstiteadus ja farmaatsia – arst, plaaster. Toidud ja joogid – praadima, käärima. Koolitöö, haridus ja kirjanduslikud mõisted – kool, koolmeister. Muusika ja
Indo-Euroopa jumalad peavad ikka tähtsamad olema, seetõttu tehakse vanad jumalad pahadeks. Rigveda (Rgveda): Lugu algolendist. Tundub, et väga struktuurselt sarnane lugu. Purusa on samas asendis, mis muidu oleks muna. Tal on 10k pead ja jalga. Tema ongi universum. Ta ohverdatakse ja teatav osa tema kehast saab meie maailmaks ja teatav osa jääb välja, mis on surematu maailm mv.s Üks osa kehast sõdalased, reied suudrad, kes on teenindajad. Purusa vaimust sai kuu, silmast päike. Hingeõhust tuul, jalgadest maa, nabast ilm või atmosfäär. Hiina loomismüüdid (neid on väga palju): Alguses on taevas ja maa vormitud, kaootilised. Olemas samamoodi nagu kanamuna sees kanapoeg (loode, munakollane, valge...). Mingisugusel kujul on ta seega seal olemas. Vormitusest sünnib Pangu - esimene looja. Pan - keerd, gu - looja. Looja oli keerdus ürgmuna seees. Niimoodi kestis 18k aastat, sisi läks muna lahti ja universum tuli sealt välja
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et Filosoofia (kreeka sõnast, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus' 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks). defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Esialgse määratlusena võib öelda, et filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes. Sõna “F.” kasutatakse ka laiemas tähenduses, üldise maailmavaate, eluprintsiipide, põhimõtete või seisuko...
võimuga. Pole vaja matkida Inglismaad. Prantsusmaal on omalaadne vabadus, Voltaire'ilik absolutism hävitaks selle · Rousseau jt vabariiklased vabad on vaid need inimesed, kes alluvad enda heaks kiidetud seadustele. Isegi Inglise esindusdemokraatia ei ole vastuvõetav, sest selles ollakse oma esindajate orjad Prantsuse vabariiklus kuni Prantsuse revolutsioonini · Montesquieu Seaduste Vaimust (1648) kirjeldab antiikvabariike vabariiklike ideede vaimus, ent ei nõustu teesiga, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus on vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal) · Rõhutab kodanikuvooruste olulisust vabariigi säilimiseks; need põhinevad võrdsusel ja karmil kasvatussüsteemil · Monarhiad on hoopis teistsuguse ühiskonnaga; üleminek monarhiast vabariiki on võimatu Jean-Jacques Rousseau "Ühiskondlikust lepingust" (1762)
4.õigusriik PS §10 5.demokraatia PS § 1 6. sotsiaalne riik PS §10 7. Eesti identiteet PS §1 lg1: Eesti iseseisvus on aegumatu ja võõrandamatu. Lisaks nendele vääriks põhiprintsiipidena väljatoomist § 10 tuletatud põhimõtted, et PS-s loetletud põhiõigused ei ole ammendaval loetletud, st, et ka mõni muu õigus võib ühel hetkel saada tõstetud põhiõiguste tasandile. PS-e põhiprintsiipe saab tuletada nii PS-e üksikutest sätetest kui ka PS-e üldisest vaimust üldistamise teel. Selle (II) tähistatud liigenduse raames saab omaette kopeerida üksikutesse rühmadesse printsiipe ja reegleid Dworkini järgi. Neid saab jagada üksikutesse õiguse instituutidesse. Õiguse instituut on selline normide süsteem, mis reguleerib üht või teist valdkonda. Normide jagamine instituutidesse on mõneti kokkuleppeline, kuid erinevate liigijate lõpptulemusel on enam-vähem sarnased. Miks on instituute vaja?- kodifitseerimise vajadus.
Selles poliitilises kehas enamuse õigus kõiki teisi esindada ja nende eest otsustada. See võim antakse kogukonda astudes - seega enamuse otsus on terviku otsus. Sellesse ühiskonda astudes hakatakse alluma enamuse tahtele. Seal kus enamus ei saa otsustada kõigi eest, ei toimita enam ühise kehandina. Peab loomutama kogukonna enamsele selle võimu, mis on vajalik nendeks eesmärkideks, milleks nad ühiskonda astuvad. 6. Montesquieu vabariigist Montesquieu Seaduste Vaimust (1648) kuningavõim ei ole despootlik, vaid on tegelikult piiratud aadli ja kohalike parlamentide võimuga. Pole vaja matkida Inglismaad. Prantsusmaal on omalaadne vabadus, Voltaire'ilik absolutism hävitaks selle. 1 Ei nõustu teesiga, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus on vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal): a. Vabariigi kodanikuvoorused põhinevad võrdsusel ja karmil kasvatusel.
Kultuuriajaloo konspekt TLÜ 2017 Eksam: mõistete määratlemine + arutlevad küsimused. Fakte autoritest otseselt teadma ei pea, kuid peab teadma põhilisi vaateid vms. Kultuuriline pööre ,,Cultural turn" 1980's - Uus arusaam: kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu. ,,Vana kultuuriajalugu" on enamasti kaunid kunstid ja teaduste ajalugu. Meetodi-keskne: Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome vaatenurgast:nt m...
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Anton Hansen Tammsaare TEOSE PEALKIRI: Põrgupõhja uus Vanapagan. TEOSE ZANR: Satiiriline allegooria ILMUMISAASTA: Tartu 1939 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Anton Hansen Tammsaare sündis 1878 tavalisse taluperekonda. Kasvades ülesse 12 lapselises perekonnas ei ole Tammsaare võõras talurhava raskustele ja väljakutsetele. Tammsaare näitas juba noorena välja huvi kirjanduse vastu õppides Väike-Maarja kihelkonna koolis. Kuid majanduslikud raskused ja haigestumine lükkasid ta algkooli lõppetamise 18 elu aastasse. Keskhariduse sai ta Hugo Treffnerist kust jätkas toga Tallinnas ajalehetoimetuses kuni astuts Tartu ülikooli õigusteadust õppima kus oma õpinguid rahastas ta viiulituntide andmisega. Samas tundis ta ka huvi filosoofia ja psühholoogialoengute vastu. 1911 põdes Tammsaare tuberkuloosi ja puhkas Kaukaasias ni...
Platoni hingeõpetus ja mõtlemise primaat, kristlik hinge surematus, Descartesi kahtlemine meeltetajus ja mõtlemise usaldamine. Moodsa vaimufilosoofia püüdlus on pigem vaimu füüsikale taandada. See algab juba Thomas Huxley epifenomenalismi ja biheiviorismiga psühholoogias. Huxley arvates on vaimsed nähtused füüsikalistest tingitud ja ise neid mõjutada ei saa. Biheiviorism üritas taandada vaimuseisundid käitumisele. Filosoofiasse tõi sellise lähenemise Gilbert Ryle, kelle arvates vaimust nimisõnana rääkimine oli kategooriaviga. Vaim viitab pigem käitumisviisile – teadvusel olema, otsustama jne. Ryle seega vastustab vaimu pidamist teiste kehaliste asjadega sarnaseks asjaks. Edasi jätkati argumenteerimist, et mentaalsed sõnad osutavad neurofüsioloogilistele protsessidele. Füsikalismiga vaimufilosoofias polemiseerib Donald Davidson. Füsikalistid usuvad et vaimuseisundid on ajuseisundid, st vaimuseisundite samasust neorofüsioloogiliste protsessidega
16 Euroopa kirik ei käsitlenud hinge (so inimeseks olemist) aju talitluse produktina, hing oli metafüüsiline fenomen. Vaimuhaigust käsitleti pigem hinge haigusena (kuigi hinge ja mõistuse vahekorra üle võis skolastilisel tasemel diskuteerida). Vaimuhaigustest rääkides oli keskaeg Euroopas kindlasti suhteliselt ,,pime" aeg toimunut võiks nimetada demonomaaniaks. Vaimuhaigeid käsitleti kui ,,kurjast vaimust vaevatuid", ,,seestunuid". Kõnesolevate haiguste puhul võis rääkida neist kui märgist (stigmast) jumaliku karistuse kohta asjaosalistele või inimkonnale. (Vt paralleel leepraga siiski, nagu ka leepra puhul, ei pruukinud asju vaid negatiivses valguses näha tegemist võis olla ka nö äravalitutega...) Vaimuhaigete varjupaigad Euroopas siiski tekkisid, sest asjassepuutuvaid inimesi oli kombeks kodust välja ajada. Hulkureid ning sante võttis teinekord oma rüppe kirik (kloostrid),
" Tervislik seisund peab kinni su keha, mitte aga vaimu. Niisiis ei saa jooksja kasutada jalgu, kingsepp või meistrimees käsi. Kui sa oled harjunud vaimu kasutama, siis võid sisendada, õpetada, kuulata, õppida, küsida, meenutada. Pealegi, kas sa pead ennast tegevusetuks, kui suudad haigena ennast valitseda? Sa ju tõendad, et haigust saab võita või siis vähemalt taluda. (21) Usu mind, vooruse jaoks leidub koht isegi voodikeses. Reipast ja kohkumatust vaimust tunnistavad mitte ainult relvad ja lahingurivi, mehine mees võib ilmsiks tulla ka voodikatte all asudes. Sul on, mida teha: võitle tublilt haigusega. Kui miski sind ei ahista ja sinult midagi ei saavuta, siis esitad sa oivalise näite. Oo, milline alus kuulsuseks, kui meid haigetena jälgitakse! Jälgi end ise, kiida end ise. (22) Pealegi on kaht liiki naudinguid. Neist kehalisi haigus takistab, kuid jäägitult siiski ära ei võta. Jah, ta isegi suurendab, kui õigesti hinnata
2. reflekteeriv otsustusvõime kui kõrgem vorm. Mõistus annab siin aprioorse printsiibina otstarbekuse. Kõigis kolmes teoses otsib Kant üldist ja paratamatut terves meie vaimses omandis. See oli ohustatud empirismist ja sellele järgnenud skeptitsismist. Kõigis kolmes teoses leiab ta: Maailm on seaduspärane - aga: Selle seadused pärinevad meist endist, me kanname need maailmale üle. Kui me tahame neid seadusi leida, siis mitte maailmast, vaid meie vaimust tuleb neid otsida! Looduse seadused pärinevad meie tunnetusvõime aprioorsetest vormidest. Seaduspärasus (võimalik) tegutsemises pärineb meie tahtevõime aprioorsetest printsiipidest. Võime, kõige üle selle otstarbekusest lähtudes otsustada, pärineb meie reflekteeriva otsustusvõime aprioorsest printsiibist. Mõned lõpetavad märkused peaksid näitama otsustusvõime erilist kohta ja tähendust. (1) Üksnes otsustusvõime annab meile võime maailmas kui ühtses tervikus orienteeruda.
- Religioon ei tulene sotsiaalsest struktuurist ega ole selle poolt ka piiratud. - Tundis huvi, kuidas inimesed seletavad üksteisele selle universumi keerukust, milles nad elavad. Religioon on väga tihedalt seotud sotsiaalse ja materiaalse reaalsusega ja seda on võimalik mõista ainult läbi sotsiaalse analüüsi, sidudes religiooni kui fenomeni sotsiaalse struktuuriga. - EP tõi välja idee hingest/ vaimust enesest (spirit). - Inimeste uskumused on nagu sümboolsed assotsiatsioonid. - Struktuurne tõlgendamine suudab seletada vaid teatud nähtusi, ühiskonna iseloomujooni, aga mitte vaimu ennast. Kuna vaim avaldub meile aga ainult läbi looduse, kultuuri, ajaloolise kogemuse, siis ei saa me kunagi uurida 'vaimu ennast'. - Seega on E-P jaoks religioon sümbolites manifesteerunud vaim, mis on omakorda seatud ning järejestatud sotsiaalses süsteemis mingil kindlal viisil.
MAAILMAKIRJANDUS 2009/2010 kevad 10. märts Põhja-Itaalias oli levinud uudne lähenemine luulele dolce stil nuevo. On seostatud kahe luuletajaga Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada või...
Nüüdiskirjanduse eksam 2018 1. Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases...
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiid...
hoopis sotimaale. Victoria pöördus avalikku ellu tagasi alles 11 a pärast oma mehe surma. Alates 18. saj olulise märksõnaga õigusriigi põhimõtted põhiseadus. Põhiseadus on 18. saj lõpu leiutis. Riigil oli õigus kyll seaduse kirjutada, kuid kõik oli reguleeritud. Esimene põhiseadus USAs 1787. seejärel 1791 PRMl ning 1791 Poolas. Pärast 1812 Hispaanias. Nende konstitutsioonid olid liberaalsest ideest lähtuvad. Idee konstitutsiooni teha arenes välja Montesquieu Seaduste Vaimust võimu lahususe printsiip. Seaduste osas tuleb nimetada Napoleoni tsiviilkoodeksit, mis oli esmakordne katse reguleerida seaduse sõnaga ühiskonna peamiseid valdkondi lahutamine, perekonnaelu, tööõigus jne jne. Seaduste kõrval teiseks märksõnaks 19 .saj oli rahvusriik 19 saj sai riigist esmakordselt rahva huvide kaitsja, mitte monarhi huvide kaitsja. Peale pr revolutsiooni tekib rahva poliitiline aktiivsus. Tekivad riigipühad (rahvuslikud), esimeseks MS-ks pole euroopas
on tema mõju luuletajana nii varajases faasis raske täpselt määratleda - pigem oli Lapin tollal siiski tuntud kunstniku ning happeninge korraldajana.6 Liiatigi on vaieldav seda lugeda liiduvabariigi ülese liikumise alguspunktiks. Teine, juba oluliselt tuntum nimi Priidu Beier, kes avaldas oma luulet varjunime Matti Moguči alt, avaldas oma esimesed teosed „Loomingus“ 1977. aastal, ehkki võib vaielda, kas „Loomingus“ ilmunud teosed olid otseselt pungi vaimust kantud.7 Seetõttu on täpsem määratleda laiema punkliikumise algust ENSVs 1970/1980. aastate vahetusele. Pungini jõudsid noored erinevail viisil. ENSV esipunkar Villu Tamme hing sai müüdud, kui ta sai 1978. aastal kingiks Sex Pistolsi kleepsu, mis avaldas poisile nõnda tugevat muljet, et ta soovis kohe kleepsul olijate moodi olla.8 Allan Vainola meenutab intervjuus, et tema puhul tekkis huvi pungi vastu, kui ta 1970. aastate lõpus Tallinna Raekoja platsil juhtus nägema
enda võimu. Parlament vajalik alles pikemas perspektiivis müürsepa lood Benjamin Constanti kriitika Antiikaja vabaduse toomine uusaega – lõpeb krahhiga Montesquieu prantsuse vabadusest Uusajal tagab vabadust konstitutsiooniline monarhia Montesquieu Seaduste Vaimust (1648) – kuningavõim on piiratud aadli ja kohalike parlamentide võimuga. Pole vaja matkida Kokkuvõte: vabadus, võrdsus, vendlus Inglismaad. Prantsusmaal on omalaadne vabadus, Voltaire’ilik Nii vabariiklik kui ka liberaalne vabadusekäsitus on põhialuselt absolutism hävitaks selle egalitaarsed, võrdsusel põhinevad:
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge. dionysos on täpselt vastupidine, ekstaasi, joobumuse, viljakuse, tumeduse sümbol. need peegeldavad ka romantismi ja valgustuse suhet : apollooniline printsiip ja dionüüsiline printsiip nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste ...
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta. Kunst, mis ürit...
Varajasim õpetus psüühilistest häiretest on doktriin, et pooleldi või täiesti autonoomne paha vaim võib tungida inimesse ja võtta kontrolli alla tema vaimu ja keha. Seda õpetust nimetatakse demonoloogiaks. Vana Babüloonia religioonis oli eri deemon iga haiguse jaoks. Idta tekitas vaimuhaigusi. Analoogseid näiteid demonoloogilisest mõtlemisest võib leida ka vanade hiinlaste, egiptlaste ja kreeklaste tekstidest. Rääkimata heebrealaste vaimsest pärandist - kõikidest kurjast vaimust vaevatutest ning nende imepärastest paranemistest, mida Vanas Testamendis leidub. Uue Testamendi tegelastest on Kristus saanud tuntuks kui üks tõhusamaid psühhoterapeute, rüveda vaimu ajamine vaevatud mehe seest juhuslikult mööduva seakarja sisse on ära nimetatud nii mõneski psühhoteraapia ajaloo ülevaates. Raviks - kurja vaimu väljaajamiseks on aegade jooksul leiutatud ütlemata hulk võtteid -
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigus...
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
Kuulsaks sai pärast Riiast lahkumist. Kirjutas teedrajavaid teoseid, on seotud rahvuslusega. Riias puutus ta kokku kohalike põlisrahvastega, nende impulside najal kirjutas teosed inimpõlve kultuurilisest mitmekesisusest. August Wilhelm Hupel, kes tõlkis eesti keelde esimese eestikeelse ajakirja. Pastor Põltsamaa kihelkonnas. Väga viljakas kirjamees, kes lähtus valgustuse vaimust. On kirjutanud palju erinevatel teemadel. Paljud tema kirjatööd tuginesid abilistele, korrespondentidele, kelle kaudu kogus materjali, mida hiljem trükis avaldada. Kõige olulisem on neljaköiteline väljaanne tollaste Balti provintside kodulooline materjal, mis kirjeldas talupoegade olukorda, kirikute olukorda. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland I-IV, 1774-1789. Põhiosas on tegemist usaldusväärse allikana. Hupel on üks
religioonis kujutletu puhtasse vormi. Hegel käsitleb ka ajalugu süviti. Oluline pole see, kas inimene on isiklikul tasandil moraalne, ent moraalsus väljendub selles, kuidas ta on väljaspool (ühiskond, perekond). Seega ei ole üksikisikul mingit tähtsust, ent toimib maailma vaim. Näiteks ajaloo suurisikud ei olnud sellised oma isikuomaduste pärast, vaid see tulenes maailma vaimust, mis realiseeris oma eesmärke nende kaudu. On olemas ajalooline paratamatus, mis inimest mõjutab, inimene ei vormi ajalugu. Hegeli mõju on kõige suurem just ajaloofilosoofias. Kui tundub, et miski on absurdne või ebaaus, siis tegelikult on see ajalooliselt väga mõistlik see on paratamatu. Tema ideedest saavad tõuke marksism ja eksistentsialism. Konservatismi alguseks peetakse perioodi pärast Suurt Prantsuse Revolutsiooni,
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav kõik, mis on mõtlejate ideede kohta või...
Ta sai aru, et kui ta soovib teha paremaid filme, tuleks teha seda koos kohalikega, nendelt tagasisidet saades. Võttis põhimõtteks, et edaspidi teeb filme kohalikega. Eelneva filmi näitamisest sai alguse 2 (tegelikult 3) projekti. Tekkisid uued ideed. 65.aastal ilmus film ,,Vibuga jaht lõvile" ja 55.aastal film ,,Jaguar". Haukad need, kes lähevad transsi, kohalikud mehed. Film ,,Hullud isandad" 1955 (Rochi film). Hauka hull, teises dimensioonis olev inimene, vaimust vaevatud inimene. Näitab, kuidas Akrad kogunevad pühapäeviti kuskil võsa vahel, mille käigus langevad 12 transsi, mängides koloniaalvõimu rolle. Esmasp. on jälle tööl tagasi ja käituvad nagu vaesed migrandid, kes on tulnud tööd otsima. Küllalt õõvastav film. Kuid tuli välja, et ei meeldinud valgele ega mustale publikule eriti Aafriklased ütlesid, et see film kinnistab nende stereotüüpi, et nad on metslased
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läb...
Eestlaste vabaduse järkjärguline kokkuvarisemine keskajal Kui me eestlaste kõige vanema ajalooga tegemist teeme, on uurimisele suuremaks raskenduseks ajalugu, et meil pole eestlaste eneste poolt mingisuguseid kirjalikke teateid olemas. Kõik teated on pärit võõrastelt, enamasti vastastelt. Nende viimastegi teadetest on palju kaduma läinud; sellest, mis säilinud, esineb praegu mõni osa jällegi ümbertöötatud redaktsioonis. Vastased ja võõrad rääkisid eestlastest harilikult ainult niipalju, kuivõrt eestlased olid teguriks, mida tuli avalikult arvestada. Läti Hindreku kroonikas kuuluvad eestlased peategelaste hulka, järgnevad ajaraamatud nimetavad neid juba harvemini, kuigi veel kaunis sagedasti. 14. aastasaja kirjeldusel ei pääse ükski ajaraamat mööda 1343. a. vabadusevõitluse kirjeldusest, vähemalt nimetusest. Viimaks aga kaob võõraste ja vastaste kirjutatud ajaloo veergudel eestlastel individuaalne, teguvõimas ilme talupoegade hallis, ...
Selleks on töö tegemine ka juriidiliselt korrastatud, kirjapandud vastavates aktides. Õigusriigi formaalseks tunnuseks loetakse ka formaalset seadust ennast. PS §3 viimane lause. Üksnes avaldatud seadused on täitmiseks kohustuslikud. Ius scriptum. Õigus peab olema õigusriigis kirja pandud. Seadus kui õigusriigi formaalne tunnus. Õigusriigis on oluline seaduse koht. Kõik, mis on all pool ja on samuti õigustloov, ei ole enam nii üldise sisuga, vaid kantud rohkem ametnikkonna vaimust. Seadused peaksid õigusriigis olema paksud, peaksime leidma kõik vajaliku. Tegelikkuses on olukord siiski teistsugune. · Materiaalsed tunnused arendavad õigusriiki kui ideed. Õiguslik kaitse õiguskaitseorganite poolt (eriti sõltumatute kohtute poolt). See ei ole absoluutne, võimude lahusus. Reaalses tegelikkuses eksisteerivad võimude vahel tasakaalumehhanismid, need on formaalselt määratletud, et üks või teine võim ei hakkaks ühe või teise võimu üle domineerima
reastades moodustavad hierarhia, mille kohaselt on kuriteoennetuses olulisemateks infoallikateks süsteemsed ülevaated ja metaanalüüsid ning juhuvalimiga uuringud. Statistika Oma välise lihtsuse ja käepärasusega ahvatleb faktorite teooria kriminolooge, eriti kriminolooge- praktikuid veel tänapäevalgi. Politsei ülevaated kuritegevuse olukorrast, ajakirjanduslikud käsitlused kuritegevusest ja selle põhjusest on enamasti kantud faktorite teooria vaimust. Autorid on varmad pidama kuritegevuse põhjusteks kõikvõimalikke majanduslikke, sotsiaalseid, demograafilisi, kultuurilisi jne tegureid, kui ainult statistika kinnitab seost parasjagu vaadeldava teguri ja kuritegevuse vahel. Ka argimõtlemisele pakub faktorite teooria tänuväärseid võimalusi meelepäraste järelduste tegemiseks nn silmaga nähtavatest ja käega katsuvatest seostest nähtuste ja sündmuste vahel
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid...................................................................................................................
Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus to...
Helle grammatikast (124), vähemal määral toetub piiblile. Rahvakirjandusele iseloomulik: praktilised nõuanded küsimus-vastus kujul: mesilastepidamine, loomade ravitsemine. Valmid: lõukoer (võim, jõupoliitika), rebane (kavalus), harakas (lobisemine). Nende kaudu tutvus lugeja juba rahvaraamatu süžeega. Jutud: kodanlik ekeskkond kaubareiside, perekonnaeluga jne. Eri tegelased: Vana-Rooma gladiaatorid, keskaegsed nõiaprotsessid jne, aga ka külajutud. Pastorlikust vaimust läbiimbunud õpetlikkus: mõistab hukka pahed, veidi toetab kehtivat kurnamiskorda. Eeskuju on jumalakartlik, kaalutlev inimene. Jumal on olemuselt hea, aga inimene ei taipa jumalaarmu mõtet. Tegelikkus on paheline: ülekohus, südametus jms. Elu karmid vastuolud valmides. Koomika: näitab rumalust, hooplemist, naimishimu, truudusetust naljakas võtmes. Tegelased jäävad oma iseloomule truuks, ei muutu. Esitusviis on lihtsakoeline, ideed edasi antud kohmakalt, üldjooneliselt
trükikoda. Kasvas lugemisoskus, teadmiste levik. Piibel jõuab rahva sekka. Tekivad rahvuslike kirjakeeled, teaduskeeleks on ladina keel. 9 Teleskoop. Kopernik põhjendab heliotsentrilise maailmapildi, nimetati kosmiliseks sokiks. Seni oldi veendunud, et inimene ja maa on kogu loodu keskmes. Kunstis avastas Alberti perspektiiviprintsiibi. Püssirohi pani paugu keskaegsele hierarhiale. Petrarca ja Boccaccio panevad aluse humanismile, taotletakse inimese taassündi antiiksest vaimust lähtuvalt. Tugev platonismi taasavastamine. Protesteeritakse Aristotelismi vastu (oli teaduslik ja range), platonism oli rosolje (suhteline vabadus mõtlemises). Aristotelism oli vana, frigiidse mõtlemise sümboliks, see asendus platonismi uljusega. Platonismi sümboliks 1459 taasloodud Platoni akadeemia Firenzes (loodi Medicite toetusel). Aristotelismi keskuseks kujuneb Padua (see püüab end kohandada). Renessansi suurim teene on moodsate loodusteaduste aluste rajamine
Järsku ilmub Taanimaa endise kuninga vaim. Valvurid on üllatunud ning otsustavad sellest prints Hamletile rääkida. Toimub vestlus riiginõukogusaalis praeguse Taani kuninga Claudiuse, kuninganna Gertrud ise Poloniuse (nõunik/kantsler) ning Poloniuse poja Laertese vahel. Laertes palub luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningas annab loa. Saabub Hamlet, kõik peale Hamleti lahkuvad pasunahääle saatel. Ilmub Horatio (Hamleti sõber) ning räägib vaimust kes oli nii sarnane endisele kuningale. Prints Hamlet soovib vaimu oma silmaga näha ning otsustab järgmisest vahikorrast osa võtta. Laertes hoiatab oma õde Opheliat Hamleti eest. Viimane olevat Opheliasse armunud, kuid arvatakse, et ta ainult mängib neiuga. Ophelia võtab hoiatust kuulda ja lubab ta ei raiska Hamletile enam aega. Laertes lahkub Prantsusmaale. Hamlet läheb vahikorda koos Horatio ja Marcellusega (kuninglik ihukaitseväelane). Jällegi on näpistav külm ja öö. Ilmub
inimtüübid, elulaad ja temperament kõiguvad koos kliimaga, mida külmem seda tugevamad ja elavamad inimesed, 8 soojemates aga loiumad, temperamentsemad => seadusi on rohkem tarvis soojematesse), rahva eluviisiga ja elanikkonna vibratsiooniga ja iibega. Montesquiau on siiski filosoofias idealist. See väljendub tema mõtetes rahva vaimust rahva vaim jaguneb: 1. Võrdsuse vaim demokraatia eeldab võrdsuse vaimu- 2. Ebavõrdsuse vaim monarhia eeldab seda vaimu. Montesquiau hoiatab, et riik saab areneda vaid siis, kui ebavõrdsuse vaim ja võrdsuse vaim on oma vahel proportsioonis. Liiga palju võrdsuse vaimu lämmatab demokraatia. Millist seost võib näha seaduse ja iibe vahel?: Seadus on efektiivne vahend sündimuse reguleerimiseks nendes riikides kus sündimus on suurem kui majanduslik
Õnneliku lõpuga lugu (1983, eesti keeles 1984, LR 1984, 12/13, 1372/1373) Tänapäeva kõlblusvaba inimese pilk pöördub pörast olemeihaluste ilmselt üsna täielikku rahuldamist Julius Caesari jahimaadele ja sealtkandist saavadki alguse uperpallid, mida autor puaändikalt kirjeldab. Õhtumaa mentaliteedile võivad mõned võrdluspildid küll maitselibastuse piiril seisvatena tunduda, kuigi igikauni Seherezade vaimust kantud sõnaseadmise riukalik kunst peaks naudingut pakkuma ka eesti lugejale, sellest rääkimata, et peategelase tragikoomistel seiklustel ei puudu tõsisemad tagamaad). 22 Etendus NSVL'i neljakümne teatri laval. 23 Etendus NSVL's viiekümne teatri laval. Süzee. Rauf oli prominentide juuksuri Agasafi juures. Tolle karjäär oli saanud alguse president Gaulle'i raseerimisest tolle Bakuu külastuse ajal. Rauf, kes oli juba 50-aastane, oli terve elu olnud
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, ava...
Järsku ilmub Taanimaa endise kuninga vaim. Valvurid on üllatunud ning otsustavad sellest prints Hamletile rääkida. Toimub vestlus riiginõukogusaalis praeguse Taani kuninga Claudiuse, kuninganna Gertrud ise Poloniuse (nõunik/kantsler) ning Poloniuse poja Laertese vahel. Laertes palub luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningas annab loa. Saabub Hamlet, kõik peale Hamleti lahkuvad pasunahääle saatel. Ilmub Horatio (Hamleti sõber) ning räägib vaimust kes oli nii sarnane endisele kuningale. Prints Hamlet soovib vaimu oma silmaga näha ning otsustab järgmisest vahikorrast osa võtta. Laertes hoiatab oma õde Opheliat Hamleti eest. Viimane olevat Opheliasse armunud, kuid arvatakse, et ta ainult mängib neiuga. Ophelia võtab hoiatust kuulda ja lubab ta ei raiska Hamletile enam aega. Laertes lahkub Prantsusmaale. Hamlet läheb vahikorda koos Horatio ja Marcellusega (kuninglik ihukaitseväelane). Jällegi on näpistav külm ja öö
ta valis need mäejutlusest, sest ta ei leidnud kuskilt lühemaid salme. Poole tunni möödudes oli Tomil oma õppetükist ebamäärane üldine kujutlus, kuid mitte ka rohkem, sest tema vaim rändas inimese kogu avaral mõtteväljal ja käed tegelesid tähelepanu segavate meelelahutustega. Mary 27 võttis ta raamatu, et jälgida õppetüki esitamist, ja Tom püüdis läbi udu teed leida. «Õndsad on ee. .. ee ...» «Vaimust...» «Jah -- vaimust; õndsad on vaimust. . . ee ... ee ...» «Vaesed ...» «Vaesed; õndsad on vaimust vaesed, sest npmad .. . nemad...» «Nende...» «Sest nende. Õndsad on vaimust vaesed, sest nende.. . päralt on taevariik. Õndsad on need, kes kurvad, sest nemad ... nemad ...» «P...» «Sest nemad ... ee ...» «Pe...» «Sest nemad pe... oh, ma ei tea, mis sõna see on!» «Peavad!» «Oh, peavad! Sest nemad peavad.. . sest nemad peavad ... ee ... ee. . . peavad kurvad . . . ee. . . ee ... õndsad on need, kes peavad ..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
