maksaks. Sest armsamast ilma jääda ei jaksaks." Tüdruk oli juba palju kannatanud (oma pere ja vaesuse tõttu) ja ta ei oleks ilmselt rohkem talunud. 3.2 Margaretal puudus õige perekond. Ta isa suri, kui tüdruk oli väike. Samuti suri väikene õde, keda Margareta väga armastas. Muidugi eksisteeris veel ka Margareta vend, kuid teda polnud kunagi perekonnale toeks. Tüdruku ema oli väga karm ja kasvatas oma lapsi usklikus vaimus. Margareta ei võinud kusagil lõbutseda ja pidi kogu aeg tööd tegema ja emaga koos olema. Nende omavahelised suhted olid üsnagi halvad. Vend hooples Margareta voorusega ja muud ta teose jooksul korda ei saatnudki (läks küll kahevõitlusesse Faustiga, kuid seda põhjusel, et too olevat rüvetanud tema õe maitse. Lühidalt öeldes ei olnud Margareta vennal enam millegagi hoobelda ja teiste silmis eriline näida). Ema oli kohutavalt karm
Aga need inimesed, kelle huvid onvastuolus ajaloo progressiga, kardavad tõde ja neile meeldib kunst, mis varjab või moonutab tõde näiteks modernism. Selline ideoloogia lubas kuulutada 1920. aastate avangardistid rektsionäärideks ja soosis 19. sajandi realismi jäljendavat kunsti. Nõukogude kunsti ainuõigeks meetodiks kuulutati nn. sotsialistlik realism, mis pidi kujutama tegellikust selle revolutsioonilises arengus, seega nõukogude propaganda vaimus. Kuigi sotsialistliku realismi teooria pidas parimaks eeskujuks 19. sajandi akademismi või isegi klassitsismi, sest võimud vajasid just idealiseeritud pilte ja kujusid. Nõukogude arhitektuuri peamiseks eeskujuks said 19. sajandi klassitsism ja eklektika, kuid neile lisati paraadlikust ning mõned hooned kavandati lausa hiiglaslikuna. Nende kaunistamine väiksematelt majadelt laenatud dekoratiivdetailidega andis üpris veidraid tulemusi
otsima vigu oma elu erinevates aspektides ning hindama ümber asjade tähtsust. See pidi innustama inimesi püüdlema selliste väärtuse poole elus, nagu seda on armastus ning ausam ja õiglasem eluviis. Lev Tolstoi jutustuses ,, Ivan Iljitsi surm" on Ivanil jäänud elada viimased nädalad ning ta mõistab ,et on talle antud lühikese aja ära raisanud. Kogu ta elu seisnes enesele väärika positsiooni ja teiste inimeste austuse tagamises. Jutustus on kristliku vaimus uurimus sellest, kuidas surm võib juhtida inimese tähelepanu pidulikelt õhtusöökidelt ning rahalt tõele ja armastusele nendele väärtustele, mida peaksime tähtsustama kogu elu jooksul, mitte ainult elu lõpu ees seistes. Inimeksistentsi probleeme käsitledes tuletab kunst sageli meelde ka seda, et üks kõige tähtsamaid taotlusi ja väärtusi elus peaks olema enese leidmine ning enda jaoks elu mõtestamine
Paul Gauguin (1848-1903) Elulugu Prantslane Paul Gauguin on üks kurioossemaid kuulsusi kaasaegse maalikunsti ajaloos. Ta sündis Pariisis. Tema ema oli Peruu päritolu, isa prantsuse ajakirjanik. Oma varajase lapsepõlve veetis ta Peruus, kus ta muuhulgas tutvus Peruu ja Hispaania keraamikaga. Hariduse sai Paul Gauguin Orléansis. Pärast kooli tegeles ta kuus aastat merekaubandusega reisides paljudes maades. Hljem teenis ta Prantsuse mereväes. 1870. aastal naasis ta Prantsusmaale ning asus tööle börsimaaklerina. Tema hobiks oli ka kunstiteoste kollektsioneerimine. Vähe on olnud kunstnikke, kes on silma paistnud sama suure kirglikkuse, äärmuslikkuse ja uuenduslikkusega. Tema hüvastijättu Euroopaga nii kehas kui vaimus võib pidada vägagi tavatuks. Tunderikka värvikirevuse ning troopilise rahva argipäeva ja põlisusu temaatika esitlemi...
osa mingist kindlast grammatikast ning on eri grammatikates vähem või rohkem erinev. Me tükeldame loodust mööda neid jooni, mis on ette antud meie emakeele poolt. Kategooriaid ja tüüpe, mida me eraldame nähtuste maailmast, me ei leia mitte sel põhjusel, et nad jõllitavad igale vaatlejale otsa. Vastupidi, maailm on antud muljete kaleidoskoopilise vooluna, mida peab korrastama meie vaim- see tähendab suures osas keelesüsteemid vaimus. Me lõigume looduse tükkideks, korrastame selle mõisteteks ning omistame tähendusi nii, nagu me seda teeme, suuresti seepärast, et me oleme osalised kokkuleppes seda sel viisil korrastada -- kokkuleppes, mis kehtib kõikjal meie keelekogukonnas ja mis on kodifitseeritud meie keele mallidesse. Kokkulepe on muidugi implitsiitne ja sõnastamata, AGA SELLE TINGIMUSED ON TÄIESTI KOHUSTUSLIKUD. Me ei saa üldse rääkida, kui me ei nõustu andmete
sajandil Prantsuse päritolu Nicolas Poussini. ( http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/05_leksikon/a_z/h.htm ) INGLISE MAASTIKUMAALITRADITSIOON 18. SAJAND Juba 1750.aastatest alates hakkas Ingslimaal ilmnema oma eriline maastikumaalitraditsioon, mis osaliselt peegeldas 18.saj inglise maastikukujundusstiili aristokraatliku maitse järgi looduse osavat ümberkujundamist 17. sajandi klassikaliste maastike vaimus à la Claude Lorrain. Erakordsete kunstnike pintsli all kujunes sellest selgelt inglasliku loodsenägemise suurejooneline esitlus Temaatika ja Stiil Maastike käistati harva pelgalt maasikena. Pigem nähti neis tõendit looduse jumalikust harmooniast, eriti Inglismaasugusel rikastuval ja enesekindlal maal, kus loodust kodustati. 18. sajandi inglise kunstis valitses sellele seisukohale vastav mõtlik ja rahulik laad. Intiimsust ja korrapära väärtustati rohkem kui dramatismi
Peale selle toetas LouisXIV Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks, keele reeglistamine viis õukonnakeele eristumisele lihtsa prantslase keelest. Selellajal, kui õukond kulutas raha ja lõbutses oli riigiametnike mureks raha hankimine õukonnale ning riigi üha suurenevate vajaduste katteks. Alates 1665 sai rahandusministriks Jean-Baptiste Colbert, alati rangelt musta kandev morniilmeline mees. Ta korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilismi vaimus. See tähendas osta võimalikult vähe kaupu sisse ja võimalikult palju müüa saadusi välismaale. Colberti algatusel asutati riiklikke manufaktuure, mis pidid tootma kaupu, mida seni välismaalt sisse veeti. Ta rentis ka maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes siis omakorda võtsid makse elanikkonnalt. Rahva maksukoormus suurenes sellega veelgi. Louis XIV kirikupoliitika
heldel käel. Nii nad püsisid, tarkuse ja kavaluse läbi. Iga juut peab lööma läbi iseseisvalt sest kuskile ei kutsuta juuti juudina, vastupidi, juudil on kasulik võimalikult vähe rõhutada oma rahvust, oma ümberlõigatust. Iga juut seisab omil jalul ja on pealtnäha suur üksiklane. Kuid ainult pealtnäha. Juba see, kuidas perekonnad hoolitsevad järeltulijate eest rangelt oma usu vaimus, tähendab allumist tavale. Ja kui mõni juut kaotab varanduse, peavad teised juudid aitama ta uuesti jalgele. Kui juut palub teise juudi abi, peab see aitama. Kuigi juut lööb läbi ise, sillutavad talle tee selleks tuhanded teised juudid. Mida peaksime juutide juures märkama: neil on esiplaanile tõstetud rahvas, juudi ühiskond ja seda ilma mingite tingimusteta. Üksikisikut vaadeldakse selle mõõdupuu järgi. Oma rahva vastu eksinud lammas heidetakse ilma armuta karjast
unevajadus, mis võimaldavad palju tööd teha. Seepärast on jää väga levinud Tais ja Hiinas. Umbes pool aastat tagasi vaatasin dokumentaalfilmi, milles üks noormees rääkis sellest kuidas ta sai vindi sõltlaseks. Ta oli kooli üks parimaid sportlasi. Enne järjekordseid võistlusi ta otsustas võtta doos metti. Peale seda tal tekkis "SUPERMANI" tunne ja ta suutis püstitada koolirekordi ketta heitmises. See oli vist üks kõige õnnelikumaid hetki tema elus! Kahjuks jätkas ta samas vaimus ja nüüdseks on ta kristalli sõltlane juba aastaid. Nüüd natuke metamfetamiini ajaloost. See leiutati juba umbes sada aastat tagasi Hiinas. Paljud Maailmasõdades võitlejad tarvitasid metti. Isegi Stalin olevat olnud meti sõltlane. Tema isiklik arst Teodor süstis talle seda korra päeval alates 1936 aastast.Peale 1943. aastat juba mitu korda päevas. Tema doos ulatus kuni kümne pervitiini tabletini päevas. Sõja viimastel aastatel tulid müüki
Tarapita-1921-1922,kirjanduslik rühmitus,kuhu kuulusid Tuglas,Alle,Under, Aatson,Suits,Semper jne.Hüüdlause:"Maha iseseisvus kui ainult kroonu. Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimne kultuur."Nad olid tõusikluse vastu,neid mõjutas rahvusvaheline org."Clarte"-võitles sõja-,vägivalla-ja sotsiaalse üle- kohtu vastu,neid ei ühendanud sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja barbaarsuse vastu.Tarapita-ekspressionistlik(uus romantismi üks suunda- dest).See on 20.saj alguse kirjanduse ja kunsti vool.Ekspressionismile on omane katastroofi eelaimus,sõjavastane protest,hirm,ahastus inimk.tuleviku pärast.H.Visnapuu 1890-1951-töötas õpetajana Narvas(1907).Kuulus Siuru rühmitusse,1918.a sattus ta bohheemlastest koosnevasse võitlussalka mida nim.Saut laagrite palguks.Suri NY-s.1921-10 kirja Ingile."Amores";"Roheline moment".Futurism-20.saj alguses It-s tekkinud suund,mis seostas kõike tulevikuga,ülistas suurlinna,masinaid ja mässas minevikukult...
- Kasutada seaduserikkujate suhtes sunnivahendeid. Demokraatliku riigi ülesanded elu korraldamiseks oma territooriumil - Tagada iga inimese elu, vabaduse ja omandi kaitse, kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati - Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis - Osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivärke - Kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus - Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, eesmärgiga tagada julgeolek ja areng Eesti lipp: - Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp - Pühitseti sisse 4.juunil 1884 - Sinine sümboliseerib taevast ja merd, must mulda ja Mulgi rahvuskuue värvi, valge puhtust ja lootust paremale tulevikule Eesti hümn: - ,, Mu isamaa mu õnn ja rõõm'' - Viisi lõi Soome helilooja Fredrik Pacius 1848.aastal - Sõnad kirjutas J. V. Jannsen
Osa eesti haritlasi, nagu Köler, Karell leidsid teenistust Venemaalt. 8.Baltisakslaste osa Eesti kultuuri arengus.(3 näidet ja 3 põhjendust) 1) Arendasid eesti keelt ja kultuuri estofiilide tegevus pani aluse meie kultuuri ja keele uurimisele. 2) Tõid Eestisse euroopalikku kultuuri Baltisaksa kultuurielu oli seotud Lääne- Euroopa vaimsete suundumuste ja arengutega. Tõid seda ka Eestisse. 3)Tõid eestisse klassitsismi Suur osa mõisaarhitektuuri on just selles vaimus. 9.Balti kubermangude üldised sisepoliitilised olud. Talumajanduse arengule mõjusid 1816. ja 1819. aasta seadused pärssivalt. 1840. tabas maad aga ka viljaikaldus ja terav näljahäda, mis soodustas käärimist talupoegade seas. Eriti kääris Liivimaa. Põhja- Eestisse jõudis käärimine 1856 . a. Peale 1849-1856. a. seadusi hakkas olukord rahunema. 10.Võrrelge Balti erikorda ja asehalduskorda. (Maksukorraldus, aadliomavalitsus, keskvõimu piirid ja linnade valitsemine)
Eesti Kirjameeste Selts 1872 loodud. Koondas kõiki eesti soost haritlasi, aga ka ärksama vaimuga taluperemehi. Põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine, tegelemine rahvaluulega ning vanavara kogumine. President – Hurt. Tähelepanu pöörati eesti keele arendamisele ja selle õiguste kaitsele. 1872 mindi üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on eestis käibel tänapäevani. Carl Robert Jakobson Tõusis rahvusliku liikumise radikaalsema suuna etteotsa. Kasvas üles saksa vaimus. 1865 ilmusid esimesed kirjas Eesti Postimehes. Nõudis kooliolude parandamist, sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu ja propageeris karskusideid. 1868 valguse, pimeduse ja koiduaja kõne. 1870 sai temast põllumees. „Sakala” Pika nõudmise järel sai Jakobson 1878 luba ajalehe asutamiseks. Arvustas meie ühiskondlikke olusid. Mõneks kuus sulges vene valitsus ajalehe. Kohati liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu seniste mõttekaaslastega. Suur Lõhe
tarkusest. Jant alkoholiseaduse ümber oli üks ere näide paljudest, mis on Eestis kohe ära tehtud. Kui ollakse poliitiliselt ämbrisse astutud, siis olen alati huviga oodanud, kes võtab 2 vastutuse juhtunu pärast ja vaevub vabandama rahva ees kulutatud raha ja aja eest. Tegelikult järgneb peale apsakat jupp maad vaikust ja ei mingit vastutust. Ja kohe ära tegemine jätkub samas vaimus. Vigadest ei õpita. 2017. aastal korraldati Eesti omavalitsuste haldusreform, mille käigus toimusid Eestis kohalike omavalitsuste vabatahtlikud ühinemised ja sundliitmised ning külanimede ja maakonnapiiride muutmised. Tulemusena jäi senise üle 200 omavalitsusüksuse asemele alles 79 (15 linna ja 64 valda). Suund valdade liitmisele oli võetud aastal 2004, kus vabatahtlikult liitujatele jagas riik ühinemistoetust (Vikipeedia). Poliitilistel
Varajane Pr. Romantism-hirm tuleviku ees. Pageti müstikasse ja keskaega. Ei olnud ühtne kirjanduslik vool. Franois René Chateaubriand- Essee "Ristiusu vaim"-ristiusk on kõige puhtam ja parem ususuund. Vabaduse märk. Poeetide ja kunstnike inspiratsiooni allikas. Enamik teoseid on eksootilised , stiilis iseloomustavad tundlikkus ja romantiline paisutus. Victor Hugo- Pr. Romantismi peaesindaja. Suuna põhjendaja ja arendaja. Kontrast ja grotesk-Hugo võtted. "Hernani"-rüütliromantika vaimus, tähtsal kohal on traditsiooniline auküsimus. Keelekasutsu on loomulik, ei ole peenutsemist. "Jumalaema kirik Pariisis". "Hüljatud". Hugo oli suurm humanist ja romantik. Õpetas inimesi armastama elu, ilu ja tõtt. Prosper Mérimée- Üleminekuautor. Keskendus erinevatele rahvustele. Romantik. Detaili väljendusrikkus. Palju vatuolulisi asju nt. Headus ja kurjus, alatus ja suuremeelsus. Ootamatud ja järsud lõpud. Psühholoogilised ja analüüsivad teosed.
Eestist sai jällegi Nõukogude impeeriumi keskvõimust täielikult sõltuv liiduvabariik ametliku nimega Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Nõukogude okupatsioon Eestis kestis 47 aastat ning lõppes 1991. aasta 20. augustil, kui taastati Eesti Vabariigi iseseisvus. Pärast Eesti taasvallutamist 1944. aastal ja Teise maailmasõja lõppu 1945. algas Eesti parandamine sõjahaavadest. See toimus suures osas aga 1940. aastal alustatud stalinlike ja nõukogulike ümberkorralduste vaimus. Sõjas purustatud majandus, mis enne arvestas eelkõige Eesti huve, muudeti NSV Liidu majandusmonstrumi ripatsiks ja jäi võõrvõimu juhtida. J. Stalini surmale järgnes NSV Liidu nn. sula-aeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. See protsess puudutas ka Eesti NSV-d. Üleliidulises plaanis muutus Eesti NSV omamoodi ,,näidisliiduvabariigiks", suure impeeriumi ,,vaateaknaks".
kiriku rahvakeelsel jumalateenistusel, samuti rahvakeelsel kirikukirjandusel, mille kultuurilist tähendust tuleb kõrgelt hinnata ja kirjanduse osas koguni põhjapanevaks teguriks pidada. (Talve 2004, lk. 141) 4 1.1. Religiooni roll rootsiaegse hariduse kujunemisel Rootsi reformitud kiriku juhtmõtteks Rootsi suurvõimu sajandil oli rahva kasvatamine ja distsiplineerimine luterliku ortodoksia vaimus. Sellelt aluselt lähtudes tegutses Rootsi võim alates 16. sajandi lõpust Eestimaal kirikuelu korraldamisel. See eeldas meetmeid rahvahariduse tõstmiseks, lugemisoskuse levitamiseks ja rahvakeelse kirikukirjanduse avaldamiseks. (Talve 2004, lk. 141) Selleaegne kirikukorraldus pidas eriti vajalikuks jutlustes ühiskonna- ja eetikaprobleemide käsitlemist, samuti koguduse õpetamist kirikuteenistuse ajal. Vaimulike osa lugemisoskuse edendamisel oli neil aegadel suur
- Finantsraskused: riigiametite müümine - Merkantilism, manufakt.,kompaniid, - Prantsusmaa akadeemia (1635): kunst ja teadus - Ühtlustada,unifitseerida - 4. Kardinal Jules Mazarin (1643-61) - Alaealine Loius XIV (sünd. 1638) - Itaallane M on juhtiv minister 18.a. - M vastu kõrgaadel: fronde mäss 1648-53. seejärel - Algab lõplik Prantsuse kõrgaadli Pol. tasalülitamine. (Kaovad aadlite lossid ja erasõjaväed.) - M tegutseb R vaimus ! - Nõtke diplomaatia kehastus - 17.saj. keskpaiku algab ,,Prantsuse ajastu" poliitika ja kultuuri alal - Välishegemoonia: vestfaali rahu, rahu Hispaaniaga 1659: Hisp.allakäik 5. Päikesekuningas Louis XIV - Kehtestab absoluutse monarhia, mille teoreetikud I Jean Bodin (1579): Esitab riigivõimu suveräänsuse mõiste = on jagamatu ja tühistamatu ja kuulub valitsejale. Rahvas on pöördumatult loovutanud oma õigused valitsejale. Absoluutne riigivõim
eksperimendid valgusega. Ta lõi idealiseeritud stseene meresadamatest, kus tavaliselt oli ankrusolev laev ja selle lähedal loss või palee ("Sadam" 1639). Paljud maalid on raskepärastes pruunides toonides. Pärast 1640. aastat muutus maalidel kujutatu vaiksemaks, rahulikumaks. Valguski oli pehmem, soojem. Tööde koloriit oli kollakas, isegi kuldne (''Maastik Apolloni ja Hermesega'', 1645). 1660-il jätkab tegemisi esimese perioodi vaimus, kui ta kasutab külmi, hõbedasi värvitoone ja uuesti kasutab dramaatilist valgust. Maalid on selged. Sageli maalib ta "vastu valgust", mis muudab looduse justkui läbipaistvaks (''Meresadam'',1674). Koos N. Poussiniga oli ta üks juhtivaid ideaalmaastiku viljelejaid ja klassitsistliku maalisuuna peaesindajaid. Tema teoste ainestik on pärit antiikmütoloogiast või Piiblist. Tihti on tema maalidel n.ö. klassikalised varemed ja inimfiguurid vaimulike riietuses või antiikrõivais. On
ning kütmata. Koolimajadest täielikult hävinud oli vaid 73. Kõige hullem oli lugu Tallinnas kus paljud koolid olid Punaarmee ja laevastiku käes. EKP KK ja ENSV RKN koosistumise tulemuseks oli ühismäärus 27. Detsembril 1944ndal aastal. Ühismäärus ei lubanud koolidele hädavajalikku aknaklaasi, kriiti ega koolivihikuid, kuid varustab rohkesõnaliselt ideoloogiaga: tuli õpetada stalinilikus rahvaste sõpruse vaimus, erilist tähelepanu tuli pöörata vene keelele, tuli alustada Eesti ajaloo õpetamist ja pidada võitlust kodanliku natsionalismiga õpetajaskonnas. Perestroika aastaist, kui avanes EKP KK arhiiv, algas kurtmine et 8. Pleenum hävitas Eesti haritlaskonna, mis on ka tõsi, kuid haritlaskonna laialipuistamine algas juba 1940ndal aastal. Õpetajais paisati koolis välja, kihutati ühest maakonnast teise, väga paljud aeti ka poliitilistel põhjustel maalt välja. 1941
seega ei tekkinud ka suurt tööpuudust. 1940.-1950. aastatel suurenes USA SKP kolm korda. Armee suurus oli 1950. aastal 600 000, samaaegselt armee koosseisu vähenemisega hakkasid suurenema USA rahvusvahelised kohustused. 1945. aastal valiti presidendiks Truman, kes ei olnud rahva seas väga populaarne president. 1947. aastal algas Külm sõda, mille käigus sisse viidud Trumani doktriini abil seisti vastu kommunismi levikule. 1949. jätkati reforme uue kursi vaimus Fair Deal'i abil. Lubati parandada elujärge, vähendada tööpuudust, luua juurde elamispindasid jne. Teisel ametiajal jätkas ta kommunismivastast võitlust veelgi karmimalt. Samas tekkis 1949. a. Kommunistlik Hiina, mis tähendas kapitalistliku läänemaailma kaotust. Kartes edasisi kommunismi triumfe asus Truman 1950. a. toetama Prantsusmaa võitlust Indo-Hiinas. 1950. a. paljastati NSVL-i heaks luuranud ja tuumasaladusi edastanud USA-Inglise luurevõrk. Tõusuteel olid Ameerika
Oma kuulsate põhivormidega - ruut, ring ja rist püüdis kunstnik väljendada puhta tunnetuse abstraktsust. Hiljem maalis ta ka valge ruudu valgele lõuendile, mis tema tõlgenduses on "eimiski eimiskis". Nii Malevits kui ka paljud teised vene avangardistid liitusid 1917. aasta revolutsiooni järel bolsevikega, lootes oma ideedele leida praktilist rakendust. Nõukogude võimu algaastatel leidsid nad seda tõesti, üritades tões ja vaimus viia kunsti rahvani ja proovides kunsti abil ümber kujundada elulaadi. Siiski ei kannatanud bolsevike totalitaristlik ideoloogia modernistlike kunstnike vaimuvabadust kuigi kaua. 1920-ndail ja 1930-ndail aastail levis abstraktsionism pea täielikult just konstruktivistlikus vormis. KASUTATUD KIRJANDUS · ,,Kunsti-kultuuri ajalugu" (Postimpressionismist uue meediani) Jaak Kangilaski · http://www.koolielu.ee/pages.php/03130107?txtid=4484 · http://et.wikipedia
Kontrolltöö Vastused: 1. Kõik valdkonnd põimuvad omavahel. Struktuurid on järgmised: AVALIK SEKTOR POLIITIKA RIIK ERASEKTOR MAJANDUS TURG tulundussektor KOLMAS SEKTOR KODANIKUÜHISKOND KODANIKUÜHENDUSED mittetulundussektor ERAELU KODU PERE Kui neid vaadata siis on näha et need struktuurid põimuvad omavahel. 2. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimupartei Infoallikaid on palju Lubatud on 1-2 infoallikat Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on avalik, läbipai...
proosat" iseloomustab aktiivne suhtumine ühiskonnas toimuvasse ja modernistlikud ideaalid loomingu ülesehitusel lisades sinna tilgake propagandat, mis on seotud tolle aja ideaalide ja unistustega ühiselt kommunismi ülesehitamisega. Mati Unt on põlvkonnakaaslastest subjektikesksem, ta toob oma romaanides välja indiviidi pürgimuste ja tingimuste vastuolu. Samas ei takista "ühiskondlikkus" leidmas tema kirjutistes sarkasmi, ajastu pilamist ja muud sarnast. Modernistlikus vaimus kirjanikuks kujunedes saab tema üheks suurimaks eeskujuks kahtlemata Franz Kafka, kelle ülimalt eksistentsialistlikud ning sügavamamõttelised jooned kajastuvad ka Undi tegelaste üksinduses, nende ebareaalsetes visioonides ning kogu tegevuse mõttelises ja ruumilises tühjuses, mis kulmineerub tihtipeale samalaadse joonega inimeste suutmatusega üksteiseni jõuda. Kuid samas võib tihtipeale märgata ka teiste maailmaklassikute tsitaate ning seisukohti, näiteks Brecht ja Remarque.
sajandi lõpukümnendil eelkõige vastuseis Prantsuse revolutsioonile ja sellesarnastele liikumistele. Konservatismi loojaks peetakse ennekõike soti poliitikut ja filosoofi Edmund Burke'i, kes sõnastas oma põhimõtted teoses "Reflections on the Revolution in France" ("Mõtteid Prantsuse revolutsioonist", 1790). Teoses rõhutas Burke, et muutuseid ei tohi teha kiirustades, järsult ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Ta pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus võimalikult palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute lahenduste puhul ei või kunagi teada, kas need ka reaalselt töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Tema arvates peaksid muudatused tulema ülevalt, valgustatud absolutismi või lihtsalt valitsuse initsiatiivi laadis, mitte aga valitsemisest mitte midagi teadva pööbli poolt.
· Kadedus on rahutus (rahulolematus) on hing, mis tuleneb asjaolust, et meil soov veel üks hea mees, kellega me ei pea meile rohkem väärt kui omanikust ta. · Kui mõni asi vahel olendid Jumala meist väärib umbusaldust, peame järeldama, et ta ei mõista meid, ja tark mees, kes oleks nendest aru ta oleks otsustanud, et te ei saa isegi soovi midagi paremat. · Raamatukogud - aare ait kõigi rikkust inimeste vaimus. · Mountain - mure hinge, kui ta mõtleb kaotada hüvitise, mida saaks kauem nautida, või kui ta kannatab, sest see on praegu hetkel paha. · Kui geomeetria sama vastuolus meie kired ja huvid, nagu moraal, siis oleks ka väita, tema vastu ja rikub ta kõigest hoolimata tõendeid. · Et armastus - on leida õnne teise oma õnne. · Armastus on kalduvus leida rõõm hea, täiuslikkus, õnne teise isiku.
1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu. Päts valiti 8. veebruaril 1905 Tallinnalinnanõunikuks ja 19. aprillil sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja. Päts ei väljendanud revolutsioonisündmuste ajal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt omavalitsuste reformi nõudmisega. Tallinna töölistele avaldatud sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutse "Teatajas" äratrükkimise pärast otsustati Päts võimude poolt lehe vastutava toimetajana vangistada ning pidi Eestist põgenema (karistussalga ülema kindral Bezobrazovi poolt korraldatav Rapla sõjakohus mõistis ta mässulise tegevuse eest surma). Mõnda aega peatus Päts Sveitsis, kust 1907. aastal siirdus Soome, kus elas varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Pätsi õhutusel asutati 19071908. aastatel Peterburis kirjastusühing Ühiselu, mis hakkas välja
Peategelaseks on Brechti teatris õigupoolest vaataja, sest just tema peab tegelikus elus leidma lahendused probleemidele, mida teater talle ette mängib. Eepiline teater väldib illusiooni ja kaasaelamist ning apelleerib vaataja mõistusele ja kriitikavõimele. Teater näitab ja jutustab, varjamata oma mängulist loomust. Loobutakse psühholoogilisest inimesekujutusest ja hingeelu uurimisest. Määrava tähtsusega saab tegelaste juures nende sotsiaalsed tunnused. Eepilise teatri vaimus on kirjutatud satiiriline komöödia ,,Mees on mees". Brecht Sündis saksamaal, Augsburgis. Töösturi perekonnas. Tema kirjanduslik tegevus algas ekspressionismi õitseajal. Tunnustuse tõi satiiriline luuleteos. ,,legend surnud sõdurist". 1918 valmis ka esimene ekspressionistlikus stiilis näidend ,,Baal". Tema õpetajaks ja eeskujuks oli poliitilise teatri ideoloog ning silmapaistvaim lavastaja Erwin Piscator. Berliini
a) I. Astme kool (4.a) b) 7-a. Kool (vabriku koolid, maanoortekoolid) c) Tehnikumid 4- a. d) Töölisfakuldeedid 3-4 a e) Kõrgemad koolid 4-6 a Põhi rõhku pandi Polütehnilisele õpetusele, töökasvatusele ning komsomoli- ja pioneeri tööle koolis. 1940 a. jõudis see haridussüsteem Eestisse. Koolidesse toodi sisse uute ainetena vene keel ja N- liidu- ajalugu, geograafia ja konstitutsioon. Kohustuslikus korras pidi õppetöö käima marksistlikus- leninlikus vaimus. Aasta püsis see võim ja siis tulid sakslased Eestisse. 1944 hakati taastama korda, mis 1940aastatel Eestisse oli toodud. Koolid muudeti riiklikeks ja ilmalikeks ning lahutati kirikutest. Kui selgus et väga vähesed kooli lõpetanuist lähevad tööle õpitud erialal loobuti 1966kohustuslikust tootmisõpetusest. 1959 aastal loodi Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituut 1977 aga võeti IX- XI klasside õppekavadesse süvendatud tööõpetus, mille andmiseks
Haridus on subjekti üks karakteristikaid, nagu näiteks usk, armastus, töökus, ausus. Haridus on inimese kvaliteedi näitajatest üks. Haridus on valmisolek end elukestvalt täiendada ja toime tulla kõigega, mis ette tuleb." (Pärnu Postimees, 2003) Kohati kardan, et võin oma eesmärkides olla naiivne, aga minu soov ja tahtmine ning ka suurim põhjus, miks ma õpetajaks tahan saada, on luua õpilastele soodsad võimalused ning varustada neid vahenditega eelkõige ise areneda. Selles vaimus paelub mind mõte alternatiivsetest koolisüsteemidest. Irja Loorand, Tartu katoliku kooli klassiõpetaja, on kommenteerinud: "Õpetaja ülesanne on luua klassis õhkkond, et lapsed oleksid koolis õnnelikud." (Postimees, 2008) Kui õnnelik saab olla üks koolilaps, kui õppeaine on muudetud vastumeelseks, õpitulemusi hinnatakse mitte lapsest enesest lähtuvalt, vaid üleüldise kindlaks 1
Merkantilistlik majanduspoliitika Ajal, kui õukond kulutas raha ja lõbutses, oli riigiametnike mureks raha hankimine õukonnale ja riigi üha suurenevate vajaduste katteks. Alates 1665 sai rahandusministriks Jean-Baptiste Colbert · ta oli alati rangelt musta kandev morniilmeline mees, keda nähti enamasti kuninga ruumide juures ootamas, mapp kaenlas. · Keegi polnud teda kunagi naeratams näinud. · Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilismi vaimus. See tähendas osta võimalikult vähe kaupu sisse ja müüa võimalikult palju saadusi välismaale. · Colbert'i seisukoht oli: selleks, et vähendada kaupade sissevedu, tuleb neid ise toota. Colbert'i algatusel asutati riiklikke manufaktuure, mis pidid tootma kaupu, mida seni välismaalt sisse veeti. · Veneetsia eeskujul toodeti peegleid ja pitse · Inglismaa eeskujul sukki.
19. sajandi II poolel oli fassaadikujunduses ajaloolisi stiili välja tõrjuma hakanud eklektika (kreeka keeles eklektikos 'väljavaliv'). Selle iseloomulikeiks joonteks oli erinevate stiilivormide segamine ja originaalsus lisamine detailidesse. Kõigest püüti võtta parim ja see omavahel ühendada. Histritsismi ja eklektika stiilinäiteid võib rohkelt leida näiteks meie lähedalt Stockholmist. Eesti sai põlvkond kunstiajaloolisi ja arhitekte oma hariduse vaimus, et eesti ja ka muu maailma arhitektuur oli tol ajal languses. Elumaju ja muid hooneid peeti maitsetuteks ja detailidega ülekuhjatuiks. Kuni 1960. aastate lõpuni peeti 19. sajandi II poole arhitektuuri lausa maitsetuse etaloniks. Ajastu vähegi objektiivsema mõistmise puudumine pannakse fakti arvele, et tolle perioodi ehituskunsti lihtsalt ei uuritud. Raudkonstruktsioon Ka ehitustehnikas toimus areng -- näiteks võeti kasutusel raudkonstruktsioon.
Siilivask. Tartu ülikooli ajalugu 1632 1982. Tln 1985, Perioodika. ametnikke, kes oleksid saanud hea hariduse koolidest üsna juhuslikke ning nappe F. Eisen. Eesti kooli ajalugu. Tln 1989, protestantlikus vaimus. Rootsis oli kuningaks andmeid. Kõige põhjalikumad on Tartu Valgus. Gustav Adolf II (16111632). Alates 1739. justiitsbürgermeistri F. K. Gadebuschi aastast on Eestis koolikohustus. 1802. ,,Liivimaa aastaraamatud". Selle kroonika aastal avatakse taas Tartu ülikool. 1816. ja andmestik algab 11. sajandist ja annab 1819
Saue Gümnaasium Referaat Vabadussõda Saue Gümnaasium Gunnar Mizer 9c. klass 30.12.2012 Saue Gümnaasium Eesti Vabadussõda 02.11.1918-02.02.1920 Vabadussõda pidasid noore Eesti Vabariigi väed Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede (Punaarmee) ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu....
Sobivad eetilised printsiibid *Hinnang vastavalt Kanti kategoorilisele imperatiivile Tuleks panna vastust kandma toimunu eest Mart. Tuleb kindlasti uurida, mis Mart mõtles, kui ta seda tegi. Miks ta valis just sellise tee raha hankimiseks? Kui Mart tunnistab oma süüd ja saab selle eest karistada, siis kindlasti tuleks ikkagi tulevikus olla kahtlev tema usalduses.Vastasel juhul võib Mart samas vaimus edasi tegutseda. Samuti peaks see jällegi meelde tuletama kõigile ettevõttete omanikele, et alati tuleb kontrollida neid töötajaid, kes on nii öelda "SINU RAHALE" või "FIRMA ASJADELE" kõige lähemal. Selles situatsioonis ei ole austatud Juhanit, kuna tema andis Mardile töö ja võimaluse hästi teenida. Asjalood oleksid võinud olla veel hullemad, kui antud juhul raamtaupidaja ei oleks avastanud kahtlast rendi firmat *Hinnang vastavalt tagajärjele (s
Teatus armastussuhe on kindlasti mere ja meeste vahel. See on küll kummaline suhe, aga siiski mehed saavad aru, etmeri annab ja võtab ning armastavad teda selle pärast. See on nende toit ja elu. Uskumatuna tunduvad perekondade läbisaamised pesesiseselt. Kuigi poisid on juba vanad, elavad nad kodus ning ei näe selles mitte midagi halba. Pere on koos ning see on kõige tähtsam. Lapsed kasvavad koos mitme erineva põlvkonnaga, nad kasvavad mere vaimus. IDEED: 1)Südant ei saa käskida. 2)Õnn võib peituda lähemal, kui otsida osatakse. 3)Mõned asjad elus on paratamatud. 4)Alati tuleb usaldada ennast ja oma südant. 5)Selles, et toit oleks laual, tuleb vahel ohverdada ka elu. Teos oli kergesti loetav ning üheti mõistetav. See annab selge ülevaate inimeste elust ja suhetest. Kindlasti soovitan seda lugeda ka teistel, kuna raamatu sisu paneb sügavalt järele mõtlema inimsuhete eripärale.
Jüri Gümnaasium Referaat ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused" Daniel Defoe 2009-04-18 Elulugu Defoe Danieli Defoe, Daniel (u. 1660 26. IV 1731),inglise valgustuslik kirjanik, ajakirjanik, pamfletist. Sünd. Londonis lihakaupmehe Foe pojana, muutis 1695. a. Oma nime Defoe'ks. Tema lapsepõlves toimus Londonis järjestikustel aastatel kolm jõhkrat sündmust: Hollandi sõjalaevastik tungis Thamesi jõele ja ründas Londonit; puhkes Londoni katk, mis tappis 70 000 inimest (Defoe on kirjutanud sellest raamatu); puhkes Londoni tulekahju, kus jäid tema linnaosas alles vaid kolm maja, üks neist Foe'de oma. Isa kasvatas teda rangelt puritaanlikus vaimus (puritaanid olid inglise kalvinistid ehk mitteanglikaani protestandid) ning hariduse sai ta Charles Mortoni Stoke Newingtoni Lahkusuliste Akadeemias. Tema kirjutamisstiilis arvatakse olevat...
Kordamisküsimused esteetika eksamiks: Mis on esteetiline kogemus? Püüdke seda oma sõnadega määratleda. Esteetika on meeleline nauding. Kunsti ja ilu vaadates või nautides tekkinud tunnete, mõistete ja otsuste uurimine. Nimetage lühidalt vähemalt kolm levinumat esteetika definitsiooni! Kunsti filosoofiline käsitlemine. Ilu filosoofia ehk teooria väärtuste kohta. Õpetus ilust. Moraalifilosoofia – uurib hea ja halva päritolu ja seoseid. Milliste küsimuste uurimisega esteetika tegeleb? kuidas me ilu näeme, miks me nii näeme, millest see sõltub, kas ilu on mingi valemiga? Kuidas tajuda väärtusi ja need konteksti asetada? Kes ja millal võtab kasutusele esteetika mõiste? Selgitage! (18. sajandil, Alexander Baumgarten???) Baumgarten tundis vajadust teaduse järele, mis tegeles meelelise tunnetusega. Täienduseks mõisteliste tunnetega tegelevale loogikale. Mida me mõtleme esteetiliste väärt...
Organisatsiooniliste muudatuste tegemine ei eelda mitte üksnes organisatsiooni liikmete hoiakute (ümber)kujundamist ja nende (ümber)õpet, vaid ka seda, et nad ise tahaksid uue õppimisele pühenduda ning tarbe korral muudaksid vastavalt oma töötavasid ja käitumist. Organisatsiooni eesmärkide saavutamise ning samas ka nende jätkusuutlikkuse tagamise kindlamaid viise on järkjärguline üleminek niinimetatud õppiva organisatsiooni vaimus tegutsemisele. ....................................................4 (Rühka, A 2002).......................................................................................................................................4 1. Mis on õppiv organisatsioon?............................................................................................................... 5 1.1 Õppimisetasandid...........................................................................................................
Kuningakultus väljenduski pidevas saatjaskonnas, erinevalt idamaisest, kus keiser, sahh või peasekretär end harva ilmutab. MERKANTILISTLIK MAJANDUSPOLIITIKA Kuningas Louis XIV kõige silmapaistvam nõuandja oli 1665. aastal rahandusministriks tõusnud Jean- Baptiste Colbert [kol'ber]. Juba väliselt jättis Colbert range mulje. Ta riietus alati musta, keegi ei näinud teda kunagi naeratamas. Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilistlikus vaimus. Ta kutsus Prantsusmaale välismaa meistreid, õhutas kodanlasi manufaktuure asutama ning jagas neile riigikassast soodsaid laene. Lühikese ajaga tõusis Prantsusmaa maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. Colbert kehtestas kõrged sisseveotollid, mis muutsid välismaised kaubad kalliks ning sundisid prantslasi enam tarbima kodumaist toodangut. Kaubanduse edendamiseks ehitati Colberti ajal
elama, lahkudes 1880. aasta sügisel Eestist. Hurt suri 13. Jaanuaril 1907. aastal Peterburis. Carl Robert Jakobson 10.03.2008 KG Karin Kilumets 11b Carl Robert Jakobson sündis 26. juulil 1841. aastal Tartus. Ta elas noorpõlves Tormas, kus tema isa, Adam Jakobson, pidas köstri ja koolmeistri ametit. Jakobson kasvas tänu emapoolsetele mõjutustele üles saksa vaimus. Alghariduse sai isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 18591862 oli ta isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja, kuid läks Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Ta asus õpetajaks Jamburgi. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. 1865
Võru Täiskasvanute Gümnaasium. Nobeli preemia laureaat Sigrid Undset Referaat Koostaja: Kirsika Kusnets Juhendajad: õpetaja Ester Allas õpetaja Kristel Plakso Võru 2008 Sisukord Sisukord. ___________________________________________________2 Sissejuhatus.________________________________________________3 Elulugu._____________________________________________________4 Looming._____________________________________________________6 Romaanitriloogia ,,Kristiina Lauritsatütar".__________________7 Pildid.______________________________________________________8 Kokkuvõte.__________________________________________________11 Kasutatud allikad.__________________________________________12 2 Sissejuhatus Sigrid Undset (1882-1949) on üks armastatumaid...
Nõuab, et kõik oleks mõistusega kooskõlas. 23. · Hereesia väärõpetus · Ketser väärusuline 24. Maagia on loodusjõudude tegevusse rakendamine. 25. Inkvisitsioon uurib katoliku kiriku seaduspärasuste vastu eksimist. Jesuiitide põhimõte on, et eesmärk pühendab abinõu. 26. Vabamüürlus on kodanlik kõlbeline käitumine. Eesmärgid: · Üksikisiku täiustumine · Kõikide inimeste ühinemine vendluse ja tõearmastuse vaimus. LIONS ja ROTTARY klubid: heategevusega tegelevad vabamüürlased. 27. Õigluse kuldreegel: Igaüks võib teha, mida tahab, eeldades, et sealjuures ei riku ta ka samasugust vabadust. Kehtib küll, tegevused on sellega piiratud. 28. · Loodusteadused ei ole ainsad tunnetusallikad · Majandus peab olema kooskõlas · Õppimisega ei saa muuta looduse poolt antut · Ühiskonda ei saa radikaalselt ümber korraldada 29
ajaks juba Nõukogude Liidust lahkunud, küüditatud, sunnitöölaagritesse saadetud või hukatud. Paljud said jätkata meelepärase loomingulise tegevusega üksnes salaja. Mitmed loobusid üldse ja läksid teistele elualadele. Aeg-ajalt korraldati suurejoonelisi kampaaniaid ühe või teise kunstiteose kritiseerimiseks, millele alati järgnesid laiaulatuslikud repressioonid. Sotsialistlik realism pidi kujutama tegelikkust selle revolutsioonilises arengus, seega nõukogude propaganda vaimus. Selle voolu eeskujudeks said akademism ja klassitsim. Looming muutus ülimalt lihtsaks, plakatlikuks; Nõukogude Liitu, sotsialismi ja Stalinit ülistavaks propagandaks. Nõukogude arhitektuuri peamisteks eeskujudeks olid klassitsism ja elektika. Hooned kavandati tihti hiiglaslikud, kuid neid kaunistati väiksematele majadele iseloomulike dekoratiivsete detailidega. Sotsialistlik realism Eestis Koos Nõukogude Liidu okupatsiooni ja anneksiooniga kehtestati ka Eesti NSVs samasugused
Möödunud sajandi kolmandad struktuursed muutused põllumajanduses algasid 1988. aastal enne Eesti taasiseseisvumist. Tolleaegne Eesti NSV valitsus tegi pretsedenditu otsuse, mille kohaselt lubati põllumajandustöötajatele müüa masinaid, seadmeid ja transpordivahendeid. Otsus pani aluse talude taasloomisele Eestis. Esimesed õiguslikul alusel töötavad talud tekkisid 1989. aastal, mil võeti vastu taluseadus. Märkimist väärib, et see oli üks esimesi `uue aja' vaimus seadusakte Eestis üldse. Süsteemsemad muutused algasid 1991. aastal kui võeti vastu maareformi seadus. Selle seadusega tagastati maa õigusjärgsetele omanikele ja võimaldati maad erastada piirkondliku ostueesõigusega või ka üldistel alustel. Järgmisel aastal võeti vastu põllumajandusreformi seadus, millega pandi alus endiste kollektiiv- ja riigimajandite likvideerimisele, nende varade ja maade baasil uute talude ja põllumajanduslike ettevõtete:
toetaja ning tornipealik. Teine tõlgendus peab silmas eesti keelset vastest, mis oleks ,,mägede torn", ehk vanemas eesti keeles torn, mis asub mäe peal. Neitsitorn asub teatavasti Suure Linnuse sarvel ehk Toompea ja all-linna vahelisel nõlvakul, mis võis ja tundub siiani kui torn mäe peal.5 Selline alamsaksa keelne nimekuju oli vähemalt kirjalike allikate alusel kasutusel kuni 19. sajandini. Romantismi vaimus sai neitsitorn millalgi 19. sajandil luulelisema nimekuju ja tõlgenduse: Mägdeturm, Mädchenthurm. Esimene nimekuju tähistab eesti keeles toateenijat, teenijatüdrukut; teine otseselt neiut. Sellise nimekuju andmine oli läbi kantud romantistlikust ideest personifitseerida selline ajalooline objekt, anda sellele teatav lisaväärtus. Uue nimekujuga kaasnes näiteks müüt, nagu oleks kunagi pärast Liivi sõda siin tornis kinni peetud
nähtamatut objekti.Selles teoses on kõhedust tekitav,ulme filmilik õhkond mis kajastub ka tema hilisemates töödes. ,,Ootus"(1935) JÜRI ARRAK Jüri Arrak (sündis 24. oktoobril 1936 Tallinnas) on eesti maalikunstnik, graafik ningmetalli- ja filmikunstnik. Tema puhul on tegu kõigi eestlaste mällu sööbitunud kunstnikuga kuna tema teosed on väga isikupärased ja meeldejäävad.Jüri Arraku puhul on mainitud,et tema sürrealistlikus vaimus portreed on täis vastandusmänge ja irooniat nägu näiteks autoportree ,,Vestlus" (1977a). ,,Vestlus"(1977a) Auto portreid on arrakul kokku neli .Erinevalt Rembrandist või Van goghist pole tal neid palju vaja läinud.Põhjus on selles et teda pole huvitanud kujutada enda sisemuse ja välimuse muutuseid.Arraku maalidel kujutab ta tihti oma tegelasi maskides. Sellega on kunstnik üritanud väljendada seda, et me üritame kõik kellegi
käib kohtuvaidlus taotluse õiguspärasuse üle. Tagastamise vastuargumentideks on maja mahukas ümberehitamine pärast vennaskonna lahkumist ja maja kasutamine linnale olulise kultuurikeskusena. Mustpeade vennaskonna hoone kohal paiknes elamu arvatavasti juba 14. sajandil. 16. sajandi esimesel poolel ostsid selle mustpead, mil ehitati ka uus võlvimata laega saal. 1597. aastal tehti suurem ümberehitus, mille käigus kujundati fassaad Madalmaade renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud kaunistustega. Tallinna üks pilkupüüdvamaid värvikaid uksi pärineb 1640. aastatest. Olevi gildilt ostetud kahelöövine ja võlvitud gildisaal on pärit 15. sajandist. Järgmine suur ümberehitus tehti hoones 1908. aastal, ent see puudutas vaid interjööri, mis sai uusklassitsistliku välimuse. 1970. aastate lõpus võeti ette suurem restaureerimistöö seoses 1980. aasta suveolümpiamängude purjeregati toimumisega Tallinnas. Suur osa
armasta teda vastu ei ühelgi moel, ta on vaid tänulik Quasimodo abi eest. Quasimodo on suureks kasvatanud Frollo, kuid armastus tema vastu koosneb aga peamiselt tänutundest. Kohtumine Esmeraldaga aga äratab tema hinge. Quasimodo on ainus, kes mõistab Esmeraldat täiusliku naisena, kelles kaunis välimus on ühendatud kaastundliku loomusega. Esmeralda spontaanne halastustegu, kui ta annab juua häbipostis piinlevale Quasimodole, äratab viimase ebardlikku kehasse vangistatud vaimus kangelase, armastaja, kes vastuarmastust ei nõua. Saatus lõi selle raamatu ja saatus ka lõpetab: Esmeralda puuakse üles ja suures südamevalus sureb ka Quasimodo, Esmeralda embuses. Peale nende saatuslikku kohtumist, võidab Phoebus Esmeralda südame. Kuigi Esmeralda on Phoebusesse meeletult armunud, ei taha Phoebus temalt muud kui keha. Phoebus pole suuteline isegi neiu nime meelde jätma ja hüüab teda Similariks. Kuid Esmeralda armastus Phoebuse vastu
Ottol oli ka vend Bernhard, kes sündis aastal 1810. Otto ema, Wilhelmine Luise von Bismark (neiupõlvenimi Mencken) oli terava mõistusega, haritud, auahne naine ja tema oli see, kes hoolitses laste hariduse eest. Ta oli pärines Preisi kõrgametnikkonnast. Aastal 1822 pani ema Otto von Bismarck Berliini internaati ehk nn. Plamanni kasvatusasutusse, mis oli asutatud vahetult Preisi reformide eel suure sveitsi pedagoogi ja sotsiaalsete reformide eestvõitleja Johann Heinrich Pestalozzi vaimus. Seal on õppinud ka hilisem Lützowi vabatahtlike korpuse juht Karl Friedrich Friesen ning paljud Preisi kõrgametnike poegadest. Bismarck pidas seda isiklikult vanglaks ning seetõttu mõlkus tema mõtetes tihti Kniephof väike Pommeri mõis, mille ta isa oli omandanud aastal 1815 ning kus nad elasid ja kus oli tema isa, kellest ema oli ta jõhkralt eraldanud. 1827.-1830. õppis ta Friedrich Willhelmi gümnaasiumis Berliinis. 1830.-1832. õppis nn.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
