Selles pöörati ka suurt tähelepanu maa parandamisele. Pärisorjuseks oli talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust. Seda iseloomustas sunnismaisus, kitsendatud omandiõigus ja teokohustus ning mõisnike politsei- ja kohtuvõim. Prisorine talupoeg ei jaksa kehva toidu tõttu korralikult töötada. Seisuslikuks ühiskonnaks nimetati inimestevahelist ebavõrdsust. See tähendab, et iga inimene kuulus ühte kindlasse seisusse. Need kolm seisust olid: vaimulikud, aadlikud ja lihtrahvas. Esimesed kaks seisust olid kõrgemad kui kolmas. Vaimulikud pidid kõigi eest palvetama ja hoolt kandma, et inimesed pattu ei teeks. Aadlikud pidid kõiki kaitsma välisvaenlaste ja kurjategijate eest. Ja lihtrahvas pidi füüsilise tööga kõigile elatist teenima. Väike jääaeg tõi endaga kaasa erakordselt külmad talved ja vihmased suved. Inimesed kelgutasid ja uisutasid kanalitel. Külm ja niiske kliime tõi kaasa viljaikaldusi.
talupoegadeni. Gregorius VII, kelle eesmärk oli suurendada kiriku sõltumatust ilmalikest valitsejatest, pani alguse kirikureformile. Reformiga nõuti vaimulikelt tagasipöördumist kristluse algaegade lihtsuse ja vaesuse juurde. Hiljem kehtestati ka tsölibaaat. Ka keskaegne kunst ning arhidektuud oli usuga seotud. Roomast võeti kasutusele basiilika. Pühakud olid keskaja inimesele äärmiselt olulised. Nende imettegevasst väesse jagasid usku nii õpetatud vaimulikud, ilmalikud valitsejad kui ka harimatud talupojad. Nende kultus tegi usu mõistetavaks. Nende elulood (vaimuliku seisuse poolt) innustasid ja kasvatasid keskaegset inimest. Pühakuid mälestati enamasti nende surmapäeval. Ka nende haudu külastati lootuses pühakute imeväest osa saada. Lisaks pidavat erilist väge omama ka pühakute säilmed ehk reliikviad, mis kaunistati äärmiselt uhkelt ning rikkalikult. Neid viidi ühest kohast teise ning sageli ka varastati
Mitmehäälsuse liigid: Heterofoonia – kõlavad ühe meloodia pisut erinevad variandid Homofoonia – ühe juhtiva meloodia kõlamine Polüfoonia – mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine Vanakreeka kultuuri peetakse Euroopa kultuuri hälliks. Klassikalise tragöödia rajajad olid Aischylos, Sophokles, Euripides. Instrumentideks olid näppekeelpillid ja puhkpillid. Keskaeg (5-15 saj) Iseloomulikuks oli usk, ühiskonnastruktuur – vaimulikud, aadlikud, talupojad, linnakodanikud), kirjaoskamtus. Gregooriuse laul ehk gregooriuse koraal – üldnimetus liturgilistele tekstidele. Ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, sõnarõhku arvestav. Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord. Missa – igapäevane peamine jumalateenistus, mis jaguneb ordinaariumiks ja propriumiks. Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi.
(ümarkaar ja silindervõlv) ning see andis 19. Sajandil kunstiajaloolastele aluse nimetada 10.-12. Sajandi ehituskunsti romaani stiiliks. 3) + kreeka rist – ühepikkuste harudega rist on rahumeelsuse märk. † ladina rist - pika tüvega, horisontaalne haru on tõstetud keskkohast ülespoole. Ladina risti on seostatud ristilöömise toiminguga. 4) basiilika: kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika, vaimulikud koondusid teenistuse ajal kiriku pühamasse – idapoolsesse otsa, selleks suurendati pikihoonet teisele poole transepti. kodakirik: kodakirik oli nagu basiilika, aga aknaid kesklöövi idaosas polnud; uksed ehk portaalid asusid tavaliselt kiriku läänepoolel või pikiküljel; kaari kandsid piilarid, mitte antiiksed sambad; lööve eraldasid ümarakaarelised arkaadid. 5) Romaani ajastu olud tingisid basiilika põhiplaani muutusi. vaimulikud koondusid teenistuse
Simoonia-vaimuliku koha omandamine raha eest.Konklaav-paavsti valimine kinnises ruumis. Rooma paavst-rooma katolikiu kiriku pea.Konstantinoopoli patriarh-kreeka katoliku kiriku pea. Ketser-inimene,kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega.Katarite liikumine-lõuna-prantsusmaal levinud ketserite liikumine.Inkvisitsioon-katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle,eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada.Investituuritüli-paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolu.Suur skisma-katoliku kiriku lõhenemine.Oikumeeniline kirikukogu-kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm.Abt;abtiss-munga kloostri juht;nunna kloostri juht.Benediktlased-vaimulikud,kes lähtusid Benedictuse reeglist ja pidid oma elu jaotama töö ja palve vahel.Tsistertslased-vaimulikud,kes lähtusid küll Benedictuse reeglist kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd...
Antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga. Feodaaltsivilisatsiooni ajal kehtis keisrite ja paavstide ainuvõim. Feodaaltsivilisatsioon on ühiskonnakorraldus, mille tunnusteks on feodalism ja katoliiklus. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris feodaalidevahelisi suhteid. Feodalismi alla käib ka tavamajandus. See tekkis raha vääruse languse tõttu. Kõik, mis tehti tarbiti ka koha peal ära. Keskaegne ühiskond jagunes kolme seisusesse: 1. oratores ehk vaimulikud, 2. bellatores ehk rüütlid, 3. laboratores ehk talupojad. Keskaegne Euroopa oli killustunud. Igal lääniriigil oli oma vasall, aga tema vasalli vasall ei olnud enam tema vasall. Karl Martell oli see, kes hakkas rüütlitele sõjaväeteenistuse eest tasuma maaga, et nad oleks rohkem motiveeritud. Maavaldused, mis rüütlid said ei olnud päritavad ehk peale surma läks maatükk järgmisele rüütlile. Valitsemine põhines feodaalide suhetel ja truudusel, kirjalikke lepinguid ei sõlmitud.
riikliku administratiivasutusena loodi Kloostriprikaas, haldas kirikute ja kloostrite valdustes elavat rahvastikku kirik püüdis ilmalikule võimule vastu seista, patriarh Filaret (esimese Romanovite soost valitseja isa) probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid kloostrid (kiriku osa, enamasti jõukad) probleem: pappide (lihtvaimulike) madal haridus- ja kultuuritase Nikon ja kirikureform 17. saj Moskvas vaimulikud taotlesid kirikureformi ja jumalateenistuse korra muutmist uuendajate ja vanameelsete vastuseisu lahendamisel otsustavaks patriarh Nikoni (1652) tegevus reform: jumalateenistuse kord => kuidas kummardada, risti ette lüüa (3 sõrme), 3 x halleluujat laulda vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabastati ametist, heideti "kahesõrmelised" kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla => Vene kirikulõhe (raskoll) vanausulised ehk raskolnikud Lääne- Euroopa mõjud
Jeannot ei lasknud sellest end häirida ja pöördus mõne päeva pärast tagasi Abrahami poole sama jutuga. Jeannot seletas pikalt ja laialt, miks ristiusk on parem kui juudi oma ja Abrahamile hakkasid need väited tasa-pisi meeldima, kuniks lõpuks ta murdus. Juut rääkis Jeannot'le, et enne kui ta ristiusu üle läheb, tahab ta minna Rooma ja näha jumala asemikku maapeal ning veenduda, et ristiusk on parem kui juudi oma. Sellepeale kohkus Jeannot, sest Roomas elavad vaimulikud kõlvatut ja räpast elu, mida nähes vaevalt Abraham ristiusku pöörduks. Ühe korra proovis veel Jeannot juuti ümber veenda tema kavatsustes Rooma minna, kuid tulutult. Nii läkski Abraham Rooma ning kristlane ei suutnud midagi teha, et teda peatada. Roomas võtsid juudiusulised Abrahami väga hästi vastu, kuigi Abraham ei lausunud sõnakestki oma reisi eesmärgist. Ettevaatlikult hakkas juut jälgima paavsti ja kardinale
suureks ohuks ungarlased. 955a. Purustas ungrlaste väed Otto I Suur. Püha-Saksarooma riik koosnes mitmesajast väikeriigist, mitte ainult sakslaste omadest: Lääne- ja Põhjamere äärest kuni Itaaliani välja ja ühendas erinevaid rahvusi. Valitseja kandis nii Rooma kui ka Saksa keisri nimetust. Peamiseks tülipõhjuseks oli kumma võim on suurem, kas paavsti või keisri. Tähtis küsimus: Kes määrab ametisse kõrgemaid vaimulikud, kas paavst või keiser? Kui paneb paavst, siis kõrgemad vaimulikud piiskopid, siis pooldaks nad paavsti ja vastupidi. Tüli kulminatsiooniks oli vastasseis Gregoriuse VII 1073.-1085.a ja Heinrich IV 1056.-1106.a vahel, mille laeks oli Canossas käik 1077a. Canossas käik eriti alandaval viisil andestust paluma, aga see omakorda tugevnes paavsti võim, sest ka linnad toetasid paavsti ja paavsti võimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal 1198-1216a.
Kõrgkeskaja alguseks peetakse 11. Sajandit ja lõpuks 15. Sajandit. Sellel ajajärgul toimusid suured sotsiaalsed ja poliitilised muutused. Tänu rahvaarvu ja põllumajandussaaduste kasvule hakkas taastuma linnastumine ja linnaelu. Järjest enam hakkas arenema käsitöö, rahandus ning kaubandus. Hakati ülesehitama keskaegseid linnuseid ning ümberkorraldama kirikuid. Ühiskond jagunes kolmeks: olid aadlikud, vaimulikud ja lihtrahvas. Lihtrahvas omakorda jagunes talupoegadeks, käsitöölisteks ja kaupmeesteks. Eristusid ka maaühiskond ja linnaühiskond. Linnades elasid aadlikud, vaimulikud, kaupmehed ja käsitöölised. Linnaelanikud oli rohkem informeeritud maailmas toimuvast ning ka laiema silmaringiga. Neil olid suuremad võimalused võtta osa erinevatest kultuuriüritustest. Elati kahe või kolmekordsetes majades, sööki oli palju ning see oli rikkalik. Väga
Seadus ,,vene õigus"- likvideeris slaavlastele omast veritasu. Pilet 10 1.Ristisõjad- 2.Seisuste esinduskogu Prantsusmaal ja inglismaal- Generaalstaadid- kutsus kokku Philippe neljas, kelle oli vaja maksude kehtestamiseks alamate nõusolekut(esindatud kõik seisused:vaimulikud, aadlikud, linlased), Parlament-tekkis kuninga ja vasallide vastuolu tõttu, kutsuti kokku kuninga esinduskogu(ülemkoda:suurfeodaalid, suuraadlikud; alamkoda:alamaadlid, vaimulikud ja linlaste esindus). Pilet 11 1.Vana-Vene riigi teke ja ristiusu vastuvõtmine(988)- Vene riigi teke-tekkis jõgede äärde(Dnepri ja Volga), kutsuti varjaagid valitsema, ei saanud ise hakkama, Rjurik tuli, sai võimule Novgorodi linnas, Oleg vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile(882). Ristiusustamine-slaavlased olid paganad, Kiievi vürstid nägid võimalust tihedamateks sidemeteks
1409. aastal pidi lahkhelid lõpetama ning valima uue, üheainsa paavsti- see ei õnnestunud Kirikukogu, millel oli esindatud terve kristlik maailm, nimetati üleüldiseks e. oikumeeniliseks 1417. Aastal, kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-31) võidi kirikulõhet pidada lõppenuks 1449. aastal lõppes kirikukogude aeg Vaimulikud ordud paavst piiskopid preestrid mungad (kr. k. Monacos- üksildane) nunnad (lad. K. nonna- nunn) kindlate reeglite järgi toimivad ühendused- vaimulikud ordud (lad. k. ordo- kord, seisus) Kloostrid Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. sajandil juhtis abt või prior (nunnakloostris abtiss või prioris) jagatud provintsidesse, mida juhtisid ordu kõrgmeistrile alluvad provintsiaalpriorid Benediktlased 520-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Monte Cassionesse Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg (prooviaeg) Pühitsemisel vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne
Renessanss ja humanism : Francesco Petrarca-poeet. ,,Africa" Giovanni Boccaccio- ,,Decameron", mõjub inimliku elurõõmuna ränga masenduse ajal. Lorenzo Valla-paljastas Constantinuse kinkeüriku nime all tuntud võltsdokumendi Niccolo Machiavelli-uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija ,,Valitseja" Valitseja peab olema piiramatu võimuga, tark. Kindlameelne,kaval, vajadusel kasutama ka pettust. Valitseja ei saa kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetoteid. Erasmus Rotterdam- mõtleja. ,,Narruse kiitus"- naeruvääristas paljusi ühiskonnas lugupeetud ameteid ja inimtüüpe. ( Thomas More-inglise humanist. ,,Utoopia"-terav ühiskonnakriitika. William shakespear-,,Suveöö unenägu", ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet". Mikolaj Kopernik- taevakehad tiirlevad ümber päikese ja pöörlevad ümber oma telje. Gio...
Kloostrid ei olnud mitte ainult vaimsed keskused, vaid olid ka põllumajanduslikud, tootmiskeskused. Cluny reformid aastal 910 algatas uute kloostrite tekke ja kloostrite kultuuri leviku. Kloostrid tutvustasid uusi tehnoloogiaid, keskendusid kirjanduse säilitamisele ja majanduslikule kasvule. Peaaegu kõik koolid ja raamatukogud olid ikka veel kloostrite ja katetraalide alluvuses. Vaimulikud, on vaimsele elule pühendunud isikud religioosses traditsioonis. Vaimulikud olid keskaja intelligendid, nad olid ühed vähesed, kes oskasid lugeda või kirjutada keskaegses kultuuris. Samuti säilitasid nad paljusid kultuuriväärtusi, traditsioonilist kunsti ja kirjandust. Kõrgemad vaimulikud olid samuti väga mõjuvõimsad mehed riigi elus. Vaimulike maine langes 9-11 saj. kui kirikus valitses korruptsioon ja seda mõjutasid väga tugevasti ilmalikud valitsejad. Ristisõjad olid sõjad mis peeti paganate, ketserite, moslemite ja bütsantsi vastu. Nende sõdade
ratsakahevõitlusi , kus kasutati tömbi otsaga odasid. Feodaalid elasid linnusetorni keskmisel korrusel. Korrus koosnes ühest ruumist. Magati sageli ühes voodis. Sooja andis paremal juhul kamin. Soojendati end paksude rõivastega ning karusnahkadega. Elamus pesemisvõimalused praktiliselt puudusid. Edasi liikudes jõuame vaimulikeni. Keskaeg oli väga religioossne ühiskond ning väga tavaline oli vaimulike ja ilmalike inimeste vastandamine. Valitsesid siiski vaimulikud. Vaimuliku seisuse esindajad olid paavst, piiskopid, kardinalid, diakonid, preestrid ja mungad/nunnad. Vaimulik seisus ja katoliku kirik olid nagu riik riigis. Nende suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus, mis esitas vaimulikele mitmeid kohustusi ja kitsendus, nii ei tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Oma seisusest järglaste puudumise tõttu tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste sisuste esindajate hulgast
Alguses lauldi nii et ülemiseks hääleks oli gregoriuse koraal ja alumiseks koraaliga samas rütmis liikuv viis. Hiljem oli ülemiseks hääleks oma maa keeles olev koor ja alumiseks gregoriuse koraal. Tekkis uus laul motett- See oli polüfoonia aluseks. Polüfoonia lihtsaim laul on kaanon. Renessanss See sai alguse 14 sajand. Kõrgperioodiks oli 16-17 sajand. Laulud jumalavallatud, rõõmsad ,ülistati naisi. Uuslaululiik oli madrigal. Tekkis itaalias 16 sajand oli 4-5 häälne . Tekkisid vaimulikud hümnid. Martin Luther, kes oli kirikumuusika edendaja soovis,et rahvas laulaks kirikus ja oma maa keeles. Tekkis duur ja moll. Põhipillid olid lauto ja orel. Zanrid olid missad- vaimulik teos , mitmeosaline suurvorm. Reekviem- teos surnute mälestamiseks, passion- kristuse kannatuslugu, ooper- lavaline suurvorm , kus lauldakse , ballett- lavaline suurvorm, kus tantsitakse Polüfoonilises muusikas kasutati: kontrapunkti- häälte vastand , pikka nooti , väljendamine hakkab 1h Helilooja
toretsevast õukonnaelust, ja valgustusideede laialdasest levikust. Muutused, mis selle käigus toimusid on Prantsusmaa ajalukku sügava jälje jätnud mõjutades kogu Euroopat ja ka ülejäänud maailma. Üllad mõtted inimeste võrdsusest, vendlusest, vabadusest ja õiglusest levisid üle maailma ja tõukas rahvaid rahvuslikule ärkamisele. Tänu Revolutsioonile sai ka III seisu maaomanikuks ja aadlikud ja vaimulikud pidid hakkama maksma makse. Revolutsioon aitas kaasa valgusutsideede levimisele. Võeti kasutusele mitmeid asju mis kehtivad tänaseni ning talupojad ei pidanud enam tegema tööd aadliku jaoks. Revolutsiooni ajal oli terve Euroopa revolutsioonihirmu all, sest valitsejad kartsid, et revolutsioon laieneb nende riikidesse. Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all.Saksa haritluskond võttis teate Bastille vallutamisest vastu üldise vaimustusega
enda peale. o Kus tegutsesid kerjusmungaordud? Peamiselt linnades keset pulbitsevat elu, kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele. o Millised eesmärgid olid frantsisklastel, millised dominiiklastel? Frantsisklastel: Idealiseerisid kasisust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. dominiiklastel: Vähenõudlikus lihtsus. o Selgita mõisteid: kirik, klooster, vaimulikud ordud, ketserlus, inkvisatsioon, ristisõjad. o Kes oli Innocentius III? Iseloomusta tema tegevust.
Suur Prantsuse revolutsioon. 18.sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutislik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisuteks olid vaimulikud ja aadlikud, kes ei pidanud makse maksma. Kõik maksud pidi maksma III seisus ehk talupojad, käsitöölised, kaupmehed jt. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikajalised sõjad ja kuningakoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Kuningas pidi mitmeid kordi tõstma makse, mis ei meeldinud rahvale. Rahaline olukord ei paranenud sellest ikkagi ja kuningas pidi maksustama ka aadlikud ja vaimulikud. Selleks aga oli vaja kutsuda kokku generaalstaadid
Feodaalne killustatus kuningatest vähesõltuvad suurfeodaalid hakkasid omavahel sõdima. Riigisiseselt tekkisid eraldi feodaalide ,,riigid". Kuidas toimus valitsemine? eksisteerisid nõukogud, mis koosnesid vasallidest kes tegelesid riigiküsimistega. Nõukogude liikmete hulgas polnud talupoegi. Suurimaks võimukandjaks oli riigis ikkagi kuningas ja kirik. *Gregoriuse reformid ja investituuritüli Gregorius leidis, et reformid on vajalikud, kuna senimaani olid paljud vaimulikud oma ametid välja ostnud. Seetõttu leidsid aset järgnevad reformid: 1) ainult paavst tohib piiskoppe ametisse määrata, 2) ainult paavst saab keisrile võimu anda, 3) paavsti otsust ei saa vaidlustada, küll saab paavst teiste otsuseid vaidlustada. Kirik soovis saavutada ülemvõimu kuninga üle. Investituuritüli vaimulike nõue keisritele, et keisrid loobuksid oma õigusest otsustada kellele vaimuliku võimutunnused anda. Vaimulikud soovisid, et see oleks paavsti õigus.
Ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti ja okupeeris mõisaid. 4.Mis otsused tehti 1397.a. Danzigi kongressil? Otsustati, et Riia peapiiskop peab olema ordu liige Ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopkondade osavõttu ordu sõjategevusest Harju-Viru vasallid said omale uue privileegi, armukirja, kus parandati vasallide seisundit 5.Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud, Ordumeister koos orduametnikega Vasalkondade esindajad Linnade esindajad Arutati tähtsaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati omavahelisi tülisid, määrati makse, astuti samme talurahva pagemise vastu 6.Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Maapäeva otsus ei muutunud kellelegi kohustuseks ning kui kasvõi üks seisus oli otsuse vastu, siis seda vastu ei võetud 7.Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased?
piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Järelikult keskajal oli olemas piibel ja inimesi juhtis elus piibel ning jumal. Kooliharidust jagati mitmetes kohtades, peamiselt küll kloostri- ja kirikukoolides. Selle eesmärgiks oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Kogu õpetus tõimus sel ajal ladina keeles. Sest seda oskasid kõik haritud inimesed euroopas. Kuid talupojad olid kirjaoskamatud, ja feodaalide seal oli haritud inimesi vähe. Ning enamiku haritlaskonna moodustasid vaimulikud. Kui tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid. Sellest järeldub, et linnade tekkides tulid kohe ka linnakoolid ja hariduse said peamiselt vaimulikud, ning üksikud feodaalid. Keskaja maalikunst on säilinud peamiselt tänu sellele, et kaunistati kirikuid. Ning jumal pidi pildil olema kõige suurem. Kõike kujutati justkui ühel tasapinnal. Inimese kujutamisel ei pööratud suurt tähelepanu tema kehale, vaid püüti tabada hinge
I U C L U N Y K L O O S T E R B S I E F L E R 1) Esimene inimene 2) Kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud 3) Jumala poeg 4) Jumala maine asemik 5) Õigeusu e........ kirik, mis allus patriarhile 6) Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud 7) Paavsti volitatud esindaja 8) Maks, mida koguti kiriku ülalpidamiseks 9) Paavsti ametlikud seisukohavõtud 10) Paavst aastatel 1198 1216 11) Paavsti õukond 12) Püha Benedictuse reeglite alusel tegutsev klooster 13) 910ndal aastal Prantsusmaal rajatud klooster 14) Ingel, kes sai allilma see on põrgu peremehekes saatanaks 15) Osa hingi ei lähe mitte otse taevasse vaid läbivad etapi, kus piinlevad viimse kohtupäevani 16) Usustõe peamine allikas keskajal
· Tähtsaimad isikud: J. V. Jannsen, J. Hurt, C. R. Jakobson · Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks kohalikust (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. · Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. · 1860. aastatel muutus rahvuslik liikumine tänu talurahva võimaluste kasvule ning ühiskonna moderniseerumisele massiliseks. Johann Voldemar Jannsen · Selle perioodi kõige silmapaistvamaks tegelaseks oli köster, kooliõpetaja ja kirjamees Johann Voldemar Jannsen, kes 1857. aastal asutas mõjuka eestikeelse nädalalehe Perno Postimees, mida on mõnikord peetud ka ärkamisaja alguseks. J. V. Jannsen · Jannsen pöördus esmakordselt eestlaste
Keskaeg 476-1492 Termin tuli kasutusele 18. sajandil Itaalia uushumanistide poolt. Euroopa keskaja algus: 476, Lääne-Rooma lagunemine. Euroopa keskaja lõpp: 1492, Kolumbus avastas Ameerika. Eesti keskaja algus: 1227, muistne vabadussõja lõpp. Eesti keskaja lõpp: 1583, Liivi sõja lõpp. Keskaja jagunemine: Varakeskaeg 5-11 Kõrgkeskaeg 11-14 Hiliskeskaeg 15 lõpp Mõisted: 7 vabat kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiikriigis. Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika, grammatika, retoorika, dialektika. Dualism võitlus hea ja halva vahel. Skolastika keskaegne filosoofia, mille eesmärgiks oli hästi jumalaid tundmaõppida. Nad uurisid piiblit ning Vana-Kreeka raamatuid. Nad tõestasid piiblit, võrreldes allikaid. Skolastikud olid põhiliselt mungad. Kuulsaim skolastik on Aquino Thomas. Pärispatt ehk algpatt on inimese kaasasündinud rikutus või patusus. Rüütel rüütliseisus kujunes 10.-11.saj...
1.5 Frangi riigi kujunemine Tänapäeva territooriumil elas 4 hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguunid. Sugurühmade ühtsust kartsid druiidid e. preestrid, kes kandsid hoolt ka seaduste ja vaimse pärandi andmise eest. Frangi riigi algus 3. sajandil ilmusid Euroopasse frangid. 5. sajandi lõpus kuningas Chlodovechi ajal haarasid frangid oma võimu alla peaaegu terve gallia. 496 aastal võttis Chlodovech vastu katoliku usu. Chlodovechi hakkasid toetama vaimulikud. Chlodovech I pani alguse frangi riigile ja tema ajal pandi kirja saali õigus. Riiki vaadati kui kuninga suurt eravaldust. Cholodovechi riik tükeldati tema 3-e poja vahel. 7. sajandi keskel algas frangi riigis nn. laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste kätte (ülemteener) kes olid esialgu kuninga majapidamise korrashoiu eest vastutavad. 687. aastal kuulutas Pippin Heristalist riigi ainsaks majordoomuseks. Tema
hakkama saava absoluutse monarhia kriitika. Teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning majanduskriisi. Kolmandaks seisuste ebavõrdsus ja kuninga priiskav eluviis. Valitseva kuningapaari saamatust riigi ja enese maine kujundamisel ning nende täielikku ükskõiksust selles suhtes. Seisuste ebavõrtsus Seisused Prantsusmaal Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1) I seisus, mille moodustasid vaimulikud (1%) 2) II seisus, mille moodustasid aadlikud (2%) 3) III seisus, kuhu kuulus ülejäänud rahvas (97%) I seisus II seisus III seisus Vaimulike ja aadlikke käes olid kõik tähtsamad riigiametid, 1/3 maavaldustest ja nad ei pidanud makse III seisuse õlgadele langes maksukoorem Kokku kutsuti generaalsttadid seisuste esinduskogu mida polnud kokku kutsutud 175aastat. Kolmas seisus nimetas end 17
Kirjelda inim. Maailmapilti Keskaegse inimese jaoks oli maailm korraldatud Jumala poolt. Ühiskond oli jagunenud kolme seisusesse: vaimulikud, aadlid, talupojad. Kõigil olid omad kohustused ja ülesanded: palvetamine, sõdimine, töötamine. Peale selle uskus keskaja inimene, et maailmas toimub pidevalt võitlus hea ja kurja vahel. Hea on pärit Jumalast, kuid halb aga saatanast. Usuti, et peagi saabub maailmalõpp viimane kohtupäev, mille järel lähevad head Jumala järgijad paradiisi, kuid saatana järgijad aga põrgusse. Keskaegses
persoonid,tõsidus,instrumentaalmuusika,huumorikas. Bachi teadaolev pärand siseldas 500 teost,oalju käsikirjade kaudu,muusika jagub kõikidesse zanritesse või ooperid.Vokaalmuusikas domineerivad vaimulikud suurvormid.Jõuluoratoorium maailmakuulus.Missasid on 5,4 lühikesed,aga tuntuim h-moll on 24 osa.Valminud passioone 2-Matteuse ja Johannese. Kandaate on Bachil kõige arvukamalt,umb 220,vaid 20 neist on ilmalikud:kohvikandaat,talupojakandaat,jahikandaat,ülejäänud kõik vaimulikud kandaadid:6 motetti. Instrumentaallooming on kõige arvukam:6 Brandenburgi kontserti,6 inglise süiti,6 prantsuse süiti,erinevatele soolopillidele 17 kontserti ja arvukalt sonaate.Maailma ajalooline tähtsus on Bachi poolt läbiviinud klaverireform:see tähendab,et ta jagab klaviatuuri ainult poolteks toonideks ja seda nimetatakse tempereerimiseks.Enne teda kasutati puhast häälestamist,klavituuril oli noontide vahe suurem või väiksem kui pool tooni
Ajaloo kontrolltöö Keskaeg ja uusaeg Keskaeg - feodaalsuhete kujunemine, kirik ja kiriku roll keskajal, vaimulikud ordud, ristisõjad. Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasalliteedisidemetel. Vasalliteet tähendas seda, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vasall vandus senjöörile igavest ustavust, aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega, osales senjööri nõukogus ning vastutasuks andis senjöör talle lääni. Vasallisuhte loomine toimus
Miks 18. saj oli näljahädasid vähem V: Avastati kartul ja kliima soojenses Kuidas võideti katk? V: Iinimesed hakkasid pesema. Miks abielluti Lääne-Euroopas 17. saj keskmiselt 25. aastaselt? V: Kuna mehed pidid olema suutelised perete üleval hoida. Miks südis 17. saj Euroopas väljaspool abielu vähe lapsi? V: Kirik ei lubanud. Miks kasvasid lapsed võõrasema või isa hoole all? V: Mehed said sõjas surma. Kesk kuulusid Peamine ülesanne I seisus Vaimulikud Palvetada, et inimesed õndsaks jääksid II seisus Rüütlid Kaitsa välise ohu eest. III seisus Lihtrahvas Toita teisi ja maksta makse Seisuslik ühiskond: Tekkis keskajal ja kadus Prantsuse revolutsiooni ajal. Kellena sündisid selleks ka jäid. Erinevad õigused ja kohustused. Makse ei pidanud kõik maksa Uusaja eliidid olid vaimulikud ja aadlikud. Nad said osaleda valitsuses ja sinna kuuluda ning olid maksu vabad.
Miks? Henry VIII abikaasa pärit Hispaaniast ja oli toonase Euroopa kõige mõjukama Saksa-Rooma keisririigi valitseja Karl V tädi. Karl V oli katoliku kiriku suurim toetaja. Paavst ei soovinud tema toetusest ilma jääda ja seetõttu luba ei andnud. Seepärast otsustas Henry VIII, et tuleb katoliku kirikust lahku lüüa. 1534. a. supremaatia- e. ülemvõimu aktiga kuulutati inglise kiriku peaks inglise kuningas. Kuningal Inglismaal palju toetajaid: paavstivastased õpetlased ja vaimulikud, aadlikud ning kodanluse esindajad (kiriku maavaldused läksid nüüd riigile ja neid oli võimalik müüa -> neil võimalik maa endale saada). Inglismaal viidi reformatsioon läbi kuniga tahte kohaselt. Kuigi 1571. a. kiitis parlament heaks anglikaani usutunnistus (Henry VIII tütar Elizabeth I ajal). Vahetult pärast Henry VIII surma sai troonile tema poeg kolmandast abielust, aga kuna poeg oli 10-aastane ning nõrga tervisega (suri), siis mõneks ajaks sai tütar I abielust, Mary, võimule
kaasa info kiirele liikumisele. Alguses olid kõik katoliiklikud jumalateenistused üle terve Euroopa ladinakeelsed ja alles orduaja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust. Kiriklikult võis Liivimaad vaadelda ühtse tervikuna, mille keskus asus Riias. Piiskopkondade keskusteks olid toomkirikud Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Nendes pidasid jumalateenistusi toomhärrad, kes olid kõrgemad vaimulikud. Nemad osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomhärradeks said tihti kohalike aadliperekondade pojad, aga ka linlaste järeltulijad, viimastele andis toomhärrana tegutsedes väga palju juurde ülikooliharidus, sest toomhärrad koos piiskoppidega moodustasidki keskaegse Liivimaa haridusliku eliidi. Toomkirikute juures tegutses ka toomkool, mida juhatas üks toomhärradest – skolastik.
Teadaolevalt olid vaadis saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi,- läti- ning eestikeelsed missatekstid. Kas raamatud põletati pole teada aga hävitamise põhjuseks oli ,,luterlik jõledus". Samas ütlevad faktid, et just sellest kaduma läinud trükisest sai alguse eestikeelse raamatu ajalugu. (Epner, Metste & Olesk 2006, lk 12) Ühtlasi on saanud vankumatuks tõsiasjaks, et eestikeelde trükitud raamatu ajalugu algab reformatsiooniga ja et pole põhjust arvata nagu arendanuks katoliku vaimulikud eesti kirjakeelt juba reformatsioonieelsel ajal (Põltsam 2000). Sest reformatsioon jõudis Liivimaale 1520. aasta alguses. See tekitas vägagi suuri konflikte katoliiklaste seas ning selle tulemusel toimusid linnades pildirüüsted, mille käigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid. Sama aasta lõpuks olid enamik Eesti linnadest reformatsiooni omaks võtnud ning Liivi sõja alguseks olid arvatavasti kõik linnad pigem luterlikud. (Epner jt 2005, lk 15)
Kaardiväe poliitilisele osatähtsusele sai saatsulikuks 1825. aasta detsembrimäss. Peale seda võimule saanud Nikolai I hakkas vähendama kaardiväe osa poliitikas. Sõjaväeliste ringkond jäi edasipidi siiski poliitiliselt mõjukaks. Venemaa sotsiaalne struktuur Peeter I reformidega pandi paika sotsiaalne struktuur kus eristusid privilegeeritud ja maksualused seisused. See püsis kuni 1917. aastani. Priviligeeritud seisus - aadel, vaimulikud, kaupmeeskond. Aadel jagunes pärusaadliks ja isikuaadliks. Vene aadelkond kujunes välja 18. saj algul ja oli oma rahvuslikult koosseisult kahepalgeline. Selle põhjuseks oli impeeriumi laienemine ja vallutatud maade eliidi ühinemine Vene 1 aadelkonnaga. Samuti kasvatas aadli arvukust ordenite jagamine, sõjateenistus ning aadlitiitli saamine keisri annetusena. Nende elukorraldus põhines 1785. a aadli armukirjale, mis vabastas aadli
Keskaja inimene Gerli Roosme Jaques Le Goff 10a Keskajal võis eraldada inimesi enamasti kolme klassi: munk-rüütel-talupoeg. Suurimat rolli mängivad siin vaimulikud ehk täpsemalt mungad, kelle põhifunktsiooniks on palvetamine, mis annab neile kontakti jumalariigiga ja maapealse elu üle vaimse väe. Vaimulike järel tulevad sõjamehed ehk uus ühiskonnakiht, ratsanikud, rüütlid - kes saavad uusaadlikeks ja kaitsevad relvade toel ülejäänud kahte klassi. Lõpuks töötav klass kuhu kuuluvad põhiliselt talupojad, kelle olukord on enam-vähem igalpool sama, kes toidavad ära oma töösaadustega teised kaks klassi. Munk
Ülikoolid ja teadus 1.Tõesta kolme väitega, et keskajal oli ladina keel lingua franca? Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju. 1) Suur osa keskajal kirja pandud tekstidest olid ladinakeelsed kiriklikud ja vaimulikud kirjavarad. See oli nn kirikukeel ja liturgia keel, sest riikide eliitklass kasutas seda. 2) Ristiusu õpetus rajanes piiblil ja kirikuisade tekstidel. Selle kõrval mängisid eriti hariduses olulist rolli ka antiikautorid, kelle tekstid olid eeskujuks ladina keele õppimisel. 3) Riigikeelena oli sellest kujunenud Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa tähtsaim suhtluskeel. 7. sajandil kadus ladina keel elavast kasutusest ja seda oli võimalik omandada vaid koolis
). Vabariigi kindlustamiseks võttis Konvent 1795 vastu uue konstitutsiooni. Uus rahvaesindus Seadusandlik Korpus koosnes kahest kojast. Alamkoda oli Viiesajanõukogu, ülemkoda Vanematenõukogu. Vältimaks ainuvõimu kujunemist, anti riigipea ülesanded viieliikmelisele Direktooriumile. Perioodi 1795-1799 nimetataksegi Direktooriumi ajaks. RELIGIOONI PROBLEEMID SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI AJAL Enne revolutsiooni nautisid vaimulikud elu täiel rinnal: peeti pidusid ja balle, joodi veini ja konjakit (parmud!), eladi koos "majapidajannaga" (sebime mingid eided või midagi) või peeti kõrgest soost armukesi (lühidalt: kepp ka keeks). Pärast revolutsiooni läks nende elu aga keeruliseks. Generaalstaatide ja edaspidiste kogude koosseisus pidid just vaimulikud võtma vastu otsuseid, mis neile endile polnud soodsad, kuid selle abil näidati rahvale, et tõepoolest tegeletakse jumala teenimise, mitte millegi muuga
Liivimaa orduriik oli osa Saksa ordu valduses. Enamik siinseid piiskoppe oli seotus Saksa- Rooma keisririigiga. Piiskop on piiskopkonna ehk diötseesi kiriklik juht. Regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi, mille eesotsas seisis piiskop. Piiskopi valis ametisse toomkapiitel või paavst. Keskaegne Liivimaa jagunes kiriklikult kaheks: Riia kirikuprovints (Riia, Saare- Lääne, Tartu ja Kuramaa piiskopkond), Lundi kirikuprovints (Tallinna piiskopkond). Liivimaa kõrgemad vaimulikud pärinesid enamasti Saksamaalt, mõned ka Taanist. Hiliskeskajal olid pärit ka Preisimaalt. Eestima hertsogkonna moodustasid Satnsby lepingu kohaselt 1238. Aastal taani kuningale antud Harju-ja Virumaa. Seda käsitleti Taani kuninga isikliku valdusen. Kuningat esindas siin asehaldur, kes resideeris Tallinna linnuses. 13.sajandi lõpuks omandas tema kõrval tähtsa koha rüütelkond. 1346. Aastal müüs kuningas oma Eesti valdused Saksa ordule. Saksa ordu asutati 12
linnades elasid inimesed, kes oskasid korraldada ühiselu, ravida haigeid, pidada arveid, koguda makse tõi see kaasa ülikoolide kiire arengu. Samuti võimaldas linnade tekkimine leida inimestel endale paremaid töökohti ja võimaldada endal paremat elu. Linnade ja kaubanduse areng on kindlasti mänginud olulist rolli inimkonna arnegus. Üha tähtsamaks muutus inimeste seas haridus. Õpetust jagati peamiselt kloostri- ja kirikukoolides. Ning tänu sellele moodustasidki enamiku haritlastest vaimulikud. Esimeseks ülikooliks peetakse 119.aastal Bologna linnas Põhja-Itaalias rajatud kooli. Keskaegne ülikool oli vormi poolest õppejõudude ja üliõpilaste tsunft. Keskajal arenes mingil määral ka kogemustele rajatud teadus, mis oli rajatud matemaatika, füüsika ja astronoomia kohta. Valdav enamik vanemaid ülikoole oli saanud oma asutamisüriku ja privileegid paavstilt. Üheks silmapaistvamaks saavutuseks keskajal võib pidada trükikunsti, mis mõjutas inimkultuuri kõige olulisemal viisil
puritaani (isadpalverndurid), kes 1620. aastal koos perekondadega purjekal M ayflow er saabusid Massachusettsi rannikule ja rajasid seal Uus- Inglismaa. Tulnukad olid emamaal valitseva anglikaani kirikuga vastuollu linud. Oma rangeid usuphimtteid ja kombestikku jrgisid nad ka Ameerikas, surudes neid peale teistelegi. Puritaanide muusikaelust olid vlja llitatud kik ilmalikud vormid, kaasa arvatud rahvalaul. Seda pidid asendama vaimulikud laulud- koraalid. Need omandasid ajapikku olustikulise iseloomu, klades ka lahus kiriklikest talitlustest ja levides koos rahvalauludeta suust suhu, plvest plve. Sel moel muutus koraalide muusikaline klg tunduvalt rahvalikumaks. Kui Uus- Inglismaal arenesid laevaehitus, terasetstus, maakide kaevandamine, siis lunas silus feodaalne maaharimine, mis tugines orjade tle. Puritaanide tkusele vastandus lunaaristokraatide jude-elu ja pillamine. Kuigi nende perekonnad harrastasid muusikat, jeti
rakendada hobust kõigele ette. See tõstis töö viljakust 23 korda. 2 väljasüsteem asendub 3väljasüsteemiga Tekivad linnad kui käsitöö ja kaubanduskeskused Naturaalmajandus asendub rahamajandusega Tekivad tugeva keskvõimuga riigid Tekivad seisuste esinduskogud ehk parlamendid 13. Keskaeg kui seisuslik ühiskond 10.11. sajandil kujunes välja ÜK skeem, kus kogu ÜK liikmes olid jagatud 3e gruppi. I oratores vaimulikud oli oma hierarhia Ül: teenida ük palvete läbi II bellatores aadlikud oli oma hierarhia Kujunes välja feodaalidest Ül: kaitsta ük I ja II olid priviligeeritud: maksuvabastus, neil oli kohtumõistmisõigus III seisuse üle III laboratores talupojad, linnaelanikud Ül: teha tööd ja sellega kahte kõrgemat seisust üleval pidada Positsiooni ük määras ära sünnipäritolu. Liikumine seisuste vahel oli väike. Liikumine oli ainult 2. ja 3. esimesse.
Prantsusmaa 17saj. Kuidas oli jaotunud Prantsuse riigi elanikkond? Jagunes III seisuseks: I seisus olid vaimulikud 1% II seisus olid aadlikud 2% III seisus olid talupojad, kaupmehed, käsitöölised, arstid, advokaadid jt. 97% Millised olid talupoegade kohustused? Teotöö Loonusrent Kümnis (maks kirikule 8% saagist Maksud isandale (7% saagist) Maks kuningale (10% saagist) Täiendavad maksud Rendimaks maaomanikule (20%) Seemnevilja varudesse (20%) Talupoegadele jäi järgi ainult 35% kõikidest maksudest Pildid
Püha Bonifatsius oli üks kõige innukamaid misjonäre ja sakslaste ristijad. Viimasena ristiti leedukad 1386. Kiriklik hierarhia lähtub piiskoppidest, algul koguduse ülevaatajad. Esimene piiskop olnud Peetrus Roomas. Hiljem sai Rooma piiskopist paavst. Kogu ristiusu kiriku pea e. Kõige tähtsam. Piiskopid olid suuremate piirkondade kiriklikud valitsejad.Algselt kateeder oli piiskopi jutustamisetool. Tänapäeval ülikoolis, teaduskonna väikesemad üksused. Kanoonik- madalama astme vaimulikud. Kes olid kantud mingi piirkonna vaimulikkonna nimekirja kaanonisse. Kanoonikud moodustasid hiljem Toomkapiitlid nõuandev ja abistav kogu piiskopi juures, tuleb ladinakeelsest sõnast doomus. Toomkapiitlisse kuulusid toomhärrad, keda oli tavaliselt 12. Piiskopi ülesanneteks oli: 1.Preestrite ametisse pühitsemine(ordineerimine). Order kindel kord. Ristitute leeritamine e. Konfirmeerimine 2. Õlipühitsemine. 3.Kirikute ja kabelite sissepühitsemine. 4
aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrde võrdsega ja järgima vastasikku rüütellikkuse reegleid. Kõrgkeskajal eristusid ka linna- ja maaühiskonnad. Linnaühiskonna moodustasid linnas elavad elanikud kelleks olid tavaliselt kaupmehed ja käsitöölised, samuti ka linnas elavad aadlikud ja vaimulikud. Linnaelanikud olid rohkem informeeritud ja rohkem teadlikud maailma probleemidest, sest linnas levis info rohkem ja kiiremini. Linnaelanikel oli laiem silmaring, sest nad reisisid rohkem, käisid teatris ja teistel kultuuriüritustel ning nad kuhtusid rohkem elanikega kauge maa tagant (kaubavahetus). Linnaelanikud olid rikkamad, mistõttu nad võisid lubada endale rohkem ja saadi ka pidada pidusid. Maaelanikud tegelesid suurema osa ajast tööga, mis mõjutas ka nende seltsielu
Feodaalne killustatus- ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid riigid jagatud suhtelislet iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad. Seisused: Vaimulikud, Aadlikud e. feodaalid, Linlased, Talupojad- pärisorjus + tunnused: 1)kogu maa kuulus feodaalidele või kirikule, 2)talupoeg kuulus sellele maale kus ta elas, 3)talupoeg tegi oma feodaali või kiriku heaks tööd- teoorjus, 4)talupoeg pidi tasuma loonusrenti, 5)talupoeg ei tohtinud lahkuda oma maalt- sunnismaisus 6) talupoeg ei osalenud riigi elus, 7) talupoegad üle mõitseti kohut Feodaal-vasall, kuningas- feodaal, senjöör, benefiits- maavaldus,mis polnud omand ega ka
Schütz laulis noorena kooris, hiljem läks Marburgi juurat ja etümoloogiat õppima. Pärast seda õppis ta Veneetsias muusikat koos Giovanni Gabrieliga. Ta sai tööd organistina, kuid kolis Dresdenisse, et töötada õukonna heliloojana. Seal oli ta oma elu lõpuni. Schütz suri rabanduse tõttu 87 aastaselt. Schützi teostel on märgatav mõju tema õpetajalt Gabrielilt ja Monteverdilt. Veel on tema muusikat mõjutanud 16. sajandi Madalmaade heliloojad. Tema tuntumad teosed on vaimulikud, ulatudes soolohäälest koos instrumentaalmuusikaga acapella koorimuusikani. Schützi muusika on lihtne ja mõneti karm. Ta oli üks viimastest heliloojatest, kes hakkas kirjutama modaalstiilis muusikat. Tema harmooniad tulenevad häälte kontrapunkti joondamisest. Ta kasutab oma muusikas ka ohtralt imitatsioone ja dissonantse. Schützi muusika toob välja teksti ja aktsendi äärmusliku tundlikkuse, mis tihti annab edasi spetsiaalseid tehnilisi kujundeid.
näitlejaid. · Moralitee- õpetlik näidend. Kujutati inimese omadusi.Koomilised etendused kujunesid välja pühade ja tähtpäevade kombestikust. o Sofii- ühevaatuseline narri näitemäng. o Farss- kometi mäng või jant Prantsusmaal, sisult olustikuline. · Miraakel-jumalaemast ja pühakute imeteost. Palju lavatehnikat ja kostüüme. · Näitlejad: o 10.-11.saj.- vaimulikud o 12.saj.- lisandusid mittevaimulikud o 12.-13.saj.-veidi hiljem mängisid ka linnaelanikud. Vaimulikud etendasid ainult kirikuga seotud tegelasi. 17. Dante Alighieri- sündis Firenses(Itaallanne), peetakse renessansi ettekuulutajaks. Uuris antiikautoreid, eriti Virgiliust. Varakult hakkas kirjutama armastusluulet. Olles vastuolus linnavõimudega oli ta sunnitud linnast lahkuma. Tema peteoseks on värsspoeem "Jumalik
uskuma kristlaste jumalat, edasi usuti väikesi jumalusi ja haldjaid, esile tõusid kristlikud pühakud, salaja austati hiisi, puid, allikaid, lisaks sellele toodi ohvreid kirikutesse ja kabelitesse, reformatsioon e usupuhastus, mis algas saksamaal wittenbergis 1517a, martin lutheri eest vedamisel, mille eesmärgiks oli lihtsustada katoliku kirikut, eestisse jõudis 1523a, põhjus: indulgentside müügi pärast, ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla, vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu, poliitiline külg: imalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada, usuline külg: taotles kultuurialaseid muudatusi, mille eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud, kes võitlesid katoliku kiriku feodaalse organisatsiooni vastu, tulemus: liivimaal, põletati kiriku asju
Hinnati muistseid Rooma ja Kreeka kirjamehi ja nende õpetusi, neid uuriti üsna põhjalikult. Ka haridus ja teadus põhinesid antiikaja õpetlaste tarkusel kui ka lisati piiblitarkusi. Kui antiikajal said haridust õpetlastelt vaid üksikud valitud mehed, siis nüüd tekkisid suured kloostri- ja kirikukoolid, mis olid kiriku ja vaimulike hoole all. Nende eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Kui antiikaegse haritlaskonna moodustasid filosoofid, siis keskajal vaimulikud. Kõige rohkem sai keskaja tulekuga kannatada antiikne teater. See hävitati varakeskajal kiriku poolt täielikult. Teater tekkis täiesti uutel alustel. Lähtepunktiks võeti jumalateenistus. Sellest tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. Kui varemalt olid suuremad müsteeriumid katkendid Trooja sõjast siis nüüd kujutati pühakute imetegusid, nt. Neitsi Maarjast. Keskaja teater oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
