Robert Hooke (18. juuli 1635 3. märts 1703) Jaanus Martin & Kristofer Evert 10H Varajane elu Robert Hooke sündis 1635 aastal Freshwateri linnas Wight'i saarel. Tema vanemad oli John Hooke ja Cecily Gyles. Robert oli noorim viiest lapsest, tal oli kaks vend ja kaks õde. Tema isa John Hooke oli vaimulik. Nagu tema kaks venda, kes hiljem olid kõik vaimulikud, oodati ka Robertilt vaimulikuks saamist ja töötamist isa juures kirikus. Robertit vaevasid õpingute ajal aga sagedased peavalud. Vanemad kartsid, et Robert ei jõua täiskasvanuikka, ja lõpetasid tema õpetamise. Robert oli pärit auväärsest ja prominentsest perekonnast. Hooke'i õpingud Noorena oli Robert lummatud mehaanikast, joonestamisest, maalimisest ja eksperimenteerimisest. Roberti isa suri 1648 aastal ja jättis Robertile päranduseks 40£
Mitmehäälsuse kujunemine algas 11-12 saj Lääne-Euroopa kirikutest Algselt ainsaks mitmehäälsuse vormiks organum. 12-13 saj organumi õitsenguaeg ( 13 saj kujunes motett, kõige olulisem mitmehäälsuse vorm) Algselt kujutas kirikumuusika vormi, milles alumine hääl oli Gregooriuse laulust laenatud ning selle kohale lisati uute tekstidega uued hääled. 13 saj lõpuks sai motetist haritlaste seltskonnalaul, seda tema keerukuse tõttu. Need motetid võisid olla nii vaimulikud kui ilmalikud. Keskaja pillid Enne 13 saj kirja pandud muusika oli mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti väljaspool kirikut ja laulu saateks. Tuntuim pillimuusika liik on tantsumuusika, ent mängiti ka lauluviise Kirikuorel- esimesed teated 9-10 saj Hiljem kasutati suurte orelite kõrvalt väikemaid teisaldatavaid positiive ning ühe käega mängitavaid portatiive. Keelpillid: poogenpillid- riidel, rebekk. Näppepillid: harf. Puhkpillid: torupill, flöödid
eales ette kanda. See 24-osaline traditsioonilises missatsüklis teos sisaldab meisterlikke aariad, duette ning koorifuugasid, olles justkui monumendiks kogu barokiajastu vaimulikule vokaalkunstile. Bach kirjutas veel kolm oratooriumi: Jõuluoratoorium, Lihavõtteoratoorium ning Taevaminekuoratoorium. Siiski meenutavad nad pigem ulatuslikke kantaate. Olulisel kohal on veel tema kuus vaimulikku motetti, vähem tuntud on Bachi ilmalikud ja vaimulikud laulud ning koraaliseaded. Bach kirjutas peale orelimuusika ka orkestrimuusikat, klaviirimuusikat ja kammermuusikat. Peale nägemise kaotust ei saanud Bach oma viimast tööd ,,Fuugakunsti" lõpetada. Nägemist ei õnnestunud taastada ka operatsiooniga ja Bach surigi varsti peale seda 65-aastasena.
1. Maahärra-keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja Saksa-Rooma riigis 2. Liivi ordu-katoliku rüütliordu,Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. 3. Ordumeister (maameister)- tähtsaim isik Liivi ordus 4. Maamarssal- Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht 5. Kapiitel-orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi. 6. Rüütelvennad-Liivi ordu poliitiliselt valitsevad ametnikud 7. Preestervennad-vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks 8. Diötsees-piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. 9. Stift-piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. 10. Riia peapiiskop-oli aastatel 1253-1563 ja on alates 1923 katoliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile 11. Vaheriik- 12. Saule lahing-1236 toimunud lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 13. Stensby leping-sõlmi...
VAIMNE - JA PSÜÜHILINE VÄGIVALD Referaat Sissejuhatus Väärkohtlemine on arvatavasti eksisteerinud sama kaua kui elu maal ning see on probleemiks paljudes riikides, kaasaarvatud Eestis. Väärkohtlejaks võivad olla vanemad ja teised perekonnaliikmed, hooldajad, sõbrad, tuttavad, võõrad, tööandjad, tervishoiutöötajad, teised lapsed ning mõjuvõimsad inimesed nagu õpetajad, sõdurid, politseinikud, vaimulikud. Vaimne tervis, see on väärtus meie kõigi jaoks. „Me ei saa suurt midagi teha, et muuta enne sündi toimuvat arengut, kuid saame mõjutada asjade käiku peale sündimist“. (Dr. Harry Chugan, lasteneuroloog) Väärkohtlemine- on piinamine, julm, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine või karistamine. Ebakindlus võib halvata mõtlemis-, mõistmis-ja teovõime. Ajapikku võivad murduda nii vastupanu kui ka enesehinnang.
1.Miks puhkes Prantsusmaal revolutsioon? Kuninga toretsev elulaad nõuab üha rohkem kuulutusi. Tõestatakse makse, riigivõlg kaob. Majanduskriis Oli priiskav eluviis ja suured võlad. Vastuolud ühiskondlikes suhetes. Ühiskondlikud vastuolud: priviligeeritud seisus(vaimulikud, aadlikud) ei maksa makse. Tekkiv kodanlus soovib võrdseid poliitilisi õigusi. Valgustusfilosoofide mõju- propageeritakse võrdsust, loomulike õigusi, valitsuse kukutamist. Ameerika revolutsiooni mõju Absolutistlik valitsemisviis 2. Millist sündmust loetakse Prantsuse revolutsiooni alguseks? Miks? Prantsuse revolutisooni alguseks loetakse Bastille kindluse vallutamist,sest see oli rahva hulgas vihatud ja seda peeti monarhia sümboliks. 3. Miks otsustas Rahvuskonvent kuninga Louis XVI kukutada? Kuningas Louis XVI pööras vähe tähelepanu riigiasjadele ja raiskas suuri summasid toretsevale elustiilile...
2. Seleta sisu: 1) Sunna islami traditsioon, mis lähtub prohveti ütlustest, mida Koraan ei sisalda. Nad täpsustavad ja selgitavad Koraani kuulutuse mõtet. 2) Sariaat islami seadus, mis lähtub Koraanist, kuid arendab seal öeldut vastavalt praktilise elu vajadustele ja islami traditsioonidele. 3) Medrese kõrgem kool 4) Mosee pühakoda; koht, kus palvetatakse 5) Minaret mosee juurde kuuluv torn, kust vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele 6) Imaam islami kogukonna juht 7) Islami kultuur sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist, neid kõiki ühendas islam ja araabia keel 3. Mis eristab sunniite ja siiite? Siidid on kindlad, et nende juht imaam võib olla vaid Muhamedi ja Ali järeltulijate soost, sunniitide arvates peab imaami valima kogudus ja tema valimisel ei peaks lähtuma tema pärilikkusest. Siidid on
-Missaordinaarium ehk kohustuslikud igal missal -Missaproprium ehk lisatakse vastavalt kirikukalendri päeval Ordinaariumi osad: Kyrie (palvelaul) Gloria (ülistuslaul) Credo (usutunnistus) Sanctus /Benedictus Agnus Dei (palvelaul) Noodikirja kujunemine -8.saj-9.saj Frangi riigi lõhenemise tõttu -Neuma ehk viibe -Noodijooned Guido Arezzost: -tegi joonte süsteemi -Algselt kasutati 4-ja noodijoont Ilmalik muusika ja rüütli poeesia -Vagandid ehk rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud -12.saj- esimesed üleskirjutised (kunstmuusika) -Kiriku hümnide periood -Kangelaslaulud, esitajad olid zonglöörid -Rändmuusikud ühinesid tihti vennaskondadeks Rüütlililaul -Alguse sai 11.saj -Araabi kultuuri mõjutused -Muusika ja luuletekst lahutamatu -Idealiseerisid vaprust ja teisi mehelikke ideaale ja armastuse teema -Segunes kirikumuusikaga -Rüütlilaulikuid nimetatakse trubaduurideks (L-Pr) või trüväärideks(P-Pr) Tuntumad laulikud: -Trubaduur Bernart de Ventador
KORDAMISKÜSIMUSED vastustega 8.kl UUSAEG Uusaeg ja selle ajalooperioodid 1) Varauusaeg 1500 - 1800a 2) Uusaeg 1800 - 1914 3) Lähiaeg 1914 - Tähtsamad uusaja sündmused Eestis ja Euroopas: a) Kolumbus avastab Ameerika - 1492 b) reformatsioon nii siin kui Saksamaal – 1517 - 1524 c) esimene säilinud eestikeelne raamat (katekismus) - 1535 d) Vene-Liivi sõda – 1558 - 1561 e) Tartu Ülikool - 1632 f) talurahvakoolide rajamine - 1680 g) Põhjasõda – 1700 - 1710 h) talurahva pärisorjusest vabastamine – 1816/1819 i) Eesti vabariigi sünd - 1918 j) Prantsuse revolutsioon - 1789 k) I maailmasõda – 1914 - 1918 Uusaja piirid Eestis - riigivõimu ja ühiskondlike muutuste järgi 1) Orduaeg 1208 – 1561 Reformatsioon 2) Rootsi aeg 1561 – 1710 Talurahva päriorjus kaotatakse 3) Vene aeg 1710 – 1918 Rahvuslik ärkamise aeg 4) Eesti aeg 1918 - Eesti Vabariigi sünd Reformatsioon, sell...
nende osalus oluliste küsimuste arutamisel. *Prantsusmaal kutsus 1302.a seisuste esindused e generaalstaadid kokku kuningas Philippe IV (12851314), kellel oli vaja maksude kehtestamiseks alamate nõusolekut. Kuningad kutsusid tähtsamate küsimuste arutamiseks kokku generaalstaate ka edaspidi, kuid nende mõju riigiasjade otsustamisel jäi inglise parlamendiga võrreldes väiksemaks. Generaalstaatide eripära oli, et kõik esindatud seisused vaimulikud,aadlikud,linlasedkogunesid ja hääletasid eraldi. 8.Kapetingide dünastia rajamine * Dünastiale pani aluse Pariisi krahv Hugues Capet 987.a *Esimesed Kapetingid valitsesid otseselt vaid kuninga domeeni, mis ulatus Compiegne'ist Orleans'ini. Riik oli jagunenud paljudeks iseseisvateks üksusteksfeodaalne killustumus. Toetudes linnadele ja kirkule, hakkasid Kapetingid oma valdustes kuningavõimu kehtestama. Murranguline aeg Kapetingide võimu laienemises oli 12.saj.
õpetuses. Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, eriti Türgi lõunaosa linnas Antiookias, mis oli apostel Pauluse missioonikeskusena tähtsaim varakristluse kolle. Kuna vahemeremaade rahvaste muusikas oli palju paganlikke elemente, siis võeti sellest jumalateenistustel üsna vähe kasutusele. Pillide kasutamine keelati (Idakristluses on see keelatud tänapäevani). Kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid ja vaimulikud laulud ja seda mitte ainult kirikus, vaid enamgi veel - kodus laulmiseks kristluse kasvatuse eesmärgil. Esialgu lauldi rahvalikus maneeris, õpetatud koore hakati kasutama 4. sajandil, kui kristlus sai Rooma riigi ametlikuks usuks. Idakirik jäi alates 395. aasta lõhenemisest konservatiivseks, Lääne-Euroopa alade kultuur arenes dünaamilisemalt. Kogu keskaja muusikakultuuri vaatlemegi lähtuvalt usutraditsioonidest ja kultuuriarengust. GREGOORIUSE LAUL
Kristlus Kultuuride segunemine Kultuure oli vastavalt seisustele - kiriklik, Konstantinoopolist sai kultuurikeskus rüütli- ja linnakultuur Aeglane urbaniseerumine Seisuslikkus Linnatänavad olid kitsad, turvalisuse Kadusid kirjaoskus, koolid, raamatukogud pärast suleti need ööseks, turuplats koos Ainsad kirjaoskajad vaimulikud katedraaliga, rüütlite linnamajad. Ladina keel Karnevalid - kujunes draamakunst, pea- Antiikkirjandus kui paganlikkus tegelane narr, tihti pilati kirikut Imalik kirjandus sai alguse rahvaluulest Kultuure oli vastavalt seisustele - kiriklik, Kujunesid rahvused oma keele ja rüütli- ja linnakultuur
Võisid seal olla kui kaitsevad riiki teiste germaani hõimude eest. *Frangi riigi lähtekoht = Hollandi alad Frangi riigi loojaks peetakse Clodovechi 481 kõrvaldas kõik teised hõimupealikud ja temast sai frankide kuningas. Valitses Madalmaades ja Põhja Gallias algselt 1)Clodovech laiendas Frangi riigi territooriumi - tõrjus läänegootid Lõuna Galliast välja - Hõivas burgundide riigi 2) Clodovech võttis vastu ristiusu katoliiklikul kujul - Gallia endised elanikud ( vaimulikud, ülikud) toetasid Clodovechi otsust 3) Clodovech lasi kirja panna frankide õiguse - SAALIÕIGUS ( saaliõigus on oluline kirjalik ajalooallikas) · Saaliõiguses on kirjas see, et põllumaa on külakogukonna oma , üksikpere ainult kasutas seda ( kasutusõigus päranduslikult ainult poja puhul, muidu läheb tagasi külale ) · Naisvalitsejaid Prantsusmaal ei leidu · Peamine elatusallikas oli põlluharimine, seal kõige tähtsamaks loomaks oli härg
seda teenust osutavate eraõiguslike asutustega. Riik pöördub antud küsimuses kiriku kui usuteenust pakkuva organisatsiooni poole selle asemel et kasutada psühholoogide, psühhiaatrite ja sotsioloogide abi, just nagu oleks kristlik maailmavaade ainus ja õigeim tee inimeste "õigele teele " suunamisel. Eestis on kristlus mõõga ja verega saavutanud positsiooni, millest kuidagi lahti ei taha öelda. Tekib mulje, et Eestis on oma riigikirik. Luterlikud vaimulikud õnnistavad lippe ja asutusi, vabariigi aastapäeval peab palvlust luterlane, poliitikud näitavad end meeleldi luterlikel riitustel. Kui Eesti Vabariigi kodanikust õigeusklik ateist, pagan või juut peab alla neelama põhiseadusevastased luterlikud rituaalid riiklike sümbolite kallal, siis tähendab see rangelt võttes nende õiguste rikkumist. Ka massimeedias on näha, et avalik õiguslik ringhääling on hakanud mõne usu häälekandjaks
saj lõpp 1492 ; kriisid, sõjad, katk, halb kliima. Keskaegset Euroopat iseloomustab rahva sügav religioossus ja feodaalne külaühiskond. Ühiskonnas eristusid kolm kihti 1)oratores- palvetajad e preestrid/vaimulikud; 2)bellatores- sõdijad e feodaalid; aadlikud 3)laborotores - töötajad e talupojad Inimesed olid valdavalt kirjaoskamatud ja arvestasid aega kiriku pühade või valitsejate võimuloleku järgi. Ei teatud sünni- ega surmadaatumeid. Haridust said vaid vaimulikud vaid usulistel eesmärkidel. Kommunikatsioon eripiirkondade vahel oli halb, teed olid lagunenud ja võimalusel liiguti mööda vett. Palju oli röövleid ja piraate. Feodaalid üritasid teenida tee ja silla ning tolli maksude kehtestamisega. Kõik möödakäijad pidid maksma, siis pakuti vastavas piirkonnas liikumiseks kaitset. Rooma impeerium Jagunes 395 Lääne- Rooma Ida-Rooma e Bütsants
saj hakkasid maaisandate kõrval Liivimaa elus üha suuremat rolli mängima läänimehed ja linnad. Oma huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Seisuste tähtsuse tõusuga kaasati nad Liivimaa sisepoliitikasse. Et oma taotlustele laiemat toetust leida, otsis Saksa ordu liitlasi piiskoppide vasallide ja linnade sest. 1420. a hakati korraldama Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi- maapäevi.Seal oli esindatud neli kuuriat ehk seisuslikku gruppi: vaimulikud eesotsas. Suhted välisnaabritega-Vana-Liivimaa välissuhtluses oli kõige aktiivsem jõud Saksa ordu. Kui Liivimaa ja Preisimaa olid alistatud, pöörasid ordurüütlid mõõgad Leedu vastu. Peagi takistasid sõjakad leedulased maismaaühendust Liivimaa ja Preisimaa vahel. Idas piirnesid Saksa ordu ja Tartu piiskopi valdused Novgorodi ja Pihkva linnavabariigiga. 4.asustus ja rahvastik-Keskaegne ühiskond oli eelkõige agraarühiskond. Rahvastiku enamiku moodustasid talupojad
1099 vallutasidki Lääne- Euroopa rüütliväed Jeruusalemma. Pühal Maal ehk Palestiinas tekkisid ristisõdijate riigid, mis püsisid kuni XIII sajandi lõpuni, mil moslemid ristisõdijaid lõplikult välja tõrjusid. Kõrgkeskaja ühiskonnakorralduses andsid toona rangel hierarhial ning rüütlieetikal põhinevad feodaalisuhted. Üha kinnisemaks muutunud rüütliseisusest kujunes ajapikku pärilik aadelkond. Ilmalike rüütlite kõrval tekkisid ristisõdade perioodil vaimulikud rüütliordud, mis püüdsid endas ühendada rüütli ning munga ideaali. Sõjanduses oli endiselt esikohal rüütlivägi, mis osutus sageli lahingus siiski kohmakaks oma liigselt sirgjoonelise taktika ja ülemäära raske relvastuse tõttu. Lahingutest ei erinenud palju ka turniirid, kus rüütlid oma võitlusvõimet demonstreerisid ja aadlidaamideel silma heitsid. Arenesid jalaväe võitlusviis ning piiramistehnika.
neumasid. Guido Arezzost arendas välja õpetuse kergemaks noodilugemiseks ning helide kõrgusi tähistavad tähtnimetused: c,d,e... Liturgiline draama Liturgiline draama teatraalne stseen jumalateenistuses, kanti ette lauldes selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik Keskaegne ilmalik laul Pikka aega suuline traditsioon. Esimesed ilmalike laulude kirjapanijad olid goljaarid ehk vagandid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Kangelaslaulud rahvakeelsed eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest Rüütlilaulud õukondlik luule Rüütlilaulikud Rüütlilaulikud: trubaduurid, truväärid, minnesingerid Alamast seisusest muusikud: hulgaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmannid. Parimad neist jõudsid rüütlite kaaskonda laulikut pillidel saatma. Rändmuusikud ühinesid vennaskondadeks, kus korraldati ka mänguõpetust (linnamuusikute tsunftide eelkäijad)
.................................................................... 11 Sissejuhatus Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisusteks olid vaimulikud ja aadlikud, kes ei pidanud makse maksma. Kõik maksud pidi maksma III seisus ehk talupojad, käsitöölised ja kaupmehed. Inimeste sissetulekust läks üle 60% erinevatele maksudele ning seetõttu halvenes rahva majanduslik olukord. Selle kõrval levis kolmanda seisuse rikkamate seas kodanlus ning nad tahtsid esimese seisuse vaimulike ja teise seisuse aadlikega võrdseid poliitilisi õigusi. Lisaks ei olnud talupojad vaatamata oma isiklikule vabadusele rahul oma suurte koormistega.
suured hooned (kirkikud) - sümboliseerivad Jumala ja Jeesuse võimu piiskopid ja toomkapiitel tartu, saare-lääne ja tallinna piiskop tallinnas puudus ilmalik võim toomkapiitel - piiskopkonna juhtimine maaisanda roll sidus piiskoppe maa külge, mida nad valitsesid vaimulikena olid piiskopid universalistliku kristliku maailmapildi kandjad piiskopid vahendasid Liivimaale uusi kultuurilii mõjusid toomkapiitli moodustasid kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valimistel toomkapiitel oli iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga 3 katedraali ehk toomkirikut tallinn, tartu, haapsalu Tartu toomkirik oli vana-liivimaa suurim ehitis haapsalu ja tallinna igal piiskopil 1 toomkirik toomkoolid juhatas üks toomhärradest - skolastik korraldatud toomkapiitli poolt et koolitada järelkasvu inimeste ettevalmistamine vaimulikuks tööks (õpetaja jne)
16. sajand väga sõdade rohke aeg kuni saavutatakse stabiilsus 17. Sajandil Euroopas. 17. sajandit peetakse uusaja alguseks. Keskaeg: 1. Vara-Keskaeg 5-11. Sajand I pool. Kujunevad välja feodaaltsivilisatsiooni tunnused, milleks on katoliiklus domineerib vaimuelus; fasaliteet feodaalide oma vaheline läbi saamine ehk feodaalkord. Tsivilisatsiooni hälliks Prantsusmaa kus kujuneb Frangi riik, pannakse alus feodaalsuhetele. Rüütlite raske ratsavägi. Kujunevad välja seisused vaimulikud avatud(kehtib tsölibaat ehk abiellumise keeld piiskopid, kardinalid, abtsissid, preestrid, nunnad,mungad) töö tegijate talupoegade- seisus. Feodaalkorda levitatakse edasi sõdade kaudu. Pannakse alus Karl Suure keisri riigile. Vara feodaalriigid kujunevad välja Inglismaal. Nad kõik on kindlustatud. Araablasi ühendab islamiusk. Tekkinud 7. Sajandi alguses. Hakkavad levitama usku, jõuab ka frangiriigi piiridesse. Araalaste pealetung pannakse seisma.
algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris "ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba "valmis" saksa ja vene ühiskondade kõrvale, mitte nende osana. 1857. aastal võttis esimese eestikeelse ajalehe "Perno Postimees" asutaja, Johann Voldemar
Samal aastal on Itaalia kodusõja lävel. 1922. aastal toimub marss Rooma, 28. oktoobril esitatakse kuningale ultimaatum, mille tulemusena saab Mussolini 31. oktoobril peaministriks. Algab totalitaarse riigi väljakujunemine, mida iseloomustuvad rahvuslikkus, suur võim, vallutussõjad. Eeskujuks võetakse Rooma riik. Kuningavõim jääb siiski alles, Mussolini austab kuningat elu lõpuni. 1929. aastal loodi Vatikani riik. Riigiusuks oli katoliiklus, vaimulikud vabastati maksudest. Keelati rasestumisvastaste vahendite kasutamine. Asutati Fasistlik Suurnõukogu, mis langetas parlamendi asemel otsuseid. Noorsugu kasvatati patriotismi vaimus. Majanduses toimusid edusammud (kõik töötas nagu kellavärk, rajati Euroopa esimene autotee, eriti arenenud oli lennutööstus, laiendati põllupinda, omati maailma suurimat allveelaevastikku, sõjatööstusse läks 1/3 riigieelarvest). Levinud oli Mussolini isikukultus
elav muusika. Nüüd juba enam kui 30 aasta jooksul on Hortus uurinud ja esitanud oma programmides Euroopa muusikat 8. kuni 20 sajandini: -gregooriuse koraal - orgaanumid - keskaegsed liturgilised draamad - hümnid ja motetid - franko-flaami koolkond - Itaalia Trecento-meistrid - 16. sajandi range polüfoonia - prantsuse sansoonid - itaalia madrigalid, frotollad ja villanellad - suur hulk süite renessansiaegsetest tantsudes üle Euroopa- varajased sonaadid ja vaimulikud suurvormid 17.- 18. sajandist - 20. sajandi heliloojate (sageli spetsiaalselt Hortusele loodud) muusika. Tänapäeva heliloojate teosed on ansamblile huvitavaks proovikiviks - tuleb ületada varasemate instrumentide mõningasi puudujääke häälestuse ja dünaamika koha pealt. Teisest küljest avardab see renessansspillide võimaluste ampluaad ja võimaldab uuel muusikal kasutada eriti kauneid, naturaalseid kõlavärve, mida ei ole võimalik saavutada tänapäevaste unifitseeritud
1. Miks algasid suured maade avastused? Kaks peamist põhjust. · vajadus idamaiste vürtside järele · india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid. Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse · uudishimu ja seiklusjanu · kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena. 2. Millised tehnilised ja ühiskondlikud muutused lõid eeldused suurtele maade avastusele? Kaks näidet kumbastki valdkonnast. · karavellide ilmumine. · uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja). · Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele. · ristisõjad avardasid e...
Kapitulaar asjaajamisekiri, kõikide krahvkondade jaoks *Riigikeel ladina keel. Ühiskond ja vaimuelu · Linnaelu soikumine, kaubanduse allakäik. · Linnad toimisd kui administratiivsed ja usulised kekused. · Lääne-Euroopas naturaalmajandus: vajaliku valmistasid talupojad/käsitöölised. · Feodaalse killustatuse ajajärgul sügavaim madalseis. · Feodaalkorra kujunemine. Senjööri ja vasalli suhted. Kujunes lõplikult 11. saj. · Seisusi kolm: vaimulikud sõjamehed töötegijad · Katoliku kiriku pea: Rooma paavst. · Rooma esimene piiskop/paavstlusele alusepanija: apostel Peetrus. · Gregorius Suur. Valitsusaeg 590-604. Korraldas roomlaste suhteid langobardidega, juhtis Rooma linna kindlustamist. Rajas kloostreid, oli kristlaste vaimne juht, edendas ristiusu levikut paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, korraldas liturgiat.
*troop liturgiliste tekstide vaba laiendamine *liturgiline draama usuline etendus, mida etendatakse pühakojas vaimulike poolt dialgooivormis lauldes *müsteerium usuline etendus, esialgu pühakoja ees, hiljem juba laatadel ja avalikes kohtades, sisu muutus vaimulikut järjest ilmalikumaks, dialoogivormid lauldes KESKAEGNE ILMALIK LAUL *goljaarid e. vagandid esimeste ilmalike laulude kirjapanijad, rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud *võisid laulda ka naised, rüütlid ja õuedaamid luuletasid ning laulsid õukonna tarbeks *lauldi armastusest, koidulaulud, õhtulaulud, ballaadid, laulud Neitsi Maarja auks, ristisõjalaulud, õukondades lauldi ka vaimulikke laule *Bernast de Ventádorn Prantsusmaa trubaduur *Adam de la Halle kirjutas mitmehäälseid laule, kirjutas esimese teadaoleva laulumängu ,,Robini ja Marioni" mäng *Walther von der Vogelweide tegutses keisri teenistuses(Saksamaal), ,,Palestiina laul",
aastat.Generaalstaatidesse kuulusid kolme ühiskonnakihi aadli, kirikutegelaste ja lihtkodanike ehk kolmanda seisuse esindajad.Valimisviisis mitte eriti kindel Louis XVI lubas kolmandale seisusele kahekordse esindajate arvu, 300 asemel 600, et tasakaalustada ülejäänud kaht seisust, kuna kuningas nähtavasti aimas, et need hakkavad hoidma ühte.Aga avamistseremooniale järgnenud esimestel istungitel 4. Ja 5. Mail 1789 sai selgeks, et aadlikud ja vaimulikud kavatsevad hoiduda eraldi.Kolmanda seisuse esindajad võtsid nüüd asja oma kätte ja kuulutasid end 17. Juunil Rahvuskoguks.Prantsuse revolutsioon oli alanud. Album Louis XIV Louis XV Kasutatud kirjandus · Euroopa ajalugu Antiikajast kuni kolmanda aastatuhande koiduni.
Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine 11. 14. sajand kõrgkeskaeg: tekkis Püha Rooma keisririik, ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine 15. 16. sajand hiliskeskaeg: kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: * katoliiklus * feodalism (senjööri ja vasalli vahelised suhted) * ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud * katoliiklik külaühiskond * enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud * valitsev majandusviis oli naturaalmajandus Keskaja ruumiline piiritlemine: Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Rahvasterändamise tagajärjed: * Lääne-Rooma impeeriumi likvideerimine * orjuse likvideerimine ja feodaalsuhete kujunemine * vana-aja lõpp
Keskaeg - oluline etapp inimese ajaloos 7. sajandil hakkas üks Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku, islami usku. Ta rääkis, et on olemas vaid üks jumal Allah, kellele kõik peavad kuuletuma. Muhamed pidas ennast jumala prohvetiks ja rääkis, et tema ülesanne on inimestele tõelist usku kuulutada. Kaupmehed ja Kaaba templi preestrid suhtusid sellesse vaenulikult, sest nad kartsid, et kui inimesed pööravad uude usku, ei tulda enam Mekasse palverännakutele ja kaupmeeste tulu jääb saamata. Selle tagajärjel hakati Muhamedi taga kiusama ja ta põgenes 622. aastal Mediinasse. Muhamedi juttu hakati aga kirja panema ja valmis püha raamat- koraan. Muhameedlased uskusid, et Allah on nende saatuse ette määranud ja selle pärast ei maksa muretseda, surm tuleb nagunii. Muhamedi juurde kogunes Mediinas palju poolehoidjaid ja peagi tundis ta end piisavalt tugevana, et tagasi Mekasse pöörduda. 630. aastal sõitiski ta tagasi Mekasse. Pe...
jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid ja mitut piiskopkonda ühendavateks peapiiskopkondadeks eesotsas peapiiskoppidega, kes korraldasid usuelu neile alluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tähistas piikopikirik ehk katedraal. Preestri määras ametisse sageli ilmalik maaisand, piiskop kinnitas valiku ja pühendas ametisse preestrid, kelle ül oli jaga sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Igas kohalikus kirikus oli preester ja vaimulikud. Piiskop kontrollis oma piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike ehk visitatsioone VIIKINGIDÜhiskonnakorraldus:Enamik inimesi olid isiklikult vabad, elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid, peredes peeti orje. Kogukonna ühisasju otsustasid bondid kohalikel koosolekutel ehk tingidel ja maakonna ühiskoosolekutel ehk alltingidel. Ülikuseisusesse tõusnud rikkamate bondide seast valiti omakorda kogukondade pealikud konungid, kellest tähtsamad
Taboriidid rõhutasid rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nende põhijõu moodustaid linnarahva vaesemad kihid ja talup. Taboriidid ütlesid lahti katolikust kirikust ja ei tunnistanud teisi pühakuid peale Kristuse enda. Tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes aiult pühapäeva, ning kirikutest kõrvaldada kogu luksus ja toredus. Mõned ideoloogid nõudsid isegi kirikute lammutamist. Eitavalt suhtuti kloostritesse ja munkadesse. Taboriidide vaimulikud pidasid jumalateenistusi talupojarõivas. 5)Millised olid suurte maadeavastuste põhjused ja tulemused? Põhjused: Euroopas suurenes vajadus väärismetallide järele. Legenditaolised teated India, Hiina, IndoHiina, Indoneesia ja Aafrika rikkuste kohta õhutasid meresõitjaid otsima neisse maadesse võimalikult lühemaid ja turvalisemaid mereteid. Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed asusid otsima kontakte Pürenee ps riikidega. Hispaaniat ja Portugali ajendas uusi maid otsima ka
14) 4 fakti eesti muusika kultuurist 16.-17.saj. Eestis soodne võimalus Luther reformatsiooniusu tulekuks. 1632. avati Tartu Ülikool. Lutheri kirikud hävitasid ulatuslikult katoliku kiriku vara. Koraalid pärinevad Saksamaalt, rahvalaulu töötlused. 15) 4 fakti eesti muusika kultuurist 18. saj. Tänu vennaskogudusele jõudsid Eestisse mitmed uued pillid: kannel, flööt, viiul. Levisid ka Vennaste laulud, millest kujunesid välja vaimulikud rahvalaulud. Keelati ära kirevad riided, ehted ja rahvalaulud. Mõisatesse jõudsid klaverid ja laulma hakati saksa keele kõrval ka eesti keeles. 16) Nim. 4 laulukooride tekkepõhjust. Vennaskoguduse vaheldusrikkad mitmehäälsed laulud. Kirikumuusika vilets seis. Patorid soosisid koorilaulu, sest lootsid sellega kirikumuusika taset tõsta. Hakati välja õpetama eesti soost kooliõpetajaid. 17) Nim. 4 eesti heliloomingu teerajajat. Aleksander Kunileid, Fr. Saebelmann, Al. Thomson, M.Härma.
selleni · Pühakiri ei saa eksida, elu eksib o Alates XIII s mil hakati antikkaja teadlase Aristotelese formaalsele loogikale lähtuma, hakkas ka kirik teadust rohkem aksepteerima Ketser - ei usu jumalat Vaimud ja nende tegevus · Vaimuliku seisuse suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus o Naisi ei võetud vaimulike hulka o Vaimulikud mehed ei tohtinud abielluda, ega omada perekonda (kõrgvaimulikud ja mungad algul) · Peamine ülessanne oli kombetalituste sooritamine ning ladinakeelsete jumalateenistuste läbiviimine · Abiellumine o Peigmees vähemalt 14, pruut 12
formaalne. Tegelikult osalesid Tallinna piiskopid Riia kiriku ettevõtmistes. Piiskopid olid vaimulikena universalistliku kristliku maailmapildi kandjad. Kuna piiskopid olid enamuses võõramaalased, siis vahendasid nad Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. Piiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Toomhärrad moodustasid koos piiskoppidega keskaegse Liivima haridusliku eliidi, sest enamus neist olid õppinud välismaal ülikoolides. (tegutses ka toomkool). Piiskopkonnad jagunesid kirikukiheldkonadeks e. territoriaalseteks kogudusteks, mida teenisid kogudusepreestrid. Igal kihelkonnal oli oma kaitsepühak
Eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia Peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud MISSA MUUSIKALISED OSAD I Kyrie Eleison Issand halasta II Gloria Au olgu Jumalale kõrges III Credo Usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benetictus Püha/Kiidetud olgu V Agnus Dei Jumala Tall Keskaegne ilmalik laul 13. Saj pani aluse ilmalikele lauludele Carnina Burana goljaaride luulekogumik goljaarid e. vagandid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. KANGELASLAULUD Pikad, eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate meloodiavormidega. Tuntuim kangelaslaul on prantsuse rahvuseepos Rolandi laul. Edasikandjaks olid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. Rüütlikultuur sai alguse 11. Saj Prantsusmaal. Rüütlilaulikuid nim. : 1) Lõuna-Prantsusmaal trubaduur / Bernart de Ventadorn 2) Põhja-Prantsusmaal truväär / Adam de la Halle, Richar I Lõvisüda
Esimese laulupeo ja tänapäevase laulupeo võrdlus Laulupeod on eestlaste ajalukku jätnud kustumatu mulje. Iga õige eestlane on osalenud laulupeol või olnud pealtvaataja rollis, kasvõi telekast. Esimene üldlaulupidu toimus 19. sajandil ja see traditsioon on jäänud kehtima tänapäevani, vastu pidades sõdadele ja võõrvalitsejatele. Alates 1962. aastast korraldatakse üldlaulupidude vahelistel aastatel noorte laulu- ja tantsupidusid ning ka rahvamuusikapidusid. Laulupidude traditsioon sai alguse 1869. aastal Tartus, kui toimus esimene üldlaulupidu. Selle idee algatajaks oli lauluselts „Vanemuine“ eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Esimesi laulupidusid korraldati ebaregulaarselt, sest eestlased allusid võõrvõimule, kuid pärast Iseseisvumist korraldatakse üldlaulupidusid viie aastaste vahedega. II maailmasõja ajal jäi laulupidude traditsioon pausile. Esimesed kaks ja neljas laulupidu toimusid Tartus, kuid edaspidi korraldat...
Al-Idris-Araabia geograaf 1154.a mainis esmakordselt maailmakaardil Tallinna, seda Kolõvani nime all.Keskaeg 5-15.saj Vanak(5-10saj)Keskk(11-13saj)Hilisk(14-15saj)Suur rahvasteränne 4- 6saj, algpõhjustajad hunnid, slaavlaste jagunemine:idaslaavlased (venelased,valgevenelased,ukrainlased)lääneslaavlased(poolakad, tsehhid,slovakid) lõunaslaavlased(bulgaarlased,serblased,sloveenid)Germaani hõimud- frangid(Galliasse-tänapäeva Prantsusmaa)anglid, saksid(Britanniasse) idagoodid(Itaaliasse) läänegoodid(Hispaaniasse) pandaalid(Põhja-Aafrikasse) Feodaalkorra kujunemine- 5.saj naturaalmajanduse seisuslikkord(vaimulikud, aadlikud, talupojad) feood-lään(suurmaavaldus, mida anti sõjaväes teenimise eest) Feodaal-läänimees, feodaalide astmes vastavalt jõukusele(Kuningas- Krahvid,hertsogid- parunid-rüütlid) senjöör-vasalli suhe(senjöör läänistab vasallile maa) talupoeg- maa harija, sunnismaisus-keelatakse lahkumine feodaali juurest, pärisorjus-isikliku...
· Ülestõusid liivlased · Eestlasi tunnistati rahvuvaheliselt · Eestlaste eesmärk oli taastada vabadus Eestlaste olukord halvenes. Talupojad pidid oma töövahenditega töötama tasuta mõisa põllul. 16.sajandi alguseks oli eestis kehtestatud pärisorjus. Neid võis müüa, kinkida,vahetada või pärandada. Katolik kiriks ja reformatsioon Vana liivimaal kuulus kiriklik võim Riia peapiiskopile. Ta oli kõrgeim kohtunik kiriklike süütegude asjus ja pani ametisse vaimulikud. 16.sajand oli eestis 97 kihelkonda, kus töötasid preestrid. Preester õpetas kogudusele jumala sõna. Järk järgult süvenes rahulolematus kiriku vastu. Nõuti usu lihtsustamist ja tagasi pöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde. Liivi sõda 1558-1583 Rootsi,Taani Vana-Liivimaa-Venemaa-vajas sadameid 1) Tartu piiskoppel 2) Saare-lääne 3) Orduriik Poola-Leedu Vanal-liivimaal ei lubatud Vene kaupmeestel otse välismaa kaupmeestega kaubelda. Liivi
Pani klaveri kõlama nagu orkestri. Klaveriteosed kas palju suuri akorde, kiireid passaaze, topeltoktaveid. Kõik see nõudis suurt käeulatust ja väledaid sõrmi. Teosed kogumik ,,Rännuaastad", 19 Ungari rapsoodiat, ,,Poeetilised ja regilioossed harmooniad", 2 klaverikontserti, u 400 klaveritranskriptsiooni. Sümfoonilised teosed Lõi uue zanri, üheosalise sümf. Poeemi(jutustav või kirjeldav teos)-kirj neid kokku 13. Tuntumad on ,,Tasso", ,,Prometheus" ja ,,Hamlet" ja 2 sümf kirj. Vaimulikud teosed Kantaadid, missad, oratooriumid ja reekviem. Johannes Brahms(1833-1897) Sündis Hamburgis,pärit selat. Elatise teenimiseks esines isaga kõrtsides ja bardellides.Tutvus seal erinevate muusika stiilidega(muusikutega). 20 a kohtus Robert Scumanniga, kes innustas teda heliloojaks hakkama. Brahms oli väga enesekriitiline. Kirj oma töid korduvalt ümber. Oma esimese sümf kirj 43-a. Looming tema muusika on ühendatud romantism,barokkmuusika ja klassikalised vormid
hoiatus (ära himusta) Miks kümme? Juutlik traditsioon sätestas, et ebajumala kummardamise ja Jumalast pildi või kuju tegemine on üks ja seesama pikk käsk. Seda ideed jagasid Augustinus, Rooma- Katoliku Kirik Kirikuisa Origenesest lähtuv traditsioon jagas aga kaheks käsuks ebajumala kummardamist puudutava osa ning pildi tegemise keelu. Seda jaotust on kasutanud Kreeka-Katoliku Kirik, reformaator Clavin, reformeeritud kirik ning nende vaimulikud järglased Kümme käsku 1. Mina olen Issand, sinu Jumal, sul ei tohi olla muid Jumalaid minu palge kõrval . Esimene käsk on aluseks kõigile ülejäänutele. See käsib Jumalasse uskuda, Temale loota, Teda kogu südamest armastada. Eksimused selle vastu on kõik patud, iseäranis aga Jumala vähene austamine palve ja ohvrite kaudu ning ükskõiksus Jumala teenimises Kümme käsku 2. Sa ei tohi oma Issanda, oma Jumala nime
Ristiusk ja kirik Usutõe peamised allikad olid piibel ja vanaaja kirikuisade teosed. Keskaja ettekujutus: jumala inglitest üks oli Lucifer, kes oli ülbe ja Jumala vastu mässu tõstnud. Seetõttu heideti ta taevast alla, temast sai allilma e põrgu peremees, tema kaaslastest deemonid. Saatan kiusas juba esimesi inimesi. Võttis paradiisiaias mao kuju ja ahvatles Eevat noppima õuna, mis oli keelatud. Seepeale aeti Eeva ja Aadam paradiisist välja. Sellest sai alguse pärispatt - kurjus, mille saatan oli sisendanud inimestesse. Armastusest inimkonna vastu saatis Jumal oma poja Jeesus Kristuse maailma kannatama, et see lunastaks kogu inimkonna patud. Jumal kui Isa, Kristus kui Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse. Sakramendid kiriku õnnistavad toimingud, millega sai osa jumala armust. Ristimine, usukinnitus(konfirmatsioon), armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Surmajär...
Kuidas algas Prantsuse revolutsioon Prantsusmaa majandus käis alla, kuna kuningas Louis XVI ei pööranud tähelepanu riigiasjade ajamisele Ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuningas Louis XVI Kuidas algas Prantsuse revolutsioon Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1) vaimulikud 2) aadlikud 3) III seisus Tekkiv kodanlus soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi 1789 Pinged vallandusidPrantsuse revolutsioon Moodustati end rahva esindajaks pidav Rahvuskogu "Vabadus, võrdsus, vendlus" 1789 Kuningas Louis XVI kukutati troonilt ning hukati Hukati ka kuninganna Marie- Antoinette Vallutati Bastille' kindlus Click to edit Master text styles Second level Third level
14 Perekond Perekonna tüübid Tuumikpere- abielupaar ja nende lapsed Laiendatud pere-abielupaar, nende lapsed, nende sugulased Abielu tüübid Monogaamia-üks mees ja üks naine Polügaamia-rohkem kui kaks abikaasat Polügüünia-üks mees, mitu naist Polüandria- üks naine, mitu meest Kultuuride sagedus ideaalse abielutüübi järgi Monogaamne 24% Pologüünne 75% Polüandriline 1% (Tiibet) Eesti Vabariigi perekonnaseadus paragrahv 4. Mitme samaaegse abielu keeld-abielu ei või sõlmida isikute vahel, kellest üks on juba abielus. Abikaasa valiku printsiibid Eksogaamia- abikaasa valitakse völjastpoolt oma sugulaste gruppi. See printsiip hoiab ära intsesti e verepilastuse Endogaamia- abikaasa valitakse nende inimeste seast, kes kuuluvad valija...
Liivimaa Ordu Liivimaa Ordu (eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (lad Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsks Dutscher orden to Lyffland), Saksa Ordu Liivimaa haru, katoliku rüütliordu Liivimaal 12371562; tekkis, kui Saksa Orduga liitus Mõõgavendade Ordu. Põhiülesanne oli esialgu Liivimaa alistamine ja ristiusustamine, hiljem Liivimaa sõjaline kaitse ning põlisrahvaste alluvuses hoidmine. Allus esialgu Saksa Ordu kõrgmeistrile, saavutas pärast Saksa Ordu nõrgenemist 1459 tegeliku sõltumatuse, täielikult iseseisvus 1525 (pärast Saksa Ordu Preisimaa valduste sekulariseerimist). Tähtsaim isik Liivimaa ordus oli ordumeister, kes allus Saksa ordu kõrgmeistrile, kes resideeris esialgu Akkos, aastatel 12911309 Veneetsias, 13091457 Marienburgis, seejärel kuni 1525. aastani Königsbergis, hiljem (Saksa meister Saksa ordu administraatorina) Mergentheimis. Li...
III seisuse sisesed vastuolud. 11. TV 6/55 Feodaalkord: Asutav Kogu kuulutas välja, et aadlikud loobuvad feodaalsetest eriõigustest. Kaotati teatöö ja teised talupoegade isiklikud kohustused. Feodaalkord kuulutati lõppenuks. Riigi haldamine: Haldusreform kaotas vanad ajalooliselt kujunenud provintsid oma eriõigustega. Riigiasutuste süsteemi ühtlustamine. Ametnikkond: Kõik ametnikud ja kohtunikud peavad olema valitavad. Seisuslik ühiskond: 1790 kaotati aadliseisus, vaimulikud valiti koguduste poolt ja muutusid riigiametnikeks. Likvideeriti seisuslik ühiskond. Kirikuelu: Kirikureform, kirikumaade võõrandamine. 12. TV 1/56 Generaalstaatide esimene istung: 5. mai 1789 Kuninga hukkamine: 1793 Bastille’ vallutamine: 14. juuli 1789 Prantsusmaal kuulutatakse välja vabariik: 21. september 1792 Napoleoni võimuletulek: 1799 Direktooriumi võimuletulek: 1795 Terrori algus: 1793-1794 USA iseseisvusdeklaratsioon: 4. juuli 1776
Ettevalmistav periood 17. sajand kuni 19. sajandi keskpaik: vaimulik ja õpetuslik kirjandus (nt aabitsad, vaimulikud raamatud); nii täiskasvanutele kui ka lastele määratud valgustuslik proosa, nt F.R.Arveliuse juturaamat, 1782; 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamatud: robinsonaadid ja jenovevad, nt J.Thomassoni “Weikise Hanso luggu tühja sare peäl”, 1839). LASTEKIRJANDUSE TEKKIMINE JA ARENG 19. SAJANDIL kalendrid, aabitsad, lugemikud, nn rahvaraamatud Carl Körber, „Karjalaste lugemise raamat“, 1849 M.Körber, J.V.Jannsen, F
kallis ning talupojad ei olnud võimelised seda ise muretsema ega saanud eriti väeteenistuses käia, kuna talupoegadel polnud aega sõjaliseks ettevalmistuseks. Frangi valitsejad hakkasid maid jagama koos seal elavate talupoegadega. Maatüki saaja pidi endale soetama raskeratsaväelase varustuse sissetuleku eest. Maatüki andjat nimetati senjööriks ning saajat vasalliks. Feodaalkorra teiseks peamiseks põhjuseks oli vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Kujunes välja 3 seisust : vaimulikud, sõjamehed ehk rüütliseisus ning töötegijad ehk talupojad Vasalliteet tähendas, et vasall andis end senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest lubas vasall senjöörile lõpmatut ustavust ning lubas, et läheb talle sõjas appi. Senjööril ja vasallil olid oma õigused ja kohustused. Näiteks vasall pidi pakkuma senjöörile rahalist ning sõjalist abi ning nõu. Senjöör aga eestkostet, ülalpidamist ning kaitset kohus. Nende suhet vormis-tati truudusvandega
1. Nimeta 5 argumenti, miks me võime lüüasaamist muistses vabadusvõitluses pidada pöördepunktiks Eesti ajaloos? · Muistse vabadusvõitluse lõppedes pidid kõik eestlased vastu võtma ristiusu ning vanad tavad ja kombed suruti alla. Alustati kirikute rajamist. Kirik ehitati igasse kihelkonda · Eesti alad jaotati Stensby lepinguga neljaks. · Hakati rajama linnu. Linnades elasid põhiliselt Saksamaalt saabunud käsitöölased ja kaupmehed. · Maad läksid maaisandate kätte. Talupoegadele määrati koormised, millest tähtsamad olid künnis kirikule ja hinnus feodaalile. 2. Millise lepinguga, millal ja kuidas jaotadi Eesti ala vallutajate vahel? 1238. aastal Stensby lepinguga jaotati eesti ala järgmiselt: · Põhja-Eesti läks Taanile; · Lääne-Eestist ja Saaremaast moodustati Saare-Lääne piiskopkond; · Endisest Ugandi maakonnast moodustati Tartu piiskopkond; · Ülejäänud ala läks Liivi ordule. 3. Mis muutus eestlaste elus peale langemist võõrvall...
Vana-Liivimaa olukord enne Liivi sõda Vana-Liivimaa oli poliit-terriotoraalne üksus, mis hõlmas praeguseid Eesti ja läti alasid. Vana- Liivimaa koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Neist suureim ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru, mida valitses Riias ja Võnnus asuv Liivimaa meister koos ordu sõjalisevalmisoleku eest vastutava maamarssali ja kohalikku võimu teostavate käsknikega (komtuuride ja foogtidega). Ülejäänud maa isandad, piiskopid, olid paavsti poolt ametisse seatud vaimulikud, kellele langesid automaatselt ka ilmaliku valitseja kohustused. Piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond. Talle järgnes Tartu piiskopkond, siis Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond. Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
