Kõrg-ja hiliskeskaeg 1. Iseloomustage paavsti ja keisrivõimu vastasseisu 11-13 sajandil. Millest olid vastuolud tingitud? – Kui Püha-Rooma keisririik tekkis, oli paavsti võim nõrk. Kõige selgemalt iseloomustas vastuolu investituuritüli, mida põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule. Paavstid kokkuvõttes edukamad. 2. Mõisted: Kuuria – paavstiõukond Legaat – saadik Kümnis – kirikumaks Bulla – dokument 3. Pühakud, reliikvia, palverännakud. Ketserid ja inkvisitsioon. – Ketser on inimene, kes julgeb katoliku kirikut kritiseerida. Inkvisitsioon on
MITMEHÄÄLSUSE TEKE. NOODIKIRJA ARENG. Kristlik kirikulaul on tihedalt seotud liturgiaga - kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus. Tähtsaim kristliku liturgia liik keskajal oli Missa 1. katoliku jumalateenistuse põhivorm 2. tsükliline kooriteos Missatekstid jagunevad: ordinarium kõikidel missadel kõlavad laulud ja proprium vastavalt kirikukalendrile ja tähtpäevadele lauldavad laulud Missa osad: 1. KYRIE ELEISON Issand halasta 2. GLORIA IN EXCELSIS DEO au (au olgu jumal kõrgel) 3. CREDO IN UNUM DEUM usun (mina usun ühte jumalat) 4. SANCTUS/ BENEDICTUS püha/kiidetud olgu 5. AGNUS DEI jumala tall Reekviem leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks Tuntuim sekvents (vaimuliku luule vorm keskajal), mis on kasutusel tänapäevani, on DIES IRAE. MITMEHÄÄLSUSE TEKE Esimesed teated mitmehäälsest muusikast pärinevad 18.sa...
klassiliseks. Teise alateemana tahaksin rääkida inimestest, kes on aitanud sellele kaasa, et Eesti sel aastal üldse 100 aastaseks saab. Üks tähtis osa riigis on keel. Arvan, et ilma ühtse keeleta ei tähistaks me oma riigis see aasta 100. sünnipäeva. Eesti kirjakeele loomisel olid märkimisväärsed edusammud Lõuna-Eestil Põhja-Eesti ees. Näiteks tartumurdelise kirjakeele rajaja Joachim Rossihniuse lõunaeestikeelsed katkekismused ja epistlid ilmusid 1632. aastal, ning Põja-Eesti vaimuliku Heinrich Stahli põhjaeestikeelsed kodu- ja käsiraamat ning eesti keele grammatika aga 1637. aastal Esimesed katsed eesti keelt teaduslikult kirjeldada tehti juba 17. sajandil. Nagu ma juba enne mainisin, siis esimese eesti keele grammatika avaldas Heinrich Stahl aastal 1637. Lõuna- eesti keele grammatikaga ilmus 1648. aastal Johann Gutslaf. Veel tooksin välja sellise seltsi nagu Eesti Kirjameeste Selts, mis asutati 1872. aastal. Tegutsenud kirjandusseltsi kuulusid 6
Islam Islam, araabia keelest tulnuna tähendab alistumist Allahi tahtele. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Praeguse seisuga on maailma circa 1,4 miljardit moslemit, see arv aga kasvab jätkuvalt. See usuliik on kõige kiiremini kasvav üldse. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Kes või mis on Allah? Allah on nimi, mida moslemid kasutavad kõrgema olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõik olemasolevat. Kõigi moslemite usu põhiolemuseks on Allahi tahtele kuuletumine. Allah on oma tahet kuulutanud erinevate prohvetite kaudu, keda on maailma läkitatud kokku 124 000, neist viimane oli Muhamed, kes pidi tooma inimesteni sama sõnumi, mis kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses.
variandid ja nende kooskõla). Esimeseks mitmehäälseks kirikulaulu tüübiks oli organum, mis jagunes kaheks: paralleelorganum, kus hääled liguvad paralleelselt ja vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt. Umbes 12.-13.saj. vahetusel tekkis organumi kõrvale ka motett, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti ja millest kujunes keskaja muusika lemmikzanr. Eraldi liigiks oli kolmehäälne gooti motett, kus esimene hääl oli ilmaliku, teine vaimuliku tekstiga nind kolmandat mängiti pillil. Muusikateooria arenes jõudsalt. Kujunes välja koolisüsteem, mis koosnes kahest õppeaine tsüklist: triviumist ja quadriviumist, kus õpetati seitset vabat kunsti. Muusika jagunes kolmeks kategooriaks: Musica Mundana (planeetide liikumisest tulenev mittekuuldav muusika), Musica Humana (inimmuusika, inimese ja mikrokosmose harmoonia) ja Musica Instrumentalis (pillide kõlav muusika).
taevasse, teised lähevad põrgusse. Kellegi võimuses pole seda ettemääratust muuta. Calvin rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust, tõstis esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Lihtne pidi olema ka jumalateenistus, oluliselt vähendati pühade arvu. Esialgu arvas Calvin, et mingit üldist kiriklikku organisatsiooni polegi tarvis, siiski loodi see koguduse võrgu näol. Kogudusi juhtisid jutlustajad. Viimastelt ei nõutud vaimuliku haridust. Calvini õpetus leidis Genfis kiire poolehoiu, kuid eeskätt vaesemates kihtides. Vastuolusid põhjustas ka Calvini arusaam kiriku ülimuslikkusest ilmalike võimude suhtes. 1538.aastal pagendati Calvin Genfist, kuid kutsuti kolme aasta pärast tagasi. Tema õpetus pääses võidule. Kalvinism Genfis muutis inimeste elulaadi. Pühapäeviti olid keelatud laulud, mängud selle asemel pidi käima kirikus. Loobuda tuli erksavärvilistest rõivastest
aastal sisse seatud uus halduskorraldus, millega muudeti Balti provintside valitsemine sarnaseks Venemaa omaga. Kaotati tollipiir Eesti-Liivimaa ja Venemaa vahel. Anton Thor Helle Asutas 1721.aastal Jüris köstrikooli, kus koostas keelekäsiraamatu, mis sisaldas kõnekäändu, vanasõnu, grammatikat ja eesti-saksa sõnaabi. 1728. aastal juhtis Helle Piibli tõlkimist ja hiljem 1739. aastal selle väljaandmist. Piibli tõlge avaldas olulist mõju eesti kirjakeelele ning mõjutas nii vaimuliku kui ka ilmaliku kirjanduse keelt. Helle tõlge oli kasutusel rohkem kui 200 aastat. Keeletarvituses tugines Helle Harjumaa murrakule ja tõi kirjakeelde Põhja-Eesti läänepoolsete murrete segu. August Wilhelm Hupel Hupel pühitseti 1764. aastal Põltsamaa pastoriks. Pastorina hoolitses Hupel innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt pooldas Hupel ratsionalistlikkust ning rahvavalgustust, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele
Rüütliromaan Koostaja:Kermo Petermann 10c Rüütliromaan Rüütliromaan Rüütliromaanis oli põhiliseks teemaks armastus. Keskajal olid rüütliromaanid põhiliselt värsivormis, aga 1516. sajandil hakkasid ilmuma esimesed proosaromaanid. Rikkalikult ainestikku pakkusid rüütliromaanidele tegelikult ka keldi müüdid ja pärimused, kus keskseks tegelaseks oli kuningas Artur. Kaks peamist teemat on armastus ja fantastika. Fantistika Fantastika Fantastika seisneb üleloomulikes muinasjuttudes. Tuleb välja rüütlite kangelaslikkus. Rüütel peab monoloogi, kommenteerib oma tundeid, antakse edasi seikluslikkust. Armastus Rüütli armastus Rüütli armastatu on tavaliselt abielus, mis vihjab rüütelliku armastuse ideaalsusele. Armastus on küll maine, kuid on ette teada, et kättesaamatu. Rüütliromaani viljeleti kõige rohkem renessansi ajal, kus rüütel kehastas selle ajastu ideaalinimest. Kuningas Artur Kuning...
peatselt halastustegevusele. Oma pühaduse, range askeesi ning imetegude tõttu sai ta peagi tuntuks mitte üksnes Sienas, vaid kogu Toskaanas ja kaugemalgi. Caterinaga seondub palju imepäraseid juhtumeid. Raamatusse sisse toodud ka Avignoni vangipõlv (1309-1377, paavstivõimu madalseisu aeg, mil kõik paavstis elasid Lõuna-Prantsusmaal Avignonis) Caterina eesmärgiks oli paavsti tagasitoomine Rooma, et lahendada vaimuliku ja ilmaliku võimu vastuolud ning tuua rahu Itaaliasse (kaugemaks eesmärgiks oli koondada ühtse kiriku abil kristlik maailm üheks suureks ristisõjaks islami vastu). Caterina veenmisel jõudiski paavst Rooma (selle sündmusega lõpeb raamat ,,Mõrsjalink") Oma elu lõpuaastatel elas Caterina Roomas, osaledes kiriku reorganiseerimisel ning ühtsuse saavutamisel. Tema füüsiline energia ammendus ning ta suri 33 aasta vanuselt, ümbritsetuna vähestest, kuid ustavates järgijatest
Vaimulike elu keskajal Feodaalide ja talupoegade kõrval moodustasid kirikuteenrid vaimulikud keskaegses ühiskonnas omaette seisuse, kes olid vahemeheks maapealse elu ja taevariigi vahel. Vaimuliku seisuse esindajad olid paavst piiskopid ,kardinalid, diakonid,preestrid ja mungad/nunnad. Vaimulik seisus ja ,katoliku kirkik olid nagu riik riigis. Nende suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus, mis esitas vaimulikele mitmeid kohustusi ja kitsendus, nii ei tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Seda nimetati tsölibaadi nõudeks, see kehtis esialgu ainult kõrgvaimulike ja munkade suhtes, aga XI sajandist laienes aga ka kihelkonnapreestritele ja teistele alamvaimulikele. Oma seisusest järglaste puudumise tõttu tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste sisuste esindajate hulgast. Feodaalide poegadest tulid enamuses kõrgvaimulikud, talurahva lapsed pidid leppima alamvaimulike kohta...
(retsitatsioonitoonil) lauldes. 2. Psalmoodia -- erineb retsiteerimisest värssteksti kasutamise poolest, seetõttu lühem ja korrapärasem. 3. Antifon -- refrääniliselt korduv vastulaul (tekst enamasti piiblist) psalmi tsiteerimisele, esitasid kaks koori või koor ja solist. 4. Hümn -- stroofilise värsstekstiga laul, sai hiljem aluseks protestantliku jumalateenistuse lauludele. 5. Sekvents -- üks levinuim vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud. Sarnasuse tõttu ilmaliku muusikaga enamik neist 16.sajandi keskpaigaks kaotati. Piirkonniti erinev sekventsilooming. 6. Responsoorium -- algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, pikkade improvisatsioonilaadsete kaunistustega. Missas kasutati kahte responsoorset laulu: graduale ja alleluia (hbr k hallelu Jah = kiitkem jumalat) Laulda sai kolmes erinevas stiilis: 1
3) Kirik- kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon 4) Piibel- kristlaste pühakiri, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist 5) Vana Testament- juutide pühakiri, milles on lood maailma loomisest, juutide ajaloost ja Moosese käsuõpetusest 6) Uus Testament- kristlaste poolt kirja pandud evangeeliumid, apostlite kirjad, Johannese ilmutusraamat 7) Katoliiklik- kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana 8) Sinod- piiskoppide ja peapiiskoppide kokkutulek, kus arutati tähtsamaid kiriku korraldust puududavaid küsimusi 9) Eremiit- erak; üksindusse eraldunud (ehk munk) 6. Miks kristluse legaliseerimise järel hakkas kristluse poolehoidjate hulk kiiresti kasvama? (3põhjust) 1)Kristlus muutus prestiižikaks ja pakkus karjääri tegemiseks soosamaid võimalusi, seega paljud inimesed vahetasid usku esmajoones oma kasu silmas pidades.
Ooperi ja balleti sünd ning areng 17. sajandil Triin Kont Ooperi eelkäijad Vanakreeka tragöödia Keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid Renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad Ooperi sünd Ooperi idee sündis Firenzes 16. saj lõpus. Põhiidee oli kasutada muusikat draamaetenduse mõju suurendamiseks Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks Tähtsaim pidi olema lugu ja muusika oli vaid üks seda lugu kandvatest kaunitest kunstidest Esimesed ooperid Esimene ooper oli Jacopo Peri "Daphne"(1597), kuid see pole säilinud Säilinud on J. Peri teine ooper "Eurydike"(1600) 1600 aastal etendus esimene ooper ka roomas Oopereid esitati retsiteerides, mida saatis peamiselt paljude harmooniapillidega basso continuo rühm Avamäng lõi meeleolu ja häälestas kuulajaid http://www.youtube.com/watch?v=yxBT1pfVAKQ Claudio Monteverdi (1567-1643) Sündis Ita...
said läänekiriku laulu (gregooriuse laulu) aluseks. gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Selle alla mahub palju esitlusviise, zanre ja lauluvorme: Retsiteerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes Psalmoodia psalmiteksite laulmine Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul Hümn stroofilise värsstekstiga laul Sekvents üks enam levinud vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku v kloostri kaitsepühakule, seetõttu esinevad paikkonniti erinevused; Responsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega. Tekkis missa, mis kujunes lõplikult välja 11. sajandiks. Selle osad jagunevad ordinaariumiks ja proopriumiks. Ordinaariumi osad: Kyrie eleison (Issand, halasta) Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges)
aastal saadeti sunniviisiliselt kloostrisse kogukonna eesseisja 79-aastane Abram Danilov vene õigeusku vanausku ümberristimise eest. 1847. aastal alustati kohtuasi linnaelaniku Agafija Fjodorova suhtes, kes soovis kasvatada lapsi vanausu põhimõtetel. 1849. aastal saadeti Tartust välja Rakverre eestseisja Nikolai Mosarov. Vanausulisi süüdistati keisririigi seaduste mittetäitmises ja sõjaväekohustuse mittetäitmises. 1859. aastal keelati vanausulistel vaimuliku omamine ning jumalateenistusi tohtisid nad läbi viia ainult erakorterites. Alles 1863. aastal, keiser Aleksander II valitsemisajal võisid vanausulised (pomoorid) Tartus ehitada palvemaja Põigu tänaval, kuid seegi ilma kellatornita. 19. sajandi teisel poolel oli Tartus umbes 500 vanausulist, kes elasid kompaktselt 3. politseijaoskonna piires, kuid omasid tihedaid sisemeid Peipsiääre vanausulistega 1897. aasta rahvaloenduse andmeil oli Tartus 438 vanausulist. Peale 17
B variant 1.Mis tähtsus on Vennastekoguduse liikumisel Eesti koorikultuurile ? 2.Kirjuta teistest asjaarmastajatest-heliloojatest peale Kunileiu 3. K.A.Hermanni muusikaline tähtsus(tänapäevani) 4.Mis eriala Peterburi konservatooriumis oli Baltimaade üliõpilastele tähtsaim ja miks ? 5.Iseloomusta Janseni muusikapropaganda tegevust 6.Milline oli I üldlaulupeo repertuaar 7.Miks õpiti konservatooriums orelit ? 1. Vennastekoguduse liikumine tõi vaimuliku äratustegevusega, kirikusse koorilaul, olulisel kohal ühislaulmine, vanema rahvalaulul kadumine. Lauldi vaimulikke laule Saksamaalt, varasemast erinev laulutava, õpetati mitmehäälset koorilaulu. 2. A.E.Thomson helilooja, pedagoog, töötas Peterburis, 70 laulust säilinud pooled, keerukad võtted, kasutab polüfooniat, ,,Ketra, Liidu" ,,Pulmalaul" ,,Laulge, poisid", armastus-, loodustemaatika, vähem isamaatemaatika F.A
,,kirikuõpetaja", ,,õpetaja", ,,preester", ,,pastor" kasutatakse enamasti samuti sünonüümidena. Samas kõigil neil mõistetel on välja kujunenud erinev teoloogiline ja praktiline tähendusnüanss, mille üle on ka sageli kirikus palju vaieldud (vt eraldi peatükk 2.3.5. lk xx). Lisaks erinevatele tähendustele tuntakse ka erinevaid ordinatsiooniastmeid, nende puhul lähtutakse EELK tõlgendusest: Ordinatsiooni andmed kajastavad muutusi EELK seadusandluses ja vaimuliku ameti mõistmises. Nt on ordineeritud mittetäieliku teoloogilise haridusega inimesi aseõpetajaks või diakonõpetajaks. See ordinatsioon võrdus õpetaja- ehk preestriordinatsiooniga, samas olid aga vaimuliku õigused teatud osas piiratud. Kõrghariduse omandamisel anti neile eriotsusega õpetaja õigused, sh õigus kanda õpetaja ametiristi. Mõnes teises kirikus ordineeritu puhul on õpetaja ehk preestri vastena kohati kasutatud sõna "pastor"
Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks. Konservatooriumi lõpetamise ajal 1963. aastal võis teda pidada juba professionaalseks heliloojaks. Pärt kujunes kiiresti heliloojate noore põlvkonna liidriks, ta oli neist uuendusmeelseim, eredaim, säravaim. Iga tema uut teost oodati suure põnevusega. Nii kestis see 1968. aastani, mil esiettekandele tuli Pärdi Mäejutluse tekstil põhinev "Credo". Pärast menukat esiettekannet teos keelati selle vaimuliku teksti tõttu. Tükiks ajaks jäi vaikima ka kriisi jõudnud helilooja. Pärdi biograaf Paul Hiller ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." See on võib-olla liialdus, sest just sel ajal kirjutas ta 3. sümfoonia, mis märgistab üleminekut ühelt stiililt teisele. On siiski selge, et Pärt oli sügavas kriisis
keelne); antifoon (refrääniliselt korduv tsükliline kontsertmissa; reekviem requiem aeternam, dies irae, palju tegelasi, orkester; dramaatiline väljenduslaad; suurejoonelised vastulaul); sekvents (värsiline tekst, üks lux aeternam, sanctus/benedictus, agnus Dei; Luteri koraal (16. saj dekoratsioonid) oratoorium (ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile levinumaid vaimuliku luule vorme) algusest, mitmeh homof koorilaul) ja orkestrile), passioon (Jeesuse kannatuslugu, oratooriumi alaliik), kantaat (koosnes 2-3 retsitatiivi ning aaria paarist; sarnanes väikese
kinni aheldada, et raamat kaotsi ei läheks. Gregorius oskas ka helisid oktavitesse järjestada. Gregorius juhtis ka läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks - Gregooriuse laulu aluseks. Gregorius Suur ei olnud muusik ega otseselt seotud laulmisega, vaid kirikulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tegemist oli vaimuliku laulu arenguga. Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis andis võimaluse ja tõuke ilmaliku laulu tekkeks. Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. - 9. sajandist. Õhtumaine kultuur sündis antiikmaailma varemeil. Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a peetaksegi keskaja alguseks. Sellele järgnes Suur rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest
Silpnimetuse süsteemi (ut, re, mi, fa, sol, la) · Kvadraatkiri -võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi · 13 saj lõi Kölni Franco uue rütmi notatsioonisüsteemi, mis on kasutusel tänapäevani 9. Teadliku mitmehäälsuse teke. Organum, motett · Mitmehäälsuse teke on seotud (kiriku)kooridega. Vihjeid mitmehäälsusele esineb juba 7. sajandist säilinud ürikutes, kuid esimesed tänapäevani jõudnud noodinäited pärinevad 9. sajandist. Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkeks andis tõuke nii oreli levik kui Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. · Algelise mitmehäälsuse liigid: · Burdoon- väheliikuv saatehääl · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt · Heterofoonia hetkeline mitmehäälsus Organum esimene mitmehäälne zanr, saatehäälte kaasalaulmine gregoriuse laulule (10 saj) Organume oli kolme tüüpi: 1) paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt
Oletatakse, et noor Antonio võttis ko aastal surnud auväärselt maestro Giovanni Legrenzilt. Oma esimese h 1691. aastal. Ka andsid noorele Vivadile eeskuju roomas tegutsenud Arcangelo Corelli ja ka tema lapsepõlve muusikaline atmosfäär. Antonio tegi ka otsuse, et jääb vaimuliku elu juurde tänu isa eeskujule. Nii pandigi ta 15.aastaselt kirikukooli. Ta sai 1693. aastal 15. septembril alama astme vaimulikuks nn väravavahiks, kel oli õigus keerata lahti väravaid. Järgnevatel aastatel sai ta kaks kõrgeima vaimuliku tiitlit ja õiguse teenidapäevasel jumalateenistusel. Töö algus Samaaegselt ta tegeles muusikaga. Kuna Vivaldile ei meeldinud preestriamet see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja
kammerlaul sooloaaria v duett, mida lauldi generaalbassi v väikese ansambli saatel; KANTAAT: zanri üldnimetus: vokaalinstrumentaalne suurvorm; iseloomulikud tunnused: solistid, koor, saateorkester, väljendab tundeid ja elamusi, süzee puudub; N: Bach ,,Kohvikantaat", ,,Talupojakantaat", M. Härma ,,Kalev ja Linda"; Kantaat mitmeosaline pidulik v eepilise iseloomuga teos solistidele, koorile ja/või orkestrile; Oratoorium vaimuliku sisuga vokaalinstrumentaalne suurteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, tekkis Roomas 1600a. Oratooriumiloojad: Shütz ,,Ülestõusmislugu", ändel ,,Judas Maccabbus", ,,Simson", ,,Messias"; Passioon heliteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast, tekkis 17 saj keskel Saksamaal Passioonide loojad: Shütz, Bach
Arhitektuur:-kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile(nt tartu ülikooli peahoone) Franz Joseph Haydn -Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks -Sai algselt õukonna kapellmeistriks aja möödudes sai 1.kapellmeistriks. -töötas õukonna orkestriga -aastaid teenis elatist klaveritundide andmisega ja viiulimängimisega orkestrites ja ansamblites. -voklaamuusika-24 ooperit, 14 missat, 4 oratooriumit ning mitukümned väiksemat vaimuliku teost. ("loomine", "aastaajad") -instrumentaalmuusika-104sümfooniat,70 keelpillikvartetti(I viiul, Iiviiul, viola mja tsello) Londonis puutus kokku suure sümfooniaorkestriga -uuendused muusikas:a)maneerlikud efektid b)ebakorrapärased vormid c)rahutud rütmi figuurid b)harjumatu harmoonia -muusikaline käekiri oli väga originaalne Wolfgang Amadeus Mozart 1756-1791 -Sündis Salzburgis -4.aastaselt hakkas õppima klavessiini mängu -6
kuuluvad ühe klassi-kapitalistide ehk otsestel valimistel kodanluse eraomandisse. 2)presidendi valib parlament Juhtmõtteks kapitalismile- rikkuse (enamuses parlamentaarse kogumine ja ratsionaalsus. korraldusega riikides) Kapitalism sarnaneb mungaga- 3)presidentaarse korraldusega askeetlik ja vähenõudlik, kuid riikides valib rahvas nii parlamendi, hindab jõukust. kui ka presidendi Ilmalik amet samaväärne vaimuliku 4)uus valitsus tuleb peale presidendi, tööga. mitte peale parlamendi valimisi 2)Marx Weber 5)valimiste tulemusena parlamendis Juhtmõte: rikkuse kogumine, rohkem kohti saanud parteid enesedistsipliin ja ratsionaalsus moodustavad valitsuse 9.demokraatliku 5)elukvaliteet-inimväärikas riigivalitsemise vormi tunnused sissetulek, eluaseme ning
· Loomulik oli töökasvatus. · Olulised olid mitmekülgsed olme- teadmised. · Talupoeg oli see, kes pidi oskama kõike teha: õigesti ja tulemusrikkalt maad harida ja loomi kasvatada, kehakatteid ja jalavarjusid valmistada, vähemalt endale elamuid ehitada, uudismaad harida ja ka ennast kaitsta seistes silm-silma vastu professionaalsete sõdalaste- feodaalidega. · Peamine oli, et ööpäevane töö tehtud saaks. Munga kasvatus · Vaimuliku kasvatus vajas Click to edit Master text styles pikka aega ja kindlat koolitust, Second level lisaks ka teistsugust eluviisi. Third level Fourth level Fifth level · Neid kasvatasid tavaliselt kloostri- ja katedraalikoolid või piiskopi-koolid. ·
Rudolf Tobias 1873 1918 12.klass Elulugu Sündinud 29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin. Eesti helilooja, organist ja koorijuht. Esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii heliloojana kui organistina. Andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eest. Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks. Eesti süvamuusika rajaja. Eesti heliloojaist ehk kõige monumentaalsem, suursugusem ja massiivsem. Lapsepõlv Sündid köstri pojana Hiiumaal, Käinas. 1885 kolis pere Kullamaale. Esimesed teadmised pärinevad isalt. Peres oli 13 last, tema oli teine. 6 aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused tegi 9 aastaselt. Haridus ...
Muusika keel on itaalia keel Nootide kirja panek algas 8-9 sajand Guido Arezzost pani 11 saj alguses 4 noodijoont. Neuma- märgiti üles noote Ooper sai alguse 16 sajandi lõpus Frienze linnast. Viiuli meistrid- Niccolo Amati, Antonio Stradivari, Andrea Guarneri (17saj) Klaver- 1711 aasta Bartolomeo Cristofori ITAALIA HELILOOJAD Giovanni Pierluigi da Polestrina- Renesanssi ajastu (16saj) üks kuulsamaid vaimuliku muusika kirjutajaid. Claudio Monteverdi- Barokiajastu (17saj), ooperihelilooja Antonio Vivaldi- Barokiajastu kuulsaim viiulimängija ja muusika autor Gioacchino Rossini- 19 saj (romantismiajastu) ooperi helilooja Gaetano Donizetti- 19 saj 1 poole ooperi helilooja Vincenzo Bellino- ooperihelilooja, Romantismiajastu Giuseppe Verdi- ooperi helilooja, 19.saj Ciacomo Puccini- 20saj ooper
Fjodor Dostojevski Elu ja looming Pärit moskvast isa (arst vaesehaiglas) oli lahti öelnud vaimuliku seisusest, pidas oluliseks karjääri , tahtis saada aadlikuks. Oli karm iseenda ja laste vastu Elu lõpus ületas unistuste piiri, hakkas mõisnikuks. Siis aga hakkas jooma ,laastus. Ema-vastand isale, kaupmeheperekonnast, lihtne, südamlik, andis lastele alghariduse, õpetas pühakirja, piiblilugusid, helge ja helde. FD-üksik,kinnine, luges palju Õpinud- 1834-36 õppis pansionides, karm distsipliin. 1836.a tekkis kirjandus huvid. Luges paju romantikuid 1837 suri ema, 1839 tapeti isa.
Forselius Tartu lähedale Piiskopmõisa õpetajate seminari. 17.sajandil alustasid ka tööd esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus. Tartus asutati ka 1632. Aastal Tartu Ülikool, mis oli Rootsi riigis teine ülikool Uppsala järel. Rootsi riigis oli valdav usk Luteri usk ja vaimuelu kohapeal on minu arust Rootsi ajal rohkem miinuseid, kui plusse, sest Rootsi ajal võimaldas lugemis oskus tänu haridussüsteemile avaldada eesti keelset materjali näiteks lauluraamatuid ja muud vaimuliku sisuga trükiseid. Sellel ajal alustati Eesti keelse piibli tõlkimist, aga see takerdus kirikuõpetajate oma vahelise tüli tõttu, mis on loomulikult üheks miinuseks. Rootsi ajal õnnestus siin 1686.aastal avaldada ainult Lõuna-Eesti keelne Uus Testament. Teine miinus on kindlasti see, et sellesse aega jääb nõiaprotsesside kõrgaeg, ning ka see, et taksistati kõikide teiste uskude levimist Baltikumi, mis kaldusid kõrvale luteri usust
Vene romantism 18. sajandi esimesel poolel jõudis alles Venemaale kunstmuusika (läbi Itaalia muusikute). Venelased tegelesid ainult koori muusikaga, vaimuliku muusikaga ja mängiti vene rahvapille. Õppida sai ainult Itaalia muusikute käe all. 19 sajandil läks vene kõrgseltskonnas moodi romanss (segu mustlasmuusikast ja vene rahvalauludest). Romanss - soololaul, armastuse teemaline, tänapäevalgi populaarsed. Neid kirjutasid Aleksandr Varlamov ja Aleksander Aljabjev. Peterburi konservatoorium avati 1862. Aastal. 1866. Avati teine kõrgem muusikaasutus Moskva konservatoorium. MIHHAIL GLINKA (1804 - 1857) Kasvas üles mõisas, rikkast perest
16. Antifoon. 1) Üks sagedasemaid laulutüüpe. 2) Peamiselt refrääniliselt korduv vastulaul. 3) Lühike tekst, paar lühikest lauset. 17. Hümnid. 1) Üks lihtsamaid laulutüüpe. 2) Stroofilise värsstekstiga. 3) Poeetiliste hümnide tulekut seostatakse püha Ambrosiusega. 4) Hümni tüüpi kirikulaul oli 16.saj väga oluline protestantlikus jumalateenistuses ja selle õpetuse levikul. 18. Sekvents. 1) Värsilise tekstiga. 2) Keskajal üks levinumaid vaimuliku luule vorme, mille ülesehituse eeskujuks olid rahvalikud tantsulaulud. 3) Tekstid olid pühendatud oma kiriku, kloostri või linna kaitsepühakule ja repertuuar erines piirkonniti väga. 19. Responsoorium. 1) Keerulisem laul ja kaunistatud stiilis. 2) Algselt koorirefrääniga ekstaatiline soololaul. 3) Vaba improvisatsioon. 4) Missalaulude hulgas on kaks responsoorset laulu : graduale ja alleluia.
hiskonnapetus IGUSAKTID MIS REGULEERIVAD EESTI HARIDUSSSTEEMI Haridusseadus Phikooli ja gmnaasiumiseadus Riiklik ppekava Kooli ppekava Kooli kodukord Eesti haridusssteemi lesehitus Ssteemi jaotus: 1) ldharidus(alus, alg, phi, kesk, kutse) 2) krgharidus 3) huviharidus Phiharidus on tagatud kigile elanikele Phiharidus on kohustuslik Phi ja kesk ja kutsehariduse omandamine on tasuta Riiklikud krgkoolid: Tallinna Tehnikalikool, Tallinna likool, Tartu likool Erakrgkoolid: Audentes, EBS, Euroakadeemia KODAKONDSUS- Isiku ja riigivaheline suhe, mille kaudu on mratud poolte vastastikused igused ja kohustused Pikeseigus- territoriaalne phimte, vastava riigi territooriumil sndinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse nt USA Vereigus- laps omandab sndides vanema kodakondsuse, tagab kodanikkonna rahvusliku jrjepidevuse nt Eesti NATURALISATSIOON- toiming mittesnnijrgselt kodakondsuse omandamiseks, kasutatakse ...
zanre ja lauluvorme: retsideerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes. psalmoodia psalmitekstide laulmine. antifoon refrääniliselt korduv vastulaul. hümn stroofilise värsstekstiga laul Sekvents üks enam levinud vaimuliku laulu vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, mistõttu esinevad paikkondlikud erinevused. reponsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline,
Jakobiinid pidi kehtestama diktatuuri kuna nad arvasid, et on vaja päästa revolutsioon. Diktatuur tähendab piiramatut ja vägivaldset võimu. Diktatuur kehtestati 1793. aastal. Nad hakkasid hukkama inimesi kes ei pooldanud revolutsiooni. Prantsuse revolutsioon oli oluliseks murranguks maailma ajaloos, selle tagajärjed olid mitmetähenduslikud. Revolutsioon oli murdnud vana feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimuliku eesõigused, kukutanud monarhia ning loonud vabariigi. Seisuliku korra kaotamine vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas. Prantsuse talupojast sai maaomanik. Prantsuse revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule paljudes riikides. Revolutsioon tõi kaasa ka vägivalda ja poliitiliste vastaste massilise hävitamise. Revolutsiooni ajal võeti kasutusele revolutsiooni kalender, milles oli 12 kuud ja igas kuus 30 päeva. Revolutsiooni aeg
haarem, ei käida tihti väljas, palju teenreid vojevood - sõjajuht suktsessioon - järgnevus, kus üks õigusjärglane asendab teist vastavas õigusvahekorras tjak - vanavene kirjutaja, ametnik arhimandriit - kloostriülem, peaabt prior - mungakloostri eestseisja, abti abi või harukloostri ülem iguumen - kloostriülem metropoliit - peapiiskop ornaat - pidulik ametirüü vaimulikel öördaja - pealekaebaja skomorohhid - Vana-Vene rändnäitlejad tsareevits - Vene prints sutaan - katoliku vaimuliku pikk must kuub apanaaz - valitseva dünastia mittevalitsevaile liikmeile riigi poolt anatav elatis bojaar -vürsti lähikondlasest ülik druziina - ("sõprus"), vürsti sõdalastest kaaskond - druzinnikud kokosnik - naiste peakate vene rahvariiete juures sindel - katuselaast, -laud konsool - toend, seinapinnast eenduv ehitise tugiosa portaal - ehitise arhitektuuriliselt kujundatud sissekäik või värav arhivolt - portaali kaare reljeefidega kaunistatud esikülg
KESKAEG AJASTU MÄÄRATLUS Rooma impeeriumi jagunemine 395.a. või Lääne Rooma riigi langemine 476.a. KESKAEG Renessanss 14-16.saj. ·5.-7. saj. VARAKESKAEG Suur rahvasterändamine, germaani hõimude pealetung; Läänekristlik kloostrikultuur ·8.-9-saj. UUE EUROOPA HÄLL Frangi riigi kõrgaeg Karl Suur hariduse tähtsustumine · 10.-11. saj. KESKVÕIM SAKSAMAAL Saksa-Rooma keisrid Ottod; ROMAANI stiil, vaimuliku luule, muusika kõrgaeg ·12.-13. saj. linnade kiire kasv, GOOTI I kõrgaeg Uued zanrid ja vormid Muusikategelased Olulised sündmused Heliloojad Legaliseeriti kristlus 313 Rooma riigi lõhenemine 395 Keskaeg 590 Gregorius I saab Rooma paavstiks Kujunes välja missakorraldus VIII 4 noodijoont...
Professionaalne muusika Venemaal saab alguse kirikumuusikast, kui tekkisid vaimuliku koorimuusikud. Romanss tekkis tänu kodus musitseerimisele, algallikaks olid vanad rahvalaulud. 3 meistrit: A. Aljabev, A. Varlamov, A. Guriljov. Võimas rühm : M. Balakirev, C. Cui, M. Mussorgski, A. Borodin, N. RimskiKorsakov. *Eesmärk: kujutada reaalset vene rahva elu ja olu. Muusikaline materjal oli seotud folklooriga, programmiline instrumentaalmuusika. Mihhail Glinka klassikalise koolkonna rajaja vene muusikas. Taotles rahvuslikkust,
heites ta ühtlasi kirikust välja. Saksa ülikud toetasid paavsti. Heinrichit ähvardati, et kui ta ei allu paavstile siis valitakse uus keiser. Oma trooni säilitamiseks pidi ta minema Itaaliasse. Enam vähem nad leppisid ära. Investituuritüli lõpetas järgmise keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II 1122. aastal sõlmitud Wormsi konkordaat. Wormsi konkordaadi kompromiss seisnes selles, et piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Ilmaliku korral andis keiser. Aastal 1054 kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega, et paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius heitsid vastastikku teineteise kirikust välja. Kreekakatoliku kiriku ja roomakatoliku kiriku vahel tekkis vastuolu. Vastuolu allikaks oli püha vaimu olemus, katoliku kirik lähtus nii isast kui pojast. Õigusekirik isast(teineteise vande alla panemine)
Lapsepõlves laulis ta kirikukooris. 19-aastaselt sai temast sama kiriku organist ja koorijuht. 1551. aastast tegutses Palestrina Roomas kirikukomponistina, lauljana ja koorijuhina, sealjuures viimased paarkümmend eluaastat nn.paavsti-heliloojana, mis oli kõrge ametlik aunimetus. Palestrina on küll loonud üle saja ilmaliku armulaulu, kuid põhiosa tema loomingust moodustavad missad, motetid ja muud tolleaegsed vaimuliku muusika teosed. Need on keskaegses polüfoonilises koorimuusikas kauneimad. Palestrina viimistles ületamatult täiuslikuks varase, nn.range polüfoonia. Ta tundis põhjalikult madalmaade kuulsate meistrite teoseid, õppis neilt, kuid püüdis oma loomingus vältida liigset tehnilist keerukust ja kuivust.Ühtlasi rikastas ta helikeelt homofooniliste joontega.
ning Neo soul. Igal alaliigil tehti väikesi muutusi, kuid zanr ise jäi samaks. · Souli tüüpilisemad pillid on kitarr, basskitarr, trummid, klaver, orel ning teised klahvpillid. Soul on ajaga pidevalt muutunud ning järgmised põlvkonnad on souli edasi arendanud. Soulijuurtega tänapäeva muusikazanrid on funk, disko, hip hop ja R&B. Soul-muusika isaks peetakse tihti Ray Charlesi, kes ühendas esmakordselt vaimuliku gospeli ja maalähedase bluusi. Tema 1954.aastal väljatulnud laul "I Got Woman" oli esimene soul-hitt. · Soul-muusika laiemale levikule aitasid kaasa 1959.aastal asutatud heliplaadifirmad- "Tamla Motown" ja "Stax" staaridega Aretha Franklin, Roberta Flack, Diana Ross jt. Stevie Wonder tegi oma esimese hiti 13-aastase poisina 1963.aastal. Ta arenes muusikuna pidevalt edasi ja laiendas 70-ndatel aastatel soul-muusika piire enam kui keegi teine.
enne kodust minema, ta läheb sauna. Siiski noored abielluvad ja see lepitab natukenegi naabreid. Vennad Indrek ja Andres ei saa omavahel üldse läbi: Andres on aktiivne poiss, täitsa isasse, samasugune maaarmastaja ja riiukukk, Indrek seevastu on hell ja tark, selline mõtlik ja filosoofiline. Andres kasvab suureks, läheb sõjaväkke, Indrek läheb linna, vaimuliku juurde õppima, siis saab kirjutaja abiliseks. Raamat lõpeb sellega, et Vana Andres on Mariga üksi tallu jäänud. Ta pöördub piibli poole ja jääb mõtisklema elu mõtte üle.
Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut
· Sakramente on seitse: ristimine, konfirmatsioon, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine ja pühadesse seisustesse pühitsemine. · Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus. Paavstluse kujunemine · Paavstiamet lähtunud Rooma piiskopi ametist · 765. aastal moodustati Paavstiriik ehk Kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim · Vaimuliku võimu märgiks kandis paavst mitrat kõrget kolmnurkset peakatet · Ilmaliku võimu märgiks kõrget kalliskividega kaunistatud krooni
aastate lõpul, selle eellöögiks on nimetatud Loomingus ilmunud novelli ,,Kahe kaotsiläinud paberi lugu". Järgenesid ajalooainelised novellid ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970), mis on maalikunstnik Michel Sittowi lugu ja Pugatsovi mässu mahasurunud kindralist kõnelev ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971). Jaan Krossi suurteoseks 1970-ndatel on tetraloogia ,,Kolme katku vahel", mis ilmus osade kaupa 1970, 1972, 1977, 1980. aastal. 16. sajandi vaimuliku ja krooniku Balthasar Russowi elukäiku kujutav romaan sai algtõuke Tallinfilmi poolt Krossilt tellitud stsenaariumist (käsikiri realiseerus 1970. aastal telefilmina). ,,Kolme katku vahel" peetakse eesti ajalooromaani uude arengujärku viijaks ning selle zanri uuendamisest osavõtjaks ka Euroopas. Ka Kross ise on ,,Kallites kaasteelistes" nimetanud seda ,,vististi oma peateoseks".
Humanismiideedelt reformatsioonidele ja uuele maailmanägemisele Humanism sai alguse 14.-15. sajand Itaalias. Humanism oli eelkõige uus maailmavaade, kus kesksel kohal asetses inimene, mitte jumal. Askeetliku vaimuliku asemel sai ideaaliks vaimurikas ja andekas inimene, kes huvitus kunstist ning haridusest. Humanistid väärtustasid maist elu ja võimalusi end arendada erinevates valdkondades nagu teadus, kunst, kirjandus jne. Humanistid nautisid meelelist ilu, mitte vaid seda, mida kirikumoraal lubas. Seoses varauusaja suurtele maadeavastustele arenes kaubandus ja pangandus tohutul kiirusel. Eriti silmapaistvad olid Itaalia ja Madalmaad. Seal kujunesid linnad äärmiselt
Paraku läks selline suhtumine vastuollu ristiusu õpetusega, mis pidas kõike materiaalset teisejärguliseks hinge ning Jumala kõrval. Eriti taunitavalt suhtus kirik liigkasuvõtmisse e kõrge protsendiga raha laenamisse. Linnad ja haridus Linnades oli kirjaoskus märksa levinum kui maal. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik, kuid õpilaste hulgas järjest rohkem vaimulikku seisussse mittekuuluvaid poisse. Järk-järgult tekkis koole, kus vaimuliku hariduse asemel anti mõne teise valdkonna, nt õiguse- või arstiteadusealaseid teadmisi. Linnades asutati põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said, ja ametikoole. Ülikoolid Salernos oli 10.sajandil arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks. Bolognas tekkis 11-12 sajandi vahetusel ülikool, kus õpetati peamiselt õigusteadust. Pariisi ülikool tekkis 12.sajandil kloostri- ja
PRANTSUSE MUUSIKA Marc-Antoine Charpentier (1643 - 1704) Baroki vaimuliku muusika helilooja. Kuula: Te Deum in D Major originaallugu: http://www.youtube.com/watch? v=JkpWyOKbyK8 Eurovisiooni tunnusmuusika: http://www.youtube.com/watch? v=ejJvlA-8nXY RÄNDLAULIKUD Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse
Gregorius o Trubaduurid Orel o Truväärid Ladina keel o Minnesingerid Laulsid mehed Kangelaslaulud 3. Nimeta keskaja pillid. Orel, fiidel, rebekk, harf, flöödid. 4. Kas väide on tõene (T) või väär (V)? Pille mängiti nii laulu kui tantsu saateks …T… Rüütlilaulud olid vaimuliku muusika valdkond …V… Rüütlilaulikud olid enamasti kõrgemast seisusest ...T... Saksamaal ja Austrias nimetati rüütlilaulikuid tullesingeriteks …V… Paljud keskaja inimesed olid kirjaoskamatud …T… Kulda peeti kõige õelamaks tooniks …V… Keskaja hüüdlauseks oli „Õnnis oled sa siis kui sa kõike tead” …V… 2
kohtuorgan.linnaõigus-keskaegne mandrieuroopa õigusnormide kogumik mis on kehtind sajas linna.pürgermeister rae vanema liikme või linna pea ameti nim.sündik on linna jurist.linna fookt on maahärra esindaja linna raejuures.gild on kaupmeeste või tsunfide ühendus. Tsumft on käsi tõõliste vennaskond.skraa on tsunfi põhi kiri.hansa liit on linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.toomkapiiter kõrgem vaimuliku kolleegim,tegutseb kiriku juures.missa on katoliku kiriku jumala teenistus. 9. linna õhk jääb vabaks-keskaegsed linnad need kaitsesid talupoegi mõisnike eest 10. kristliku algupärased nimed-kirjaoskus raamatu tarkus-kooliharidus. 11. uuendus liikumine see on vastas seis katoliku kiriku,seda alustas martin luther.1)piiskopid olid jõukamad kirikud uhkemad, 2)tekkisid maised huvid.3)osteti ja müüdi ameti kohti.4)avalikud armukesed piiskopidel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
