mis on otsekui eesti avangardse muusika tähtteos. See teos on pühendatud Luigi Nonole, kelle abil jõudis see teos Euroopa kontserdilavadele. Pärt kujunes seega kiiresti heliloojate noore põlvkonna liidriks, ta oli neist uuendusmeelseim, eredaim, säravaim. Iga tema uut teost oodati suure põnevusega. Nii kestis see 1968. aastani, mil esiettekandele tuli Pärdi "Credo". Pärast menukat esiettekannet see teos keelati selle vaimuliku teksti tõttu. Seetõttu jäi pikemaks ajaks vaikseks ka kriisi jõudnud helilooja. Algas pikk otsinguteperiood, mil Pärt süvenes muuhulgas keskaja muusikasse. 1976. aastal tuli ta aga välja täiesti uues helikeeles teostega - selles oma leiutatud Tintinnabuli-stiilis kirjutab Pärt tänini. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige aastatel 1959-1979 ja alates 2005. Aastast samuti. Aastal 1980 emigreerus ta koos oma perekonnaga Eestist ja asus
· Abielus on nii mees kui naine võrdsed. Ülesanne: kirjuta iga luuletuse mõte, idee, moraal või sõnum. Lk 33 39, lk 43 62. KESKAJA TEATER · Keskaja teater on alguse saanud kirikust. · Kiriku seinte vahel toimusid liturgilised jumalateenistused, liturgia kujutas seda, et vaimulik kandis ette piiblilugusid, nende elavamaks muutmiseks esitas koor ka laule, tekkis omamoodi dialoog vaimuliku ja koori vahel, vahest esitas vaimulik küsimuse ka rahva poole ja tekkis dialoog inimeste ja vaimuliku vahel, dialoogidest arenes välja draamaelementidega stseenide esitamine, milles kujutati piibliepisoode. · Kui stseenide sekka hakkasid ilmuma kuradid keelati kirikus ära seesuguste etenduste andmine ja näitlejad kolisid kiriku esistele platsidele. · Mida jumalavallatumaks muutusid näidendid, seda kaugemal kirikust neid esitati.(mida
liikumine. Vennastekoguduse algkristlik vaim, rahvalähedus ja iseenda vastandamine ametlikule kirikule, iga inimese väärikuse ja õppimisvõime tunnustamine, kõlbluse ja sisemise vagaduse rõhutamine, aga ka altpoolt võrsuva usulise liikumise toetamine äratas põlisrahva siirast poolehoidu. Halle ülikoolis õppinud pastorite kaudu levis Eestisse Piibli uurimine ja 1739. aastal anti Tallinnas välja eestikeelne Piibel. Emakeelse Piibli olemasolu mõjutas otsustavalt eestikeelse vaimuliku kirjanduse ja eesti kirjakeele arengut. Vennastekoguduse poolt anti välja vaimuliku sisuga tõlkekirjandust, mis õhutas kirjutama sedalaadi raamatuid ka Eestis. Jumalateenistusi saatis vaimulik laul ja muusika, mis mõjus rikastavalt muusikakultuurile. Just vennastekoguduse liikumisest õhutust saanud tung eneseharimisele andis 18. sajandil talurahvale suure tõuke lugemise, kirjutamise ja muusika õppimiseks. Nii võib alates 18.
Mille poolest erines ränd- ja linnamuusikute tegevus? V: Rändmuusikud olid lindpriid. Linnamuusikud aga olid palgatöölised. Neil oli kindel aastapalk, millele lisandusid tulud pulmades ja pidustustel mängimise eest. Linnamuusikute sisekord oli tsunftilik: peamuusikul oli tavaliselt 4-5 selli ja kuni 3 õpipoissi. Suuremate kloostrite ja kirikute juures peeti jumalateenistuse järel ilmalikke pidustusi, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. 4) Missuguseid seoseid võiks leida varase vaimuliku muusika ning eesti vanema rahvamuusika vahel? V: Katoliiklus on kõikjal maailmas püüdnud rahvalikku ja isegi paganlikku pigem oma õpetusega kohandada kui hävitada. Kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab ka kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus eesti folkloori hulgas. Lisaks on lihtsam ja tekstikesksem osa gregooriuse laulust regilaulule vormiliselt õige lähedal. 5) Missugused olid hariduse omandamise võimalused?
põhiliselt paroodia või vemmalvärss. Uuem rahvalaul toob kaasa ka salmikukultuuri (kirjutati uuemate rahvalaulude sõnad) Sellega tulid aasa ka uued seltskonnatantsud.Ringmängulaulud nt labajalg, polka, valss. Vaimulik rahvalaul- Lutheri koraali suupärane varjant Luterlus jõuab Eestisse16 saj. 1904 alustavad eesti üliõpilasselt EÜS ja doktor Oskar Kallas rahvalaulu kogumise aktsiooni. 1911 liitub selle aktsiooniga Cyrillus Kreek .Tema üksi korjas ja süstematiseeris üle 6000 vaimuliku rahvalaulu. RAHVAPILLID Rahvapillid lihtsakoelised. 1. Puhkpillid-parmupill,torupill,roopill,pasunad,vilepillid,sarvepillid. 2. Keelpillid- kõige tuntum on hiiu kannel ehk rootsi kannel. Kandled-esimesed oli 5-6 häälsed.hiljem ka 7 keelsed jne. Tekib nn külakannel ehk duurkannel. Saab mängida keerulisemaid palasid.Grammatiline kannel-saab mängida kõiki toone. Teppolõõts on tähtsaim 3
1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Konstantini ema nimi oli Olga, isa nimi oli Jakob. Kohalikud inimesed räägivad, et ema pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud arsti juurde. Õpingud Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu gümnaasiumis. 1894 1898 õppis ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille ta lõpetas õigusteadus kandidaadi kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. Ajaleht "Teataja" 1900. aastal Tallinnasse jõudes hakkas Päts tegutsema advokatuuri alal J. Poska abilisena
probleeme. Tema oratooriumi teoseid ei saa pidada üdini vaimulikuks, sest nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning neid kanti ette teatrisaalides, mitte kirikutes. Samuti tuleb mainida seda, et Händel reisis mööda maid ringi ning elas erinevate kultuuridega linnades, mis mõjutasid tema loomingut. Minu arvates ei saa barokiajastu muusikat paigutada ühte kindlasse gruppi, kas ilmalikku või vaimulikku, sest barokiajastus esineb peaaegu võrdselt nii vaimuliku kui ka ilmaliku kalduvusega teoseid. Võrreldes neid kahte suurmeistrit, siis Bach'i looming on suuresti vaimulik ning Händel'i looming pigem ilmalik.
Antonio Vivaldi (1678-1741) sünnikoht- Veneetsia. Isa töötab habemeajajana, viiuldajana sai töökoha San Marco kapellis, annab pojale oskuseid edasi, põhjalikumalt õpib poeg maestro Legrenzi käe all. Antonio asub õppima vaimulikku seminari, et siduda tulevik kirikuga- vaimuliku elukutse oli sugulaste arvates austusväärne. Andekas viiuliga, tänu heale mänguoskusele määratakse 1704 tuntud Veneetsia kooli Ospedale della Pieta õpetajaks. Kool oli mõeldud orbudele, kodututele ja vaestele, õpilased olid jagatud oskuste kaupa rühmadesse, Vivaldi sai kõrge muusikalise tasemega õpilased. Õpetaja ametis avaneb ta tegelik talent. Tutvustas ennast ka helilooja ning võimeka ja nõudliku dirigendina. Asutab koolis orkestri, mis saab tuntuks ka välismaal, peagi saab ta muusikalisi tellimusi üle Eur. Põhitöökohaks oli klooster, kus oli abtiks, päeval oli vaimulik, õhtul muusik. Läks tülli kirikuga, sest mungarüü all oli rõõmus inimene. Tüli süveneb. Kuts...
1426a. · Kogu oma elu elas Brüsselis. · Oli 4 last , kellest kolm olid pojad ja üks tütar. · Ka tema pojast Peetrist sai maalija. Looming · 1427 hakkas Robert Campini juures maalikunsti õppima · 1435 sai ta Brüsseli linnamaalijaks. · Rogier van der Weyden rikastas madalmaade kunsti uue sisu ja uute vormidega. · Juba tema ainestik on teistsugune, see haarab kujutisi Maarja elust ja Kristuse kannatusloost · Ta kunst oli tolle aja vaimuliku teatri peegeldus, mille peateema oli Kristuse kannatuslugu. · Vastavalt ainestikule oli Rogieri käsitlusviis dramaatiline, rahutu ja pateetiline, tõsine ja karge, täis sügavat ilmekust ja paiguti meeleheiteni küündivat traagikat. · Ta ei teinud maalile põhjalikke eeljoonistusi, vaid märkis ainult üldjoontes kompositsiooni "Kristuse ristilt võtmine" · Weydeni kuulsaim töö · Maalitud 1438a. Escorialis · Ristiltvõtmise valu ja kurbust püüdis ta iga
RÜÜTLIKIRJANDUS (12.-13. SAJAND) 12. sajandil sai Lääne-Euroopas erakordselt mõjukaks rüütelkonna kultuur. Feodaalide poegadel oli võimalus valida kahe poliitilise tegevusala vahel: 1)saada ratsasõdalaseks-rüütliks; 2)omandada vaimuliku elukutse Kolm etappi: kuni 7 eluaastani elas kodus 1. 7. aastaselt läks õppima süserääni juurde, temast sai paa, kes pidi saatma patrooni. Õpetati käitumist seltskonnas ja kombeid. 2. 15. aastaselt sai paa kannupoiss. Isiklik relv. 3. 21. aastaselt pidi kannupoiss sooritama katsed, tõestama osavust ja jõudu. Järgida tuli au ja õiglust (rüütlireeglid). Ei tohtinud mitmekesi rünnata ühte ja maaslamajat.
EESTI KIRJAKEELE ARENG Esimesed eestikeelsed kirjapandud laused pärinevad 13. sajandist. Liivimaa Henriku Kroonika. ,,Laula, laula, pappi!" Kõik esimesed tekstid olid vaimuliku sisuga. Esimene eestikeelne raamat ilmus 1525 aastal, mis pole säilinud. Järgmine 10 aastat hiljem ehk 1535. Wandradt Koelli katekismus. Wandrat Koelli katekismus: Anti välja Wittenbergis. Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus. Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wandradt ja Tallinna Püha Vaimu kirikuõpetaja Johann Koell. Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatketel.
Kirill millest kujunes välja Cyrillus. Omandas hariduse Peterburi konservatooriumis. Seejärel kolis Haapsallu, edendas muusikaõpetaja ja koorijuhina kohalikku muusikaelu. Hobina kogus rahvaviise. 1940. aastal kutsuti Tallinna Riikliku Konservatooriumi õppejõuks. 1947. a anti talle professori tiitel. Kodused ei mäleta Kreeki klaveri juures töötamas vaid öösiti kirjutuslaua taga oma mõtteid kirja panemas. Suri 26. märtsil 1962. Suurim teene on vaimuliku rahvalaulu päästmine jäljetust hääbumisest. Vaimulike rahvaviiside seaded moodustavad tema loomingu mahukaima osa . Rahvaviisiseadetes lähtub Kreek samadelt alustelt kui Saar. Laulud on intellektuaalsed, klassikalise, rangema vormiga. ,,Meie err" (1918) ,,Meil aiaäärne tänavas" (1921) ,,Maga maga, Matsikene" (1922) ,,Sirisege, sirisege sirbikesed" (1922) ,,Undsel ilmal lätsi ma" (1958) Evald Aav (1900-1939)
dokumentatsiooni kohaselt koheselt, raamatu rohkete vigade tõttu. Üksikud eestikeelsed teosed • Reformatsiooni eelsetest tekstidest on tuntuks saanud nn Kullamaa palved (Pater Noster, Ave Maria, Credo), mis on kohalik preester kirjutanud vakuraamatute lõppu. Kirja pandud aastatel 1524- 1532. • Rahvakeelde tõlgiti ja seati kokku eelkõige katekismusi. -Teadaolev esimene teos, mis on sisaldanud nii eesti- kui lätikeelset vaimuliku teksti, on aastal 1525 Lübeckis trükitud luteri katekismus, millest on jälgi ainult arhiivandmeis. - Märkimisväärseks peetakse 1500 eksemplari, S. Wanradti ja J. Koelli katekismust aastast 1535, kuid mille levitamine keelati väidetavate tõlkevigade tõttu. Silma torkab väga varieeruv kirjaviis. Näiteks: 1) asesõna kõik on trükitud neljal kujul: keick keik keyck keyk
Iga kloostrisseastuja pidi tõotama, et ta ei lahku kloostrist, järgib kloostrireeglit ja on kuulekas kloostri ülemale ehk antile. Munkade elu kulges rangelt kindlaksmääratud päevakava järgi, milles oli suur osa ajast hõivasid palved ja jumalateenistused. Ent erinevalt tollastest Egiptuse ja Süüria munkadest pidas Benedictus munkade puhul väga oluliseks ka elatumist oma enda käte tööst. Peale selle nõudis mungaelu pidevat vaimset tööd. Benedictuse reegel nägi ette 2-3 tundi vaimuliku kirjanduse lugemist päevas. Kõik alla 50-aastased kloostriasukad pidid lugema õppima. Igal kloostril oli oma raamatukogu, kool ja kirjutustuba. Kloostrite tähtis ülesanne oli ka vaeste eest hoolitseda. Tänu Rooma paavsti toetusele muutus Benedictuse reegel peagi Lääne-Euroopas üldiseks ning 9. sajandil tehti see kõikidele kloostritele kohustuslikuks. Nii moodustus üleeu- roopaline ühte reeglit järgivate munkade vennaskond ehk Benedictuse ordu, mille liikmeid
Religioon ja kirik 17. sajandil Reformatsiooni algus Liivimaa linnadesse jõudis reformatsioon juba 1522. aastal Riia reformaator Andreas Knopken Tallinnast teateid 1524. aasta algusest Nõuti lähtumist ainult piiblist Ainult usk teeb õndsaks Martin Lutheri õpetused leidsid viljaka pinnase, sest ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekorrad olid juba varem pingestatud Rahutused ja reform Sooviti kirikut ja ühiskonda veelgi radikaalsemaks muuta Rahutused Tartus, Tallinnas ja Riias Linnade raed võtsid kirikuelu enda kätte Pagendati dominiiklased Moodustati nn jumala-laegas Jumalateenistused Saksa keeles Eestlasetele seati sisse eraldi kirik, Püha Vaimu kirik Tallinnas Reformatsiooni takerdumine Liivimaa maahärrade otsustusvõimetus pärssis levikut maal
rahvustunde teket, teiselt poolt takistas rahvuskultuuride arenemist rahvuskeelte arenematus. Ladina keel oli kasutusel nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise vahendina, märkides ühtlasi piiri n-ö kultuurmaailma ja barbarite vahel · KLASSIKALINE KESKAEG (11-15s) Feodaalühiskonna õitseng, linnade kiire kasv, nende muutumine poliitiliseks jõuks seda aega iseloomustab suur intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus.
1204. toimus Neljas Ristisõda ning Bütsantsi kultuuriväärtuste häving. 1261. aastal õnnestus riigil liidus Genovaga end taastada. Ligi kaks sajandit valitses riigis Palaiologoste dünastia. Kirjandus ja kunst küll õitsesid, kuid tervikuna oli see kunagise hiilguse hale vari. Bütsantsi kultuuripärandis on antiikkirjanduse kõrval väga oluline Rooma õiguse süstematiseerumine ja edasiarendamine. Kultuur toetus suurel määral antiikautoriteetidele. Suur oli vaimuliku kirjanduse osa. Suure populaarsuse võitsid pühakute elulood ehk hagiograafiad. Ajalooteadust esindasid varakeskahal maailmakroonikad ehk kronograafiad. Geograafiateadust iseloomustas Idamaade-suundumus. Riigile andis esimese ettekujutus Põhjamaadest bütstantsi rännumees Laskaris Kananos, kelle ühes teoses on kirjeldatud ka Eestit. 9. sajandil võeti riigis kasutusele Kyrillose ja Methodiose poolt slaavi tähestik. Bütsantsi riigi lõpp oli 29
Vincent van Gogh Vincent van Gogh sündis 30. märtsil 1853 Hollandi väikelinnas Groot Zundertis jõukal järjel vaimuliku perekonnas. Juba 16-aastaselt asus ta õpilasena tööle kunstikaupluses. Tõusuga ametiredelil muutusid ka tema töökohad: ta kolis Haagist Londonisse ja hiljem Pariisi. Töö ei pakkunud van Goghile rahuldust, sest ta ei suutnud leppida kaupmehementaliteediga müüa rämpsu väärtkunsti pähe. Olles vahetanud mitu korda ametit, jäi ta 1879. aastal pikemaks ajaks pidama Belgia kaevuritelinnas Borinage'is jutlustajana. Paraku ei kestnud seegi töö eriti kaua, sest ta polnud suuteline olema silmakirjalik ja läks tööandjatega tülli. Seejärel otsustas van Gogh end maalikunstile pühendada. Vanusest hoolimata asus ta õppima Antverpeni Kunstiakadeemiasse, kus jätkusid konfliktid, sedapuhku õppejõududega. 1886. aastal läks ta Pariisi, kus sõbrunes teiste mässumeelsete tunnustamata kunstnikega nagu ...
põhimõtteid oli kõrge kunstiväärtuslikkuse nõue, mille eelduseks on laitmatu professionaalne meisterlikkus. Artur Kapp Artur Kapp oli silmapaistev pedagoog, kelle juures on muusikalise hariduse saanud paljud Eesti heliloojad, neist tuntuimad Riho Päts, Evald Aav, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Johannes Hiob. Õpetajana lähtus ta klassikalistest suundumustest, tuginedes vaimuliku muusika traditsioonidele. Seda on näha ka tema ja tema õpilaste loomingust. Artur Kapp pidas oma eeskujudeks eelkõige Bachi ja Beethovenit, kuid ka saksa ja vene romantikuid. Tema muusika oli võrreldes Heino Elleriga rohkem klassikalistele traditsioonidele toetuv. Ta on kirjutanud palju sümfoonilisi teoseid (5 sümfooniat ja hulgaliselt teisi
Retsensioon Käisin 25. märtsil 2009.a. kuulamas Eesti Rahvusmeeskoori (RAM). Kontsert toimus Paide Kirikus. RAM esitas kontserdil vaimuliku muusikat, mille pealkirjaks oli ,,De profundis". Laval oli 48 lauljat, neljas häälerühmas. I tenor, II tenor, bariton ja bass. Lisaks veel koori dirigent Risto Joost kes on õppinud koori- ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Kunstide ja Muusika Ülikoolis. Ta on juhatanud mitmeid väga tuntuid muusikakollektiive. Lisaks on ta veel ise laulja (kontratenor). Löökpillidel Margus Vaht ja orelil Ene Salumäe kes oli ainuke naine karja meeste seast. Kontsert algas looga
Esimene ooper esietendus Firenzes 1597 a., kuid see pole kahjuks säilinud. 3 aastat hiljem esietendus "Eurydike" ja see on ka säilinud tänapäevani. Barokk Barokiajal muutusidki väga laialt kasutatavaks suured kontrastid muusikas. Muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Üheks suureks baroki tunnuseks on ratsionaalselt korrastatud maailmapilt. Barokiajal saavutasid täiuslikkuse mitmed keskajal loodud vaimuliku muusika zanrid, samal ajal arendati välja üha uusi. Üheks juhtivaks muusikastiiliks oli teatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis. Klassitsism Teostes oli üks juhtiv hääl, teised hääled moodustasid akordidele tugineva tausta. Sellel perioodil loodud muusikateoste teemad on tavaliselt lihtsad, rajanevad tavaliselt mõnel rahvaviisil. Lihtne on
Sinna saabus noor ehitusmeister Jakob Päts, kes oli edasipüüdliku ja teadmistehimulise noormehena arhitekt Kulicku juures majade ehitamist õppinud. Nii tutvus Olga Gründeri mõisas oma tulevase abikaasaga. Õed ja vennad : Tal oli 3 venda : Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts. Haridustee : Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894-1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand jur kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipkiku aukraadiga. Karjäär : 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat J. Poska abilisena. 1901-1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valmisteks organiseeris ta eesti-vene
piiaranguid. Revolutsiooni käigus mindi üle ühtsele meetermõõdustiule ja võeti kasutusele revolutsiooni kalender, milles oli 12 kuud ja igas kuus 30 päeva. . Pikkust hakati mõõtma meetrites, asjade kaalu kilogrammides ja vett kuupdetsimeetrites. Tänaseks on meetrimõõdustikule ja 12 kuuse ja 30 päevasele kalendrile üle läinud kogu Euroopa. Revolutsioon oli murdnud vana feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimuliku eesõigused, kukutanud monarhia ning loonud vabariigi. Seisuliku korra kaotamine vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas.
* turuväljak, kus kõik toimub, linnasüda * vagandid (rändlaulikud) * kauplemine * allegoorilina kirjandus * linnakoolid, ülikoolid * proosa ( ,,Rebaseromaan" ja * inimese kõlbelisus ,,Roosiromaan") * draama 4. Iseloomust rüütlikultuuri * daamikultus * Kuningas Arthuri õukonda legend * turniirid * konflikt vaimuliku kultuuriga * trubatuurid * armastus naise vastu * maise elu jumaldamine * ümarlauaromaanid * lossikultuur * ilmalik kultuur 5. Millest rääkisid keskaegsed eeposed? ,, Beowulf" - sündmused kangelase elus ,, Vanem Edda" maailmaloomine, jumalate võitlus ,, Rolandi laul" lahing kristlaste ja muhameedlaste vahel, Karl Suure võitlus ,, Laul minu Ciddist" võitleva kangelase eraelu ja hingeline suurus
korrigeerimine, spektraalanalüüs. GEORGES SEURAT "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel" PAUL SIGNAC POSTIMPRESSIONISM 19.saj lõpukümnditel töötas 4 suurt maalijat, kellest said 20.saj moodsa kunsti eelkäijad. VINCENT VAN GOGH Lõpetas enesetapuga, vend kunstikaupmees Theo (Vincenti jaok olulisim isik, vaimne tugi), oma eluajal ei müünud ta ühtegi teost, vend ostis ta teosed, õnnetu ühepoolne armastus, läks vaimuliku kooli kirikuõpetajaks õppima, läks Pr-le Söekaevurite piirkonda. Rajas kiriku traditsiooni + rajas kooli Theo abiga, jälle õnnetu armastus ja asus tagasi maalima. Maalikunst: väga kontrastne koloriit, kasutades vastandvärve; kasutab tumedat kontuuri; pintslilöök nähtav; maalipind reljeefne(palju värve); geomeetriline jaotus, eriline rakurss; maalinud palju autoportreid, päevalilli, natüürmort. Postimpressionistid pidasid oluliseks näidata vaimset ja tunneslikku maailma, hingeelu
18 aastaselt alustab täiesti iseseisvat elu. Et avardada oma silmaringi ja õppida tuleb maha käia palju km. Sest puudus sõiduks raha. Vaatamatta oma töökusele ei olnud Bach ikka meelejärgi oma tööandjatele, sest muusika mida ta kirjutas oli liiga uudne ja omanäoline. Mitmes saksa linnas pidas erinevaid ameteid: organist, viiuldaja, kapellmeister, kantor. Pikimad tööaastad mööduvad Leipzigis Tomas Kirches, kus tema ülesanneteks olid : vaimuliku muusika kirjutamine, pidi õpetama lauljaid, viima läbi harjutusi, esinema organistina. Bach oli abielus 2 korda. Esimesest abielust oli 7 last. Abiellus uuesti Anna Madgaleenaga, kellega oli 13 last. Bachi eluõhtu möödub vaesuses ja kuulusetuses, sest kui heliloojat teda ei mõistetud ega hinnatud. Ebapopulaarsuse põhjuseks oli ka veel Bachi muusika ebaeelsus. Murtud mehena sureb ta haige ja pimedana. Oma elu jooksul ei viibinud ta kordagi välismaal ja väidetavalt ei
Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liikmeks. Aastast 1914 kuni surmani ttas Rudolf Tobias Berliini Kuninglikus Muusikakrgkoolis (Knigliche Hoshschule fr Musik) muusikateooria professorina.[3] Aastal 1914 sai Tobias Saksa kodakondsuse. Rudolf Tobiast on kujutatud 50-kroonisel rahathel. R. Tobias on Eesti heliloojaist ehk kige monumentaalsem, suursugusem ja massiivsem. Oma loomingus pstitas ta endale kaks philist loomingueesmrki: esiteks vaimuliku muusika reformeerimine ja teiseks rahvuseepose Kalevipoeg kehastamine muusikas. Kahjuks osutus tema elutee liiga lhikeseks, et oma kavatsusi lpule viia. Tobias suri kui ta oli vaid 45- aastane. Rudolf Tobiase mlestuseks pstitati 1929.a. Haapsalus mlestussammas (Roman Haavamgi) ning 1973.a. mlestuskivi Kullamaal (Aime Kuhlbusch). 1924.a. nimetati Tallinnas Kadriorus ks tnavatest Tobiase nimeliseks ja 1973.a. anti Tobiase nimi Krdla Laste-Muusikakoolile. Rudolf Tobiase 100-nda
49m kõrge, 35m lai Asub Madridis, Hispaanias Paraportiani kirik Asub Kreekas, Mykonose saarel Ehitamist alustati 1425 ja polnud lõpetatud kuni 17. sajandini Hallgrimuri kirik Kirik asub Reykjavikis, Islandil Kõrgus 74,5m Ehitati 38 aastat (1945-1986) Sai nime Islandi poeedi ja vaimuliku Hallgrimur Peturssoni järgi Paoay kirik Kirik asub Filipiinidel Kiriku seinad on ca 1.67m paksud ja toetatud 24 tahutud tugisambaga Konstrueerimine algas 1704. ja lõppes 1894. aastal Kirik pidi taluma maavärinaid, 1706. ja 1927. a sai kah- justada maavärinas Las Lajas pühamu Asub Kolumbias
veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas. Kohalikud inimesed mäletavad, et tema ema Olga pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud enam arsti juurde. Haridus Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja noore Konstantini õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Sealt siirdus ta edasi õppima Riia vaimuliku seminari, kust ta aga enne lõpetamist lahkus ja jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1898. a. lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Võitlus eestlaste õiguste eest Kuna puudus eestikeelne ajakirjandus, sai Pätsile selgeks, et eestlaste olukorra parandamiseks on eelkõige vaja asutada võitlusvõimeline eesti ajakirjandus. Uus ajaleht Teataja ilmus 1901
Aaria- ulatuslik soolonumber. Retsitatiiv- kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. Oratoorium- vaimulik ooper, puudub lavaline tegevus, suur teos koorile ja solistidele. Passioon- oratooriumi alaliik, mis räägib Kristuse kannatustest ja surmast; tekst Uue Testamendi evangeeliumitest( Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese). Kantaat- mitmeosaline instrumentaalsaatega või saateta teos koorile ja solistidele, ainult koorile või ka ainult solistidele; võib olla nii vaimuliku või ilmaliku sisuga. Bach kirjutas kõige enam. Kirikukontsert- suurteos, mida esitasid solistid, koor ja orkester. Tekstid olid võetud piiblist. Sonaat- instrumentaalteos ühele või mitmele pillile. Barokksonaadi looja ja suurim meister Arcangelo Corelli. Instrumentaalmuusika- 3osaline teos solistidele ja orkestrile. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja on Antonio Vivaldi. ,,Aastaajad" kuulsaim teos.
Uskusid, et keisrid said võimu Jumalalt vaid paavsti vahendusel; keisrid väitsid aga, et otse jumalalt. o Paavstik kasutasid mõjutusvahendina kirikuvande alla panekut e kirikust välja heitmist. Ketserid o Katolikust kirikust kõrvalekalduvad usuvoolud mõistis kirik ketserlike väärõpetustena hukka. o Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti. o 13. saj loodi ketserluse vastu spetsiaalne kohus e inkvisatsioon. Vaimulikud ordud o Miks hakati asutama uusi vaimuliku ordusid? Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja traditsioonilise elulaadiga ei paku võimalust pühenduda jäägitult ja kirglikult jumala teenimisele. Näis, et mungad, nunnad on eemaldunud benediktuse reeglite rangest lihtusest ja eriti kristluse ning tema apostlite lihtsast ja vaesest elulaadist. See sundis otsima uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid. o Mille poolest olid erilised tsistertslaste kloostrid?
Milleks ikkagi abielluda? Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks, pidades silmas ka laste heaolu Abikaasad osalevad ühise kodu ja majapidamise korraldamises üle, ühise sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt Kellel on õigus Eesti vabariigis sõlmida mehe ja naise vaheline abielu? Perekonnaseisuametniku poolt Notari juures Või abielusõlmimise kinnistamiseks õigustatud vaimuliku juuresolekul Abielust tulenevad kohustused Hoolitseda perekonna heaolu eest, see kohustus kehtib mehe kui ka naise suhtes Abikaasad osalevad ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises, oma võimaluste kohaselt Tuleneb abikaasade kohustus, elada teineteisega koos, teineteist igakülgselt toetada ning ilmutada vastastikku lugupidavat suhtumist Perekonna ühisel eluasemel on oluline tähendus ka abikaasade vara käsutamise ja
kool.ee/failid/laulu.jpg Laulupeo kava Esimesel päeval toimus Ø "Eesti rahvas ei saa rongkäik (Tähe > Tiigi > Maarja kunagi suureks jõult ega ka arvult, kuid ta kirik > Toomeorg), peab saama suureks jumalateenistus Toomeorus ja oma vaimult! " Jacob kontsert 12 vaimuliku lauluga. hurt Teisel päeval olid kavas ilmalikud laulud. Õhtu lõppes ühise pidusöögiga Vanemuise aias. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006 /jannsen_liisisokman.htm TÄNAME Kasutatud allikad http://entsyklopeedia.ee/artikkel/jannsen_johann_voldemar1 http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=8&ta http://www
liturgilised riistad--kirikus liturgiliseks otstarbeks kasutatavad nõud (karikas, pateen, ristimiskivi, ristimisvaagen). tiaara--paavsti kolmekordne kroon pühalikul puhul. mitra--piiskopi kolmnurkne kõrge peakate. casula--katoliku preestri missarüü. alba--missal kantav preestri (ja ka vaimulike abijõudude) valge särk, ka kooripoisi valge rüü. ratsionaal--piiskopi riietuse juurde kuluv ehe, ripub vabalt rinnal ja seljal,on ainult õlgadel ühendatud. pektoraal--kõrge katoliku vaimuliku rinnarist. sutaan--katoliku vaimuliku enamsti kapuutsiga (ja üldjuhul tume) mantel. talaar--kõrgete juristide ja protestantlike vaimulike ametiriietus. Katoliku vaimuliku jaoks lihtsalt üks võimalik üleriie muusuguse missarüü peal (kantakse protsessioonides, matusetalitustel jne). Pikk, avar must keep. pluviale--vaimulike kapuutsiga mantel, mida algselt kanti ainult protsessioonidel väljaspool kirikut. Alates13.saj. on piiskoppide ja teiste kõrgete vaimulike missariietuseks.
Euroopas. Mitra-vaimuliku võimu sümbol, Tiaara-ilmaliku võimu sümbol. Gregorius VII otsustas alustada laiaulatuslikke reforme, ta tahtis vabastada kirikut ilmaliku võimu alt, tahtis vähendada vaimulike ilmalikke huvisid, ja tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas. Wormsi konkraat oli kompromiss ilmaliku ja vaimulik võimu vahel, sest piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkonnad kiriku õiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Katarid-inimesed, kes eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku kiriku vaimulike, lõtvu elukombeid. 15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus. Benediktlased.- loodi 15 saj. Rajajaks oli Benedictus, iseloomulikuks riietuseks oli must kuub, nende elu jagunes töö ja palvete vahel. Tsistertslased- 11.saj, valge kuub, rajasid aedu, kasvatasid lambaid, rajasid põlde ja palvetasid. Fransisklased- 12
sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest. Tuntumad rüütlilaulikud on: 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn ,,Lõokese laul (1 ja teine variant)'' 13. saj. truväär - Adam de la Halle ,,Robini ja Marioni mäng'' Minnesinger - Walther von der Vogelweide Minnesinger- Heinrich von Meissen (hüüdnimega Frauenlob (daamied ülistaja) Itaalias vaimuliku laulu nim. Lauda (hispaanias contiga) kuulsaim lauda Püha Assisi Franciscuse ,,Päikeselaul'' Hispaaniast pärit suurim laulukogu ,,Contigas de Santa Maria'' (,,Püha Maarja laulud'') Alba- koidulaul Serena - õhtulaul Pillid ja pillimuusika 13.sajandil puudus pillimäng Pillidega tihedalt seotud valdkond -> tantsumuusika Estambie (eesti keeles estampii) e. Instrumentaalne tantsuvorm Saltarello 13.sajandil hakkas levima orel; esimene kirikuorel Aachenis
Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna- Koreas. 11 Kristluse osakaal riigiti, kõrgeim osakaal lilla, madalaim oranz 12 Katoliiklus · Katoliiklus (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. · Katoliikluse aluseks on Piibel koos teiste raamatutega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon · Religiooni keskuseks on Vatikan 13 ÕIGEUSK · Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. · Õigeusu alla kuuluvad: Bütsantsi õigeusk, Kreeka õigeusk, Vene õigeusk, vanausk,
Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Sellest järeldub, et keskajal pandi haridusele väga suurt rõhku, ning avati palju uusi ülikooli mis töötavad tänapäevalgi. Keskaja tähtsaim tüli oli Rooma paavst Gergorius VII ja Saksa-Rooma keisri Heinrich IV vahel. Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest, püüdes sellega lõppu teha ilmaliku võimu sekkumisele kiriku ellu. Tüli lõppes 1122.a.s Heinrich V ja Calixtus II vahel sõlmitud Wormsi konkordaadiga. Innocentius III kõige võimsam keskaja paavst. Just tema oli IV ristisõja organiseerija. Ketserid inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud kirikuga. Inkvisitsioon katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Jeesus Kristus löödi risti, suri ja maeti maha. 16. sajandi reformatsioonide käigus eraldusid katoliiklusest protestantlikud kogudused, kuna nad ei nõustunud seniste roomakatoliku kiriku seisukohtadega. Katoliiklus on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana. Katoliikluse aluseks on Piibel koos piibliväliste kirjadega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon. Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate õndsakstegevate vahendite kaudu. Peale usu kirikudogmasse aitavad õndsaks saada ka inimese enese püüdlus ja head teod; inimene peab kasutama Jumala antud armu. Need, kes
alevik ja küla. Juba muinasajal kujunesid Eestis välja kihelkonnad ja maakonnad. Kuni 13. sajandini oli kihelkond ühte hõimu kuuluvate elanikega ning ühiste majandus- ja kaitsehuvidega külade liit, kellel oli oma keelemurrak ja mitmesugused kombed. Välisohu eest liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks. Enamik muistseid kihelkondi jagati pärast muistse vabadusvõitluse lõppu kirikukihelkondadeks. Kirikukihelkond on maakiriku koguduse piirkond, ühe vaimuliku ametipiirkond. Maakonnas kuulub haldusvõim riigile. Riigi poolt määratud võimukandja on maavanem. Maakond jaguneb valdadeks ja otsealluvusega linnadeks. Vallas ja linnas on võimukandjaks rahva poolt valitud kohalikule omavalitsusele. Valdade kooseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad. 13. sajandi lõpul oli Eestis 59 kihelkonda, aga 1925. aastaks olid neid juba 107. Ametliku jaotusena kihelkondi enam ei ole, kuid
Jumalaema kirik pariisis Victor Hugo «Jumalaema kirik Pariisis» on romaan, milles sulavad romantiliseks tervikuks mitu teemat. See on lugu ilu, headuse ja puhtuse kehastusest Esmeraldast, tänavatantsijatarist, kelle ümber keerleb nelja mehe saatus. Poeet Gringoire, hädavaresest filosoof, võlgneb talle elu. Kauni ja tühine keigar kapten Phoebus võidab ta südame, vaimuliku dom Frollo pahupidipööratud kirg saadab ta surma. Quasimodo, Jumalaema kiriku küürakas kellalööja, on ainus, kes armastab Esmeraldat ennastohverdavalt ja omakasupüüdmatult. See ta oligi. Kinniseotud, kinnimähitud, kinninööritud Quasimodo tugeva valve all. Teda ümbritseva seersantide salga eesotsas oli öövalve pealik ise, kelle rinda ehtis Prantsusmaa väljaõmmeldud vapp, selga aga linna vapp. Quasimodos polnud peale inetuse küll midagi, mis oleks õigustanud nii suurt
töötamist ja teost ,,Alinale" oli Arvo Pärdil tõsine loomingukriis. Ta uuris sügavuti gregoriuse laulu, selle lihtsust ja reljeefsust, ent oodatud murret ei saabunud. Tema jaoks oli justkui kõik ammendunud. Tänapäeval on tema stiil saanud positiivset vastukaja üle kogu maailma ning kõik kahtlused ammu seljataga. Eestis ei ole kuigi palju inimesi, kes on tuntud ülemaailmselt. Arvo Pärti võib aga julgelt lugeda üheks tuntuimaks heliloojaks klassikalise ja vaimuliku muusika vallas, mida varjutavad paljud teised stiilid. Seega, ta on teinud tohutu töö selle zanri säilitamisel ja arendamisel. Tulevikus võib Arvo Pärdi looming ainult rohkem tuntuks saada.
Katoliiklus ja reformatsioon Eesti vaimuelu arendajad või takistajad keskajal? Ristiusustamine algas Eestis 13. sajandil. 10.-11. sajandil võtsid ristiusu vastu nii Taani, Rootsi kui Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele. Kristlus ise jagunes 1054. aastal lõplikult katoliikluseks ja õigeusuks, mis komplitseeris Eesti seisundit veelgi. Luterlus hakkas levima 1520. aastatest. Katoliiklus on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate kultus. Reformatsioon oli usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lut...
jõudnud enam arsti juurde. Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja tema õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Sealt siirdus ta edasi õppima Riia vaimuliku seminari, kust ta aga enne lõpetamist lahkus ja jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis.1898. aastal lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1904. aasta Tallinna
1871 õpetas ise L. konsis muusikateooriat ja teisi aineid. 1876. aastast oli lühikest aega Metzi teatri orkestri juht. Sõitis Inglismaale ja Itaaliasse muusikateaduse retkedeks ning siis jäi 10 aastaks Rostoki, kus juhatas linna orkestrit. 1887-1904 oli ta uuesti L.-is muusikadirektorina ülikoolis. 1890. aastast oli erakorraline professor, samal ajal ta juhatas linna ühe koori ja orkestri. Tegutses professorina 1904 aastast Fridrich Wilgelmi ülikoolis. 1907-1922 juhtis ta vaimuliku muusika ülikooli. Samal ajal 1909-1920 oli direktor Berliini muusika ülikool (Hochschule). Kolm peamist muusikateadusliku kirjutist on "Ooperi ajalugu" (saksa keeles: Geschichte der Oper; 1919), "Sissejuhatus muusika ajalukku" (saksa keeles, Einführung in die Musikgeschichte; 1920) ja esimene köide "Uue saksa laulu ajalugu "(saksa keeles: Geschichte des neuen deutschen Liedes; 1911), alapealkirjaga" Albertist Zelterini ", mis ei olnud jätkatud, kuid on osaliselt
RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 1. Selgita mõisted renessanss ja humanism. Renessanss – vaimne ja kultuuriline murrang Lääne-Euroopas 14-16.saj. Humanism – väärtushinnangute lähtumine inimesest. 2. Milline oli renessansiajastu ideaalisiksus? Renessansiajastu ideaalisiksus oli kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 3. Nimeta ja kirjelda renessansiajastu uudseid pille. lauto – näppekeelpill klavessiin ja klavikord – klaveri eelkäijad viola da gamba – tšello eelkäija pommer, krummhorn ja tsink – puhkpillid 4. Nimeta ja kirjelda renessansiajastu mitmehäälseid laule. Motett – erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga (vaimulik motett, ladinakeelne). Madrigal – 14.sajandil 2 või 3 häälne laulkarjuseidüllist või armastusest, 16. sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega k...
caccia. KÕRGRENESSANSS 15. sajand oli Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgundia hertsogiriik. Pärast sõda sai uuteks keskusteks Prantsuse kuningakoda ja Habsburgide õukond. Kujunes välja uus kõlaideaal - tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad. Muusika oli rohkem seotud tekstidega, rütm hakkas lähtuma sõna rütmist ja muusika andis edasi tekstis toimuvat. Tähtsaimaks sai lihtne, tundeline, laulev meloodia . Vaimuliku muusika kõrval oli väga populaarne ilmalik polüfooniline laul. Madalmaade polüfooniaga tekkis kaanon . Kui 15. sajandi lõpuni oli muusika olnud nähtus iseeneses, siis nüüd taotleti inimlikke tunnete kurbuse, rõõmu, leina väljendust. HILISRENESSANSS (16. saj) Itaalia, Türgi invasiooni kartuses elasid õukonnad metslikult priisates ja pidutsedes. Erakordne zanriterohkus valitses vokaalpolüfoonias. Tekkis palju ilmaliku laulu tüüpe frottola, villanella, balletto ja madrigal. 7
jäi mul ainult soovida, et minu hukkamise päeval oleks palju pealtvaatajaid ja et nad tervitaksid mind vihakisaga." Veel saab välja tuua kohtuprotsessi. Mersault tundis end seaalt pealtvaatajana. Ta jälgis ainult detaile. Taaskord ükskõikne. Teda ei huvitanud, mis temast saab. Ta ei palnunud lunastust, kuigi tema juurde saadeti korduvalt vanglavaimulik. Ta ei soovinud temaga kõnelda ning saatis ta iga kord minema. Viimasel korral sai ta vaimuliku peale vihaseks ja karjus talle kõik, mis südamest tuli. ,,Minul ei ole pealtnäha midagi hinge taga. Aga mina olen endapeale kindel, kindel kõiges, palju kindlam kui tema, kindeloma ellus ja surmas, mis peatselt tuleb. Jah, mul pole muus kui see. Aga vähemalt valitsen ma tõde nii, nagu tõde valitseb mind. Mul oli õigus ja on praegugi õigus, mul on alati õigus. Ma elasin, nagu ma elasin, ja oleksin võinud elada ka teisiti. Ma tegin seda, aga mitte toda. /---/"
koolipatent. Selle väljastamist toetas Liivimaa kindralkuberner George von Brown. Patent nägi ette kooli asutamise igasse suuremasse mõisa (hiljem küla- ehk vallakoolid). 18.saj lõpuks oskas umbes 60% eesti talupoegadest lugeda. KIRJAVARA 1739.aastal ilmus täielik eestikeelne Piibel, mille tõlke põhiautoriks oli Anton Thor Helle. 18.sajandi alguskümnendeil hakkas ilmuma talurahvakalender, eeskätt nn. kalendri- sabad. Alguses olid vaimuliku sisuga, ajapikku muutusid ilmalikumaks. Hakkas ilmuma ka omaette õpetlikke juturaamatuid. Sajandi teisel poolel kirjutas Friedrich Gustav Arvelius kahejaolise ,,Üks kaunis Jutto- ja Öppetuse-Ramat" USUELU Paljud kirikuhooned oli sõjategevuses kannatanud, palju kogudusi jäänud ilma õpetajata. Mittekristlike ja katoliiklike elementidega segatud rahvausund oli veel tugev. Katku ajal võeti kasutusele vanad katolikuaegsed külakalmistud.
maaisanda antud linnaõigus, kodanikuks võis saada iga inimene (kes elas piisavalt kaua linnas ja maksis maksu). Linna valitses raad, millel oli väga suur vöim. Usk Liivimaa vaimuliku võimu kandjateks olid Liivimaa piiskopid eesotsas Riia peapiiskopiga. Kultuur 2. Võrrelge eesti talupoja seisundit enne ja pärast vallutust järgmiste valdkondade kaupa: isiklik vabadus, maaomand, kohustused. Mil moel muutus talupoegade olukord keskaja teisel poolel? Millest olid need muutused tingitud? Enne vallutust Pärast vallutust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
