RENESSANSS. VAIMULIK MUUSIKA Kui kõik uus ilmnes reness. ajastul ilmalikes zanrides, siis vaimulik muusika võttis traditsioone alalhoidva hoiaku (nii on see olnud kõigil järgnevail sajandeil). Vaimulik muusika on valdavalt polüfoniline. Siiani oli mitmehäälse muusika arenemisel juhtivaks Prantsusmaa. Ka 14.saj oli see nii, kogu 14.saj kirikumuusika kuulsaim teos on pärit Prantsusmaalt- esimene ühe helilooja poolt komponeeritud missatsükkel - Guillaume de Machaut(..1300-1377) La messe de Nostre Dame. K: Kyrie eleison Ühe heliloojad poolt loodud mitmehäälne muusika missa ordinaariumi tekstidele muutis missa terviklikuks suurteoseks Kyrie eleison Issand halasta palvelaul, vanim osa kreekakeelse tekstiga Gloria in excelsis Deo au olgu Jumalale kõrges kiidulaul Credo in unum Deum mina usun ainsasse Jumalasse usutunnistus Sanctus/Benedictus püha/kiidetud olgu kiidulaul Agnus Dei qui tollis peccata mundi, miserere nobis Jumal...
KATOLIIKLUS JA REFORMATSIOON EESTI VAIMULIKU ELU ARENDAJAD VÕI TAKISTAJAD KESKAJAL Nüüd ma hakkangi arutlema, et kas luterlus ja katoliiklus arendasid Eesti vaimulikku elu keskajal või ei arendanud. Keskajal tekkis katoliikluse kõrvale luterlus. Luterlus oli nagu katoliiklus ainult, et seal olid mõned olulisemad muudatused toimunud. Usu alal sidub luterlus üksnes Saksa kultuuriruumi, katoliiklus aga kõike Euroopas. Katoliiklus võimaldas ka pattu kahetseda, mida luterlus ei lubanud teha,mis oli ka inimeste jaoks hea asi, kuna jumalalt sai suhteliselt tihti andeks ja nad võisid uuesti seda teha. Luterluse ajal võid uskuda ükskõik millesse,lihtsalt ise tead, kas usud või mitte. Katoliikluses oli natuke tunda usu peale surumist . Luterluses oli vaba valik ja see ei teinud sind kohe paganaks . Katoliiklus tahtis inimesi uskuma panna millessegi. Luterlus tegi järelikult paremat tööd. Hariduse...
Töö materjal Zanr e. liik määrab, kellele on teos loodud. Muusika jaguneb: 1) vokaalmuusika esitatakse lauldes 2) instrumentaalmuusika esitatakse pillidel 3) vokaal-sümfooniline muusika esitavad solistid, koor ja sümfooniaorkester 4) Kammermuusika -väiksele koosseisule loodud muusika kammerkoor, kammerorkester Vorm määrab teose ülesehituse (nt. Salmilaul salm+refrään). Muusika jaguneb:1) ilmalik ja 2) vaimulik -seotud piibliga, muusikaline palve. Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord. Koraal vaimulik laul Gregoriuse koraal keskaja kirikulaul, mille loojaks Rooma paavst Gregorius Suur. Tunnused. *ladina keeles *1-häälne *a capella (ilma pilli saateta) *puudub taktimõõt Organum esimene mitmehäälne kirikulaul, kus ülemiseks hääleks gregoriuse koraal, alumine hääl liigub paralleelselt ...
Barokk ajastu Barokki murranguperiood on XVII-XVIII saj. Polüfooniline muusika saab oma kõrgtipu. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms
Gregooriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul(1hlne, mehed laulavad, ladina keeles, teksti vhe , vabameetrum, hele silbile vastab mitu nooti, meloodia ulatus vike, suured hpped muusikas puuduvad) Liturgia jumalateenistuse lbiviimise kord(thtsaim liik... MISSA 1)katoliku kiriku jumalateenistus 2)vaimuliku muusika anr Missa ordinarium tekstid, mis kirikuaasta vltel ei muutu Missa proprium tekstid, mis sltuvad kirikuaasta thtpevadest Reekviem leinamissa Sekvents vaimuliku luule vorm NOODIKIRJA KUJUNEMINE *muusika pandi kirja neumadega(-mrk, viibe) *11.saj vttis Guido Arezzost kasutusele kompaktse joonte ssteemi, lihtsustas ka noodilugemist vttes krvuti helide kindlaid krgusi thistavate thtnimetustega(a,b,c,d,e,f,g) *joonte arv sltus otstarbest Guido ksi- 20 erinevat srmeliigest seati vastavusse tollase helissteemi 20 heliga *suuline muusikakultuur muutus kirjalikuks(al12.sajandist kujunes vlja) MITMEHLSUS *Esimesed teated mitmehlsusest prinevad 9. sajandist
Filmis olevas muusikas on kasutusel kitarr, viiul, orel, tamburiin kui ka mõningad puhkpillid. Kuna oli suhteliselt keeruline eristada milliseid puhkpille kasutati, siis ei saa täpselt välja tuua kas oli nüüd kasutusel oboe, tromboon, klarnet või hoopiski sarv. Kohati tundus nagu seda muusikat esitaks hoopiski mingi orkester. 4 AJASTU KULTUURI KIRJELDUS Selles filmis oli keeruline aru saada kas tegemist on rohkem ilmaliku või vaimuliku kultuuriga. Need, kes olid seotud kloostriga (preestrivennad) olid vaimulikud. Ja niinimetatud poolvennad, kelleks olid siis käsitöölised, teenijad jne olid ilmalikud, aga ei välista ka seda et nende seas vaimulikke polnud. Kloostri omad kandsid musti rüüsid ja poolvennad kandsid halle rüüsid. Mõnel olid jalas nahksaapad, tumedad püksid ja seljas nahkvestid. Sõjasulastel olid ka rõivastel pandlad. Kandsid ka kiivreid ja turvist. Naised kandsid pikki kleite ja rihmikuid
ristiusuõpetuse kujunemist. Selline mees oli nt. Augustinius, kes koostas teose ”Jumala riigist”. Inimesel on valida Taevariigi ja Maiseriigi vahel. (samastati Kirikuriigi ja Roomariigiga). Paavsti võim on olulisem kui keisri- ja kunginga võim. Põhjendas sellega kirikuvõimu. Hieronymus tõlkis piibli ladina keelde, ”Vulgata”. 17. VÕIMUVÕITLUS ILMALIKU JA VAIMULIKU VÕIMU VAHEL. INVESTITUURITÜLI 962. aastal kujunes välja, et piiskoppe nimetas ametisse keiser. 1075 a. Andis paavst välja aga bulla, et keiser ei saa piiskoppe ametisse nimetada. Paavst kui kõrgeim vaimulik juht tohib ametisse määrata ja tagandada ka keisreid ja kuningaid. See tõi kaasa suure tüli paavst Gregorius 7’da ja keiser Heinrich 4’da vahel. Heinrich
olevat ilmutatud prohvet Muhammadile. Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui kateadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Usukombed Moslemitel on kohustus palvetada viis korda ööpäevas: q Fajr koidikul enne päikesetõusu. Peetakse sunnah´ks ehk on vabatahktlik. q Subh - päikesetõusu ajal q Dohr keskpäeval, kui päike on tipus ära käinud (ehk vari on inimesega ühepikkune) q Asr hilisel pärastlõunal (kui vari on inimesest kaks korda pikem) q Maghrib vahetult peale päikeseloojangut
Kasutatud kirjandus.................................................................................................8 Vaimulik kirjandus - kui keskaja kirjanduse üks põhisuund Keskaja kirjanduses oli neli põhisuunda- rahvalikud kangelaseeposed, rüütlikirjandus, linnakirjandus ning samuti ka vaimulik kirjandus. Linnakirjanduse kõrval arenes välja vaimulik kirjandus, mis oli keskajal vägagi populaarne ning mõjutas suuresti selle aja kultuuri. Hilisemal ajal ei peetud vaimuliku kirjandust enam nii tähtsaks kui seda tehti keskajal. Varasel keskajal oli õigus enda kirjandus luua vaid haritud ning ladina keelt oskaval inimesel, seetõttu oli ka kirjandus ladina keelne. 12.-13. sajandini kuulus koolihariduse monopol vaimulikele, nemad olid need, kes harisid nii ennast kui ka teisi suursuguseid inimesi. Harva sai hariduse mõni rahatu inimene, kuid oli ka erandeid. Nende haridus ei sisaldanud mitte ainult
Üha sagedamini hakati kasulikke vaimulikukohti ostma raha eest. Paraku sellised sündmused ja allakäigud, näiteks simooniad, ei saanud ju jätkuda ning nii tekkiski kõrgkeskajal ( 11-14 saj.) kiriku sees mitmesugused uuendusliikumised ja reformid. Hiliskeskaega ( 15-16 saj.) oli aga rahulikum, kiriku mõju ühiskonnas hakkas vähenema. 9.-11. sajandi katoliku kiriku languse vastukaaluks tekkis uuendusliikumised, paavst Gregorius VII reformid, mis pidid ilmaliku ja vaimuliku elu üksteisest kaugemale viima. Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise. Seda võib pidada enesestmõistetavaks, sest kirikul puudus ju sõnaõigus. Näiteks määrasid ilmalikud valitsejad vaimulikke kohtadele ja piiskopi- või paavstipoolne kiriklik ametissekinnitamine oli ainult formaalne. Paavstluse reformidega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu ning kehtestada paavsti ülemvõimu ka kreekakatoliku kiriku üle
Aulos Vana-Kreeka puhkpill, läbilõikava, pealetükkiva, ja ärritava kõlaga. 2. Lüüra Keelpill, keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. 3. Kitara See oli Vana- Kreekas levinud näppekeelpill, arenes välja forminxist, 5-7 keelega, lüüra tüüpi pill, mängisid põhiliselt mehed · Seleta mõiste Gregoriuse koraal. - Lauldi ladina keeles, tekst pärines piiblist (proosatekst), sõnad olid vaimuliku sisuga · Kuidas on Gregorius I seotud gregoriuse lauluga? Gregorius ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. · Mis on missa? Kirjelda. - On läänekiriku (peamiselt rooma-katoliku) traditsiooniline armulauaga jumalateenistus, välja kujunenud Keskajal, vaimulik, ladinakeelne, proosatekst, mitmehäälne · Kirjelda noodikirja arengut Vanim säilinud üleskirjutis on pärit 8.-9. Saj, 10. Saj
Kreekakatoliku kiriku allutamise taotlus. Varakeskajal ei olnud kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel veel suuremaid lahkhelisid 1054 aastal kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega, et paavs leo 9 ja konstantinoopoli patriarh micheal cerularius heitsid vastastikku teineteise kirikust välja. Investituuritüli. Paavsti ja ilmaliku võimu vastuolud olid ka suured. Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et saksa rooma keiser loobuks vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Siis 1075 tegi paavst gregorius 7 dokumendi, mis sisaldas järgmist: üksnes paavst võib piiskoppe ametisse seada ja vabastada. Üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused. Üksnes paavst võib keistrilt võimu võtta. Keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, paavst võib aga vaidlustada kõigi teiste omi. Muidugi polnud keisrivõim sellest huvitatud, sest see piiraks keisrite võimu.
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Keskaja kultuur ja muusika Referaat Koostaja: Aare Sepper 14KS1 Vana-Vigala 2014 Sisukord 1.Romaani ja Gooti stiil 2. Vaimuliku muusika areng 3.Missa 4.Noodikirja kujunemine 5.Ilmalik muusika 6.Pillid keskajal Romaani ja Gooti stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal
1830 hakkas tegelema muusikalise enesetäiendamisega. Üheks kõrghetkes tema elus sai kohtumine viiuli virtuoosi Paganiniga. 1832 armus ja põgenes Itaaliasse. Kooselus krafinnaga sündis kolm last ja ühest lapsest sai Wagneri naine. 1842 aastast töötas Liszt Weimari õukonna kapellmeistrina. Ta muutis Weimari tõeliseks muusikakeskuseks. Ta dirigeeris seal selle aja kaasaegseid teoseid jne.... 1861 kolis Rooma kus sõbrunes paavstiga. Mõtiskle vaimuliku elukutse üle aga ta ei olnud piisavalt usklik selle jaoks. 1867 aastast külastas igal aastal Ungarit ja oli üks Pudabesti muusikaakadeemia asutajaid. Jätkas kontsertturneesi ja koolitas uue pionistide koolkonna. Looming: Liszt oli tulihingeline programmilise muusika pooldaja ja ta sai inspiratsiooni kujutavast kunstist ja kirjandusest. Tõi muusikasse monotematismi põhimitte. -Kõik teemad lähtuvad ühest peateemast. Lõi suure hulga klaveriteoseid, 2 klaverikontserti , umbes 400
vahel, mida me kanname endas ja mis tegelikult kõike määrab; aga seda ei saa seletada" (Arvo Pärt 2005). Vaimulik muusika võiks olla see suur vihmavari, mille alla koondada kõik religiooniga seotud helilised väljendusilmingud: kiriku- ja kristliku muusika, vaimulikud rahvalaulud, regilaulu, kristlusest väljapoole jäävate religioonide muusikalised väljendusvahendid etc. Nooremana oleksin tõmmanud enam-vähem võrdusmärgi vaimuliku muusika ja kirikumuusika vahele, mida vanemaks saan, seda enam vaimulikkust (vaimsust) kuulen ja kogen kõikjal helide maailmas. Kas jõuan lõpuks sinna, kus muusika ongi vaimulik ja mittevaimulik pole muusika? Inimese erosele rõhuvat muusikat ma vaimulikuks ei pea, samuti ei pea vaimulikuks sellist muusikat, mis äratab inimeses madalaid instinkte, destruktiivset massipsühhoosi, enesehävituslikku käitumist, agressiivsust, aga ka helisid,
hingekarjused. Kõrgkeskajaks olid välja kujunenud kõik kiriku ja vaimulike traditsioonid. Kirikust kujunes rikas isemajandav suur oranisatsioon. Kiriku põhisissetulekud olid künnised, tasud kristlike toimingute eest, annetused ja sissetulekud kiriku maavaldustest. Kõrgkeskajal ja kohati hiliskeskajal oli probleeme vaimulikkonna lõtvade elukommetega. Arenesid välja sellevastased uued ordud Vaimulike riietrus Rooma katoliku preestri peakatteks oli barett. Kõrgema vaimuliku peakatteks oli mitra ja paavsti peakatteks oli tiaara. Kõigil neil peakatetel olid erinevad tähendused ja sümbolid. Paavsti oma oli loomulikult kõige uhkem ja preestri oma kõige kasinam. Mitra oli liturgiline peakate, mida kandsid paavst, kardinalid, peapiiskopid ja piiskopid ning eriloaga mõned abtid. See oli nende võimu sümboliks. Sutaan oli katoliku vaimuliku igapäevane rõivas, maani ulatuv pikk-kuub. Sutaan oli rõivas, mis
Ristiusu põhiharud Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus Kristus on jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk ise jaguneb kolmeks põhisuunaks: katoliiklus, õigeusk ja protestantism, ning paljudeks usutunnistusteks. Katoliiklus tuleneb kreeka keelsest sõnast "universaalne" ehk katolitsism, on kristluse levinuim usutunnistus. Vaimuliku peaks on paavst. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooliliste raamatutega ehk apokrüüfidega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele, eriti Maarjale ning ka reliikviate kultus. Tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub ainuõigus Piibli tõlgendamisel ning ka
Aleksius II Päritolu Aleksei Ridiger sündis Tallinnas tulevase vaimuliku Mihhail Ridigeri (19021962) ja tema abikaasa Jelena Pissareva (19021959) perekonnas. Nime sai ta 417. aastal surnud vaga Aleksius Jumalamehe järgi, kelle mälestuspäeva tähistatakse õigeusu kirikus 17. märtsil.Tema isapoolsed esivanemad põlvnesid Rüdingeri aadlisuguvõsa harust, kes olid 18. sajandil ümber asunud Venemaale ja võtnud vastu õigeusu. Aleksei vanaisa, Peterburi jurist Aleksandr Ridiger (18701929)
-13-saj.,mis oli enamasti paavsti poolt algatatud kuna ta tahtis enda kätte haarata kristliku maailma ohjad.Gregorius VII-1073-1085 Rooma paavst,kes võitles muutuste eest-Gregoriuse reformid.Aquino Thomas-keskaja tuntumaid teolooge.Katoliku õpetuse arendaja.Benedictus Nursiast-520.-530.aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli.Rajas kloostri Itaaliasse ja pani aluse benediktlaste kloostri levikule.Dominicus- dominiilkaste ordu rajaja.Oli kõrgesti haritud ja tegi kiiret vaimuliku karjääri.Friedrich I Barbarossa-saksa-rooma keiser kolmanda ristisõja ajal.Richard I Lõvisüda-inglise kuningas kolmanda ristisõja ajal.Philippe II Auguste-prantsuse kuninga kolmanda ristisõja ajal.I ristisõda-1096-1099.Prantsuse ja saksa talupojad,feodaalid,moslemid.Jeruusalemm.Jeruusalemm vallutati.II ristisõda- 1147-1149.Bernard Clairvaux.Orantsuse ja saksa väed.Edessa riik.Edessa riik langes.III ristisõda-1189-1192.Eestvedajad islamiusulised.osalisid süüria,saksa-
1. Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos 2. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord 3. Ordinaarium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud 4. Propoorium- liturgia muutuvad osad 5. psalm-gregooriuse laulu tüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine 6. müsteerium- piibliaineline etendus keskajast, kus kõnelised osad vahelduvad muusikalistega 7. gregooriuse laul-roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul 8. motett-prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul 9. renessanss-taassünniajastu: ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas14.-16.saj. 10. polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad 11. homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad selle saate 12. akapella- mitmehäälse vokaalmuusika esitamine koor...
Meloodika on ühehäälne, laulul saadet ei ole laused algavad tõusva algusvormeliga ja lõpevad laskuvaga. Retsiteerimine vaimulik laulab proosatekste peamiselt ühel noodil Psalmoodia peamiselt ühel noodil lauldavad värsstekstid Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele Hümn on stroofilise värsstekstiga Responsoorium algselt koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud kaunistatud stiilis. Sekvents värsilise tekstiga vaimuliku luule vorm, ülesehitusele olid eeskujuks rahvalikud tantsulaulud, oli keskajal väga levinud. Tänapäeval kasutusel olev sekvents on "Dies irae" T. Alanost. Keskaegsed põhihelilaadid: a) Dooria mehelik, julge b) Früügia metsik, kirglik c) Lüüdia kaeblik, õrn, intiimne d) Miksolüüdia Tänapäeval kasutusel olevad mazoor ja minoor helilaadid kujunesid välja rahvalikus muusikas ja vararenessansi mitmehäälsuses 16.sajandil.
jahi-, nalja- ja karjuselaule. Sageli imiteeriti laulus looduse- või linnahääli, lahingukära jne. Laule oli väga erinevaid, nii rahvalikus kui ka peenes kunstipärases stiilis. Tähtsamad laulužanrid olid: šansoon – (pr laul) prantsusekeelne ilmalik laul, mis levis suures osas Lääne-Euroopas. madrigal – Itaaliast pärit ilmalik emakeelne laul. Sageli filosoofilise alltekstiga. motett – erinevalt keskaja motetist oli ühtse tekstiga. Palju loodi ka vaimuliku sisuga motette. Kirikumuusika oli endiselt tähtsal kohal. Kirjutati vaimulikke laule, motette, hümne jne. Uued žanrid olid mitmeosalised kooriteosed ehk suurvormid. Need kujunesid aja jooksul välja katoliku kiriku jumalateenistuse jaoks loodud muusikast. Tähtsamad suurvormid: missa – mitmeosaline vaimuliku sisu ja traditsioonilise tekstiga kooriteos. Missa on tavapäraselt ladina keeles ja selle aluseks on jumalateenistuse tekstid (liturgiline tekst). Missa
teravalt kritiseeriti ta teost "Nekroloog", sest I korda eesti muusikas oli Pärt kasutanud dodekafoonilist tehnikat 1963. a käis Pärt esimese eesti heliloojana festivalil "Varssavi sügis" Selle mõjul valmis orkestripala "Perpetuum mobile" (1963) ehk teisisõnu eesti avangardse muusika tähtteos kujunes heliloojate noore põlvkonna liidriks, sest oli uuendusmeelne, eredam ja särvavam teistest 1968.a esiettekanti teos "Credo", mis keelati vaimuliku teksti tõttu Helilooja jõudis kriisi ja algas otsinguperiood, 1976.aastani Saksamaal 1980. aasta jaanuaris emigreerus Arvo Pärt Nõukogude Liidust 1982. aastast alates elab ta aga Berliinis Pärdi muusika ettekanded Nõukogude Liidus keelati, sest suur osa tema hilisematest teostest kuulus vaimuliku vokaalmuusika valdkonda Tõelise läbimurde tegi Pärdi muusika tänu muusikaprodutsendile ja plaadifirma ECM omanikule Manfred Eicherile
alumine. Mesmaatiline organum - Kaunistatud Motett - on Gregoriuse laulu baasil välja kujunenud ( 13. sajandil ). Motett on selline laul, kus alumisele häälele ( tavaliselt Gregoriuse laul ), lisati uute tekstidega ülemised hääled, need tekstid olid eri keeltes. Motette esitati pillide saatel ja nad olid tihti ilmalikud ning seepärast esitati neid ka väljaspool kirikut. Missa. Reekviem - Missa on üks tähtsaim ja ulatuslikum liturgilise ( vaimuliku ) muusika zanr. Missa jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5 osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi lugemisega . · 1) Kyrie eleison ( Issand, halasta ) · 2) Gloria in Excelsis Deo ( Au olgu Jumalale kõrges ) · 3) Credo in unum Deum ( Mina usun ühte Jumalat ) · 4) Sanctus ( Püha ) / Benedictus ( Kiidetud olgu ) · 5) Agnus Dei ( Jumala tall )
Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Seisuslik ühikond..............................................................................................................................4 2. Vaimuliku seisus...............................................................................................................................5 2.1 Vaimuliku kasvatus.............................................................................................................5 2.2 Vaimuliku naise kasvatus....................................................................................................6 3. Rüütli seisus..............................................................
Katoliiklus (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana.Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Kirikupea on Rooma piiskop ehk paavst, keda peetakse Kristuse maapealseks asemikuks. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate kultus; tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub Piibli tõlgendamise ainuõigus, ning inimese enda aktiivse rolli tähtsustamine õndakssaamise nimel.
1.Kes kuulusid keskajal vaimuliku seisusesse? 2.Mida tähendab kirikuinstitutsioon? Millised olid vaimulike ametid? Asutuste, organisatsioonide ja ametikandjate süsteem, mis tegeleb ristiusu ja jumalasõna levimatmise ja teenimisega. Piiskop(koguduse ülevaataja), preester(riituste läbiviija), paavst(katoliku kiriku pea) 3.Mida kujutasid endast kloostrid ja millega seal tegeleti? Suletud asutus, kus nunnad ja mungad elasid, palvetasid ja töötasid. 4.Võrdle erinevaid mungaordusid (benediktiinid, tsistertslased, dominikaanid ja frantsiskaanid). *Benediktiinid mustad kuued/rüü, ,,Mustad mungad", Itaalias 6. sajand, Benedictuse järgi, paastumine, kloostrist ei lahkutud, jõukad. *Tsitertslased valge rüü, must põll, Prantsusmaal 11. sajand, põlluharimine, Citeaux, reeglid, peamiselt maal. *Dominikaanid kerjusmungad, Hispaanias, haridus aja parim, sõja vastased, jõukate hulgast, loobusid varandusest, valge nahk+must kuub, ,,Issanda koerad"...
Johann Calvini mõjul katoliku kirikust eraldunud kristlikke rühmitusi. Reformatsiooni kolmandat haru, mis oli konfliktis nii katoliku kiriku kui ka luterlaste ja kalvinistidega, nimetatakse mõnikord radikaalseks reformatsiooniks ehk anabaptistideks. Protestantismi alla arvatakse ka mõningaid kristlikke rühmitusi (sekte), mis ei tunnista ajaloolist seost ei Lutheri, Calvini ega anabaptistidega. Protestantlikel kogudustel puudub vaimuliku pühitsuse kaudu edasiantav apostellik suktsessioon: nende rajajatel puudub Peetrusest lähtuv piiskopliku pühitsuse järglus. Protestantismi usk on rohkem abstraktne kui rituaalne; protestantismi laialdane levik tulenes suuresti rahvakeeltesse tõlgitud Piibli levikust trükitud kujul. Protestandid ei pea suurt lugu hierarhiast, nad on rünnanud preestriseisust ja Püha Tooli autoriteeti. Protestantismi seostatakse ka poliitilise demokratiseerumisega, mis leidis aset 16. ja 17
kardinalid.Kreekakatoliku kiriku allutamise taotlus.Varakeskajal ei olnud kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel veel suuremaid lahkhelisid 1054 aastal kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega, et paavs leo 9 ja konstantinoopoli patriarh micheal cerularius heitsid vastastikku teineteise kirikust välja.Investituuritüli.Paavsti ja ilmaliku võimu vastuolud olid ka suured. Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et saksa rooma keiser loobuks vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Siis 1075 tegi paavst gregorius 7 dokumendi, mis sisaldas järgmist: üksnes paavst võib piiskoppe ametisse seada ja vabastada.Üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused.Üksnes paavst võib keistrilt võimu võtta.Keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, paavst võib aga vaidlustada kõigi teiste omi.Muidugi polnud keisrivõim sellest huvitatud, sest see piiraks keisrite võimu.Ilmaliku ja vaimuliku võimu tülid lõpetas wormsi
Motett muutus lihtsamaks. Tekkis polüfoonia kõige lihtsam näide ehk kaanon. Sellest ajast teame me heliloojat nimega Jacobus non Papa. Orlando di Lasso-Peetakse madalmaade viimaseks esindajaks. Tema rahvus on tekitanud palju küsimusi, sest ta sündis Prantsusmaa ja Belgia piirialal. Oma loomingus ühendas parimad jooned saksa, itaalia ning prantsuse muusikast. On kirjutanud vaimulikku muusikat (missad,passioonid). Noorusajast on pärit ka umbes 450 ilmalikku laulu, hiljem pöördus vaimuliku muusika poole.Hilisrenessanss-Giovanni Pierluigi Da Palestrina sündis väikeses Itaalia asulas nagu Palestrina. Sündis 1525 või 1526. Paljud tema perekonnaliikmed surid ja pärast seda astus kiriku rüppe. Ta oli valmis oma elu kirikule pühendama. Hiljem abiellus siiski uuesti. Pidevalt olid tal intriigid kirikuga. Kõige kummalisem oli see, et kirik oli tema tööandjaks. Enamik oma elust veetis Roomas, kus ta ka suri 1594 aastal. Kogu tema looming on seotud kirikuga
Jumala maa keisririigis. kiriku teistest pärines sügavalt ristimine, vaimulik patriarhi nägid ja Rooma majanduslike (590604). allakäigu. vaimuliku. riigi siiski paavstimõimu piiskopid võimu väärõpetustena ja päästa. ja valdkonda. kutsuti taunisid üksi,Katarite vaid selgitati olid, katariteks armust alusepanija peal.
Konservatooriumis. Tema muusikat tunnustati juba ta eluajal. Temast sai rahvaviiside koguja ja uurija. Koorimuuska: Esimesse suuremasse rühma kuuluvad lühikesed koraali- ja rahvaviiside seaded. Teise rühma moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida võib nimetada isegi koorisümfooniateks. Sellel perioodil valmis tal "Reekviem" c-moll koorile ja orkestrile, mis on esimene reekviem kodumaises muusikas. Vaimuliku loomingu hulka kuuluvad Taaveti laulud. Kirjutanud on ka humoristlikke laule: "Hindu kotipoisid", "Ai siga, siga , link, link, link", "Kannel", kus kõlab üheaegselt kaks erinevat teksti ja kaks meloodiat. "Ma kõndisin vainul", "Vanamees kündis metsa ääres". Originaalloomingus ei ole kasutatud rahvaviise. Nendest tuntumad on "Nõmmelill", "Kuula: valgusest imelist juttu", "Hällilaul" ja "Talvine õhtu".
Eeskujuks said antiikkujude kunst, kirik pidi andma privileegid kesksele kohale kunstis kirjanduses muusikas asus inimene. Maailma kirjandus kunst muusika muutus ilmalikumaks 16. Saj hakkasid teineteisest eralduma vokaal ja instrumentaal muusika. Võeti kasutusel uusi pille klavesiin, vioola, klavikord, viola da gambo, pommer ja krummhorn. Muusiak sanrites tulid kasutusele : · Motett- koorilaul nii ilmaliku kui ka vaimuliku · Mardikal- karjuse laulust välja kasvanud armastus- või looduslaul · Reekviem- surnute mälestusek kirjutatu missa Kui kujutasvas kunstis asi domineerivaks istaalia siis muusikas madalmaad. vasta õpiku põhjal: Kõrgrenessans 13. oktoober 2008. a. 13:07 Madalmaad 1475-1477 hävitas FRA sõjas Urgundia ja muusikud paisati mööda maailma laiali. Tekkis kosmopoliitselt ühtne kultuur
Kort Vonnegut "Tapamaja korpus viis..." Billy Pilgrimi elu enne sõda, vangilaagris ja peale sõda, ulmerännud trafalmadoresse Billy Pilgrim sündis 1922. aastal Iliumis. Ta lõpetas Iliumi keskkooli, oma klassi parima kolmandiku hulgas ja käis ühe semestri Iliumi Optikakooli õhtukursustel kuni ta sõjaväkke värvati. Armees oli ta vaimuliku abi, Euroopasse sattus ta peale isa matuseid kui talle anti korraldused minna Luksemburgi vaimuliku abiks. Sinna jõudes oli Luksemburg peaaegu et maatasa tehutud. Ta võttis kampa kahe luuraja ja ühe teise mehega. Teekond vangilaagrisse algas kui luurajad oli Billy ja Weary mahajätnud. Wearyil oli olnud lapsest saati probleeme oma temperamendiga ja nii ka seekord. Ta hakkas Billyit peksma, siis sattus neile peale kamp sakslasi kes nad vangi võtsid. Billy ja Weary toimetati kuskile teeristmikule mahajäetud onni, kus oli veelgi ameerika sõjavange. Varsti hakkas kolonn liikuma
Kirik polnud enam ühtne ja konkurents ida- ja läänekiriku vahel süvenes. Kiriku sisemisi korratusi süvendas veel pidev ilmalik sekkumine. Paavst Gregorius VII, kes oli paavst 1073.-1085. aastatel, üritas reformida kirikut tugevdada paavsti vaimulikku ja ilmalikku võimu ning muuta kirik distsiplineeritumaks ja riigist sõltumatuks. Ilmalik võim oli reformile vastu, kuna see kaotaks ära sissetuleku simoonia arvelt ning piiraks ilmalikku võimu. Pidev tüli vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel viis Wormsi konkordaadi sõlmimiseni, millega määratleti täpsemalt ilmaliku ja vaimuliku võimu mõjusfäärid ning muutis need üksteisest vähem sõltuvaks. Väga otsene mõju ühiskonnale oli ristisõdadel, kuigi nendega tegelikult ei saavutatud peaaegu mitte midagi. Ristisõdu oli 8. Neid alustasid läänekatoliku kiriku maad ning sõdade eesmärgiks oli levitada ristiusku ja vabastada Jeruusalemmas asuv püha haud. Paavstid lootsid ristisõdadega
ametirõivaid, mis viitasid nende kohale kirikuhierarhias. Piiskoppide tunnuseks said uhkete kaunistustega kõrge peakate mitra ning spiraalitaolise otsaga pikk karjasekepp. Paavsti tähtsust rõhutati uhke riietuse, erilise paavstikrooni ehk tiaara ning üksikasjadeni välja töötatud õukondliku tseremooniaga. Jutulesoovija pidi pidulikult vastuvõtul paavsti ees kolm korda sügavalt kummardama ja seejärel suudlema paavsti labajalga. Osade allikate kohaselt elasid vaimuliku seisuse liikmed sageli õige ilmalikku elu, ütlemata ära sõjaretkedest, jahilkäikudest, pidusöökidest ja purjutamistest. Juhtus sedagi, et issand kinkis nende majapidajannadele priske poeg- või tütarlapse. Kurdeti, et vaimulike sõnad ja teod ei ühti. Samal ajal kui vaimulikud õpetasid, et enne läheb kaamel läbi nõelasilma kui rikas pääseb taevariiki, ahnitsesid nad ise kokku maist vara. Kui usklikud mõistsid hukka
· Suurem rühm (u 1000 laulu) koosneb lühikestest koraali- ja rahvaviiside seadetest. · Väiksema rühma moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida võiks isegi koorisümfooniateks nimetada. · "Requiem c-moll" Kreegi loomingu tippteos, esimene reekviem kodumaises muusikas, oli algselt eestikeelse tekstiga. · Taaveti laulud Vanast Testamendist pärit psalmitekstidele loodud koorilaulud, mis kuuluvad Kreegi kõrgel tasemel vaimuliku loomingu hulka. · Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas" · Humoristlikud laulud, nt "Hindu kotipoisid", "Ma kõndisin vainul", "Kannel". Originaallooming · Üle 600 vaimuliku laulu · Ilmalikud koorilaulud, nt populaarsed segakoorilaulud "Nõmmelill", "Hällilaul", "Talvine õhtu". · "Kuus laulu Hiiumaalt" süit meeskoorile Instrumentaalteosed · "Musica sacra" 6 vaimulikku laulu orkestrile · "Pärnumaa" süit sümfooniaorkestrile
ülevalt". Suurem rühm (u 1000 laulu) koosneb lühikestest koraali- ja rahvaviiside seadetest. Väiksema rühma moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida võiks isegi koorisümfooniateks nimetada. "Requiem c-moll" Kreegi loomingu tippteos, esimene reekviem kodumaises muusikas, oli algselt eestikeelse tekstiga. Taaveti laulud Vanast Testamendist pärit psalmitekstidele loodud liturgilised koorilaulud, mis kuuluvad Kreegi kõrgel tasemel vaimuliku loomingu hulka. Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas" Humoristlikud laulud, nt "Hindu kotipoisid", "Ma kõndisin vainul", "Kannel". Üle 600 vaimuliku laulu Ilmalikud koorilaulud, nt populaarsed segakoorilaulud "Nõmmelill", "Hällilaul", "Talvine õhtu". "Kuus laulu Hiiumaalt" süit meeskoorile Instrumentaalteosed "Musica sacra" 6 vaimulikku laulu orkestrile "Pärnumaa" süit sümfooniaorkestrile "Setu sümfoonia" sümfooniaorkestrile "Hiiumaa" süit puhkpilliorkestrile
sügis", mis oli tollal üks olulisemaid uue muusika foorumeid. Sealt saadud muljete mõjul valmis orkestripala "Perpetuum mobile" (1963), eesti avangardse muusika tähtteos Pärt kujunes seega kiiresti heliloojate noore põlvkonna liidriks, ta oli neist uuenduslikum, eredaim, säravaim. Iga tema uut teost oodati suure põnevusega. Nii see kestis 1968 aastani, mil esiettekandele tuli Pärdi "Credo". Pärast menukat esiettekannet see teos keelati selle vaimuliku teksti tõttu. Tükiks ajaks jäi vaikima ka kriisi jõudnud helilooja (Portaal Koolielu). 1976. aastal sündis pika vaikuse järel taas muusika valmis klaveriminiatuur ,,Aliinale". Selle palaga oli Pärt ilmselgelt leidnud oma helikeele ning teoses esmakordselt kasutatud kompositsioonitehnika on inspireerinud tema loomingut tänapäevani. Tehnika, millele Pärt andis nimetuse Tintinnabuli (ladina k. ,,kellukesed"), ei seisne mitte niivõrd progressiivses keerukuses,
Esimesed jazz orkestrid tekkisid 20.sajandil New- Orleansis Kuid jäzzi eelajaluu ulatub kaugele eelmistesse sajanditesse Töölaulud: · Lauldi ühiselt · Laulsid mustanahalised orjad, kes toodi Ameerikasse alates 16.saj · Hoidis tööl püsivat rütmi · Afro-ameerika muusikavorm Spirituaalid: · Täidavad rütmilised käteplaksud · Tantsuliigutused, vahele hõiked · Vaimuliku sisuga · Vabadust igatsev Bluus: · Nukra alatooniga · Mustanahaliste kannatustest jutustav kurblaul · Kannatustest jutustav, vähemalt algselt Menestrelid: · Otsene Jazz mu. Teerajaja · Rändteatrite esinejad · Valged pakkusid mustade muusikat · 1840-1900 õitseng Ragtime · sümfoonide rohke · valgete autorite poolt loodud klaveripala · 1897- 1917 õitseng
Esinema väljaspool Veneetsiat . Tema esimene ja peamine õpetaja Oli tema isa Giovanni Battista , kellest oli kujunenud tõeline viilulivirtoos. Oletatakse ,et noor Antonio võttis kompositsioonitunde 1690.aastal surnud auväärselt maestro Giovanni Legrenzilt.Oma esimese helitöö kirjutas nooruk 1691. aastal . Ka andsid noorele Vivaldile eeskuju roomas tegutsenud viiulimängja ja helilooja Arcangelo Corelli ja ka tema lapsepõlve muusikaline atmosfäär . Otsuse teinud jääda vaimuliku elu juurde tänu isa eeskujule .Nagu selgub dokumentidest ordineeriti ta viieteistkümne poole aastaselt 1693.aastal 15.Septembril alama astme vaimulikuks nn. väravavahiks, kel oli õigus keerata lahti väravaid. Järgnevatel aastatel sai ta kaks kõrgeima vaimuliku tiitlit ja õiguse teenida päevasel jumalateenistusel. Ta tegeles samaaegselt muusikaga .Peagi oli ta lõpetanud vaimuliku Õpingutest ja asus tegelema veelgi rohkem muusikaga.1703. aastaks
muusika foorumeid. Sealt saadud muljete mõjul valmis orkestripala "Perpetuum mobile" (1963), eesti avangardse muusika tähtteos (pühendatud Luigi Nonole, kes aitas teose ka Euroopa kontserdilavadele). Pärt kujunes seega kiiresti heliloojate noore põlvkonna liidriks, ta oli neist uuendusmeelseim, eredaim, säravaim. Iga tema uut teost oodati suure põnevusega. Nii kestis see 1968. aastani, mil esiettekandele tuli Pärdi "Credo". Pärast menukat esiettekannet see teos keelati selle vaimuliku teksti tõttu. Tükiks ajaks jäi vaikima ka kriisi jõudnud helilooja. Algas pikk otsinguteperiood, mil Pärt süvenes muuhulgas keskaja muusikasse. Aastal 1976 tuli ta aga välja täiesti uues helikeeles teostega - selles oma leiutatud nn tintinnabuli-stiilis kirjutab Pärt tänini. Saksamaal 1980. aasta jaanuaris emigreerus Arvo Pärt Nõukogude Liidust, kus tema töötamine oli ideoloogilistel põhjustel muudetud võimatuks. Esmalt läks ta koos perekonnaga Viini, 1982
Gregoriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor. Tekstid on tavaliselt ladina keelsed. Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsiteerimine- laulja laulab siin pikki proosatekste. Psalmoodia - psalmitekstide laulmine. Antifoon- refrääniliselt korduv vastulaul.(kahe koori vaheldumine) Hümn on stroofilise värsstekstiga. Skventsil- vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud. Keerulisemad laulud on kaunistatud stiilis responsooriumid, mis on algselt olnud koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud.(solisti ja koori vaheldumine) Kõik eelnimetatud laulutüübid liigituvad kolme laulmisstiili alla: silbiline stiil, rühmaline stiil ja kaunistatud stiil. Keskaegse muusika helilaadid kujunesid mitme sajandi jooksul 8-laadisüsteemiks, kus
Seal, kus viis teenistust läbi peapiiskop või piiskop, nimetati kirikut toomkirikuks. Toomkapiitel - nõuandev organ 12 toomhärrast. Skolastik vastutas hariduse eest. Ilmalikel oli võimalik osa saada jumala armust sakramentide kaudu. Sakramente oli kokku 7. Usukinnitamine (konfirmatsioon), ristimine, pihtimine, armulaud (kõige tähtsam), kiriklik laulatus, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine. Keskajale on iseloomulik vaimuliku ja ilmaliku valitseja omavaheline võimuvõitlus. Keisritiitli päris Ida-Frangi riigi valitseja. 962. a Otto I lasi ennast kroonida keisriks. (Saksa rahvuse) Püha-Rooma keisririigiks. Eksisteeris kuni aastani 1806 (Napoleon likvideeris selle). Paavst soovis, et keiser kuuletuks talle ning vastupidi. Paavst arvas, et keiser saab jumala võimu paavsti vahendusel, keiser arvas, et saab otse jumala võimu. 11
barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana, nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms.
abielu sõlmmine ja vaimulikuks pühitsemine. · Milles seisnes investituuritüli? Kuidas see lahenes? Investituuritüli oli Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Investituuritüli lõpetas Wormsi konkordaat st Rooma paavsti ja muu riiigi valitseja vaheline kokkulepe · Selgita! katoliiklus kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana feodalism feoodidele tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus läänimees see talupoeg lex salica tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks varakeskajal kuningas Chlodowech Ivalitsemisajal islam üks usutunnistuse liikides, kus jumal on Allah Vallhalla langenud sõdurite saal majordoomus kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem
Ray Charles Põhitunnused Selle muusikazanri tunneb ära tempokate rütmide järgi, mida rõhutavad ka käteplaksud ja äkilised kehaliigutused. Pillid Souli tüüpilisemad pillid on kitarr, basskitarr, trummid, klaver, orel ning teised klahvpillid. Hetkeseis Soul on ajaga pidevalt muutunud ning järgmised põlvkonnad on souli edasi arendanud. Soulijuurtega tänapäeva muusikazanrid on funk, disko, hip hop ja R&B. Soul-muusika isaks peetakse tihti Ray Charlesi, kes ühendas esmakordselt vaimuliku gospeli ja maalähedase bluusi. Muusika näited Algusaeg: http://www.youtube.com/watch?v=dh4v1-QcAzE Tänapäev: http://www.youtube.com/watch?v=QzCBLVnTAdI Eesti näide: http://www.youtube.com/watch?v=gtxgLdkJutQ
Kinnor-keskaegne Müsteerium-salajane muusikainstrument jumalateenistus Organum- mitmehäälne kirikulaul Muusad-teaduse ja keskajal kunstide jumalannad Šofar-keskaegne Lüüdia-Vana-Kreeka muusikainstrument helilaad Ditüramb-etendus Nomos-reeglid Dionysose auks kultuslaulu Musike-muusade kirjutamiseks kunst Liturgiline Treen-Surnuitk draama- etendus Retsiteerimine- jumalateenistuses kõnelaulu esitamine Aoidid-kutselised Roladni laul- laulikud keskaegne Odrinaarium- kangelaslaul Agnus muutumatu lirutgia Dei- Jumala Tall,Missa osa. osa Dionüüsia-etendus Früügia-keskaegne Dionysose auks helilaad Vagandid- Hironoomiadirigeeri rändavad üliõpilased mine,meloodiakaarte Antifoon-vastulaul näitamine käega Sanctus-Püha Missa Rapsood-rändlaulik osa Van...
Katoliiklus Mis on katoliiklus? Katoliiklus ehk katolitsism (eesti k `üleüldine') on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana Üks kolmest kristluse põhiharust õigeusu ja protestantismi kõrval Rooma Katoliku Kiriku õpetus Katoliikluse alused Piibel koos deuterokanooniliste raamatutega Püha pärimus Kiriklik traditsioon Uustomism Mõju ühiskonnale Valdavaltnegatiivne Pidurdab teaduse arengut Sümboolika CRUCIFIX Üks olulisemaid sümboleid Asetatud altari kohale ALPHA & OMEGA Kreeka tähesiku järgi Tähistab algust ja lõppu Levik maailmas Levinudüle maailma
Antonio Vivaldi (1648-1741) - Vivaldi sündis Veneetsias, Isa töötas habemeajajana(Gavelske), Kuid andeka viiuldajana saab töökoha San Marco kirikukapellis. Peagi hakkab ta muusikat ka õpetama oma pojale. Õige pea saab isa aru, et poisi arenguks peab olema hoopis teine õpetaja. Põhjalikud õpingud, aga hakkasid tuntud pedagoogi Legrenzi käe all. Perekonna nõukogu otsustab, et Vivaldist peab saama vaimulik ja ta asub õppima vaimulikku seminari. Vaimuliku elukutse oli sugulaste arvates vägagi austusväärne. Vivaldi eriline andekus eraldub just Viiulimängus. Tulemused ei lastnud ennast kaua oodata. Tänu heale mänguoskusele ja suurele inimlikkusele, määratakse ta 1704 "Ospedale della Pieta" õpetajaks. See oli üks neljast koolist, mida rahastas linn. Kuid see oli mõeldud tütarlastele, kes olid orvud, kodutud. Ta moodustab kooliorkestri, kes aastatega põlvib üle Euroopalise tähelepanu. Õpetaja ametis, avanes Antonio tegelik talent
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
