pärast; 1453 langes Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol (Bütsants) türklaste kätte. Ei vabanenud üksnes inimese vaim, vaid ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava moraalikriisi – nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut. Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare’i tragöödiates. Varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16. sajandi teisel poolel skepsisega (kahtlemisega), mis vähehaaval valmistas ette renessansi kriisi ja teisenemist barokiks. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, kestes seal ligi kolm sajandit. Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16. sajandiga
PÕHJA SÕDA 17001721 17. sajand oli Rootsi oma võimsuse tipul, mis häiris nii Poolat, Taanit kui ka Venemaad. Nende riikide omavahelised suhted paranesid ja 1699 sõlmisid August II tugev, Reener I ja Frederick IV liidu Rootsi vastu. Samal ajal halvenes Rootsi olukord, olid väga rasked näljahädad. Troonile sai Karl XII. Rootsi sõjaline võimsus säilis tänu suurele vabade talupoegade hulgale. Sõda algas 12 veebruaril 1700 August II rünnakuga Riia linnale. Pikaajaline edutu piiramine. Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi PõhjaSaksamaal. Augustis 1700 sundisid Rootslased Taani sõjast välja astuma. Suvel 1700 kuulutas Rootsile sõja ka venemaa ja septembris jõudsid esimesed väeosad Narva alla. Narva piiraminekujunes venelastele raskeks. (halvad teeolud ei võimaldanud vägesid varustada, laskemoon lopes, Peeter I lahkus). Karl XII tegutses oskuslikult ja asus Rootsi vägedega Pärnust teele, et Narva vabastada. 19. no...
Balti erikord ja keskvalitsus: Balti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest. 1)kubermanguv...
areopaagil kohtu. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Apollon (Apollo) oli kreeka valgusjumal, samastatud ka päikesejumala Heliosega. Zeusi ja Leto poeg, Arthemise kaksikvend. Teda peeti ennustusjumalaks, kes sai edasi anda ka oma selgeltnägemise võimet näiteks Kassandrale. Oli korra ja selguse, vaimuelu ja kunstide, eelkõige muusika kaitsja, seepärast kuulus tema tunnusesemete hulka Hermeselt saadud lüüra. Muusade valitsejana, Apollon Musagetesena (muusade juht) karistas Apollon Marsyast, kes tahtis temaga võrdne olla. Apollon Smintheus (hiirtepeletaja) kaitses põlluharimist ja karjakasvatust, teda peeti hädade tõrjujaks ning tervitusjumalaks. Apollonit kujutatakse jooksvana, vibu käes, pilk suunatud väljalennutatud noolele.
armastus) ning kõige kohal Kristus inglitega. Altaripilt "Kristus ristil" pärineb 1877. aastast. Neogooti prospektiga orel on 1886. aastast, meister G. Normanni töökojast. Simuna kihelkond on olnud territoriaalselt suurimaid Põhja-Eestis. lk 7 Hiljemalt 16. saj. eraldub sellest Väike-Maarja kihelkond(algselt abikiriku ala; kabel oli ka Paasveres), hiljem osi Laiuse kihelkonnast. 19. saj. vaimuelu tõus avaldub nendel aladel tugevalt köster Villem Normanni tegevuses kiriku laiendamine, köstrikool, laulupäevad, õpikute ja vaimulike raamatute kirjutamine. Sel sajandil võiks mainida märtrina kommunistide käe läbi surmatud.vaimulik.Walther Pauckerit (surn. 6.01.1919). Kogudusse kuulub enne II Maailmasõda ca. 11-12 tuhat hinge, 2006. aasta seisuga ca. 650 hinge ja 167 tegevliiget. Koguduses toimub pühapäevakool ja leerikool. Kuigi jumalateenistuslik elu
viiekordseks ning paljudel talupoegadel tekkis selle maksmisega probleeme, mille tõttu mõisnikud töö eest ära maksid. 3. Kogukonna ees: teede korrastamine, magamisaida ja kooli ehitamine. Teetegemine oli üks tähtsaim. Igale talule näidati kätte kindel teelõik. 4. Kiriku ees: kiriku maksud, mis tagasid kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. 5. Usu vahetamine. Prohvet Maltsvet. 19.sajandilgi jäi üheks oluliseks vaimuelu kujundajaks luteri usu kirik, mis säilitas esialgu oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase autonoomia. 1832.aastal vastu võetus ülevenemaaline kirikuseadus aga kaotas luterliku kiriku privilegeeritud seisundi. Ametlikuks riigiusuks oli kreeka-katoliku õigeusk, milles valitsusringkonnad hakkasid järjest enam nägema vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. Usu levitamisega loodeti tasalülitada kohalikke kultuurilisi ja usulisi eripärasid.
kujunes aga normiks neljahäälsus, kusjuures alumiseks hääleks sai madalamas registris bass, mitte laenatud meloodiaga tenor. Vaba (mitte varasemast lauluast laenatud) bassihääle tulek muusikasse sai aluseks ka harmooniasüsteemi väljakujunemisele. Madalmaade koolkonna heliloojad Koolkonna varaseim meister, keda peetakse ka madalmaade muusikastiili alusepanijaks, oli Guillaume Dufay (u 1400- 1474). Ta oli pärit Madalamaade vaimuelu ühest tähtsamast keskusest Cambrai`st, kus ta ka pikemat aega tegutses. Suur osa tema elust oli aga seotud Põhja- Itaaliaga ja Itaalia muusikapärand mõjutas tema loomingut oluliselt. Valdavalt on itaaliast pärit ka Dufay ligi 200 säilinud teose käsikirjad (missad, motetid, hümnid, laulud). Teda võib pidada uusaegse heakõlalise kompositsioonilaadi peamiseks rajajaks. Ta suutis oma muusikas ühendada prantsuse keeruka
vanaisa majja elama. 1457-66 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabeli ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal olevat Leonardo koolis “selle paari kuu jooksul, mis ta pühendas arvutamisele, teinud nii palju edusamme, et ta oma lakkamatute kahtlemiste ning raskete küsimustega ajanud õpetaja pidevalt segadusse”. 1466. aastal kolis ta isaga Firenzesse, mis oli sellel ajal üks maailma vaimuelu keskuseid. Seal hakkas ta aasta pärast õppima kujuri ja maalikunstniku Verrocchio töökojas maalikunsti, skulptuuri jne. Läheduses elava Antonio Pollaiuolo juurest sai alguse huvi anatoomia vastu. Järgneb periood, millal Leonardo töötas Verrocchio töökojas sellina. 1472-76 valmisid ka esimesed iseseisvalt maalitud pildid, mis andsid tunnistust tema võimekusest. Aastad Verrocchio õpilasena Mitmete huvialade seas olid Leonardo lemmikud alguses muusika, joonistamine ja modelleerimine
Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks". Nad on oluliselt mõjutanud ka Hiina naabermaade religiooni ja vaimuelu. Et taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata, siis on taoismi kui religiooni järgijate arvu raske määrata. Taoismil on kaks peamist vormi: filosoofiline taoism (daoija) ja religioosne Taoism (daojiao). Algupärane vorm daoija, sai alguse Laozi õpetusest, kes arvatakse olevat olnud Kong Fuzi kaasaegne. Laozid peetakse "Daodejingi" ("Kulgemise väe raaamat") autoriks. Raamat kirjutati aga tegelikult umbes 3.-4. sajandil eKr.
rahvasterändamine (5.- 7. saj), kui endise Lääne- Rooma riigi aladele tungisid peamiselt germaani hõimud ja aegamisi hakkasid kujunema uued riiklikud struktuurid. Varakeskajal kujunes ka läänekristlik kloostrikultuur, mille keskel elas sajandied nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Uue Euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal (8. ja 9. saj vahetusel), sellega kaasnes nii poliitilise süsteemi kujunemine kui ka hariduse ja vaimuelu tõus. 10.- 11. sajandil tugevnes keskvõim Saksamaal ja Saksa- Rooma keisritena valitsenud Ottode ajal (Otto I, II ja III valitsesid üksteise järel 936- 10002) algas romaani stiilis kirikuarhitektuuri ning samuti vaimuliku luule ja laulu kõrgaeg. Kultuuriliselt olid väga aktiivsed ka 12. Ja 13. sajand, linnade kiire kasvu ajastu ja gooti arhitektuuri esimene hiilgeaeg. Selle pika ja kultuuriliselt rikka ajastu muusikat tunneme paraku võrdlemisi lünklikult, kuna
Selle aja jooksul domineerib gooti stiil.Varsti suundumused Kesk-ja Lääne kunsti algas leida kajavad talupojakultuuris. Külaelanikud hakkasid kasutama gooti ehteid kaunistades rahvariided ja tarberiistad. Peamisteks kultuurikandjateks keskajal olid vaimulikud asutused. Eesti alal tekkisid esimesed koolid ilmselt just kloostrikoolidena, tõenäoliselt juba 13. sajandil. Üheks silmapaistvamaks õppeasutuseks oli Tallinna toomkool. Kõige enam tegid vaimuelu edendamiseks ära dominiiklased, kelle kloostrid olid Eesti ala Tallinnas, Tartus ja Narvas. Dominiiklased pidasid pikki eestikeelseid jutlusi nii linnas kui ka maal ja sattusid tihti vastuollu kogudusevaimulike, mõnikord ka linnavalitsusega (Eesti ajalugu, Vikipeedia). 3 2 KESKAJA ARHITEKTUUR Kunstiline kultuur eesti rahva jätkuvalt arendada ja raske ajaloolised tingimused. Ta kehastab
Nõukogude Eesti Pr 39. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Eestisse tulid Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid, kes hakkasid võimu taastama. Koondusid esilagu Võrru, 1944 sügisel Tallinna (sakslased). Võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kes allus Moskvale, vormiliselt oli kõrgeimaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Linnades, maakondades ja valdades teostasid poliitikat kohalikud parteikomiteed. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja kohalikus võimuvõitluses jäi kohalik kaader alla ja pidi 1950. aastate alguses loovutama oma positsioonid. Enamik...
18. sajandil algas Baltimaades valgustusajastu- ja ratsionalismiperiood (Aufklärung, Rationalismus), mis saabus Saksamaal siinse baltisaksa haritlaskonna ja vaimulike kaudu. Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa olid erilises koloniaalstaatuses, koloniaalmudel polnud selline nagu mujal maailmas. Baltikum oli pärast Põhjasõda Vene tsaaririigi provints, kus baltisaksa aadelkond säilitas eriõiguste läbi oma privileegid. Baltlased (baltisakslased) ammutasid ideid hariduse ja vaimuelu osas Saksamaalt, kuid Saksamaa oli nad juba unustanud. Baltlased otsisid oma identiteedile uut pidepunkti, mis polnud enam mitte saksamaa vaid kohalik rahvas, luues Baltikumis uue koloniaalse uue kultuurilise baltisaksa areaali, kus arenes koloniaalkultuur. Valgustuslikest ideedest innustatuna hakati uurima põlisrahvaste kombeid nii nagu mujalgi Euroopas hakkasid koloniseerivad nn. emamaad uurima oma koloniaalvaldustes põlisasunikke. Kui saksamaal toimus rahvavalgustus vabade kodanike hulgas,
Maalahmakat hoidsid koos relvad. Nüüd muutusid barbarid, kes ründasid kun agi Lääne-Roomat, ise rünnatavaks. Järgnevad pidevad sõjad. Puudus seesmine ühtsus, toimiv seadlusandlus, pealinn ja valitses naturaalmajandus. Maal oli suurim väärtus. Maailmamajanduse seisukohalt oli Karolingide impeerium alaarenenud ääremaa. - Karolingide renessanss. See kujutas endast olulist kultuurilist edasiminekut, kuid ei tähista antiiki taassündi. Võetkase küll eeskujuks, kuid rohkem vaimuelu arengut sotava tingimusena. Eesmärk oli saavutada teadmiste ja oskustase, mis ei jääks alla minevikutegelastele. karl Suur koondas enda ümber filosoofe, kunstnikke ja luuletajaid. Loodi õppeasutusi, millest kuulsaim on Achenis. - Pärast Karl Suurt päris võimu tema poeg Ludwig I Vaga, kes jaotas riigi oma poegade vahel. Tema pojad sõlmisid VERDUNI kokkuleppe, mis jaotas kunagise Frangi riigi lõplikult kolmeks. Ida-Frangi riiki hakkas valitsema Otiidide
keisririigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. 1865 - keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt. Eestlased võisid asuda oma tahte teostamisele nii omavalitsuses kui ka majanduselus. 1868-tuli lõpetada talumaade rentimine teotöö eest, mis tähendas täielikule raharendile üleminekut. Kadakasakslus - eestlased, kes end igal viisil püüdsid sakslastena näidata, häbenedes oma päritolu. 32. Vaimuelu Eestis 19 saj I poolel (158-161) : Kõrg- ja talupojakultuur - Eesti kultuuripilt jagunes 19 saj kaheks: Baltisaksa kõrgkultuuriks ja põlistahva talupojakultuuriks. Baltisaksa kultuurielu oli endisel seotud Lääne-Euroopa vaimsete suundumuste ja arenguga, mõjutades omakorda ka eestlaste kultuuri. 19.saj algas senise talupojakultuuri murenemine ja kasvas euroopaliku kultuuri mõju. Tartu Ülikool 1802 - Põhjasõja ajal katkes ligi sajandiks võimalus saada Eestit kõrgharidust
1910), Anton Tsehhov (18601904) jt. Eesti kirjandusse tõi realismi Eduard Vilde (18651933), küpsusele jõudis meetod Anton Hansen Tammsaare (18781940) loomingus. Enne 19. sajandit saab maailmakirjanduse kontekstis rääkida antiik-, renessansi- ja valgustusrealismist. Realismil on mitmeid erikujusid: kriitiline realism, külarealism, psühholoogiline realism, sotsialistlik realism. romantism kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund, mille algmeid leidub 18. sajandi sentimentalismis ja eelromantismis. Eesti kirjandusse jõudis romantism 19. sajandi keskel. Romantikute kirjandusliigiks kujunes luule, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasusele, taotles isiku- ja loominguvabadust ning seadis esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemise. See rõhutas tundeelu tähtsust ja kujutatava erakordsust, väärtustas rahvaloomingut
Tekkis paavstiriik e kirikuriik. Tasuks abi eest seadustas paavst Pippingi õiguslikus mõttes kahtlase trooninõudluse ja sellega ühtlasi Frangi dünastiate vahetuse kroonis Pippini ametlikult. Karl Suur- vaata mõistet. Võimule saanud, alustas Karl Suur oma valduste laiendamist kirdes Sksimaa, kagus Itaalia ja edelas Pürenee suunal. 774.a tegid Frangi väed lõpu langobardide kuningriigile ning Karl Suur sai Itaalia valitsejaks. Karolingide võim renessanss- vaimuelu arenguks senisest soodsamate tingimuste loomine. 8. Vasalli suhted ja feodaalne hierarhia suhted vt. Mõisteid.! Feodaalne hierarhia läänipüramiid, mille tipuks oli kuningaks ja aluseks väikevasallid. Kehtis põhimõte, et ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall", mis tähendas, et kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldu otseses truudussuhtes. 9
elama. 1457-66 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabeli ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal olevat Leonardo koolis "selle paari kuu jooksul, mis ta pühendas arvutamisele, teinud nii palju edusamme, et ta oma lakkamatute kahtlemiste ning raskete küsimustega ajanud õpetaja pidevalt segadusse". 1466. aastal kolis ta isaga Firenzesse, mis oli sellel ajal üks maailma vaimuelu keskuseid. Seal hakkas ta aasta pärast õppima kujuri ja maalikunstniku Verrocchio töökojas maalikunsti, skulptuuri jne. Läheduses elava Antonio Pollaiuolo juurest sai alguse huvi anatoomia vastu. Järgneb periood, millal Leonardo töötas Verrocchio töökojas sellina. 1472-76 valmisid ka esimesed iseseisvalt maalitud pildid, mis andsid tunnistust tema võimekusest. Aastad Verrocchio õpilasena Mitmete huvialade seas olid Leonardo lemmikud alguses muusika, joonistamine ja modelleerimine
Arreteerimiste eest pages osa inimesi metsa varjule, täiendades sellega metsavendade ridu. Metsasolijate väljameelitamiseks kuulutasid võimuorganid välja mitmel korral amnestia ja kutsusid neid tagasi pöörduma oma igapäevatöö juurde. Peagi selgus, et lubadusele vaatamata osa metsast väljatulnuid vangistati, mistõttu järgnevad amnestiad enam loodetud tulemusi ei andnud. Otsesele füüsilisele vägivallale lisandus vaimne vägivald, mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitsevale reziimile ning sõjaeelse kultuuri keelamine. Jätkusid küüditamised, esimene toimus 1945 augustis, mil Eesti sakslased saadeti metsatöödele Komi ANSV-sse. Haripunktiks oli 1949 aasta küüditamine. Märtsiküüditamise käigus 26.03.49 deporteeriti Eestist Siberisse 20722 inimest. Suurem osa küüditatutest olid naised ning lapsed ning nad saadeti põhiliselt Krasnojarski kraisse või Novosibirski oblastisse
42. Majandus ja rahvastik. ENSV äärmuslikuks venestajaks. Ajas kogu oma valitsemisaja suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Plaani e. käsumajandus: Eesti oludega. Ta suutis edukalt mugandada stalinismi, sula- kui ka stagnatsiooniaegsete · Riiklik plaanimajanduse juurutamine poliitiliste oludega ning säilitada oma ametikohta. Oluline oli ka Käbini hea läbisaamine · Eraomandit puudumine ...
Sissejuhatus Kreeka mütoloogia pärineb teatavasti ajast,kui inimene elas tihedas kokkupuutes loodusega,mida austati ja kardeti ja millele omistati üleloomulikke omadusi.Mütoloogia näitab ilmekalt,millised mõtted ja tunded valdasid inimesi aegade hämaruses,ta on nagu algaegade teadus,inimese esimene seletus oma ümbruse,looduse ja elu asjadele.Müütide kaudu saame meiegi tajuda nende ammuste inimeste loodud imepärast ja hingestatud maailmapilti,näha maailma,kui ta veel noor oli. Kreeka jumalad,nagu juba viidatud,sarnanesid surelike inimestega.ja mitte ainult väliselt,vaid ka tegudelt.Peale selle uskusid kreeklased,et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi.Loomismüütide järgi oli kõigpealt Kaos.Sellest eraldunud Maa ja tema abikaasa Taevas olid esimesed vanemad.Nende lastest vägevaim Kronos sai maailma isandaks kelle lapsed ja lapselapsed,on kreeka jumalad.Jumalad elasid Olümposel.Olümpos oli salapärane paik kõrgel maailma mägedest.Sinna ...
mille keskmes olid sotsiaalsed ja eetilised küsimused. Taoism arenes rahvausundiks, mis sisaldas palju üleloomulikuga seostuvaid tseremooniaid. Budism jõudis Hiinasse juba II sajandil. Need kolm religiooni on üksteisega põimunud sel määral, et hiinlased ei kõnele kolmest usundist, vaid kolmest dao`d õpetavast teest. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka hiina universalismiks. Nad on oluliselt mõjutanud isegi Hiina naabermaade religiooni ja vaimuelu. Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Et taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata, siis on taoismi kui religiooni järgijate arvu raske määrata. Eriti palju taoiste elab Taiwanil. Hieroglüüf, mis tähistab sõna dao.
andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kreutzwald Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Neid jutte nagu "Kalevipoegagi" on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise ja vaimuelu. Proosa 19saj,-20 vahetusel Kujunema hakkas realistlik kirjandusvool. Realism taotleb tõepärast, objektiivset kujutamist elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilmnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud. 19.saj lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduse kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme
Peamine sisseveokaup: sool, metall, heeringas, tubakas + luksuskaubad. Tõusis merekaubanduse tähtsus. Tallinna, Pärnu, Narva tähtsust vähendati. Eesmärgiks tõsta Peterburi tähtsust. 3) Käsitöö ja tööndus Kaupmehed ja käsitöölised olid organiseeritud tsunftidesse ja gildidesse. 7. teema: Haridus- ja kultuuriolud 18.-19. Saj KULTUURI ARENG Säilis kultuuriorientatsioon Euroopasse, eriti Saksamaale. Kirik Kiriku kanda jäi vaimuelu. Olukord oli keeruline: Kogudused õpetajateta TÜ tegevus katkenud (seega ka hariduse andmine) Kirikuhooned hävinud, rüüstatud Kiriku mõju kahanenud Kiriku elu juhtisid aadlikud, kes surusid oma tahet kirikule peale. Vennastekoguduse liikumine 1720.a sai valitsevaks usuvooluks pietism (Saksamaalt). Sellest kasvas välja vennastekoguduse liikumine ehk hernuutlus. Talupojad olid rahul hernuutlusega, sest see propageeris:
Balti erikord ja keskvalitsus Balti erikord Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses ning seepärast oli neile oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne- Euroopaga ja tagas ühtekokku kiirema arengu. Kehtima jäi luteriusk, asjaajamine saksa keeles ja tollipiir. 19.saj koostati ka Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik. (aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ja eesõiguste kogu). Esimesed osa avaldati 1845.a ja kolmas osa 1846.a. * See kinnitas veelgi...
sündimist. Uue Testamendi (Uus Seadus) põhisisuks on evangeelium, mis tähendab rõõmusõnumit Jeesusest Kristusest kui Lunastajast. Piiblist on Euroopa kultuurivaramusse, sealhulgas kirjandusse, muusikasse ja kunstidesse, kandunud igakülgselt vaimuvara: sümboleid, väljendeid, lendsõnu, mõistukõnesid, süzeesid, karaktereid) Eestlasteni jõudis terviklik Piibel pärast Põhjasõda mil laastatud polnud mitte ainult maa, vaid ka vaimuelu. Rahvas paisati oma loomulikult arenguteelt aastakümne võrra tagasi. Põhiliseks usukandjaks oli luterlik kirik, ehkki suurte raskustega. 18. sajandil hakkas levima Saksamaalt alguse saanud usuvool pietism. Eestis avaldus see vennastekoguduste liikumisena. 18. sajandi teisel poolel oli koole napilt, samuti õpetajaid. Ja kõigest hoolimata oli eestlaste lugemisoskus suhteliselt kõrgem ehkki lugemist õpetati mitte niivõrd koolis kui kodus
Kas maksma renti või tasuma põllusaadustega. Oli võimalik ka tasuta teotööd tehes. Kuna maa oli ilma talupoegadeta väärtusetu, siis tehti talupojad sunnismaisteks, mis tähendab, et nad ei võinud maalt lahkuda. Kuna talupojad pidid tegema tööd ning ei tohtinud maalt lahkuda, hakati seda nimetama pärisorjuseks. 8. Keskaegsed seisused - mis olid, mis olid erinevate seisuste ülesanneteks? 1)Vaimulikud Pidid kogu ühiskonna vaimuelu eest hoolitsema ning kõigi eest palvetama. 2) Aadlikud Ülesandeks oli eelkõige sõdimine ehk kogu ülejäänud ühiskonna kaitsmine. 3)Talupojad Pidid kogu ühiskonda toitma ja üleval pidama. ( 4) Kaupmehed ja käsitöölised ) 9. Aadliseisus ja rüütlid. Rüütliväe lahingutaktika ja relvastus Rüütel pidi olema ustav kogukonnale, feodaalidele, kuningale. Rüütellikku sõdalaseisuse tuumaks oli perekond ning seda hoiti koos ja laiendati heldekäelisuse abil. Edu pidi
sept olid NL esindajad kohal, kui Jaapan kirjutas alla tingimusteta kapitualtsiooni aktile. II ms oli lõppenud. Ohvrite arv on erinevates allikates erinev. NL kaotas väidetavasti II ms-s 27 miljonit inimest, sh 6-7 milj sõjaväelast, ülejäänud tsiviilisikud. Tõnu-Andrus Tannberg 15.loeng- 2.aprill Hilisstalinistlik NSVL 1945-1953 1. Sõja „demokraatlik impulss“ ja selle tasalülitamine 2. Majanduse taastamine ja prioriteedid 3. Võimustruktuur ja poliitilised olud 4. Vaimuelu kontrollimehhanismid 5. Välispoliitika 6. Jossif Stalini surm 1.Sõja demokraatlik impulss ja selle tasalülitamine Sõja mõju ühiskondlik-poliitilisele atmosfäärile Elanikkonna eneseteadvuse kasv- Sõda muutis tuntavalt NL pol atmosfääri, mis oli välja kujunenud 1930ndate lõpuks. Muutused väljendusid eelkõige selles, et pikaajalised sõjaastad panid ühiskonna toimima ekstreemsetes oludes, kus rahuaegsed normid ja kavad ei
Juba peale Eesti okupeerimist hakkas massiline Saksa võimu pooldajate ja nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste vahistamine ning töölaagritesse saatmine. Osad nendest põgenesid maale, täiendades metsavendade ridu. Kuulutati mitmel korral välja amnestia ja kutsusid neid tagasi igapäevatööd tegema. Tuli välja, et neid arreteeriti massiliselt ja järgnevad amnestiad ei kandud enam vilja. Tuli esile ka vaimne vägivald. See väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva korra dogmadele ning sõjaeelse kultuuri keelustamine. Sellega kaasnes omakorda punapropaganda vohamine. Toimusid küüditamised. Esimene leidis aset aastal 1947, mille käikus saadeti metsatöödele Eestis olnud sakslasi. Haripunkti leidis see 1949 aastal. Küüditamist viisid ellu nii julgeolekuorganisatsioonid kui ka siseministreerium. Mõlemat kordineeris ka Moskva. Operatsioon Murdlaine käigus deporteeriti ööl vastu 26
jälle koju. Rahvaluulele toetuvad ka «Eesti rahva alandlik Lydia Jannsen". Kreutzwald vastas talle ennemuistsed jutud». Neid jutte nagu "Austatud preili!". Mõne aasta pärast, Lydia «Kalevipoegagi» on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. kirjutas Kreutzwaldile: "Minu armas isalik sõber" K-i isiksus, tegevus ja edumeelsed vaated ja ta vastas talle "Minu armas preili" Sellest me mõjutasid kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. näeme et nende suhted hakkasid arenema, nad juba Kreutzwaldi valgustuslik ja publitsistlik looming rohkem usaldasid teine teist, Koidula kirjutas talle moodustab tähendusliku osa tema pärandist. Ta palju oma elust ja loomingust. Veel hiljem püüdis rajada kindlamat alust eestlaste nimetab Koidula Kreutzwaldi" ,,papaks". lugemisvarale, pidades silmas eelkõige valgustuslikke sihte. Olulisel kohal Kreutzwaldi 4. 19
ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ning nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. Represseeritute arv oli aastatel 1944-1954 ligikaudu 30 000. Osad nendest põgenesid maale, täiendades metsavendade ridu. Kuulutati mitmel korral välja amnestia ja kutsuti neid tagasi igapäevatööd tegema. Tuli välja, et neid arreteeriti massiliselt ja järgnevad amnestiad ei kandud enam vilja. Tuli esile ka vaimne vägivald. See väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva korra dogmadele ning sõjaeelse kultuuri keelustamine. Sellega kaasnes omakorda punapropaganda vohamine. Sõjajärgsetel aastatel toimusid küüditamised. Esimene leidis aset aastal 1947, mille käigus saadeti metsatöödele Eestis olnud sakslasi. Haripunkti leidis see 1949 aastal. Küüditamist viisid ellu nii julgeolekuorganisatsioonid kui ka siseministreerium. Mõlemat kordineeris ka Moskva. Operatsioon Murdlaine käigus deporteeriti ööl vastu 26
Ühtlasi võidi ka tema kõrval ametisse nimetada sõjakuberner, kes allus otse sõjaministrile. Kõige olulisemad asutused kubermangudes: kubermanguvalitsus(tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega), kroonupalat(majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus), hoolekandevalitsus(tegeles rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega) ja politseivalitsus. 20. KULTUUR JA ELU-OLU 18. SAJANDIL · Luteri kirik: jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Paljud kogudused olid ilma õpetajateta, kirikuhooned olid rüüstatud või hävitatud. Vene riigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Vahetult pärast Põhjasõda levis siinsete kirikõpetajate sead pietism(taotles usu sügavamat tunnetamist ja senisest vagamat elu). · Hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine levis talurahva seas. Propageeriti usuvagadust, alandlikkust, kõlblust ja vendlust
muutumisest tehnoloogilise progressi, maailma globaliseerumise ja väärtuste ümberhindamise tagajärjel nüüdisühiskond, moodne ühiskond, mida iseloomustab tööstuslik kaubatootmine, pluralistlik sotsiaalne struktuur, rahva ühiskond osalemine ühiskonna valitsemises ning vabameelne vaimuelu. pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset struktuuri, parteispektrit, vaimukultuuri. Pluralismi peetakse demokraatliku ühiskonna obligatoorseks tunnuseks;2) koolkond USA poliitikateaduses, mille kohaselt nüüdisdemokraatias pole enam ühte kindlat võimueliiti. Võim jagatakse erinevate huvigruppide vahel läbirääkimiste ja
.1453......; Karl Suur kroonitakse keisriks- .800..; Verduni leping- ......843 ...; 13. Selgita mõisted: Pax Romana-ehk Rooma rahu oli institutsioonide kogum, mis tagas impeeriumi stabiilsuse reguleerides keskuse ja perifeeria suhteid. Rahu aitas tagada eelkõige põhimõte, mille kohaselt jäi provintsidele Rooma ülemvõimu tunnistades vabadus järgida omaenda norme ja kummardada omaenda jumalaid. Karolingide renessanss-kultuuri edasiminek, eeskujuks antiikaeg, vaimuelu areng, eesmärk: teadmiste ning oskuste tase, mis mineviku suureeskujude tasemele alla ei jääks. Karl Suur, tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnikke, luuletajad, rajati ilmalikke õppeasutusi - Aachen, kloostrites tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused. Rolandi laul-Ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Sündmustiku aluseks on 778
kutsus · Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt · Kümnis kirikuorganisatsiooni ülalpidamiseks kogutav maks, 1/10 maksja sissetulekutest. · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid suured ja jõukad munkade/nunnade kogukonnad. · Kloostrite rikkuseid suurendasid annetused, munkade füüsiline töö tagaplaanil, palved/rituaalid olulisimad. · Kloostrid olid vaimuelu keskused Lääne-Euroopas. · Cluny klooster: nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu, seisid vastu kirikuametite müümisele. Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja traditsioonilise elulaadiga ei paku võimalust end jäägitult Jumalale pühenduda. Otsiti uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid. a) Tsisterlaste ordu lähtus Benedictuse reeglitest, nõudis karme kombeid, luksusest loobumist,
poolt renessansiajastu vahele. Seega keskaeg oli 4-13 sajandil umbes. Mõiste ,,keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid. Varakeskajal kujunes läänekristlik kloostrikultuur, mille keskel elas sajandeid nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Uue Euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal, sellega kaasnes nii poliitilise süsteemi kujunemine kui ka hariduse ja vaimuelu tõus. Seda ajajärku nimetatakse ka karoliinide renessansiks. Keskaja muusikakultuuri tuntakse kahjuks võrdlemisi lünklikult sest see oli põhiliselt suuline. 8-9ndal sajandil hakati kirikulaule kirja panema et ühtlustada jumalateenistuste korda. Väljas pool kirikut selleks veel vajadust ei olnud ning seetõttu võib jääda mulje et keskaegses kultuuris oli peamiselt kirikumuusika. 2. Keskaja kirikumuusika. Tähtsamad zanrid olid gregooriuse laul ja missa
Valgamaa kutseõppekeskus Koka eriala K-2 Elust keskajal Referaat Valga 2010 Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde. Hansa Liidu algust ei ole võimalik täpselt dateerida, see tekkis järk-järgult. Hilikeskajal purjetasid Põhja-Saksa kaupmehed kaubanduskeskustesse, kus nad lõid omad organisatsioonid kaubandusõiguste kaitsmiseks. Vastutasuks võisid kohalikud kaupmehed oma kaupu Põhja-Saksa linnades müüa, kus see teistele keelatud oli. See polnud siiski ainult Põhja-Saksa kaupmeeste leiutis, selliseid lepingud üritasid kõik rändkaupmehed sõlmida. Sageli reisiti grupiti, millest ka liidu nimi "hansa", mis, nagu öeldud, tähendas jõuku, seltskonda, salka. Hansa Liidu tegevus jagatakse kolme perioodi: Hansa Liidu liikmeteks olid kõik Põhja-Saksa linnad, kes otseselt või kaudselt osalesid väliskaubanduses Lääne- ja Põhjamerel. Kriteeriumid, millele linna...
keelatud lugeda eestikeelseid ajalehti. Selline olukord tekitas õpilastes protestivaimu võõra surve vastu. Klassides tekkisid salajased ringid, mille üldjuhiks sai Kuperjanov. Olles pansioni ümbritsenud kõrgete müüridega kogu välisilmast isoleeritud, võtsid noorukid suure õhinaga osa Kuperjanovi poolt õhtutundidel korraldatud konspiratiivkoosolekutest. Neil koosolekutel arutati elavalt kõiki eesti vaimuelu tähtsamaid küsimusi ja loeti ajalehti ning muud emakeelset kirjandust, mida julgemad poisid olid salaja käinud linnas hankimas. Tollane Postimehe toimetaja A. Jürgenstein, kuuldes Kuperjanovilt seminaris valitsevast olukorrast, otsustas seminaristidele tasuta anda kolm eksemplari Postimeest, mis Kuperjanov iga päev toimetuses käies ära viis. Et eesti seltskonnainimestega veelgi tihedamat sidet pidada,
röövliromaanide sarjad (v. a. klassikute ja tuntud kirjanike teosed)", samuti kõik Saksa okupatsiooni ajal ilmunud trükised peale kirjandusklassika. Aastail 1956- 1957 lubas Glavlit viia kasutuskogusse nii paljude eesti kirjanike ja literaatide teoseid, et selguse mõttes koostati uus nimekiri 63 eesti autorist, kelle kõik teosed kuulusid kõrvaldamisele. Keelatuist 20 olid pagulasautorid. Poliitikute kõrval kohtab siin pea kõigi eesti vaimuelu valdkondade säravaid esindajaid aja- ja kultuuriloolasi (Olaf Sild, Peeter Tarvel, Oskar Loorits, Gustav Ränk), vaimulikke ja teolooge (Hugo Bernhard Rahamägi, Johan Kõpp, Eduard Tennmann), kirjandus- ja kunstiteadlasi (Hanno Kompus, Ants Oras, Richard Antik). Keelatud olid Heiti Talvik ja Henrik Visnapuu, Juhan Jaik ja Karl Adson, Karl Ast-Rumor, Pedro Krusten, August Mälk ja Albert Kivikas ning oh üllatust! juba mitu
põgenikega 71. Mille poolest on keiser Justinianuse valitsemisaeg oluline kreeka pärandi Lääne Euroopasse jõudmise suhtes? Just Justinianuse ajal laienesid IdaRooma piirid Euroopa aladele. 72. Mis eristab kreeka pärandi leviku suhtes Karolingi renessanssi ja nn. 12. sajandi renessanssi? ja kes on tuntumad kreeka pärandit levitanud humanistid? Karolingide renessanss - kultuuri edasiminek, eeskujuks antiikaeg, vaimuelu areng, eesmärk: teadmiste ning oskuste tase, mis mineviku suureeskujude tasemele alla ei jääks. Karl Suur, tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnikke, luuletajad, rajati ilmalikke õppeasutusi - kloostrites tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused. Humaniste: Bacon, Moerbecke, Grosseteste. 9
tuli üsna palju pragmaatikat. Nõukogude perioodi ajal tuli teistmoodi sõnavara – bürokraatia ja ideoloogia. Vahetud kontaktid, teenimine Vene armees, popkultuur. Sõnu on tulnud rohkesti nii murretesse kui kirjakeelde, nii substantiive kui ka verbe. Temaatiliselt nt palju kõnekeelset, emfaatilist, aga ka tehnika-, loodus- jm sõnavara – tihedad kontaktid. Põhiliselt usundi, vaimuelu, maaharimise, kodumajanduse jm mõisterühmadest: porgand, kapsas, tatar, puravik, prussakas; pintsak, retuusid, marli; baranka, halvaa, kissell, pontšik; kasarmu, jaam, putka, majakas, nekrut, munder; rajoon, perestroika, kolhoos; haltuura, siva, vot, prassai, lohvka, titt, prosta jpm. Nõukogude perioodil tuli ka riigi- ja elukorralduslikku (üleminek kolhoosikorrale) sõnavara, uudistooteid: kulinaartoode, kalurikolhoos, kaevurite päev, kommunistlik noor. Samas on vene keelest üle võetud
inimeste elulaadi muutumisest tehnoloogilise progressi, maailma globaliseerumise ja väärtuste ümberhindamise tagajärjel monetarism (2) - liberalistlik vool majandusteaduses, mis kujunes 1950-ndail USA-s vastukaaluks keinslusele. Monetaristide meelest määrab majanduse arengu ringluses oleva raha hulk. nüüdisühiskond, moodne ühiskond (1) - ühiskond, mida iseloomustab tööstuslik kaubatootmine, pluralistlik sotsiaalne struktuur, rahva osalemine ühiskonna valitsemises ning vabameelne vaimuelu. ombudsman (3) - sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis, kelle ülesandeks on kodaniku kaebuse alusel kontrollida ametniku tegutsemisviisi seaduskohasust. Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler ortodoksia (2) - vanade traditsioonide ja seisukohtade tingimusteta järgimine palk(4) - tasu tehtud töö eest, mis jaguneb:a) brutopalgaks ehk kogupalgaks - tegelikult väljateenitud palk enne maksude maksmist; b) netopalgaks, mis jääb maksudest üle ja mille
5. tekkisid rahvuskultuuri ja rahvuskirjanduse mõisted 6. lihtrahva idealiseerimine, vastandamine aristokraatiale ja uuele kodanlusele 7. üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine 8. pessimism, maailmavalu 9. mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu 10. subjektiivsus, isiklike mõtete ja tunnete väljendamine 11. ideaaliks vabadus ja armastus 12. looduse ja loomulikkuse ülistamine prantsuse valgustaja Rousseau vaimus Romantism on Euroopa kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund, mille algmeid leidus 18. sajandi sentimentalismis ja eelromantismis. Romantism vastandus talle eelnenud klassitsismi seadus- ja mõistuspärasusele. 17. sajandil valitsenud klassitsismis otsustas ilu üle kirjanduses mõistus, mitte tunded. 18. sajand, eriti selle lõpp tõi suuri muutusi Euroopa ja kogu maailma rahvaste ellu. Prantsuse revolutsioon, Napoléoni sõjad ja sellega kaasnenud vabadusliikumine, Ameerika Iseseisvussõda, mis viis Ameerika
Johann Voldemar Jannsen ja tema osa eesti kultuuriloos Sissejuhatus Johann Voldemar Jannsen, eesti rahvusliku liikumise tegelane ja ajakirjanik, on kõigile eestlastele tuntud ennekõike Eesti Vabariigi hümni sõnade autorina. Kuid Jannsen on siiski midagi enamat, kui lihtsalt mees, keda me vabariigi aastapäeval hümni lauldes meenutame. Ta on papa Jannsen, Postipapa...mees, kellele peavad tänulikud olema kõik meie ajakirjanikud, lauljad, luulehuvlised ja meie kalli isamaa patrioodid. Lapsepõlv ja haridustee Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail (mõningail allikail ka 4. mail) 1819. aastal Vana-Vändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana, "kui eesti rahva priius oli 40 päeva vana". Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Papa Jannsen (Jannseni üks hüüdnimedest) oli põline vändralane, tema esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu inimpõlve möldritena, saeveskipidajatena...
eneseharimisele andis 18. sajandil talurahvale suure tõuke lugemise, kirjutamise ja muusika õppimiseks. Nii võib alates 18. sajandi teisest kolmandikust kõnelda täiskasvanute laialdasest iseõppimisest ja lastele kodusest kirjaõpetamisest, mis sai traditsiooniks ka neis paigus, kus vennastekoguduse mõjusid algselt polnudki. 18. sajandi viimasel kolmandikul jäigi valitsevaks õppetöövormiks koduõpetus, mida täiendas kooli- ja leeriõpetus. Vaimuelu kui terviku seisukohalt oli 18. sajand eesti rahva seisukohalt üldiselt troostitu. Aeg, mida Lääne-Euroopas tunti kui filosoofilist sajandit, kui valgustussajandit, kui inimõiguste väljakuulutamise sajandit jne, oli eesti rahvale pigem sõdade ja pimeduse sajandiks. (4) 10 Pulmad Eesti pulmakombestikule on iseloomulik peigmehe ja pruudi passiivsus. Olles küll
välja. Muistne kultuur jäi alles Iirimaal, Islandil ja Baltimaades, kuna need asusid Euroopa piirialadel. Antiikkultuur säilis, kuna see oli klassikalise hariduse osa (NB haridust said vaid rikkad). 2. araabia kultuur - araablased tungisid Euroopasse, kuni Karl Suur neid tagasi lõi. 3. Tekkisid uued rahvad ning see mitmekesistas ühiskonda. Enamasti liiguti Põhjast - Lõunasse. 4. Uued religioonid ristiusk, islam, budism(4. saj. ametlik usk Roomas) 5. Kirik vaimuelu koondus ümber kiriku, tekkis universaalne kultuur (ladina keeles) 6. Vana folkloori hävimine muistne kultuur säilis enim Iirimaal, Islandil, Baltimaades. 7. Antiikkultuuri püsimine 8. Võimsa Frangi riigi kujunemine, Rolandi laul 9. Uued rahvad, suured rahvaste ränded Antiikaja zanrid: · komöödia · tragöödia · lüürika · filosoofiline proosa Keskajal lisandunud zanrid: · rüütliromaan ("Tristan ja Isolde") · novell ("Dekameron")
Peeglitesti on läbinud simpans, orangutan, gorilla Koko, bonobo ahv, inimene (kandidaadid: elevant, haarakas, afaliin) Peeglitesti EI OLE läbinud koer, tuvi, kaputsiinahv Lapsed õpivad end ära tundma alles 2. eluaastaks. Alison Gopnik kommitest: kommikarbis pliiatsid, küsitakse lastelt mis sees on. Vastus: "kommid", hiljem väidavad kõik 3. aastased, et arvasid seda kohe algusest peale Rahvapsühholoogia tüüpilised teadmised inimese hinge- ja vaimuelu nähtuste, käitumise kohta nt arvamus, et ainulapsed närvilisemad, vähem sotsiaalsed. Uurimustes ei vasta tõele. Enamusel juhtudel ei vasta rahvuse stereotüübid tegelikele isiksuseomadustele! Eraldi kasvanud kaksikud väga sarnased seega kasvatuse mõju väike. Vanematel ei ole olulist mõju iseloomuomadustele, kuid nendest oleneb väärtushinnangute, harjumuste ja hoiakute kujunemine. Psühholoogia: üldiste seadustpärasuste uurimine eksperimentaalselt, väited
c) 1877 linnaseadusega muudeti keskaegset linnavalitsemist: · linnavolikogu ja linnavalitsus eesotsas linnapeaga · valimistel varanduslik tsensus, mis tagas sakslaste võimulpüsimise d) kadakasakslased- saksastunud eestlased, kelleks olid jõukamad eestlased linnades: · nad näitasid end sakslastena, häbenedes oma päritolu. VAIMUELU EESTIS 19. SAJANDIL 1. Kaks kultuurisuunda a) Baltisaksa kõrgkultuur - seotud Lääne-Euroopaga, mõjutades eestlaste kultuuri b) Eestlaste talupojakultuur algas selle murenemine ja euroopaliku kultuuri suurenev mõju 2. Akadeemiline haridus Tartu Ülikooli taasavamine 1802.a. a) Paul I panus : · otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda Prantsuse revolutsiooni mässuliikumise eest
· Tühistati Nantes'i edikt, paljude hugenottide emigreerumine (õigused võeti ära, kuid säilis usuvabadus) · Välispoliitikas suunatud Habsburgide vastu, nt sõditakse nende vastaspoolel · Vähendatakse lääniaadli õigusi (duellide keelamine, kindluste äralõhkumine) · Kohalik valitsemine aadlike käest intendantide kätte · Lõpetatakse generaalstaadide kokkukutsumine (viimast korda 1614) · Kultuuri ja vaimuelu ühtlustamine: ametlik stiil on klassitsism Võimule sai Louis XIV e Päikesekuningas: · Regendina valitses ema Austria Anna, tegelik valitseja tema armuke kardinal Jules Mazarin · Pärast Mazarin'i surma hakkab valitsema Louis XIV · Fronde'i mahasurumine printside mäss võimude vastu · Merkantilistlik majanduspoliitika (looja Jean-Baptiste Colbert): tööstuse sihipärane toetamine, töö tootlikkuse toetamine (manufaktuurid, odav tööjõud), kaubanduse
kartus; bakterofoobia, bakterite ja nakatumiskartus; reptilofoobia, madude ja sisalike kartus jms.) Somatoformsed häired (nt hüpohondria, haiglaslik kartus oma tervise pärast ja sellest tulenevad tegelikud vaevused) Dissotsiatiivsed häired (nt identiteedi häired, isiksuse kahestumine) Meeleoluhäired (nt depressioon, bipolaarne häire oma positiivse ja negatiivse tsükliga) Skisofreenia (isiksuse des-organiseerumine, vaimuelu lõhestumine, reaalsustaju moondumine, kohanemisvõime nõrgenemine või hävimine. Sageli esinevad luulud, paranoilised jälitamis- ja ohustamismaania, hallutsinatsioonid, sundmõtted, vaimuelu ummikussejooksmine ja tahteelu häired) Eemaletõmbumine ja eraklikkus Nartsissism (haiglaslik eneseimetlus ja armastus) Antisotsiaalsed isiksusehäired psühhopaatia või sotsiopaatia Sõltuvused (nt narkomaania, alkoholism) Hoiakud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
