riigi kaitseks, võis järgneda isegi surmanuhtlus 1649 sae- ja vaseveski Narva jõel veejõul toimus vasemaagi töötlemine ka tallinnasse rajatakse erinevaid veskeid nt paberveski, toodeti kaltsudest paberit 1667 Härjapea jõgi paberveski pikka aega voolas läbi tallinna, kasvas kinni on olnud mitmete tootmiste asupaigast voolava vee jõud aitas käivitada mitmeid masinaid algas ülemiste järvest ja voola tallinna lahte kiriku- ja vaimuelu võitlus igasuguste usuliste väärnähtuste vastu eesti alal toimuvad nõiaprotsessid just rootsi ajal riik on võtnud asjaks ka kirklike asjade korraldamise reformatsiooni üks suuremaid mõjusid on, et kirik allutatakse tugevalt riigi võimu alla pikk sõda on purustanud palju kirikuid kui isegi kirik alles, siis kirikuõpetaja ilmselt tapetud või ära aetud inimeste vaimelu eest keegi ei hoolitse vohab paganlus ja ebausklikud kombed
Kui nad aga maad ei saanud, oli pettumus suur kuid uuesti usku vahetada enam ei saanud. Tsaarivalitsus nägi õigeusu levitamises vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 1869. Aastal Tartus ja see kasvatas eestlaste kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgustas tulevikuks. Kohalik talupojakultuur hakkas järjest rohkem muutuma euroopalikuks kirjakultuuriks. Üheks tähtsamaks baltimaade vaimuelu keskuseks ning õppe- ja teadusasutuseks kujunes Tartu Ülikool, mille avamise järel hakkas kohalik haritlaskond kiirelt kasvama. Tõusis ka talurahva haridustase. Esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa Näddali-leht". Üha enam hakkas ilmuma rahvakeelset kirjandust. Rrahvaasemikud jagunesid kaheks leeriks ja nende leeride nõudmised olid sellised: mõõdukad-eesti keelele nõuti suurema kasutusõiguse andmist
olid aga siinsete eesõiguste säilimisest samavõrd huvitatud kui baltisakslased.Rootsi kuningavõimu esindasid Tallinnas ja Riias kubenerid, kes pidid oma tegevuses arvestama rüütelkondadega.rootsi kuningate katsed Baltikum kiiresti rootsistada olid edutud. Alles 1680. aastatel õnnestus absolutistlikult valitseval kuningal Karl XI l siinne aadel tegelikult Rootsi võimu alla painutada. Vaimuelu ja hariduselu Rootsi ajal. Eestlaste vaimuelu kujundajaks 17. sajandil oli kirik. Kuna luteri usk oli rootsi riigiusk, Rootsi ise oli aga sel ajal luterluse peamisi kaitsjaid kogu Euroopas, pidasid Rootsi võimud luteri kiriku tugevdamist esmatähtsaks ülesandeks. Luterluse levimiseks peeti vajalikuks õpetada siinne talurahvas lugema ning teha talle selgeks usu põhitõed. Selle eesmärgi teostamiseks loodi 17. sajandi lõpul rahvakoolide võrk, mis Liivimaa osas haaras peaaegu kogu talurahva. 17
- Talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusummade saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure (Lõuna-Eestis kasvatati peamiselt lina, Põhja-Eestis kartulit). - Talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. 2. Vaimuelu 19.sajandil: 2.1. Haridus 19.sajandil: 19.sajandi alguseks oli taastunud koolivõrk maapiirkondades. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale. Seal olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta köstrid ning õpetust anti peamiselt talvekuudel. 19.sajandi alguse koolitüübid Eesti alal olid: 1) Maapiirkondades eestikeelsed: - vallakoolid. - kihelkonnakoolid.
*hävitati pildirüüste käigus palju kultuurivarasid *Liivimaal jäi reformatsioon lõpetamata *iseseisvus Liivi ordu Milles erineb reformitud kiriku õpetus katoliku kiriku õpetusest? Katoliku kirik : * 7 sakramenti *Pühakute kultus *Ladinakeelne Piibel *Ladinakeelne jumalateenistus *Õndsaks saab Kiriku vahendusel Reformitud : *2 sakramenti *Pühakute kultuse eitamine *Emakeelne pühakiri *Rahvakeelne jumalateenistus *Õndsaks saab usu läbi Mil moel mõjutas reformatsioon vaimuelu? Reformatsiooniga seotud daatumid (1517, 1523, 1525, 1535, 1554). 1517 usupuhastuse algus Saksamaal 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse 1525 reformatsiooni mõõdukam suund pääseb Eesti alade linnadest võidule 1535 Wanradt-Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eesti keeles trükitud raamat 1554 Maapäeval kuulutati välja usutunnistuse vabadus Liivimaal Mungaordud, nende lühiiseloomustus. Milline mungaordu mõjutas rohkem usuelu, millised majandust? Too näiteid
Adratalupoeg kõige arvukam kiht (1/2 5 adramaad) Üksjalgade kiht adratalupoegade nooremad pojad, kellel oli oma talu. Kohustus teha mõisnikule tegu üks jalapäev nädalas. Vabatalupojad soodsaim kiht. Tasusid koormisi rahas ja teotööst vabad. Maavabad kõrgeim kiht talurahva hulgas; ei kandnud tavalisi talupojakoormisi; pidid sõja teenima feodaali ratsaväes. Valdavaks põllupidamises sai kolmeväljasüsteem. Eestlaste vaimuelu. Kujutelma mõjutas muistses vabadusvõistluses nende jumalate allajäämine ristiusu jumalale. Eestlased oli sunnitud täitma katoliku kiriku kombeid. Kohati eestlased jätkasid Taara (ja Uku) austamist. Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu. Algas nõidade tagakiusamine. Katolikud jumalateenistused oli ladinakeelsed. Vana-Liivimaa sise- ja välissuhted. Jüriöö ülestõusust reformatsioonini Liivi ordu mõjuvõimu kasv
Nimetatud mosaiik on ühe kreeka maali koopia. Juba meie ajaarvamise alguses oli Rooma muutunud väga kireva rahvusliku kooseisuga hiigellinnaks. Elanike põhimassi ei huvitanud miski muu peale leiva ja tsirkusemängude. Viimaste korraldamisest sõltus keisrite populaarsus ning seetõttu tapeti amfiteatrites järjest rohkem metsloomi ja gladiaatoreid. Rooma riigim olemasolu viimaste sajandite vältel haaras kriis kogu vaimuelu, kogu antiikset kultuuri. Levisid ristiusk ja sellega seotud kunst ja antiikkunst hukkus koos orjanusliku ühiskonnaga. Kasutatud kirjanus ja alliakd Jaan Kangilaski ,, Üldine kunstiajalugu" Tiiu viirand ,, Kunstiraamat noortele" Google Audentes Kunstiajaloo Referaat Vana-Rooma Koostas: Fred Karu Klass: 10d Tallinn 2010
sekretäriks. Nii oli tegelikult kõigis sotsialistlikes riikides tegemist isikuvõimuga. Partei juhti ei valitud demokraatlike põhimõtete alusel, vaid nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida-Euroopa riikide parteijuhid pidid olema vastuvõetavad ka Moskvale. Enamasti jäid nad ametisse kuni surmani. Vaid erandjuhtudel tagandati nad võimult kas parteisisese võimuvõitluse tagajärjel või Moskva nõudel. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteilisele ametnikkonnale - nomenklatuurile. Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kandidaadi poolt. Selline
" armastas Jannsen ikka ja jälle öelda. Jannsenist, endisest Vändra karjapoisist, sai nüüd just "Perno Postimehe" tõttu peaaegu ülemaalise kuulsuse ja mõjuga rahvamees ja esimene eesti avalik tegelane. Tartu-aastad Ajalehe hea menu tõttu tuli Postipapa mõttele loobuda koolitööst ja pühenduda ainult ajakirjandusele. 1863. aastaks oligi väike Pärnu papa Jannsenile kitsaks jäänud, ta loobus aasta lõpul "Perno Postimehe" toimetamisest ja kolis koos perega tollase Eesti vaimuelu keskusesse Tartusse, kus ta veel samal aastal asus välja andma ajalehte "Eesti Postimees ehk Näddalaleht". "Eesti Postimees ehk Näddalaleht" Uue lehe ülesanded olid laienenud: lisaks kõigele endisele tuli juurde juba ilmekam rahvuslik joon. Ümberrahvastumise vastu kirjutas Jannsen: "Eesti mees! Jää igas riides ja iga nime all Eesti meheks, siis oled aus mees ka oma rahva ees." Laulu- ja mänguselts "Vanemuine" 1865
nimelt kultuurilises mõttes. Tammsaare toob ka näiteid teistest kultuuritegelastest, kes samuti arvavad: M. Gork, K. Hamsun, H. G. Wells, E. Vilde. Selle vastuseks ütleb Law, sir Alfred Maurice, et Ameerika on alles uus maa ning kunsti loomise aeg seisab alles ees.Ta palub oodata. Tammsaare unistab, et peatselt saabuks ka siiamaile rikkused ning võimsad, jõukad mehed, kes siin nii poliitilist-, majanduslikku- kui ka vaimuelu arendaks. Ta tunneb praegust rahvast mandununa ning seetõttu loodab uuele põlvkonnale. Viimaks tõdeb Tammsaare, et uusrikaste olemasolul oleks liigselt palju rõhutuid vaeseid. ,,Tekib iha oma viletsast seisukorrast pääseda, idaneb ühes sellega teadmine, kui raske, peaaegu võimatu on see ihaldatud pääsemine." Koolist ja haridusest ,,Algkoolis tahetakse meile anda ,,haridust", mitte hädavajalikke teadmisi."
aastate teise pooleni välja. NSV Liit ja tema liitlased sulgusid ,,raudse eesriide" taha. Sinna jäid ka Eesti, Läti ja Leedu. Varemeis Narva 1948 Tohutute inimohvrite, purustuste ja majanduslike kahjude kõrval luhtusid Balti riikide katsed taastada 1944. aastal riiklik iseseisvus Eesti, Läti ja Leedu taasokupeeriti NSV Liidu poolt. Hilisstalinismiks nimetatud perioodil (1944-1953) algas laialulatuslik ühiskonnaelu sovetiseerimine, vastupanu mahasurumine, vaimuelu tasalülitamine ja käsumajanduse juurutamine. Üldist hirmuõhkkonda põhjustasid stalinliku reziimi repressioonid, mis tipnesid 1949. aasta märtsiküüditamisega. 1949. a küüditamine Oodatud ,,valget laeva" ei tulnud ning tugevnes arusaam, et nõukogude võim jääb pikaks ajaks püsima. See omakorda tähendas eestlaskonna lõhestatuse püsimist: sõja ajal läände põgenenud eestlastel ei olnud võimalik naasta kodumaale ja nii kujunes teguvõimas Välis-
puuvillakombinaat. Tagajärg: linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes ehitustegevus, mis nõudis ehitusmatejalide tootmist ja töökäsi. Kadus lõplikult erasektor. Väikeettevõtted riigistati 1947. 6. Eesti NSV kultuurielu. NSV KULTUURIPOLIITIKA OLEMUS: ENSV aegse kultuuripoliitika peamine eesmärk „ sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik“ kultuuri juurutamine. Suhtuti eestlaste kultuuripärandisse algusest peale lähtudes klassiprintsiibist. Kogu vaimuelu sfäär NSV ajal oli kord vähemal- rohkemal määral ideoloogilise surve all. Eriti raske oli J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Surve tugevnes uuesti Brežnevi ajal[1970 II pool]. Olenemata valitseva režiimi liberaalsusest ja rangusest, ei kadunud tsensuur. Ühiskondliku rahu tagasid endiselt julgeolekuorganid (KGB). ENSV pol. ja majand eraldatusega muust maailmast kaasnes ulatuslik infosulg (kuid mitte täielik), lääne arengust ei tohtinud keegi midagi teada.
kujus oleks jumala heasoovlikus. Mõnede templite juures asusid ka ka järved või basseinid, kus kümblesid preestrid , et end rituaalideks puhastada. Preestrid olid sõna otseses mõttes jumala või jumalanna teenrid: nende igapäevased rituaalid tagasid universumi toimimise. Ehkki surelike ja jumaluste vahendajaks oli kuningas, usaldas ta oma kohustused templi ülempreestrile. Nad olid Egiprtuse ühiskonna kõige haritum kiht, kes kujundasid ühtlasi egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Egiptlased mõistsid maailma läbi religiooni ja müütide. Väga haruldane templitüüp on kaljutemplid. Need on massiivsed ehitised mis on rajutud kaljude sisse. Kuulsaim neist on Ramses ll kaljutempel Abu-Simbelis. Lisaks kohalikele templitele püstatas iga kuningas matusetempli, kus hakati tema hingele pärast surma ohvreid tooma. Vana ja Keskmise riigi ajal moodustasid templid osa kuninglikust hauakambrist kuid u
tegelaste välimuse, käitumise, tundmuste, zestide, hääletooni, lavalise liikumise, lavakujunduse vm kohta. 43. Riim - häälikute kokkukõla, samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine reavahetus, mis ; aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. 44. Romaan - ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosas (värssromaanid on haruldased 45. Romantism - kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund. 46. Seikluskirjandus - seikluslik, põneva sündmustikuga kirjandus. Seikluskirjanduse vanimad liigid on pastoraal- ja rüütliromaanid 47. Sonett -13. sajandil Itaalias loodud luulezanr, mis arenedes jagunes riimipaigutuse üldskeemi järgi kolmeks. 48. Stroof - luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärvilisi jne stroofe
arreteerimised, saatmine vangi-ja sunnitöölaagritesse. 1944-1945 represseeriti u. 30 000 inimest. Osa pages repressioonide eest metsa. Viimane metsavend tuli välja 1978 aastal. 1949.a. märtsis toimus massiküüditamine, mille käigus deporteeriti Eestist Siberisse üle 20 000 inimese. Vägivallaaktsioon oli läbi viidud eesmärgiga hirmutada elanikkonda seoses kolhooside moodustamisega. Repressioonipoliitika üheks osaks oli vaimne vägivald. See väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogiale ( kommunistlik ideoloogia, sotsialistlik majanduskord). Haridus, teadus, kunst kõik pidid teenima seda ühiskonda. Levis kommunistlik propaganda , kehtis range tsensuur. Sõjajärgsel perioodil alustati võitlust nn. kodanliku natsionalismiga. Selleks korraldati EKP VIII pleenum. See oli stalinismi võimutsemise tipphetk Eestis. Moskva leidis, et ENSV olukord ei
ülikooli asutamisdokumendiga ning Aleksander Puskini surimaskiga. Igal esemel selles ruumis on oma lugu. Muuseumi kolmadal korrusel asuv valge saal on Tartu linna ja ülikooli esinduslikumaid paiku, kus peetakse sageli konverentse, vastuvõtte, kontserte, pulmi ning Tartu Ülikooli ja Tartu linna olulisi esindusüritusi. Valge saal on osa kunagise toomkiriku kooriruumist. Võimas kirik ANNERIIN TRUU IK 12 AÜ oli Tartu piiskopkonna vaimuelu keskus kuni reformatsioonini. Sajandeid varemeis seisnud sakraalhoone võeti mingi aja pärast taas kasutusele, kuid siis juba tarkusetemplina. Varemete kooriosasse rajati ülikooli raamatukogu . hetkel ilmestavad ruumi praeguseni nähtavad viis keskaegset piilarit ning nisid välisseintes. Raamatukogul oli kolm korrust, neist igaühe keskosas asus saal jalutamiseks ja vestlemiseks. Alumise korruse saali kasutati ülikooli aulana kuni ülikooli peahoone valmimiseni
Üleminek muinasajast keskaega Maade jagamine Riia piiskopile 2/3 vallutatud aladest, Mõõgavendade ordule 1/3. Ordul oli palju tugevam sõjaline jõud ning piiskop ei saanud orduta hakkama. 1222 eestlaste ülestõus ajas jaotusplaanid sassi, Taani kuninga osad maad langesid ordu kätte. 1224 Tartu vallutamine enne seda sõlmisid ordu ja piiskop maade jagamise lepingu ning Eestimaa piiskop sai endale maad (Sakala ja Ugandi). Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus. 1226 puhverriigi moodustamine Taani ja saksa valduste vahel, pidi tuginema eesti vanemate ja kohtunike autoriteedil. 1227 puhvri langemine ordu alla 1228 Saare-Lääne piiskopkonna teke 1236 ordu lüüasaamine leedulastelt ja semgalitelt Saule lahingus paavsti palvel ühineti Saksa ordu Liivimaa haruga > tugevam sõjaline jõud ja rahvusvahelin...
kubermang 18. saj. lõpuks oli toimunud talurahva hulgas kihistumine: · peremehed · sulased, teenijad otsesed mõisaorjad · vabadikud talud ääremaadel, maatüki eest tuli neil hooajatöödel talu aidata. KULTUURI ARENG Säilis kultuuriorientatsioon Euroopasse, eriti Saksamaale. Baltisaksa aadlinoorus sai hariduse Saksamaal. Saksamaalt pärit haritlased said tööd Baltikumis pastoritena, juristidena, arstidena, koduõpetajatena jne.. Kirik Kiriku kanda jäi vaimuelu. Olukord oli keeruline: · kogudused õpetajateta · Tartu Ülikooli tegevus katkenud ja seega ka teoloogilise hariduse andmine · kirikuhooned hävinud või rüüstatud · kiriku mõju tunduvalt kahanenud Kirikuelu juhtisid aadlikud, kes surusid oma tahet kirikule peale. Vennastekoguduse liikumine 1720. aastatel sai valitsevaks usuvooluks Saksamaalt pärit pietism. Sellest kasvas välja vennastekoguduse liikumine e. hernuutlus.
filosoofiasuunad üksteisest mitte üksnes selle poolest, et nad annavad samadele küsimustele vastandlikke vastuseid, vaid koguni sellega, et neil puuduvad isekeskis üldse sellised küsimuseasetused, mida ühiselt mõtet-omavateks tunnistataks. Üheks vähestest asjaoludest, mis ehk õigustab seda, et me kasutame kõigi nende erinevate õpetuste puhul siiski ühtset nimetust “filosoofia”, võikski olla nende ühine ajalooline päritolu – nad kõik on ajalooliselt välja kasvanud ühest vaimuelu nähtusest, mis hakkas Euroopa kultuuriruumis kujunema umbkaudu 6. sajandil e. Kr. Antiik-Kreekas ning sai 5. sajandil nimetuse filosoofia. Kuid nimetuse ühtsus ei pruugi muidugi veel tähendada nähtuse enda samasust kogu selle ligikaudu kahe ja poole tuhande aasta vältel, millal sõna filosoofia Euroopa kultuuris käibel on olnud. Nii on filosoofia iga määratlus vaid üks võimalik, ilma et ükski neist võiks õigustatult pretendeerida üldisele tunnustatusele.
Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka Eesti rahva ennemuistsed jutud. Neid jutte nagu Kalevipoegagi on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. Kolleegiuminõunik aastail 1877-1882, elas surmani Tartus väimees Blumbergi juures, Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule. Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast
Väga aktiivne vene keele kasutamise propaganda. 4. Okupatsioonile osutati nii passiivset kui ka aktiivset vastupanu. Peamiseks vatupanuvormiks oli aktiivne relvavõitlus metsavendlus. Nende vastu võitlemiseks kasutati sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganeid. 1950. aastateks suruti selline tegevus maha. Metsavendade vastupanu nõrgendas oluliselt 1949. aasta suurküüditamine: märtsis saadeti Siberisse üle 20 700 inimese. Ühiskonna vaimuelu allutati valitseva reziimi ettekirjutustele. Propaganda vohamine. 1950. aastatel muutus vastupanuliikumine põrandaaluseks, 1970. aastatel jälle avalikuks peamiseks võitlusvahendiks avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele, püüti levitada infot inimõiguste rikkumisest välismaailma. Võimud jätkasid repressioone vabadusliikumise vastu: aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti ning saadeti vangilaagritesse. 5
1687.a võeti vastu otsus rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talu- rahvakool ning seada ametisse koolmeister. 1637.a koostas esimese eestikeele gramma- tika heinrich Stahl.1686.a ilmus lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid Kambja pastor pojaga.1693.a ilmus Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika. 1632.a asutati Tartu Ülikool, Johann Skytte abiga. Õppetöö toimus ladina keeles. Seal oli usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandjaks ka 18.saj.Kirikuõpetajate seas levis pietism.Oldi vastu konservatismile.Rahva seas levis hernhuutlaste liikumine. Peeti tähtsaks usu- vagadust,alandlikkust,kõlbust, sotsiaalset võrdsust ja vennalikkust. Andis tõuke koori- laulu ja puhkpillimuusika levimisele eestlaste hulgas. Ratsionalism levis pastorkonna seas. Jutlused muutusid õpetlikuks.Torma pastor Eisen töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi,
Valgustussajand 18.saj 1.Küsimus. a) Joomist, talupoeg ei suutnud haigusi ravida, talupojad ei võtnud vastu uuendusi (harimatud) b) Üritasid neid tervise koha pealt aidata, maad õpetasid paremini kasutama ja harima (saaks rohkem ja mitmekesisemat saaki), rääkisid rehielamute kahjulikkusest mitte väga edukas 2. Koduõpe, traditsiooniks välja kujunenud 3. Kultuurisündmus/-tegelane Tähtsuse põhjendus Piibli I tiraaz eestikeelse trükiga /A.T Mõjutas eestikeelse kirjakeele arengut Helle 1739 G.Eisenv. Sewarzenberg Õhutas talupoegi võtma kasutusele uuendusi Propageeris koolide asutamist ja levitas tervishoiu- ja Kirj. Baltikumi kohta ülevaateid ajaloost ja geograafiast põllumajandusalaseid teadmisi eesti ...
3. Rahvaluule kogumine 4. Kalevipoja väljaandmine 5. Vanemuise selts 9. Miks on rahvuslik liikumine tähtis? 1. ühtekuuluvustunne, saadi jõudu edaspidiseks, tõusis huvi oma maa, keele ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest, nõuti võrdseid õigusi Baltisakslastega, hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena. 2. Arendas kultuuri, vaimuelu. Eelnes oma riigi tekkele 10. Millal algas eestlaste venestamine? 1. 1880ndatel 11. Nimeta venestamise tunnuseid! 1. asjaajamind venekeelne 2. riigiametnikud ja muud tähtsad isikud vahetati venelaste vastu 3. haridus venekeelne 4. õigeusukiriku tegevuse toetamine 1. Millised välispoliitilised sündmused mõjutasid EV tekkimist? 1. I MS 2. Saksa okupatsioon 1918. aastal 3. Bresti rahu 4. Vene revolutsioon 2
silmapaistvaid Eesti luuletajaid. Ta on legend ja inimene, luuletajana sööbinud eelmise sajandi teise poole Eesti poeesiasse ja kirjanduslukku kui talent, kuid ka kui ajastu märk, härdaks võttev täht, taustaks tema enda eludramaatika. Vangipõli, tulekahi, milles hävis kodu, virelemine muldpõrandaga kuuris ja garaazis, naise haigus, ümbritseva reetlikkus, põlu all elu, surmav vähktõbi. Ent kõigele vaatamata- kõrgekraadiline vaimuelu, andunud jüngrid ja sõpruskond ning isikupärane, keele- ja mõtterõõmust pulbitsev luule. Kasutatud kirjandus: ,,Eelmise sajandi Eesti kirjandus" - Künnimees 2002, lk 214-218 http://www.hot.ee/hanneshotee/alliksaar.html Maaleht- 31.dets 1997, lk 22 Margit Mõistlik ,,Artur Alliksaare elust" Menu Kirjastus 2011
(lehel viimane lõik) d) Egiptuse usund: Austati paljusid jumalaid (kuni vaarao Ehnaton seda muutis), egiptlased mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religiooni alusel, kuna usuliste tõekspidamiste sõnastamine oli preestrite ülesanne, siis seetõttu on vähem teada lihtrahva uskumustest. Preestrite roll: Preestrid moodustasid ühiskonna haritud osa, nemad kujutasid egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. e) Teadussaavutused: · Päikesekalender · Geomeetrias oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala, arvutada püramiidi ja silindri ruumala. · Teadmised ja oskused arstiteaduses, osavad kirurgid (silmaoperatsioon) · Kirjutati hieroglüüfides papüürusele f) Aastaarvud: · 3000eKr- Egiptuse riigi ja tsivilisatsiooni teke · 26.saj eKr- Gizas suured püramiidid: Cheops, Chephren ja Mykerinos
1.PSÜHHOLOOGIA, PSÜÜHIKA JA TEADVUS. Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese ( ja looma) hinge-ja vaimuelu ning selle olemust ja sellega seotud protsesse. PSÜÜHIKA on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. 1.Mis on teadvus? -Teadvus on teadlik olek iseenda olemasolust, oma tegevustes ja välismaailmas toimuvast. 2.Peatükis on loetletud rida psüühika funktsioone( taju, mõtlemine, keel, mälu).Millised funktsioone psüühika peale nende veel täidab? -emotsioonid; isiksuseomadused;väärtused;enesehinnang;vajadused jne. 3
ristiusu ja ka rooma kunsti ees. · Kunstis toimub antiiktraditsioonide elavnemine Arhitektuur Kivihooned · Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. o 8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. o Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarelised arkaadid. o Osa detaile on toodud Itaaliast. o Päris väikest mõõtu Kirikud · Tekkis Karolingide basiilika · KLOOSTRID olid majanduse- ja vaimuelu keskused Kujutavas kunsttis oldi tähtsal kohal antiiktraditsioonid ja miniatuurmaalid. Olid looduslähedased. Tänu Bütsantsist pärit meistritele kasvas tehniline meisterlikkus.Kujut. inimesi ja loomi, Antiikkunsti meenutavad taimemotiivid, Elusolendite puhul anti edasi liikumist Raamatukunst : Tehti kloostrites ja lossides, Mõjutas teiste rahvaste kunsti , Looduslähedane Skulptuur Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud.
seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitumine), eelistuste testid 2) intelligentsus maksimaalne sooritus (kogn võimed), võimete testid Psühholoogia on teadus, mis uurib hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumisviise. Psühholoogia jaoks on igal inimesel isiksus (indiviidile omane mõtlemis-, emotsioonide ja käitumismuster). Isiksusepsühholoogia ül: mõõta, kirjeldada ja seletada, kuidas inimesed üksteisest erinevad, käsitledes nii teadvustatud kui ka teadvustamata mõtteid ja tundeid, mis juhivad käitumist ning ennustada, mida inimesed tulevikus teevad. Erinevused vaimsetes võimetes: 1) arutlemine, üldistamine, järeldamine 2) keeruliste ideede mõistmine
Ta oli ka jumalata sepp. 9. Athena- Zeusi tütar, tarkusejumalanna.Sündis Zeusi peast.Oli Ateena linna kaitsejumalanna, samuti käsitöö kaitsja. Sümboliteks öökull, madu, kiiver ja oda. Athenast peeti väga lugu.Tema kaitse all olid kindlused ja linnad ning nendega koos peaaegu kogu tsivilisatsioon ja teda austati ka kui tarkusejumalannat. 10. Apollon- Zeusi poeg, valguse- ja ennustusjumal, keda samastatud ka päiksejumal Heliosega.Apollonit peeti korra, selguse, vaimuelu, eriti kunstide kaitsjaks. Sümboliks lüüra ja loorber.Oli üks kreeklaste armastatumaid jumalaid. 4. Kes olid ja millepoolest paistsid silma/olid olulised järgmised isikud: DEMOKRITOS oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismis esindaja. 5.-4- sajandil atomistikakoolkonna filosoofide seas oli tuntuim Demokritos.Atomistide seletuse järgi koosnes maailma tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest- aatomitest. SOKRATES oli 5
tõepoolest kuulus hetäär." Kreeka ühiskonnas oli hetääridel väga suur tähtsus, kuigi sotsiaalselt peeti neid abielunaiste madalamal seisvaks. Ainult tänu hetääridele sai Kreeka ühiskond nautida ka nais- ja meessoo vaimse koostöö hetki, nii mõnigi mote kuulsa kirjaniku või filosoofi sulest on pärit hetäärilt või temast inspireeritud. Kreekas kogunesid geniaalsed mehed hetääride umber, leides neis võimsa teguri, mis edendas vaimuelu ja poliitikat. Niiviisi on hetäärid tugevasti mõjutanud kogu maailma kultuurilugu. Nad on ka mitmete kunstide kaudu endast jälje jätnud. Hetääre on tihti reljeefidel. Skulptor Pheidias on teinud kuju Aspasiast. Aspasia pidas kirjanduslikku ja poliitilist salongi, kus armastasid käia rikkad ja kuulsad mehed. Aspasiat pilgati komöödias tema hetäärikutse pärast, kuid sokraatikud pidasid temast lugu.
8. klass kordamine õp. lk. 4273 1) Selgita mõisted: Absolutism Riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule valgustatud absolutism monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide teostamise üldise heaolu saavutamiseks ühiskonnas. reform ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. vennastekoguduse liikumine 18. saj. Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeine vagadus ja vaimulik lihtsus. asehaldusaeg 1783. aastal kehtestati Liivimaal ja Eestimaal uus halduskorraldus, mis muutis Balti provintside valitsemiskorra Venemaa omaga sarnaseks. Püsis kuni Katariina II surmani. indjaanisõjad 17. sajandil alanud ja pea poolteist sajandit kestnud sõjad eurooplaste ja ameeriklaste vahel. ...
· muusikat iseloomustavad jooned - elab ajaliselt, pöördub inimese tundmuste poole 2. Muusikalised väljendusvahendid: · meloodia, rütm, harmoonia, tempo, dünaamika, faktuur, tämber, vorm 3. Antiikkultuuri tähtsus Euroopa kultuuriloos. · Vana-Kreeka kultuur, kui ,,Euroopa kultuuri häll" · Märksõnadeks demokraatia, filosoofia, isiksustatud jumalad · Läänekristliku kloostrikultuuri tekkimine · Hariduse ja vaimuelu tõus · Kirikulaulu ühtlustamine ja kirja panek · Erinevad muusikavaldkonnad, kuid ei ole kirjalikke tõendeid säilinud 4. Vanakreeka muusika · Vana-Kreeka muusika areng jaguneb nelja ajajärku · arhailine ajajärk 9. - 6.saj.eKr. · klassikaline ajajärk 5. - 4.saj. eKr. · hellenismi ajajärk ~330-146 a. eKr. · Rooma võimu ajajärk ~alates150 a. eKr. · Vanakreeka kultuur ja muusika on Lähis-Ida kultuuri ja muusika vahetu jätk ning samas vaheastmeks kristlikku kultuuri.
Eesti, peale Põhjasõda Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga aastal 1645 sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi endale 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. Rootsi aega algas Eestis 17.sajandil ning seda peetakse eestlaste jaoks väga heaks ajaks. See aeg tõi eestlase jaoks kaasa väga suuri muutusi. Näiteks kasvas rahvastiku arv olulise kiirusega, kohandati riigivõimu, haridust ja vaimuelu. Rootsi riigi rahvaarvust moodustas Eesti rahvastik umbes 10%. Eriti jõuliselt hakkas kasvama talurahva arv, kuna neile mõjus pikk rahuaeg, mis soodustas sündimist. Tol ajal oli rahvas noorem ja vabu maid oli kõikjal palju, et luua peale uusi perekondi. Perekondade loomisele aitas kaasa ka see, et pärast Rootsi võimu alla jäämist jäi Eesti tükiks ajaks sõjategevusest puutumata. Kui Rootsi võim kehtestati kujunes Eestis välja uus halduskorraldus. See
Balti ristisõja põhjused. Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. Muistne vabadusvõitlus. Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212: - Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. - ...
oma mõistuse abil jõudma tõeni ja usuni 6) pöördumine looduse poole loodus on lõpmatu ja harmooniline, inimene on osake loodusest, seega samuti harmooniline, ilus Renessansi negatiivsed jooned: 1) individualism e saamahimu, mis viisid moraalikriisini (nt orjastati Ameerika põlisrahvad) 2) ägenes inkvisitsiooni (katoliku kiriku kohtu- ja politseiorganisatsioon 12. 19. saj) pealetung, sest ketserlus oli vaja välja juurida 3) vaimuelu lõhestasid sisepinged (ühelt poolt maisuse ülistamine, teiselt poolt levis antiikfilosoofi Platoni õpetusest lähtuv nn platonism, mis taunis maiseid kirgi, seksuaalsust) 4) 16. saj II pooleks asendus usk inimesse ja loodusesse skepsisega kahtlemisega kõigis ja kõiges KUULSAD KIRJANIKUD Dante Alighieri (12651321) itaalia, Francesco Petrarca (13041374) itaalia, uusaegse luule looja, sonetimeister,
lagunemine enne matuseid nähtavale ei tuleks. (153) Süütalaste pühenduse tõus. (158) Hiliskeskaja kiriklik mõte tunneb ainult mõlemat äärmust: kaeblust kaduvuse üle, võimu, au ja naudingu lõpu üle, ilust ilmajäämise üle; ja hõiskamist päästetud hinge pärast tema õndsuses. Sellest, mis sinna vahele jääb, ei räägita mitte midagi. Surmatantsu ja tarretava luukere viimase detailini paikapandud kujutises kivistub elav tunne. (160) Surmakujutlust võib pidada hiliskeskaja vaimuelu ntks üldiselt: see on otsekui mõtte voolamine, liiva jooksmine pilti. Vaimuelu kogu sisu tahab väljendada end kujustamisest, kuid kogu kuld vermitakse väikesteks õhukesteks müntideks. Esineb piiritu vajadus anda kõigele pühakule piltlik kuju, igale religioosset laadi kujutelmale lõpetatud vorm, nii et see söövitub ajusse teravalt trükitud pildina. See kalduvus piltlikule kujutamisele viib kogu pühaduse pidevalt ohtu kas tarduda või välispidiseks muutuda. (161) K
üheskoos kaitsti end tsunfivälise toodangu eest ja materiaalset abi leskedele ja orbudele. Raad Linnavalitsus Bürgermeister president, rae juht Linnafoogt maahärra edindaja rae juures Gild käsitööliste ühing, tähtsaim linna kaaugkaupmehi ühendav Suurgild. Teine suur kaupmeeste ühing oli Mustpeade vennaskond. Tsunft ühe eriala käsitööliste ühendus Skraa tsunfti põhikiri 5. Vaimuelu Toomkirik piiskoplik peakirik Toomkapiteel katoliku kiriku kõrgeim võimuorgan, millel oli õigus ja kohustus valida piiskoppe. Missa pidulik jumalateenistus Visitatsioon kiriku külastus kontrollimise eesmärgil Reformatsioon usupuhastus, ühiskonna ja kiriku ümberkorraldus (Martin Luther 1517) Pildirüüste kirikutes pühapiltide, kujude ja altarite rüüsted. Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor
Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Apollon (Apollo) 8 Apollon oli kreeka valgusjumal, samastatud ka päikesejumala Heliosega. Zeusi ja Leto poeg, Arthemise kaksikvend. Teda kutsuti "suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollonit peeti ennustusjumalaks, kes sai edasi anda ka oma selgeltnägemise võimet näiteks Kassandrale. Oli korra ja selguse, vaimuelu ja kunstide, eelkõige muusika kaitsja, seepärast kuulus tema tunnusesemete hulka Hermeselt saadud lüüra. Apollon oli ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides, samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab, samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Isegi rohkem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest austatakse teda valgusjumalana, kelles pole mingit
LIIVI SÕDA (1558-1583) SARNASUSED PÕHJA SÕDA (1700-1721) Edukas oli Rootsi Põhjus: saada ülemvõim Edukas oli Venemaa Läänemerel. Alguses olid Liivimaal Osalejad: Poola, Taani, Rootsi, Alguses olid Eesti alad Rootsi iseseisvad väikeriigid, kes Venemaa valduses alistati Kestis 25 aastat Kohalikud talupojad mässasid Kestis 21 aastat Venemaa oli algperioodil Kahanes rahvaarv Venemaa oli esialgu edutu edukas Oluline isik Ivan Julm IV Mõlemad sõjad ulatusid Eesti Oluline isik Peeter I aladelt kaugemale Poola eesotsas oli Bathory Rahva küüditamine Venemaale Poola eesotsas oli August Tugev Ei kujunenud koalitsiooni Kujunes koalitsoon Rootsi ...
19. sajandi ja 20. sajandi vahetuse kirjanduselu. Paranes haridustase ning koos sellega ka lugemisoskus. Saadi aru vajadusest teada, mis toimub mujal maailmas. See omakorda suurendas ajalehtede arvu (1857 üks ajaleht, 1883 oli 10 ajalehte). Suurenes raamatute ja trükikodade arv. Suur ajakirjanduse kasv pidurdas raamatute levikut, kuna seal oli ilukirjanduslik lisa. Peamiselt levisid madalatasemega tõlkekirjandus, omamaist kirjandust ilmus suhteliselt vähe (rändkaupmehed ei pakkunud väärtkirjandust- röövlijutud, krimiromaanid, armastusjutud). Raamatud olid välisilmelt hallid ja ilmetud. Kirjanikud olid n-ö poolharitlased. Nad olid saanud saksakeelse koolihariduse. Väga paljud kirjanikud olid ajalehtede toimetajad, nende abilised, kirikuõpetajad, kooliõpetajad. Nad ei saanud erilist tasu oma töö eest. Sajandivahetuse proosa. Suur osa ilmus ajalehtedes järjejutuna. See kindlustas lehe edu. Jutulisa suurenes umb...
Olulised on teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine. Töö iseloom. Adam Smith Karl Marx Max Weber Emilie Durkheim (1723-1790) (1818-1893) (1864-1920) (1858-1917) 1) Inglise 1) Uskus, et 1) Saksa mõtleja 1) Teda huvitas majandusteadlane tunnete ja 2) Kapitalistlik vaimuelu ja sotsiaalse 2) Rõhutas, et traditsioonide tootmisviis arenes solidaarsuse areng väärtusi loob asemele peab jõudamalt nendes 2) Ühiskondlik majanduses asuma kristlikes riikides, kus oli tööjaotus, inimtöö mõistuspärasus toimunud reformatsioon ühiskonnastruktuur
Romantism (I tund) Romantism- on 19.sajandi kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund, mis vastandus 18 sajandil valitsenud klassitsismi seaduse & mõistuspärasusele. Andsid tõuke sellele ajastule : Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1794) Napoleoni sõjad (1799-1814) Sündis rahvusteadvus - hakati huvi tundma rahvamuusika vastu, otsiti rahvuslikku identiteeti. Heliloojad hakkasid kasutama oma rahvamuusikat. Sai romantism(romantiline liikumine) alguse saksamaalt & laienes üle kogu euroopa. Ranged ettekirjutused,mis olid eelmisel ajastul hakkasid tekitama
Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Apollon (Apollo) Apollon oli kreeka valgusjumal, samastatud ka päikesejumala Heliosega. Zeusi ja Leto poeg, Arthemise kaksikvend. Teda kutsuti "suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollonit peeti ennustusjumalaks, kes sai edasi anda ka oma selgeltnägemise võimet näiteks Kassandrale. Oli korra ja selguse, vaimuelu ja kunstide, eelkõige muusika kaitsja, seepärast kuulus tema tunnusesemete hulka Hermeselt saadud lüüra. Apollon oli ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides, samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab, samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Isegi rohkem kui kõigi nende heade
Kirjelda laulvat revolutsiooni Eestis 1988 aprillis Tartus toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse esse sinimustvalge rahvuslipp. Mai keskel toimunud muusikapäevadel alustasid oma võidukäiku Alo Matiiseni viis isamaalist laulu, mis olulisel määral aitasid kaasa rahva ühtekuuluvustunde kujundamisele. Tallinna vanalinnapäevad juuni keksel kasvasid üle omapärasteks öölaulupidudeks, kus ligi 100 000 noort tantsisid ja laulsid ööd läbi sinimustvalgete lippude lehvides. Sellist rahva üksmeelt kogeti esimest korda. Kriitika võimuloloema juhtkonna vastu kasvas aina suuremaks- K.Vaino vastu tekkis opositsioon, kuid ta ei olnud nõus vabatahtlikult lahkuma. Sellises olukorras leidis Moskva õigeks juhtkonna välja vahetada, mistõttu vabastatigi Vaino kohalt. Tema asemele sai Ladina-Ameerikast tagasi kutsutud V.Väljas, kelle kandidatuuri toetas M.Gorbatsov. 23.jun 1988 sai Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt ...
kindralkuberner Barclay de Tolly- silmapaistev soti aadlisuguvõsast pärit ohvitser. Georg Friedrich Parrot- oli prantsuse teadlane, Tartu ülikooli esimene taastamisjärgne rektor. Fr. R. Kreutzwald- oli eesti kirjanik ja arst, tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Fr. R. Faehlmann- oli eesti kirjamees ja arst, Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Peamiselt tema õhutusele asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts. 18401852 ilmus ÕES-i toimetistes Faehlmanni kaheksa saksakeelset kunstmuistendit (Loomine, Koit ja Hämarik, Vanemuise laul jt) Johann Köler- (1826-1899) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile.
● Kirikulõhe tõttu jaguneskreeka- ja roomakatoliku kirikuks ● Rooma paavst ja Konstantinoopol panid üksteist kirikuvande alla ● Kloostrite teke ● Püha bendictuse kloostrireeglid ○ Õpetasid alandlikkust ja distsipliini ● Monte Cassino klooster ● Gregorius Suure tulemusena pöörati suuremat rõhku jumalateenistusele ja palvetele ● Karolingide renessanss - Karl Suure tegevusest ajendatud kultuuri elavnemine Euroopas, mille käigus süvenes huvi vaimuelu ja antiikkultuuri vastu ○ Insulaarne kirjaviis ○ Koolide juurde rajamine ● Islami vastuvõtu tulemusena muutusid hõimudevahelised röövretked taunitavateks ○ Araablased laienesid väljapoole ○ Islam: https://docs.google.com/document/d/1BAp1B2Z8e_gV6OIeM0- cqQ0N5IGFFmQaqLr5aXkU3Ac/edit?usp=sharing ○ ● Viikingite loodusolud ei suutnud neid ära toita, maapuudus
(16831764) sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument.Rosen väitis: -talupoeg on juba maa vallutamisest alates pärisori; -mõisnik võib teda kohelda oma äranägemisel; -nii talupoeg kui tema varandus kuuluvad mõisnikule; -mõisnikul on õigus talupoega pärandada ja müüa; -talupoegade koormised pole seadusega piiratud. Nii anti täielik võim talupoegade üle mõisnikele 2. Iseloomusta Rootsiaegset vaimuelu, too näiteid (sündmusi et põhjenda oma seisukohti). Rootsi soovis oma võimu tugevdada ja seega pidi Balti riikides Luteri kiriku üles ehitama. Peale Liivi sõda olid kirikuhooned purustatud ja rööstatd ning puudusid õpetajad. Õpetajad võeti oma kogukonna seast. Eestimaal ehitas luteri kiriku organisatsiooni/kirikuvalitsuse/konstitooriumi Joachim Jhering. Ta andis välja esimese eestikeelse aabitsa ja töötas välja range kirikusüsteemi nagu häbipingil põlvitamine ja ukse
seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitumine), eelistuste testid 2) intelligentsus maksimaalne sooritus (kogn võimed), võimete testid Psühholoogia on teadus, mis uurib hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumisviise. Psühholoogia jaoks on igal inimesel isiksus (indiviidile omane mõtlemis-, emotsioonide ja käitumismuster). Isiksusepsühholoogia ül: mõõta, kirjeldada ja seletada, kuidas inimesed üksteisest erinevad, käsitledes nii teadvustatud kui ka teadvustamata mõtteid ja tundeid, mis juhivad käitumist ning ennustada, mida inimesed tulevikus teevad. Erinevused vaimsetes võimetes: 1) arutlemine, üldistamine, järeldamine 2) keeruliste ideede mõistmine
1457-66 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabelit ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal oleva Leonardo koolis ,, selle paari kuu jooksul, mist a pühendus arvutamisele, teinud nii palju edusamme, et ta oma lakkamatute kahtlemiste ning raskete küsimustega ajanud õpetaja pidevalt segadusse". 1466. aastal kolis tai saga Firenzesse, mis oli sellel ajal üks maailma vaimuelu keskuseid. Seal hakkas ta aasta pärast õppima kujuri ja maalikunstniku Verrocchio töökojas maalikunsti, skupltuuri jne. Läheduses elava Antonio Pollaiuolo juurest sai alguse huvi anatoomia vastu. Järgneb period millal Leonardo töötas Verrocchio töökojas sellina. 1472-76 valmisid ka esimesed iseseisvalt maalitud pildid, mis andsid tunnistust tema võimekusest. Aastad Verrocchio õpilasena Mitmete huvialade seas oli Leonardo lemmikud alguses muusika, joonistamine ja modelleerimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
