Faraday ELEKTRILINE TELEGRAAF S. Morse 3. Seleta mõisted: INDUSTRIAALÜHISKOND tööstuse saavutustel tuginev ühiskond PROLETARIAAT palgatöölised 19. sajandil IMPERIALISM suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata KONSERVATISM maailmavaade, mis eitab kiireid muutusi ja toetab ühiskonnaklasside säilimist LIBERALISM spooldab kiireid muutusi ühiskonnas, toetab kapitalistlikku vabaturumajandust UTOPISM - ??? ROMANTISM vaimuelu põhisuund, idealiseeriti minevikku, tunti huvi ajaloo, muinsuste ja rahvaluule vastu RAHVUSLUS ideoloogia, kultuurivorm, sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele. MAJANDUSLIK LIBERALISM - majanduskoolkond, kes usub vaba konkurentsi võimesse paigutada ühiskonna tootlikud ressursid efektiivselt. MARKSISM Karl Marx-i õpetusi ja filosoofilisi teoseid järgiv liikumine SOTSIALISM liikumine, mis pooldab võrdset ühiskonda ja leiab, et töölised peaksid osalema riigi juhtimises
Puhastustuli – Taeva ja põrgu vaheline protsess, kus surnute hingedel, kes ei lähe otse ei taevasse ega põrgusse, tuleb piinelda kuni viimse kohtupäevani. Bulla – paavsti ametlik seisukoht Legaat – paavsti volitatud esindaja, kes ajab paavsti nimel asju teistes maades (nagu välisminister) Kuuria – paavsti õukond, kujunes kirikuelu keskvalitsuseks Benediktiinid – musta rüü, oluline on haridus, nende kloostrid kujunesid vaimuelu keskusteks Tsistertslased – valge rüü, tuntuim esindaja St. Bernard, range kloostrielu, askees inimvõimete piirini, piiridele, ääremaale suunatus, kloostrid ja alad pühendati Neitsi Maarjale, eraldi koori- ja ilmikmungad, suur kloostrivõrk Dominikaanid – must rüü, hariduse rõhutamine, võitlus ketseritega >inkvisitsiooni teke Fransisklased/fransiskaanid – pruun rüü, kasinus, elasid väga vaesetes oludes, kuulutasid
Johannes Kepler- Planeetide orbiidid on ellipsikujulised Paracelsus- arstiteadus(rajaja) Andreas Vesdalius- anatoomia Galileo- Täiustas teleskoopi, astronoomia Reformatsioon Saksa reformatsioon Karl V Saksa keisririik oli hiiglasiks nõrgalt seotud väikeriikide kogum Olulisemad otsustajad kuurvürstid Pinged ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel 15 saj lõpp 16 saj alguus varakapilistide suhete kiire areng Kirik ja vaimuelu 16. saj katoliikluse tippaeg 1513-1521 paavst Leo X Võim suur tänu trükikunstile Reformatsiooni põhjused ja eeldused: Riikide valitsejad tahtsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Vaimulike privileegid tekitasid rahulolematust Katoliku kiriku allakäik Paavstide huvi- ilmalikumaks Indulgentside müümine (patulunastuskiri) Martin Luther 1483-1546- 95 teesi 1521 Karl V kuulutab Lutheri lindpriiks Wartburgi lossis:
romaanitüübile ja seda hakati nimetama kujunemis- ehk isiksuseromaaniks. Sellises teoses langeb põhirõhk enamasti kunstniku või kirjaniku kujunemisele isiksuseks. Need romaanid on sageli autobiograafilised. Isiksuseromaan kasutab sageli jutustust 1.isikus. Siit tuleneb ka see, et ,,Wilhelm Meisteri õpiaastad" romaani kangelane meenutab Goethet ennast mitmest vaatepunktist. Romaanis väljendab Goethe irooniat ja kriitikat seisuslikule ebavõrdsusele Saksamaal, avab kultuuri- ja vaimuelu temaatikat. Sisse on põimitud ka romantiline õhkkond. Sellele raamatule kirjutas Goethe ka jätku ,,Wilhelm Meisteri rännuaastad" (1829). Euroopa romantismi haripunktis XIX sajandi alguses oli Goethe hilisluule. Loomejõudu jätkus Goethel hilise vanaduseni. Siis jõudis ta ka filosoofilise küpsuse ajajärku ja viis lõpule ,,Fausti" ning täiendas oma loomingut süviti ka teistes zanrites. 1791. aastast juhatas Goethe Weinaris õukonnateatrit. Seal süvene sõprus ja koostöö
Koolihariduse ja kirjakeele areng keskajast uusajani vanal Eesti- ja Liivimaal Käesolevas kokkuvõtlikus referaadis uurime lähemalt keskaegset kultuuri ja vaimuelu, selle iseärasusi, arenguid ja ka keele arengu dünaamika aspekte. Saame teada, mismoodi omandati vanal hallil ajal haridust ja millele hariduse omandamisel keskenduti ning ka seda, kuivõrd aktiivne on kirjakeele areng keskajal ja missugused mõjutused uusajast on jõudnud tänapäeva. Keskaeg tähendas Euroopa rahvaste jaoks tegelikult märkimisväärset vaimset arengut. Tegutses terve hulk silmapaistvaid mõtlejaid, kes enamasti olid seotud ristiusu edendamise ja õpetamisega
lisaks puuviljad ja vein. Abielu naise õiguslik seisund oli peaaegu võrdne mehe omaga. Majaemandat austati. Nii abilu kui ka lahutused olid võimalikud, Valitsejate perekonnaelu oli teine, ka naised said riigiasjades kaasa rääkita ja olid äärmiselt kõrgel positsioonil. MUISTNE EGIPTUS USK Egiptuse ühiskonna kõige haritum osa olid preestrid. Nad kujundasid vaimuelu ja mõttemaailma. Egiptlased austasid väga palju jumalaid, egiptuses oli polüteism. Osa jumalaid kehastas loodusnähtuseid. Mitme jumala tunnused kattusid suurel määral, ühte ja samat jumalast võidi pidada eri vanemate lapseks jne. Kogu see värk oli jube segane tegelikult, peaasi oli jumalad karta ja austada ning kohusetruult usukombeid täita. Kõige tähtsam jumal oli päikesejumal Ra, oli maailma looja ja esmane valitseja, tema suust sündisid jumalad ja pisaratsest inimesed.
Sotsialistlikusse sõprusühendusse kuulusid need rigid, kes jäid Nõukogude Liidule kuulekaks. Kolmanda maailma riike toetas Nõukogude Liit majanduslikult ja rahaliselt(sõjatehnika, sõjaväelised nõuandjad), neid riike nimetati otsialistliku orientatsiooniga riikideks. Kommunistliku partei peamine roll oli liidril (peasekretär), kes pidi olema vastuvõetav Moskvale, enamasti oli ta võimul surmani. Kommunistlik partei kontrollis poliitilist ja vaimuelu. Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid. Iseloomustasid range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Selline sotsialistlik demokraatia pidi varjama valitseva partei ülemvõimu. Sotsialistlike riikide poliitiline süsteem: · Kommunistlik partei (võim koondatud ühe partei kätte) · Parteiline ametnikkond (juhid vastuvõetavad Moskvale, tähtis liider) · Valimised (ebademokraatlikud) Majandussüsteem:
Taani raamatukultuur Kirjanduse algmed Põhjamaade vanemas mütoloogias ja sangariluules oli oma osa ka Taani pärimustel. Nt Edda kangelaslauludes Helgi laul on oletatavalt taani algupäraga. Saxo Grammaticus'e Taani ajaloos on säilitatud paljud taani saagad, nt. Hagbardi ja Signe lugu ja saaga Rolf Krake'st. Ristiusu tulekuga X sajandil langes aga taani vaimuelu tugevate võõraste mõju alla. Kõigepealt sai seal ainuvalitsejaks katoliiklik ladinaharidus. See tähendas seda, et teaduste kuningannaks tunnistati teoloogia ja teised teadused selle teenijaks, kes pidid hoolitsema kirikuõpetuse vankumatu puhtuse eest. Seda kiriklikku suunda teadustes nimetati skolastikaks. Arusaadavalt ei võinud kiriklik vaimuharidus keskaja lõpul sallida osalt veel paganlikust mütoloogiast, osalt rahvuslikest ebausukujutlusist (trolliluule) ainet ammutavat
IMKATS ,,Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwaldi järgi jutustanud Eno Raud. F.R. Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, LääneVirumaa 25. august 1882 Tartu) - Eesti kirjanik ja arst. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Eno Raud (15. veebruar 1928 Tartu 9. juuli 1996) - eesti lastekirjanik, Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. I Kalevipoeg on selle raamatu peategelane. Ta oli väga tugev, osav ja võitlushimuline. Tema vastu ei saanud kunagi keegi. Vahest tappis ta süütuid inimesi. Tema teele sattud ka väga palju vaenlasi
kiriku petust ning smboliseeris taeva ja maa kokkupuutepunkti, kus jumalik vttis materiaalse vormi, nii nagu Jumal on sndinud inimesena Jeesus Kristuses. 730. aastal keelas keiser Leon III ikoonide kummardamise. Teda ja tema pooldajaid hakati kutsuma ikonoklastideks (ikoonipurustajateks), ikoonide austajaid aga ikonoduulideks (ikooniteenijaiks). Irene ja Theodora seisid eriti kindlalt ikonoklastide vastu. Theodora eestvttel taastati 843. aastal ametlikult ikoonide austamine. Haridus ja vaimuelu: Btsantsi petlased kandsid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Antiikeeskujudele tuginedes petati ppeasutuses Konstantinoopolises grammatikat, retoorikat, igusteadust ja filosoofiat. Hiljem asutati Konstantinoopolises ka teisi koole. Btsantsis polnud seetttu ka kultuurilangust. Talupojad olid endiselt kirjaoskamatud. ppetekstidena kasutati peamiselt antiikautorite teoseid. petlased kirjutasid Platonist ja Aristotelesest, pdes antiikfilosoofiat ristiusu
Kordamine ajaloo tööks 1. Asukoht! o Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem- Egiptuseks o Mesopotaamia on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala 2. Usk! EGIPTUS o Egiptuse kõige haritum osa olid Preestrid o Nemad kujundasid ka egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma o Usuliste tõekspidamiste täpsem sõnastamine oli preestrite ülesanne o Usuti jumalatesse. Valitseja on sama, kes jumal o Usuti et jumalad on reaalselt olemas o Usuti et elu jätkub ka peale surma MESOPOTAAMIA o Usuti et jumalad on surematud ja inimesed surelikud o Jumalad olid inimese kujulised, taevakeha mille mõju teda valitses o Jumalaid seostati ilmastikunähtustega o Neid oli samamoodi hästi palju nagu Egiptuseski
puudub sõnastikuosa. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/karilatsi/lyhike_versioon.html http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/10225/Eesti_kultuurilugu_KaarelVanamold er.pdf;jsessionid=1F7FF07C2DE57884F6CD417DD61A54CD?sequence=1 A. Adamson, T. Karjahärm. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Argo 2004 M. Laur, A. Mäesalu, T. Tannberg, U. Vent. Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal. - Eesti ajalugu I muinasajast 19. sajandi lõpuni. Tallinn: Avita 2005 Peeter Põld ,,Eesti kooli ajalugu" 1992 7
Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas peasekretäriks või esimeseks sekretäriks. Tegelikult oli kõigis sotsialistlikes riigis tegemist isikuvõimuga. Partei juht nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida- Euroopa riikide parteijuhid pidid olema vastuvõetavad ka Moskvale ja enamasti jäid nad ametisse surmani. *Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteilisele ametnikkonnale. Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. *Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kandidaadi poolt. *Selline sotsialistlik demokraatia oli üksnes väline vorm, mis pidi varjama valitseva partei ülemvõimu. · Kuidas oli korraldatud majanduselu? (lk 45-46)
kaudu Venemaale Lääne-Euroopasse Flandria kalevit, Reinimaa relvi ja Teravili, lina, kanep, Karusnahku, pargitud nahku, metalltooteid, Rootsi vaske, Skane paekivi, puit, sisse mett, vaha, puitu, tõrva, vilja, heeringaid, Saksa- ja Prantsusmaa toodi relvi, soola, lina, kanepit. ning Portugali soola, veini, õlut, metalli. vürtse. 14. Vaimuelu (lk 75-76) Kõrgeim kiriklik võim kuulus: EESTIMAAL LIIVIMAAL Lundi peapiiskopile, kellele allus Riia peapiiskopile, kellele allusid Eestimaa piiskop, kellele allusid Tartu ja Saare-Lääne piiskopid, kellele allusid Kirikukihelkondade koguduste preestrid: Pidasid jumalateenistusi(missa-pidulik jumalateenistus)
3) Käsitöö tsunftikord, tsunftijänesed Säilis tsunftikord: lisaks tsunftikäsitöölistele tegutsesid ka nurgakäsitöölised e. tsunftijänesed. 4) Manufaktuurid mis on, too näiteid ülemineku etapp käsitöölt vabrikule. Tööjõud + tooraine toodi Räpinasse paberivabrikusse Venemaalt, 1760 hakati klaasi valmistama: peeglid ja portselan. Tsunftipiirangud kaotati, käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents, kaotati kauplemispiirangud. 5. Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal. 1) Luterliku kiriku seisund Liivi sõja järel: Kirikuhooned purustatud-rüüstatud, paljud kirikuõpetajad hukkunud, levima olid hakanud muinasusu kombed. 2) Luterliku kiriku peaülesanne, kuidas seda ellu viidi Aitas kaasa kiirele ,,rootsistamisele", selleks : - Suhtuti eitavalt kõikidesse usuvooludesse, mis kaldusid kõrvale luterlikust õpetusest - Kirikus käimine ja kirikumaksude maksmine oli rangelt kohustuslik, tõrkujaid karistati ihunuhtluse ja
R.Kreutzwald kirjutis "Kalevipoeg". Sellest sai tõeline silt eri rahvusliku liikumise faaside vahel. Rahvuslikus liikumises kerkis Kreutzwald kõige rohkem esile oma põlvkonnas. Ta looming mõjutas tugevasti rahvuliku liikumise vaimuelu. Teda peeti loominguliseks geeniuseks (http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=323) Koidula kohta kirjutas Kreutzwald kord: ,,Teile on hea tükk sest osaks saanud, mis Saksa keele loomuselapseks (Naturkind) nimetatakse. Oh, et elu -ja
- Talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusummade saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure (Lõuna-Eestis kasvatati peamiselt lina, Põhja-Eestis kartulit). - Talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. 2. Vaimuelu 19.sajandil: 2.1. Haridus 19.sajandil: 19.sajandi alguseks oli taastunud koolivõrk maapiirkondades. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale. Seal olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta köstrid ning õpetust anti peamiselt talvekuudel. 19.sajandi alguse koolitüübid Eesti alal olid: 1) Maapiirkondades eestikeelsed: - vallakoolid. - kihelkonnakoolid.
eesriide" taha. Sinna jäid ka Eesti, Läti ja Leedu. 3 Tohutute inimohvrite, purustuste ja majanduslike kahjude kõrval luhtusid Balti riikide katsed taastada 1944. aastal riiklik iseseisvus Eesti, Läti ja Leedu taasokupeeriti NSV Liidu poolt. Hilisstalinismiks nimetatud perioodil (1944-1953) algas laialulatuslik ühiskonnaelu sovetiseerimine, vastupanu mahasurumine, vaimuelu tasalülitamine ja käsumajanduse juurutamine. Üldist hirmuõhkkonda põhjustasid stalinliku reziimi repressioonid, mis tipnesid 1949. aasta märtsiküüditamisega. Oodatud ,,valget laeva" ei tulnud ning tugevnes arusaam, et nõukogude võim jääb pikaks ajaks püsima. See omakorda tähendas eestlaskonna lõhestatuse püsimist: sõja ajal läände põgenenud eestlastel ei olnud võimalik naasta kodumaale ja nii kujunes teguvõimas
VENE AEG - XVIII SAJAND 1710 faktiliselt 1721 juriidiliselt Uusikaupunkki rahu Balti erikord Eestimaa ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Vajalik selleks, et võita kohalike aadlike toetus. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Rüütelkonnad Aadli omavalitsus Liivimaal taastati, Saaremaal ja Eestimaal kinnitati. Koostati aadlimatriklid rüütelkonna liikmete nimekirjad, eesmärk kaitsta siinsete aadlisuguvõsade privileege Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Säilis tollipiir. Saksa keel asjaajamiskeelena Luteri usk Hoidis ära venestamise eest, vältis vene kolonisatsiooni, aitas säilitada siinse maa ja kultuuri omapära. Tagas tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga. Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Rahvastik Pärast Põhjasõda rahvaarv madalseisus (sõda, katk), rahvaarv langes ~120 000 - 170 000 inimeseni. Rahvaarv kasvas peamiselt loomuliku iibe arvelt (sisseränne oli tunduvalt väike...
· Peategelasteks valib Kross eestlasi, kes on etendanud tähtsat rolli Eestimaa ja kogu Euroopa kultuuriloos. · Krossi tegelased on värvikad ja tugevad isiksused edasipürgijad, kes tahavad elus midagi korda saata. · Ajalookujutuses püüab Kross fakti ja fantaasia vahejoont tabamatuks hajutada ning mineviku võimalikult elavalt ja tänapäevaselt esile manada. · Tema teosed on kõlanud kokku kaasaja vaimuelu probleemidega. · Ajalooliste romaanide keel on mõõdukalt arkailine ning sõnavaralt väga rikas, sisaldades haruldasi sõnu ja võõrkeelseid fraase. · "Kolme katku vahel" (1970-1980) taustaks on 16.sajandi dramaatilised sündmused. · Krossile on oluline ka kompomissi teema. Ta valgustab seda teemat mitmest kõljest, kaalub kompromissi lubatavust ja moraalset hinda, mida järeleandmiste eest tuleb maksta. "Pöördtoolitund" (1971).
ümbrusest koguma ainult temaga seotud teavet. Kui kellelgi on ema-kompleks, mis sageli tekib sellest, et ema on olnud liiga hoolitsev või ülevalitsev, viib selline inimene jutu ikka emale, vestluses ütleb mõnigi kord "naine" asemel "ema", loeb raamatuid ja vaatab filme, milles on suur osatähtsus emal, ta lemmikraamatuks võib olla Gorki "Ema", armuelus eelistab ta endast vanemaid naisi. Kompleks võib käituda kui iseseisev isiksus, kujundades oma vaimuelu. Üks lihtne katse komplekside väljaselgitamiseks on selline, et loetakse juhuslikke sõnu ja palutakse katsealusel vastata alati esimese pähetuleva juhusliku sõnaga. Kui vastus mõnele sõnale viibib, annab see tunnistust, et öeldud sõna on seotud katseisiku mõne kompleksiga. Õnneks on nii, et kui inimene saab ise teadlikuks oma kompleksidest, siis ainuüksi juba sellest nende komplekside jõud ka suurel määral raugeb. Nõnda siis
8. suur osa kiriku- e. sakraalarhitektuuril: 1 1 · Tallinnas paekivist Niguliste ja Oleviste kirik · Haapsalu toomkirik ja Viljandi Linnakirik · Tartus telliskiviarhitektuur - Tartu Toomkirik, Jaanikirik · Saaremaa kirikud dolomiidist Valjalas ja Karjas, saarlastel viljakas loominguline õhkkond ja suhtlemine teiste rahvastega 9. 1343-1345 Jüriöö ülestõus 10. XVI sajandiks Eestis 500 mõisat - teoorjus, raharent Eestlaste vaimuelu: · saksa mõjud kõikides kultuurivaldkondades, laenud eesti keelde · usuliste väärtuste ümberhindamised · pühakute ja reliikviate kultus paralleelselt vanade usukommetega (salaja) · endistele eestlaste pühadele ohvripaikadele ehitatakse pühakojad, kuid eestlased jätkavad Uku ja Taara austamist. rahvas võttis üle ka katolikud pühakud, segades neisse paganlikke jooni. Pühitseti Jaanipäeva, Jüripäeva, Mihklipäeva. Iseloomulik austus esivanemate hingede vastu.
Idakirikus usuti muistse kombe kohaselt, et Püha Vaim lähtub Isas (Jumalast), paavstid aga kinnitasid Karl Suure ajast peale , et Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast (Kristusest). Erimeelsuste tulemusel panid paavst ja patriah 1054. aastal teineteise kirikuvande alla, mis tähistas ida- ja läänekiriku lõplikku lõhet. Lääne kristlaskonda on sealtpeale hakatud nimetama roomakatoliku kirikuks ja oda oma kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks. 5. Haridus ja vaimuelu Bütsantsi õpetlased kandsid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Antiikkeeskujudele tuginedes õpetati seal grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat. Hiljem asustati Konstantinoopolis ka teisi kõrgemaid koole. Seetõttu polnud Bütsantsis kunagi sellist kultuurilangust, mis tabas varakeskaegset Lääne-Euroopat. Talupojad olid küll kirjaoskamatud, kuid linnades levis kirjaoskus ka alamkihtides.
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583 1)1558 rüüstasid Moskva väed Tartu piiskopkonda.Ajendiks Tartu maksu küsimus. 1583 Pjussa vaherahu(Rootsi ja Vene) 2)Vana-Liivimaa langemine- 1558 Hakati piirama Narvat ja Tartut venelaste poolt. Mais kukutati Narva, juunis Tartu. 1559 sept müüs Saare-Lääne piiskop oma alad Taanile. 1560 toimus Härgmäe lahing-orduväed said venelastelt lüüa. Sügisel puhkes Harju ja Läänemaa talrahva ülestõus. 1561 juunis andis põhja-Eesti end Rootsi kuninga teenistusse. 28 nov andis ordu ja Riia piiskopkond end Poola kuninga teenistusse. Vana-Liivimaa oli langenud. 3)Härgmäe lahing- 2 august 1560, orduväed sai vene vägedelt lüüa, viimane välilahing 4)Poola-Rootsi sõjad-algasid 1600, lõppesid 1629 Altmargi vaherahuga, millega läks kogu Eesti mandriala, Põhja-Läti ja Riia linna Rootsi võimu alla. 5)Brömsebro rahu-1645, lõpetas Taani aja ka Saaremaal. 6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel.Venelased l...
(tugevaim jõud maavägi) Ateena hiigelaeg Perikles · Kindlustab Ateena (müürid sadamatee ümber) · Ehitab välja Ateena akropoli (Nike tempel, Parthenon-Pheidiase Athena kuju) · Sõlmib soodsad rahud pärslaste ja spartalastega (pärslased lubavad Kreeka Väike-Aasia polistele sõltumatuse) · Ateena demokraatia kindlustub, klassikaline skulptuur saavutab õitsengu · Ateena saab kreeka vaimuelu keskuseks (filosoofia, kirjandus, antiikteater) Ateena hiigelaja lõpetab Pelopnooesose sõda (431-404 eKr) - Ateena vs Sparta + liitlased Ateena tahtis laevastikuga Sürakuusat karistada, laevastik hukkub tormis, Ateena nõrgeneb, Sparta võidab Sisesõda Kreeka linnriikide vahel Põhjapool tugevneb Makedoonia Philippos I mängib linnriike üksteise vastu välja (Demosthenes pidas kõnesid tema vastu, keegi ei kuulanud)
EESTI KESKAJA AJALOO RAUDVARA. (teemad, mille kohta tunnis me ei ole otseselt konspekti teinud) lisamaterjaliks on tunnis tehtud töövihiku ülesanded, ristsõna, rühmatööna tehtud teemakaardid MAARAHVAS 14-16. SAJ. (Eesti ajalugu I lk. 67-70) Senisest enam hakati kasvatama teravilja. Sellest tulenevalt mõisate arvu kasv Eestis. Talurahva koormiste kasv. Talupoegade koormistest mõisale tähtsamad: teoorjus, kümnis ja raharent. Esines talupoegade vastuhakku mõisnikele ja kolimist mujale. Pagenud talupoegade tagasitoomiseks seati ametisse adrakohtunikud. Talupoegi liigitati majandusliku ja õigusliku seisundi järgi: adratalupojad-- 0,5-5 adramaad nende maade suurus. 15. saj. adramaa suurus 8-12 ha. üksjalad-- adratalupoegade nooremad pojad, kes ääremaadel oma talu asutasid vabatalupojad-- tasusid koormisi rahas. Olid vabad teotööst. maavabad-- talurahva eliit, muistsete ülikute järglased. Omasid maad läänikirja alusel. Koormiseks vaid sõja kor...
vanaisa majja elama. 145766 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabeli ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal olevat Leonardo koolis "selle paari kuu jooksul, mis ta pühendas arvutamisele, teinud nii palju edusamme, et ta oma lakkamatute kahtlemiste ning raskete küsimustega ajanud õpetaja pidevalt segadusse". 1466. aastal kolis ta isaga Firenzesse, mis oli sellel ajal üks maailma vaimuelu keskuseid. Seal hakkas ta aasta pärast õppima kujuri ja maalikunstniku Verrocchio töökojas maalikunsti, skulptuuri jne. Läheduses elava Antonio Pollaiuolo juurest sai alguse huvi anatoomia vastu. Järgneb periood, millal Leonardo töötas Verrocchio töökojas sellina. 147276 valmisid ka esimesed iseseisvalt maalitud pildid, mis andsid tunnistust tema võimekusest. Aastad Verrocchio õpilasena Mitmete huvialade seas olid Leonardo lemmikud alguses muusika,
Söömisel unustas eestlane kõik kõrgema ja inimväärsema. Söömisesse suhtuti tõsiselt ning juttu sel ajal ei räägitud. Toit koosnes enamasti leivast ning kördist, kuhu oli sisse segatud jahu, kartul, naeris, kaer, piim, liha või heeringas. Mõisnik võis talupoegi müüa kui see talle endale kasulik tundus. Koormised ning teotööd olid väga kurnavad ja rasked, kuid eestlased suutsid hakkama saada. Kultuur ja vaimuelu 18. sajandil Peeter I oli Balti erikorraga lubanud luteri usul säilida. Vene usku peale ei surutud. Läbi usu jõudsid kõik uuendused eestlasteni. PIETISM HERNHUUTLUS (vennaste RATSIONALISM / koguduse liikumine.) VALGUSTATUS Tähendus Pietism oli Saksamaalt alguse Usuvool, mis propageeris Usuvool, mille
Liivimaa elanikele; iga inimene pidi maksma(ka imik, rauk). Pearahamaksu rahutused 1784.a vale tõlgendamise pärast-> sõjaväe toomine mõisatesse, talupoegade karistamine. 7) Nimeta 12 linna Eestis Vene Tsaaririigi ajal - Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski, Võru 8) Kirjelda luteri kiriku tegevust pärast Põhjasõda, mis on pietism ja vennastekogude liikumine - Vaimuelu luteri kiriku kanda. Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta; kiriku hooned rüüstatud või hävinenud. Kiriku mõju kahanenud, polnud piiskoppe. Kirikuelule segas pidevalt aadel vahele, kelle tahe jäi ka otsustavaks. - Pietism- usu sügavam sisemine tunnetamine ja elu kõlbelisemaks muutmine. Pietsitid aitasid kirikuõpetajaid. Luteri usu lähendamine! 1739. esimene eesti keelne piibli tõlge A.T.Helle
mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks". Nad on oluliselt mõjutanud ka Hiina naabermaade religiooni ja vaimuelu. Et taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata, siis on taoismi kui religiooni järgijate arvu raske määrata. Eriti palju taoiste elab Taiwanis. Hieroglüüf, mis tähistab sõna dao. Õpetuse alused Taoismi põhimõiste on dao (ka Tao), mis tähendab teed, aga ka toimimisviisi, eluseadust jpm.
juhtisid ja kust pärinesid. Büroo põhiülessandeks oli kaasa aidata nõukogulikuvõimuaparaadi töölerakendamisele ning selleks vajalike inimeste leidmine ja ametisse seadmine, sotsialistliku majandusmudeli juurutamine, maareformi läbiviimine ja eelduste loomine põllumajanduse kollektiviseerimiseks, sammuti suurtööstuse edendamine, vastupanuliikumise mahasurumine ning ühiskonna „puhastamine vaenulikest elementidest“, uute liiduvabariikide vaimuelu korrastamine, liiduvabariikide juhtkondade kontrollimine ja keskusele informatsiooni edastamine. Olev Liivik vaatleb Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja juhtivtöötajaid, kui palju oli neist NSVL eestlased ja põliseestlased, milline oli nende eestikeele oskus. Hästi on välja toodud aastate lõikes valitsuse rahvuslik koosseis ja päritolu. Meelis Saueauk vaatleb „Eesti süüasja“ hilisstanistlike parteipuhastuse taustal, kus ta toob välja
6. Vaenlastel oli parem ja täiuslikum relvastus ning neil oli lihtsam leida lisajõude. Ülesanne nr.5 Nimeta ja selgita, mida näed piltidel ! 1. Kivikirstkalme. Maapealne kalmeehitis. 2. Pronksist ehtenõel 3. Väikeselohuline kultusekivi 4. Rauast mõõgatera 5. Ristisõdija 6. Ristisõdija 7. Eestlaste sõdalane 8. Eestlaste sõdalane 9. Amb 10. Kiviheitemasin Ülesanne nr.6 Kirjelda eestlaste elukorraldust, majanduslikku tegevust ja vaimuelu andes eestlastest muinasaja lõpul lühida, kuid piisavalt ülevaatliku kokkuvõtte. Eesti oli juba ühtlaselt asustatud. Tihedam asustus oli Kesk-Eestis ja viljakamatel aladel. Põlluharimine oli muinasaja lõpul tõsnud kõrgele järjele. Inimesed olid rahumeelsed, sõditi ainult välisvaenlaste vastu ja peaaegu kõik olid maaomanikud. Valitsemine ja huvid olid suguvõsapõhised. Tähtsamate suguvõsa liikmete vahel seast valiti välja pealikud, suguvõsad võitlesid omavahel ja
KIRIK VARAKESKAJAL 5. Kiriku sissetulekud: kümnis sissetulekud kiriku maavaldustest tasu kristlike toimingute eest annetused 7 kristlikku sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine,pühadesse seisustesse pühitsemine. Katoliku kiriku hierarhia *lähtunud piiskoppidest *piirkonnakoguduste eestseisja *ainuke organiseeriv jõud oli kirik ja Rooma piiskopp VAIMULIKUD ORDUD JA KLOOSTRID Kloostrid keskaegse euroopa vaimuelu keskpunkt *suletus elasid seal, kirjutasid raamatuid ümber *patukahetsuse paigad *rõhutavad oma töökust(pidasid end tööga üleval) *päranduste kaudu saavad maavalduse BENEDIKTLASED benediktlaste kloostrireeglid * munkade/nunnade elu jagunes töö ja palve vahel * kloostri elanik pidi vastuvaidlematult kuuletuma abtile (abtsissile) * füüsiline töö kloostris oli kohustuslik * kloostri elanikud pidid raamatuid ümber kirjutama ISLAM JA ARAABIA KALIFAAT 7.
Selline puhas kunst saab anda puhast, ideoloogiliselt neutraalset, esteetilist naudingut. Kui kunstil oleks mingi poliitiline asjakohasus, ilmneks see kunsti võimest meelitada inimesed majanduslike, usuliste või poliitiliste võitluste maailmast puhta esteetika maailma. Kapitalismis näib kunst ära kaduvat, kuna see lahustub meelelahutusse, muutudes selle elitaarseks ja luksuslikuks alaharuks. Väikekodanlikus (või peaksin ma ütlema "luterlikus"?) ühiskonnas on vaimuelu jaotatud rangelt oluliseks ja ebaoluliseks. Oluline on moraalsete kohustuste maailm (ole hea isa ja ära paku linnaametnikele altkäemaksu) ja tööeetika (ole tootlik, tee kõvasti tööd ja innusta sellega teisigi kõvasti töötama). Ebaoluline on narruste maailm, meelelahutus, mis on õigustatud ainult puhkuse ühe vormina. Meelt lahutades võib inimene veidikeseks maailma ja iseenda unustada, kuid see on õigustatud vaid kui uinak, mis võimaldab homme veelgi kõvemini tööd teha.
Talupoegadele jäi õigus oma mõisniku peale kaevata. *Uued sõjad Venemaa alustas sõda Poolaga. Rootsi otsustas olukorda ärakasutada ja ründas samuti Poolat. Rootsi liigne tugevnemine ei meeldinud Venemaale, kes Poolaga kohe vaherahu sõlmis ja 1656. a. alustas Venemaa Rootsiga sõda. Vene väed vallutasid Tartu ja piirasid Riiat. IdaEesti jäi vene võimu alla ja tagastati Rootsile Kärde rahulepinguga 1661. Linnad ja kaubandus, haridus ja vaimuelu Rootsi ajal *Linnad ja kaubandus Eesti linnad ja kaubandus käisid Rootsi ajal alla. Põhilisteks ekspordiartikliteks olid teravili ja lina. Uudised ja uued moed jõudsid siia nüüd hilinemisega. Tallinna raad ei osalenud enam suures poliitikas. Tartu oli laostunud väikelinn paarituhande elanikuga. Samuti Viljandi. Rakvere ja Paide kaotasid linnaõigused. Tallinnas elas Rootsi aja lõpul umbes 10 000 elanikku. Linnade arengut pidurdas keskaegne tsunftikord, mis välistas konkurentsi ja
O.W.Masingu poolt välja antud "Marahwa Näddalileht". 1840.aastatel ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 19.sajandi jtukirjanduses olid populaarsemad seiklusjutud ja halemeelse sisuga lektüür. 19.sajandil pääses võidule ühtne kirjakeel. E.Ahrens koostas põhjaeesti murde alusel uue eesti keele grammatika. 1857 hakkas Pärnus ilmuma "Perno Postimees", mille väljaandjaks oli J.V.Jannsen Kirikuelu 19.sajandil Luteri usk oli endiselt vaimuelu kujundajaks, kuid tema seisund lõi kõikuma pärast 1832.aastal vastuvõetud seadust, mil luteri usk polnud enam valitsev usk Baltimail, vaid ainult üks lubatud usulahkudest. Ametlikuks usuks jäi vaid vene õigeusk. 1840. aastatel algas Lõuna-Eestis usuvahetusliikumine - talurahvas hakkas astuma vene õigeusku. Samal ajal elas tõusu üle vennastekoguduste liikumine. Järva- ja Harjumaal hakkas levima Maltsveti liikumine, mis peagi sulandus ühte väljarändamisliikumisega.
LIIVI SÕDA 1.Sõja aeg ja põhjused. 1558-1583. Liivimaa kaupmehed takistasid venelastel vaba kauplemist Lääne-Euroopaga ning see ajendas Liivimaad vallutama. 2.Sõja osapooled. Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani. 3.Liivi sõjaga seotud isikud. Gotthard Kettler Viimane Ordu meister, sai Kuramaa hertsogiks. Ivan IVGoroznõi (Julm) Vene tsaar Hertsog Magnus Taani kuninga vend, Taani hertsog, valitses Saaremaad, Ivan Julm tegi temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga. Balthasar Rossow Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööliste salga juht, ründas venelasi Sigismund II August Oli Rootsi päritolu Poola kuningas, Riia Peapiiskopkond andis end täielikult tema valitsemise alla Stefan Batory 1576 a. Poola kuningaks valitud. Alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. 4.Millised Eesti linnad langesid 1558 a. Vene vägede kätte? Narva ja Tartu ...
Fr.J.Wiedemann eesti keele uurija, koostas eesti-saksa sõnaraamatu ning saksakeelse eesti keele grammatika raamatu. Tundis huvi ka folkloori ja etnograafia vastu, kirjutas raamatu ,,eestlaste sise ja väliselust". M.Veske luuletaja, teadlane, folklorist. Esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Avaldas eesti ja soome keele õpperaamatuid, 1884 asutas vene kultuuri ja keelt tutvustava ajakirja ,,Oma Maa". Rahvuslikuliikumise radikaalse suuna üks jätkaja, Jakobsoni vaadete jätkaja. K.A.Hermann - oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja, nimetas lehe umber "Postimeheks". Tegutses mitmes seltsis, ka Aleksandrikooli komiteedes. Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide inimene, tegutsedes nii muusika, ajaloo, keeleteaduse, ajakirjanduse kui ka mitmetes teistes valdkondades. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit ("Uku ja Vanemuine"). E.Bornhöhe kirjanik...
Koidula on kirjutanud veel kaks näidendit-,,Kosjakased" ja ,,Kosjaviinad". Koidula tähtsus- Ta tõstis lüürika juhtivaks zanriks Koidula tõstis rahva iseteadvust,andis olevikujulgust ja tulevikulootust Oli kaastegev Vanemuise Seltsi loomisel,kirjutas näidendeid ning oli teatri asutaja Koidula oli ilu,vaimsuse ja patriotismi võrdkujuks luules,draamas,lõuendil,kivis ja muusikas.Pärnus on Amandus Adamsoni poolt tehtud mälestusmärk Koidulale. Romantism on Euroopa kunsti,kirjanduse ja vaimuelu suund,mille alged olid 18.saj.Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasusele.Tähtis koht oli tunnetel.Möödunud aegu vastandati kaasajale.Kesksed mõisted olid armastus,usk ja võim.Armastuse objektiks võis olla inimene,loodus või isamaa.Tähtsamad romantikud olid Inglismaal-Byron,Scott;Saksamaal-vennad Grimmid,Hugo;Venemaal- Puskin,Lermontov;Eestis-Veske,Koidula.
Osa talupoegi jäi siiski vabaks. Talurahva kihistuime. Maavabad- kõrgeim kiht läänikirja omasid. Vabatalupojad- vabastatud teotööst ja maksid raharenti. Adratalupojad- köige rohkem . Kohustused mõisa ees, maksidrenti, ''üksjalad'' kohustus mõisa ees teha üks jalapäev nädalas. Ehk need kes ei mahtnud enda isa tallu. Rahvastiku 16 sajandil elas eestis alla 300 000 inimese. lisaks elas saklsasi, rannarootslasi, vähesel määrall leidus venelasi Eestlaste vaimuelu ei saanud eestlastest tõsiusklikke kristlasi, kristlikud arusaamad ristati muinsuse omadega-katoliku pühakud segunesid muinas haldjatega. Jätkuvalt austati esivanemate hingi ja ka Taarat.
ette valmistama 1632.a avatud Tartu ülikool võimalus saada usulist kõrgharidust koha · Paljud kirikud olid hävinud · Paljud kirikuõpetajad kas surnud, põgenenud või küüditatud · Talurahva hulgas ei olnud luterlik usk veel juurdunud nt. maeti vanadesse kalmetesse, ei ristitud lapsi, ei käidu armulaual jne · luterlik kirik jäi siin mail valitsevaks kirikuks ja vaimuelu kandjaks Vene võimu suhtumine kirikusse: · Vene riigivõim tunnustas luteri kirikut sealse valitseva kirikuna · Vene võime luteri kiriku sisemised probleemid ei huvitanud Deism - seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse. Laiemas mõttes tähendab deism erinevate jumalakäsituste kogumit.
Rootsi aeg 17. sajand Asustus: *Pärast Liivi sõda taastus Eesti rahvaarv küllaltki kiiresti *Kui vaenutegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsasti kasvama *Eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke *Iseloomulik oli sisemigratsioon. asuti tihedama asustusega aladelt hõredama asustusega pakadesse *Eesti-sisene ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid, mis soodustas sündimuse kasvu *Ümberasumise negatiivne tagajärg oli seenise asustuse järjepidevuse katkemine, mis soodustas talurahva pärisorjastamist *Rohkesti asus Eesti aladele ka vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid *Samuti ka soomlasi, kes pagesid Eestisse kohustusliku sõjaväeteenistuse eest *Lõuna-Eestisse asus rohkesti lätlasi *lisaks veel hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt *Sisserännanute side päritolumaaga jäi nõrgaks ja assimilieeruti eestlastega Suur näljahäda: *Rootsi valitsuse lõpul 1696-1697 *Põhjus oli hiline kevad, lausvihm...
Moskvameelsed poliitilised jõud. Moskva kontrolli alla sattusid Lõuna-Jeemen, Kongo, Somaalia, Benin, Etioopia, Masambiik, Angolo, Afganistan. Tegemist oli nn sotsialistliku orientatsiooni riikidega, mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. 4) Kirjelda kommunistliku riigi majandust- Kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril ehk esimesel sekretäril. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist -ja vaimuelu, tuginedes nomenklatuurile. Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. 5) Kirjelda sotsialistliku riigi majandust- Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Pearõhk pandi rasketööstuse (sõjatööstuse) arendamisele. Plaanimajandus kaotas peaaegu täielikult majandusliku erainitsiatiivi. 6) Kirjelda sotsialistliku riigi majandust-
1457-66 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabeli ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal olevat Leonardo koolis "selle paari kuu jooksul, mis ta pühendas arvutamisele, teinud nii palju edusamme, et ta oma lakkamatute kahtlemiste ning raskete küsimustega ajanud õpetaja pidevalt segadusse". · 1466. aastal kolis ta isaga Firenzesse, mis oli sellel ajal üks maailma vaimuelu keskuseid. Seal hakkas ta aasta pärast õppima kujuri ja maalikunstniku Verrocchio töökojas maalikunsti, skulptuuri jne. Läheduses elava Antonio Pollaiuolo juurest sai alguse huvi anatoomia vastu. · Järgneb periood, millal Leonardo töötas Verrocchio töökojas sellina. 1472-76 valmisid ka esimesed iseseisvalt maalitud pildid, mis andsid tunnistust tema võimekusest. Aastat Verroccio õpilasena · Mitmete huvialade seas olid Leonardo lemmikud alguses muusika,
seadusandlikud aktid alates 1649. aastast ja need trükiti ära ,, Vene impeeriumi täieliku seaduste koguna". Kehtivatest seadustest loodi aga ,, Seaduste kogu ,, ja korrastati Balti erikorda puudutavad seadused. 1837-1841 tehti küllalt edukas reform, mis puudutas riigitalupoegi ( neid oli 40% talupoegadest), kui pärustalupoegade olukord jäi aga samaks. Anti välja palju seadusi millega täpsustati ja pehmendati nende olukorda. Ta püüdis ühiskonna vaimuelu oma kontrolli alla allutada, mis õnnestus tal suhtliselt hästi. Tsaarivalitsus püüdis samal ajal laidendad oma mõju Lähis-Ida, Kaukaasias, Balkanil ja Mustal merel, pidades maha järjekordsed sõjad Iraani ja Türgiga ning jätkates kolooniasõda Põhja-Kaukaasias. Peale nende valitesmist muutis Venemaa euroopalikumaks. Muudeti riiete kandmist ja välimus välja nägemist. Venemaa muutus selliseks nagu teised Euroopa riigid. Muudeti erinevaid reforme. Tuli ka uus maksusüsteem
VANAAJA TSIVILISATSIOONID Religioon Muistne Egiptus Egiptuse ühiskonna harituim osa olid preestrid, kes kujundasid nende vaimuelu ja mõttemaailma. Seega tuntaksegi egiptuse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi. Egiptlased austasid paljusid jumalaid. Neid võis olla üle 800. Osad kehastasid loodusnähtuseid, pajude puhul oli tegu mõne pühaks peetud looma jumalustamisega. Jumalate seast oli tähtsaim päikesejumal Ra, kes oli maailma looja ja esmane valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga. Uue riigi ajal sai Amon-Ra tõeliseks peajumalaks. Tema tähtsaim pühamu oli Karnaki
18. sajandi usuliikumised kui usutunde süvendajad ja rahvahariduse etendajad Eestis. 18. ja 19. sajandil levisid Eestis uued usuliikumised, mis osaliselt tegutsesid luterliku kiriku sees, aga enamasti väljaspool seda, levides kohati ka õigeusu kiriku liikmete seas. Neist mõjukaimad kogu Eesti ulatuses olid vennastekoguduse ja taevaskäijate liikumine ning peamiselt Lääne-Eestis 19. sajandi lõpuveerandil levinud usuliikumised, mille tulemusena moodustati esimesed Eesti vabakogudused. Vaadeldakse ajavahemikku alates 1740. aastatest, mil vennastekoguduse liikumine esimese suurema kristliku usuliikumisena Eestis laiemalt levis, kuni 20. sajandi alguseni, mil 18. ja 19. sajandi talurahvakultuuri muutumise ja ka hääbumise protsess oluliselt kiirenes. Seda kinnitab juba asjaolu, et alates 20. sajandi hakkas erinevate usuliikumiste ja konfessioonide mõju Eesti kõrveldavas ühiskonnas üha vähenema. Vennastekoguduse liikumine. Selle liikumise jär...
Vene aeg :Eesti pärast Põhjasõda Põhjasõda laastas Eestimaad rohkem kui mistahes teine sõda meie ajaloos. Venemaa poolt „akna raiumine Euroopasse“ maksti kinni enam kui poolte eestlaste elu hinnaga. Põhjasõja aegsest hävingust taastus maa siiski üllatavalt kiiresti. Kui peale Põhjasõda oli eestlasi umbes 120- 140 000, siis XVIII saj lõpuks oli Eesti elanike arv u 500 000 inimest. Sellise rahvaarvu taastumisele andis hoogu sõjale järgnenud pikem rahuaeg.Kuna võit Rootsi üle ei olnud väga suur ja alati oli oht vallutatud alasid taas kaotada, oli venelastele väga tähtis kohaliku aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga- Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Kõrgeimaks keskvõimu esindajateks said ...
Kordamine KT ,,Rootsi aeg" 1. Eesti ala minek Rootsi riigi koosseisu (millal, kuidas, mis lepingud) 2. Kohaliku aadli ja Rootsi keskvõimu vahelised suhted. 3. Eesti talupoegade olukord (+ ja -) 4. Vaimuelu ehk kultuur. 5. Kohtukorraldus. 6. Mõisted. 7. Tähtsamad isikunimed. 1. Rootsi aeg algas 1645. Aastal Brömsebo rahuga, mille järgselt loovutas Poola ka Saaremaa Rootsile, seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsile ning algas Rootsi aeg. Rootsi aja alguseks võib lugeda ka aastat 1629, kui sõlmiti Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola vahel, kus Poola loovutas Väina jõest kõik põhja pool asuvad alad Rootsile.
Reklaamipsühholoogia Kui tegevus on: · Psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. · Reklaami- ja propagandainformatsioon on mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamsõnumite edastamiseks. Reklaamipsühholoogia tegevustik: · Selle raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
