Eduard Ahrens koostas 1843. Aastal uue eesti keele grammatika võttes aluseks põhja-eesti keskmurde. Rahvuslike ideede levikule aitas kaasa seltsiliikumine. Baltisakslaste eeskoste all olev selts oli Tartus asutatud Vanemuine ja Tallinnas tegutsema hakanud Estonia. Vanemuine korraldas mitu laulupidu, 1870. Aastal alustati harrastuslike teatrietenduste korraldamisega. 1870. aastal asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts ja 1872. Aastal rajati Eesti Kirjameeste Selts. Luteri usk oli endiselt vaimuelu kujundajaks, kuid tema seisund lõi kõikuma pärast 1832.aastal vastuvõetud seadust, mil luteri usk polnud enam valitsev usk Baltimail, vaid ainult üks lubatud usulahkudest. Ametlikuks usuks jäi vaid vene õigeusk. 1840. aastatel algas Lõuna-Eestis usuvahetusliikumine - talurahvas hakkas astuma vene õigeusku. Samal ajal elas tõusu üle vennastekoguduste liikumine. Järva- ja Harjumaal hakkas levima Maltsveti liikumine, mis peagi sulandus ühte väljarändamisliikumisega.
Seega pärineb Toomemäe huvitav põhireljeef põhiliselt 18. sajandist. Sõdades ja tulekahjudes oma senise tähtsuse minetanud Toomemägi oli 18. sajandi lõpus peamiselt kasutuses linnakarjamaana. 19. sajandi esimestel kümnenditel kujundati sellest ülikooli plantatsioonikomitee eestvedamisel istutatud puude, sillutatud teede ja valle ühendavate sildadega avalik park, mis koos raamatukogu, anatoomikumi, tähetorni ja kliinikumiga sai linna vaimuelu keskuseks. Kui XIX sajandi alguses ülikool lõpuks taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe ülikooli valdusse ning sinna rajati park ja ülikooli hooned. Esimesena valmis anatoomikumi rotund, peatselt ka ülikooli peahoone, samuti tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutseb esialgses funktsioonis praegu vaid naistekliinik. Parki istutati esimesed puud 1805.aastal Tartu Ülikooli arhitekti J. W
ning pandi alus ratsaväele. Pärast Martelli päris võimu Pippin Lühike,kes mandas riigis pinged ning tekkis Kirikuriik ning Pippin krooniti ametlikult. Nii olidki võimule tulnud Karolingid. Pippini järeltulijaks oli Karl Suur,kes laiendas valdusi, liidendas Baieri hertsogkonna. Aastal 800 sai Karl keisriks ning toimus Karolingide renessanss, mille eeskujuks oli antiikaeg.Sel ajal rahati õppeasutusi ja kloostreid, ning loodi vaimuelu arenguks tingimusi. Karl Suure võimu päris Ludwig I Vaga,kes jaotas impeeriumi oma poegade vahel kolmeks Verduni lepinguga.Riik jagunes Ida-Frangiks, mis hiljem nimetati Saksa-Rooma riigiks , Lääne-Frangiks ning lõunaosas hakkas valdusi laiendama Itaalia kungingriik. Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted, mis rajanesid kahe inimese vahelistel nn. Vasalliteedisidemetel, mis tekkisid, kuna tekkis uut laadi sõjaväeorganisatsioon ning
ROMANTISM Üldiseloomustus Romantism on laiem vaimuelu suund, mis kunstis hõlmas ligikaudu 19. sajandi teise veerandi. Romantism pole rangelt võttes enam kunstistiil, vaid kunstisuund. Ühendab pigem ellusuhtumine kui kindel vorm. Muutunud oli ühiskondlik taust pettumine revolutsioonides, mõistuspärasuses, igatseti ,,ära". Romantism on täielik vastand klassitsismile. Lihtsalt öeldes klassitsismis on esikohal mõistus, romantismis süda. Vastukaaluks kapitalistlikule argipäevale tunti huvi keskaja, religiooni, eksootiliste maade
Üliõpilased olid pärit eri piirkondadest või koguni erimaadest ja jagunesid seetõttu omaette paikkondadesse ehk natsioonidesse või universiteetidesse. Nii õppetöö kui ka suhtlemine toimus ladina keeles. Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool endale juhi s.o rektori. Mis on skolastika? Ülikoolides viljeldud teadust nim skolastikaks. Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ning erinevaid vaateid ühitada. Kiriku- ja vaimuelu Kloostrite teke Keisrivõimu langemine Lääne-Euroopas suurendas piiskopi religioosset ja poliitilist võimu tähtsust. Kogu kristlik maailm oli juba vanaajast peale jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Arvukad mungad ja vähemal määral ka nunnad elasid kas üksiklaste ehk eremiitidena või moodustasid kogukondi- kloostreid. Neid oli kõikjal Vahemere maades. Lääne-Euroopas tõid sellesse kirevusse
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper TARTU TOOMEMÄE VAATAMISVÄÄRSUSED Iseseisev töö Juhendaja Pille Kessel Tartu 2011 1. TARTU TOOMEMÄGI AJALOOS Tartu Toomemägi oli Venemaa keiser Paul I kingitus Tartu ülikoolile. Seda ala kasutati varem karjamaana, kuid muudeti 19. sajandil avalikuks pargiks. Parki rajati romantiline kividest küngas Musumägi ning haljastati endine liivakarjäär -Kassitoome. Toomemäel asub ohtralt skulptuure (K. E. von Baer, N. Pirogov, Fr. R. Faehlmann, Fr. G. W. Struve, K. J. Peterson jt) ning arhitektuurilise väärtusega hooneid: endine Toomkirik (praegune TÜ Ajaloo Muuseum), Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja Kuradisild. Toomemägi asub Tartu linnas ja kuulub Tartu vanalinna muinsuskaitseala koosseisu ning on...
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE 1.loeng 9. sept 2011 Talis Bachmann Materjalid ÕIS'is. Põhiraamat "Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine Psyhe + logos = PSÜHHOLOOGIA (hing) (õpetus)(hingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Mõiste esmakasutus: Philippe Melanchton 1540 Rudolph Goclenius 1590 Psüügika determinatsioon: · Ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) · Bioloogiliselt (aju!) Psüühilised nähtused: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 3 PSÜHHOLOOGIAT:: 1. EELTEADUSLIK (COMMON SENSE) käsikäes teaduslikud arusaamad psüühikast ja ka sellised, mis on inimeste mõtetes välja kujunenud ning tõele
•Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel. •1765. aasta Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja suuremasse mõisasse. Kuna mõisnike arvates talupoegadel haridust vaja ei olnud, siis see nõue täit rakendamist ei leidnud. Kuusalu pastoril Eduard Ahrens, kes koostas 1843.aastal uuesti eesti keele grammatika. Kirjakeele aluseks võttist ta põhjaeesti keskmurde 2.Religioon • Vene aeg: Vaimuelu kandev osa jäi ka pärast Põhjasõda luteri kiriku hooleks. Kuna Põhjasõja käigus olid paljud õpetajad põgenenud või küüditatud, oli õppetöö unarusse jäänud. Ka Tartu ülikool oli tegevuse lõpetanud. Juba Põhjasõja aastatel hakkas Baltikumis levima uus usuvool – pietism. 1720-1730-ndatel aastatel omandas pietism siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi. Nad lähendasid ka luteri usku rahvale. 1739
Psühholoogia mõiste - teadus, mis uuri inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning selle avaldumise viise. Psühholoogia harud. Teoreetiline psühholoogia – teoreetilised harud töötavad välja teooriad ja üldised seaduspärasused. üldpsühholoogia - psüühika ja käitumise üldised seaduspärasused arengupsühholoogia - inimese areng viljastamisest surmani sotsiaalpsühholoogia - inimene suhetes teistega kognitiivne psühholoogia - inimese tunnetuslikud protsessid (taju, mälu, mõtlemine)
hoonetekompleks kujutas endast vanade roomlaste vajadust, alustades kehakultuurist kuni vaimsete nõuete rahuldamiseni, filosoofiliste vaidlusteni või omaette mõtisklemiseni. II saj. lõpust kuni III saj. alguseni luuakse Roomas portreesid. III saj. jooksul muutavad nad veelgi hingestatumaks, kujutavad elamisest kurnatud inimeste silmi, milles peegeldub südameni tungiv humaansus ja headus. Rooma riik jõudis viimasel sajandil väga suurde kriisi, see haaras kogu vaimuelu. Arhitektuur mandus. 395.a. laguneb Rooma kaheks- Bütsantsiks ja Lääne-Rooma riigiks. Bütsants on Rooma hiilguse mantlipärija. 324-330.a. rajas Constantinus uue linna, mida hakati keisri järgi kutsuma Konstantinoopoliks. Linnas valitsevaks usundiks oli ristiusk. Konstantinoopol saigi Bütsantsi pealinnaks, mille koosseisus olid Balkani poolsaar, Egiptus ja valdused Aasias. Bütsantsi kuulsaim mälestusmärk arhitektuuris oli Püha Sofia Katedraal.
on tänapäeval lasteraamatud. Tema värsiloomingul (kogu ,,Viru lauliku laulud", poeem ,,Lembitu"), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus. Kreutzwaldi peateos, rahvaluuleainest töödeldud rahvuseepos ,,Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Seda teost on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Tema looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Rahvaharidust täiendasid kaks käsiraamatut ,,Lühhikene öppetus terwisse hoidmissest" ja ,,Kodutohter", milles anti nõu haigete eest hoolitsemisel kodus, võitlusest sagedamini ettetulevate haiguste vastu ja elamu- ja tervise hoidmise kohta. Tema maailma rahvaid tutvustav sari ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" on olnud nii populaarne, et selle järgi on nimetatud hiljem populaarteaduslik raamatusari. Kreutzwald oli Õpetatud Eesti Seltsi
Võimude vägivallapoliitika. 1944. aastal algasid nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. Represseeritute arv oli ligikaudu 30 000. arreteerimise eest pages osa inimesi metsadesse varjule. Metsasolijate väljameelitamiseks kuulutasid võimuorganid välja amnestia ja kutsusid neid tagasi oma igapäevatöö juurde. Väljatulnud aga vangistati. Lisandus vaimne vägivald, mis väljendus ühiskonna vaimuelu allutamises valitseva reziimi ideloogilistele dogmadele. Sõjajärgne vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. aastal toimunud massiküüditamisega. Ööl vastu 26. märtsi saadeti Eestist siberisse 20 722 inimest. Stalinismi võimutsemine. Eesti NSV sisepoliitilise arengu keskseks tunnusjooneks oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu. Esmalt hakati kodanliku natsionalisti silti külge kleepima Eesti Vabariigi aegsetele loovharitlastele. 1950.
Jüriöö ülestõus Taani kuningas Valdemar IV otsustas Eesti valdused maha müüa Saksa Ordule. Võimuvahetuse ajal püüdsid eestlased oma olukorda parandada. Jüriööl 1343 alustati relvastatud mässu. Piirati Tallinnat ja Haapsalu. Sündmused Paide linnuses eestlaste kuningate tapmine. Talupoegade poolt toimus Saaremaal Pöide ordulinnuse hävitamine. Abivägedega õnnestus Saksa ordul talupojad alistada. Jüriöö ülestõusu võib pidada Eesti keskaja veelahkmeks. Pilet nr.8 1. Vaimuelu Rootsi ajal 17.sajandi alguses vallitses Põhja-Euroopas renessanss. Hästi levinud oli trükikunst ja krijasõna kättesaadavus oli tehtud lihtsaks. Rootsi oli üks tekkinud rahvusriike, kus asjaajamine toimus vastava riigi keeles. Rootsi oli jäik luterlik maa. Monarh oli ka kirikupea. Teiste uskude vastu oldi riigis sallimatu. Luterlus mõjus viljastavalt eesti kirjakeele arengule. Tallinn oli suur luterlik keskus. Kirikuelu korraldamiseks moodustati kirikuvalitsus. Kirikuõpetajal pidi
selle kindralkubernerile. Nii murti Liivimaal aadlivõim. Reduktsioon muutis oluliselt ka talurahva olukorda. Sajandi keskel said talupoegadest pärisorjad ja sunnismaised. Reduktsiooniga 1680 läks suurem osa eramõisatest taas riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle vähenes. Sisse seati ka vakuraamatud, kus määrati ära koormised. Talupoegadele anti ka õigus mõisnike peale kaevata, kui nad seadustest kinni ei pidanud. 4. Rootsi aeg. Vaimuelu Liivi sõda oli viinud luteri kiriku haletsusväärsesse seisundisse, talurahva seas levisid taas muinasusu kombed. Soovida jäid ka pastorite kõlblus ja haridus. Liivimaal oli takistanud luteri levikut Poola võim, kes pooldas katoliiklust. Nagu ka Eestimaal loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent. Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent oli Johann Fischer, kes edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust
Karl Marx- · Tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi- kodanluse eraomandisse. · Kapitalistlik tootmine- 1)toota kasumit, 2) püsida konkurentsis. Marx Weber- · Uskus, et protestantlikud väärtused soosivad selliste turumajandusega hästi sobivate iseloomujoontega nagu tööarmastus, kokku hoidlikus, ausus ja arvepidamine. Emile Durkheim- · Vaimuelu ja sotsiaalse solidaarsuse hoidmine ja areng huvitasid teda tööstusühiskonna puhul kõige enam. · Inimestel peab olema amine tugi. · Liiga palju väärtusi ei ole hea kuna see lagnudab ühiskonna. · Solidaarsus -ja väärtusnormid peavad olema tasakaalus. 5) Heaoluriigi mõiste ja tunnused. Heaoluriik- Riik mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada
Mäetööstus tõmbas ligu üha uusi inimesi aga viis ka paljude laostumisele. Püüti arendada ka hõbedatootmist, kuid hinnatud olid ka teised metallid. Kaubatootmise tõus ja maa soodne asend kaubateedel võimaldasid kaubanduse jätkuvat edendamist. Suured kaubanduskeskused olid Augusburg(Sinna jõudsid Itaalia ja Idamaade kaubad), Frankfurt Maini ääres jt. Kaupmehed finantseerisid ka manufaktuuride rajamist. Kirik ja vaimuelu 16.saj algul oli katoliku kirik oma hiilguse tipul. Konstanzi kirikukogu oli taastanud paavstivõimu ühtsuse. Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest. Välise hiilguse varjus peitusid aga tõsised probleemid. 1. Paljud usuteenrid (Piiskopid, paavstid), elasid üpris ilmalikku elu, sageli ei peetud kinni abielukeelust ja levis mitmesuguseid pahesid. Osa vaimulikke nõudis kiriku puhastamist, kuid kirik osutus võimetuks seda tegema. 2
okupatsiooni aktiivsete toetajate ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised,nende saatmine vangi-ja sunnitöölaagritesse. Represseerituid oli 1944-1954 ligikaudu 30000. Metsasolijate väljameelitamiseks kuulutati välja amnestia kuid peagi selgus,et vaatamata lubadustele osa metsast väljatulnuid vangistati mistõttu järgmised amnestiad enam tulemusi ei andnud. Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald,mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogilistele dogmadele ja sõjaeelse kultuurisfääri(haridus,teadus,kunst jms.) tasalülitamiseks. 1949a toimusid massiküüditamised.Ööl vastu 26märtsi deporteeriti Eestist Siberisse 20722inimest.Teravik oli suunatud maaelanikkonna vastu,et hirmuõhkkonnas saavutada nende "vabatahtlik" kolhoosidesse ühinemine.1949märtsis küüditati ligikaudu 2,5%kodumaal elavatest eestlastest.1950a toimus küüditamine ka Pihkva oblastis,kokku
Usuti paradiisi, põrgusse, viimsesse kohtupäeva ja Jumala riiki. Jumala armust oli võimalik osa saada sakramentide kaudu. Nende hulka kuulusid ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimane võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. 1054. aastal toimunud suur kirikulõhe pani aluse lääne ja ida kirikule. Varakeskajal domineerisid Euroopas benediktiini kloostrid. IX ja X sajandi killustatuse ja sisesegaduste ajal olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused. Tekkisid uued ordud: Tsisterlaste, Dominiiklaste ja Frantsisklaste ordud. Jumala armu vahendasid ka pühakud, kelle tugev usk oli andnud neile jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. Pühakutes nähti surelike kaitsjaid ja eeskostjaid. Pühakute hulka kuulusid varakristlikud märtrid, kiriku juhtkujud, vagad jutlustajad, ilmalikud valitsejad ja vaga eluga silmapaistvad inimesed. Nendega seostati jumalikku väge kandvaid esemeid ehk reliikviad. Pühakute
PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I Psühholoogia mõiste- Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus- 1)Psüühika ja käitumise üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine. 1. 2)Eksperiment kui viis, mille abil kontrollitakse seletuse õigsust. 2. 2)Vastastikune kontrollitavus- teiste uurijate poolt kontrollitud ja proovitud. 3. 2)Teooria vastab ümberlükkamisproovile (pole võimalik ümber lükata). 4. Psühholoogia ajaloost : 5. Aristoteles-(384-322e. Kr.) hing on kõige elava omadus, 3 hinge astet: 6
· Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" · Ajalehe "Perno postimees" esimene number. · Toimetaja pöördub lugejate poole sõnadega: "Tere armas Eesti rahwas, mina Perno Postimees, kulutama ollen wahvas keik, mis sünnib ilma sees." · Kreutzwald (18031882) oli eesti kirjanik ja arst. · Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg. · Looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. · Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849. · Koidula (18431886) oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. · Pani aluse eesti teatrile. · ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") · Mo isamaa on minu arm! Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa! · Carl Robert Jakobson
Tsivilisatsiooni tunnused: asustus tihenes, kerkisid esile suuremad keskused, kohalikud pealikud ühendasid enda võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid, kirjamärgid. Mõisted:Menes- Ülem-Egiptuse valitseja, kes 3000a.eKr. liitis üheks riigiks Alam-ja Ülem-Egiptuse. Memphis Menese rajatud pealinn Ülem-ja Alam-Egipstuse piirialale. Vaarao- Egiptuse kuningas; piiramatu võimuga valitseja. Vaarao isik ja võim olid jumalikud; teda peeti jumalaks,riigi kõrgeim preester. Püramiidid- vaaraode võimu kõige suurejoonelisem materiaalne kehastus. Nomarhid- ehk noomid. Nomarhid on maakondade ehk noomide asevalitsejad. Preestrid(templid) vaarao määras oma volituste konkreetseks elluviimiseks ametisse preestrid.Nende päralt oli vahetu korraldav võim Egiptuse peamistes pühapaikades tempilites. Amon-Ra - ta sai Uue Riigi ajal tõeliseks peajumalaks.Tema tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel. Muumia on konserveerunud surnukeha, millel on säilinud pehme...
Asekuberner) Olulisemad asutused- kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsus ja politseivalitsus Kubermanguvalitsus- tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega Kroonupalat- allus rahandusministeeriumile, esmaseks ülesandeks oli maksude kogumine ning nende üle arvestuse pidamine Hoolekandevalitsus- hariduse, arstiabi, heategevuslike organistsioonide töö korraldamine + takistas Balti kubermangude venastamist, sidus meid Euroopa kultuuriruumiga 2. Vaimuelu ja usuelu Vene aja alguses Pietism- levis laialdaste rahvamasside seas, usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada, luteri usu lähendamine rahvale Paljud kogudused olid jäänud ilma õpetajateta. Kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Pietistlikud ideed jõudsid rahva sekka vennaste- ehk hernhuutlaste kaudu. Hernhuutlased- propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset
Annely Tamm IMKATS "Kalevipoeg" Eno Raud (Fr. R. Kreutzwaldi teose ainetel) Autorist Raamatu zanriks on muistend. Autor (Fr. R. Kreutzwald) elas rahvuslikul ärkamisajal. Tema teosed mõjutasid rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Kirjanik sündis 1803.aastal Jõepere mõisas. Isa oli kingsepp Juhan Reinholdson ja emaks mõisateenija Ann. Kreutzwald kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisades. Õppis Rakvere köster Gööki algkoolis ja kreiskoolis. Peale seda Tallinna kreiskoolis. Oli Tallinnas kaupmehe õpilane. Seejärel tegi ta koduõpetaja eksami ja töötas Tallinnas ja Peterburis koduõpetajana. Õppis ka Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas. Lõpetanud ülikooli, asus tööle Võrus arstina
Realim 23.04.2013 Romantism on laiem terminin. Mis sarnaneb postmodernism, mis valdab teisi ühiskonna valkondi. Realismi kohta ei saa öedlda, et on kõike hõlmav vaimuelu. Romantiline luule taotles lühikesed luuletused lüürika tänapäeval see on hilisem nähtus, 19.saj lõpus. Romantikute põhilised taotlused on pikematele teostele. Eeskujuks 17.saj prohvetlik luuletaja John Mitlon Kaotatud ja leitud paradiis plankvärsis mitukümend tuhat värsirida pikk. Suur kuusik: Wiliam Blake (eluajal ei olnud, leiti alles 19.saj lõpus müstik ,,Sütuse laulud"
töötamseks. Peale muistset vabadusvõitlust läks eestlaste majanduslik olukord ja elu üha halvemaks. Muistse vabadusvõitluse kaotamisel oli kindlasti väga suur roll eestlaste ajaloos. Lõppes sajandeid kestnud vabaduse periood. Eestlased allutati nii poliitiliselt kui kultuuriliselt Lääne-Euroopa mõjudele. Selle sajandeid tagasi toimunud kaotuse tõttu kuulume me tänapäeval kindlast Euroopa kultuuriruumi. II teema: Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal? 13. sajandi alguses toimus kristliku maailma ekspansioon ka Liivimaale. Katoliku Euroopas paavstilt õnnistuse saanud ristisõda oli vahendiks, et hävitada siinsetel aladel valitsev paganlus. Läänemere idakallas oli veel viimaseid muistse usu kantse. Lisaks jumalikule ülesandele oldi huvitatud siinsetest maadest, haritava maa pindala tuli laiendada, et kasvavat Lääne- Euroopa rahvastikku ära toita. 1208-1227 on Eesti ajalukku läinud
aastal Eesti Kirjameeste Selts- põhiülesandeks eesti keele arendamine ja kaitsmine, rahvaluule kogumine. Esimene president Jakob Hurt. Ajalehed: 1857. "Perno Postimees"- J.V.Jannsen 1864. "Eesti Postimees"- J.V.Jannsen (Jakob Hurt vahepeal "Eesti Postimehe" lisalehe toimetaja) 1878. "Sakala"- C.R.Jakobson Pilet 13 Vaimuelu 18.sajandil. Luteri kirik ja valgustusvoolud (sama punkt, mis Pilet 1 teine teema) 1700-1710 toimus Põhjasõda, peale mida algas Vene aeg. Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Alustada tuli rasketes tingimustes, kirikud olid laastatud ja paljud kogudused olid jäänud õpetajata. Vene riigivõim tunnistas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. 18.sajandil oli valitsevaks luteri kirik (+ õigeusk) Kirikuõpetajate seas levis pietism. Nad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile, püüdsid religiooni elavdada, aitasid kirikul üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust, luteri usu lähendamine rahvale. Pietism levis
· Läänidest said perekona pärusvaldused. Pärisorjuse kujunemine · Talupojad sõltusid suurmaavaldajatest; nad andsid end maavaldajate kaitse alla, kohustades selle eest maatüki oma kaitsjale loovutama. · Feodaalkorra kujunemise eeldus oli sõltuva talupoegkonna kujunemine · Talupoegadel keelati maalt lahkuda- sunnismaisus Keskaja kujutelmade järgi jagunes ühiskond kolmeks seisuseks- vaimulikud, sõjamehed ja töötegijad. Varakeskaja kiriku-ja vaimuelu · Katoliku kiriku pea on Rooma paavst · Esimene Rooma paavst- apostel Peetrus · 756. Aastal sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis · Kujunes kirikukümnis- kümnendik kogusaagist · Frangi riigi lagunemine ja Läne-Euroopa killustatud tõi kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi allakigu, uus tõus ootas paavstlust kõrgkeskajal Kiriku korraldus · Kristlik maailma jagunes piiskopkondadeks; mitu piiskopkonda ühendas peapiiskopkond
Haldusalased ja organisitsioonilised ümberkorraldused puudutasid vaid ühiskonna eliiti. Sellepärast süvenesid vastuolud talupoegade ja aadlike vahel veel enamgi. Peeter I lõpetas Bojaaride Duuma tegevuse (see oli riiki valitsenud nõukogu). Selle asemele loodi 1711. aastal Senat, millele usaldati asjade ajamine. 17. sajandil alanud protsess, millega kirik seoti tugevasti riigiga, viidi lõpule Püha Sinodi loomisega. Püha Sinod koosnes kõrgematest vaimulikest ja see juhtis vaimuelu. Patriarhi ametikoht kaotati. Erilised kolleegiumid kontrollisid seda, kuidas aadlikud valitsesid maad ja pärisoriseid talupoegi. Peeter I reformidega tugevnes aadliriik. Riigi administreerimiseks moodustati kubermangud. Iga kubermangu eesotsas valitses kuberner. Neeva jõe suudme lähedale rajati PeeterPauli kindlus. Hakati ehitama linna. Seda ehitati väga rasketes tingimustes külmas, poris ja poolenisti vees, võideldes pidevalt soise pinnasega. 1703
a. Ajend: Asehalduskorra kehtestamist ja pearahamaksu sisseseadmist tõlgendasid talupojad kui mõisakoormistest vabastamist ning enam teotööle ei mindud. Tagajärg: Talurahva korralekutsumiseks lähetati mõisatesse sõjaväeosad. Puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel. Hukkus viis eesti talupoega Räpina Puuaiasõjas. Balti rahvas suhtus Vene ülemvõimu üpris halvasti, kuid aadel hästi. 11. Vaimuelu 18. saj (pietism, hernhuutlus, ratsionalism) Pietism o Eesmärk: taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. o Mõju: aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõjajärgsest madalseisust, lähendasid luteri usku, püüdsid asendada senine usudogmade pähetagumine seletamise ja arutlemisega. o Huvigrupp: talurahvas.
Eestlaste kätte jäid jätkuvalt raskemad ja madalama sissetulekuga ametipostid; Teisel poolel hakkas kehtima Vene linnaseadus, millega muudeti senist keskaegset linnavalitsemiskorda, linnu juhtisid nüüd volikogu ja valitsus, mille rahvas oli valinud. Eesotsas oli linnapea, valitsemine jätkuvalt sakslaste käes; Ehitati maju, avati väikeseid töökodasid ja vürtspoode, kuid samas linnades valitses jätkuvalt saksa keel ja kombed ning olid ka kadakasakslased. 15. Vaimuelu Taasavati TÜ 1802. a, kus olid usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskonnad. Õppimine toimus saksa ja ladina keeles, kuid hiljem vene keeles. Esimeseks rektoriks sai G.F. Parroti. 19. saj keskel oli kehtestatud koolisundlus ja teisel poolel pääses võidule ühtne kirjakeel; 19. saj algul oli luteri usu kirik. Sajandi keskpaigaks kaotati luterluse priviligeeritud seisund, kehtestati kreeka-katoliku õigeusk, toimus
300-aastaste koolide liikumine formeerus 22.02.1989 seltsiks. Avaldamaks tunnustust rahvavalgustusliku tegevuse eest mitmest soost 17. sajandi haritlaskonnale, kelle eredaimaks esindajaks on Bengt Gottfried Forselius, võtsid Rootsi-aja (15611721) juurtega koolid oma ühendusele Bengt Gottfried Forseliuse nime. B. G. Forselius oli esimene eesti kirjakeele uuendaja. Neid uuendusi rakendati õppe- ja vaimuliku kirjanduse koostamisel. Tunnustamaks B. G. Forseliuse tegevust eesti vaimuelu kujundamisel ja Rootsi riigi hariduspoliitika edumeelsust 17. sajandi Eestis, asutas B. G. Forseliuse Selts 1991. a B. G. Forseliuse medali, mis on seltsi kõige kõrgem autasu. Selts autasustab medaliga isikuid, koole, asutusi ja ühinguid teenete eest Eesti kultuuri- ja hariduselu edendamisel, eesti kooli ja haridustraditsioonide järjepidevuse hoidmisel. Medalil on nahkköites raamatu kuju, mille esiküljel on kolm inimfiguuri purjelaeva tekil ja kiri "Bengt
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS *Balti provintsiaalseadustik esimesed osad 1845, kolmas osa 1864 *1881 Aleksander II valitsemisaja lõpp *1801.a Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks *1808-1819 Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses *1812 1829 Filippo Paulucci *Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused *1801 Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson *1809 blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku *1812 Napoleoni väed tungisid Kuramaale *Barclay de Tolly TALURAHVA OMAVALITSUS 19. sajandi talurahva seadused Eestis Põhjused: 1.Majanduslikud põhjused -mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine -senine teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada suuremaid sissetulekuid 2.Poliitilised põhjused -tsaar Aleksander I soovis parandada oma mainet lääneeurooplaste silmis -Baltikum oli Euroopale avatum kui Venemaa 3.Kultuuri...
· Sündis Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus sealt välja täies relvastuses Athena · Oli Ateena linna kaitsejumalanna, samuti käsitöö kaitsja · Sümboliteks öökull, madu, kiiver, oda Apollon · Zeusi poeg, valguse- ja ennustusjumal, keda samastatud ka päikesejumal Heliosega · Artemise kaksikvend · Apollonit peeti korra, selguse, vaimuelu, eriti kunstide kaitsjaks · Sümboliteks lüüra, loorber Aphrodite · Zeusi tütar, armastus ja ilujumalanna · Aphrodite olevat sündinud merevahust · Tasuks kuldõuna eest "Kõige kaunimale" sai Paris tema abiga endale ilusa Helena · Sümboliteks mürt, tuvi, jänes 8 Hermes · Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
1944 aastal algas Saksa Okupatsioonivägede toetajate ja muidu nõukogude võimu vastaste inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi-ja sunnitöölaagritesse. Represseerituid oli 1944-54 umbes 30 000.Selle eest pageti ka metsa mis suurendas metsavendade ridu. N- võimud meelitasi metsavendi metsadest välja lubades neile amnestiat aga kuna tegelikutl seda ei tehtud , jäid paljud mehed ikka metsa. Kõigele lisandus veel ka vaimne vägivald . Ühiskonna vaimuelu allutati täielikult valitseva reziimi ideoloogiale. Sõja eelne kultuur keelustati ja vohas punapropaganda. 1945. aastal saadeti 407 Eesti sakslast metsatöödele. Märtsiküüditamine (operatsioon Priboi ehk murdlaine) ööl vastu 26 . märtsi 1949 küüditati Siberisse 20 722 inimest. Enamik neist olid naised ja lapsed. See küüditamine oli suunatud maaelanikkonna vastu ,et neid kolhoosidesse saada ja võtta ära metsavendade toetajad. Enim kannatasid Viljandi, Valga ja Pärnu maakond
Koolisüsteemi kujunemine 19.sajandil Aleksander I eestvedamisel 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikool on kindlasti üks Eesti ajaloo tähtsamaid sündmuseid. Ei kujutaks Eesti arengut ettegi ilma meie eesrindliku kõrgkoolita. Tartus õppisid ja töötasid paljud tippteadlased Euroopast, kes tõid uusi moodsaid mõttevoole meie maale. Tartu ülikool ei jätnud mõjutamata ka Eesti üldist koolisüsteemi. ,,Samuti avaldas vaimuelu elavnemine positiivset mõju eestlaste hariduselule. Tihenes ja tugevnes talurahvakoolide võrk, suurenes eestikeelse kirjavara väljaandmine." (Laar 2010) Milline aga nägi välja tol ajal Eesti koolielu? 19. sajandi esimesel poolel domineeris Eestis valdavalt koduõpe, kuigi 18. sajandi lõpus mõtles aadel ka juba koolide rajamisele. Kuid siiski said esimesed hariduslikud alged lapsed kodust, enamasti emadelt, kes neid lugema õpetasid. Kooli mindi juba
Austati paljusid jumalaid, 1 peajumal. Jumalatele rajati templeid, nendele ohverdati loomi ja suitsutati viirukit, samuti jumalakujusid toideti, pesti ja riietati. Korraldati mitmesuguseid rituaale. Tähtsamate jumalate eest hoolitsemine jäi ülemkihi tööks (aristokraatlikkus). Usuti surmajärgsesse ellu, matuserituaalid, mumifitseerimine, palsameerimine, matusetseremooniad. Preestrid Egiptuse ühiskonna kõige haritum osa, kujundasid eeskätt egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Etendas jumala asemiku kohta maa peal. Viisid läbi ametlikku religiooni, mis rahvale erilist tähelepanu ei pööranud. Kooliõpetajad, juhid. Teadussaavutused päikesekalender, geomeetria (maa mõõtmine, kujundite pindala, ehitustegevus), arstiteadus (palsameerimine, osavad kirurgid, silmaoperatsioonid, ravimid). 3000eKr Egiptuse ühtse riigi kujunemine (valitseja Menes ühendas), pealinnaks Memphis, kujunes hieroglüüfkiri, vase kasutuselevõtt
Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, millelt saadava sissetuleku eest pidid nood hankima endale ratsahobuse ning varustuse (araablaste sissetungimise vastu). Frangi valitsejate ja paavstide liit. Kirikuriigi sünd. K. Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal (741-768) tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega. Sõlmiti kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini frankide kuningaks. 12 VARAKESKAJA KIRIKU- JA VAIMUELU Paavstivõimu tõus Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks (lad. k papa). Gregorius Suur. Korraldas usuasju, tegeles poliitika ja majandusega, korraldas roomlaste suhteid langobardidega ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Oli kõrge autoriteet. Paavstide autoriteeti tõstis nende tihe liit Frangi valitsejatega. Pippini annetusega sai paavstist
· Ajalooline kroonika Sellesse kroonikasse kuuluvad romaanid kajastavad ristisõdade ummikussejooksmist. Tegevuspaigad on Vahemere ruum, Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. 1. Põlev lipp (1961) 2. Viimne linn (1962) 3. Surma ratsanikud (1963) 5 · Ajaloolised biograafiad Romaanides vaatleb autor katoliku pühaku, prantsuse trubaduuri ja lääneliku õpetlase elukäigu kaudu Euroopa keskaegset vaimuelu ning leiab sellel nüüdisaja alltekste. 1. Mõrsjalinik (1965) 2. Rõõmulaul (1966) 3. Nõiduse õpilane (1967) · Ajaloolised sündmused nüüdisaegsel tasandil Triloogia hõlmab endas romaane, kus mitmes erinevas ajajärgus esinevad samalaadsed situatsioonid ja probleemid, kuid tegevuskoht on alati erinev: London, Pariis või Kopenhaagen. 1. Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes (1970) 2. Lohe hambad (1970) 3. Kahekordne mäng (1972)
d.) Rahutu võitlusaeg ei olnud kultuuri arenguks soodus, kuid sellele vaatamata kujunes 16. sajandi esimene veerand saksa kultuuri õitsenguks. Kui 15. sajandil valitses skolastiline, kirikule allutatud mõtteviis, siis 16. sajandil kerkisid esile humanismiideed, millega kaasnesid edusammud matemaatikas, astronoomias, geograafias, meditsiinis ja teistes teadustes. Trükikunsti leiutamise järel muutusid Nürnberg, Augsburg, Strasbourg ja Basel raamatute kirjastamise ja trükkimise, ühtlasi vaimuelu keskusteks. Eriti populaarseks sai Saksamaal maali kõrval ka graafika, muutudes tõeliselt rahvalikuks kunstiks. (Tartu Ülikooli raamatukogu, s.d.) Peamiselt levis puu- ja vaselõige, esimesed katsetused tehti oforditehnikas. Esile tõusis poliitiline graafika: lendlehed, karikatuurid. Saksa renessansile oli iseloomulik karmus, kainus ja maalähedus. Peamisteks suurmeistriteks renessansiaegsel Saksamaal oli
vasakkaldaks (rive gauche). Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i paremal kaldal. Selle telje moodustavad endine kuningaloss Louvre (nüüdne kunstimuuseum), Concorde'i väljak , peatänav ChampsÉlysées ja kiirjalt lähtuvate tänavatega Charles de Gaulle'i väljak. Viimase keskel on Arc de Triomphe (võidukaar), 1920. aastast asetseb selle all tundmatu sõduri haud. Paremal kaldal paikneb ka Montmartre, omal ajal vaimuelu, nüüd eeskätt meelelahutuslinnaosa. Seine'i vasakul kaldal asuvad teadusasutuste, kirjastuste ja raamatukauplustega Ladina kvartal ja endine kunstnike linnaosa Montparnasse. Üle Seine'i viib 33 silda. Linnaservas asuvad suured pargid Boulogne'i mets ja Vincennes'i mets. Pariis on maailmakuulsate arhitektuuri jm. kunstimälestiste linn. Peale NotreDame'i väärivad rohkeist kirikuist tähelepanu Pariisi vanim kirik SaintGermaindesPrés (10.12. saj.), Napoleoni
Millele "kultuur" neis katkendites vaikimisi vastandub, st mis on neis silmaspeetud "mittekultuur"? Milliste sõnade või väljenditega saaks neis kontekstides sõna "kultuur" asendada? a) Kultuur kui vaimukultuur või kõrged kunstid. Peetakse silmas kõike, mis tegeleb inimese üleva poole arendamise ja mõtestamisega. See vastandub sõnale vaimuloidus või argipäevasus. Sõna kultuur võiks asendada tekstis sõnaga vaimuelu. (https://pluss.postimees.ee/2718732/100-000-kultuurset-eestlast) b) Selles kirjutises peetakse silmas rahvuskultuuri. Käsitletakse meie rahvusliikmena üleskasvamisega kaasnevaid paratamatuseid. Siin vastandub see ehk eraklikkusele või üksindusele, teiste mõjuta kasvamisele. Kultuuri asemel võiks ka kirjutada ühiskond või rahvuslik identiteet. (http://www.ekklesia.ee/oomega/3/kogudus11.htm) c) Siin peetakse silmas kultuuri kui inimsuhtlust ergutavat vabaajategevust. Vastandub
Psyche + logos - hingeteadus uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist objektiivselt fikseeritav, tugineb käitumisele(saab vaid kaudselt mõõta) Psüühika nähtused objektiivne keskkond - ümbrus/keskkond kus eksisteeritakse, aga ka inimese enda keha/närvisüsteem keskkond peegeldub või kajastub meie psühholoogias psühholoogia esimene tähtis postulaat on liigikaaslastel peaks olema psüühika sarnane, objektiivne kogemus, subjektiivsed 3 psühholoogiat: eelteaduslik - kogemuspõhine, mitte ainult enda vaid ka teiste käitumise analüüs filosoofiline - pole spetsiaalseid teaduslikke meetoteid, psüühikast mõtlemise süsteem range, loogiline, teaduslikult põhjendatud, kuid spekulatiivne. teaduslik - eksperimentaalne, kogutakse fakte, kasutatakse täpseid uurimuslikke teabeid, andmete suur usaldusväärsus, kindlam täpsem ennustada käitumist, pidevalt arenev, kui tekib vastuolu uuritakse nii kaua, kuni see kaob Ürgajal - ...
ehted, ehitised, liiklusvahendid valmistati igas peres oma jõududega. Keerulistemal alatel nt. metallide töötlemisel, olid oma meistrid. Kujunesid rauatootmisüksused ja väga silmapaistvaks sai relvasseppade toodang. Tegeleti vahetus ja vahenduskaubandusega = vahetus(kaup kauba vastu), vahendus ( kaup osteti ja müüdi edasi). Eestlaste elamuks oli suitsutuba, talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonnad ja need omakorda maakonnad. 2.) Vaimuelu vene aja alguses Luteri kirik oli põhiliseks vaimuelu kandjaks. Vene riigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Vahetult pärast Põhjasõda levis siinsete kirikuõpetajate hulgas pietism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Kui pietism jäi rohkem kirikuõpetajate pärusmaaks, siis rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennasteliikumise. e
c. 17. saj. lood manufaktuure käsitööl põhinevaid suurettevõtteid: · Narvas vase- ja saeveski. · Tallinnas I paberimanufaktuur (Härjapea jõel) · Hiiumaal klaasimanfaktuur. d. 18. saj. rajati suuremad manufaktuurid väljaspool linnu: · Räpina paberivabrik (1736 vanim tänini tegutsev tööstusettevõte, mille töölised ja tooraine riidekalts tulid Venemaalt) · Põltsamaal klaasi-, hiljem peegli- ja portselanimanufaktuur. Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal 1. Vastureformatsioon a. Koos Poola võimuga taastati Liivimaal katoliku kirik. b. Jesuiitide tegevus Tartus katoliikluse tugevdamiseks hariduse kaudu: · 1583 asutati gümnaasium. · Tegutses tõlkide seminar kohalike hulgast preestrikandidaatide ettevalmistamiseks. · Asutati ka trükikoda. c. Katoliku ajastu lõpp Eestis 1625 rootslased vallutavad Tartu. 2. Luteri kirik ja võitlus võõrusuga a
kestnud külm ja vihmane ilm. Kõige raskemini tabas nälg Prantsusmaad, kus 1692-93 suri nälga üle 2 miljoni inimese. • Läänemere äärde levis nälg 1690. aastate teisel polel. Rootsis suri nälga 1696-97 ligi 100 000 inimest, Soomes 114 000 inimest (33% elanikest). • Eestis algasid halvad ilmad 1694-1695 ning nälga suremine algas 1696-97. Nälga leevendas alles 1697. aasta saak, päriselt lõppes nälg alles 1698. Rootsiaegne usk ja vaimuelu Luteri kiriku olukord pärast Liivi sõda • Ehkki Eestist sai kristlik maa juba muistse vabadusvõitlusega 13. sajandil ning luterlik maa juba keskajal (1521), hakkas tegelikult luterlik usk Eestis talurahva seas levima alles Rootsi ajal. • Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse – kirikud olid purustatud ja rüüstatud ning jäänud ilma oma õpetajatest. Talupojad pöördusid tagasi muinasusu kommete juurde, allesjäänud pastorid olid
Kogu põllumajanduse arengu tulemus oli see, et 1960.ndate aastate alguseks oli uus kriis käes, mis viis selleni, et puhkesid väljaastumised, kuna toitu ei olnud. Üheks lahenduseks kriisi leevendamisel sai viljaostmine välismaalt. Tööstus · Tsentraliseeritud käsumajanduse püsimine · Rasketööstuse eelisarendamine · Teaduslik-tehniline revolutsioon · Linnastumine Tööstuse kasv tõi kaasa linnaelanike kasvu. Kirjanduslik ,,sula" ja vaimuelu · Ühiskonna vaimne vabanemine · Loomeolude paranemine · Uute mehhanismide rakendamine vaimuelu kontrollimisel · Teaduse edendamine · Haridusreformi teostamine · ,,Füüsikute" ja ,,lüürikute" vaidlused Stalini ajal erinevad repressioonid, siis Hrustsovi ajal muutub vaimuelu kontrollimine pisut teistsuguseks. Mehhanismid on pisut teistsugused. Kõige olulisemaks uuenduseks Hrustsovi ajal saab see, et alates 1957
naistele ketramist ja kudumist, leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Apollon (Apollo) oli kreeka valgusjumal, samastatud ka päikesejumala Heliosega. Zeusi ja Leto poeg, Arthemise kaksikvend. Teda peeti ennustusjumalaks, kes sai edasi anda ka oma selgeltnägemise võimet näiteks Kassandrale. Oli korra ja selguse, vaimuelu ja kunstide, eelkõige muusika kaitsja, seepärast kuulus tema tunnusesemete hulka Hermeselt saadud lüüra. Muusade valitsejana, Apollon Musagetesena (muusade juht) karistas Apollon Marsyast, kes tahtis temaga võrdne olla. Apollon Smintheus (hiirtepeletaja) kaitses põlluharimist ja karjakasvatust, teda peeti hädade tõrjujaks ning tervitusjumalaks. Apollonit kujutatakse jooksvana, vibu käes, pilk suunatud väljalennutatud noolele.
Iga keel kaardistab vaimumaailma omamoodi ehk maailma erinevad keeled annavad erisuguse pildi asjadest, mida meeltega tajume (kuigi igas teadaolevas keeles on sõnad, mis tähistavad pindade värvust, pole nende hulk ega tähendus ühesugune, nt on keeli, kus värvinimetusi on ainult kaks- must ja valge; on keeli kus ei tehta vahet rohelisel ja sinisel). Sõltumata nendest arvamustest, mida keel peale surub, on igal rahval oma tüüpiline arvamus mitmete inimese hinge- ja vaimuelu nähtuste kohta (nt paksud inimesed on heatahtlikumad kui kõhnad, lõunamaalased on keevalisemad kui põhjamaalased, lapse iseloomu kujunemisel on kõige olulisem roll sellel, milline on kodune distsipliin ja vanemate nõudlikkus, et psühholoogi ülesanne on anda vastus, miks inimene ühel või teisel viisil käitus, eriti kui see on mingil viisil veider, erakordne või erineb kehtivatest normidest jne). Rahvapsühholoogia ja teadusliku psühholoogia olulisimad erinevused: 1
Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka Eesti rahva ennemuistsed jutud. Neid jutte nagu Kalevipoegagi on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. 18. augustil 1833. aastal abiellus Kreutzwald Marie Elisabeth Saedleriga, pulmad toimusid Viru-Nigulas. Nende poeg oli Alexis Kreutzwald. Tema teoseid: "Vina-katk" (Viinakatk) (1840), "Sippelgas" (Sipelgas) I-II (1843-1861), "Narrilased. Reinuvader Rebane. Lühhikene õppetus loodud asjust." (1847), "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (I-II vihk) (1848), "Reinuvader Rebane" II osa (1848), "Risti-sõitjad" (1851), "Kalevipoeg" (1857-1861), "Eesti-
Õ.lk 94-124 Liivi sõda 1558- 1583 1. Kes pretendeerisid Liivimaa aladele? Naaberriigid. Poola, Rootsi, Taani ja Venemaa 2. Mis on Tartu maks? Venemaa tahtis Liivimaalt saada väljamõeldud maksu, andamit Tartu linna eest ehk Tartu maksu. Üks mark aastas, iga elaniku pealt. 3. Millal ja millega algas Liivi sõda? 1558.aastal. Vene väed tungisid Tartu piiskopkonda. Samaaegselt ilmusid nad ka Läti alale ja Alutagusele. ( Põhjsed,ajendid: Venemaa soov vallutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine. Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas.) 4. Kelle vahel toimus Liivi sõda? Liivi ja Venemaa vahel. Mõnelmääral ka Rootsi. 5. Kust otsisid eestlased abi Liivi sõjas? Poolast. 6. Kirjelda talurahva olukorda Liivi sõjas? Nad tapsid üksikuid sakslasi ja põletasid nende mõisaid. Venelastele nad olid abiks, k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
