Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. aastal avaldatud Liivimaa majandusreglamendis, ille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisatele. kodukari õigust piirati, kusjuures taluperemeeste karistamine keelati üldse; fikseeriti koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega; talude päritav kasutamisõigus: õigus kaevata mõisniku peale, kui too reglemendist kinni ei pea. Erakätesse jäänud mõisatee talupoegade seisund ei paranenud. + vaimuelu asjad: Rahvaharidus: - Ärksamatele talulastele jagasid koolitarkust köstrid. - 1684 asutati Bengs Gottfried Forselliuse eestvedamisel Tartu lähedal piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. - 1686 ilmus Forselliuse koostatud aabits - 1687 nõusts Liivimaa rüütelkond kohusega rajada igasse kihelkonda kool. - Kodus õpetamine
esimene president. Veel kogus Hurt hoogsalt rahvaluulet. Peamised ideed Jannseni Hurda peamine idee Eestlastes programmiks oli oli eestlaste isamaalisuse eesti rahva eluolu vaimuelu rõhutamine ning rahumeelne õhutamine ning üldiste edendamine ajaloo ja rahvaluule ühiskonnaolude kehtivate tingimuste vastu huvi parandamine(eriti raames. tekitamine kooliolude ühiskonnas. parandamine).
Liivisõda 1.Põhjus- kaubatee euroopasse (1558-1583) 2.Venemaa,Liivi Ordu, piiskopkonnad 3. Ketler-viimane ordumeister Ivan Julm-vene tsaar, kes pürgis itta siberisse Hertsog Magnus-Liivimaa kuningas Russow-kroonika kirjutaja Schenkenberg-sissisalga juht Sigismund II August-Poola kuningas Batory-Poola kuningas, alustas pealetungi venelaste vastu 4.Narva ja Tartu 5.Narva 6.kõrged maksud ja mõisasundus 7.Jam Zapolski vaherahu (Poola -Venemaa)1582 Pljussa vaherahu(Rootsi -Venemaa)1583 8.Taani-Saaremaa Rootsi-Põhja-Eesti Poola-Lõuna-Eesti Põhjasõda 1.1700-1721, Rootsi, Venemaa,Saksimaa Rahulolematus naaberriikides 2.1710 katkuepideemia 3.Uusikaupunki rahu (1721) Roosti kaotas Venemaast sai suur vürstiriik 4.Karl XII-Rootsi kuningas Peeter I - vene suurvürst Rahvastik 1.Näljahäda, katkuepideemia 3.Balti aadel-saksa päritolu mõisnik Kindralkuberner-valitsusametnik rüütelkond-aadlike kogukond ...
Eesti,17.sajandil. 1558-1583a-Liivi,sõda Eesti,jagati,kolme,riigi,vahel: · Rootsi(Põhja-Eesti,Kesk-Eesti,Hiiumaa.) · Poola(Lõuna-Eesti) · Taani(Saaremaa,Muhumaa) 1600-1629a-Rootsi-Poola,sõda. 1603a-puhkes,katk. 1617a-Venemaa,ja,Rootsi,sõlmisid,Stolbovo,rahu. Rootsi,sai,Venemaalt,Ingerimaa. Venemaa,lõigati,Läänemerest,ära. 1629a-Poola,ja,Rootsi,sõlmisid,Altmargi,rahu...Rootsi,sai,endale,Liivimaa. 1643-1645a-Rootsi-Taani,sõda.Saaremaa,läks,Rootsi,alla. Talurahvas 17,sajandi,alguses,oli,Eestlasi,järele,jäänud,100,000.Tallinn,Tartu,ja,Narva,olid,oma,tähtsuse, kaotanud. Talupoegadel,suurendati,makse,ja,koormisi.Talupojad,muudeti,sunnismaisteks. Sunnismaisus-ei,tohtinud,lahkuda,mõisniku,maalt. 1694-1695a-suur,näljahäda.Suri,75000,inimest. Rootsi,võim Kohalikud,mõisnikud,koondusid,rüütelkondadesse.Neid,oli,3: · Eestimaa · Liivimaa · Saaremaa Rootsi,kungingat,esindasid,kubernerid,(Riia,Tal...
populaarne seltsliikumine. 19. sajandi lõpul hakkasid baltisakslaste eeskujul ja toel tekkima ka Eestis seltsid. Seltsiliikumine andis võimaluse nii linna kui ka maa rahval aktiivselt osaleda kultuuri elus ning edenda rahvahariduse taset ja ühiskonda. Rahvusliku liikumise üks sihtidest oli rahva kultuuriharrastuste toetamine, milles oli üks suurimaid rolle Vanemuise seltsil, mis oli küll baltisakslaste eeskoste all aga siiski aitas edendada suuresti Eesti rahva vaimuelu. 1869. aastal korraldas Vanemuine selts esimese laulupeo Tartus, kuhu kogunes ligi tuhat pillimeest ja lauljat. Laulupidu koondas eestlasi üle maailma ühtseks rahvaks kokku. Laulupidu kasvatas eestlaste ühtekuuluvust tunnet ning samal ajal ka pani aluse üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamise traditsioonile. Eesti Kirjameeste Seltsi loomine aitas ärkamisajal emakeelse rahvahariduse edendamisel väga palju kaasa. Euroopaliku kirjakultuuri juurutamiseks varasema
· Baltikumi osatähtsuse kasv · ,,Rootsi riigi viljaait" · Ekspordiartiklid (lina, kanep, puitmaterjal, nahk) · Imporiditi (sool, luksuskaubad, paber, alkohol) Vaimuelu luterlus: · Luteri kiriku taastumine · Kadus sõjategevust tagajärjel · Mitmed põhimõtted unustati · Joachim Jhering · Eestimaa piiskop 1638-57 · Taastas luteri kiriku põhimõtted · Johann Fischer · Liivimaa tuntuim kindralsuperintendent - Juhtis haridus- ja vaimuelu - Juhtiv vaimuliku ametikoht · Arendas haridus- ja vaimuelu · Ehitas üles Liivima kirikuorganisatsiooni · Vastutegevus usulahkude levimisel · Muuhulgas muinasusk · Pühajõe mäss 1642 · Nõiaprotsessid kuni 1699 · Rootsi aja lõpuks olu luteri usk valitsev · Kirikutegelased oskasid eesti keelt ja olid ülikooli haridusega Vaimuelu rahvaharidus: · Oli peamiselt köstrite kanda · Puudus koolmeistritest · Bengt Gottfried Forselius
· 18.saj siia jõudnus uus usuvool. Ratsionalistid püüdsid rahvast harida ja valgustada. Eriti paistis silma Torma kirikuõpetaja E. von Scwarzenberg, kes õpetas talupoegadele puuvilja kasvatust, võtles nakkushaiguset vastu, alustati kaitset rõugete vastu. · Põlvamaa kirikuõp. Hupel, kes levitas raamatuid, osales lugemis seltside moodustamisel, andis välja Eesti esimest ajalehte "Lühike õpetus". · 18,saj kultuuri keskus oli Riias. Tallinna vaimuelu keskus oli Akadeemiline Gümnaasium. Esimese teatri truppi asutas August Kotzebue. Rahva haridus · Põhjasõda andis tagasilöögi haridusele. Koolide arv vähenes. Haridust püüdsid edendada vaid vähesed kooliõp. 1765.a Liivimaa maapäevadel võeti vastu kooli korraldus kava ehk Browne kooli korraldus. 1739.a Ilmus Eesti keelne piibel. Selle tõlkis eesti keelde Jüri kirikuõp. Anton Thor Helle.
18.sajandi keskpaigas. Tühistati mitmete kaupade sisse- ja väljaveokeelud. Valitsus püüdis suurendada Peterburi sadamakäivet, aga selle arvelt langes Tallinna, Narva ja Pärnu kaubanduse osatähtsus. Rootsi ajal rajatud manufaktuurid olid kas sõjas hävinud või oma töö lõpetanud. 1734 asutati Räpina mõisasse paberivabrik ja 18.sajandi teisel poolel manufaktuuride rajamine hoogustus taas. Valmistati klaase, peegleid, küünlaid, seepi, tubakat, tärklist jm. Haridus, vaimuelu Poola aeg: Uute valduste poolastamise käigus taheti muuta need katoliiklikeks ja kuna peavaenlane oli luterik Rootsi, viidi läbi vastureformatsioon. Praktilise hariduselu kujundamisel edendas suurt osa jesuiitide ordu. Jesuiitide peamiseks keskuseks oli Tartu. Nad pöörasid tähelepanu haridusele ja asutasid gümnaasiume ning tõlkide seminari. Rootsi aeg: Rootsis valitses luteri usk ja see tuli laiendada ka Eesti- ja Liivimaale.
metsavennad röövisid talusid, meiereid. Nõukogude võim võitles metsavendade vastu ja ohvreid oli väga palju. Oluliselt mõjutas metsavendade vastupanu 1949. aasta küüditamine. Relvastatud vastupanuliikumise kõrval osutasid nõukogude võimule vastupanu ka põrandaalused noorteorganisatsioonid. 1944. aastal algasid massilised arreteerimised ja saadeti inimesi vangi-ja sunnitöölaagritesse. Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald: vaimuelu allus täielikult valitseva reziimi ideoloogiale. Sõjajärgne vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. aasta suurküüditamisega. Märtsiküüditamisel 26.märts 1949 saadeti Eestist Siberisse pea 30 000 inimest. 1979. aastal Balti apell- Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejate avalik kiri. Majandus ja rahvastik Eestis oli majanduse aluseks põllumajandus /Talumajandus. Juba NSVL esimestel aastatel (1940-41) hakkas senise majandussüsteemi lammutamine
Reformatsioon ja usupuhastus Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal. Usupuhastuseks nimetame ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Kirjelda lühidalt kiriku ja vaimuelu suurimaid probleeme. Järjest suurenes kapitalivajadus kirikukümnis, patukaristuskustutuskirjade müük, kiriku ametikohtade müük jne. Paljud usuteenrid, sealhulgas piiskopid ja paavstid, elasid üpris ilmalikku elu, sageli ei peetud kinni abielukeelust ja levis mitmesuguseid pahesid. Miks sai Martin Lutherist vaimulik? Ta sattus hirmsa äikese kätte ja surmahirmus andis ta tõotuse mungaks hakata, kui ta pääseb. Ehk siis väidetavalt jumala sekkumine.
Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". Kuid "hea aeg" kestis tegelikult väga vähe. Vene-Liivi sõja puhkedes olid Vana-Liivimaa linnad peamiselt luterlikud, kuid järgmised sõja-aastad põhjustasid suure segaduse usuelus. Rootsi riik kontrollis kiriku- ja vaimuelu rangelt, korraldades 16. sajandi lõpust alates ja kogu 17. sajandi jooksul regulaarselt nn. visitatsioone. Tollase eesti talupoja vaimuilmas säilisid kogu 17. sajandi jooksul segamini paganalikud, katoliiklikud ja luteriusu elemendid. Eriline koht nii talupoja kui ka kõrgemast seisusest inimese mõttemaailmas oli 17. sajandil usul nõidusesse ja nõidadesse. Nõidumise eest karistamist on Eestist teada küll juba keskajast, ent suurem nõiaprotsesside laine jõudis Euroopast Eestisse 16
ja ema poolt Hispaania troonipärijaks Suurim välispoliitiline probleem: Türklaste pealetung Saksa keisririik katus paljude erisuguste suuremate ja väiksemate valduste vahel Kõige tähtsamad olid kuurvürstiriigid Majandus Iseloomustab varakapitalistlike suhete kiire areng Kaubanduse jätkuv edenemine (kaubatootmise tõus, maa soodne asend kaubateedel) Kaupmehed finantseerisid ka manufaktuuride rajamist Kirik ja vaimuelu 16. saj. algus katoliku kiriku hiilguse tipp Konstanzi kirikukogu (1414-1418) taastas paavstivõimu ühtsuse Välise hilguse varjus peitusid tõsised probleemid: 1. Elati üpris ilmalikku elu, levisid mitmesugused pahed 2. Suured kulutused enam ei piisanud kirikukümnisest Humanism ja renessanss ajastu vaimse pale mõjutajad Ühtlasi tugevdas humanism rahvuslikku ühtekuuluvust Humanisimi mõju ülikoolile avaldus: 1
1978 aastal asendati Käbin Karl Vainoga. Kellega kaasnes Eestis venestamisaeg. Aktiivseks muutus vene keele propaganda. Oli juhi kohal 1988 aastani. Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus Okupatsioonireziimile aktiivne ja passiivne vastupanu. Vägivallapoliitika mitmekesine, mida suunas parteiaparaat. Elluviijaks julgeolekuorganid. 1944 -1953 aastatel vastupanuvormiks metsavendlus. 1950 aastal suruti relvavõitlus maha. 1949 aastal suurküüditamine. Vaimuelu allutati valitseva reziimi ettekirjutustele. Punapropaganda vohamine. Avalik vastupanu 1950 aastal asendus metsavendlus põrandaaluste noorterühmadega, hiljem eripalgeliste demokraatlike liikumistega. 1970 aastal muutus vastupanuliikumine avalikuks. Avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Informatsiooni levitati välimaale. Kontaktid Läti ja Leeduga ning pagulasorganisatsioonidega. Jätkati repressioone vabadusliikumiste vastu.
sotsialistlikku sõprusühendusse, kuid olid nn sotsialistliku orientatsiooniga riigid. Poliitiline süsteem Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma varasema poliitilise ja majandusliku arengutaseme ja kultuuritausta poolest. NL hakkas aga seda ühtlustama. Poliitiline elu allutati vaid ühele parteile- kommunistlikule parteile. Partei liidris näol oli tegemist isikuvõimuga. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu. Partei oluliseks toeks kõikides riikides said julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Ühtlustati ka majandus. Valdav osa majandusest oli riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Tootmine toimus valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel. Pearõhk oli rasketööstusel. Tarbekaubad olid teisejärgulised. Plaanimajandus välistas Lääne turumajanduse.
Talupojast sai jälle pärisori, kuid mõisnik pidi jälgima, et ta koormisi lõpmatult ei suurendaks. Katariina II andis 1765'l aastal välja talurahva kaitsemäärused milleks olid õigus vallasvarale, õigus mõisnike peale kohtusse kaevata ning määrati koormised kindlaks. Kaitsemäärused kehtisid Liivimaa kubermangus, kuid Eestimaa kubermangus mitte. Eestimaa ja Liivimaa liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuurielu. Vaimuelu kandev osa jäi ka pärast Põhjasõda luterliku kiriku hooleks. Aastal 1739 ilmus Eesti keelne piibel Anton Thor Helle tõlkimisel, ning Ilmuma hakkasid ka kalendrid nõuannetega põllupidamisest ja ravimistest.
8. Lydia Koidula 1865 luulekogu "Waino-lilled" kirjutas isamaalisi luuletusi( "Sügismõtted", "Kodu") humoorikad jutustused näidendid: "Säärane mulk", "Saaremaa onupoeg" 9. Johann-Voldemar Jannsen Asutas "Perno Postimehe", asutas laulu- ja mänguselts "Vanemuine", organiseeris esimese üldlaulupeo Eestis, pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile 10. Friedrich Reinhold Kreutzwald Looming - "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu Kalevipoeg - algatajaks oli F. R. Faehlmann, kes hakkas koguma materjali Kalevipoja juttidest, kuid see jäi tal pooleli surma tõttu. Selle lõpetamise võttis enda peale Kreutzwald. Ta kirjutas eepose regivärsiliselt. Oli eestlastele väga tähtis 11. Jakob Hurt Sündis 1839 aastal.Õppis Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis usuteadust. Oli eesti rahvaluule-ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane.
Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, PoolaRootsi sõdu, Põhjasõda, maailmasõdu ja okupatsioone, iseseisvumist ja iseseisvuse taastamist. 2. Eesti varauusajal 15581796 Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel (Liivi sõjast Põhjasõjani: sõdade põhjused, pooled ja tulemused). Eesti kolme kuninga võimu ajal; Rootsi aeg; Vene aeg 18. sajandil: halduskorraldus, majandus, talurahva olukorra muutumine, vaimuelu, rahvastikuprotsessid. Balti erikord. Asehalduskord. ÜLDAJALUGU 20. sajandil 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandil (1991. aastani) Suurriikide liidud 20. sajandi algul. Esimese maailmasõja põhjused ja tulemused. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Rahvasteliit. Versailles' süsteem ja selle lagunemine. Lepituspoliitika. Müncheni konverents. MRP. Teise maailmasõja sõdivad pooled. Atlandi harta. Hitleri-vastane koalitsioon. Potsdami konverents. Teise maailmasõja tagajärjed.
Pärisorjus Mõisasundijad- kubjas ja kilter Talupoegade pagemine Haagi- ehk adrakohtunikud Sunnismaisus ja isiklike vabaduste kaotamine- tekkis pärisorjus Maksud Eestlastel tuli feodaale ja vaimulikke üleval pidada: Kümnis Hinnus kindlaksmääratud naturaalmaks. Tuli üleval pidada preestrit ja maksta erilist kirikumaksu kümnendikku kümnisest. Kirikute ja teede ehituse kohustus Teotöö kohustus (sellele lisandus loonusrent) Eestlaste vaimuelu Seniste usuliste tõekspidamiste kõikuma löömine Ristiusuga kohanemine Vanade jumalate salaja austamine Nõidade tagakiusamine Ladinakeelsed jumalateenistused Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Loonusrent http://et.wikipedia.org/wiki/Kilter http://et.wikipedia.org/wiki/Kubjas http://www.vkg.werro.ee/ajalugu/riigieksam_files/image004.jpg http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/1261/Kultuuripiirkonnad_Eestis_vana usulised_ja_rannarootslased
Valitsusaja alguses vallutas ta Itaalias Iongobardide kuningriigi. Hispaanias sõdis ta araablastega ning alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Suure vaevaga vallutas ta ka tänapäeva Põhja- Saksamaal asunud paganlikele saksidele kuulunud Saksimaa. Valitsusaja lõpul kuulus talle suur osa Lääne-Euroopast. Ainult Briti saared, Lõuna-Itaalia ja Hispaania jäid vallutamata. 8) Karl Suure tegevuse ajal elavnes kultuur märgatavalt. Näiteks tõusis huvi vaimuelu ja antiikultuuri vastu. Kultuuri elavnemine on tuntud kui Karolingide renessanss. Korraldati ladinakeelsete antiikautorite teoste ulatuslikke ümberkirjutamisi. Karl Suur laskis rajada kirikute ja kloostrite juurde koole, kus vaimulikele ja munkadele lisaks saaksid haridust ka imlalike ülikute pojad. 9) Aastal 843 sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik jagati kolmeks kuningriigiks. 10) Sunnismaised pärisorjad olid talupojad, kellel keelati maalt lahkuda. Nad olid
3. sõjaväelased 3. kirjutajad- kontrollisid töötajate tegevust 4. talupojad- maa harimine, niisutussüsteemide rajamine, püramiidide/templite rajamine 5. käsitöölised- kindlad kohustused 6. orjad Orjus: -kohustuste täitmatajätmise eest (talup. Käsit) võõramaise päritoluga vangid. Kasutati mitmesugustel töödel vaarao ja ülikute majapidamises, suurtel riiklikel ehitamistel ja isegi sõduritena Religioon: polüteism- palju jumalate kultus. Preestrid kujutndasid egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Surnukehade mumifitseerimine spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilitamiseks. Palsameerimine- muumia valmistamine Kultuur: hieroglüüfid 4-3 a.t. (poliitiliste ja religioosse sisuga tekstides) Hieraatiline kiri (igapäevaselt), päikesekalender, geomeetria, arstiteadus, mastaba, astmikpüramiid (2650 ekr), püramiidid (27 saj ekr), kaljuhauad 818 saj ekr), kaljutemplid, portreekunst, pinnakunst
Antisanitaarse olukorra tõttu levisid nakkushaigused, eriti suureks ohuks olid ka tulekahjud ja katk. Tallinnas oli 15 sajandil umbes 7000- 8000 elanikku, Tartus aga umbes 5000-6000. Suuremat osa kodanikkonnas moodustasid sakslased. Kaubandus mängis suurt rolli. Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee. Eksporditi teravilja, kala, karusnahka, kive. Läbi Eesti viidi Venemaale soola, heeringaid, veine, õlut, metallitooteid, luksusesemeid. Vaimuelu iseloomulikuks jooneks oli see, et muinasusundi arusaamu püüti kohandada katoliiklusega. Salaja austati edasi pühasid puid, kive, allikaid, jõgesid ja tuues neile ohvreid hakati ohverdama ka kirikutes. Uued jumalakojad rajati endistesse pühapaikadesse. Samuti jätkus esivanemate hingede austamine ning algas nõidade tagakiusamine. Katoliku hariduselu oli selline, et koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid
Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on 8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarelised arkaadid. Osa detaile (sambad) on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt on Aacheni lossikabel kaunis väike. Valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide basiilika. Tolleaegne arhitektuur oli üldiselt veel väga tagasihoidlik. 9 sajandil olid kloostrid tähtsaimad vaimuelu ning majanduselu keskused. Karolingide kujutavas kunstis märkame samuti antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis, mis jäi ka nüüd juhtivaks, tugevnesid loodusläheduse taotlused. Ilmselt kasvas tehniline meisterlikkus, milleks oma osa andsid vist ka Bütsantsist pärit meistrid. Tänapäeva miniatuurmaaliski sagenevad inimeste ja loomade kujutised. Abstraktse ornamentika kõrval näeme looduslähedasi, antiikkunsti meenutavaid taimemotiive.
Ajendiks rändkarjakasvatajatest hunnide sissetung Aasiast Euroopasse Tagajärjed: 1) Lääne-rooma keisririigi häving 2) Germaanlaste kuningriikide teke endise L-R riigi aladele 3) Anglite ja sakside sissetung Britanniasse: Anglo-Saksi kuningriikide teke 4) Uute keelte kujunemine: Romaani keeled. 3. Frangi riik 5.-7. sajandil Majordoomused –kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. Karolingide renessanss – Karl Suure tegevusest ajendatud huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu. Seondus Karl Suure suguvõsa e Karolingide valitsemisega. *Chlodovech Välispoliitika:Vallutab Gallia (Prantsusmaa), tõrjus läänegoodid Hispaaniasse. Sisepoliitika:496.a –võtab vastu ristiusu OTSE ROOMAST, st katoliiklusena. Kuulutab pealinnaks Pariisi, kuningavõim päritavaks. *Karl Martell Välispoliitika:Suutis purustada muhameedlased. Liignimi Martell tähendab Haamer, antud tänu sellele. 732. a- Poitiers´ lahing, lõi araablasi.
tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal aja eesti luule arengule suur tähtsus. Tema peateos, rahvaluuleainest töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvuliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka Eesti rahva ennemuistsed jutud. Neid jutte nagu Kalevipoegagi on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. Kolleegiumi- nõunik aastail 1877-1882, elas surmani Tartus väimees Blumbergi juures. Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule. Vanemad: isa - Juhan Reinholdson (1766-1832 kingsepp, hiljem Rakvere kihelkonna, Kaarli mõisa aidamees, vabastatud pärisorjusest 1815), ema - mõisateenija Ann (1770-1846). Abiellus 18
Hiljem sai temast Napoleoni õuekunstnik. Ingres- võluvalt siirad, ilmekate nägudega hästiriietatud ja -ehitud naisi, maalitud äärmiselt lihtsate vormide ja selgete kontuuridega maalid. Delacroix- Romantismi aja kunstnik, kelle tööd paistavad silma erksate, kontrastsete värvide poolest. mahukas looming. Teemad- 1832. parlamendi reform Inglismaal, Ameerika ühendriikide sise ja välispoliitika 19.saj. esimesel poolel, Alexander I reformid, talurahva reformid Baltikubermangudes, vaimuelu Eestis 19.sajandi esimesel poolel (1802), Klassitsm ja Romantism
grammatika, mis ei püüdnud suruda eesti keelt ladina ja saksa keele grammatika raamidesse. Fr. R. Kreutzwald asus uut kirjaviisi toetama ja selle eest võitlema. 1850ndate keskel ja umbes kümne aasta pärast olid uue kirjaviisi pooldajad juba ülekaalus. Friedrich Reinhold Kreutzwald: Oli eesti kirjanik ja arst. Tema peateos ,,Kalevipoeg" sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Tema looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Ilmus K. A. Hermanni grammatika, mis kujunes tolle aja tähtsaimaks grammatikaks. Karl August Hermann: Oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Ta püüdis kindlaks teha eestlaste päritolu (väitis, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad). Oli ,,Eesti Postimehe" toimetaja ja paar aastat hiljem nimetas ta lehe ümber ,,Postimeheks". Ilmus F. J. Wiedemanni sõnaraamat ja kuus aastat hiljem grammatika, mis oli kuni 20. saj lõpuni parim eesti
Aastal 1817, kui ilmus esimene väljaanne mammutiteosest ,, Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes'' , sai Hegeli maine lõpliku kinnituse. 1818 võttis saksa kultuuri ereda tähena tunnustatud Hegel vastu professuuripakkumise Berliinis . Sellel kõrgel ametikohal töötas ta elu lõpuni. Tema loengud filosoofia ajaloost, esteetikast, religioonist ja eriti ajaloofilosoofiast mõjutasid saksa kultuuri. Siit ka seos eluga, kuna Hegel oli saksa juhtivaid vaimuelu suunajaid, kelle loengutele oli tohutu tung ning mingil määral sai Hegel oma maine just tänu loengutele. Tänapäeval kuuluvad need loengud filosoofia klassikaliste tekstide hulka ja nende väärtus on igati võrreldav Hegeli otsese kirjaliku pärandiga. Berliinis ilmus ka Hegeli viimane teos ,, Õigusfilosoofia põhijooned''( 1821). Aastal 1831, 61- aastasena, Hegel haigestus ootamatult ning suri järgmisel päeval une pealt.
Suur kirikulõhe · Juba varakeskajal hakkasid tekkima erimeelsused Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. · 1054. aastal saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse. · Saadik ja patriarh läksid tülli. · Paavst ja patriarh panid teineteise kirikuvande alla. · Sellega oli tekkinud suur kirikulõhe. · Kirik jagunes roomakatoliku ja kreekakatoliku ehk õigeusu kirikuteks. Ordud · IX-X sajandil olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused. · Euroopas domineerisid Benediktiini kloostrid. · Need olid suured ning jõukad munkade või nunnade kogukonnad. · XI sajandi lõpul tekkis tsistertslaste ordu. · Eestis asub nende klooster Padisel. · Kuulsaim nende hulgast oli munk Bernard · Clairvaux (1090-1153). http://www.crossroadsinitiative.com/library_author/69/St._Bernard_of_Clairvaux.html · Frantsiklaste ordu rajas 1223.aastal kaupmehe poeg Franciscus. · Nende hallide kuubede järgi nimetati neid
Futurism 1909-1915 Mari Hummal Tartu 2014 Miks futurism tekkis ? Itaalia oli mahajäänud provintsiriik, uuenemine aeglane Itaalia rahvusriik 19.saj. lõpul Eri provintside (poolfeodaalsed) traditsioonid olid vastuolus uue elulaadiga, mis tundus noortele futuristidele takistusena Euroopale järele jõudmiseks, rahvas vajas uut kultuuri, taheti selgelt katkevaid sidemeid minevikuga Eesmärk oli traditsioonidele ei öelda (motiivid, aktimaalid) ja edasi liikuda ning hakata väljendama midagi täiesti uut, dünaamikat, kuna oli ju ilu ja Futurism e. tulevikukunst Sõnast futurum (ld.k) e. tulevik Futuristlik kunst sai alguse Itaaliast 1909, Eestisse sõjakäigus Venemaalt (ühine vaimuelu) Futurism sündis kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt ja siis alles hakati kunstiteoseid looma, Väljendati manifestides, kas rahvakogunemistel või ajakirjanduses kärarikka ja mässleva ...
Arvestustöö: Eesti vara- ja uusaeg 1. Nimeta vähemalt kolm venestusaja tunnust. (3p) Õigeusu ja vene keele pealetung, tsensuur. 2. Millised muutused läbisid Rootsi ajal vaimuelu ja kultuuri? (4p) Positiivsed muutused Negatiivsed muutused Talurahvakoolide rajamine Usu pealesurumine Tartu Ülikooli avamine Piibli tõlkimine tekitas tülisid 3. Miks algas Põhjasõda? Dateeri sõja algus ja lõpp. (5p) Põhjasõda kestis 1700-1721. Venemaa tahtis ,,raiuda akent Euroopasse" ning võita tagasi ka varasemalt vallutatud alad. 4
AJALOO KT Pt 22-24 Mõisted: * Sotsialistlik sõprusühendus- Nii nimetas Moskva riike, kes jäid NSVLile kuulekaks./See võeti kasutusele 1960. aastatel, tähistamaks NSV Liidu ja Ida-Euroopa kommunistlike riikide kooslust. * Sotsialitliku orientatsiooniga riigid- Aafrika ja Aasia arenguriikides, kus aidati võimule Moskva-meelsed poliitilised jõud, kuid kes ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse. (Kongo, Somaalia, Etioopia, Afganistan) * Vastastikuse majandusabi nõukogu- Üks olulisemaid majandusalaseid koostöö organisatsioone. See tekkis vastukaaluks Lääne majandusabile, mida Ameerika Ühendriigid pakkusid sõjajägsetel aastatel Euroopale Marshalli plaaniga. VMN varises 1980. aastate lõpul kokku. * Varssavi lepingu organisatsioon- ehk Varssavi Pakt. Sõjaline ja poliitiline liit, mis moodustati 1955. aastal vastukaaluks lääneriikide sõjalisele organisatsioo...
Läänekirik ehk katoliku kirik: Ladina keel, paavst, abielukeeld kõigil vaimulikel. 9. Bütsants. Ida-Rooma riik. 324-330 Konstantinoopoli ehitamine. Byzantion > Konstantinoopol > Istanbul. Keiser Justinianus Esimene 527- 565: Vallutas Itaalia, Kartaago. Annab välja tsiviilseaduste kogu ehk Rooma õiguse. Laseb ehitada Hagia Sophia katedraali. Keiser piiramatu võimuga. Senat andis Keisrile nõu. Patriarh Bütsantsi kirikupea. Haridus ja vaimuelu: Antiikaja eeskujud, Platon ja Aristoteles, Hagiograafia pühakute elulood. Vaga elu, lihasuretamine, imeteod, märtrisurm. 10.Vana-Vene riik: varjaag Rjurik asus valitsema Novgorodis. 882 vürst Oleg rajas vana-vene riigi. 988 vürst vladimir ristiusk bütsantsist. Jaroslav Tark 1030. A vallutas tartu ,,Vene õigus". Veetse Novgorodi vürsti valimine.
kivimüürina. Eristatakse mägilinnuseid, mis on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnusteks nimetatakse mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnuseid. Eemalt vaadates meenutavad need suurt kõrgete äärtega voodit. Siit said linnused oma rahvapärase nimetuse – Kalevipoja säng. Pilet nr. 11 1. Luteri kirik Rootsi ajal ja Vene ajal Vene ajal: luterikirik Põhjasõja järel- jäi vaimuelu kandjaks ka peale sõda. RASKUSED: kogudused jäid ilma õpetajatest, kirikuhooned olid rüüstatud või hävitatud. Vene võim tunnistas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Leplikus kadus. Rootsi ajal: kirki oli riigiaparaadiks, monarh oli ühtlasi kirikupea. Rootsi võim aga oli teiste uskude suhtes sallimatu. Luterlus mõjus viljastavalt eesti keele arengule, kuid Eesti kaotas oma keskaegsed sidemeid kaugema Lääne-ja- Lõuna-Euroopaga, kus oli veel säilinud katoliiklus ja ladina keel
Pilet nr. 1 1. Absolutismiajastu Euroopas 17.-18. sajand. Iseloomulikud tunnusjooned, seisused, merkantistlik majanduspoliitika. 2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson Pilet nr. 6 1. Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp ja tagajärjed
Keskaegne linn kui riik riigis Õiguslikud, majanduslikud ja kultuurilised aspektid Keskaegsed linnad rajati feodaalide maa peale. Alates 11 sajandist algas linnade kiire arenemine, millega kaasnes ka kiire kultuuri ning majanduse areng. Peamine asi, mis eristas linnasid maa asulatest, oli linna õiguslikuks aluseks olev linnaõigus. Linna kogukonna kodanikuks võis saada igaüks, kes linnas püsivalt elas ning kodanikumaksu maksis. Linnad olid enamasti ümbritsetud müüri või valliga. Linnadesse pääses hästi valvatud väravate kaudu. Rikkamaid linnu piiras kivist müür, vaesemaid aga muldvall ja puitkindlused. Need pidid olema kaitseks välisvaenlaste rünnakute või ka oma enda senjööri kallaletungide vastu. Vaesemad linlased, kes müüride vahele ära ei mahtunud, pidid elama eeslinnades, mis rünnakute ees kaitseta jäid. Linna südameks oli turuplats raekojaga ning sinna viisid kõik tähtsamad tänavad. Seal kaubeld...
vaimulikud nägid kunigas jõudu ja toetusid tema peale tihti aga frangid said hea ettekääne alustada sõda naaberhõimude vastu 7. Karl Martelli valitsemisaega võib nimetada murranguliseks, sest ta viis läbi sõjaväereformi. Ratsamehe ylalpidamine oli kulukas, siis algas maavalduste annetamine, mille tulemuseks tekis feodaalkord... 8. karolinfis seadsid endale kultuurivallas eeskujuks antiikaega, kuid tegemist polnud taassünniga. taheti luua vaimuelu arengus senisest soodsamaid tingimusi. eesmärk oli saavutada selline teadmiste ja oskuste tase, mis mineviku suureeskujude tasemele alla ei jääks. 2 näidet: *karl suur ja tema lähikondlased koondasid enda ümber fioloofe, kunstnikke, luuletajaid. *kloostrites tekkisid tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamnise keskused ( see oli veel 9 kys) 9. feodaalühiskonna tekkimise põhjused:uue sõjaväesüsteemi tekkimine>maa annetamine>rüütliseisuse kujunemine 10
a lõuna-eesti ja läti alal massilise usuvahetusliikumise, mille käigus astusid 60 000 eesti talupoega vene õigeusku, millega lootsid saada maad ja vabaneda teokohustusest. Kui nad aga maad ei saanud, oli pettumus suur kuid uuesti usku vahetada enam ei saanud. Tsaarivalitsus nägi õigeusu levitamises vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. Kohalik talupojakultuur hakkas järjest rohkem muutuma euroopalikuks kirjakultuuriks. Üheks tähtsamaks baltimaade vaimuelu keskuseks ning õppe- ja teadusasutuseks kujunes Tartu Ülikool, mille avamise järel hakkas kohalik haritlaskond kiirelt kasvama. Tõusis ka talurahva haridustase. Esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa Näddali-leht". Üha enam hakkas ilmuma rahvakeelset kirjandust.
mõjusfääri pärast; 1453 langes Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol (Bütsants) türklaste kätte. Ei vabanenud üksnes inimese vaim, vaid ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava moraalikriisi - nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut. Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare'i tragöödiates. Varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16. sajandi teisel poolel skepsisega (kahtlemisega), mis vähehaaval valmistas ette renessansi kriisi ja teisenemist barokiks. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, kestes seal ligi kolm sajandit. Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16. sajandiga. Nii oli näiteks inglise
tõstab enesehinnangut. 3. Loovuse põhikomponendid- Probleemitundlikus, võime tajuda probleeme. Mõtlemise voolavus. Mõtlemise ja käitumise paindlikkus. Originaalsus. Ideede esitamise ja elluviimise võime. 4. Flegmaatik süveneb, ei kiirusta, sangviinik optimistlik, ei süvene, meeldib kõigile, naerab palju, koleerik näitab välja, elab välja, emotsioonid on näha, melanhoolik - tundeline 5. Mis on psühholoogia teadus, mis uurib inimese (loomade) hinge ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. 6. Esimene psühholoogia alane teos - Aristotelese "Hingest" loetakse maailma esimeseks psühholoogiateemaliseks teoseks 7. Ajurünnaku 4 reeglit - Ei kriitikale. Mida rohkem seda uhkem. Mida metsikum, seda parem. Sa võid ratsutada ka võõral hobusel. 8. Jean Piaget sveitsi teadlane, 20.saj mõjuvõimsama teooria looja, jagas inimese elu naljaks etapiks. 9. Pareto 80:20 printsiip Kui kõik asjad (tegevused) reastada väärtuse järjekorras, siis
Ajalugu §43 Nõukogude võimu taaaskehtestamine 1944. a eesti kultuur kaheks välis ja kodueesti kultuur. Kultuuripoliitika olemus. · ,,Sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" uus võim suhtus kultuuripärandisse klassiprintsiibist lähtuvalt, seetõttu ka vaimuelu ideoloogilise surve all. · Vaimne surutis Stalini valitsemise lõpuaastatel ja Breznevi ajal. Vahepeal sulaajal suhteliselt liberaalsed olud, kuid tsensuur ei kadunud. · Oluline koht julgeolekuorganite tegevusel. · Ulatuslik infosulg. Sundorienteeritus vene kultuurile.(eriti tugev 1940 lõpp, 1950.algus) · eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine. Mittesoovitud kirjandus erifondiväljastamiseks vaja eriluba.
Võlvkaared rõhutasid vertikaalsust, selle kohta võib tuua näiteks järgmised kirikud: Tartu ja Tallinna toomkirikud, Oleviste, Niguliste, Tartu Jaani kirik. Suuremad linnakirikud olid basiilikad pealööv oli külglöövidest kõrgem, ehitati ka üksikuid kodakirikud, selle kohta võib näiteks tuua järgmised kirikud: Tallinna dominiiklaste ja Pirita kloostri kirik. Kodakirikud olid Eesti keskaegsed maakirikud. 3. Kloostrid keskajal ja tänapäevl- Vaimuelu kujundajana oli kirikute kõrval oluline osa kloostritel, mida Eestisse katoliku ajal rohkesti asutati. Tsistertslaste mungakloostrid asusid Padisel ja Kärknas, nunnakloostritest aga Püha Mihkli kloostrit Tallinnas, Püha Katariina kloostrit Tartus ja kloostrit Lihulas. Kerjusmunke kutsuti dominiiklasteks sel ajal. Maal ringi rännates kuulutasid nad jumalasõna, elatudes ise kerjamisest. Frantsisklastel olid kloostrid Tartus, Viljandis, Rakveres
retooriline pöördumine. Müüt - muistend, mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest, muinasvägilastest ja jumalatest. Eepos - pikk värsivormiline jutustav teod, luule varaseim suurvorm. Eepose aineks on vägilaste teod ja jumalate teod. Muinasjutt-rahvajutu peamine liik. jagunevad imemuinasjuttudeks ja loomamuinasjuttudeks ja novellilaadseteks. Laulupidu - suur muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Romantism - Euroopa kirjanduse, kunsti ja vaimuelu suund. Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasusele, taotles isiku ja loominguvabadust, seadsid esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemise. Rõhutas tundeelu tähtsust ja kujutletava erakordust, väärtustas rahvaloomingut. Jant - kerge ja lõbusasisuline näidend. Jandis on esikohal jämekoomika ja sündmuste arengu juhuslikkus. Kõne - mingi aktuaalse teema käsitlus sihiga kuulajaid veenda ja mõjutada. 1)sissejuhatus 2) teema arendus 3) lõpetus
ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (1920. aastatel oluliselt kahjustatud) 1630.50. aastail hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga Kultuur ja usuelu Peamisteks kultuurikandjateks keskajal olid vaimulikud asutused Eesti alal tekkisid esimesed koolid ilmselt just kloostrikoolidena, tõenäoliselt juba 13. sajandil Üheks silmapaistvamaks õppeasutuseks oli Tallinna toomkool Kõige enam tegid vaimuelu edendamiseks ära dominiiklased, kes pidasid pikki eestikeelseid jutlusi nii linnas kui ka maal ja sattusid tihti vastuollu kogudusevaimulike, mõnikord ka linnavalitsusega Kiriklikult jagunes Eesti ala kihelkondadeks, mille eesotsas seisis preester Esialgu vastasid nende piirid üldjoontes muinaskihelkondadele, kuid aja jooksul kirikukihelkondade hulk kasvas ja piirid muutusid Suuremates linnades, Tallinnas ja Tartus, oli mitu linnakihelkonda
Odüsseia(eksirännakutel mehe naist kositakse, tapab kõik). Usupidustused- pillimängu, laulu või spordivõstlused. Delfi oraakel- Püütia istus templi tagumises ruumis(adyton), ja oli jumalast täidetud e entusiastlik, kuulutuste tõesuses ei kaheldud. Naised: pere patriarhaalne, naise koht kodus, lapsed ja majapidamine. Heträärid- sõbratarid, armukesed. Perikles- Ateena riigimees, demokraatilised reformid, rahu Pärsiaga ja Spartaga, valiti strateegiks, viis õitsele Ateena vaimuelu. Demosthenes- Ateena kõnemees ja poliitik, Makedoonia partei ägedaim vastane, mürgitas enese. Solon- Ateena riigimees ja luuletaja,1 7st targast; jaotas kodanikud aastasissetuleku põhjal 4 varanduslikku klassi, määras õigused & kohustused. Sophokles- kreeka (näite)kirjanik; Ateena demokraatia õitseaja poeedina kaitses traditsioonilist polise usundit ja moraali; saatustragöödia(kunn Oidipus). Thales- kreeka filosoof, 1 7st targast,veest arenenud kogu maailm, Mileetose koolkonna rajaja
Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel. 1739 koolikohustuse algus. 1765 koolipatent Kool igasse suuremasse mõisasse Koduõpe. 18. saj lõpp: u 60% talupoegadest kirjaoskajad. Eestikeelne kirjavara 1739 Anton Thor Helle eestikeelne Piibel. Ühtse eesti kirjakeele kujunemine põhjaeesti murdel. Talurahvakalendrid. Õpetliku sisuga juturaamatud. Usuelu, piibel Ka pärast Põhjasõda jäi vaimuelu luteri kiriku hooleks ja alustada tuli rasketes tingimustes: Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta. Lõppenud oli teoloogilise hariduse andmine kodumaal (Tartu ülikooli katkemine). Raskendatud oli uute õpetajate ametisse nimetamine. Kirikuhooned olid laastatud. Kiriku mõju oli kahanenud. Piiskoppe ametisse ei pandud. Rüütelkonnad segasid vahele kirikuasjadesse. Usk Pietism Sügav uskumine. Vagadus ja meeleparandus. Lähendas usku rahvale
VAIMUELU JA ÄRKAMISAEG 19. TARTU ÜLIKOOLI TAASAVAMINE Soov hoida ära valgustusideede levikut Lubatud juba 1710. kapitulatsiooniaktis 1802 esmalt rüütelkonna, siis riigi alluvuses Eestlased Professorid 1826- 1850:2; 1876-1900:15 Üliõpilased 1871- 1880:68; 1881- 1890:155 Parrot primo rectori Neli klassikalist teaduskonda EELÄRKAMISAEG JA ESTOFIILID Baltisakslastest eestihuvilised ja vähesed eesti haritlased Romantism, eksootikaihalus Teaduslikud seltsid rahvakeele uurimiseks Otto Wilhelm Masing Õ-täht; Marahwa Näddala- Leht 1821-1823 ja 1825 Esimene ajaleht juba 1806! 1838 Õpetatud Eesti Selts Faehlmanni juhtiv roll Eduard Ahrensi uus kirjaviis 1843 Aluseks soome keel FAEHLMANN JA KREUTZWALD 1839 tutvutakse ÕESis "Kalevalaga" "Andke rahvale eepos ja ajalugu, ja kõik on võidetud...
head suhted paavstiga andsid ilmalikule valitsejale võimukindluse. Tülid paavsti ja keisrivõimu vahel puhkesid uuesti, kui keisriks sai Friedrich I Barbarossa (1152-1190) jaguneti: 1) Gibelliinid (keisri pooldajad) 2) Grelfid (paavsti toetajad) §25 · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid. · IX-X sajandi killustatuse ja sisesegatuste ajal olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused · Cluny klooster (910) ja reformid o Benedictuse reeglite järgimine o tütarkloostrid o vaimulik alus rüütlikultuurile, ristisõdadele ja uutele mungaordudele · Kloostritest said suured majanduskeskused · Kuulsaim oli Citeaux' kloostri munk Bernard Clairavaux'st, kellest sai üks keskaja mõjukamaid teolooge ja vaimuinimesi. · Hallid vennad Frantsisklaste ordu mehed, neil olid jämedakoelised pruunikad või
18.sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja. Räpina paberivabrik rajati 1736, mis tegutseb siiamaani ning on vanim tänini tegutsev tööstusettevõte. 1760 aastatel hakati Põltsamaal tootma klaasi. 18. Sajandi õlpul tuli siinsessemajandusele ühe enam kapitalistlike jooni. Kujunes vaba konkurents, tsunftipiirangud kaotati. Kaupmeeste positsiooni hakkas määrama nende käsutuses oleva kapitali suurus. 18. Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon.Olulist osa etendasid jesuiidid.Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja-Euroopa tagasivõitmiseks katolikule usule.1583. aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium.Gümnaasiumi kõrvale asutasid jesuiidid tõlkide seminari,mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.Kui rootslased 1625. aastal Tartu
Athena Zeusi tütar, tarkuse jumalanna Sündis Zeusi peast: pärastseda, kui Hepahaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus sealt välja täies relvastatud Athena. Oli Ateena linna kaitsejumalanna, samuti käsitöö kaitsja Sümboliks öökull, madu, kiiver, oda Apollon Zeusi poeg, valguse-ja ennustusjumal, keda samastatud ka päikesejumal Heliosega Artemise kaksikvend Apollonit peeti korra, selguse, vaimuelu, eriti kunstide kaitsjaks. Sümboliks lüüra, loorber Aphrodite Zeusi tütar, armastuse-ja ilujumalanna Aphrodite olevat sündinud merevahust Tasuks kuldõuna eest "Kõige kaunimale" sai Paris tema abiga endaleilusa Helena Sümboliks münt, tuvi, jänes Hermes Zeusi poeg, teekäijate kaupmeeste jumal Hermes oli noor ja väle jumalate käskjalg Et tema kulturislikke sümboleid kasutatika teetähistena peeti Hermest ühtlasi teedejumalaks.
KOKKUVÕTE AJALOOALLIKATEST Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu, aletes inimese kujunemisest miljonite aastate eest ja lõpetades kõige äsjasemate sündmustega. Ajalooteaduse harud: * Arheoloogia (uurimustöö toimub väljakaevamiste näol. mustsed kalmed, asulapaigad, ehitised ja esemed jms.) * Etnoloogia (uurib tänapäeva rahvaste tõekspidamisi, tavasid ja materiaalset kultuuri. rõivaid, elamuid, esemeid jms.) Ajalooallikad ja nende liigid: Ajalooallikateks võib lugeda minevikus loodud tarberiistu, rõivaid, ehitisi, kunsti - ja kirjandusteoseid jms., mis on tänaseni säilinud. Allikad jagatakse üldjoontes kaheks: * materiaalseteks ehk esemelisteks * kirjalikeks * (suulisteks) Kirjalikud allikad: dokumendid, kroonikute kirjutised sündmustest, riikide ja valitsejate ametlikud teadaanded, seadused ja inimestevahelised lepingud, sünde ja surmasid registreerivad kirikuraamatud ja palju muud. Allikate tõlgendamine. Objektiivsus ja sub...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
