nõuab lisaks neile tingimata ka kokkukuuluvustunnet, enese teadvustamist rahvusena. Rahvusliku kuuluvuse pidamine üheks tähtsaks inimest iseloomustavaks tunnuseks on suhteliselt uus nähtus. Keskajal määratleti ennast eelkõige usu kaudu. Haritud eurooplase ideaaliks oli ladina- ja kreekakeelse antiikkultuuri taassünd. Hiljem kujunes aadlikultuuri tunnuseks prantsuse keel. Rahvusluse ja rahvusriikluse ideoloogia esilekerkimine toimus Euroopas 18.-19. sajandil. Leiti, et parimad tingimused vaimseks ja ühiskondlikuks koostööks on loodud siis, kui riik ja rahvus kattuvad (Tsehhoslovakkia, jugoslaavia jne on lagunenud). Riigi- ja rahvuspiirid ei saa ka tulevikus täiesti kattuda. Seetõttu jääb rahvuslike õiguste puhul ka edaspidi päevakorda vähemusrahvuste probleem. Vähemusrahvustena vaadeldakse selliseid etnilisi gruppe, kes arvulises vähemuses olles elavad mingi riigi territooriumi osal põliselt (nt saamid Norras, nn sibula-venelased Eestis Peipsi ääres jne).
Niit. (kõlakujund, mis põhineb algriimil assonantsil); hingehaav (metafooril põhinev sõnakujund); Lund külma taevas alla poetab. G. Suits. (lausekujund, mis põhineb inversioonil tavapärasest erineval sõnajärjel). kulminatsioon vt süzee. kultuur aineline või märgiline semiootiline (tähendust kandvatest märkidest koosnev) süsteem, mis tagab mingi inimgrupi eksisteerimise kollektiivse isiksusena. Kultuur jaguneb aineliseks (arhitektuur, mööbel, mänguasjad jmt) ning vaimseks (kujutav kunst, kirjandus, muusika, teadus jmt). Ühiskonnad sisaldavad endas tavaliselt erinevaid kultuure on multikultuursed. Kultuuril põhinevad rahvuste identiteet ja kooseksisteerimine. kunstmuinasjutt muinasjutt, millel on kindel autor. Tavaliselt kirjutavad kunstmuinasjutte kutselised kirjanikud, kes kasutavad muinasjutu vormi oma eesmärkide saavutamiseks. Näiteks: Arvo Vallikivi (Valtoni) muinasjuturaamat "Ajaprintsess", Lilli Prometi muinasjutukogu "Taputigake".
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ...
rahvusena. Rahvusliku kuuluvuse pidamine üheks tähtsaks inimest iseloomustavaks tunnuseks on suhteliselt uus nähtus. Keskajal määratleti ennast eelkõige usu kaudu. Haritud eurooplase ideaaliks oli ladina ja kreeka keelse antiik kultuuri taassünd. Hiljem kujunes aadli kultuuri tunnuseks prantsuse keel. Rahvusluse ja rahvusriikluse ideoloogia esilekerkimine toimus Euroopas 18.-19. sajandil. Leiti, et parimad tingimused vaimseks ja ühiskondlikuks on loodud siis, kui riik ja rahvus kattuvad (Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia jne. on lagunenud). Riigi- ja rahvuspiirid ei saa ka tulevikus täielikult kattuda. Seetõttu jääb rahvuslike õiguste küsimus ka edaspidi päevakorda vähemusrahvuste probleem. Vähemusrahvustena vaadeldakse selliseid etnilisi gruppe, kes arvulises vähemuses olles elavad mingi riigi territooriumi osal põliselt (nt. saamid Norras, sibula-venelased Eestis Peipsi ääres jne.)
vool, mille algatas kunstnik ARSHILE GORKY. Abstraktse ekspressionismi esimene põlvkond kujunes välja New Yorkis aastail 1942-1957 ning koondas umbes viitteist kunstnikku, keda kunstiteose loomise protsess huvitas sama palju kui valmis teos. Neid kunstnikke toetas kunstimetseen Peggy Guggenheim ning kunstnikud esinesid tema galeriis Art of This Century. Abstraktne ekspressionism kerkis esile 1940-ndate aastate kunstivoolude ja poliitilise olukorra kontekstis. Selle vaimseks allikaks olid sürrealismi ja saksa ekspressionismi teooriad, otseseks eeskujuks oli samuti sürrealism, kuid ainult selle mitteveristlik, spontaansem variant, mida esindasid Joan Miró ja André Masson, ning 1930-ndate seinamaali kogemus. Tulemuseks oli kunst, mis taotles võimalikult spontaanset eneseväljendust ning ka saavutas selle. Kõige radikaalsemad ameerika kunstnikud harrastasid nn. TEGEVUSMAALI. Neid huvitas Ameerika elu tegelikkus, 1929. aasta kriisi tekitatud
Nii kiidate ja soodustate kannatlikult ja ausalt. Selline pidev küsimuste esitamine võib lapse head käitumist. Lähtudes lapse vanusest, pange ühes- aeg-ajaltolla küllaltki tüütav. Ometi ei soovi laps teid ärritada. koos paika perekondliku kooselu reeglid, järgides teile Küsimuste esitamine on normaalne nähtus ning on vajalik lap- olulisi piiranguid. Kui sellest hoolimata valitseb kõdus se vaimseks arenguks. Lapsed ei esita rumalaid küsimusi. Tant- pidevalt pingeline õhkkond, siis otsige kiiremas korras sige ja laulge oma lapsega, nii palju kui oskate. On olemas asjatundjate abi. hulgaliselt lastelaule ja ringmänge, mille järgi saab hästi liiku- da. Kui teile endale laulmine ja tantsimine ei meeldi ning te Kui laps ärritub
Märgid vaimse tegevuse tööriistad Semiootika Märgid on asenadajad millegi jaoks. On lihtsamaid ja keerulisemaid (nt numbrid, võrrandid, kaardid, geograafilised/ajaookaardid, pildid). Märgil alati 2 külge: tajumine/ära tundmine ning tähendus! Meie vaimses tegevuses märk asendab midagi. Just vaimses tegevuses. Et sõna koer minu koera ei asenda, aga saab temast mõelda, nt kuidas ravida ja jne. Ehk asendaja vaimseks tegevuseks. Et oma sisekõnes me mõtestame situatsioone. Noobid ? uuri mis see on + PsL - Semiootika Semiootika tegelt märgikasutamise probleemidega. Kõige lihtsanmad märgid on signaalid, nt kui metast tõuseb suitsu, siis metas on tuli arvatavasti. Et laps saab pildi joonistada, et suits tõuseb. Nt linnulaul signaliseerib/annab märku, et läheduses on lind. Kujundid pildid ja ikoonilised märgid. Nt Jeesus Kristuse ikoon Sümboolsed märgid kodeerivad teavet (võrrand, skeem).
Portugalis, parlamento Sitsiilias, Riksdag Skandinaaviamaades. Seisuste esindustest võidi mööda minna, nende tegevust halvata või blokeerida, kuid neid ei hävitata. Esmajoones sõltuvusid monarhid seisuste esindustest maksustusküsimustes. Põhimõte ,,Mis kõikidesse puutub, vajab ka kõikide heakskiitu" (Quod omnes tangit, ab omnibus approbari debet) kehtis edasi ka varauusajal. Valgustus Valgustust (pr éclairer, sks Aufklärung, ingl enlightenment) peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni. 18. sajandit nimetatakse sageli ka valgustussajandiks (le siècle des lumières). Valgustuse klassikalise definitsiooni andis Immanuel Kant (17241804), nimetades valgustust inimese väljumiseks tema omasüülisest alaealisusest (Ausgang des Menschen aus seiner selbstverschuldeten Unmündigkeit) (1784). Valgustus kritiseeris autoriteetidele, sh kirikule tuginevat mõtteviisi ning innustas söakust mõelda iseseisvalt, laskmata end teistest juhtida.
H aeg on see, kus linnaelanike arv ületab 50% piiri. Teaduslik-tehniline revolutsioon on seotud ka sõjatööstuse ja kosmose hõivamisega. Kirjanduslik „sula“ ja vaimuelu 1954 Ilja Ehrenburg kirjutas jutustuse „Sula“, mis sai tabavaks nimetuseks kogu perioodile. Sula on tõepoolest üsna tabav nimetus- sulaaeg on üsna vahelduv aeg ka looduses, pole pidev protsess. Sulaaeg oli teatud vaimseks vabanemiseks ühiskonnas. Loomavabadus suurenes, väga olulist rolli selle suurendamisel etendaski just ilukirjandus. On aeg, kus erinevad kirjandusajakirjad muutuvad väga tähtsaks, hakkavad kujundama ka ühiskondlikke hoiakuid jne. On ka aeg, kus väga mustvalgest lakeeritud ühiskonnakäsitlusest loobutakse. Olukord paranes keskustes, kui ka liiduvabariikides. Vaimuelu pidi ikkagi olema kindla kontrolli all ja suunatud. Tulevad esile uued vaimuelu kontrollimehhanismid
jestamine eelistuste alusel. Kinnitatud diagnoos 00185 Valmisolek küllaldaseks lootuseks NANDA Internationali taksonoomia 35 2. klass: tõekspidamised Arvamused, ootused või otsused tegude, tavade või ühiskondliku elukorralduse vormide kohta, mida peetakse õigeks või väärtuslikuks. Kinnitatud diagnoosid 00185 Valmisolek küllaldaseks lootuseks 00068 Valmisolek küllaldaseks vaimseks heaoluks 3. klass: väärtuste, tõekspidamiste ja tegude ühtsus Vastavus või ta- sakaal väärtuste, tõekspidamiste ja tegude vahel. Kinnitatud diagnoosid 00184 Valmisolek tõhusamaks otsustamiseks 00083 Otsustuskonflikt 00175 Kõlbeline düstress 00079 Halb ravisoostumus 00169 Nõrgenenud religioossus 00171 Valmisolek küllaldaseks religioossuseks 00170 Nõrgenenud religioossuse risk 00066 Vaimne düstress 00067 Vaimse düstressi risk
Nagu nägime kõrgemate õppimisvormide käsitluse puhul, võivad ahvid lahendada probleeme äkktaipamise, intuitsiooni ehk insaiti (insight) abil. Raskused probleemide lahendamisel Probleemide lahendamisel tekkivaks tüüpilisemaks raskuseks on mõtlemise vähene paindlikkus. Üheks paindumatu mõtlemise liigiks on perseveratsioonide teke ehk raskused seniselt vaimse tegevuse rutiinilt teistsugusele vaimsele tegevusele ümber lülitumisel. Sama nähtust nimetatakse ka vaimseks tardumuseks. Vaimne tardumus on võimetus avastada lahendusi seal, kus rutiinset probleemi püstitust on ootamatult muudetud. Funktsionaalne fikseeritus on vaimse tardumuse alajuht, kus ei suudeta näha objektide mittetraditsioonilisi rakendusi ehk nende funktsioneerimise ebatavalisi võimalusi. Mida tugevam on motivatsioon lahendusele jõudmiseks, seda tugevamaks osutub probleemi käsitlemisel avalduv vaimne tardumus. © AAVO LUUK 2003 - 2004
kõrbesse kiusata juhtis. Selle mõju all olid nii vallutajad kui vallutatud. Kiusaja pakkus Jeesusele kõiki kuningriike, otsekui tahtes ka temast keisri teha. Kristus astus imperialistlike unistuste hullusele vastu seda pelgamata. ,,Kaugel sellest, et taolist psüühilist rünnakut alla suruda või lasta end sellel alla suruda, lasi ta sellel enda juures teadlikult tegutseda ning assimileeris selle. Nii transformeerus maailma vallutav keisrikultus vaimseks kuningapõlveks ja Rooma impeerium üleilmseks jumalariigiks, mis ei ole pärit sellest maailmast." (JUNG 1991:180) Kristusest sai päästja nii juutide kui ka kogu Rooma maailma jaoks, näidates et seal kus valitseb võim, ei ole armastust ning kus on armastus, seal ei lähe võim arvesse. ,,Armastuse usund oli täpne psühholoogiline vastaspoolus roomalikule võimu kuratlikule kummardamisele" (JUNG 1991:181)
Religiooni mõju Religiooniks nimetatakse üldjuhul usku üleloomulike, inimesest üle olevate ja tema saatust mõjutavate jõudude või olendite olemasolusse ning nende kultust. Religiooniks nimetatakse uskumuste ja rituaalide süsteemi, mille abil inimgrupp seletab, mis on üleloomulik ning püha, ja reageerib sellele. Puhuti on religiooni loetud uimastiks. Marx väitis, et usk on oopium rahvale, ning Lenin – vastavalt kohalikele oludele – nimetas religiooni vaimseks puskariks. Mõnede analüütikute arvates on religioon osa mütoloogiast (müüdile on lihtsalt lisandunud kultus, müüdi rituaalne läbimängimine). Käesoleval ajal peetakse olulisemateks järgmisi religioonikäsitlusi: Emile Durkheim – religioon kui ühiskonda kindlustav uskumuste ja käitumiste kogum. Clifford Geertz – religioon kui sümbolite süsteem. Ninian Smart – religioon kui maailmavaade.
alates on läbi ajaloo toimunud kahe poole vastasseis. Kain ehitas linna (1Mo 4:17), Aabel ei ehitanud linna maa peale, sest pühakute linn on üleval, nad elavad maise riigi inimeste keskel niikaua, kuni nende valitsemisaeg saabub. 30 Et Aadama läbi on tulnud inimkonnale pärispatt, siis iga inimene sünnib kõigepealt Aadamast kurja ja lihalikuna ning tal on võimalus saada heaks ja vaimseks alles hiljem. Jumal on osad inimesed määranud ette Jumalariiki, teised jääma maisesse riiki. Maine riik pole igavene (vana-kreeka mõtlemises oli inimene surelik ja kaduv, kuid maine riik kadumatu ja tsükliline-korduv). Maises riigis on tihti konfliktid ja sõjad, kuid see linn soovib asju, mis pole kurjad iseeneses, sest see riik on iseendas parem kui kõik muu inimlik hea, sest maine riik ihaldab maist rahu, mis on vajalik maisete hüvede nautimiseks. Just selle rahu eesmärgil peab
rahvuste maa kaheldavate võludega. Pimestava luksusega õukond tõmbas magnetina oma poole rikkaid ja intelligente. Sellele tuleb lisada äärmiselt võimas tsentralism, millele oli rajatud kogu Habsburgide monarhia. Ainult tänu sellele tsentralismile sai püsida kogu see rahvustevaheline kissell. Selle tulemusel ebatavaline kogu kõr-gema administratsiooni kontsentratsioon riigi residentsis Viinis. Viin oli mitte ainult Doonau-äärse monarhia poliitiliseks ja vaimseks, vaid ka majanduslikuks keskmeks. Kõrgema ohvitserkonna, riigiametnike, kunstnike ja teadlaste armee vastas seisis veel suurem tööliste armee; aristokraatide ja kauplejate arutu rikkuse vastas seisis koletuslik vaesus. Ringil, lossi ees, võis igal kellaajal näha tuhandeid ringi-hulkuvaid töötuid. Paari sammu kaugusel triumfikaartest, tolmus ja kanalite mustuses, vedelesid sajad ja tuhanded kodutud.
Selliseid parke oleks tema arvates otstarbekas ilustada mitte antiiksete monumentide ja templitega, vaid mälestusmärkidega rahva oma ajaloost. Üks esimesi, kes seda soovitust kuulda võttis oli: Peter Joseph Lenné (1789-1866), botaanik ja professionaalne pargikujundaja Bonnist Saksamaalt. Pani aluse aednikukoolile Potsdamis - Kuninglik Aednike Õppeasutus (Königliche Gärtner-Lehranstalt), mis on üle pooleteise sajandi olnud aia- ja maastikukujunduse ning maastikuhoolduse vaimseks selgrooks kuni tänapäevani. Lenné oli huvitatud ka kodumaiste puuviljasortide aretamisest. Wilhelm III teenistuses hakkas ta koos arhitekt K. F. Schinkel'iga parkidega "ilustama" Potsdami ja Berliini lähiümbrust. Seejuures oli määrava tähtsusega tema panus rahvapargi loomise ja arendamise kui põhimõtteliselt uue ülesande lahendamise näol. Juba esimeste tööde juures Potsdamis (Neuer Garten, 1816) pidas Lenné silmas pargi tihedat sidet ümbrusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
