nõrgendamiseks. Oluline on ka sõjaline abi, mida juhib La Fayette. 1778 sõlmiti Prantsumaa-USA poliitiline liit, mis on Benjamin Franklini teeneks. Üllatuseks on Briti palgasõdurite kaotus ameeriklastele (1781). Rahuläbirääkimisi vahendab Prantsusmaa ning sõlmitakse lõpuks Pariisi rahu. Inglismaa tunnistab USA iseseisvust. Põhiseadus jõustub 1789. Sõda mõjutab Euroopat, kuna luuakse demokraatliku vabariigi eeskuju neile. Sõda on ka vaimseks eeskujuks Prantsuse revolutsioonile. Sõda tühjendab oluliselt ka prantsuse riigikassat. Uue riigi struktuuri paneb paika konstitutsioon (1789), mis oli I modernne põhiseadus maailmas. Riik oli liitvabariik, riigipeaks oli president, võimude lahusus. Revolutsioonid Euroopas Ideeliseks mõjutajaks saab valgustusfilosoofia. Konkreetseks eeskujuks sai USA iseseisvussõda. Ajendiks oli riigi pankrot ning absolutismi sisepoliitiline ummik.
On, millest rääkida, saame teada, mida ja kuidas raamatute autorid mõtlesid, ise kirjutamise ajal ellu suhtusid, miks teose kirjutasid, mida sellega taotlesid. Kohustuslikku kirjandust peeti kasutuks, sest raamatuteadmistega polevat midagi teha. Samuti antakse lugeda pingelisel kooliajal ja raamatud on igavad. 33 Raamat ei reeda, suudab olla vaimseks toeks. Lugemine on tee vaimsete naudingute juurde. Turvaline kindlameelsus tänapäeva segipaisatud maailmade keskel. Lapsepõlves unejuttude ettelugemise graafik Jah - vastanud ütlesid, et lapsepõlves unejuttude ettelugemine arendab lapse hinge, õpetab tegema vahet hea ja halva vahel, lähendab last ja vanemat, hea on kuulata, kui ise ei oska lugeda. Nimetatud tegevus andis pisiku lugejaks saamisel. See tegi lapsepõlve rõõmsamaks. Õpiti kuulama teksti ja ette kujutama miljööd
sajandi teisel poolel Prantsusmaal välja koolkond, mis hakkas otsima uue rikkuse loomise taga reaalseid jõude. Erinevalt merkantilistidest, kes väitsid, et rikkust loob vahetus, leiti et rikkuse allikaks on põllumajandus. Samuti nõuti minimaalset valitsusepoolset sekkumist majandusse. Selle koolkonna esindajad on tuntud kui füsiokraadid. Füsiokraatide koolkond tegutses küllaltki lühikest aega. Kõik olulisemad teosed jäävad vahemikku 1750- 1780. Füsiokraatide koolkonna vaimseks liidriks oli Prantsuse õukonna arst Francois Quesnay (1694-1774). Füsiokraadid väitsid, et vaid põllumajandus võib luua uut väärtust, sest vaid seal esineb loomulik juurdekasv. Muudes valdkondades töödeldakse vaid looduslikke saadusi ümber ja uut väärtust ei looda. Sedasi jagavad MAJANDUSTEADUSE ALUSED 6 füsiokraadid majanduse sektoritesse
olla. Tähtsat osa hakkas rahvusliku liikumise uuel etapil etendama ainukene suurem J. Hurda aatesuuna mõju alla jäänud organisatsioon Eestis Eesti Üliõpilaste Selts, mis 1884. aastal Otepääl õnnistas sisse oma sini-must-valge lipu. Tähtsaimat osa etendas selles Villem Reiman. Viljandimaa patriarhaalsest taluperest pärit mees oli juba varakult tugeva rahvusliku meelsusega. Ta sai hea hariduse ja tõusis venstusreformide vastu protestiva noore põlvkonna vaimseks liidriks. V. Reimani juhtimisel kujunes Eesti Üliõpilaste Selts juba 1880. aastate lõpul Eesti juhtivaimaks kultuuriorganisatsiooniks. Tähtsat rolli rahva eneseteadvuse ning tegevusjulguse taastamisel etendas V. Reimani ning A. Grenzsteini poot algataud massiline karskusseltside asutamine 1880.- 1890. aastate vahetusel. Valitsuse poolt soositud ,,karskustöö" kõrval tegelesid need enamuse ,, eesti asja ajamisega", õpetades rahvast ühtlasi ise oma asja ajama. Selts on ju
-15. sajandini. Eesti rahva arengutee katkes 13. sajandil katoliku kiriku organiseeritud ristisõja tagajärjel. Kohalikud rahvad eestlased, liivlased ja lätlased langesid orjusse. Linnadesse asunud endised talupojad omandasid pikapeale alamsaksa keele, samu ka need eestilased ja lätlased, kes tõusid aadliseisusesse. Kirik koondas kogu kultuuri ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kihelkondade asemele moodustati kirikukihelkonnad. Kirik kujunes feodalkorra toeks ja vaimseks juhiks. Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu. Kloostrites asusid selle aja suurimad raamatukogud. Esimesed koolid asutati peakirikute ja kloostrite juurde ning neid kutsuti vastavalt toom- või kloostrikoolideks. Kindlat õppeprogrammi ei tuntud ja õppekeeleks oli ladina keel. Järgmisel sajandil jagati teadused kahte tsüklisse: esimest nimetati triviumiks (grammatika, retoorika,
· Seneca · Ajalooline tähendus: · Kiri leinavale emale 8 · Õpetus isiksuse uhkest ja murdumatust väärikusest ja · Inimesed tunnevad, et nad on vastuolus iseenda ja tingimatust kohusetäitmisest kujunes roomluse vaimseks teistega. Nad on kaotanud sideme oma sisemise hoiakuks. loomusega. · Stoitsismi mõju märkame G.Brunol, Descartesil, Spinozal, · Neil puudub suunataju. J.Lockeil, I.Kantil, Schilleril ja Goethel · Ometi otsime me korrastatud tervikut. · Mõju kristlusele: · Tung ühtsuse järele · Siin kõnetati maailmas toimuvat "Isana".
poliitilisele jaotusele (kadusid Liivi orduriik, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond). Keskaja võib jagada kolme alaperioodi - varane keskaeg – 476-1000; - kõrgkeskaeg – 1000-1300 (1350) - hiline keskaeg 1350-1453 (1500). Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned: • teema võtab kokku katoliiklus ja feodalism • Kristlaste ühiskond vanulik kõigi teiste uskude suhtes (muhamedlased, panagad, ketserid jt.) • Keskaja vaimseks sisuks oli Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus kristlase hinges • Keskaeg kujutas endast mitte ainult usku, vaid ideoloogiat, mis mõjutas igapäevaelu. • Feodalism kui ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris kahe vaba inimese, lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasall sai oma isandalt sõjaliste teenete eest kaitset ja toetust • Ühiskonna struktuuris eristusid oratores, bellatores, laboratores - „palvetajad, sõdijad,
TEEMA 1- PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR 1. Psühholoogia- teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja
Omal ajal kujunes seal poolsalajane "Kalevipoja" lugemine ja seletamine. Juhtivateks isiksusteks olid siin Hurda sõber Villem Reiman ja hiljem Jaan Tõnisson. Eestimeelne tegevus jätkus vaikselt aga visalt karskusseltsides, laulu- ja mänguseltsides, laulupidudel, pasunakoorides, laulukoorides, vanavara kogudes ja mujal. Jaan Tõnisson (1868-?). Tema tähtsus tõusis, kui ta aastal 1896 võttis üle Postimehe toimetamise, mis tähendas osa olla Eesti rahva vaimseks juhiks. Rahvuslikuks ideaaliks kuulutati kasinus, kainus, rahvuslik uhkus ja iseteadvus, lugupidamine oma esiisade ja päritolu vastu, kokkuhoidlikkus ja ürgse rahvuskultuuri hindamine. Tõnisson võitles juba tookord aadete eest, mis läbi iseseisvusaja kuni tänapäevani on jäänud meile tähtsaks. Oma imposantse kujuga pikk, sirge mees pisut ettepoole kikkis habemega saavutas ta rahva hulgas omamoodi populaarsuse. Kui Jannsenit nimetati hellitavalt Papa Jannseniks, siis
poliitilisele jaotusele (kadusid Liivi orduriik, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond). Keskaja võib jagada kolme alaperioodi - varane keskaeg 476-1000; - kõrgkeskaeg 1000-1300 (1350) - hiline keskaeg 1350-1453 (1500). Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned: · teema võtab kokku katoliiklus ja feodalism · Kristlaste ühiskond vanulik kõigi teiste uskude suhtes (muhamedlased, panagad, ketserid jt.) · Keskaja vaimseks sisuks oli Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus kristlase hinges · Keskaeg kujutas endast mitte ainult usku, vaid ideoloogiat, mis mõjutas igapäevaelu. · Feodalism kui ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris kahe vaba inimese, lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasall sai oma isandalt sõjaliste teenete eest kaitset ja toetust · Ühiskonna struktuuris eristusid oratores, bellatores, laboratores - ,,palvetajad, sõdijad,
rühmadesse ja annavad rühmale mingi iseloomuliku nime: näiteks skeptikud, empiirikud, ratsionalistid, irratsionalistid, intuitsionistid jne. Igal järgmisel põlvkonnal on ees suurem hulk filosoofe, kelle filosoofiaid uurida ja liigitada. Kuid see ei muuda asjaolu, et filosoofiaid on alati tehtud omas ajas ja oma ajastu ning sellele vahetult eelneva ajastu probleemide taustal. Mõned väidavad end olevat tulevikufilosoofid. Kes seda väidavad, need valetavad. Platoni eelkäijaks ja vaimseks õpetajaks oli Sokrates. Sokrates oli lühike paks inetu nösuninaga irooniline keskklassi mees, kes armastas agoraal (turuplatsil) inimestega arutlevalt rääkida ja tundis mõnu mõtlemisülesannetest, mis olid enamusele üllatuslikud ning tegid Sokratese kuulsaks. Platon oli Sokratesele täielikuks kontrastiks. Platon oli ilus pikk sirge laiaõlgne aristokraat, Isthmose spordimängude maadluse võitja, kirjanik. (Nimi `Platon' tuleb kreeka sõnast `platüss' lai, ning tähendab
hapnikku Rasvad – glütserool, rasvhapped (30%) – kasutatakse kui kehalise töö intensiivsus on madal Valgud – aminohapped (10%) 20. Toitainete energiasisaldus 1 g SÜSIVESIKUID - 4,1 kcal; 375 g - 1538 kcal – ca 30 km jooksu 1 g RASVU - 9,1 kcal; 7960 g - 72445 kcal - ca 1500 km jooksu 1g VALKE- 4,1 kcal 21. Ainevahetuse põhi-ja lisakäive Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. Toiduenergia pideva liigtarbimise puhul suureneb keha rasvamass, tekib ülekaal ja rasvumine, mis on riskiteguriks paljude haiguste puhul. Põhiainevahetuseks (ainevahetuse põhikäive) nimetatakse väikseimat energiahulka, mida organism vajab täielikus rahuolekus. Sellest lähtuvalt mõõdetakse põhiainevahetust hommikul ärkvel oleval ja normaalse kehatemperatuuriga inimesel, lamavas asendis, toatemperatuuril 180 - 200 (termoregulatsioon on optimaalseimal
kultuuriobjekte, projekteeriti Eesti Rahva Raamatukogu. Kassetipõlvkond - nimetatakse 1960. aastatel debüteerinud Eesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nn luulekassettidena - mitme autori õhukesed luulevihikud ühes pappkarbis koos. Põlvkonnaks võib kassettides esindatud autoreid nimetada üksnes tinglikult, kuna nende sünniaastad jäid vahemikku 1927 (Aleksander Suuman) kuni 1947 (Leelo Tungal), samuti puudus neil läbiv ühine ideoloogia. Kassetipõlvkonna vaimseks eelkäijaks peetakse Artur Alliksaart ning tema piirelõhkuvaid mänge keeleliste võimalustega luules. 1960ndad olidki Eesti luules suure vormiuuenduse ajastuks. Ühiskondliku taustana kaasnes sellega inimeste suur huvi luule vastu ning kirjandusele avaldatava ideoloogilise surve mõningane lõdvenemine seoses Hruštšovi "sulaga". 16. 1) Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Sotsiaalkindlustuse ülesanne on tagada aineline toimetulek neile
rahvalaulude väljaanded. 10. Villem Reiman Rahvusliku liikumise perioodi keskseid tegelasi, kirjandus- ja kultuuriloolane ning ühiskonna ja kultuuri vaimsete ja moraalsete väärtuste eestseisja Villem Reiman sündis 25. veebr 1861 Viljandimaal Suure- Kõpu vallas rentniku pojana. Viljandi saksakeelse algkooli ja kreiskooli järel lõpetas Pärnu gümnaasiumi ja astus Tartu Ülikooli, kus õppis teoloogiat ja kujunes rahvuslikult meelestatud noorte vaimseks juhiks. Lõpetas Tartu Ülikooli 1887 kandidaadi kraadiga. Prooviaja vaimulikuna sooritas J. Hurda juures Peterburis, kus oli ka abipastoriks. Aastast 1890 kuni surmani 12. mail 1917 töötas Reiman pastorina Kolga-Jaanis. Reimann on maetud Kolga-Jaani kalmistule. Reiman paistis silma venevastase ja rahvusliku hoiakuga. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) ja Eesti Kirjanduse Seltsi asutajaid ja juhte, Eesti Rahva muuseumi rajamise eestseisjaid, "Postimehe" ringkonna juhtivaid
liikuda). Stress ja tervis 65% peab tööd oluliseks stressiallikaks, 35% tunneb tööpäeva jooksul stressi 6 1/3 töötajatest: krooniline tööstress, piiratud arenguvõimalused, suur koormus, arenguvõimalused piiratd. 86% naistest ja 76% meestest tunnevad, et neil on hea vaimne tervis. Seni kui stress on füüsiline, kui ta muutub vaimseks siis tekib deprekas v ärevushäired. 37% naistest ja 33% meestest tunnevad tööl survet või pinget. Küll on tähtajad ja kartus vigu teha, juhu v kliendi pahameelt ära teenida. 34% naistest ja 38% meestest tunnevad, et neil aidatakse stressiga toime tulla. (Stress on tööandjale kallis lõbu – odavam on hoida töötajat terve ja rõõmsana). 42% organisatioon toetab tervet elustiili; 36% pakub vastavaid programme.
38 Samas, 166. 39 Samas, 178–181, 190, 207–228 jm. 40 Suri dissident Aleksandr Zinovjev. – Postimees, 2006, 11. mai. 41 Широнин В. КГБ – ЦРУ. Секретные пружины перестройки. (Крестовые походы ХХ века.) Ягуар, Москва, 1997. 42 Savisaar, E. Peaminister. Eesti lähiajalugu 1990–1992. Kleio, Tartu, 2004, 194. 142 Nõukogude-vastase ristisõja vaimseks isaks peab Šironin Zbiegnew Brzezinskit, kelle käe all õppisid Columbia ülikoolis ka Jakovlev ja Kalugin. Nõukogude Liidu likvideerimise paneb ta süüks kirjule rahvusvahelisele seltskonnale, kuhu kuulusid Reagan, Gorbatšov, Ševardnadze, paavst Johannes Paulus II, vaenlase poolele üle jooksnud KGB kindral Oleg Kalugin, igat masti demokraadid, geopoliitilised atlan- tistid ja mondialistid, kes surusid Venemaale peale oma atlantilist mudelit USA juhtimisel
tahtlik kahju ja haigettegemine või ebamugavuse valmistamine. Kiusamise tunnusteks on tegevuse kordumine ja tasakaalu puudumine võimusuhetes. Tasakaalutus esineb mitmel viisil: ohver on füüsiliselt nõrgem kui kiusaja; kiusatakse üht kindlat ohvrit; ohver arvatakse grupist välja ning temale ei pöörata tähelepanu (Kraav, I. 2001:131) Uueks sõnaks koolides on tekkinud "mobbing" see tähendab psühhoterrorit ja vägivalda. Koolis esinevat vägivalda saab jagada füüsiliseks ja vaimseks. Vaimse vägivalla all mõistetakse alandamist, mõnitamist, solvamist, norimist jne. Füüsiline vägivald avaldub kõiges, mis puudutab teistele inimestele füüsilise kahju ja valu tekitamist. Vägivalla tavalisemad viisid on koolis pilkamine, sõimamine, hirmutamine, ähvardamine, petmine, tühjade juttude levitamine, ühe ässitamine teise vastu, tagumine, tõukamine, juustest kiskumine ja asjadega loopimine. (vt lisa 2. näide 1)
(pertseptsioonide uurimine) 2) tunnetesse suhtumise uurimine kuidas on läbi aegade erinevalt reageeritud tunnetega seonduvale, kuidas neid on väärtustatud, varjatud või tõrjutud (representatsioonide uurimine). Eelkäijad JOHAN HUIZINGA (1872-1945) üks esimesi, kes pööras süstemaatilist tähelepanu ajaloolise tundemaailma rekonstrueerimisele oma uurimistöös. Ta kirjutas 1919: "Kõigesse sellesse meelelaadi vastuvõtlikkusse, valmis- olekusse pisarateks ja vaimseks meeleparanduseks, sellesse erutuvusse tuleb end sisse mõelda, et taibata, kui külluslikult värvikas ja intensiivne oli elu." NORBERT ELIAS (1897-1990) üks esimesi, kes mõistis tunnete ajaloo tähtsust üldise kultuuri- ja sotsiaalajaloo raames; tsiviliseerumisprotsess on lahutamatult seotud meie tunnete distsiplineerimisega, afektistruktuuri teisenemisega. LUCIEN FEBVRE Üks esimesi, kes sõnastas tundeajaloo uurimisprogrammi. "Meil ei
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita met...
Annikerise poolt. Seejärel asutas Ateenas 388 a. oma filosoofiakooli, mida hakati nimetama Akadeemiaks. Platoni kaks järgmist reisi, mis olid mõeldud selleks, et mõjutada Dionysios II ellu viima Platoni riigiutoopiat ja lepitada teda Dioniga jäid tulemusteta. 361 a-st kuni surmani tegutses ta filosoofiaõpetajana. Silmapaistvaimaks õpilaseks kujunes Aristoteles. Platoni õpetuse tuumaks sai ideeõpetus. Selles teisendas ta Sokratese poolt kasutatud nimetuse `mõiste' vaimseks, algkujuliseks olemuseks ehk `ideeks' mis eksisteerib tõelisuses enne kõiki materiaalseid asju. Ideed pole üksnes püsivad, kõigi kehaliste asjade algkujud vaid ka nende põhjus ja eesmärk. Tegelikkus ei küüni kunagi ideemaailma täiuslikkuseni. Iga asi sisaldab selle asja ideed ja asjade kvaliteet sõltub sellest, kui hästi on selle valmistaja asja ideed tajunud. Iga inimene satub kord ideede maailma. Reeglina 10 000 aasta tagant. Filosoofid olid eelistatud seisundis nemad said seal
Läbi aastakümnete on countrylaulud säilitanud oma traditsioonilisi tunnusjooni. Nende meloodia on voolav, kergesti lauldav ja väljendusrikas. Kõlalt on nad m ažoorsed. M inoorseid countrylaule kohtab harva. K antrilaulud e rütm on tavaliselt kerge swingiga. Kuuekümnendate aastate lõpul oli countrymuusika viimaseks sõnaks saanud “N ashville sound”, m is püüdis eri suundi taas ühe nim etaja alla viis. Nashville sai countrymuusika vaimseks ja majanduslikuks keskuseks. See linn kujunes USA muusikatööstuses tähtsuselt teiseks linnaks. Linnas oli 40 heliplaadistuudiot, 53 plaadifirmat, 400 kirjastust, 7 heliplaadivabrikut, 1500 kutselist interpreeti ja sama palju heliloojaid. 1925 aastal alustas N ashville’I raadiosaatja W S M countrym uusika saatesarja, m is esialgu k andis nim etust “B arnd ance”, hiljem – “Grand Ole Opry” Countrylaulud on enamasti igapäevase, olustikulise sisuga. Koduselt lihtne on ka
5) Ühiskond oli arenenud sedavõrd keeruliseks ja mitmepalgeliseks, et selle korraldamine nõudis olulisema informatsiooni ülesmärkimist. See tõi kaasa kirja kujunemise. Kirja kasutati esmalt eelkõige majandamist ja riiklikku korraldust puudutavateks ülestähendusteks. Riiklik korraldus saigi üldjuhul võimalikuks just tänu kirja kasutuselevõtmisele. 6) Kiri võimaldas üles tähendada ka pärimusi, uskumusi ja ajaloosündmuseid ning pakkus muuski osas uusi võimalusi vaimseks tegevuseks. Nii kaasnes kirja kasutuselevõtuga ka kõrgkultuur selle sõna kitsamas tähenduses arenenud religioossed tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Kõiki neid jooni võib kokku võtta kui inimühiskonna senisest märksa suuremat organiseeritust, mis kõige paremini ilmneb riiklikus korralduses. Varane tsivilisatsioon ja riik on seetõttu omavahel lahutamatult seotud. LÄHIS-IDA PRONKSIAEGSED TSIVILISATSIOONID (III II aastatuhat eKr) MESOPOTAAMIA
Channelling Jesua Teadvuse muutumisest Pamella Cribbe 04.01.2008 Varem oleme me kirjeldanud Valgusetöölise reisi, egokeskse teadvuse juurest südamekeskse teadvuse juurde, ajaloolisi tagamaid.See osa saab tervenisti pühendatud muutuste psühholoogilistele karakteristikutele. Me jagasime selle protsessi neljaks sammuks või etapiks, mis me siinkohal ära märgime: 1. rahulolematus sellega, mida pakub egokeskne teadvus, "millegi veel" otsing: lõpu algus. 2. egokeskse teadvusega seotuse tunnetamine, enda vabastamine egoga seotud mõtetest ja emotsioonidest: lõpu keskpaik. 3. egoga seotud vanadest energiatest vabanemine, kookoni mahajätmine, uue mina tekkimine: lõpu lõpp. 4. südamekeskse sisemise teadvuse ärkamine, armastuse ja vabaduse motivatsioon, muutumise lõpuga teiste aitamine. I Etapp: Ego ei rahulda enam. Teadvuse muutumine egokesksest südamekeskseks algab sisemise tühjuse tunnetamisest. Asjad, mis huvitasi...
järgemööda ja nii kogu elu. Mis siis temast viimaks saab? Tal ei ole aega muud tööd õppida, sest et ta on kogu päeva traadi venitamise juures ametis. Õppimine ei too talle mingit kasu, sest vaevalt, et mõne teise asja osa tegemine suuremat tulu annab. See tähendab, et tema teadmised ei saa avarduda. Aga toimub just vastupidine protsess, ta kaotab ühetoonilise, päevast päeva kestva , igava töö juures ka needki teadmised, mis ta on varem omandanud. Vaimseks arenguks ei ole töölisel sellistes tingimustes mahti. Ta muutub töntsimaks ja selle masina osaks, mille külge ta on seotud ja mida ta peab juhtima. Veelgi enam ühekülgse töö ja ühesuguste liigutuste tõttu langevad tema luud ja musklid aja jooksul sageli mitmesuguste haiguste küüsi ja kannatavad ka teist muutuste all. Igaüks teab, näiteks, et alaline istumise töö, kõveraks tõmmatud jalgadega möjuvad tervisele, ja tekitavad jalgade loomuvastast väändumist
(geomeetrilisele vaimule) väärtushinnangutest juhitud "ärksuse vaimu" (esprit de finesse). L. arvates mehaanika ja liikumisseaduste esmane põhjus ei saa leiduda matemaatikas, sest liikumisel on alati eeldatav mingi eesmärk. Seetõttu pidas L. vajalikuks, saavutamaks täielikku loodustunnetust, täiendada mehaanika eesmärgiidee e. finalismiga ehk siduda matemaatika eesmärgiõpetusega [kas vastab nüüdisaja funktsionalismile?]. L. oli idealist, st ta pidas reaalsust põhiolemuselt vaimseks. [13]Mh leidis L., et Jumalast juhitud looduses kehtib maksimaalse lihtsuse ja täiuslikkuse printsiip (selle näiteks on valguse sirgjooneline levimine), samuti küllaldase aluse ja identsuse printsiibid (tuleb juttu Wolfi juures). Nendest eeldustest lähtuvalt tunnustas L. ka vaimse moraalikorra olemasolu. Selle maailma substantsideks on monaadid, mitterelatsioonilised ehk mittesuhtestatud, sõltumatud mittefüüsikalised üksused (L. ei sallinud atomismi)
Juhised suitsiidiriskiga või riskikäitumisega patsientide ravikeskkonna valikuks - Hospitaliseerimine on üldiselt näidustatud: kõrge enesetapuoht - Hospitaliseerimine vajalik: mõõdukas enesetapuoht - Väljakirjutamine EMOSt jälgimissooviamisega: väike risk - Ambulatoorne ravi: mõtted ilma tõsise katseta SOMATOFORMSED JA DISSOTSIATIIVSED HÄIRED: ETIPATOGENEES, DIAGNOSTIKA, RAVI Somatisatsioon Tervis jaguneb kaheks: vaimseks ja kehaliseks Tendents kogeda kehalist distressi vastusena psühholoogilisele stressile ning otsida sel puhul meditsiinilist abi - Soma – keha - Aleksitüümia – mingi grupp inimesi kes ei ole võimelised emotsiooni psüühilist komplekti väljendada. Suudavad väljendada keha või käitumise kaudu. Keskendutakse faktidele, detailidele, sündmustele. - Somatisatsioon seotud informatsiooni töötlemise häiretega. Info töötlemise häirete korral
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemat...
vool, mille algatas kunstnik ARSHILE GORKY. Abstraktse ekspressionismi esimene põlvkond kujunes välja New Yorkis aastail 1942-1957 ning koondas umbes viitteist kunstnikku, keda kunstiteose loomise protsess huvitas sama palju kui valmis teos. Neid kunstnikke toetas kunstimetseen Peggy Guggenheim ning kunstnikud esinesid tema galeriis Art of This Century. Abstraktne ekspressionism kerkis esile 1940-ndate aastate kunstivoolude ja poliitilise olukorra kontekstis. Selle vaimseks allikaks olid sürrealismi ja saksa ekspressionismi teooriad, otseseks eeskujuks oli samuti sürrealism, kuid ainult selle mitteveristlik, spontaansem variant, mida esindasid Joan Miró ja André Masson, ning 1930-ndate seinamaali kogemus. Tulemuseks oli kunst, mis taotles võimalikult spontaanset eneseväljendust ning ka saavutas selle. Kõige radikaalsemad ameerika kunstnikud harrastasid nn. TEGEVUSMAALI. Neid huvitas Ameerika elu tegelikkus, 1929
Mõistus loob vaimse objekti ja tunnetus loob füüsilise objekti. Objekt kui see, millega tegeleb teadus. Loodusseadustele alluvad korrad – loodusseaduste kogum. Teadus on empiiriline tunnetusviis; abstraheeritud elamuste küllusest teatud parameetrid ja nende vahel loodud seosed. Teine tendetns: Loodusseadusi ei saa läbi elada; vaimne objekt on läbielamises tuttav. Mõistmine võib olla ka „liikumine füüsiliselt psüühilisele“. See jagunes psüühiliseks protsessiks ja vaimseks tähenduseks. Vaimne tähendus on teadusliku uurimise objektiks. Teaduslik objekt konstitueerib. Järgmine punkt kavas. Vaimne seos (vaimne tähendus). Illustreerib kahe näite varal- õigusteadused ja kirjandusteadused. Sisemised protsessid pole luuletajas, vaid luuletajad loodud kuid temalt lahutatav seos. Teaduslik objekt ei saa olla intersubjektiivne, sest seda ei saa uurida. Luuletuse tähendus on intersubjektiivselt ligipääsmatu, mida ei saa uurida. Kui
tunnetamast tõelisi väärtusi. Neli peamist afekti: lõbu, iha, mure, hirm. Kui inimene on afektidest vabanenud, on ta omandanud seisundi, mida stoikud nimetavad kiretuseks. Selles seisundis inimene on vaba ja näeb paratamatust ja teeb, mida on vaja. Ent kõige selle juures säilitavad abielu, perekond ja riik positiivse väärtuse, kuna need ülistavad õiglust ja inimesearmastust. Hilisema stoitismi esindajad (Marcus Aurelius, Seneca) põlgavad eelkõige luksust ja mugavust. Nende vaimseks hoiakuks kujunes isiksuse uhke ja murdumatu väärikus, tingimatu kohusetäitmine. Stoikud õpetasid saatusele alistumist seda nimetatakse stoiliseks rahuks. Nad leppisid, et on asju, mida ei saa muuta, ent seejuures õhutasid end muutma seda, mida on võimalik muuta. Bacon mõistab, et kõik uus ja edasiviiv saab tugineda ainult kindlatele teadmistele ja neist tulenevale asjatundlikkusele. 'Teadmine on jõud!' Eelkõige huvitub ta loodusest, kuna mis väärib olemasolu, väärib ka teadmist
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi.
Avaldas vähe ja sedagi abikaasa nime all. Luuletama oli hakanud gümnaasiumis, millest on palju kadunud. 1966 suri vähki. LOOMING Esimene luulekogu ei saanud avaldamisluba. „Nimetu saar“ – absurdi draama. Pärast surma avaldati Loomingus „Olematus võiks ka olemata olla“. Ilmus ka väike luuleraama. „Päikese pillaja“. Kuulsaks sai pärast surma. Tartus oli juba eluajal kultuuriringkondades hinnatud. Werneri kohvikus käis koos kirjandusrühmitus, mille vaimseks juhuks ta oli – Alliksaare Akadeemia. Seal esitati omaloomingut, kuulusid: Madis Kõiv, Ain Kaalep, Paul-Erik Rummo, Viivi Luik, Jaan Kaplinski, ja Mati Unt. Tõlkis ka vene autoreid: Ahmatova, Jessenin. Loomingus kolm perioodi: 1. Range ja vormipuhasluule. Itaalia sonetid, risriim. Ilu, luule, kunst. Vastandamine, alliteratsioon, kõlamäng. 2. 60 I pool. Sõnadega eksperimenteerimine ja kõlaväärtus. Aforistlik luule: kas elu on
endisaegseid tõlgendusi kuidas saavad siis nende jüngrid järgida endisaegseid traditsioone? Kui Jumal lähtuvalt kõigist debattidest tema olemasolu üle osutuks olemasolevaks, vajaks ta arstiabi! JUMAL, KEDA SA PÄÄSTAD, VÕID OLLA SINA ISE Kõik religioonid on inimeste loodud. Inimene lõi Jumalate süsteemi ei millegi muu, kui oma enda sureliku ajuga. Kuna tal on EGO ja ta ei suuda sellega leppida, muutes oma EGO kehaväliseks vaimseks olevuseks, pannes talle nimeks Jumal. Jumal võib teha kõike, mis inimestele on keelatud. Näiteks inimesi tappa, seda oma tahte teostamiseks imetegusid jmt. Kui inimene vajab sellist Jumalat ja tunnustab teda, siis kummardab ta olendit, kelle on ise loonud. Seega teeb ta seda selle inimese loal, kes Jumala lõi. Kas poleks mõttekam kummardada iseenda loodud Jumalat? Jumalat, kes on loodud vastavalt oma vajadustele sellist, kes esindab seda luust ja lihast olevust, kel oli piisavalt
mõtteid eemale viia. Iga päev jutustatkse kümme lugu. Dekameron: kümne päeva lood. Seitse neidu, kolm noormeest. Annab lugudele kunstipärasema ilme. 90 lugu kujutavad madalamat, aga ka seal on õilsaid tegelasi, kes alatuse läbi saavad kannatada. Nii laia peegeldust kaasaegsest Itaalia ühiskonnast ei olnud senini keegi veel andud. Selleski teoses on filosoofia kirjanduslik filosoofia. Elulisuse, vitaalsuse filosoofiaga (keskaja natuurfilosoofia oli hoopis teine asi!). elutunne, mille vaimseks aluseks on loodus, headuse allikas - see on B juures peamine. Kuid lugusid ajendab ka juhus ja saatus. Keerdkäigud inimeludes. Suures joones on loodus see, mida B vastandab kunstlikule, võltsile, mis ei ole looduspärane ja siiras. Alati on B nende poolel, kes järgivad looduse kutset, loomulikku armastust. Ta ei ole usuvastane, paavsti vastane ei ole. Kujutab aga pahesid, mis on kirikusse tunginud. Pilkab vaimulikke selle pärast, et nad ei ole Jumalale siiralt pühendunud
ühtekokku üle 30 kirjastus äri. Tallinn, poliitilise, majandusliku ja tööstuskeskusena kujunes 50 peamiseks ühiskonna teaduse rakendusteaduse ja kunstikirjanduse väljaandjaks. Tallinnale kuulus juhtiv koht ka perioodika, eeskätt ajalehtede väljaandmisele. Tartu oma ülikooli nin suurel hulgal teaduslike asutuste ja seltsidega oli vaimseks keskuseks, avaldades ülekaalukalt ilukirjandust, samuti teoseid ajaloo, keeleteaduse, looduse ja täppisteaduse valdkonnast. 1940-tel hakkas raamatuturg elavnema võrk laienema ja raamatupoode tuli juurde. Raamatuid müüdi nii laatadel, avalikes kohtades, rongides kui tradistioonilistes raamatupoodides. osteti siiski, ka kui valikut eriti ei olnu, leidus ka olukordi kus inimesi sinniti ostma, erinmevate määruste ja ettekirjutustega.
sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt asutas Leipzigis esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Psühholoogia uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes
Selline jaotus sai alguse juba Kainist (temast algas maine riik) ja Abelist (Jumalariik) ning sealt alates on läbi ajaloo toimunud kahe poole vastasseis. Kain ehitas linna (1Mo 4:17), Aabel ei ehitanud linna maa peale, sest pühakute linn on üleval, nad elavad maise riigi inimeste keskel niikaua, kuni nende valitsemisaeg saabub. Et Aadama läbi on tulnud inimkonnale pärispatt, siis iga inimene sünnib kõigepealt Aadamast kurja ja lihalikuna ning tal on võimalus saada heaks ja vaimseks alles hiljem. Jumal on osad inimesed määranud ette Jumalariiki, teised jääma maisesse riiki. Maine riik pole igavene (vana-kreeka mõtlemises oli inimene surelik ja kaduv, kuid maine riik kadumatu ja tsükliline-korduv). Maises riigis on tihti konfliktid ja sõjad, kuid see linn soovib asju, 16 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010
Binet-Simon’i skaala (1908, 1911) tõlge: Testis 400 last Vineland’i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides. Vajadus eristada lapsi nendest, kellel on vaimsed võimed. Vaimne ortopeedia – lastele, kellel pole nii head vaimsed võimed pandi kokku… A. Nõrgamõistuslikud: Goddard, H.H. (1912). The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland’i. Nõrgamõistuslike laste kool. Deborahil vaimseks vanuseks 9aastase lapse mõistus. 1911 B-S test, MA= 9 a (moron ). Kallikak’i perekond. (6 põlvkonda) Martin Kallikak, Ju. - 10 last (5 nõrgamõistuslikku), 480 46 normaalset 8 vaimuhaiget 143 nõrgamõistuslikku 82 suri imikuna 33 seksuaalselt amoraalset 3 epileptikut 36 vallaslast 24 alkohoolikut 4 kurjategijat vargad, prostituudid jne. Martin Kallikak, Se - 7 last, 495 3 vaimselt alaarenenud 2 alkohoolikut
ja rassilistesse gruppidesse kuuluvate indiviidide puhul. Hoolimata kõikvõimalikest dispuutidest on siiski selge, et lahus kasvanud ühemunakaksikute IQ on sarnasem kui koos või eraldi kasvanud kahemunakaksikute IQ. Adopteeritud laste IQ on lähedasem nende bioloogiliste vanemate IQ-le kui kasuvanemate IQ-le. Mida lähedasemad on kaks inimest geneetiliselt, seda enam korreleeruvad nende IQ väärtused (Vt. joonis 26.19). Samas tuleb arvestada, et lapse vaimseks arenguks on vaja teatavaid keskkonna tegureid. Kas erinevate rasside keskmine IQ väärtus erineb? 1969-ndal aastal Arthur Jenseni poolt läbiviidud katsete põhjal oli mustade keskmine IQ väärtus valgete omast 15 punkti madalam. Praegu suhtutakse eriti USA-s võimalikesse rassilistesse erinevustesse väga kriitiliselt. Osututakse sellele, et adekvaatseid tulemusi saaks üksnes siis, kui kõigi analüüsitavate indiviidide elutingimused oleksid võrreldavad.
Ott ning Peedu", ,,Jaak, Jüri karjasepoisid", ,,Elts ja Tiiu karjased". Neis võib kergesti ära tunda antiigist pärinevat anakreontilist luulelaadi. Kogu Kr. J. Petersoni looming on sügavama elumõtte otsimine, inimese dialoog nähtamatu igavikulise maailmaga. Tekib veetlev põiming, kus laulud muutuvad filosoofiaks ja filosoofia jälle lauludeks olgu see läbi muremõtete, nagu oma varast surma etteaimavas luuletuses ,,Mardi Lutterusse päwal", mida võib tema vaimseks testamendiks pidada. Kr. J. Petersoni tööde kogu avaldas alles 1922.aastal A. Paltser pealkirja all ,,Laulud, päevaraamat ja kirjad". 1976.a ilmus ,,Laulud. Päevaraamat" K. Taevi redigeerimisel. Kristjan Jaak Peterson asetas ajast kaugel ees käies esimesed kivid eesti rahvusliku kirjanduse alusmüüri. NB! Lisaks veel piletis 14!!!!! Paari luuletuse analüüs ,,Kuu" on ood, milles autor annab eredate loodusnähtude toel üleva pildi Eesti maakeelest
Juhtiv psüühiline protsess on veel taju (osaliselt võrreldav eakohase arenguga lapse omaga enne 5-aastaseks saamist), peamine mõtlemise liik kaemuslik-praktiline, sisekõne ja kõne reguleeriv-planeeriv funktsioon kujunemata, tahtlik või tahtmatu meeldejätmine ei erine, kasutatakse baaslauset, mis on sageli veel agrammatiline. Kooli astudes ei tunneta abiõppelaps ennast veel õpilasena: ei ole valmis vaimseks tegevuseks, iseseisvalt suudetakse sooritada ainult varem omandatud toiminguid. Esimese etapi ülesanne (kõigis ainetes) on kujundada õpitegevuse elementaarseid oskusi, kuulata ja täita korraldusi, osaleda ühistegevuses, töötada koos õpetajaga ja eeskuju järgi. Emakeele seisukohalt: mõista ja koostada lihtlauseid (vähemalt baaslauseid) ja osaleda dialoogis, omandada elementaarsed lugemis- ja kirjutamisoskused
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
Erinevalt merkantilistidest, kes väitsid, et rikkust loob vahetus, leiti et rikkuse allikaks on põllumajandus. Samuti nõuti minimaalset valitsusepoolset sekkumist majandusse. Selle koolkonna esindajad on tuntud kui füsiokraadid. Füsiokraatide koolkond tegutses küllaltki lühikest aega. Kõik olulisemad teosed jäävad vahemikku 7 17501780. Füsiokraatide koolkonna vaimseks liidriks oli Prantsuse õukonna arst Francois Quesnay (1694-1774). Füsiokraadid väitsid, et vaid põllumajandus võib luua uut väärtust, sest vaid seal esineb loomulik juurdekasv. Muudes valdkondades töödeldakse vaid looduslikke saadusi ümber ja uut väärtust ei looda. Sedasi jagavad füsiokraadid majanduse sektoritesse. Kesksel kohal on põllumehed, sest vaid nemad loovad uut väärtust, kõik muu on viljatu tegevus. Lisaks põllumeestele on veel maaomanike klass ning
sajandi teisel poolel Prantsusmaal välja koolkond, mis hakkas otsima uue rikkuse loomise taga reaalseid jõude. Erinevalt merkantilistidest, kes väitsid, et rikkust loob vahetus, leiti et rikkuse allikaks on põllumajandus. Samuti nõuti minimaalset valitsusepoolset sekkumist majandusse. Selle koolkonna esindajad on tuntud kui füsiokraadid. Füsiokraatide koolkond tegutses küllaltki lühikest aega. Kõik olulisemad teosed jäävad vahemikku 1750-1780. Füsiokraatide koolkonna vaimseks liidriks oli Prantsuse õukonna arst Francois Quesnay (1694-1774). Füsiokraadid väitsid, et vaid põllumajandus võib luua uut väärtust, sest vaid seal esineb loomulik juurdekasv. Muudes valdkondades töödeldakse vaid looduslikke saadusi ümber ja uut väärtust ei looda. Sedasi jagavad füsiokraadid majanduse sektoritesse. Kesksel kohal on põllumehed, sest vaid nemad loovad uut väärtust kõik muu on viljatu tegevus
rahvusena. Rahvusliku kuuluvuse pidamine üheks tähtsaks inimest iseloomustavaks tunnuseks on suhteliselt uus nähtus. Keskajal määratleti ennast eelkõige usu kaudu. Haritud eurooplase ideaaliks oli ladina- ja kreekakeelse antiikkultuuri taassünd. Hiljem kujunes aadlikultuuri tunnuseks prantsuse keel. Rahvusluse ja rahvusriikluse ideoloogia esilekerkimine toimus Euroopas 18.-19. sajandil. Leiti, et parimad tingimused vaimseks ja ühiskondlikuks koostööks on loodud siis, kui riik ja rahvus kattuvad (Tsehhoslovakkia, jugoslaavia jne on lagunenud). Riigi- ja rahvuspiirid ei saa ka tulevikus täiesti kattuda. Seetõttu jääb rahvuslike õiguste puhul ka edaspidi päevakorda vähemusrahvuste probleem. Vähemusrahvustena vaadeldakse selliseid etnilisi gruppe, kes arvulises vähemuses olles elavad mingi riigi territooriumi osal põliselt (nt saamid Norras, nn sibula-venelased Eestis Peipsi ääres jne).
tunneleid. Sobiva koopa otsijal pidi olema kaasas mingisugune valgusallikas, sest muidu poleks ta näinud, kas ruum, kuhu ta välja jõudis, oli maalingute tegemiseks sobilik. Selline otsimine oli keeruline. Esimesed koopamaalingud avastati Altamira koopas Põhja-Hispaanias. Avastati 1879. a., ent algul ei usutud, et tegu oli paleoliitiliste maalingutega. Vastavalt juba valitsenud darvinistlikele õpetustele arvati, et varased inimesed olid midagi ahvilaadset ning polnud võimelised vaimseks ega loovaks tegevuseks. Seetõttu kuulutati Altamira koobas võltsinguks. Alles pärast teiste kiviaegsete maalingutega koobaste avastamist, mille kunsti oli võimalik dateerida tänu samast leitud arheoloogilistele esemetele, hakati ka Altamirat pidama originaaliks. Kõikides koopamaalingutes on ühist nende stiilis. Peamiselt on neil kujutatud profiilis loomi. Kõige sagedamini on loomadest esindatud hobune ja piison. Aga on ka metskitse, põhjapõtru
abstraktsionistlik vool, mille algatas kunstnik ARSHILE GORKY. Abstraktse ekspressionismi esimene põlvkond kujunes välja New Yorkis aastail 1942-1957 ning koondas umbes viitteist kunstnikku, keda kunstiteose loomise protsess huvitas sama palju kui valmis teos. Neid kunstnikke toetas kunstimetseen Peggy Guggenheim ning kunstnikud esinesid tema galeriis Art of This Century. Abstraktne ekspressionism kerkis esile 1940-ndate aastate kunstivoolude ja poliitilise olukorra kontekstis. Selle vaimseks allikaks olid sürrealismi ja saksa ekspressionismi teooriad, otseseks eeskujuks oli samuti sürrealism, kuid ainult selle mitteveristlik, spontaansem variant, mida esindasid Joan Miró ja André Masson, ning 1930-ndate seinamaali kogemus. Tulemuseks oli kunst, mis taotles võimalikult spontaanset eneseväljendust ning ka saavutas selle. Kõige radikaalsemad ameerika kunstnikud harrastasid nn. TEGEVUSMAALI. Neid huvitas Ameerika elu tegelikkus, 1929. aasta
tõsiseid raskusi. Dusan. Romaani peategelane on Dusan, kelle elukäiku kirjanik jälgib sünnist kuni täiskasvanuks saamiseni. Dusani perekonnas on viis inimest: ema, isa, vend Amon, vanaema (vanaisa oli surnud pärast tütre esiklapse sündi), vanaisa. Dusan kasvas kahekeelses keskonnas: vanaemaga rääkis tadziki, ema, isa, maal elava vanaisaga usbeki keelt. Seetõttu kujuneb Dusani võõraks nii usbekkide kui tadzikkdei hulgas. Suurimaks vaimseks mõjutajaks on vanaema, aristokraatlike maneeridega 65 naine, kes õpetab teda iseseisvalt hakkama saama. Vanaema oli suguvõsa traditsioonide suur austaja, arvates, et kui teda enam ei ole, laguneb perekond seestpoolt ülemäärase lusti ja muretuse tõttu. Vanaema ei saanud läbi isaga, kuna ta polnud pooldanud, et tema tütar abielluks lihtlabase ehitajaga66.[Kirjanik kujutab sugestiivselt Dusani kujunemist: kuidas laps vaimustub algul akna,
rahvusena. Rahvusliku kuuluvuse pidamine üheks tähtsaks inimest iseloomustavaks tunnuseks on suhteliselt uus nähtus. Keskajal määratleti ennast eelkõige usu kauda. Haritud eurooplase ideaaliks oli ladina- ja kreekakeelse antiikkultuuri taassünd. Hiljem kujunes aadlikultuuri tunnuseks prantsuse keel. Rahvusluse ja rahvusriikluse ideoloogia esilekerkimine toimus Euroopas 18.-19. sajandil. Leiti, et parimad tingimused vaimseks ja ühiskondlikuks koostööks on loodud siis, kui riik ja rahvus kattuvad (Tsehhoslovakkia, jugoslaavia jne on lagunenud). Riigi- ja rahvuspiirid ei saa ka tulevikus täiesti kattuda. Seetõttu jääb rahvuslike õiguste puhul ka edaspidi päevakorda vähemusrahvuste probleem. Vähemusrahvustena vaadeldakse selliseid etnilisi gruppe, kes arvulises vähemuses olles elavad mingi riigi territooriumi osal põliselt (nt saamid Norras, nn sibula-venelased Eestis Peipsi ääres jne).
nõuab lisaks neile tingimata ka kokkukuuluvustunnet, enese teadvustamist rahvusena. Rahvusliku kuuluvuse pidamine üheks tähtsaks inimest iseloomustavaks tunnuseks on suhteliselt uus nähtus. Keskajal määratleti ennast eelkõige usu kaudu. Haritud eurooplase ideaaliks oli ladina- ja kreekakeelse antiikkultuuri taassünd. Hiljem kujunes aadlikultuuri tunnuseks prantsuse keel. Rahvusluse ja rahvusriikluse ideoloogia esilekerkimine toimus Euroopas 18.-19. sajandil. Leiti, et parimad tingimused vaimseks ja ühiskondlikuks koostööks on loodud siis, kui riik ja rahvus kattuvad (Tsehhoslovakkia, jugoslaavia jne on lagunenud). Riigi- ja rahvuspiirid ei saa ka tulevikus täiesti kattuda. Seetõttu jääb rahvuslike õiguste puhul ka edaspidi päevakorda vähemusrahvuste probleem. Vähemusrahvustena vaadeldakse selliseid etnilisi gruppe, kes arvulises vähemuses olles elavad mingi riigi territooriumi osal põliselt (nt saamid Norras, nn sibula-venelased Eestis Peipsi ääres jne).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
