meeskonnatöö karakterid, siis oleme me võimelised tundma ära professionaalse kommunikatsiooni, kui me seda näeme. Omadused, mis aitavad kaasa efektiivsele meeskonnatööle: -Positiivsus – inimestel on öelda häid asju nende töö ja töökaaslaste kohta. -Oskused – inimesed oskavad hästi seda, mida nad teevad -Nauditavus – tööl on lõbus ning tihti võetakse olukordi huumoriga -Areng – Fookus on sellel, kuidas teha asju paremaks, mitte ei vaielda ega viriseta. -Paindlikkus – inimesed on avatud vaheldustele ja muutustele -Edasiviiv jõud – meeskonnaliikmed tunnevad ennast motiveerituna, tähtsatena ning efektiivsetena -Entusiasm – Inimestel on palju energiat -Head kavatsused – inimesed eelistavad rahu konfliktidele -Enesekontroll – inimesed jäävad rahulikeks pingelistes situatsioonides -Õppimine – väljakutsuvad olukorrad on teretulnud -Koostöö – olles lõpetanud oma töö, inimesed pakuvad abi, et lõpetada ka
Minu ja minu riigi 20 aastat Minu ja minu riigi 20 aastat Võib öelda, et sündisin inimkonna ajaloo ühel kõige tähelepanuväärseimal aastal. Berliini müür langes ning aasta lõpuks oli selgelt näha, et inimestel on suletud ühiskonnast kõrini, kommunistlik ideoloogia sai kaotuse osaliseks. Kõige julmemalt väljendus aja jooksul kogunenud viha 25. detsembril, kaks päeva enne minu sündi, kui mõisteti kiirmenetlusega surma ja hukati 1965. aastast võimul olnud Rumeenia kommunistlik diktaator Nicolae Ceauşescu koos oma naisega. Järgnevalt iseseisvusid riburada pidi Nõukogude Liitu kuulunud riigid, kes ei tahtnud enam kunagi taluda repressioone ja kodanikuvabaduste piiramist. Nüüd, kui ajaloolisest murrangust möödub 20 aastat, on aeg vaadata tagasi. Mis muutused on toimunud meie eludes ning kas oht meie tollal väljavõideldud vabadusele on lõplikult möödas? Sõjaväes neid ridu kirjutades, kus kehtib karm kodukord ning isiklik ruum seisneb väikese...
seadused heaks kiitma. Alamkoda on suurem ja moodustatakse üldvalimiste teel. Ülemkoda on väiksem ja võib olla seisuslik. Parlamendi struktuur 1) Formaalõiguslik on fikseeritud seadustega, muutumatu. Parlamendi juhatus Esimees ehk spiiker Asespiiker Asespiiker 101 parlamendisaadikut, kes jagunevad Riigikogu tööorganisatsioonidesse ehk komisjonidesse 2) Poliitiline struktuur, mis oleneb valimistulemustest. Koalitsioon Opositsioon ülesandeks on vaielda koalitsioonile vastu ja teha kriitikat Fraktsioonid ühe partei saadikute esindus Riigikogus Spiiker (Ene Ergma) juhib parlamendi igapäevatööd. Tagab korra. Valitakse parlamendi poolt. Ei osale ühegi komisjoni töös. Vajadusel täidab presidendi kohustusi. Komisjonid parlamendi tööorganid. Alatised iga komisjon tegeleb ühe valitsemisalaga. Eestis kattuvad ministeeriumitega. Iga saadik peab kuuluma vähemalt ühte komisjoni.
Kui inimene ei küüni tõeni, siis saab ta vaid oletada, et ta ei küüni tõeni. Siis võib ta oma oletust kriitiliselt uurida ning läbi selle järeldada, et see, et ta ei küüni tõeni, on tõde. 8. Ei ole oletust ilma kriitikata. Falsifitseerimine põhineb faktil, et iga teadmine on potentsiaalselt ümberlükatav, seega falsifitseerimine ise on oletuse ümberlükkamine. Väide „mu väide on oletus“ on üksnes oletus, sest selle väite üle saab vaielda ning pole välistatud ka selle väite ümberlükkamine ning selle tõesust pole võimalik kindlaks teha. Keegi ei saa asetada ennast väljaspoole kriitikat, isegi allutades enese teiste kriitikale, sest kriitika peab jääma, kuna ei ole oletust ilma kriitikata. Oluliste mõistete definitsioonid in infinitum – lõpmatusse, igavesti doxa – ilmuma, tunduma epistēmē - teadma, teadmistele tuginema
Aga punane tuli süttib koheselt minu silmade ees! Kuumus ja keemilised vedelikud sauna ruumis? Jah, aga igal ühel on võimalus, teha need valikud, mis neile meeldivad. Saab valida elusa puu(mis tihti ei säilita oma elu igavesti sauna ruumis) Saab aga valida termotöödeldud puu mis kaunis ja esteetiline(aga elu on temalt eemaldatud) Haab, põlatud ja hinnatud metsapuu Haab on meil tavaline ja tuntud. Tavaline küll, aga tuntuse üle võib vaielda: peale selle, et ta lehed värisevad ja et ta kipub jalal seistes mädanema, on tema kohta ajapikku kogunenud ka teavet, mis lubab pidada teda huvitavaks ja ka väärtuslikuks metsapuuks. Haab on meil tavaline ja tuntud. Tavaline küll, aga tuntuse üle võib vaielda: peale selle, et ta lehed värisevad ja et ta kipub jalal seistes mädanema, on tema kohta ajapikku kogunenud ka teavet, mis lubab pidada teda huvitavaks ja ka väärtuslikuks metsapuuks.
kehtetuks õigusnorme", kusjuures õigusnormide all mõistetakse konkreetselt määratlemata isikute ringile suunatud juhiseid. Sellest tulenevalt saab ka õigusakti (sealhulgas haldusakti) eelnõu ettevalmistamisel tähistada akti liiginimetusega alles pärast seda, kui on selge aktis sisalduma hakkava regulatsiooni subjekt; kas see on konkretiseeritud või mitte. Kuivõrd õigusnorm ja õigusaktide süsteem on keerukad nähtused ja paljude õigusaktide osas võib tõsiselt vaielda, kas tegemist on üld- või üksikaktiga (näiteks eelarveseadused), oleks lihtsam ja konkreetse õigusakti kehtestaja suvast mittesõltuvam lahendus rääkida õigusaktide liigitusest vaid õigustloovateks ja üksikaktideks, mille koha õigusaktide hierarhias määraks ära akti vastuvõtja pädevus ning millel puuduks konkreetne liiginimetus. See tähendaks, et 4
okt.1939 alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist Eestisse.Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu.2.okt.1939 Moskvas peetud läbirääkimistel nõudis Molotov Läti esindajatelt Eesti lepinguga analoogse lepingu sõlmimist.Läti esindajad püüdisid nõudmisi tõrjuda,kuid Molotov ähvardas vastupanu sõjalisel teel maha suruda.5.okt.1939 kirjutas Läti Moskvas lepingue alla.3.okt 1939 alustas Molotov läbirääkimisi Leeduga. Leedu esindajad üritasid nõudmistele vastu vaielda,kuid olid lõpuks sunnitud järele andma ja 10.okt kirjutati leping alla.Soome Talvesõda.NSV Liit avaldas ka Soomele survet lepingu sõlmimiseks.Soome valitsus oli põhimõtteliselt valmis nõudmistele järele andma,seda pooldas ka Soome sõjaväe ülemjuhataja marssal Mannerheim.Soome asus läbirääkimisi venitama,lootes,et NSV Liit ei söanda teda rünnata.NSV Liit otsis põhjusi, et Soomet rünnata.30.nov.1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri,algas Talvesõda.
Tema ajaleht ,,Olevik" oli hästi toimetatud ja leidis rohkelt lugejaid. Alustanud rahvusliku suuna esindajan, tegi Grenzstein 1890ndate aastate algul kannapöörde ja asus venestamist õigustama. Vastupanuvaim säilib Grenzstein kuulutas oma lehes, et eestlaste loomulikuks tulevikuks on venelaste sisse ärasulamine, ja pidas rahvulikku äramisaega eksituseks. Rahvusliku suuna esindajad ei saanud karmides tsensuurioludes talle vabalt vastu vaielda, kuid saavutus oli seegi, et teistsugune seiskoht üldse säilis. Ja see säilis eeskätt tänu tõigale, et isegi venestuspoliitika kõrgajal ei suutnud või ei taibanud keksvalitsus ära keelata eestikeelset ajakirjandust, mistõttu hakkas tasapisi jõudu koguma Karl August Hermanni toimetatud ,,Postimees". Vastupanu avaldus veel mitmel moel. Oma eneseleidmist ja tugevnemist jätkas Eesti Üliõpilaste Selts, mis 1884.a pühitses Otepääl poolsalaja ära oma lippu sinimustvalge
ükskõik, kas see on või pole hea kellelgi teisele. 2)Universaalne eetiline egoism-Igaüks peaks tegema alti neid tegusid, mis teenivad paremini tema enda parimaid huvisid, isegi kui see on vastuolus teiste huvidega. Samas tunnistab see teooria, et teatud määral peame kõik loovutama mingi osa oma vabadusest ning tegema kostööd teistega, saavutamaks oma eesmärke. 7.Milliste argumentidega üritavad altruistid egoistidega vaielda? Avalikkuse argument- moraaliprintsiibid peavad olema avalikud, kuid egoisti omahuvi seisukohalt pole neid kasulik avalikustada. Egoistid tahavad pigem, et meie teised oleksime altruistid. Seega oleks oma seisukohtade kaitsmine egoisti jaoks iseenda ümberlüke. Egoismi paradoks- siit tekib küsimus, et kas egoistil on sõpru, kas ta suudab sõbruneda?? Egoist on omakasupüüdlik, kuid ,, Armastus ei otsi omakasu". Ülim hüve elus on õnn, õnn on sõpruse ja armastusega kaasnev
Seda võib kirjeldada kui üleliigse valvsusena, kus keha on pidevas valvepositsioonis (Ibid). On tähtis vanematel, õpetajatel ja terapeutidel tulla kokku, et aidata ühiskonnal märgata katastroofilisi tehnoloogia poolt avaldavaid mõjusid lastele. Tehnoloogia mitte ainult ei kahjusta meie laste psüühilist, psühholoogilist ja käitumuslikku tervist, vaid mõjub laastavalt samuti õppimisvõimele ja lähedaste suhete loomisele ning nende säilitamisele. Raske on vaielda arenenud tehnoloogia kasulikkuse üle tänases maailmas, kuid on näha, et ühenduvus nende seadmetega on viinud ühiskonna selleni, et lapsed pole enam esikohal meie elus. Kallistamise, mängimise, müramise ja lastega vestlemise asemel lapsevanemad pigem tagavad lapsele digi-TV, videomängud ja muud tehnoloogilised vidinad, mis sisustaksid lapse aega. Selline käitumine loob ainult sügava kuristiku lapsevanema ja lapse vahele ning muudab olukorra veelgi kriitilisemaks. 2
Tasuta kõrgharidus parandaks hariduse kvaliteeti ja paneks ülikoolid rohkem vastutama selle eest, kellele nad oma diplomi annavad. Vahel on tunne, et diplomeid on võimalik ülikoolidest ka lihtsalt osta. ,,Raha pole," teatavad nad, kui keegi pahandab selgelt latialuste õppurite poputamise ja mis veel hullem, neile ka diplomi andmise peale. Kui palju on võimalik õigustada rahahäda tõttu kõlbmatutele tudengitele lõputunnistuse andmist, võime me ju lõputult vaielda, ent IRLi peab õigeks see lõpetada. 400 miljonit aastas pole katastroof Tasuta eestikeelne kõrgharidus on tegelikult ka taskukohane see läheb maksma ligi nelisada miljonit lisakrooni aastas. Selle raha suudab riik leida ka hoides riigieelarvet kindlalt tasakaalus. Kõik sõltub lõpuks ju valikutest. Kõrghariduse kättesaadavusel ja kvaliteedi tõusul on selge seos ka majanduskasvu ning tööhõive suurenemisega. Seetõttu tuleb see kulutus ühiskonnale mitmekordselt tagasi
Sellest oleks kahju." Mälestused jäid lõpetamata, sest enne saabus surm. kolmeköiteliseks teoseks kavandatud teosest ilmus ainult esimene osa, mis avaldati pärast ta surma. Hindrik Prants suri 17. Novembril 1932 ning ta on maetud Rahumäe kalmistule. 4. Ma arvan, et tolleaegne ühiskond mõjutas tema valikuid. Kuna suur enamus talurahvast oli põlluharijad ja tegelesid põllunduse ning karjakasvatusega, ei tulnud alguses Hindrikule mõttessegi isale vastu vaielda ning hakata kirjandusega tegelema. Ta tegi traditsioonide kohaselt talutöid ja pidas talu üleval. Lõpuks sai ta siiski aru, et see töö temale ei sobi ja et ta kuulub kuhugi mujale. Ta rentis oma pärnduseks saadud pool talu ja müüs loomad maha ning läks Tartusse, et tegeleda sellega, milleks ta on sündinud. 5. Kõige rohkem mõjutas tema käekäiku see, et ta tegi valiku ning pühendus ainult õppimisele
asja- võla või tööõigussuhetest, samuti äriõigusest tulenevaid vaidlusi. · Reeglina tsiviilkohus ei osale aktiivselt tõendite kogumisel, ta üksnes juhib protsessi · iga tsiviil asja menetlus algab esimese astme kohtule vastava avalduse esitamisest - hagiavaldus ja edasist menetlust nimetatakse hagimenetluseks. · Tsiviilkohus vaatab läbi ka hagita menetluse asju kus ei ole konkreetset teist isikut, kes saaks nõude vastu vaielda. Nt. lapsendamine, isiku surnuks tunnistamine, alaealisele abiellumisloa andmine. · Kõigil menetlusosalistel on kohtus võrdsed õigused. · Lisaks haegjale ja kostjale on hagimenetluses menetlusosaliseks ka kolmas isik - selline isik, kes reeglina ei nõua ise midagi ja kellelt ka ei nõuta midagi, kuid kelle õigusi või kohustusi võib tehtav kohtuotsus kuidagi mõjutada. Seaduses on hagiavaldusele ette nähtud kindlad sisu-ja vorminõuded, mida tuleb
tööstuspiirkonnad, suurlinnad. N.-ö. pindpommitamine e ilma kindla sihtmärgita 8. Teherani konverents, ll rinde probleem 28.nov-1.dets 1943. Osalejad: NSVL Stalin, USA Roosevelt, Inglismaa Churchill. Arutati Teise rinde küsimust: lepiti kokku, et Teune rinne avatakse Lääne-Euroopas. 1944.a Normandia dessant (6.juuni 1944). Teiseks arutati Baltiriikide küsimust: Roosevelt teatas Stalinile, et ta ei kavatse Balti riikide pärast vaielda, aga käskis paari aasta jooksul Baltimaades korraldada referendum sellekohta. Tunnistati Balti riikide De Factoga ainult olemasolu tunnistamine, mitte iseseisvate riikidena. 9. 1944.a Punaarmee idarindel, millised riigid vasakpoolsed riigipöörded, kohtumine Elbel Teise rinde avamisega, liikusid vene väed Saksamaale läbides: 1944.a Poola tekkis konflikt, kuna poolakat soovisid iseseisvust Poola vabadusvõitlus; marsiti ka läbi Rumeenia ja Bulgaaria, kuhu
seal uurite?" Juliette võpatas kergelt ja vaatas Cosquettet. "Uurin...keda? Ah ei! Cosquette, ma ei UURI kedagi! Lihtsalt...no vaadake ise!" Tütarlaps astub akna äärde, peaaegu koheselt hüüatades: "Aga see on ju Erich!" "Erich?" "Jah, Mademoiselle! Ta vanemad olvat rikkad, ent noorukina läinud Erich kurja teed..." "Kurja?" "Nooh, viinatõbi ja lõbunaised vist paradiisini ei vii!" Cosquette naeris ja jätkas koristamist. "Aga," otsustas Juliette vastu vaielda, "ometigi oskab ta rahvast end kuulama panna!" "Kuulama? Oh ei, mademoiselle nad vaid naeravad ta üle! Viimasel ajal on ta viimsegi aru kaotanud..." "Ma pole kunagi hulluga rääkinud, Cosquette...Huvitav, kuidas see käib?" "Ja tänu jumalale, et ei ole! Teie seisuses inimesel pole sünnis neile isegi läheneda!" Juliettet aga see manitsus ei heidutanud teda hakkas see mees huvitama. "Räägi mulle veel, palun!" "Kellest?" "Ericust..."
Jürka läks Lisete surmast teatama, et talle löödaks hingekella, õpetaja ütles, et tema hinge ei ole. Vestlus teemal Vanapagan olemine, Peetrus, õndsaks saamine. Kuna Lisete puusärk oli naeltega kinni löödud, tekitas see uudishimu, (Juula põhjendas sellega, et Lisete oli inetuks läinud). Peale matust olid kahtlused nii suured, et politsei segas asjasse, haud võeti lahti, avastati, et puusärgid polnud peale kivide ja mulla mitte midagi. Ametnikud mõistsid, et Jürkaga on mõttetu vaielda, Jürka mõistis, et ametnikud ei mõista midagi ega saa mitte millestki aru. Metsast leiti kondid, kuigi Jürka teadis, et need polnud Lisete omad, nõustus ametnikega, sest nad poleks niikuinii aru saanud ega uskunud. Ainult ühest oli pastoril kahju: miks polnud maailmas ei temal endal ega teistelgi enam seda suurt ja kindlat usku, mis laseks asju võtta niisugustena, nagu nad esinevad meie meeltele
Kasaku arvamuslooga, mille näol on tegu eelkõige kolumniga, kuigi kolumn eeldaks teatavad regulaarsust. Kommentaariks seda nimetada ei saa, kuna kommentaar on tavaliselt lühem. Samuti pole tegu juhtkirjaga, sest „kolumnid erinevad juhtkirjast peamiselt vaid selle poolest, et nad esitavad autori isiklikku arvamust, seetõttu on nad alati allkirjastatud.“ Seega nimetagem seda lihtsalt arvamuslooks. Kuigi uudise narratiivsuse suhtes võib raamatu autoritega vaielda, sest uudise eesmärk ei tohiks olla niivõrd narratiivi loomine, kuivõrd sündmuste võimalikult täpne ja objektiivne kajastamine (mis võib narratiivsuse asemel eklektiline olla), võib raamatu autoritega nõustuda selles osas, et arvamuslugu kasutab argumentatsiooni. Kuigi Kasaku arvamusloos on elementaarsel tasemel oma väiteid põhjendatud, on teksti üldine ülesehitus pigem jutustav ja isegi jutlustav, kui rangelt analüüsiv. Autor ei esita endale vastuväiteid ega lükka neid ümber,
• lahkheli moraaliküsimustes on lahkheli hoiakutes • ainsaks ülesandeks on selgitada, kuidas töötab väärtustav keel. Mõistuspäraselt saab tegeleda vaid metaeetikaga Emotivismi kriitika 1. inimeste hoiakud ja emotsioonid võivad muutuda, järelikult ei saa teisi veenda pooldama hoiakuid 2. moraaliväited ei väljenda üksnes tundeid, nende üle saab ratsionaalselt vaielda 3. Moraaliotsustused kehtivad kõigi kohta, ei saa öelda, et need on vaid isiklikud emotsionaalsed hüüatused Preskriptivism Richard Hare (1919-2002): Moraaliotsustused on: (1) ettekirjutavad otsustused (2) otsustused, mille vahel on loogilised seosed (3) on universaliseeritavad e. üldistavad (4) otsustused, mis hõlmavad printsiipe, mida võib omavahel võrrelda ning mille üle saab ratsionaalselt kaalutleda. (eri kultuuride keeled, või enamik neist,
opereerib, töötas Kohlberg välja intervjuu-protsessi. Selles esitatakse hüpoteetilisi situatsioone, milles esineb moraalne dilemma. Inimese vastuste põhjal on näha, millisel moraalse arengu etapil inimene asub. (Moral Development and Moral Education: An Overview) Kohlberg peabki inimsuhete põhiregulaatoriks moraalseid norme ning iseloomustab sotsiaalset arengut lapse arvamusega moraalist. (Kera, 2004, 82) Moraalsed dilemmad, mille üle Piaget ja Kohlberg lasid vaielda ei olnud esitatud eeldusel, et neile oleks olemas õige vastus. Pigem on nad kujundatud põhimõttel, et oleks võimalik saada kätte kvalitatiivselt erinevaid argumente. (Butterworth, Harris, 1994, 266.) 4 2. Jean Piaget ja Lawrence Kohlbergi teooriate võrdlus 2.1. Prekonventsionaalne arengutase Kohlbergi järgi on esimeseks arengutasemeks prekonventsionaalne tase. Siia alla kuuluvad kaks astet orientatsioon sõnakuulelikkusele ja orientatsioon hüvitusele. Lapsed on
Suurtes kogustes joomine on tavaliselt seostatud maskuliinsusega ja joomine on maskuliinsusele oluline. Naised, kes joovad rängalt, paistavad tavaliselt mitte naiselikkult ja on altid seksuaalsuse soovile. Viimaste aegade uuringud näitavad, et naised on samuti rohkem ja kangemat alkoholi jooma hakanud. Noored skandinaavia naised on hakanud rohkem avalikult jooma, kui tehti seda minevikus. Kuna enam ei peeta avalikus kohas, eriti naisena, joomist ebanaiselikuks, oleks õigem vaielda enam mitmesuguse ja hübriidse joomise üle ja et naised on leppinud traditsioonilise maskuliinse joomisega. Teise uuringu kohaselt Soome naised kellega 1985ndal aastal intervjuu tehti ei pidanud joomist oluliseks, samas kui 2000ndendate naistel on olulisel kohal pidutsemine ja end täis joomine kui eneseväljendamise ja iseseisvuse ja enesekindluse näitamise viis. Kuigi alkoholi tarbimise reeglid on naistele pehmemaks läinud, siis mingid kindlad reeglid siiski veel eksisteerivad
diskrimineerimiseks, on ainus võimalus anda neile kõik samasugused õigused ning seega legaliseerida homoabielud. (Soovi korral võib veel lisada, et demokraatlikus riigis meeldib inimestel elada ja sellega on tagatud ühiskonna heaolu) Kui teil tekkis nüüd mitu mõtet, miks see argument vale on, on teil väitlejana lootust. Järgmise peatüki juures tulemegi sama argumendi juurde tagasi ja vaatame, kuidas talle vastu vaielda ehk seda ümber lükata. Eitav kaasus Eitava poole ülesanne väitluses on tõestada, et teema ei ole tõsi. Selle tõestamiseks peavad eitajad lükkama ümber jaatava poole väited, mis tõestavad, et teema on tõsi, ehk siis argumendid. Samuti oleks eitajatel tungivalt soovituslik tuua väitlusesse enda argumendid. Selleks tuleb ka eitajatel ette valmistada oma kaasus. Eitava kaasuse koostamine sarnaneb jaatava kaasusega. Esialgu võib tunduda keeruline valmistada
asemel kirjaoskaja teenri, kes kõik ilusti kirja pani. Nõuti et õppejõud esineks vabalt ja ilmekalt, nagu kirikus jutlustades. Tudengite seas aga olid rohkem hinnatud dispuudid.Dispuute ehk teaduslikke vaidlusi peeti kõigis teaduskondades, kõige sagedamini aga filosoofia- ja usuteaduskonnas. Samuti toimus teaduslik vaidlus promoveerimise ehk teadusliku kraadi andmise puhul. Tolleaegsete arvamuste kohaselt olenes õppejõu teadlasemaine eelkõige oskusest vaielda. Üliõpilaseks võeti kogu õppeaasta jooksul.Ametlikule immatrikuleerimisele järgnes mitteametlik vastuvõtmine üliõpilaspere liikmeks. Korraldajate arvates oli see üksluisesse üliõpilasellu meeldivat vaheldust toov nali.Tõeliselt oli aga tegemist uustulnuka pilamise ja narritamisega.Sarnanes tänapäeva ,,rebaste ristimisega". Pärast neid toiminguid saabus nooruk ülikoolilinna kus otsis kõigepealt üles teised oma kodulinnast või kodukohast
Need protsessid on ka väga tähtsad arendamise seisukohalt. Ka slovaki uurija D. Hapala (1983) väidab, et meelde jääb 90% materjali, mida on kuulatud, nähtud, läbi arutatud ja meie endi poolt aktiivselt rakendatud; 80% materjali jääb meelde siis, kui seda kuulata, vaadata ja läbi arutada (Leppik 1992:116). Ainult materjali lugemine või kuulamine on omandamise ja arendamise seisukohalt väheefektiivne. Hea oleks, kui loetu üle saaks kellegagi mõtteid vahetada ja vaielda. Nii suureneks oluliselt püsimällu jääva materjali hulk. Ja mis veel suurepärasem areneb ka õppija. (Ibid:46) 7 KOKKUVÕTE Käesolevas referaadis on käsitletud õppimist kui mõistet ning mälu osa õppeprotsessis. Mälu osa hõlmab nii erinevaid mälu liike kui ka etappe ja salvestusprotsesse. Olulised järeldused, mis on seotud õppimisega ja mälu kasutamisega õppimise
(Vaikusespirali teooria) Eesti keele õppimise teema on viimasel ajal üldse väga populaarne, aga kas see on rahva jaoks nii oluline või sellisena teeb seda teemat massmeedia? Kas kellegi üldse huvitab, mida räägib mingi ungarlane? Meie riigis on palju rohkem neid, kes teavad eesti keelt, ja suur osa nendest, kes seda ei teavad, ei ole üldse huvitatud selle õppimisest, aga paljud loevad selliseid artikleid, sest see on aktuaalne. (Agendaseadmise teooria) Siin aga võib vaielda, sest iga inimene ise valib, mida ta loeb, iga inimene ise otsib, mis on tema jaoks huvitav ning kui see inimene loeb selliseid artikleid, võib see tähendada seda, et see on tema isiklik valik(Meediakasutuse teooria). Paljud inimesed, kui loevad seda intervjuud, vaivad arvata, et kui Szilard Tibor Toth, kes on välismaalane (ungarlane), on just selline (teab palju keelt, tegeleb ürituste korraldamisega jne), siis ka teised, kes elavad Ungaris (mitte Eestis), on ka sellised
09.2011, Tuuli Koch aastaintervjuu ajalehele ,,Postimees") " Keerulisel ajal peab Riigikogu julgema otsustada, sotsiaalvaldkonda läheb riigieelarvest väga suur summa. Rahahulk on alati piiratud. Isegi siis, kui majandusel läheb väga hästi, tuleb raha suunata sinna, kuhu eriti tarvis ehk süsteem tuleb muuta palju efektiivsemaks. Haridusvallas on minister Jaak Aaviksoo väga hea alguse teinud. See on jätnud sümpaatse mulje, et mingid asjad otsustatakse lihtsalt ära. Võime lõputult vaielda, aga ühel hetkel peab otsustama, sest ühiskonnas on konsensus lõppeesmärgi suhtes jah, me tahame Eestisse haritud inimesi" Hanno Pevkur ,,Eest Statistika, Vaesus Eestis" kogumik (Statistikaamet, 2010) ,,Majandus on hakanud tasapisi taastuma, ent see on alles pika protsessi algus. Läheb veel üksjagu aega enne seda, kui tekib piisavalt uusi töökohti. See nõuab nii riigilt, ettevõtjatelt kui ka kõigilt riigi elanikelt pingutusi, et ühiskond saaks taastuda. Töötud saavad küll
ütles, et temagi oli mõni aeg tagasi seltskonnas ning kuulis kuidas Arsinoest räägiti halba ning, et tema kohe kaitses ja esitas vastuväiteid sellele jutule. Arsinoe ütles, et Celimene on kibestunud. Celimene ütleb, et tema pole süüdi, et ausatajate parv tema ümber on, et tema ei saa panna neid Arsinoe'd tahtma. Arsinoe aga vastas, et Celimene peab nagunii mingit hinda selle eest maksma, et mehed temast huvituksid, et süütus ei tõmba kedagi ligi. Siiski otsustasid nad edasi mitte vaielda, sest see sõnavahetus ei vii neid edasi. VI stseen: Saabus Alceste ning Celimene palus tal daamile seltsiks olla. Celimene lahkus. VII stseen: Arsinoe räägib, kui väga ta Alceste'st lugu peab, ta arvab, et õukond peaks midagi tema heaks tegema, ta pakub Alceste'le ka, et tal on tutvusi, kes võivad ta õukonda aidata, kuid Alceste ei soovi seda. Arsinoe räägib ka, et Alceste ei ole armuasjus õigel teel, räägib, et see naine teda petab ja reedab
jaotamisele.Rikutud orjadeks peotäis inimeste poolt , kes on ,,roolis."Kahjuks on see objektiivne reaalsus, tegelikkuse olukord ja jõu tasakaal.Sellises olukorras on moraalsel isikul juurdepääs kõrgemasse seisundisse suletud, sest nad esinevad kui ohuna issanda peotäis inimesi, esineb ohuna loodud süsteemile, kus moraalne ühiskond on ori vääritutele amoraalidele ja nemad omakorda tema isandaks.Moraalsed isikud ei saa sätetele midagi vastu panna ega vaielda, nad ei saa tõsta mässu, minna verevalamisele, sest nende moraalsed seadistised ei võimalda seda.Minu arvates seisnebki kõiges selles moraali orjade nõrkus.Milles on nende tugevus?Nende tugevus seisneb nende tihenemis võimes.Nad saavad ühineda ja moraal aitab kõike seda.Moraal on tugevnenud substraat, täites kõik inimsuhete ruumid.Struktuuri väärikus, mida võib pidada üheks, ühtseks, sõbralikkuks, võimsaks.Ma arvan , et ei ole väärt ütlemist, sest see on loomulik
· lahkheli moraaliküsimustes on lahkheli hoiakutes · ainsaks ülesandeks on selgitada, kuidas töötab väärtustav keel. Mõistuspäraselt saab tegeleda vaid metaeetikaga Emotivismi kriitika 1. inimeste hoiakud ja emotsioonid võivad muutuda, järelikult ei saa teisi veenda pooldama hoiakuid 2. moraaliväited ei väljenda üksnes tundeid, nende üle saab ratsionaalselt vaielda 3. moraaliotsustused kehtivad kõigi kohta, ei saa öelda, et need on vaid isiklikud emotsionaalsed hüüatused Preskriptivism Nonkognitivistlik teooria, mis ütleb, et ehkki moraaliotsustustel pole tõeväärtust, on nad universiaalsed ettekirjutused. 5 Richard Hare (1919-2002): Moraaliotsustused on: (1) ettekirjutavad otsustused (2) otsustused, mille vahel on loogilised seosed (3) on universaliseeritavad e. üldistavad (4) otsustused, mis hõlmavad printsiipe, mida võib
ja ausast kauplemisest. Ausameelsus tekib siis, kui vabad isikud, kellel puudub üksteise üle mõjuvõim, asuvad ühiselt tegutsema, määratledes või tunnustades endi vahel reegleid, mis seda tegevust defineerivad ning hüvede ja koormiste jaotumise kindlaks määravad. Viidates siin sellele, et igaühel on arusaam legitiimsetest nõuetest, mille tunnustamist peetakse mõistlikuks nii enda, kui teiste poolt. Õiglases ja ausas praktikas osalevad isikud võivad üksteisega avalikult vaielda ning kaitsta oma seisukohti, viidates printsiipidele, mille heakskiitmist on mõistlik oodata kõigilt. Ausameelsuse juures kirjutab autor ausa mängu tundest, mis tähendab ausalt tegutsemist nõudes enamat kui lihtsalt võimet järgida reegleid; võiks lausa öelda, et ausust saab tihtipeale üksnes tunda või tajuda. Tekkinud erilised õigused ja kohustused on sõltuvad eelnevatest vabatahtikest tegudest,
milleks oli merede vabadus. Enne 17. sajandit hakkasid ka inglased, hollandlased ja prantslased tegema oma vallutusreise. Liiklus maailmamerel muutus silmnähtavalt elavamaks. Konflikt uute ja vanade suurvõimude vahel oli terav ning kergemaks ei teinud seda asjaolu, et mõlemad Põhja-Euroopa mereriigid olid protestantlikud ning neid ei saanud enam siduda vana õigusideoloogia argumentidega. Meresõidu õiguspõhimõtete üle tuli vaielda ilmaliku õiguse alusel. Mereteedel hakkasid esinema konfliktid hollandlaste ja portugallaste vahel. Noor ja kuulus advokaat Hugo Grotius (1583-1645) koostas sajanditeks kasutusele jäänud uurimuse „Vaba meri (Mare liberum)“, mis avaldati 1609. aastal. Grotius lähtus veel traditsioonilisest loomuõigusest ning ostuas, et igal rahval on lubatud külastada teisi rahvaid, kellega kaubelda. Ta esitas õigusprobleemi uuel ja edasiviival moel vabastades selle sõja- ja
sellele oma loogikat. Tema filosoofia seisnes sellel, mis teda rohkem huvitas. Turuiidolid on inimeste ja ühiskonna seos, suhted ja ideed mis levivad koos suhtlusega. Siin suurt rolli mängib keel ja selle arusaamine, sageli segatud, mis muudab kõiki. Teatriiidoleid kirjeldavad teadmised mis me saame teooriatest, filosoofiast ja ideoloogiatest, ja mis me kasutame valesti. Kuid meie ei suuda nendega vaielda. 5. Descartese arvamuse järgi oli tarvis leida uue meetodi. See uus meetod sai neli reeglit. · Esiteks tuleb tõeks pidada ainult seda, mida on ise selgelt nähtud (mõistetud). Minu arvamus: Selleks et poleks põhjust pärast kahelda, tuleb uskuda ainult sellesse mida oled ise näinud ja tunnetanud, ainult seda võib pidada tõeliseks. Ei tasu uskuda teiste inimeste arvamusele
kättetoimetamisega kulgema seaduses sätestatud või kohtu poolt määratud tähtaeg mingisuguse järgmise menetlustoimingu tegemiseks5. 5 Vt nt RKTKo 3-2-1-94-07, p 11, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et ,,apellatsioonkaebuse ärakirja ja asja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamine vastustajale on vajalik eelkõige selleks, et vastustaja saaks apellatsiooniastmes teostada talle kohtumenetluses antud õigusi, mis on eelkõige sätestatud TsMS §-des 199 ja 206, sh vaielda vastu apellandi taotlustele ja põhjendustele". 3 Kuna menetlusdokumentide kättetoimetamine on niivõrd tähtis protsess, et menetlusreeglite vastu eksimine toob endaga kaasa kättetoimetamise tühisuse, seega peab olema täpne reeglistik, kuidas menetlusdokumentide kättetoimetamine peab toimuma. 2. MENETLUSDOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMISE VIISID. Kättetoimetamine peab olema dokumenteeritud, et oleks võimalik tõendada dokumendi
Emotsionaalse vale puhul räägib näoilme vastu sellele, mida öeldakse. Kõrgem tee varjab, madalam paljastab. 2) Miks ei tohiks inimene reageerida solvangule vaikimisega? Võtkem näiteks see, kuidas solvanguga toime tullakse. Võrdsel tasemel võib solvangule vastu vaielda, vabandust nõuda, kuid kui solvang tuleb kelleltki, kelle käes on kogu võim, suruvad alluvad (võib-olla targasti) oma viha alla, reageerides alistuva tolerantsusega. Ent seesam passiivsus, kui solvangule vastu ei vaielda, annab ülemusele loa samas vaimus jätkata. 16 Inimesed, kes reageerivad solvangule vaikimisega, tõuseb vererõhk oluliselt. Kui alandavad kommentaarid jätkuvad mingi perioodi jooksul, siis tunneb end tagasi hoidev inimene pidevalt jõuetu, äreva ja lõpuks ka masendununa kõik see suurendab pikema aja jooksul südame-veresoonkonna haiguse tõenäosust.
Näiteks "liiklusummikute" ja "liiklustehnika rikete" probleemid on omavahel põhjus-tagajärg seoses: rikki läinud tehnika, näiteks valgusfoor, põhjustab liiklusummikuid. Samas ei ole probleemid "bussijuhtide madal distsipliin" ja "busside halb tehniline seisund" omavahel otseselt seotud, kuid koos põhjustavad nad probleemi "bussid hilinevad sageli". Probleemide omavaheliste seoste tuvastamine võib sageli olla keerukas. Seega tuleb protsessis osalejatel paratamatult konstruktiivselt vaielda ning argumenteerida. Argumendid ja selgitused aitavad sidusgruppide esindajatel paremini aru saada üksteise probleemidest ning see omakorda soodustab hilisemat koostööd. Probleemide hierarhia määratlemine Järgmiseks tuleb seoste analüüsi kaudu määratleda probleemide hierarhia ehk milline madalama taseme probleem on põhjuseks kõrgema taseme probleemile. Madalam ja kõrgem tase ei tähista selles kontekstis probleemi olulisust või ebaolulisust, vaid probleemi keerukuse astet
põranda-alused, on muutunud tervenisti ühiseks, üldiseks põranda-aluseks või vähemalt püütakse temast maksku mis maksab seda teha." (lk. 74) Milleks siis just mina pean oma pead murdma, et viisakat põhjust leida, las tema murrab ka, kui ta on viisakas kavaler. Astun lihtsalt sisse, muud ei midagi. (lk. 82) Kõik seltskonnamehed on suured seelikukütid. Jaa, jaa, see on nõnda, ei aita midagi, et teie tahaksite vastu vaielda. Ainult minu mees on teisiti. Aga tema ei armasta ka seltskonda. /--/ Mis on mul siis kasu, et ta pole seelikukütt. Ennem juba seda, aga tehku mis vaja. Korraldagu, sest tema on mees. Pealegi mõtlesin ma sis, et soo, mina olen teda juba küllalt armastanud, las tema armastab nüüd mind ka. Armastagu lihtsalt nõnda, et ma tunneksin, et mind armastatakse. (lk. 87) Ah üldse pole ilmas midagi ilusamat, kui kelleltki naiselt tema mees üle lüüa. (lk. 95)
mis ülejäänud maailmas. Sellegipoolest lendab siit üks punkt taas positiivsele poolele- revolutsiooni ajal võeti vanade mõõtude ja kaalude asemele kasutusele meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel. See süsteem kehtib nii Eestis, ja on levinud ka mujale Euroopasse ja sealt kaugemalegi. Eranditena meenub mulle hetkel vaid USA ja Suurbritannia, kus on kasutusel teine mõõdustik. Seega on positiivsed tagajärjed tugevalt ülekaalus ning pole mõtet vaielda, et Suur Prantsuse Revolutsioon on viinud meid kaugemale, kui me muidu oleks ealeski läinud. Ning kes teab, kas ilma selleta olekski Eesti Vabariiki olemas...
aktsepteerida. See ei tähenda aga isa kui autoriteedi langust. Lapse enesehinnang on veel seotud vanematega ning laps tahab olla maailma kõige targema ja andekama isa poeg või tütar. Murdeiga: isa kui lubjakas Murdeeas tahab nooruk iga hinna eest iseseisvaks saada. Selleks üritab ta end trotslikult ja agressiivselt vanemaist lahti rebida. Isa ihalemine asendub mässuga: isast saab lootusetu lubjakas, kellega on isegi mõttetu vaielda. Noorukiea kõige tähtsam ülesanne ongi õppida oma vanemaid realistlikult tundma, nende heade ja halbade külgedega. Isal tasuks meenutada, et tema ei ole muutunud, seda on teinud hoopis nooruk. Ta peab loobuma idealiseeritud maailmapildist, et lõplikult iseseisvuda. Kokkuvõte Eelnevas referaadis saime teada, et on olemas kolme tüüpi isadust: bioloogiline isadus, sotsiaalse isaduse ja psühholoogiline isadus. Samuti sai uueks teadmiseks, et isa
21.märtsil algas pealetung, mille käigus Amiensi vallutamine ei õnnestunud. 7-9novembril kukutati keiser. IDARINNE: Märtsis sõlmiti Venemaaga Brestie rahu, mis lubas Saksamaal kasutada materiaalseid resursse Venemaalt, Ukrainast, Baltimaadest, Krimmist ja Kaukaasiast. MUUD SÕJATANRID: Wilson kuulutas rahvuste enesemääramise õiguse tulevase maailmakorralduse põhiprintsiibiks. See oli küll vastuolus paljude kavatsustega, kuid vaielda polnud mahti. 29. september palus vaherahuBulgaaria. 30 oktoober kapituleerus Türgi. 3.november kirjutas vaherahule alla Austria-Ungrari. 11.november allkirjastas Saksamaa rahu vaenlastega. Mille poolest erines esimene maailma sõda varasematest sõdadest? 1. osales palju riike 2.Sõjategevus kulges kõikidel merdel ja kolmes maailmajaos. 3.See oli esmine üldinse sõjaväe kohustuse ajastu sõda. 4.Mobiliseeriti majandus, sõjamajanduse kujunemine. 5
Warszawa, 1961, S. 592. 6 Meie poolt tehtud eksperimendid mitte ainult et kinnitasid ungari teadlase andmeid, vald näitasid ka seda, et värsid, mida informant intuitiivselt tajub kui häid, valmistavad etteaimamisel suuri raskusi, see tähendab -- neil on lugeja jaoks madal liiasus. Halbades värssides kasvab liiasuis kiiresti. See lubab tuua objektiivsed kriteeriumid valdkonda, mis seni kõige raskemini allus analüüsile ja mida tavaliselt kattis vormel: «Maitse üle ei vaielda.» Kirjaniku idee realiseerub teatud kunstilises struktuuris ja on sellest lahutamatu. L. Tolstoi kirjutas seoses «Anna Karenina» põhiideega: «Kui ma tahaksin lühidalt kokku võtta kõike seda, mida ma tahtsin väljendada oma romaaniga, siis peaksin romaani veel kord uuesti kirjutama. Ning kui mõned lühinägelikud kriitikud arvavad, et ma tahtsin kirjeldada ainult seda, kuidas lõunatab Oblonski ja missugused õlad on Kareninal, siis nad eksivad. Kõiges, peaaegu
sellisena on ta kindlasti asendamatu". Lauristini endine õpilane meediaärimees Hans H Luik ütles oma endise õppejõu kohta, et ta on andnud oma õpilastele kooli, mingid raamid. "Ja nagu õpetajate puhul ikka juhtub, et algul sa tõmbud, võtad kõik omaks ja siis hakkad tõukuma, ise improviseerima, vastu rääkima. Ta on andnud ühelt poolt meile sõnad ja kontseptsioonid, millega rääkida, ja on andnud ka, millele vastu vaielda ja kust tõukuda," ütles Luik. 08.04.2010 Sulev Uus: Laululaval kõnet pidamas, Moskvas Eesti taasiseseisvumise eest heitlemas, lugematuid intervjuusid andmas -- sellist Marju Lauristini lugejad teavad. Aga milline on 70. sünnipäeva tähistav Lauristin maalähedasemalt ja lähivaates? Juubelilugu tavatsetakse alustada autori esmakohtumisest juubilariga, või sellest kohtumisest, mis on kestvalt mällu talletunud. Ajaraamat kinnitab, et olime Marjuga terve 1958./1959
peale. o 3.3 Peegeldamise kasud: Inimesed hindavad neid, kes oskavad neid ära kuulata ning mõistavad. Aitab luua ja säilitada kontakti. Peegeldamine ei lase vihal kasvada ning jahutab konflikti. Peegeldamine hoiab ära möödarääkimise. Arusaamatused tehakse kohapeal selgeks. Peegeldamine aitab öeldut meelde jätta. Avastate, et palju raskem on silte kleepida, võrrelda, vastuseks valmistuda, vastu vaielda jne. Tunnete peegeldamine aitab inimesel oma emotsioonidega toime tulla. 4. TELEFONISUHTLUS Pea kinni firma suhtlemisstandarditest (kui on olemas) Nõuab head suhtlemisoskust Puudub pilkkontakt Ei näe zeste ega miimikat Pidev valmisolek võimalikuks sissetulevaks kõneks Suurem võimalus teha vigu ja vääraid järeldusi Kergem tähelepanu kõrvale viia Räägitu võib kergesti ununeda Helistaja tunneb end julgemalt kui silmast silma suhtlemisel
Kadrioru Saksa Gümnaasium Õppimine ja mälu Referaat Malle Lattik 10B Tallinn 2010 Õppimine Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde jätta. Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus. Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad meeled ja seetõttu saab eristada erinevaid mälutüüpe ja neist tulenevalt ka õpistiile. Õppimine haarab inimtegevuse väga laia valdkonda. Erinevad inimesed õpivad elu erinevatel etappidel üsna erineval viisil ja erinevatel eesmärkidel. Tähtis on teada, et inim-ja loomalapse õppimine algab esimestest elupäevadest. Selle aluseks on looduse poolt kaasa antud enesearenduse...
Rootsi ajal jõudis Liivimaale nõiajaht. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed. Paljude kirjutiste tagant otsisid mõisnikud sõnu, mida enda kasuks keerata. Teisi mõisnikke oli hoopis vähem. Sama oli ka teiste reeglitega. Pealt hea, kuid kes algul teab, mis taga peitub? Mõnevõrra kergem oli elu rootsi päritolu talupoegadel kui neil olid ette näidata vabastuskirjad ja oli keegi, kellel oli raha ning teadmisi kohtuga vaielda. Siiski polnud isegi nende elu nii hea, et seda aega "heaks Rootsi ajaks nimetada". Plusside ülekalust hoolimata ei pea ma Rootsi aega eriti heaks. (Vastuväited on enamasti pärit H.Sergo "Näkimadalad"st, muidu 10 klassi ajaloo õpikust). 5
SEITSMES STSEEN Tartuffe peatab Orgoni kinni. Kõik solvavad Tartuffe ning heidavad talle tema teguviise ette, nördinud ning meeleheitel , kuna ei tea enam mida öelda, et Tartuffe tõelist olemust paljastada. Tartuffe avaldab Orgonile austust aga riigi huve kõrgemal peab. Cleante annab oma poolt viimse löögi, rõhutades eelkõige kui alatult Tartuffe oma peremehe kingile vastas, et teda nüüd majast minema ning otseteed vangi kihutab. Tartuffe ei viitsi enam vaielda ning tahab monarhi korraldust täide viia. Politsei nõustub temaga ning ütleb, et kõrguse käsk on teda (Tartuffe) vangikongi viia. Politseimeister kannab talle ette ,et riiki juhib monarh, kes alatust ei luba. Näinud läbi temast kõvemaidki petiseid, ei olnud Tartuffe tema jaoks kuigi raske. Orgonile antakse tagasi kõik paberid ning surmasüüst on ta samuti puhtaks pestud. Kuningas saadab veel ka oma tänu Orgonile. Valitseb täielik peo meeleolu. Tartuffe viiakse minema.
sügavalt poleemiline, oli ainult aja küsimus, millal see eelis endale tee vabastab ning hakkab vastu nii Kierkegaardi haridusele kui ka õpetajatele. Tema isa viimastel eluaastatel oli tal isaga tihti erimeelsusi, kuna aeg läks ja Soren polnud ikka veel ülikooli lõpetanud. Soren oli oma elus nii vähe pidanud tegema kohustuslikke töid, et too lõpueksam paistis talle kõikidest maailma asjadest kõige hirmsam. Peale isa surma, sai isa soov pojale pühaks, kuna surnuga ei saanud ju enam vaielda. Lõpueksami sooritas ta kahekümne seitsme aastaselt ja juba aasta hiljem esitas ta ülikoolile magistrikraadi pälvimiseks väitekirja „Iroonia mõistest, pidades pidevalt silmas Sokratest“, milles oli juba kergelt märgata „Emma-kumma“ kontuure ning seega esimesi viiteid Kierkegaardi hilisemale loomele. Ta tunnetas ilu ja kasulikkust Sokratese kaunis maieutilises meetodis, mis pani inimesed iseendale mõtlema ja lõpetas kõik loba, ja ta tundis tõmmet
Makstud raha arvatakse olevat piisav rahuldus. Samuti meeldib meestele mõelda, et prostituut on tulnud seksiärisse, et ühendada oma töö ja hobi. Sellise mõtlemisega on mugav ennast eetilise tegutsejana tunda. [Eespere, K (2008) Prostitutsiooni peidus pool - Meie aja müüdid. Sotsiaalministeeriumi toimetised] Eestlaste hulgas on levinud ka arvamus, et prostitutsioon on vabatahtlik tegevus elatise teenimiseks. Muidugi on raske sellele vastu vaielda, sest otseselt sunnitud värbamisi tüdrukute suhtes esineb harva. Kuid kaudsed mõjud on olemas ning tihti annabki prostitutsioonile tõuke läbielatud rasked kogemused, milleks võivad siis olla pooleli jäänud haridus, elukutse puudumine, suutmatus end tööturul müüa, vägivald lapsepõlves, varane seksuaalelu ja vägistamised, sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest jm. Kõik sellised kogemused
Kirikus abielludes peab olema ristitud ja leeritud 1 kuu peale avaldise andmist saab abielluda. Abielluda ei saa siis kui : On juba abielus Teovõimetud Samasoolised Sugulased Ühte perre lapsendatud lapsed Lapsendaja ja lapsendatu ei tohi ka abielluda Lahtutakse perekonnaseisuametis ja kohtus Perekonnaseisuametis lahutatakse siis kui mõlemad osapooled on nõus puuduvad vaidlused perekonnaseisuametis toimub 1-3 kuud lahutus Perekonnaseisuamet annab välja akti ja tunnistuse kohus 1 kuulise leppimisaja. Perekonnanimi otsus: ühise nime kasuks , enda perenimi säilib enda nimi sidekriipsuga ja mehe nimi sellist nime saab valida ainult 1 pooltest. Lapsele topelt nime panna ei saa, Varalised õigused :ühisvara abielu ajal soetatud vara ja lahusvara enne abielu soetatud vara ja saadud enne abielu sõlmimist . Lahusvaraga teeb isik mida tahab, ühisvaraga tuleb teiselt ka nõusolekut küsid ja Kui üks isik on elanud teise kulul siis kohus seda ka arvest...
kiire ja selge äraütlemise. Pereliikme puhul mõelge hoolega, kas suhted pärast seda ikka jäävad paika. Olge paindlikum. Kui küsija ei lepi lüüasaamisega - Kas olete leidnud end olukorras, kus vastane ei taha Teie EIga leppida? Üksteisele järgnevate küsimustega annab ta mõista: põhjendage veel. Kui tunnete, et Teie EI-d ei taheta vastu võtta ja hakatakse JAH-sõna välja pressima, ei võeta arvesse Teie kahjusid ega peeta kinni Teie kehtestatud piiridest, siis ei maksa edasi vaielda ega otsida paremaid põhjendusi. Parem lõpetage vestlus. Enesekehtestamine Enesekehtestamine algabki ei ütlemisest, mis on omaette kunst. Teadke, et Teil on alati õigus ära öelda. Kui tahate oma elu ise korraldada, peate paratamatult millestki ära ütlema. Ent seda tuleb teha läbimõeldult, et mitte liiga ebapopulaarseks muutuda. 2.1 Mis kahjustab kehtestamist? Veenvat eneseväljendust kahjustavad järgmised asjad:
minu elus mõjutavad erituselundite tegevust. Või siis see, kuidas eneses kindel olles, läbisin jalgrattaga kilomeetreid mööda soo kitsast luadteed. Samas, nädalaid hiljem ma seda teha enam teha ei suutnud. Seda, et minu mõte mõjutab minu keha, olen tunnetanud ja kogenud teadlikult juba mõnda aega. Oskust aga, kuidas enese alateadvuse käest küsida mida ma tegelikult vajan ja millised uskumused mind piiravad, ei ole ma suutnud omandada. Mina ei julge autori poolt kirjapandu vastu vaielda ega kahelda. Kvantfüüsika ning inimese keha, vaimu ja hinge seoseteadus tundub olema veel lapsekingades. Seda, mida meie meeled ei hooma on ju kergem lihtsalt eirata. Autor räägib kehast ja selle toitemehhanismidest kui tervikust. Kas see, kui inimene õnnetuses oma jala kaotab, tähendab, et piirkond kehas kannatas tema omaniku meelemürkide käes juba mõnda aega? Aga miks ka mitte? Pingete maandamiseks kasutame teadlikult mitmeid vahendeid: spordime, reisime, käime
Descartes'i tuntuim panus teadusesse on küllap tema uurimismeetod ja filosoofiline järeldus, millele sellise meetodiga jõutakse. Descartes soovitab tõeni jõudmiseks lugeda valeks isegi sellised väited, mis tunduvad pelgalt kahtlased ning mille suhtes ilmselget kindlust ei ole. Sel kombel jõuab ta veendumuseni, et ainus kindel asi siin ilmas on mõtlemine. Selle väitega võib nõustuda või sellele vastu vaielda, kindel on aga see, et kui inimene mõtleb, siis on ta olemas, olgu see siis ainus või üks paljudest kindlatest veendumustes. 10 KASUTATUD KIRJANDUS I Jacoby, Edmund (2003) 50 Klassikut Filosoofid. Tln: TEA,312lk II Descartes, R. Meditatsioonid esimesest filosoofiast. Akadeemia, 1996, nr 8. III Descartes, R. Eessõna Filosoofia printsiipidele. - Akadeemia, 2004, nr 2. Interneti allikad Rene Descartes elulugu http://www.iep.utm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
