peaks eutanaasia olema lubatud ka seetõttu, et lisainimese haigevoodis hoidmine tähendab haiglale lisakulutusi ning üks voodikoht on rohkem hõivatud. Lubades inimesel surra, annaks see tema koha vabaks ning võimaldaks rohkem teisi inimesi ravida. Paigutatakse palju ressursse inimestesse, kes on suremas, kuid esiplaanile peaks panema patsiendid, keda on võimalik ravida. Seega saaks eutanaasia appi võttes kokku hoida tervisehoiusüsteemis. Võib vaielda, et eutanaasia on moraalselt väär. Selline arvamus on levinud näiteks usklike hulgas, kes usuvad,et Jumalast määratud elu peaks elama lõpuni, ilma sekkumata. Väga paljudes uskudes ei tunnistata enesetappu, samas aga on ravist keeldumine samuti enesetapp aga ravist keeldumine on lubatud, kuna sellisel juhul leitakse, et elu lõppeb loomulikult. Eutanaasia tuleks legaliseerida, kuna sellisel juhul on maksimaalse hulga inimeste maksimaalne kasu
HEA ELU, MORAAL JA SOTSIAALNE ÕIGLUS: Aristotelesest tänapäevani. Elu mõtet on raske võtta ühe lausega kokku ja täpne sõnastus puudub tegelikult. Kui mõelda inimese elu mõttele, siis esmalt enamus vastaks- ellujäämine, eksisteerimine. Kuid see pole päris nii. Me kõik soovime midagi teha ja näidata, teostada end, mis tuleb just meie endi püstitatud eesmärkidest. Elu koosneb eesmärkidest ja nende ergonitest! Kõik me soovime elada õnnelikku ja head elu, kuid selle saavutamine tuleb kategoorilisest soovist eesmärke teostada. Bioloogilisest vaatenurgast on elu põhimõtteliselt ainukeseks mõtteks hoopis järglaste saamine. Kuid kas see on see kõik, mida vajame eluks, õnnelikuks eluks? Enda soovide teostamine annab elu mõtte vaid meile iseendile, kuid alati tuleb mõelda laiemalt. Kuidas see mõjutab teisi ja kas minu eesmärkide ergon´it toetab keskkonna tingimused ja huvid? Kui mul puuduvad sihipärased e...
olgu selleks siis riik või vald, võtab aina enam üle perekonna ülesandeid. Selliseid protsesse on enim näha sotsiaalhoolekande sfääris ja hariduses. Makstakse toetusi, hoolitsetakse vanurite eest ja pakutakse lastele tasuta haridust, mis kõik makstakse kinni ühiselt. Enamjaolt on need protsessid positiivsed. Kõik saavad nautida neid hüvesid, mis veel mingi aja eest olid reserveeritud vähestele, nagu väärikas vanaduspõlve veetmine ja hariduse saamine. Võib vaielda, et mõnel pool on sellega liiale mindud ja süsteemi kasutatakse vääralt ära, näiteks elatutakse ainult sotsiaalabirahast ja ei plaanitagi tööd otsida. Selle vältimiseks on loodud süsteeme ja kontrollorganeid. Ükski süsteem pole aga täiuslik ja alati leitakse viise selle vääraks ärakasutamiseks. Ühiskond on nagu pere, mis kasutades ära üksikute liikmete tugevaid külgi, jagab nende poolt pakutavaid hüvesid ka nõrgematega.
aina rohkem ldriiklikele huvidele allutama. Linnad, kus ei olnud sadamat, kaotasid vimaluse kaubanduses osalemiseks. Talupojad said ka nende reformide tagajrjel kannatada neil kadus vimalus linna pgemisega vabaks saada. Tekib ksimus: Kellel, peale rootslaste muidugi, oli siis hea? Ka paljud misnikud kaotasid reduktsiooni kigus oma valdused. Kahtlemata oli sel perioodil ka positiivseid klgi. Siin viks mainida niteks luterluse vidukiku (selle punkti le vib muidugi vaielda me ei tea ju, vib-olla oleks katoliikluse taastamine olnud parem). Samuti levis haridus lihtrahva seas ning arendati ka kirjakeelt. Kahe sja vahel oli sna pikk rahuaeg, mida ei tohi mingil juhul arvestamata jtta, sest see vimaldas kohalikul elanikkonnal vhemalt taastuda. Rootsi ajal oli lisaks juba mainitule veelgi nii positiivseid kui ka negatiivseid klgi. Viimased on kahjuks snagi tugevad, nii et minu arust ei ole selle aja nimetamine vanaks ja heaks tiel mral igustatud. See ei
vahel kustutav ja blokeeriv tsensor, kes aga jätab puudutamata labasused. Ka siin Taanis kasutatakse kustutamist või blokeerimist, aga seda põhjendatakse. Eesti Päevalehe anonüümse tsensoriga pole Roosa Udul aga võimalik kontakti saada. Siin (Taanis) saab kommenteerida ainult oma nime kasutades, mis tõstab dialoogi väärtust ja aitab vältida peldikuseina teket. Eestis eelistatakse jätkata koputamise traditsiooni, mispärast väldivad paljud võrgus kommenteerimist, sest pole mõtet vaielda anonüümsete vastaste labasustega. On ka paradoksaalne, et paljud anonüümsed kommenteerijad on agarad avalikustamise nõudjad. Sellele on ka tähelepanu juhitud, aga asjatult Eesti Päevalehe katse seda praktiseerida luhtus, sest ainult väike ringkond julges ja julgeb veelgi kommenteerida artikleid oma nime all. Kardetakse vist, et ebameeldiv avameelsus võib mõjuda kahjulikult. Võib-olla häbenevad mõned siiski oma rumalustele külge panna nimesilti
ennast distiplineerima ? Üks ainuke aspekt , mis paneb inimesi distsiplineerima on tervis . Kuna tervis on selgelt meie enda heaoluga seotud , siis oma tervise eest hoolt kandmine võib tõesti olla enesedistsipliin meie enese pärast . Samas , inimene tarvitades mürke ( suits, alkohol) ei kontrolli ennast selles küsimuses . Seetõttu tekib kahte arvamust : esimeseks on see , et on inimesi , kes suudavad ennast distsiplineerida ja oskavad endale vajadusel vastu vaielda ja teised annavad end motiveerida kellelegi või üldse iseendale . Huvitav , mis on meie väärtuste hierarhia , primaarne väärtus ? Selleks võiks olla turvalisus või vabadus . Mis on nendest olulisem ? Jõudsin otsusele , et inimene ei saa elada ilma vabaduseta . Loogiliselt võttes , siis vabadus võimaldab olla vaba turvalisuse vajamisest . Kui me aga postuleerime vabaduse ülimaks väärtuseks , muudab see korraga kogu väärtuste hierarhiat . Näiteks edu asemele tekib vaimne
suur. Autoriga võib nõustuda selles osas, et igal inimesel on mitu eesmärki, mõni küll suurem kui teine, mille suunas parajasti liigutakse. Aga kuna inimest ennast on ainult üks ja igas ööpäevas on sama palju tunde, siis peame prioriteedid paika panema, tegema valikuid ja jagama oma aega erinevate eesmärkide ja ülesannete vahel. Autor on ka välja toonud, mida saadakse eesmärkide püstitamisest ja nende saavutamise korral. Ei saa vastu vaielda, et õnn, rõõm, rahulolu, kindlustunne või usk enesesse on see, mida inimesed otsivad igapäevaselt, seda siis ainult antud ajahetkel või pikemas perspektiivis. Kokkuvõttes olev küsimus ,,Milleks on siis eesmärke vaja?", on probleem, mille oleks pidnaud püstitama sissejuhatuses, sellest tulenevalt vajaks kokkuvõte ka korrigeerimist, lausete muutmist. Muus osas võtab kokkuvõte kokku kogu teema ning vastab küsimusele ,,Milleks on eesmärgid vajalikud?"
jõukus, võim ja heaolutunne.Laialt on levinud ütlus: "Armastuses ja sõjas on kõik lubatud!", mida ka üsna kindlalt järgitakse. Mainituist esimese pärast on inimesed võimelised isegi tapma, kusjuures teise puhul tehakse seda nagunii. Televiisorist Ladina-Ameerika kireseriaale vaadates tundub, et armastus paneb tegema meeletuid tempe. Kohati aga näib, et eelmärgitud emotsiooni mõjuvõimsus on ülehinnatud ning liiga suureks paisutatud. Vastu võib vaielda inimene, kes on kogenud tõelist armastust, sellega kaasnevat õnne ja valu. Omamoodi siseheitlust pidas ka Lev Tolstoi romaani "Anna Karenina" nimitegelane, kes jäi truuks oma armastusele, mis talle hiljem ohtralt piina ning kannatusi põhjustas. Ka puhtad ja siirad tunded võivad muuta elu täielikult, kui inimese hingeseisund on olnud hell ning ootamatult on tehtud niivõrd saatuslik otsus.Õigel ajal ja
Ja sel ajal kui arvutid omavahel suhtlevad võiks ehitusfirma omanik rahulikult kohvi juua, sekretäriga flirtida ja juurelda kõige olulisema probleemi üle- millise soovitava kasumi marginaali peaks küll arvutisse sisestama? Juhtides tööd ehitusplatsil ei pea enam kaasa tassima kümnete kilode kaupa jooniste kaustu, nõupidamiste protokolle, ehitusnorme jms.. kõik see mahub ühte läptoppi. Lihtne on nõupidamisi protokollida, kliendiga vaielda, mõne vajaliku toote saab koos kliendiga kohe ehitusplatsil interneti teel tootja koduleheküljelt välja valida ja samas ka tellimuse vormistada. Arvutis on telefoninumbrid, tööde hinded, normid, palgad, ja kõik muu vajalik info. Samas ei kao paberkandjal ehitusjoonised mitte kunagi: see, et igal müürimehel on kunagi korruse põhiplaaniga läptopp seguämbri otsas kuulub küll ulme valdkonda. Muidugi oleks turvaline
genereerib pidevalt tahet tegutseda. Oma kosmilise ülesande edukaks täitmiseks on Jäärasse programmeeritud tugev sisemine vajadus olla esimene, olla pioneer. Jääradel on alati midagi teoksil, nad elavad käesolevas hetkes. Alustades ei mõtle nad tagajärgedele ega võimalikele ebaõnnestumistele (lõõmaval tulel pole kalduvust mõelda kauaks puid jätkub). Jäärad võivad mõtlematult raisata energiat, vaielda tulutult. MÕTLEMINE Mõtlemine on tüüpiline tule stiihia mõtlemine. See on abstraktne mõtlemine, kantud mingist keskeset ideest. Jäär on loogik ja tema mõtted on harilikult allutatud ühe idee loogikale. See tähendab, et Jääral on kalduvus mõtelda ühetähenduslikult, sageli must- valgelt. Mitme idee või tegevuse seostamine ei meeldi Jäärale, samuti ei armasta ta eksperimenteerida ja analüüsida. Sügav filosoofiline maailmavaade pole Jäärale omane,
koha. Lillian ei olnud vahepeal sanatooriumi peale mõelnud, nüüd helistas ta aga Hollmannile. Hollmann teatas, et Dalai Laama lubas ta paari nädala pärast välja lasta. Nad sõitsid Rivierasse. Clerfayt tahtis sinna elama jäädagi. Lillian tahtis aga seigelda. Ta tundis, et Clerfayt tahab teda käsist ja jalust siduda ning sunnismaiseks muuta. Clerfayt arvas, et Lillian on temaga abiellumise vastu, sest tahab tagasi sanatooriumisse Volkovi juurde. Lillian ei tahtnud temaga vaielda, seetõttu nõustus abielluma, kuigi plaanis ära põgeneda. Clerfayt võistles Monte Carlos. Lillian istus tribüünil, kotis pilet Zürichisse. Ta kavatses ära sõita, kui Clerfayt sõidab Rooma. Clerfayt oli teisel kohal, esimese sõitjaga käis tihe rebimine. Clerfayt tahtis võiduraha, et see Lillianiga kooselu peale kulutada. Esimene libises aga õliloigus ja Clerfayt sõitis talle sisse. Clerfayt oli teadvuseta. Lillian ei tahtnud enam lahkuda
ja peagi ligineva maailmalõpuga. Samas jääb paljudele arusaamatuks mis on roheline eluviis ja milleks me seda vajame? Lihtsate sõnadega öeldes on see elustiil, kus hoolitakse meid ümbritsevast. Inimkonna tarbimine ei tohiks kujutada ohtu keskkonnale. Ideaaliks oleks saavutada igikestev olustik. See on tasakaalustatud elukorraldus, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside mõõdukuse ja elurikkuse hoidmise. Selle üle kuidas ja mismoodi seda teha, võib lõputult vaielda. Ei tasuks minna äärmusteni, ning iga üksikisiku tasandilt Maa kahjustamise pärast vastutust tundma hakata. Lõppude lõpuks kahjustame me kõik ümbruskonda väga palju.Olgu selleks autod, mis saastavad õhku, veised, kes toodavad liiga palju metaani, majad, mis on ehitatud tehismaterjalidest, nafta, mis võetakse ära taastamatust allikast. Loetelu saaks väga pikk. Roheline mõtteviis on vaid siis toimiv kui suur osa inimesi hakkab vähendama oma ökoloogilist jalajälge
positiivset ja juhtida tähelepanu negatiivsele, kuidas oleks parem. Lapsele tuleb sisendada enesekindlust ja eneseusku. Lapse arengule on tähtis vanemate eeskuju, suhtumine ümbritsevasse nii, kuidas käitub vanem, käitub ka laps oma eakaaslastesse. Väga palju sõltub hinnangust, mida vanem annab. Olgem sallivad ja inteligentsed- andeka lapse üks omadusi. Andekale lapsele on väga vajalik loov mõtlemine- mitte olla kammitsetud, vaba õhkkond avaldada om arvamust ja ka vaielda, oma seisukohti välja ütelda ja põhjendama, ning olukordi positiivselt lahendama. Postiivset mõju annab enese väärtustamine, julgus ennast väljendada ja endal jõuda tulemini. Vanema kohus on siin hoiduda negatiivsetest arvustustest, vaid julgustada last eesmärgile jõudmisel. Et teada saada, kas laps on tavaline või andekas, peab teda võrdlema tavaliste lastega. Autorid ongi raamatus välja toonud lapse arengunäitajate verstapostid. Iga vanem saab sealt näpuga
Onegin jäi koduõpetajate hoiule. Nad peaaegu ei õpetanud poissi, ei kasvatanud teda ja Jevgeni sai veidi pahanduste pärast kärada. 2.Keskkond: Ta kasvas ilma emata, aga isa ei pööranud talle väärilist tähelepanu, Oneginit õpetas guvernöör. 3.Haridus: Onegin sai koduse hariduse ja kasvatust. Ta proovis laiendada oma silmaringi. Ent, kui ta kohtus Lenskiga (Jevgeni Onegini sõber), kes sai kõrghariduse parimas Saksamaa ülikoolis. Onegin võis vaielda temaga iga asja üle (poliitikast, ajaloost, filosoofiast), nagu võrdne võrdsega. Tatjana 1.Kasvatustingimused: kasvatus Larini perekonnas tütarde kasvatamine keskendus nende abielu ettevalmistamisele, aga Tatjana ei muretsenud nendest probleemidest. Ta ei tegelenud tüdrukute kombekohase harjutustega. 2.Keskkond: Tema lapsepõlv möödus patriarhaalses õhkkonnas koos harjumuste, muinsuse pärimustega. 3
inimene. Ma arvan, et meis kõigis on need tunded, emotsioonid. Koleerik on keevaline ja tormakas, mina kohe kindlalt ei ole keevaline,ega tormaks. Minule käib pidem selline lause. Tasa sõuad kaugele jõuad. See on täitsa õige, et võta endale sageli ülesandeid rohkem kui täita suudan. Olen sellest teadlik. Ja olen hakkanud sellele tähelepanu pöörama ja vähem kohustusi enda kanda võtma. Vaidlustest püüan üldjuhul teistest üle kõneleda, kui mul on õigus. Mulle meeldib vaielda. Kui kellegiga vaidlema lähen, siis vaidlen nii, et teine annab alla, sest mul on alati õigus. Ja kui ikka minust aru ei saada, siis iga kord läheb mu hääl aina valjemaks. Rääkites käivad mul kääed ka hooksalt. Ägestun kergelt ja endast võin veelkergemalt välja minna. Kui mind ei mõisteta. Tööd teen ma pigem väikese sisemise pingega. Kui ma olen mingise töö käsile võtnud teen ma selle alati lõpuni ja ei jäta kunagi poolikuks
Kirjelda teose peategelasi (välimus, iseloom ja käitumine, tõekspidamised, suhtumine teistesse). Jaak Kombekas, soeng oli seitlis. Viisakas, alati saatis Virve ära. Kannatlik, oli ka armukade, aga ei lasknud sellel välja paista. Sai kõigiga hästi läbi, oli väga jutukas. Tark ja tubli õpilane. Oli abivalmis aitas Jussil kooli tagasi saada. Riks Tüsedapoolne, tumedad kulmud, helehallid silmad, huumor oli nõrk külg, isa oli olnud Kopli laevatehase puusepp, vaielda ei olnud temaga mõtet, sihikindel, ei oska võõraste seltskonnas seletada, üleolevalt tõsine, tark. Pukspuu Juss Huligaan, teda taheti koolist välja visata. Vinnilise kolmnurkse näoga. Koolis oli hajevil, loge suhtumine õppimisse. Kohmetult rõõmus, hästikasvatatud. Endise välisministri poeg, elab ühekorruselises katusetubadega rohelises puumajas. Härra Johan Wikman direktor. Mustas sabakuues, triibulised püksid, valge krae, sale, jämedakaelaline.
Inimsuhete ajalooline kontekst: kokkuvõte · Inimene ajalooliselt rühmaloom, rühmades kujunevad suhtemustrid, mida taastoodetakse sotsialiseerumise käigus. · Ajaloos mustrid muutunud suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes. · Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda, abielunaise roll, lapse karistamine ... · Avatud maailmas kultuurierinevused põrkuvad. Sallivus kui keskne ellujäämisküsimus. Sotsiaalpsühholoogia aitab?
tuues sellega kaasa prima facie kohustuse neid reegleid järgida. Kuid vaatamata sellele on aususel siiski suur osa õigluse mõises. Utilitarismi puhul toob Rawls välja, et mõned õigluse printsiipide jaoks olulised aspektid ei ole piisavalt rõhutatud. Näiteks see, et praktika on efektiivsem huvide rahuldamisel, kui see annab järele nõuetele, mida tuleks eitada, mis on tegelikkuses ka üldjuhul tõene. Vastu võiks vaielda aga väitele nagu praktika põhjuseks ei ole see, et tema poolt toodav kasu on suurem kui kahju. Enamasti soovitakse just vastupidist. Inimesed on pigem kasu peal väljas ning eelistavad praktikat, mis toob võimalikult vähe kahju ja rohkem kasu. Kuigi autor kritiseerib siin utilitarismi, ei ole ta täielikult selle vastu ning ka tema enda mõtetes on näha utilitaristlikke vaatenurki.
Samas on noorus aeg, mil kujuneb välja isiksus ja püstitatakse eesmärgid edaspidise elu jaoks. Noored peavad tegema suuri valikuid. Millised on eesmärgid, mida nad elus saavutada tahavad? Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Tammsaare (1981) suurteoses ,,Tõde ja õigus" ei tahtnud lapsed oma vanemate kombel päevast päeva tööd rügada. Nad tahtsid elada kergemat elu. ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus," ütles vana Andres, kuid lastel oli julgust vastu vaielda. Noored mõistsid, et Andres ise pole tööd tehes õnnelikuks saanud. Nad leidsid oma armastuse niigi ja tahtsid laia ilma avastama minna. Kas tänapäeval on olukord muutunud? Me oleme jõudnud tarbimisühiskonda, raha on see jumal, keda inimesed teenivad. Asju, esemeid väärtustatakse üle. Ühiskond mõjutab inimesi juba lapsepõlvest alates nii, et ülimalt tähtsaks peetakse karjääri, rikkust ja vara. Internetis on levinud A.K. Tolstoi üsna humoorikas, kuid
.. neil on kõigil olemas elupaik ja söök, nad oma eluga rahul ning ei tule isegi selle peale, et tahta kellegi teise vara või soovida neile halba. Kahtlemine ja mitteuskumine on sel maal nii haruldane, et elanikud ei tea kuidas käituda sellistel puhkudel. Kohtuid nende maal polekski võimalik luua, sest neil puudub o m a arvamus, nende jaoks ei saa ükski asi olla vaieldav- on vaid 'ei' või 'jah'. (Samuti poleks nende keeles piisavalt sõnu, et vaielda või väidelda, sest nende keelel on vaid üks ülesanne anda edasi teateid.) Iga nelja aasta järel saab kokku rahva esinduskogu ja peab koosolekuid viis või kuus päeva. Seal uuritakse ringkondade olukorda: seda, kas neil on külluses heinu ja kaeru, lehmi ja jähuusid. Kui kusagil peaks olema puudus, mida juhub väga harva, siis kaetakse see otsekohe üksmeelse toetuse teel. Samuti määratakse seal kindlaks laste regulatsioon. Kui ühel
vannet ega nõusolekut mingite põhimõtete uskumisel. Judaismi kohta on palju valearvamusi. Näiteks aravatakse, et sünagoog on nagu kristlastele kirik, kuid see ei ole nii. Sünagoog on koht, kus traditsiooni kohaselt toimub individuaalne õppimine, midagi raamatukogu taolist. Sünagoogides võivad päevastel teenistustel palveid ette lugeda ka võõrad. Judaism on huvitav ka selle poolest, et rabid väidavad, et juutidel on liiduleping Jumalaga ja et nad võivad temaga vaielda ja temalt isegi aru pärida. Judaismi arusaamade järgi õpetab Jumal meile pidevalt tõe eristamist valest. Kuna judaism ja kristlus on lähedalt seotud, siis mõned kristlikud teoloogid väidavad, et judaism pole omaette religioon, vaid kristluse primitiivne vorm. Judaismis on keelatud jumala kujutamine. Keelatud on ka sealiha söömine (tõenäoliselt sellepärast, et siga oli ainus koduloom, kellel pole muud otstarvet kui saada tapetud ja söödud). Palvetada tuleks kolm korda päevas.
Suurem osa oma elust möödus tänavatel ja turgudel inimestega vesteldes. Tema tegevuse tuum seisnes selles, et ta esitas inimestele küsimusi, mängides ise lihtsameelset ja rumalat. Kui vestluskaaslane hakkas temaga oma tarkust jagama, ajasid viimase kavalad küsimused ta segadusse ning lõpuks inimene sunnitud tunnistama oma teadmatust. Sokratese meetodit nim dialektiliseks. Sõna dialektika tähendas vestluskunsti, oskust vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et probleemi sügavamalt mõista. Sokrates pidas kõneleja eesmärgiks otsida tõde vestluses ja vaidluses. Platon Oli Sokratese õpilane, keda õpetaja traagiline surm vapustas ning kes asus oma õpetajat kirjutistes kaitsma. Tema kirjatööd on säilinud tänu sellele, et ta rajas Ateena lähedale filosoofiakooli, mis sai oma nime kreeka muinaskangelase Akademose järgi.
Heaoluriik ja ühiskond on laialdaselt mõistetavad terminid. Heaoluriigi võib jagada kolme kategooriasse: liberaalne, sotsiaalne ja konservatiivne. Olenevalt inimese maavaatest on aru saam neist erinev. Mina, kui väga sotsiaalsete vaadetega inimene näen, et sotsiaalne heaoluriik on see, mis toimib tõelises heaolus. Ehk sotsiaalne heaoluriik. Kui aga küsida mõnelt liberaalilt, milline on tema jaoks heaolu ühiskonna mudel kirjeldaks ta midagi väga erinevat minu aru saamast. Võib ju vaielda selle üle, kas Eestis toimib heaolu ühiskond või mitte. Teoreetilisel kuulub Eesti heaoluriikide hulka, just nagu kõik euroopa liidu riigidki. Kuid kui vaadata statistikat siis on Eesti väga kehvas seisus. Võrreldes Eestit Taani või Rootsiga siis on näha, meil on sotsiaalkulude osakaal riigis pea kaks korda väiksem, kui neil. Üleüldiselt on Eesti selles arvestuses häbiväärselt madalal kohal. Tundub, et sotsiaalhüvitiste
Sel perioodil, nn. varasel kiviajal lõppes teatavasti inimese bioloogiline kujunemine. Ei saa öelda, et tulevane looduse valitseja oleks omal ajal silma paistnud oma nutikuse poolest. Tuhanded aastad kadusid ajamerre, enne kui ürgsed esivanemad meisterdasid esimese nuia ja oda. Nende relvade kasutamist tuli õppidaja nii toimuski vist kunagi esimene ( treeningutund ), kus noorukid hakkasid kujutletava hiidpõdra või piisoni pihta puuoksast tehtud odaga märki viskama. Võib muidugi vaielda selle üle, kas see oli ( kergejõustiku sünd ) või esimene treening ( jahispordis )? Kas inimsoo kokkupuutumine kergejõustikualaste harjutustega algas just oda viskamisega? Võib-olla kuulus eesõigus kivitõukamisele või -viskamisele? Nõukogude teadlased asuvad seisukohal, et tol aial kandis jahipidamine veel juhuslikku iseloomu. Metsluse keskastmel arenesid inimese kehalised omadused, vilumused ja oskused põhiliselt konkreetses tegevuses või töös.
antud raha tekitab neis meelehärmi. Neitsi tähtkuju all sündinutel on alati isikupärane mõistus ja nad on head töötajad. Neist saavad head pedagoogid, kollektsionäärid, raamatukogu töötajad ja teised. Selle tähtkuju all sündinud omavad kirge teadmiste järele, õpivad kogu elu lõpuni. Neil on suur tahe lugemiseks ja uurimiseks. Nad on uhked oma teadmistele ja lasevad seda meeleldi välja paista. Neil on kõneand ja nendega on raske vaielda. Ülemusena väga pedantne ja on väiklase nõudlikkusega korra järele, õige kardetav. Nad arvustavad meeleldi teisi, kuid ei taha, et neile sama mõõdupuuga mõõdetaks. Reeglina elavad need inimesed kaua, on lugupeetud, kuigi pedantsuse pärast tekib tülisid, ka pisiasjade pärast. Kuid nende praktiline meel, elutarkus ja kaine mõtlemine aitavad neil alati kohaneda partneriga. Neitsi tähtkuju all sündinud elavad armusuhetes üle palju pettumusi ja ka nende abielud pole
Kodukoha koristamine- lood projekti ning algatad midagi suurt, kui kõik on puhas ning meeldiv, on palju parem elada. Keegi ei tule meie eest, meie kodukohta koristama. Väikese enesekindlusega inimesed võivad väga kindlalt väita, et millegi loomine ning algatamine tõstab enesekindlust, julgust ning võimet hakkama saada, sest siis saab väita, et seda olen teinud mina ning, mina olen sellele aluse pannud - keegi ei saa vastu vaielda ning seda väidet ümber lükata. Millegi loomine ning algatamine toob kaasa kindlasti ka palju uusi ning huvitavaid sõpru, toetajaid ja tuttavaid, sest inimesed hakkavad huvituma ning neil on soov ka ise midagi sellist korda saata, nähes, kui palju head saab sellega iseendale teha ning, kui palju positiivset energiat võib üle kanduda ka teistele inimestele. Millal oleks siis kõige targem ja parem aeg midagi ise luua ning algatada? KOHE, nii
Samas on noorus aeg, mil kujuneb välja isiksus ja püstitatakse eesmärgid edaspidise elu jaoks. Noored peavad tegema suuri valikuid. Millised on eesmärgid, mida nad elus saavutada tahavad? Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Tammsaare (1981) suurteoses ,,Tõde ja õigus" ei tahtnud lapsed oma vanemate kombel päevast päeva tööd rügada. Nad tahtsid elada kergemat elu. ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus," ütles vana Andres, kuid lastel oli julgust vastu vaielda. Noored mõistsid, et Andres ise pole tööd tehes õnnelikuks saanud. Nad leidsid oma armastuse niigi ja tahtsid laia ilma avastama minna. Kas tänapäeval on olukord muutunud? Me oleme jõudnud tarbimisühiskonda, raha on see jumal, keda inimesed teenivad. Asju, esemeid väärtustatakse üle. Ühiskond mõjutab inimesi juba lapsepõlvest alates nii, et ülimalt tähtsaks peetakse karjääri, rikkust ja vara. Internetis on levinud A.K. Tolstoi üsna humoorikas, kuid
külmade värvidega toas elada. Võta siis kinni, kas sinised seinad minu toal on ilusad ja hubased või külmad ja kalgid. Leian, et ilu eksisteerib, kuid kindlasti on see iga inimese personaalne arvamus, mida keegi ilusaks peab. Selles küsimuses ei saa teha ettekirjutusi, kuidas keegi arvama peaks. Ilu määrajateks on palju erinevaid tegurid, mida iga inimene näeb oma vaatenurgast sõltuvalt erinevalt. Selle teema kohta võiks lõputult arutleda, vaielda, nõustuda ja küsimusi tekitada, kuid arvan et kõigiga mingit ühist arusaama, või ühise eesmärgini jõudmist ma ei saavutaks. Nõustuda ei pruugi minu arvamustega isegi minu lähedased, kuna ka neil on minust erinev arusaam ilust ja selle olemusest. Kuid üks on kindel, niipalju kui on inimesi on ka arvamusi ilust. Ilu eksisteerib, kuid seda mõistetakse erinevalt.
Kas pole see kuritahtlik hoolimatus? Kaevukaante vargaid ega kokkuostjaid musta südametunnistuse pärast vangi panna ei saa. Kas süüdi on mõni riigiametnik, sest riik kaevas kunagi ammu kaevu, või omanik, kelle maal see asub? Ühe esimese pretsedendina jõudis äsja kohtusse Kristo surmajuhtum, kus süüdistatakse maavaldaja esindajat. Ja Riigikohus käskis Pärnu uurijatel, kes ei osanud kellelegi süüdistust esitada, Diana juhtumi uurimise taasavada. Kuigi alati võib lõpmatuseni vaielda, kes on süüdi ja vastutab, saab igaüks midagi ära teha, et selliseid asju ei juhtuks. Vanu tuletõrje veevõtukaevusid ja muid hooletussejäetud auke on täis terve Eestimaa. Eriti ohtlikud on need talvel, jäädes lume varju. Hooaeg on algamas. Kohalike omavalitsuste inimesed, asutuste juhid ja eramaaomanikud, vaadake oma valdused üle! Võtke kuulda päästeameti juba märtsis tehtud üleskutset ja tehke kindlaks, et teie territooriumil olevad
Kui olete oma vestluskaaslase ristinud mõttetuks, ei pööra tema jutule kuigi palju tähelepanu. ) Unelemine Kuulate poole kõrvaga, sest mõtted on mujal. ) Samastumine Kõike, mida vestluskaaslane räägib, tõlgendatakse oma kogemuse kaudu, siis hakkatakse kohe sellest pajatama ja vestluspartneri jutt on katkestatud. ) Nõuandmine Inimene ei saa oma juttu lõpetadagi, kui ta katkestatakse ja hakatakse nõu andma. ) Väitlemine Osal inimestel on komme kõigele vastu vaielda, siia alla lähevad ka mürgised ja iroonilised ütlemised vestluspartneri aadressil. 0) Teema vahetamine Pööratakse jutt uuele teemale siis, kui vana on ebamugav, valus või muul moel soovimatu. Mida ka partner ei ütleks, keeldute temasse süvenemast. ) Takka kiitmine Tahate olla kena inimene, kes pakub vestluskaaslasele tuge. Tahate teistele meeldida, ainus väljapääs on kõigega nõus olla. Selle asemel, et öeldusse süüvida, kiidate te kõigele kaasa. KOKKUVÕTTE
Paljud neist surid kahtlasel moel või katku kätte. Üks tema naistest- Marfa sureb juba umbes kaks nädalat pärast Ivaniga abiellumist.Selle peale Ivan raevub ning kahtlustab mürgitamist. Ta laseb tappa Marfa lähedased. Seal hulgas ka Ivan Saburovi, sest Ivan arvab, et see on minia isa, kuid eksib. Neil ei ole tegelikult mingit seost. Ivan uskus ka ise, et on Jumala asemik maa peal ning seetõttu oli talle kõik lubatud, keegi ei tohtinud talle vastu vaielda ning ta ei eksinud kunagi milleski. Ta ütles, et tsaaril, Jumala poolt valitul on piiramatu võin, mille vastu mässutõstmine või isegi kriitika on jumalavallatu. Tema kõige järelemõtlematuid, kõige julmemid, kõige ülekohtusemaid otuseid peavad alamad respekteerima, kui otsuseid, mis tema kaudu tulevad Jumalalt. 1565.aastal kehtestas Ivan opritsnina-süsteemi, mis tähendas maa jagamist kaheks- opritsninaks ja zemstinaks.Viimases osas valitsesid Ivani väljavalitud, kes
asjade üle ja see ei meeldi mulle põrmugi. Siiski, tahan, et sa ei kahtleks selles, et armastan sind kogu südamest. Oot...aga mida sina muidu sellega mõtlesid? Kas sul on armuke? Kas sa tahad mind ja oma tütart maha jätta?" küsis Katreen lausa härda häälega. "Emm..ehh..muidugi mitte! Ma ei mõtleks ka mitte selle peale," lausus mees olles kohmetunud. "Tore, ma hakkasin juba vaikselt kartma. Aga tõesti, anna mulle andeks selle maja pärast. Ma ei taha sinuga vaielda. Luban, et hakkan nüüd rohken sinuga ning sinu arvamustega arvestama. Meie pere on mulle kõige tähtsam ning ma ei kujuta elu ette ilma teieta." "Pole hullu. See mõte iseenesest, et suuremasse kohta kolida on vägagi hea. Siin on tõesti veidike kitsas meile kolmele. Okey, aga ma nüüd lähen vaatan uudiseid ja siis hiljem tõenäoliselt magama. Homme tähtis päev tööl." Nad embavad üksteist kõvasti ning soovivad head ööd.
Loomulikult pole see teps mitte õiglane väiksemat sissetulekut omavate inimeste suhtes, sest mina leian, et iga töö on võrdne tööga olenemata sellest, mis eriala see puudutab. Et üldse tööle asuda, peab ju töötaja omama mingisugust haridust, olema sellel alal kindlasti pädev ja kvalifitseeritud. Ning milleks maksta rohkem ülikonnas mahagonlaua taga istuvale firma esimehele ja selle tõttu vähem 9 tundi päevas rabavale elektrikule. Kindlasti tahaks osa inimesi siinkohal vastu vaielda minu mõttekäigule ja nentida, et vastutus sellistel töökohtadel on erinev ja esimehed peaksidki selle tõttu rohkem teenima. Kuid siinkohal tooksin aga neile illustreeriva näite võrdlusest elektriku ja esimehega ning küsiksin, et kas tõesti on sellel samal firma esimehel suurem vastutus kui näiteks elektrikul, kes peab paigaldama kogu Valge Maja elektrisüteemid? Kindlasti ei mõjuta vähem inimeste elu ning selle kvaliteeti riik ise, kus nad elavad.
Oli ,,pime" mees, et ei taibanud Emma suhteid Leoni ja Rodolphe'iga. Aeglane ja natuke juhmi võitu. Pärast naise surma, saanud teada naise abielu reetmiste kohta, suri ta murtud mehena. Monsieur Homais - apteeker, klatsimoor, upsakas, uhkeldaja, enesearmastaja. Aitab Charles'il nime teha kohaliku arstina. Talle meeldib iseenda hääle kuulmine ja tema pikkades ja pidevates analüüsides või kommentaarides, ei puudu mingid näiteid. Kohati väga pugev mees. Talle meeldib vaielda kohaliku peestriga usu teemadel. Emma arvates on ta täiesti tülgastavalt igav ehk siis täielik vastand talle. Leon - Emma sõber, hiljem armuke; advokaadi büroo abiline. Kolib Emmast kaugemale pärast oma armastuse avaldamist, lootes teda unustada. Hiljem taas kohtudes, tänu oma järjepidevusele ja sihikindlusele suudab Emma endale võita armukesena, aga ruttu väsib Emma Leonist ära, sest see suhe muutub tema jaoks igavaks. Aina rohkem Leonile nõudes, lõppuks
Siin maailmas on kord juba nii seatud, et miski ei ole igavene, kõik on muutuv ja pidevas liikumises. Südameasjad kui elu üks tähtsamaid osasid ning kirjanduses põhiliselt kajastatavaid teemasid omas keskset kohta ka romaanis "Jevgeni Onegin". Ühepoolne armastus oma õnnetu saatusega on arvatavasti igale inimesele vähemalt korra elus piina ja südamevalu tekitanud. On vähe sõnapaare, millest paari sajandi vältel ühtemoodi aru saadakse. Võib ju lõputult vaielda selle üle, et kes on süüdi. Niikuinii mõtlevad mehed ühtmoodi ja naised teisiti. "Jevgeni Oneginis" on autori kujul eriline roll. Ajuti ilmub Puskin romaani kui tegelane: ta on Onegini sõber, nad jalutavad koos Neeva kaldal, arutavad maailmaasjade ja luule üle. Mu meelest see on tähtis faktor, või teravkeelne lugeja saab hakkama ehk väitega, et minagi siin kogu aja nii nagu Byron, kõrk poeet, skitseerin enese portreed- justkui ei suudaks luuletaja
Veelgi sellele lepitajale saab tutvustada konflikti tõelised põhjused, mida ei saa seadusele tuginedes hagiavalduses esile tuua. Lepitaja juures saab leida optimaalne lahendus mõlemale poolele kuna lepitusmenetluse puhul peaksid mõlemad pooled olema eelduslikult rahul vaidluse lahendamise lõpptulemusega või vähemalt aktsepteerima seda vabatahtlikult. Lepitusmenetlus muutub Venemaal pikkamööda populaarsemaks probleemide lahenduseks kuna tõesti annab pooltele hea võimaluse vaielda neutraalsel pinnal selgeks küsimused, mis kohati ei pruugi olla niivõrd juriidilist kui pigem emotsionaalset laadi. Muuhulgas toetab seda ka 6 Sealsamas, 13. 7 Siin kohal on huvitav lisada, et teistes riikides süsteem ei pruugi nii leebe olla. Näiteks Inglismaal lepitusest keeldumine võib olla hinnatud kui kompromissi leidmise takistamine ning selle põhjuse alusel kohtunik on
Suhtlemine ei ole üksnes sõnaline tegevus. Üsna oluline hulk infot jõuab meieni ka teiste käitumist jälgides. Albert Mehrbian'i järgi oleks jaotus selline: · 7% verbaalne (sõnaline); · 38% vokaalne (hääle valjus, toon, rütm); · 55% kehakeel, põhiliselt näoilme. Üldiselt kasutavad inimesed üheaegselt nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. 1.3 Mitteverbaalne ehk mittesõnaline suhtlemine Kas see nii täpselt on, ei julge kinnitada ega vastu vaielda, aga kindlasti on olukordi, kus me saame kehakeelt jälgides rohkem infot (ehk ka tõesemat infot) kui sõnadest. Seda eriti juhtudel kui need omavahel ei ühildu. Mittesõnaline ehk verbaalne käitumine koosneb mitmetest komponentidest: · Isikuruum; · Näoväljendused; · Silmside; · Vokaalsed vihjed; · Kehakeel. 1.3 Verbaalne ehk sõnaline suhtlemine Verbaalne sisaldab: · Loomulik keel - kõne kiirus ja rütm, pausid ja nende asukohad kõnes. Kõige
Mina olen arvamusel, et me oleksime väga hästi hakkama saanud ilma eurota. Oma raha, mida on ainult ühel riigil, on siiski midagi muud. Kroonid olid ilusad, neid kaunistasid väga suured Eesti rahvuse edasiviijad. Euro on krooni kõrval mannetu, iseloomutu. Euroga tuli kaasa kiired hinnatõusud, kuigi lubati vastupidist. Euro kollektsioonis on mõned ebapraktilised rahanumbrid, nagu on 1-sendine ja 500-eurone, viimast tegelikult ei aktsepteerita peaaegu kusagil. Euro-teemal võib vaielda lõputult, aga sellel pole mõtet, raha on vastu võetud ja see teeb meid täisväärtuslikuks riigiks Euroopa Liidus. Euro on pikemas mastaabis meile igati kasulik. Peale 1. jaanuari, 29. augusti tähtsündmuste oli 20. augustil tavapärasest erilisem tähtpäev 20 aastat Eestimaa taasiseseisvumisest Nõukogude Liidu mõjuvõimu alt. 1991. aasta 20. augustipäeva võib silma pilgutamata nimetada Eesti riigi jaoks üheks tähtsamaiks päevaks.
Riigikantselei. Valitsuse istungeid viiakse läbi istungite saalis ovaalse laua ümber, kuna ruum ei mahuta ümmarguse laua taha ära kõiki ministreid. Valitsuse istungite materjalid on 3 põhjalikult juba eelnevalt läbi arutatud. Istungeid juhatab peaminister, tema puudumisel asendajaks määratud minister. Otsuste vastuvõtmisel enam ei vaielda. Kutsutud esinejad istuvad peaministri vastas uste kõrval. Ruumis on viimase tehnika sõna järgi interneti ja helitehnika lahendused, istungite protokollimiseks on laud merepoolsete akende all. Päevakorrateemade läbiarutamiseks ja vaidlemiseks kutsutakse kokku Valitsuse kabinetiistungid. Vabariigi Valitsust ning peaministrit toetab Riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Riigikantselei on Vabariigi Valitsuse juures olev valitsusasutus, kelle eesmärk on toetada
Erinevused: kristlus üle maailma, judaism juutide seas,erinevad jumalad: jahve ja jehoova, erinevad pühakirjad. Mõisted: Kirik- pühakoda, organisatsioon. Katoliiklik- kogu ristirahvast hõlmav kirik. Alates 1094 Rooma paavstile alluv. Diötsees- piiskopile alluv piirkond. Metropoliit- peapiiskop Sinod- kirikukogu, et otsustada kõige tähtsamaid kirikuasju. Dogmaatika- usutõed e põhimõtted, mille üle ei vaielda. Ortodoksne õige uskumine. Hereesia ketserlus on kirikuõpetusest kõrvale kaldumine. Araanlus üks ketserlus liik. Rõhutab, et kristlusel on vaid inimlik loomus. Askees liha suretamine. Loobumine naudingutest ja söögi viimine miinimumile. Eremiit erak. Munk elu pühendab jumalale. Klooster eremiitide elupaik. Triumviraat kolme juhi valitsemine: Caesar, Pompeius, Crassus . Caesari tähtsus: taastas roomas korra,
Müüdid esinevad kultuuris lugudena narratiividena, mis erinevad muudest rahvaluule vormidest selle poolest, et neis käsitletakse maailmapildi olulisimaid osi: maailma, inimese, ühiskonna ja kultuuri tekkimist ja ehitust (nt maailmapuu). (EE järgi) Müüdi eesmärk on kõnelda olemuslikest nähtustest, õigustada ja põhjendada olemasolevat. Sellest tuleneb, et müüt ongi maailma seletamise alus, sellega ei vaielda ega otsita talle omakorda põhjendusi müüt ongi seletus. Sellisena on see traditsioonilise (mitte teadusele, vaid pärimusele toetuva ühiskonna suunaja ja kontrollija, rituaalide aine ja põhjendus. Inimesed elavad, käituvad müüdipõhiste keeldude ja käskude järgi, müüt seob ühtviisi elavad hõimud rahvaks, kultuuriks, põhimõtted religiooniks. Kui usund laguneb, püsivad müüdi osad muinasjuttudes ja muistendites, kirjanduse ainena, kujutavas kunstis.
selgus tema üllatuseks, et korteris elab üürnik C. B-l on küll veel alles tema vana korter Annelinnas, kuid see on juba müügis ning ka ostja on leitud. C keeldub kesklinna korterist välja kolimast. Mida ja kelle käest saab B nõuda? Müügi- + üürileping -korteriostuleping peab olema notariaalne - üürileping ei pea olema noariaalne - pidi olema kirjalik teade B üürinikule et peab välja kolida (erakorraline lõpetamine) -üürnik võib vaielda ja keelduda sest lepingu ülesütlemine ei ole korrektne -üürileping ei lõppe omaiku vahetuse korral 3. Margus S elas kõrgkooli ühiselamus. Temaga sõlmitud üürilepingu p.5.3 nägi ette, et üheks üürileandjapoolseks lepingu lõpetamise aluseks on üürniku eksmatrikuleerimine kõrgkoolist. Margus S eksmatrikuleeriti teise kursuse kevadsemestril õppemaksu võlgnevuse tõttu ning temaga lõpetati ka üürileping.
Hetkel on luuletaja kultuuritoimetaja Maalehes. Eesti kirjandusse jõudis Jürgen Rooste 1990ndate lõpul läbi TNT (Tallinna Noored Tegijad) rühmituse, mis tegutses aastatel 1998-2000, koondades kokku noori kirjanike. Nüüdseks on Rooste tõusnud oma põlvkonna üheks eredamaks luuletajaks. ISELOOMUSTUS: Eesti kirjanik ja Rooste hea sõber Wimberg, kodaniku nimega Jaak Urmet on öelnud: „Jürgenit iseloomustab lärmakus, uljus, kartmatus teisiti arvata, innukus vaielda, tung võidelda ja mässata. Tema loomus ongi suuresti iseloomustatav sõnaga „käratsev“. Rahutu, püsimatu. Suured tunded süttivad temas lõginal ja põlevad terava leegiga“ Eesti ajakirjanik ja luuletaja Karl Martin Sinijärv on Roostet iseloomustanud järgmiselt: „ Aus ja valju häälega mees; keerab keelt just nõnda nagu tarvis; mõistab inimest ja mõistab iseennast; oskab käratada valjusti ja oskab vagusi olla; teinekord müristab nagu kahurväga ja
Erinevused: kristlus üle maailma, judaism juutide seas,erinevad jumalad: jahve ja jehoova, erinevad pühakirjad. Mõisted: Kirik- pühakoda, organisatsioon. Katoliiklik- kogu ristirahvast hõlmav kirik. Alates 1094 Rooma paavstile alluv. Diötsees- piiskopile alluv piirkond. Metropoliit- peapiiskop Sinod- kirikukogu, et otsustada kõige tähtsamaid kirikuasju. Dogmaatika- usutõed e põhimõtted, mille üle ei vaielda. Ortodoksne – õige uskumine. Hereesia – ketserlus on kirikuõpetusest kõrvale kaldumine. Araanlus – üks ketserlus liik. Rõhutab, et kristlusel on vaid inimlik loomus. Askees – liha suretamine. Loobumine naudingutest ja söögi viimine miinimumile. Eremiit – erak. Munk – elu pühendab jumalale. Klooster – eremiitide elupaik. Triumviraat – kolme juhi valitsemine: Caesar, Pompeius, Crassus . Caesari tähtsus: taastas roomas korra,
Asjadega, mis tunduvad kahtlased, ei tohiks aga nõustuda. Tõelised teadused, mis tegelevad üldiste asjadega, nagu aritmeetika ja matemaatika, sest üks pluss kaks on alati kolm. Kujutletavad ja kahtlased on aga füüsika, meditsiin ja astronoomia, kuna need sõltuvad liitsete asjade vaatlusest. Filosoof toob välja ka oma uskumuse kõikhea Jumala olemasolust, kuid neile, kes tema eksistentsi ei usu ja väidetele, et kõik, mida Jumala kohta öeldakse on välja mõeldis, ta vastu vaielda ei oska. Seetõttu hakkab ta kahtlema, et Jumal võib hoopis olla paha vaim, kes inimesi mõjutab, viies nad eksiteele. End põhjendab ta sellega, et kui Jumal on meid selliseks loonud, et me eksime, siis on see vastuolus tema headusega. Kuid samas on inimeste eksitamine raske, kuna nad kipuvad kergeusklikult vanade harjumuslike arvamuste juurde tagasi minema, kuna palju mõistuspärasem on neid tõeseks pidada kui neis kahelda. Seeõttu ei kujune siin ka ühte kindlat arvamust.
Kokkuvõttes ütles Sokrates: Inimlik tarkus seisneb selles, et ollakse teadlik oma teadmatusest. Sokrates teab, et ta mitte midagi ei tea, sellal kui ülejäänud ei tunneta oma teadmatust ja peavad endid targaks. Sokratese dialektika. Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased, metoodilised. Kui räägitakse Sokratese meetodist, siis nimetatakse seda dialektiliseks. Sõna dialektika (vestlusokus) tähistas vestluskunsti, oskust vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemus oleks probleemi sügavam mõistmine. Sokratesel oli neli põhilist võtet: 1) Iroonia. Sokrates püüdis vestluskaaslase arutluses leida vasturääkivusi ja ebajärjekindlust, kuid varjas sellist püüdlust mängides rumalat inimest. 2) Maieutika ehk ämmaemandakunst. Sokratese arvates on inimese hinges palju teadmisi varjatud kujul juba olemas, kuid inimene seda ise ei tea. 3) Määratluse otsimine
jõudu. 28 sept kirjutas Eesti Moskvas lepingule alla ja 18 okt alustas Punaarmee oma üksuste täiendavate punaarmee üksuste sissemarsiks paigutamist eestisse. ning valitsuse moodustamiseks. 15 juuni leedu · 5 okt kirjutas Läti samale lepingule alla,kuid okupeeriti. 16 juuuni esitati sama eestile ja leedu üritas nõudmisele vastu vaielda kuid lätile,punaarmee võttis oma kontrolli alla lõpuks andis järele ja kirjutas 10 okt lepingule lennuväljad,sadamad,raudteed,postkontorid jne. alla. Al 17 juunist 1940 olid baltiriigid okupeeritud · Soome talvesõda- Molotov-Ribbentropi ning kaotanud iseseisva riigi tunnused.21 juuni lepingu kohaselt kuulus Soome NSV Liidule
suruda ja kõiksugused pakutavad odavad intressiga laenud on paisunud suur-võlgadeks ja krediitkaartide saldod on miinustesse aetud. Kes siis süüdi on? Kas lihtsameelne inimene,kes säravate reklaamide pimestaval mõjul on sattunud hüpnoosi alla,et tarbida ja teistele kasumit toota või need ettevõtted, kes konkureerivad selle nimel,et kasumit kergitada taeva kõrgustesse ja teha seda vahendeid valimata? Siin võib lõputult vaielda aga kindel on see ,et mõlemad pooled omavad süüd. Kõik seisneb valikutes ja kui me neid ei tee,siis lõpetame oma kvaliteetse elu väga ruttu ära. Loomulikult on tore omada ilusaid asju ja nautida teenuseid aga mis põhiline:kõike seda tuleks teha mõistlikult.Iga inimene väärib toredat elu,mis ei seisne ainult õppimises,töötamises, vaid elu nautimises nii ,nagu meie seda õigeks peame.Mitte keegi ei
jääda oma kultuurist ning keelest. Me ei saa oodata, et inimene, kes käib siin tööl ei vaataks omale eestlasest elukaaslast, et saaks temaga lapsi ning kaotaks oma kultuuri ja usud täiesti. Seega tekiks üleüldine Euroopa kultuur. Minu meelest on aga väikese Eesti jaoks ülioluline säilitada oma keelt ja kultuuri. liitu kuulumise puhul see, et Euroopa Liitu kuulub 27 liikmesriiki ning kõik toetavad üksteist. Mõned inimesed võivad küll vastu vaielda, aga ka rahaga on lihtsam kuna iga pisema välisreisi puhul ei pea tormama raha panka vahetama. Kahjuks võiks välja tuua selle, et on tehtud palju piiranguid ja mõnesgi mõttes totraid ettekirjutusi. Paljud tunnevad, et kordi juba teise riigi võimu all olnud Eesti on taas kellegi teise valitseda. Euroopa Liidul on kindlasti palju rohkem plusse ja miinuseid, kuid siiski minu isiklik arvamus on et, Eestile tuleb siiski laias laastus kasuks liitu kuuluda
Ökoloogilised globaalprobleemid Nagu vähegi ilmateadlik kodanik teab on ökoloogia valdkonnas globaalne kriis. Suuremal osal on see inimeste endi tekitatud aga sellele saab jällegi vastu vaielda, et mõned asjad on olnud paratamatud. Sellele pole aga mõtet vaidlema jääda. Pigem peaks elama olevikus ning tegelema nende lahendamise või vähendamisega. Eks neid lahendusi ole palju aga siis tekib küsimus selle reaalses lahendusviisis, mis toob palju takistusi ette. Siin toon mõned globaalprobleemid välja ning pakun neile lahendusi. Arutluse lõpuks katsun jõuda järelduseni, et kas on piisavalt lahendusi, et parandada maailma.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
