Paljude inimeste jaoks on usu teema konservatiivseks muutunud ja suur hulk inimesi tugineb ainult faktidele. Kui jeesus oleks sooritanud taas ülestõusu ja alustanud jälle levitama jumala usku, tõestades inimestele oma imetegudega, siis milline oleks inimeste reaktsioon, mida inimesed võiksid arvata sellest? Kas Jeesus on mustkunstnik või tõesti kõik, mis ta teeb on tõsi - Arvan, et sel teemal võib päris palju inimestega vaielda ning otsida küsimustele vastuseid ning tõestusi. See teema on mitmekülgne. Vaadates tänapäevast ühiskonda, on raske teha otsust, milline võiks olla tulemus, kui inimesed peaksid nägema Jeesust imetegusid teostamas. Mõnes mõttes on paljude inimeste jaoks on Jumala usu teema konservatiivseks muutunud ning inimestel oleks vaja kas midagi muud, mida uskuda või siis inimesed vajavad lihtsalt ainult realasust või on inimeste arvamus liiga hooletuks muutunud, et üldse midagi uskuda
Efesos oli umbes 2500 aastat tagasi tugev ja hästikindlustatud linn Väike- Aasias. Efesost peeti Jumalanna Artemise linnaks. Artemise tempel Efesose oli üks oma aja suurimaid Artemis templit ehitati 120 aastat. Tempel oli 110 meetrit pikk ja 55 meetrit lai - seal oli 127 sammast, kõik kuni 18 meetrit kõrged. Templit kutsuti kaunistama kuulsamad kreeka maalikunstnikud ja skulptorid. Rännumehed jutustasid kõikjal templi ilust ja rikkusest ja nii polnud kellelgi põhjust vastu vaielda oma aja ühe suurima Artemise templi maailmaimeks tunnistamisele. Templil kõiki 127 sammast kaunistasid keerulised skulptuurid, mis kujutasid jumalate ja kangelaste vägitegusid. Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt üksteise otsa. Samba alumine plokk oli enne paigaldamist skulptuuriks väljaraiutud, kuid ülejäänud samba osa viimistlemine toimus hiljem. Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks
võibolla rohkem kui kooliski, omavahel teadmisi jagades jääb see paratamatult paremini meelde. Kuigi inimesed on teistest elusorganismidest suhteliselt erinevad, kuid siiski ei saa öelda, et meil ei oleks teistega veel sarnasusi. Inimesi võib nagu paljusid loomasidki nimetada kiskjateks. Inimestel on omaks saanud omavahel võistlemine, iga inimene tahab olla erinev ja teisest parem. Tänapäeval on väga levinud selline arusaam, et raha on võim ja raha on rõõm. Ei saa küll vastu vaielda, et ilma rahata ei saa, aga kindlasti raha ei tähenda nii palju. Kõige tähtsam on ikka perekond ja sõbrad, mitte uhkem auto ja parem töökoht. Meid ümbritsev on ajajooksul muutunud ja see on muutnud ka meie väärtushinnanguid. Aga see ei anna põhjust selleks, et me hakkaksime ainult rahast mõtlema ja unustaksime kõik muu enda kõrval. Inimesed on ainulaadsed isiksused, kes erinevad teistest organismidest, kuid on neilt ka sarnasusi pärinud
See etendus oli hoopis midagi teistsugust, mida klassiga tavaliselt vaatamas oleme käinud ja seda ma just ootasingi. Ma ootasingi sellist suhteliselt räiget keelekasutust ja ehk just sellepärast see mind väga ei ehmatanud. Vaatasin kogu etendust huviga ja ei saa öelda, et mul oleks kasvõi sekundikski igav hakanud, sest laval alati toimus midagi ja elu käis. Just etenduses oli elu. Selle viimase lausega tahaksin ma just vastu vaielda Heili Sirbitsi kirjutatud arvamisartiklile, kus ta ütles, et etenduses puudus absoluutselt elu. Minu jaoks oli see olemas. Laval käis pidevalt tegevus ja oli näha, et näitlejad on oma tegelaskujusse täielikult sisse elanud. Ma nägin näitlejate silmades tuld. Minu arvates oli seda elu seal lava peal täpselt parasjagu. Kõige enam meeldisid mulle Andres Mähari, Ott Sepa ja Riho Kütsari näideldud tegelased. Andres Mähar oli minu meelest üsnagi täpne Raud
ATEENA Ateena on Kreeka pealinn. Ateenas elab ligikaudu 3,7 miljonit inimest. Pireus on linn Kreeka Atika piirkonnas. Pireus on Ateena sadama linn. Kõige rahvarohkem oli tavaliselt turuplats ehk agoraa akropoli jalamil. Teine suur turuplats oli sadamas Pireuses. Pireuses elasid peamiselt meremehed, kalurid ja laevaehitajad. Atika talupojad pidasid loomi ja tegelesid põlluharimisega. Atika talupojad kasvatasid peamiselt oliive ja viinamarju. Ateena linnas olid kuulsad pottsepad. Enamik käsitöölisi olid üsna vaesed ja pidid oma perekonna toitmiseks päevast päeva tööd rügama. Ateena kõige rikkamad inimesed olid aristokraadid. Aristokraadid pöörasid suurt tähelepanu igakülgsele enesearendamisele. Nad esinesid kõnedega rahvakoosolekul ja kandideerisid kõrgetesse riigiametitesse. Aristokraatide majapidamises töötas palju orje. Orjad tegid kõige raskemaid ja ebameeldivamaid töid. Orje oli väga paljudel ateen...
Kas Eesti on jätkusuutlik? See on teema, mille üle võib vaielda erineval viisil ning üsna lõputult, sest igal inimesel on oma arvamus. Minul isiklikult on Eesti jätkusuutlikuse kohta üks ning väga põhjalik arvamus. Vastus sellele küsimusele, kas Eesti on jätkussuutlik on `'ei'', sest vaatamata nii paljudele võimalustele, mis on meie riigil olnud, ei ole seda kunagi ära kasutatud. Alustuseks toome esile kõige mõjutavama aspekti, miks pole Eesti jätkusuutlik. Valitsus
üldisele tahtele. · 18.saj Voltaire'i sajand. Teosed, ideed Teosed: 1),,Zadig" Maailm on täis inimkurjust 2),,Mikromegas" Tähtsustab teadust kui kultuuri osa. 3),,Candide" Inimesed peavad ennast harima. Voltaire'i filosoofia - 1)kõik usud on võrdsed. 2)Jumal kui Maailma mõistus. 3)Ei olnud kristluse pooldaja, kristlus kui vaimupimedus. 4)Inimese olemus on tema meelte ja mõistuse harimise saadus. 5)dogmaatiliste seisukohtade vastu tuleb vaielda. 6)tunnetuse põhialuseks on kahtlemine. · Daniel Defoe Inglise valgustaja - ,,Robinson Crusoe" dokumentaal romaan, mehest, kes jäi 27.a üksikule saarele. Raamat on päeviku vormis, ei sisalda irooniat. Palju looduskirjeldusi ja detailirohkust. Valgustuslikud ideed teoses 1)Eeskuju inimese looduspärasele arendamisele. 2)õpetuslik lugu inimese ja looduse, samuti inimese ja Jumala vahekordadest.
45) Labor omnia vicit töö võidab kõik 46) Homo additus naturae - inimene on looduse täiendus 47) Facio ut facias - teen selleks, et sina teeksid 48) Faber est suae quisque fortunae - igaüks on oma õnne sepp 49) Ex ore parvulorum veritas - laste suust kuuleb tõtt 50) Do ut es - annan, selleks et sina annaksid 51) Docendo discimus - õpetades õpime 52) Dies diem docet - päev õpetab päeva 53) De gustibus non est disputandum maitse üle ei vaielda 54) Cujus regio, ejus religio kelle maa, selle usk 55) Citius, altius, fortius kiiremini, kõrgemale, tugevamini 56) Audi, vide, sile - kuula, vaata, vaiki 57) Ascultare disce! - õpi kuulama! 58) Aut vincere, aut mori - kas võita või surra 59) Cibi condimentum est fames - kõige parem kokk on nälg 60) Cognosce te ipsum - tunne iseennast
See liigub ringi nagu tromb, millele on iseloomulik ajapikku minna üle tornaadoks. Kas tuultekeerise vaibumiseks peaksime kasvatama endis sallivust või minna hoopis vastupidisele teele? Ajalugu on näidanud, et erinevatel kultuuridel, teistsuguste maailmavaadetega inimgruppidel, on läbi aegade olnud probleeme üksteise tunnustamisega. Toetudes kasvõi juutide ja araablaste igipõlisele vastuolule. Selle üle aga, kui palju on lahkhelide põhjuseks erinevad uskumused, võib pikalt vaielda. Miks ei saa muslimid ja juudid Lähis-Idas üksteise kõrval rahulikult elada, kui Sri Lankas kohtame ridamisi olevaid nii moslemite, budiste kui ka kristlaste pühakodasid. Antud vahekorra tüliõunaks on pigem oma riigi küsimus, kuid millegipärast peitutakse usuliste erinevuste taha. Multikultuursust võib võtta positiivse, kuid ka negatiivse nähtusena. Pluss poole pealt täiustab see inimkonna isenäolisust, teiselt poolt aga toob kaasa mitmesuguseid ebakõlasid.
kolmeliikmelistes võistkondades reeglina varem ettevalmistatud teemal. väitlusformaat on oma nime saanud ühiskonnateadlase ja teadusfilosoof Karl Popperi järgi. Karl Popperi väitlus, mis rõhutab eeskätt argumentide sisu ja kõnede selget ülesehitust, annab väitlusega alustajatele tugeva vundamendi edaspidiseks keerulisemate formaatide omandamiseks. Kohtuniku otsus väitluse suhtes on lõplik. Karl Popperi väitluses võib vaielda paljude erinevate teemade üle. teemad peaksid puudutama vastuolulist probleemi ning olema hoolikalt sõnastatud, et tagada mõlemale poolele väitluses võrdne lähtepunkt. Kaasuse koostamise ja tõestusmaterjali otsimisega peaksid tegelema eeskätt väitlejad, mitte nende treenerid või õpetajad. et võimaldada piisavat ettevalmistust, tuleb teemast varem teada anda, ideaalselt peaksid väitlejad teema teada saama kuu aega enne turniiri. Karl Popperi formaadis võib
läbipaistvad klaasist nõud. Valgus pleegitab neid ja kaob aroom. Ideaalne koht vürtside ja ürtide hoidmiseks on õhukindlalt suletud, külm ja kuiv Vürtse ja maitseained tuleb hoida eraldi nõudes, sest aroom lahtub ja võõrad lõhnad hakkavad kiiresti külge ROOGADE MAITSESTAMINE Roogade maitsestamisel läheb tarvis täpsust, intuitsiiooni, mõõdutunnet ning head haistmis- ja maitsmismeelt Maitse üle ei tasu vaielda, kuna erilisi ja üllatavaid maitsete kombinatsioone tasub ilma eelarvamusteta proovida Kui palju ja milliseid maitseaineid kasutatakse, selle määrab retsept ja kokk. Maitseainetega saad toitudele soodsat vaheldust, kuna maitseainete kogus toidu kogukuludest on ainult 1 %. ROOGADE MAITSESTAMINE Maitse tugevus sõltub kogusest sama maitseainega võid maitsestada nii tugevalt kui kergelt. Maitseaineid kasutades võid asendada soola täielikult või osaliselt
on kujunenud üldiseks ja selgus, et jazz-i kuulajatel on kõrge enesehinnang, nad on loovad ja oskavad kergemini lõõgastuda. Heavy metal-i kuulajatel on madal enesehinnang, on loovad, mitte töökad ja leebed. Kolmandaks ma väidan, et muusika ühendab meid kõiki. See on tõsi, sest kui sul on sõbrad, kes kuulavad sama muusika mis sina, on teil ühiseid teemasid millest arutada ja mille üle vaielda. Samuti ka muusika festivalid ühendavaid teatud muusikastiili kuulajaid ja on lihtsalt heaks meelelahutuseks. Tihti läbi muusika edastatakse erineva sisuga sõnumeid, mida üritatakse öelda inimestele kes seda kuulavad. Nagu ütles Roy Ayers: "The true beauty of music is that it connects people. It carries a message, and we, the musicians, are the messengers." Muusikal on tugev mõju meie tänapäeva ühiskonnale.
Kui poisil on „oma“ tüdruk ja sellele hakkab liigset tähelepanu pöörama teine poiss, siis kaob igasugune mõtlemine ja nähakse rohkem, kui asi võib väärt olla. Võid kaotada eneseväärikuse, hakata ennast haletsema või tulevad hoopis enesetapumõtted pähe. Need, eriti viimane, on ikka nõrkused küll. Tegelikult peab siis ütlema hoopis, et armastus tekitab armukadedust ja see teeb inimese nõrgaks, haavatavaks. Tegelikult on ka olukordi, kus võib tõsiselt vaielda. Näiteks võib mõni pidada tihedat lillede kinkimist naisele nõrkuse, teine jälle jõu näitajaks. Seda, kuidas armastus inimest muudab, näevad eelkõige just lähedased inimesed sinu kõrval. Need suudavad nii öelda kainelt kõrvalt vaadata ja mõelda. Kui ise selle tunde sees oled ei tea kunagi, kas annab see seekord sulle rohkem jõudu või teeb sind arutult nõrgaks. Armastus paneb meid muretsema selle suhte, selle tunde tuleviku pärast
8. Kreek kirjutas rohkem vaimulikel rahvaviisidel põhinedes, Saare loomingus oli aga tähtis koht loodusmotiividel. Kreek kasutas ka mitmeid polüfoonilisi võtteid. Saar üritas edasi anda rahvuslikku hingelaadi. Mõlemal oli omamoodi muusikakäsitlus. 9. Heino Eller oli kindlasti Eesti muusikas väga tähtis kuju. Tema roll oli teedrajav nii helilooja kui ka pedagoogina. Heino Eller oli filigraanne muusikateoste meister. Tema koha üle Eesti muusikas ei saa vaielda, sest ta oli vaieldamatult Eesti muusikaloo jaoks väga tähtis. 10. Esimene rahvuslik ballett oli Eduard Tubina ,,Kratt" ja esimene rahvuslik ooper oli Evald Aava ajalooaineline ooper ,,Vikerlased". 11. Eduard Tubina tähtsamad teosed olid: esimene rahvuslik ballett ,,Kratt", ning ooperid "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". Ta on kirjutanud rohkesti kammermuusikat (Keelpillikvartett, sonaadid klaverile, viiulile, vioolale, flöödile ja altsaksofonile, soololaulud jne)
Viimase kümne aastaga on Eestis alkoholi tarbimine kahekordistunud ning muutnud küsitavaks jätkusuutlikkuse. Täiskavanud Eesti inimene tarbib keskmiselt 13,5 liitrit 100 protsendilist alkoholi aastas. Soomes on sarnane näitaja 9,3 ja Norras 4,8 liitrit inimese kohta. Kuid uuringute alusel on 6 liitrit alkoholi maksimum, sealt edasi hakkab liigne alkoholitarbimine ohustama inimeste geene ja jätkusuutlikkust. Eesti on sellest normist lähtudes 2 kordse tarbimisega.. Võib vastu vaielda, et olulise osa meil ostetavast alkoholist tarvitavad "vodkaturistid", tegelikkuses on see näitaja ainult ligikaudu 10% ümber. Alkoholist räägitakse Eestis väga palju, kuna selle tarvitamine on muutunud enesehävituslikuks. Alkohol mõjutab tervist, suhteid, kuritegevust, varajast suremust, vara hävimist. Väga suureks probleemiks on noorte alkoholitarbimine Alkohoolsete jookide tarvitamine varases eas kutsub esile haiguslikke muutusi veres ning rikub normaalset ainevahetust. Selle
XXXIV. Vaja on mitte sõnu, vaid tegusid. Non verbis, sed factis opus est. XXXV. Rutta aeglaselt! / Tasa sõuad, kaugele jõuad. Festina lente! XXXVI. Veinis on tõde, vees on tervis. In vino veritas, in aqua sanitas. XXXVII. Öös on tõde. / Hommik on õhtust targem. In nocte consilium. XXXVIII. Enne võitu ära laula triumfeerides / Ära hõiska enne õhtut. Ante victoriam ne canas triumphans XXXIX. Maitse üle ei vaielda. De gustibus non est diputandum. XL. Kuni hingan, loodan. Dum spiru, spero. XLI. Elada tähendab mõelda. Vivire est cogitare XLII. Ma mõtlen, järelikult olen(olemas). Cogito, ergo sum. XLIII. Eksimine on inimlik. - Errare huminum est. XLIV. Nägu on hinge näitaja. / Silmad on hinge peegel. Vultus index anime est. XLV. Sügav vesi on vaikne. / Vaga vesi, sügav põhi. Aqua profunda est quieta. XLVI. Kui tahad olla armastatud, armasta (ise). Si vis amari, ama. XLVII
Saada võin ma Paberil kirja vaid Mind peab veel pandama" Lilleke mossitas Mõttetu tundus See sihitu arutus Kellel on õigus 2 "Tead, vahest polegi mõttetu luule Vahel ei olegi Eesmärgiks kuulsus" "Millest sa räägid" Jäi Luuletus mõistma Lilleke väsinult Vangutas pead "Tülist mu kõrini" viimaks ta lausus "Õigus on mõlemal vahest nüüd aitab" Luulele aga Ei meeldinud see Et vaielda tahtnud Ei lilleke me Ta solvunult pilkas Et lilled on nõrgad Ei kellelgi vaja Neid mõttetuid võrke Mis kannavad ilu Mis kannavad lootust Mis säravad silmad Teeb kõigile looduses Lillele vaikis Ja vaikima jäi Ja õhtul ta uinus Taas mulla all 3 Hommikul üles Ei tõusnud see lill Päeva ta magas Ja teisegi veel Luulest sai igavus Võitu, sest see Kes teda veel kirjutas Oli õnnetu mees Ta armastas loodust
täiuslikum olevus. Descartes I Meditatsioon Antud peatükk räägib arvamustest ning sellest, kas neid saab või tuleb kahtluse alla seada ja miks. Autor väidab, et keerulisi teadmisi nagu seda on füüsika astronoomia, meditsiin ja paljud muud teadmised on igati kainele mõistusele kahtlased, kuna igaüks on võimeline leidma midagi, millele on võimalik vastu vaielda. Seevastu lihtsad ja loogilised teadused nagu aritmeetika ja geomeetria ning muud on igati usaldusväärsed, kuna mis olekus me ka ei oleks on kaks plus kaks ikka neli. Kuigi isegi neid, kui me juba jumala ja loomise tasandile jõuame võib kahtlustada pettuses. 6. Autor väidab antud artikklis, et ainukesed teadmised, mida ei saa kahelda on meie n.ö. algelised teadmiseda nagu seda on ruudu neli tahku, kaks plus kolm võrdub viis, meie endi
võrdselt. Millest on aga vägivald alguse saanud ning miks see meie igapäevaelus edasi püsib? Õpitakse juba mänguväljakul, et tugevam jääb ellu- nii on ka elus. Seega saab kõik alguse omakasust: püütakse varjata oma isiksuse puudujääke teist inimest solvates või võideldakse oma unistuste täitumise nimel. On teada tuntud tõde, et laps on kodu peegel, kuid „õige“ kasvatuse ja „õigete“ väärtushinnangute üle annab vaielda. Kindlasti pole kodusel kasvatusel aktsepteeritav vägivalla kasutamine, kuid kahjuks peavad paljud lapsed just selle keskel üles kasvama. Kuidas saakski siis neilt lastelt nõuda probleemide tsiviliseeritud lahendamist, kui neid on kasvatatud vaid rusikavõimu abil. Igapäevaseks näiteks oleks koolikiusamine, millele annab lahenduse leidmine justkui vaid hoogu juurde. Heaks näiteks unistuste nimel võitlemisest on Sofi Oksaneni teos „Puhastus“. Lugu
kasutamine, umbes samal ajal hakkasid keelud jõustuma ka mujal. Aastaks 2001 võeti vastu Stochkolmi konventsioon püsivate orgaaniliste saasteainete kohta, kus DDT on nimetatud otsustavat kasutamise piiramist nõudva ainena, oli see enamikus maailma maades juba keelatud. 2. Artikli autor on seisukohal, et kõik keskkonnaprobleemid ei ole tingitud rahvastiku juurdekasvust. Leia tekstist 2 näidet, millega ta seda põhjendab. On mõttetu vaielda, kas üks või teine erakordne ilmastikunähtus üksiksündmusena on konkreetselt seotud inimese mõjuga kliimale. Selge see, et kasvuhoonegaaside aurust atmosfääri laskmisest tingitud kliimamuutus suurendab ilmastikuga seotud riske. Aga ka märksa kohalikumad hädad, mis on tingitud meie arulagedast ringikäimisest oma elukeskkonnaga, mõjutavad meid Eestis tuntavalt, olgu selleks linnaõhu saastumine või karstialadel vee reostumine. Ning nendes hädades pole
käimine teeks mind paremaks inimeseks. Olen tänulik oma vanematele, et nad on mulle jutustanud erinevaid piiblilugusid ning avardanud sellega minu silmaringi, samuti on mul hea meel, et ma ristitud olen. Usundiõpetust oleks võinud õe ainekavas veelgi rohkem olla, sest see teema huvitab mind. Mõndade usundite tavade kohaselt on keelatud inimesele vereülekande tegemine, või elundite siirdamine. Siinkohal tahaksin vastu vaielda ja enda arvamust peale suruda, sest kui kaalul on inimese elu, siis peaks jätma kõrvale kõiksugu traditsioonid ja tavad, sest inimese elu on suurema väärtusega kui usust lähtumine. Seega leian, et kui selliste tavadega/traditsioonidega inimene haiglasse satub, siis peaks ta arvestama sellega, et inimese elu on pririoteet esimesel kohal, alles peale seda võiks lähtuda usulistest tavadest. Eestis tuleb selliseid olukordi õnneks väga harva ette
Näiteks ,,Ameerika anestesioloog Henry Beecher kirjutas, kuidas ta opereeris Teises maailmasõisas välishospidalis hirmsate vigastustega sõdurit, kasutades otsa lõppenud morfiini asemel soolvett, ja tema hämmastuseks tundis patsient end hästi, sest ta oli usk millegisse." Usk aitab inimesed elukeerisest tagasi sirgele teele ning ületada kerkivaid mägesid. See on tugev jõud ja ei saa vastu vaielda, et see ei toimi. 2) Teiseks Lehto väidab, et kirik loob kommuunitunde. Kirikul ja usul on ühendav roll, liites ühe religiooni või uskumusega inimesed . Kõiki usklikke ühendab kokkukuuluvustunne. Neil on omad uskumused ja tavad, mida nad järgivad, pühad paigad, mida tähtsaks peavad, legendid, mida usuvad, kombed ja rituaalid, millest kinni peavad. Lisaks on ühe usundi järgijail ühised kindlad arusaamised, jumal või
Minu pean oma eduks seda, kui mind ümbritsevad lähedased ja armastavad inimesed. Samas ei saa kõrvale jätta ka finantsilist poolt, kuna tänapäeva maailmas on väga raske hakkama saada ilma keskmise sissetulekuta. Selle kõige alusel on võimalik tõestada, et ühtset arvamust edust ja edukusest leida on praktiliselt võimatu. Igaüks meist suudab tuua väiteid oma tõekspidamistest ja seda ka faktidega kinnitada. See on arvamus, mille üle võib lõputult vaielda, sest igal ühel on oma mõttemaailm. Clifford Olson on öelnud:" Elu- mis on puhas, süda- mis aus ja endast kõige andmine- see ongi edu."
Tuues selle välja, ütles Helmet: „Ta külvab hoopis uusi lõhesid. Oma käitumisega ässitab ta eri vaatega inimesi üksteise vastu sõna võtma.“ Ta ütles, et jõulude ajal kirikus käimine on osa meie kultuurist ja traditsioonidest. Mainis ka ära veel, et president peaks arvestama kõigi erinevate ühiskonnagruppidega. Ta arvab, et president on asunud Nõukogude liidule omasele võitleva ateismi positsioonile. Sellele saab vastu vaielda, kuna ei saa väita, et kõikide Eesti perede jaoks on käia jõulude ajal kirikus. On võimalus, et mitte keegi ei käi perest kirikus või siis käiakse perega, kuid on ka olemas peresid, kus vaid mõni üksik läheb kirkusse. Ei saa inimesi selle pärast maha teha, et nad ei lähe pühade aeg kirikusse, kui neil on ehk teised traditsioonid. Ma arvan et Mart Helmelt käitub natuke lapsikult, kui ta ütleb, et jätab presidendi vastuvõtule minemata
pigem on see kõne suunatud lastevanematele. Räägin liikumisest just sellepärast, et see on suur osa meie elust. Teeme seda igapäevaselt, mõni endasse süvenenult ja nautivalt mõni, aga kohustusest ning tüdinult. Robert Louis Stevenson ütles kord "Noorus on aeg rännata maailma ühest otsast teise nii mõttes kui ka tegelikkuses; järele proovida erinevate rahvaste kombeid; kuulata, kuidas kell südaöötundi lööb; näha päikesetõusu nii linnas kui ka maal; taassünni kaudu muutuda; vaielda ja targutada; kirjutada kohmakaid värsse; joosta terve miil, et tulekahju näha, ning oodata päev otsa teatris, et aplodeerida "Hernanile"." Sellest tsitaadist saaks teha terve referaadi ja panna pealkirjaks noored ja liikumine. Kui kuuleme sõna liikumine mõtleme kohe jooksmise ja jõusaali peale kas pole? Kuid kas tõesti on liikumine ainult see või on ta midagi enamat? Kui rääkida füüsilisest liikumisest, siis leian, et on vale öelda "noored liiguvad liiga vähe" või
Kremlibottid elavad tänapäevalgi ja teevad oma tööd aktiivselt internetis, vahepeal neil siiski õnnestub kellegi arvamust vahetada ja seda oma kasuks pärast ära kasutada. Võib öelda, et tänapäeva sõjapidamises koos relvastatud jõuga peab olema ka hea propaganda, sest hea propaganda võib oluliselt muuta kellegi arvamust ja suhtumist erinevatesse sündmustesse. Praegu ma tunnen suurt hirmu eesti venelaste hulgas, kes pidevalt vaatavad vene kanaleid. Näiteks mul on raske vaielda vanemate kui ka vanavanemate arvamust venemaa ja venemaaga seotud sündmuste kohta, nad sõna-sõnalt toovad mulle samasuguseid argumente nagu vene kanalites, olgugi need argumendid absurdsed või valed, jäävad nad ikkagi oma seisukohale ja arvamusele, kuid tegelikkus pole see üldsegi nende, vaid kellegi teise arvamus. See ongi see suur muutus peale tuumarelva loomist, kuigi riigid suurendavad oma tuumarelva arsenale ja tuumarelva vastast kaitset, sõjategevus ei toimu
rukkipõldu sisse sõitis. Andres oskab seletada kohtule asja nii, et Pearu süüdi jääks (187) Pearu on üha edukam nii kõrtsis kui ka kohtus, kuna hakkab oma salanippe, krutskeid kasutama, et Pearu süüdi või naerualuseks jääks. 4. Andrese suhted Krõõdaga Andres ei tea milliste tunnetega tuleb Vargamäele Krõõt. Krõõt ei räägi palju oma tunnetest mehele, on nõus kannatama, sest ta on alandlik ei julge vastu vaielda. Krõõt ei taha oma tervet elu tööd tehes ja Vargamäe talus elades mööda saata. Krõõt ei ole jõua rasket tööd teha. Krõõt päris nende esimesel ööl, miks Andres ostis Vargamäele talu, väljendas sellega enda muret (lk12). (Lk 35) Krõõt kurdab põllukivide vedamise ajal, et see võtab kaua aega, oma 10 aastat enne kui põllud korralikult kividest puhtaks saab. Andres lubab Krõõda surmapäeval lapsed ise üles kasvatada (lk 151), Andres lubas
okt.1939 alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist Eestisse.Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu.2.okt.1939 Moskvas peetud läbirääkimistel nõudis Molotov Läti esindajatelt Eesti lepinguga analoogse lepingu sõlmimist.Läti esindajad püüdisid nõudmisi tõrjuda,kuid Molotov ähvardas vastupanu sõjalisel teel maha suruda.5.okt.1939 kirjutas Läti Moskvas lepingue alla.3.okt 1939 alustas Molotov läbirääkimisi Leeduga. Leedu esindajad üritasid nõudmistele vastu vaielda,kuid olid lõpuks sunnitud järele andma ja 10.okt kirjutati leping alla.Soome Talvesõda.NSV Liit avaldas ka Soomele survet lepingu sõlmimiseks.Soome valitsus oli põhimõtteliselt valmis nõudmistele järele andma,seda pooldas ka Soome sõjaväe ülemjuhataja marssal Mannerheim.Soome asus läbirääkimisi venitama,lootes,et NSV Liit ei söanda teda rünnata.NSV Liit otsis põhjusi, et Soomet rünnata.30.nov.1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri,algas Talvesõda.
peigmees, kui juba siis ei soovinud vend õe abielu. Hiljem selgub, et Luzin on vaid valelik, omakasupüüdlik inimene. Ta käitus väga jultunult, ähvardas Dunjat ning pidas end teistest tähtsamaks. Samuti oli temast inetu lavastada Sonja vargaks. Esimesel kohtumisel, kui kõik neli inimest: Raskolnikov, Avdotja,Pulheeria, Luzin, kokku said, lõppes suure lahkheliga. Luzin löödi toast välja, kuid mehel jätkus ülbust vastu vaielda. Ning halbu ja egoistlikke mõtteid jätkus talle küllaga. "Avdotja Romanovna , kui ma praegu siit uksest niisuguste sõnade saatel välja lähen, siis võtke arvesse ei tule ma enam kunagi tagasi. Mõelge hästi järele! Ma oma sõna ei murra." "Tema otsustas teda(Dunjat) võtta, hoolimata tema halvast kuulsusest." Luzin pidas end niinimetatud heategijaks. "Oma unistustes ta juba valitses tema üle." "...peab hävitama selle upsaka piimahabeme-noormehe, kes oli kõige põhjuseks."
Kulkade A ja B ühendi moodustuvad kõik elemendid, mis kuuluvad nendesse hulkadesse: c,d,e,f,g,h,i,j,k,l,X JA Y. Kuna hulgad A ja B on geomeetrilised kujundid, mis asetsevad tasapinnal, võib nende kohta öelda ka punktikulk 2. Defineerimine. Mõistete seletamist lihtsamate ja tuntumate mõistete abil nimetatakse mõiste defineerimiseks ja mõiste seletust nimetatakse definitsiooniks. Mõisteid mida ei ole vaja defineerida ning nende tõesuse üle ei saa vaielda nimetatakse algmõisteteks. Algmõisted on näiteks: punkt, sirge, tasand, ruum jne. Mõitet defineeritakse mõiste eritunnuse kaudu. Näiteks ruudu definitsiooni: ruut on nelinurk, mille kõik nurgad ja küljed on võrdsed eritunnus on nelinurk. 3.teoreem, pöördteoreem, teoreemi eeldus ja väide. Kui mingi lause tõesust saab põhjendada varem teadaolevate tõdede abil, siis seda lauset nimetatakse teoreemiks. Teoreemi tõesuse põhjandamist nimetatakse tõestamiseks. Näide:
ei olegi adekvaatsed määratlema mida nad teevad, kas nende tegu on halb või on hea, sest nad ise ka seda ei tea. · Siinkohal ongi see, et ma nõustun Butleriga, et südametunnistus teeb õiged otsused, aga mitte kõigi südametunnistus, selline teooria kehtib vaid niisuguste inimeste kohta, kellel südametunnistus, kohusetunne, moraalitaju olemas on. Me ei saa näiteks teise inimesega vaielda, kelle arvates on näiteks konkreetne moraaliakt lubatav v. Siis on see tegu väär. Siin saab süübida vaid omaeneset südametunnistuste põhja, kuna abordiaktidelgi on erinevad põhjused, mille pärast seda üldse teostatakse, eelkõige vb. Oleks vaja ka kindlaks teha põhjused.
HEA ELU KAS MÜÜT VÕI TEGELIKKUS Kes poleks kuulnud väljendit "küll tema elab head elu". Millegipärast peetakse tihti selle all silmas, et kellelgi on rohkem materiaalseid hüvesid kui teisel. Näiteks elab ta ilusas majas, sõidab kalli autoga, käib pidevalt reisidel ja elab muidu jõukalt. Kas aga hea elu võrdub tingimata rahalise rikkusega? Või mida väljend hea elu üldse tähendab? Objektivistlik hea elu teooria näiteks põhineb antropoloogilisel väitel, et kõigile inimestele on omased universaalsed põhivajadused (toit, peavari, tervis, kindlustunne, sõprus ja armastus, isiklik ja poliitiline autonoomia, jne), kuigi nende vajaduste rahuldamise viis võib ajas, kultuuriti ja indiviiditi varieeruda. (Sutrop) Usun, et nimetatud põhivajaduste rahuldatus mängib hea elu tähenduses üsna suurt rolli. Kui üks neist vajadustest rahuldamata on, siis üldjuhul inimene ei tunne, et ta elaks head elu. Kuigi alati leidub erandeid. Mõni saa...
,,Inimene on see, kelleks ta end ise teeb." (Jean-Paul Sartre) ,,Mis on see inimese osa laias ilmas?" küsib Juhan Viiding. Tõepoolest, inimene on olnud uurimisobjektiks filosoofidele aastatuhandeid. Esimeseks mõtlejaks võib vist pidada seda meest või naist, kes esitas esimesena küsimuse ,,mis on inimese roll maailmas?". Tänapäevani ei ole kirjutatud ühtegi õpikut ega juhendit, mis vastaks sellele küsimusele. ,,Inimene on saladus," ütleb Dostojevski. Kes ta siis ikkagi on see inimene? Kui sünnib uus ilmakodanik, on tavaliselt lapse vanemad õnnelikud. Nad on aidanud ellu tuua uue inimese hinge, kellele on looduse poolt kingitud elu. Me oleme rõõmsad, kui saame jätkata inimsugu. Me kunagi ei küsi, milleks? Sest see on loomulik: veel sündimata lapse käest ei saa küsida, kas ta tahab ellu astuda või mitte, ega ammugi mitte viljastamata munaraku käest. See on puhtfüüsiliselt võimatu. Seega uute elude loomine on j...
Kellele: Teema: Kellelt: Mina peres - vanema ,noorema või keskmise lapsena Arvatakse, et pere pesamunana on parem olla kui vanema lapsena. Selle üle annab vaielda. Olles ise pärit kolmelapselisest perest, tean mis tunne on olla pere noorim. Mul on kaks õde, üks nendest on minust 2-, teine 5 aastat vanem, mis tähendabki , et olen kolmas laps. Minu mõlemad õed elavad juba kodust eemal, kuna neil on mõlemal juba oma elukaaslased ja oma korter. Minu vanemad on lahutatud ning ise elan ma ema juures siis aitan tal suuremaid ja raskemaid majapidamistöid teha. Minu suurimaks eeskujuks on mu vanaisa, kellel ma käin suvilas abis mitmeid töid tegemas. Ta on õpetanud mulle palju. Enne pensionile minekut töötas ta ehitajana ja ta on rääkinud ning teadmisi jaganud palju asju ehitusest ja ka maalritöödest, seepärast tahtsin ma ametikooli minna ehitusviimistlust õppima. Juba väiksena hakkasin oma vanaisal nädalavahetustel abis käima ja see sai harju...
Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed. Paljude kirjutiste tagant otsisid mõisnikud sõnu, mida enda kasuks keerata. Teisi mõisnikke oli hoopis vähem. Sama oli ka teiste reeglitega. Pealt hea, kuid kes algul teab, mis taga peitub? Mõnevõrra kergem oli elu rootsi päritolu talupoegadel kui neil olid ette näidata vabastuskirjad ja oli keegi, kellel oli raha ning teadmisi kohtuga vaielda. Siiski polnud isegi nende elu nii hea, et seda aega "heaks Rootsi ajaks nimetada". Plusside ülekalust hoolimata ei pea ma Rootsi aega eriti heaks. (Vastuväited on enamasti pärit H.Sergo "Näkimadalad"st, muidu 10 klassi ajaloo õpikust).
paigutama. Abitööline, kui oma töölõik on valmis, tuleb samuti kaupa laduma. Vahetuse vanema tööks on allahindluste tegemine kiirestiringleval kaubal. Oma äranägemise põhjal võib ta selle töö edasi anda ka müüjale, kes teda aitab. See ongi meeskonnatöö põhimõte, et palutakse kaastöötajalt abi, kui seda vaja on. Parem klienditeenindus – see on meie ühine eesmärk. Juhi arvamusest meie kollektiivis peetakse lugu. Juhatajale reeglina vastu ei vaielda. Ettepanekutega juhataja arvestab. Vahetuse vanema tööülesannetega ka arvestatakse. Sest me oleme aru saanud, et ühiste eesmärkide saavutamiseks tuleb teha koostööd ja on ka kindel rollijaotus. Meil on soov teha koostööd, seega on kollektiivis hoida häid omavahelisi suhteid. Ilma sellete koostöö ei laabuks. Huvitaval kombel meid ei peagi väga palju juhendama, enamus töötajatel on selge, mida nad tegema peavad. Nad näevad, kui kaaslane on hädas ja siis nad pakuvad oma abi
väga ilus film. Öeldakse aga, et ilu ei sünni patta panna, ning ega ilusatest kaadritest eesti filmis puudust ei ole. Sarnet kannab seda ilu mitte ainult mõne kaadri võrra, vaid enam-vähem läbi kogu veidi vähem kui kaks tundi kestva filmi. Ning kui ilu patta panna ei sünni, siis vaatamisega on hoopis teine lugu. Selles filmis on õhustik, milles on hea olla. Igav ei hakka ja ilus on: mida sa hing veel igatsed!“ Tahaksin vastu vaielda väitele: „Selles filmis on õhustik, milles on hea olla,“ minu arust oli filmi õhustik kõike muud kui meeldiv ja hea. Minus tekitas see üleüldine õhkkond tunde, et ma ei tahaks seal olla. Igal pool oli vaesus, mustus ja kurbus, mis ei tekitanud absoluutselt meeldivat tunnet. Minu jaoks jäi see film veidi liiga pikaks, ligi kaks tundi, ning loo kese jäi arusaamatuks. Samuti filmižanr jääb veidi selgusetuks, kas tegu on armastus-, õudus- või etnograafilise filmiga
emotsionaalseks. Näidendi lavastanud Rudolf Allabert on minu meelest väga täpselt ära tabanud tolle aja heliloojate ja üleüldse kultuuriinimeste olukorda. Stalin valitses ju karmi käega ning midagi nö riigivastast ja mäsleva harmooniaga pala ei tohtinud heliloojad kirjutada. Samuti on hästi jäljendatud seda Stalini tallalakkumist, mida tema valitsusajal rohkelt oli, et ikka suurele liidrile meeldida. Oli ka aru saada heliloojate kartusest mitte vastu vaielda kõrgematele riigimeestele teoste kirjutamise osas. Ei pidanud ma pettuma ka näitlejate töös. Kõige enam meeldis mulle Tõnu Kargu mängitud Jossif Stalin. Tõnu Kark on mulle näitlejana alati meeldinud ning ka seekord jättis ta mulle positiivse mulje. Eriti meeldis mulle tema rollis lihtsus, rahulikkus ja viisakus, kuid siiski oli aru saada diktaatori olemusest ehk kui oli vaja, tõstis hääletooni ja tegi enda seisukoha teistele selgeks
Rootsi ajal jõudis Liivimaale nõiajaht. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed. Paljude kirjutiste tagant otsisid mõisnikud sõnu, mida enda kasuks keerata. Teisi mõisnikke oli hoopis vähem. Sama oli ka teiste reeglitega. Pealt hea, kuid kes algul teab, mis taga peitub? Mõnevõrra kergem oli elu rootsi päritolu talupoegadel kui neil olid ette näidata vabastuskirjad ja oli keegi, kellel oli raha ning teadmisi kohtuga vaielda. Siiski polnud isegi nende elu nii hea, et seda aega “heaks Rootsi ajaks nimetada”. Rootsi ajal oli palju head aga ka palju halba. Rootsi aeg oli hea selle poolest , et tekkis kohtusüsteem , mis tagas õiglase kohtumõistmise. Ning tekkisid koolid ja ülikoolid, mis aitasid kaasa rahva harimisele. Talupoegadest said aga pärisorjad väljaarvatud riigi mõisate talupoegadest. Neil tekkis võimalus kaevata valitsejate peale kuid tihti ei usutud neid, sest nad olid lihtsalt talupojad
Pikk tee endani Vastsündinud lapsel puudub eneseteadvus ja ettekujutus maailmast. Paari kuu jooksul oma keha ja ümbritsevat maailma uurides õpib ta oma käsi ja jalgu kontrollima ning umbes aasta vanuselt käima ja rääkima seda eeldusel, et ta ümbruses on teisi inimesi, keda matkides õppida. Kõige tähtsam eeskuju on lapsele tavaliselt inimene, kellega koos ta on veetnud oma esimesed eluaastad ning teda üritab laps kõige rohkem jäljendada algul alateadlikult, hiljem teadlikult talle meele järele olla püüdes. Juba esimestel elukuudel tekib konflikt täiskasvanutega, kes tahavad hoopis midagi muud kui laps ise tahaks vanemad peavad hoolitsema ka selle eest, et laps endale mänguhoos viga ei teeks, mis muidugi piirab lapse mänguvõimalusi. Mida vanemaks inimene saab, seda laiemaks muutub tema maailm ja seda rohkem leidub inimesi, kellega tuleb arvestada. Selleks, et leida kompr...
sissekirjutatud lastele, vaid annab võimaluse ka väljastpoolt linna või valda tulijatele- tahtjatele. Kõik inimesed on võrdsed seaduse ees. Kõigil on võrdne ligipääs võimule, nende õigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Demokraatlikule ühiskonnale on iseloomulik huvide ja arvamuste vaba võistlus, kompromisside otsimine, oma seisukohtade esitamise ja kaitsmise võimalus. Võib vaielda arvamuse üle, neid muuta või omaks võtta. Järjest rohkem laskutakse koolis õpetaja ja õpilase vahelisse dialoogi, lastakse osaleda õpilastel reeglistiku väljatöötamisel ja otsuste tegemisel. See on õpilasele väga oluline, sest elus tulebki rinda pista probleemidega, võtta vastu otsuseid ja teha koostööd. Kooli ülesandeks ongi anda õpilasele kogemus, et ta oskaks neis protsessides edaspidises elus osaleda
Muusa-kunstide, teadmiste jumalanna. Muusa-inspiratsiooni allikas. Orhpeios oli kuulasm järeltulija. Muusad oli Apolloni lummuses. 4. Heeros Heeros olid kangelased. Nt Herkales. Thoros-võitlus Melotaurusega. Achilleos-Homerose ja Iiliase kangelane. Tema kand oli haavatav koht. Kangelased olid surelikud. 5. Filosoofia põhisuunad Loogika Eetika Esteetika Poliitika Metafüüsika Kuulsaimad Kreeka filosoofid kuulusid koolkonda. Sofistid õpetasid kõnekunsti ja oskust vaielda. 6. kirjandusezanrid eksisteerisid peaaegu kõik uusaja kirjanduszanrid. Arhailine ajajärk Atikaline Hellenismi Rooma ajajärk Kreeta müüdid kajastavad kreeka hõimude käekäiku. Tegelasteks surematud jumalad ja heerosed. Mälestusmärgid säilinud eeposed Arhailine luule 7-6saj lüürika zanrid: Eleegia, meelika, tragöödia, komöödia, retoorika, uuskomöödia, pisieepos (idüll,epüllion,bukoolika) 7. teater ja muusika kõide tähtsam Kreekas
Raamatu teine osa “Jakobsoni aeg” käsitleb rahvusliku ärkamisaega ning nn rahvusliku ajalooteaduse sündi. Hvostovi järgi sündis eestlaste(ja ka sakslaste)rahvuslik ärkamine vihkamise läbi. “Nii et Fitche ja Jakobsoni kõnede lähtepunkt oli sama-ühel terendas sakslaste ja prantslate , teistel eestlaste ja sakslaste vastasseis.”(lk 174) Et oma rahvast paremaks ja uhkemaks teha, tuleb teist halvemaks teha. Siin ei saa Hvostovile kuidagi vastu vaielda. Jakobsoni ajalookäsitlus oli tõesti must-valge ja eestlast ülistav. Samas, kas pole Jakobsoni ideoloogia oma aja nägu? Autor ütleb juba raamatu sissejuhatuses: “ Kui ütlus “suur aeg vajab suuri mehi” muutub tegevusjuhendiks, siis ei kerki tagaotsitud suured ainult elevate hulgast, vaid nad leitakse ka mineviku varjuderiigist.” Kuidas teha mahasurutud rahvale selgeks, et ka tal on väärtus? Kas selline ajaooga manipuleerimine pole mitte paratamatus?
Seega kui tööandjal pole enam töötajale tööd anda siis võib ta antud töötaja koondada. Aga sellisel juhul tööandja peab otsima töötajale uue töö või korraldama ümber tema töö. Kui seegi on võimatu siis tuleb tööandjal korraldada töötaja ümberõpe või muutma tema töötingimusi, juhul kui see ei põhjusta tööandjale liiga suuri väljaminekuid, mis on aga lahtine kuna konkreetset summat ei ole paika pandud siis seal saaks nii mõndagi vaielda. Koondamisel ei tohi tööandja teha vahet töötajatel nende oskuste või kiiruse põhjal vaid peab lähtuma kõigisse võrdselt ning eelisjärjekorras jäävad tööle need töötajad, kes on töötajate esindajad või töötajal, kes kasvatab nooremat kui kolmeaastast last. Seega saab tööandja koondada oma töölisi pankrotti mineku puhul, tegevuse lõpetamise puhul ja töö hulga vähenemise tõttu, kuid siis tuleb töölisele otsida uus töökoht või võimaluse korral korraldada
Linnad, kus ei olnud sadamat, kaotasid võimaluse kaubanduses osalemiseks. Talupojad said ka nende reformide tagajärjel kannatada neil kadus võimalus linna põgemisega vabaks saada. Tekib küsimus: "Kellel, peale rootslaste muidugi, oli siis hea?" Ka paljud mõisnikud kaotasid reduktsiooni käigus oma valdused. Kahtlemata oli sel perioodil ka positiivseid külgi. Siin võiks mainida näiteks luterluse võidukäiku (selle punkti üle võib muidugi vaielda me ei tea ju, võib-olla oleks katoliikluse taastamine olnud parem). Samuti levis haridus lihtrahva seas ning arendati ka kirjakeelt. Kahe sõja vahel oli üsna pikk rahuaeg, mida ei tohi mingil juhul arvestamata jätta, sest see võimaldas kohalikul elanikkonnal vähemalt taastuda. Rootsi ajal oli lisaks juba mainitule veelgi nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Viimased on kahjuks üsnagi tugevad, nii et minu arust ei ole selle aja nimetamine
põlgama seda uut inimest, keda nad ei tunne. Jäädes iseendaks võime öelda, et oleme tugevad, kuna ei pea edu saavutamiseks järgima teiste käitumist ning tegema seda sama. Olles mina ise teatakse, kuidas astuda probleemidele vastu ning ei pea murdma pead mõeldes, kuidas teised teeksid. Eduard Vilde raamatus ,,Mäeküla piimamees" üks peategelastest Mari on teiste talunaistega võrreldes väga erinev. Mari julges vaielda mõisahärrale vastu. Kui julgetakse teha seda, mida teised ei julge, ollaksegi eriline ning ka erilisi inimesi kadestatakse. Kui märgatakse, et kadestatakse, siis ollakse endas kindel ning jätkatakse oma teed mööda kõndimist, kuna tuntakse, et ollakse just see inimene, kelle moodi tahetakse olla. Väga väsitav on olla eeskujuks teistele. Inimene, kes on eriline ning julgeb teistest erineda, ei taha, et keegi tema jälgedes käima hakkaks, kuna tuntakse, et see erilisus kaob.
Kes on edukas inimene ? Nii kaua, kuni on maailmas erinevaid inimesi ja rahvaid, leidub ka erinevaid arvamusi edukusest. Iga inimene väärtustab erinevaid asju omamoodi ning nende põhjal paneb paika ka oma eelistused. Nagu ütleb ka tuntud Eesti vanasõna:"Puhas sõna on rohkem kui kott kulda", kuid kui paljud sellega ka nõustuvad ? On inimesi, kes hoolivad vaid varandusest ja rikkusest. Neid pimestab läikiv kuld ja krõbisev raha kuid neil ei jätku aega ega silmi armastuse ning perekonna jaoks. Nad on üldjuhul ainiti oma tööle pühendunud ning teevad kõik, et karjääriredelil võimalikult kõrgele ronida nind tippu jõuda. Hoolimata sellest, et neil pole armastavat perekonda peavad nad end edukateks, sest nende seljatagune on finantsiliselt kindlustatud. Kuid kas need inimesed tunnevad end südames õnnelike ja edukatena? Meedia kajastab neid kui üliõnnelikke ja stressivabu inimesi, kuid kui paljud seda tegelikult k...
Eesti võimalused jätkusuutlik riigina 1970.aastail peeti jätkusuutlikuks arengust rääkides silmas ühiskonna ja looduse harmooniat. Kuid nüüd on see vaatenurk mingil määral muutunud. Enam ei vaielda majanduskasvu ja keskkonna ühendamise vahel, vaid püütakse neid kahte omavahel ühendada. Asja tuumaks on muutunud inimene ise ja teda ümbritsev keskkond. Jätkusuutlik areng on niisugune arengu tee, mis rahuldab praeguse põlvkonna probleemid, vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlik areng lähtub mitmetest punktidest: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõjuga
lahingus hoopis Arnoldit, kuigi tegelik peategelane peaks hoopiski olema Võnnu Berthold?" ning ,,Miks loendab Henrik üles vaid oma osapoole kaotused (Langesid Kaupo poeg Berthold ja väimees Vane, ,,julge ja vapper mees", raskesti said haavata mõned mõõgavennad ja piiskopi sõjasulased Vichmann ning Alder..) Aga see selleks. Ajaloo teadlased peavad hulga olulisemaks vaielda küsimuse üle, kus siis tegelikult toimus Ümera lahing. Esimesed räägivad, et lahing toimus paremal pool jõge, teised räägivad hoopis, et lõuna pool ja kolmandad räägivad hoopiski teist juttu. Arheoloog Ain Mäesalu raadiosaadet vikerraadios kuulates, sain nii mõndagi huvitavat teada. Sealt tuli välja, et ,,Henriku Liivimaa kroonikas" pole otseselt midagi mainitud
väidet üldse esitada. Hüümärgile pole nende jaoks selles kohta. Nende jaoks kõlabki see rohkem nagu üllatav küsimus - kas tõesti, miks? Esimese aspektina selgitaks need noored, selle ametiga kaasnevate tulevikuplaanide kindlust. Neil on välja mõeldud, kuhu see töö viib ning kujutavad elavalt ette oma tulevikku. Mis on aga täpse tulevikuplaani eesmärk? Edukas olemine. See eesmärk saadab elus meid kõiki. Kuigi edukuse üle on võimalik vaielda, on juristide jaoks see eelkõige raha ning võimalikud protsessivõidud nende töös. Pole midagi, mis teeks neid õnnetuks. Kahjuks aga, esitades väite inimestele, kes on juba mõnda aega juristitööd näinud, ei leia nad selles midagi, mis paneks neid esitama üllatavat küsimust - kas tõesti, miks? Nad on leppinud tõega, et nii see paraku on - juristid on õnnetud. Või tihtipeale - lõpetavad õnnetutena. Kõik need tänaseks õnnetud, puuduliku eraeluga mehed ja naised olid alguses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
