Kas tark ei hüppa? Küll ta hüppab ka, võib-olla mitte lausa tänaval, aga pärast salamahti kodus küll. Igaühel on ju hea meel, kui teda kiidetakse. 13. Jänes sampust ei joo! See on vanasõna, mille mõjul tuhanded lollid hüppavad pea ees jõkke ja jäävad eluks ajaks ratastooli või siis kihutavad ennast maanteel surnuks. Jänes, jah, sampust ei joo, aga lambapea ei joo seda ammugi. Ja üldse, sampus on ebatervislik ja vastik jook, parem ikka võtta pits viina. 14. Maitse üle ei vaielda Vahel tahaks ikka vaielda küll, kui näed, kuidas mõni inimene südamerahuga sitta teeb ja teised seda rõõmsalt kiidavad ja naudivad. Siis hakkab kohe kripeldama, et kuidas saab keegi nii loll olla! Aga ega sellisest vaidlemisest muidugi mingit kasu pole, sest ega sa teise inimese maitset ei muuda. Ja las ta siis naudib oma jubedaid lemmikuid, kuni see kellelegi häda ei tee. 16. Naabri toit lõhnab alati paremini
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Vask- ja Parempoolsus Kokkuvõte Oluline on vaielda tähtsate asjade üle. Mitte näiteks asja üle: Üks erakond on nelja rattaga auto poolt ja kes tahab viiendat panna on vasaks poolne ja vaskapoolne ütleb, et nemad on rooliga auto poolt ning kes tahab rooli ära võtta on parempoolne aga üldkokkuvõttes sõidavad mõlemad pooled autoga millel on neli ratas, harva ka kolm ning neil mõlemal on rool või selle aseaine! Ning ei tohi valikut teha asjade üle mis on mulle kasulikud ning mis teistele ei pruugi kasulikud olla!
Kui ilu on vaataja silmades, siis polegi ju asju, mis ei võiks ilusad olla. Kõik inimesed näevad maailma erinevalt ning sellega seosnevaid tegureid. Üsna levinud väide on, et inimesed näevad ilu erinevalt ja sellele ei saa üldse vastu vaielda. Kõige pealt tuleks ära defineerida sõna ilu, et mõista, mida need inimesed siis erinevalt näevad. Ilu all mõistetakse tajutava objekti omadust või omaduste kombinatsiooni, mis tekitab meeldiva aistingu. Need objektid on siis vastavalt isikud, olendid, esemed, vaatepildid jne. Kui midagi peetakse ilusaks, tähendab see ühtaegu nii kirjeldust, kui ka hinnangut. See, mida peetakse ilusaks, on arvatavasti
Käisin terve oma kooliaja ühes koolis ning Tartu Ülikool on teine kool, kus käinud olen. Kolmeteistkümnendal septembril pidas Tarmo Strenze loengu hariduse teemal. Kuigi nõustusin nii mõnegi väitega ning peaaegu pimesi usaldasin kõike öeldut, ei nõustu siiski ühe toodud väitega. ,,Kooli materiaalsed ressursid ei mõjuta akadeemilist taset üldse" (Tarmo Strenze, 2011) oli slaidil kirjas ning mina tundsin, et sellele saab vastu vaielda päris mitmel moel. Kooli materiaalsed ressursid mõjutavad otseselt seda, kui palju on võimalik koolis tegeleda erinevate huvialategevustega. Näiteks on minu kodukoolis, Paide Ühisgümnaasiumis, võimalus käia segakooris, rahvatantsutrennis, kunstiringis, näiteringis ning võimalus osaleda ka ajalehe töös. Need ei vaja erilist varustust ning kooririided tuleb igal lauljal ise välja osta. Samas võib tuua vastukaaluks Hugo Treffneri
Suurbritannia kuulus sõjavõitjate hulka ja sellepärast oli ta eeskujuks paljudele riikidele, kes otsustasid demokraatia kasuks. Liberaalide asemele tõusis Tööerakond, kes muutusid konservatiivide tõsisteks vastasteks. Nad võitsid valijate poolehoiu ja ka Suurbritannias säilis demokraatlik kord. Ma arvan, et poliitika arenes riikides, kus valitses diktatuur kiiremini ,kuna seal oli inimeste eest kõik juba ära otsustatud, nad ei saanud vaielda ühe või teise asja üle ja kui nad käitusid teisiti kui kästi, nad lihtsalt tapeti. Demokraatlikes riikides arvestati inimeste huve ja nii oli poliitiline areng oli pikaajalisem kui diktatuuris, sest demokraatias võis olla mitu erakonda, kes võisid omavahel pikka aega enne vaielda kui lõpuks uue seaduse või muudatuse vastu võtsid, aga diktatuuris ütles juht oma arvamuse ja nii pidigi olema. Inimestele oli
ka Portugal. Nende põhimõtteks oli , et tuleks tegeleda ennetamise ja ravimisega , mitte inimesi trellide taha lukustada. Ja mida see on neile andnud ? Igaastane üledoosi surnute arv on vähenenud poole võrra, HIV sse nakatunuid on poole vähem , sest ei leidu enam niipalju neid räpaseid heroiini süstlaid. Sealne seadus , ütleb , et omamine ei ole karistatav , küll aga on siiani terava pilgu all narkodiilerid, mis on igati õige minu arvates. Niisiis , selle üle võib vaielda ja vaielda , see oleks nii kasu toov , kui kahju toov. Siiski , mina leian , et kanepi legaliseerimine oleks pigem kasulik . Ja kuna põhipilk on alaealiste peal , siis ütleks ma , et tänapäeval on kõik võimalik , ja narkootikumid on igale vanusele nii või teisiti kättesaadavad, sest kellegi tuttav tunneb ikka kedagi , kes tunneb kedagi. Ja legaliseerimine ei tooks noortele võib- olla nii suurt ahvatlust ka , sest öeldakse ju , et keelatud vili on ikka magusam. TÄNAN KUULAMAST!
Liberaalide asemele tõusis tööliste huve kaitsev Tööerakond, mis sai ka konservatiivide põhiliseks vastaseks. Nende arvates oli riigi kohus aidata abivajajaid ja et elanike vahel ei oleks suurt varalist ebavõrdust. Sellega võitsid nad valijate poolehoiu ning ka Suurbritannias säilis demokraatlik kord. Mulle jääb arusaam, et poliitika arenes diktatuuri riikides kiiremini, sest seal ei saanud inimesed vaielda ühe või teise asja üle, nende elu oli juba ära otsustatud ja kui nad käitusid teisiti kui kirjas oli, nad lihtsalt tapeti. Kõik käis läbi jõu ja hirmu ning sellepärast pidigi poliitika lihtsalt kiiremini arenema. Diktatuuri riikides ei arvestatud üksikisikuga, kui siis niipalju , et inimene peab tegema kõik, et riigil läheks hästi. Demokraatlikud riigid jäid mingil ajal tahaplaanile. Nad läksid oma eluga edasi, eks
· Uskumist mõjutb : 1) hirm 2) jäljendamine 3) kired 4) lootus 5) usaldus · Ratsionaalne inimene usub seda, mis on põhjendatud · Usume- tõestame , miks see nii on · Usk aitab meid ( kui läheb tööd tegema ja usud et saad hakkama, siis lähed seda tegema. Kui sa ei usu sellesse , siis sa ei lähe tegema) · Usume fakti aset leidmisesse, siis fakt leiab aset · Kui me ei usu fakti aset leidmisesse, siis fakt ei saa aset leida. · Kas on mõtet vaielda , kui lõpptulemus jääb samaks? · Mis töötab, see on hea.
endal pole aimugi, mis võiks kesta igavesti, ning mis toob näole naeratuse. Naeratuse, mis on olnud varem varjatud kogu maailmale. Samas, on olemas ka tundeid, mis viivad naeratuse näolt ning tekitavad hinge tühjuse ja ängi. Kui hakata mõtlema, kas siis maailmas on olemas üldse ideaalset riiki, sest ideaalsus ei võrdu reaalsus, ning paljud riigid elavad lihtsalt oma enda kujutluses. Üheks suurimaks põhjuseks miks ma tuliselt talle vastu vaielda soovin on see, et ta on unustanud kõige tähtsama, mida üks riik vajab püsimiseks, ning ideaalsuse saavutamiseks -selleks on vabadus. Ma mõtisklesin tükk aega, kuidas ta suutis selle unustada? Kas ta ise elas siis nii hästi, et tal polnud vaja muretseda oma vabaduse ja turvalisuse pärast? Neile küsimustele on raske vastata, sest kunagi ei tea, mis ühe filosoofi peas toimub. Vabadus on kahtlemata äärmiselt tähtsalt kohal sellel perioodil, kus riik alles kaardistab ennast, ehk nii
Inimõiguste rikkumine Riik, nimega Dogland, elas naine nimega Reanne. Ta kolis sinna hiljuti oma perega ja ta ei teadnud selle riigi õigustes mitte midagi. Ta läks siis kohalikku valitsusse ja uuris asja. Ta sain teada, et usulisi inimesi diskrimineeritakse, riigis pole inimestel õigus sõna vahele öelda, ministritele ei tohi vastu vaielda, inimestel pole pealmiselt üldse vabadust. Riigilt ei saa koolilapsed tasuta toitu, peresid ei toetata. Kui keegi sult midagi varastad siis ei ole see riigi asi, vaid sa pead ise selle asja korda ajama. Kui sind lastakse töölt lahti siis riik ei aita sind rahaliselt ja selles riigis pole töötukassat vaid sa pead ise hakkama saama. Kui inimene jääb raskesti haigeks siis riik ei toeta sind ravimite ostuga. Doglandis elavad
Kui olime istet võtnud, haarasin härjal sarvist ja tegin oma ettepaneku. 3. pirni panema- nalja tegema. Triin pani hea pirni. 4. vihma käest räästa alla- hullemasse olukorda sattuma. miks ta ometi nii loll oli ja võõrsile ei jäänud – jooksis vihma käest räästa alla. 5. mütsiga lööma- asja mitte tõsiselt võttes tegutsema. Vastasmeeskond on tugev, neid ei saa mütsiga lüüa, ära ikka mine neid mütsiga lööma. 6. vasikaga võidu jooksma- lootusetult üritama. Sinuga vaielda on sama mis vasikaga võidu joosta . 7. korstnasse kirjutama- millegi (hrl. laenatud raha) tagasisaamiseks lootust kaotama v. ise selle tagasisaamisest loobuma. Ei tema sulle tagasi maksa: oma raha võid korstnasse kirjutada. 8. Rootsi kardinad- trellid. Röövel saadeti aastateks Rootsi kardinate taha. 9. viies ratas vankri all- üleliigne olema. Tüdinesime temast kiiresti ära, ta oli kui viies ratas vankri all. 10. tuuleveskitega võitlema- asjatut, lootusetut võitlust pidama
Ajakiri Haridus 3-4/2009 Identiteet ,,Kas riigikirjand ikka on kuradist?" Külliki Kask Artiklis on arutatud Linnar Priimägi öeldud väite üle, et Eestis kaks asja suisa kuradist: pangad ja riigikirjand. Autor nõustub vaid sellega, et kuradist on pangad, riigikirjand seda kindlasti ei ole. Ta leiab, et lõpukirjandiks peaks valmistuma hakkama juba 10. klassi alguses. 10. klassis peaksid õpilased välja valima valdkonna, millest nad kirjutada tahavad ning peaksid kolme aasta vältel koguma selle teema kohta nii palju materjale, kui võimalik on. Selle läbi hakkab õpilane teemat paremini mõistma, kogub vajalikke teadmisi ja suureneb ka õpilase lugemus. Lisaks otsesele õppimisele peaks õpilane osa võtma ka näiteks kooli meediaringist, aitama kaasa koolilehe koostamisel, koostama luulekavu, lavastama näidendeid, see kõik aitab kaasa parema arutleva kirjandi kirjutamisele. Autor kirjuab, et head argumenteerimisoskust ei ole vaja ainult riigikir...
nende käitumisest tagasisidena objektiivseid hinnanguid. Objektiivne suhtumine on heade suhete aluseks. Kuid arvan, et liigne kriitiline objektiivsus alati , igal olukorral, ei tule kasuks. Mõnikord võib see olla solvav. Objektiivsuse puhul ei kaasne isiklikku arvamust või suhtumine eelarvamusega. Objektiivne suhtumine on eelkõige erapooletu. Otsuste langetamisel erapooletu suhtumine. Tegelik olukord. Objektiivsus on reaalsuses eksisteeriv tõde. Ei saa vaielda, meil on erinevad objektiivsed suhtumised. On olukordi ja seisundeid, kus inimene ei ole võimeline objektiivselt mõtlema, ega hindama oma olukorda. Ebameeldivate sündmuste puhul järelduste tegemine ja reageerimine. Lähenemine olukorrale ilma emotsioonideta. Objektiivsusega leitakse kaaslastega koos uusi tõdesid ja vaatepunkte arutlustes. Minu objektiivsuse taju, hinded, mida olen saanud, kuidas ise ennast hindasin. hinnangud.
pleierit, koolis kuulan ka mõnikord pleierit ja nii edasi. Vist see ei ole hästi, et ilma muusikata ei saa mitte midagi teha. Muidugi ma ei kuula kõike valikuta, siin aitab mind isa. Ta on tõeline muusikagurmaan, ta soovitab mulle, aga tegelikult ma valin ise. Tavaliselt on see on midagi meloodilist ja positiivset ning mul on üks kõik, missugune zanr: pop, rock või reggae, sellepärast mõned inimesed minust aru, aga ma lihtsalt ütlen, et maitse üle ei vaielda. Kokkuvõtteks tahan öelda, et muusika on meie elu osa ja inimesed, kes räägivad, et neile muusika ei meeldi , pole lihtsalt ei leidnud oma muusikat. Ma soovin neile edu!
Lihtmineviku eitav vorm. 1.Kõik olevikud vormid (jaatavad 1.Umbisikuline tegumood; Suunama --konkreetne aeg. ja eitavad). oleviku vorm (jaatavad ja Ma - suunasin Me - suunasime Kurvastama Usaldama eitavad). Sa - suunasid Te - suunasite Näitlaused: Jaatav:Ma - usaldan Vaidlema vaielda vaidleb Ta - suunas Nad - suunasid Lapse käitumine ei Ta - usaldab Vaieldud vaieldakse Näitlaused: kurvastanud vanemaid. Eitav: Nad ei usalda Käidud käiakse Ma suunasin paadinina ranna Eitav vastus ei kurvastanud Näitlaused: Dud dakse, akse poole. mind
tuppa, rullis vaipu, rüüstas maja, lõpuks hakkas jooma. Elus ongi ka selliseid inimesi. Kui enam midagi üle ei jää või muud ka teha pole, siis hakatakse punast viina jooma. Sõltuvusest ei saa lahti. Kuid kui viin otsa saab, siis ei osata enam midagi ette võtta ning hakatakse lollusi tegema. Minu arvates oleks Huhuu meie ühiskonnas inimesena nagu üks rõve märatsev venelasest joodik. 3. Mida sümboliseerib isand? Isand sümboliseerib seda isikut, keda austatakse. Talle ei vaielda vastu, tema sõna kuulatakse. Isand on nn alama jaoks kõik, kogu elu. Talle peab kuuletuma, käskusid täitma. Isanda tegude üle ei nuriseta, sest ta ju ometigi hoolitseb ka. Isand sümboliseerib käskijat.
ka see omale valmis teha, muidugi suure summa eest. Aga kas siiski kõik on müügiks? Osta saab maju, villasid, autosid, lennukeid, saari, isegi inimesi on võimalik osta. Prostitutsioon on väga laialdaselt levinud. Inimesed lihtsalt müüvad ennast, selle vastu võidelda on võimatu. Kuid on ka asju, mida osta ei saa. Näiteks mõistust või armastust raha eest ei saa. Saab osta omale õpetaja, kes sind õpetab, kuid mõistust õpetaja abil ei saa. Armastuse koha pealt võib vaielda, kuna on inimesi, kes armuvad rahasse ja ka rikastesse. Kuid kui mõni noor, modelli välimusega naine ikkagi mõne vana rikka pensionäriga abiellub, siis seda vaevalt armastuseks saab nimetada. Põhimõtteliselt peaaegu kõike, mida füüsiliselt katsuda saab, on võimalik osta. Arvan, et siiski inimesed pole mõeldud müümiseks ja seega ka vastaks küsimusele ,,Kõik müügiks?" eitavalt.
Klienditeenindaja meelespea 1. Klient on firma tähtsaim isik. 2. Klient ei sõltu sinust, vaid sinul on töö tema tõttu. 3. Klient ei katkesta sinu tööd, vaid on sinu ja firma tegevuse alus. 4. Klient osutab teene, kui ta firmasse tuleb. 5. Klient on lihast ja luust inimene oma tunnetega nagu klienditeenindaja. 7. Kliendiga ei vaielda ega võistelda. 8. Klinet tuleb firmasse oma vajadustega ja klienditeenindaja peab need rahuldama. 9. Kliendil on õigus viisakale ja tähelepanelikule kohtlemisele. 10. Klient on inimene, tänu kellele sulle makstakse palka. Milline teie teenindajatüüp on? Kvaliteetne teenindus, sest viisakusest tervitan juba klienti. Nagu näide toodud tahvelarvuti kohta, siis kindalsti ütleksin talle oma arvamuse selle tahvelarvuti kohta ning võimalik, et
52.Kus viga näed laita, seal tule ja aita. 53.Kus suitsu, seal tuld. 54.Kõik päevad ei ole vennad. 55.Käbi ei kuku kännust kaugele. 56.Käsi peseb kätt. 57.Küll õnnetus õpetab. 58.Kümme korda mõeldud, üks kord tehtud 59.Küsija suu peale ei lööda.. 60.Lahke silm leiab sõpru. 61.Laisal on alati aega küll. 62.Laps noorem, jalg kärmem. 3 63.Lõpp hea, kõik hea 64.Magaja kassi suhu ei jookse hiir. 65.Maitse üle ei vaielda. 66.Meest sõnast, härga sarvest. 67.Mida ei saa jõuga, saab nõuga. 68.Mida üks ei või, seda üheksa võivad. 69.Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. 70.Mida vihaga tehakse, läheb viltu. 71.Mis kergelt tulnud, see kergelt läinud. 72.Mis täna tehtud, see homme hooleta. 73.Muna õpetab kana. 74.Muna pole targem kui kana. 75.Naer on terviseks. 76.Oled üle koera saanud, saad üle saba ka. 77.Omad vitsad peksavad. 78.Oma silm on kuningas. 79
Aristoteles Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane. Temast sai üks Platoni andekamaid õpilasi. Filosoofia on tema käsitluses ontoloogiline. Tema teaduslik pärand on rikkalik, teosed hõlmavad peaaegu kõiki peamisi teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika,politoloogia, majandusteadus, retoorika ja poeetika. Tema väärtuslikuim teadustest on filosoofia, mis uurib olemise printsiipe ja algpõhjusi. Aristoteles väidab, et inimesed ise loovad hüve ja õnne mõisted kooskõlas eluga, mis neil on. Nagu öeldakse, igaüks on oma õnne sepp. Eriti kõrgelt hindab Aristoteles armastust. Armastust on kolme liiki: armastus kasu pärast, armastus naudingu pärast ja armastus, mis tugineb voorusele. Kõrge eesmärk ja voorus, mille poole inimesed püüdlevad, on õnn. Üksnes naidingust õnneks ei piisa. Õnnelik saab olla vaid see, kes järgib eesmärkide seadmisel mõistust, mitte...
Saime tööd kätte, minu hinne oli 4 ja pinginaaber sai 3, siis ta hakkas süüdistama, et õpetaja on nii ebaõiglane ja tal oleks pidanud see vastus kindlasti õige olema. Lõpuks sai ta aru, et ta oleks pidanud lihtsalt rohkem õppima ning ta vastus oli tõesti vale, ta lihtsalt ei tahtnud tunnistada, et temas oli viga. Probleemiks ongi see, et tänapäeva inimesed on nii mugavaks, laisaks ja õelaks läinud ning ei mõisteta, et tuleb alustada iseendast. Rahvas tahab ainult vaielda ning teeb enda võimuses kõik, et nende tahtmine peale jääks, kui nii ei lähe nagu inimesed soovinud on, siis hakatakse süüdistama valesi inimesi, aga kunagi ei mõelda sellele, et äkki mina tegin apsu ning olen ise hoopis süüdi. Positiivne on aga see, et enamus inimesed pika vaidlusega siiski mõistavad hiljem, et neis oli probleem ning lisavad sellele rohkem rõhku milles nad eksisid ja üritavad järgmine kord sama viga enam mitte korrata
sellepärast et teemad tulid sellised millest olen natukenegi kuulnud näiteks Läti Hendrikust ja Massimõrvadest mis tundusid huvitavad ja põnev oli isegi lugeda. Aga okei, nüüd natukene raamatu kokkuvõttest. Kuna minu tass on selle kohapealt tühi ja õppida ehk omada oleks veel palju siis räägin väga üldiselt nii nagu minu aru sain. Mina sain raamatust nii aru et autor tahab öelda et reaalset Eestit meil nagu polekski, on ainult mõtteline. Kui mõelda oma ajaloo mõttekuses, vaielda rahvuse üle ja kurta riigipöörajaid, siis vähemasti on on meil mille üle mõelda ja me mõtleme nende asjade üle. Me mõtlemegi ja arutame või noh vaidleme järelikult sunnib see meid tagant. Aga selline on meie Eesti käekäik olnud ja huvitub siiamaani meid.. Ja ma ütlekski niimoodi et autor püüdis eestlasi ja nende ajalugu maha teha (naeruvääristada).Sest ta mängis eestlaste ajalootunnetusega. Kui ta oleks näiteks kirjutanud
Kas meil on Eurovisiooni vaja? Eurovisioon on kujunenud küll omamoodi traditsiooniks, aga mõeldes nüüd kui mitu aastat järjest ei ole ennast televiisori ette naelutanud ja ärevusest kilgates tulemusi oodanud, siis ei. Lapseeas sai tõesti huviga oodatud, punktide pärast kaua üleval oldud ja küüsi näritud. Samas, väike protsent minust pooldab Eurovisiooni, on ju vahva hiljem vaadata, millega erinevad riigid lagedale tulevad muusikalises osas. Mis mind häirinud on? Silmapilkselt hüppas pähe visioon Kreisiraadio Leto Svetist, mis 2008.aastal Eestit esindas. Kui aus olla, siis minul oli küll tol hetkel häbi olla eestlane, tohutult vastukarva lugu. Mõistan, et enamasti ollakse show peale väljas, kuigi see ületas minu jaoks igasugused piirid. Korra olen tundud seda õnnejoovastust kui 2001.aastal Eesti võitis, aga see selleks. Eurovisioon on alla käinud, palju labaseid etteasteid ja mõni üksik kullatükk sellest suu...
Paljud arvavad, et see on uus ja enneolematu, kuid tegelikult on uued ainult kogemisvahendid ning enneolematud kvaliteet ja kvantiteet. Tarbimisühiskond on tegelikult ühiskond, mis on orienteeritud aina enam suurenevale tarbimisele, ületarbimisele ja seda inimeste rumaluse ning naiivsuse arvelt. Tarbimishulluses on tegelikult mitte ainult noored, vaid ka täiskasvanud. Vanema generatsiooni hulluse üle võib küll vaielda, kuid enamik Eesti vanemast generatsioonist on elanud Nõukogude Liidus ja on nüüd, kapitalismi ja tarbimisühiskonna saabudes niisamuti pimestatud kõikidest nendest hüvedest, mida neile pakutakse ja mida muudkui tarbida saab. Sageli ei olegi meile seda "jama" tegelikult vaja. Aga tootjal on vaja, et meil oleks vaja. Ja see kihk mitmesuguse nänni järele on osa tarbimisühiskonna normidest. Et osta, on vaja raha, sageli lähevad noored tööle, et saaks jälle poest
" Meie, kooliõpilased, küsime endilt iga hommik ,kas minna kooli või mitte; kas teha koduseid töid või mitte. Või alkohoolikud ,kes küsivad endilt kas osta viimase raha eest viina või leiba? - kas anda alla või mitte? Alati ei peagi alla andma ,sest keegi teeb seda sinu eest Hamlet läks duellile plaaniga võita, mitte ise surra, kuid tänu sellele ,et mõõk oli mürgitatud sai Hamlet hoobi ,mis ta tappis ning tal polnud võimalust isegi vaielda, mõelda, otsustada. Ka tänapäeval juhtub selliseid asju. Üks suur tegur, miks Hamlet suri on ka otsustusvõimetus. Kuna ta vihkas Taanimaad ja Taanimaa inimesi,sest nad reetsid teda. Inimesed olid kahepalgelised ja omakasupüüdlikud. Kui inimene keda sõbraks pead reedab sind ja saad teada asju, mida poleks iial teada tahtnud ,oleks vist iga inimene otsustusvõimetu ja ükskõikne. Selline tunne on kõige õudsem. Kuid ka
Esialgseks lahenduseks ongi tuumaenergia. Väikesest kütuse kogusest saab suurel hulgal energiat. Seega tuumajaamade ehitamine lahendab vähemalt mingiks ajaks inimkonna energiavajaduse. Kahjuks minu arvates rohkem positiivset tuumaenergia kasutuselevõtus ei ole. Positiivsetest külgedest tuuakse küll välja, et see muudab energiapoliitikat rahulikumaks, on keskkonnasõbralik.. Aga kõigele sellele saab vastu vaielda. Rahvusvahelisi suhteid muudavad tuumajaamad keerulisemaks. Nende varjus võivad riigid ehitada tuumapomme. Heaks näiteks on praegune olukord Iraanis. Ameerika Ühendriigid kasutavad kõiksuguseid sanktsioone, et peatada Iraani tuumaprogramm, aga sellest pole suuremat kasu. Kui üks iseseisev riik tahab ikka tuumajaama ehitada ja samal ajal salaja ka tuumapommi sepistada., on teda väga raske takistada. Siinkohal on hea tuua üks
Aga üldjuhul ei taheta seda teha .Firma üritab sellest koguaeg kõrvale hiilida et mitte maksta . Miinimum palga tund on 1.90 eurot. Ja kuus teeb kokku see 320 eurot. Kui firma määrab trahvid nt.hilinemise eest ,siis seadusega pole see lubatud .Et sellega võib kohe vaidlema minna. Aga kui töötaja on nõus sellega siis peab paberi peal selle kokku leppima .Kuna suu sõnaline leping pole mitte mingi leping. Töötaja peab alluma tööandjale.Ei tohi talle vastu vaielda ja olema taga ühel meelel .et ei tekiks lahk arvamusi. Töötaja kohustused 1) peab tegema kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; 3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi; 4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;
tunduvad olevat omavahel mõnigas vastuolus, tuues näiteks, kiire heaolu suurenemine ei pruugi olla parim kaitse eesti kultuuriruumile. Mõnikümmend aastat tagasi peeti jätkusuutlikust arengust rääkides silmas enamjaolt ühiskonna ja looduse kooskõla. Ökoloogiline tasakaal pole oma tähtsust kaotanud tänapäevalgi, kuigi selle kõrval on hakatud arutlema ka ühiskonna enese jätkusuutlikkuse üle. Enam ei vaielda, kas valida majanduskasv või keskkonnahoid, selle asemel üritatakse neid kahte kokku kombineerida. Arutelu keskpunkti on tõusnud inimene koos oma arengu- ja elukeskkonnaga. Jätkusuutlik valitsemine on suurelt seotud võimu kasutamisega. Võimu all mõeldakse võimulolijate tahte ning otsuste pealesurumist ka teistele. Võimulolijad ei saa valitsetavate arvamust siiski täielikult ignoreerida, sest terrori abil on tänapäevamaailmas üha keerulisem võimul püsida
sall. Ka temal olid taustalauljad,valgustuseks olid erinevad brozektorid. Ta esitas Modern Talkingu laule üksinda. Ta tahtis,et tema fännid laulaksid temaga kaasa,vahepeal rahvas lauliski iseseisvalt. Kokkuvõtteks ütleksin,et see oli väga hea fest ja läheksin sinna uuesti,kui saaksin. Kuigi see oli veidi imelik,kuna minust vanemad inimesed olid väga hullumas,kui nägid neid aga mulle ei andnud see mingit erilist tunnet. Aga muusikamaitse üle ei vaielda. Riina Suu 11b
Õpetaja mõju õpilaste mõtlemisele, tegutsemisele ja muusikalistele väärtushinnangutele on väga suur. See on väide, mille üle võiks tunde arutleda, vaielda, naljatleda ja mida kõike veel. Lõpp- tulemusena peame tunnistama, et see tõesti on nii, tahame me seda või mitte. Iseasi, kas me seda ka tunnistame. On palju õpetajaid, kes seda endale ei tunnista, kuid on palju ka neid, kes oma mentaliteete peale suruvad ja unustavad ära õpilase kui isiksuse. Ma arvan, et kui õpetaja unustab ära oma tähtsuse õpilase elu kujundamisel ja õpilase kui inimese, on ta teinud ehk oma karjääri kõige suurema vea.
Valguse ja varju piiril Mario Tromp Valgus ja vari, kas hea või halb? Tahestahtmata sildistame me erinevaid olukordi elus, nii asju, inimesi kui ka tegevusi. On kujunenud arusaamad, et tervislik eluviis kuulub positiivse ellusuhtumise alla ning pidevas lõbutsemises näevad erapooletud vaatlejad ainult negatiivset. Jah, sellele võib küll vastu vaielda, kuid üldjoontes tundub see olevat mõistetav. Inimesed, kas me nende puhul ei tee ennatlikke järeldusi? Kas saab olla üdini positiivset olevust, või hoopis negatiivset? Vaevalt, nii on see nii reaalses elus kui ka raamatukangelaste puhul. Hea näide on Mihhail Bulgakovi romaani ,,Meister ja Margarita" üks peategelasi Woland. Tema roll kehastas romaanis kurjemat poolt, kuid kas ta oli läbinisti halb tegelane? Minu
Minu arvates oli see ilus, kuna õigel naisel on, mida katsuda, sest kondisel kehal pole ju muud kui kuu ja nahk ainult. Samas, mina isiklikult sellist kehakuju nagu seal pildil pihakoht väga peenike, puusad hästi laiad, kintsudest peenemaks jne ei poolda. Mis värvi puutub, siis minu arvates polnud need joonistused pooltki nii erksavärvilised, kui tutvustuses mainitud. Kõigil joonistustel oli 3 põhivärvi: valge, pruun ja must. Minu arvates, totaalselt igav! Vastu ei saa aga vaielda sellele, et need olid tõepoolest dekoratiivsed. Alati kunstinäitusel käies vaatan ma maale ja pilte sellise pilguga, kas ma enda koju need seina peale paneks. Konkreetselt neid pilte oleksin küll seinale riputanud. Aivar Rumvolti õlimaalid olid väga uhked ja värvikirevad. Mõnest hoovas vastu sügise kirjut olemust, mõni oli küll sünge, kuid see eest väga erksa olemusega. Hästi huvitav oli tema värvide kokkusobitamine. Nõustun kirjelduses õelduga, et Rumvolti huvitab värvide
Kirjand Üleminek talveajale. Hiljuti läksid eurooplased üle talveajale, mis tähendab, et kellasid pöörati tagasi 1 tund. Meil, eestlastel, ei olene sellest väga palju. Meie naaber, suur Vene föderatsioon, kella ei keera. Mõtlen, kas meiegi peame seda kella keerama. Inimesi on kahte sorti, ühed kelle elustiili kellakeeramine ei mõjuta ja teised, kelle päevakava rikub see täiesti ära. Ei saa õigel ajal magama, ei saa õigel ajal ülesse. Hommikuti on valge, kahjuks ei saa head ilma halvata ja hommikune valgus tuleb õhtu arvelt. Minule ei ole meeltmööda see, et õhtul juba kella viiest on kottpime. Ainuke põhjus, miks me kella keerame on fakt, et kuulume Euroopa Liitu. Teised liikmesriigid keeravad, keerame siis meie ka. Venelased lõpetasid kellakeeramise mõni aasta tagasi, alguses oli küll segadus korralik, kuid inimesed harjusid ära. Kindlasti võis seal olla ka soov olla erinevad, nagu viimastest uudistest loeme, ei kuulu Euroopa liit just...
Teemaga alustati Valdo Randperest, kuna ta ise on ka olnud pagulane. Valdo Randpere otse sellele küsimusele ja teemale ei läinud, vaid hakkas rääkima pikemalt ja põhjalikumalt üldteemat ja minevikust pagulasteemal üldiselt. Endast pagulase rollis arutas ta alles, kui seda telefoni teel küsiti. Saate jooksul võttis Valdo Randpere ka kõige rohkem sõna. Temast veidi vähem kuid ka kaalukalt võttis sõna Henn Põlluaas, kel oli alati midagi vastu vaielda. Kõige vähem sai sõna MTÜ Pagulasabi juht Eero Janson, kuna tal ei lastud üldse rääkida. Alati tema juttu katkestati või tuli sisse telefonikõne ja saatejuht peatas teda. Saate jooksul rääkisid poliitikud rohkem, kui spetsialistid. Mõistan, et poliitikud peaksid oskama rääkida ja teadma kõikidel teemadel, kuid oleks migem huvitunud spetsialistide arvamusest antud teema puhul. Saates osalenud poliitikud olid
Vana-Kreeka Sokrates Vana-Kreeka filosoof. Suurema osa oma elust möödus tänavatel ja turgudel inimestega vesteldes. Tema tegevuse tuum seisnes selles, et ta esitas inimestele küsimusi, mängides ise lihtsameelset ja rumalat. Kui vestluskaaslane hakkas temaga oma tarkust jagama, ajasid viimase kavalad küsimused ta segadusse ning lõpuks oli inimene sunnitud tunnistama oma teadmatust. Sokratese meetodit nim dialektiliseks. Sõna dialektika tähendas vestluskunsti, oskust vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et probleemi sügavamalt mõista. Sokrates pidas kõneleja eesmärgiks otsida tõde vestluses ja vaidluses. Platon Oli Sokratese õpilane. Tema kirjatööd on säilinud tänu sellele, et ta rajas Ateena lähedale filosoofiakooli. Kõnekunsti puhul rõhutas Platon tõe tunnetamise vajalikkust. Platoni arvates peab kõnekunst teenima ühiskondlikke huvisid ning kõneleja eesmärk on otsida tõde. Aristoteles
Maailmas on viimaste andmete järgi umbes kuus-seitse tuhat keelt ja seega saab öelda, et maailm on keeleliselt üsna mitmekesine, aga on teada, et keelepiirid on mõnikord väga hägused. On keeruline lugeda keelte täpset arvu. Probleemiks on murded ja nende eristamine. Georgaafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded saavad olla üksteisega sarnased, ja siis arusaadavus sarnaste murrete kõnelejate vahel sõltub territooriumi suurust. On tegelikult võimalik vaielda, kas suur keelte arv maailmas on hüve või nuhtlus, kuna igal inimesel on oma seisukoht. Keeleline mitmekesisus on viimasel ajal muutunud väga populaarseks tervel maakeral, ja eriti Euroopa Liidus. Minu arusaam keelelisest mitmekesisust on see, et on rohkem pluuse kui miinuseid. Erinevate keelte valdus rikastab väljendusviiside oskust, erinevate kultuuride teadmist, mõtlemist ja tervet maailmavaadet, tööde valikut. Teadlased on tõestanud, et
Rooma traditsiooni kohaselt õppinud retoorik ja vaatles ühiskonda vastava terasuse ja argumenteerimisoskusega ning omas Hippo linnas piiskopi positsiooni. Tema vaadete lähtepunktiks oli usk ja usuteadus. See oli prisma, mille läbi ta ühiskonda vaatles ja selle kohta tähelepanekuid tegi. Augustinuse mõjuka mõttetöö kohta on arvatud, et kogu edasine lääne filosoofia valgustusajastuni välja kujutas endast suuremal või vähemal määral püüdlusi Augustinusele vastu vaielda ja leida alternatiivseid, vähem pessimistlikke mõtlemisviise. Valgustusega sai tema ideede mõju suures osas otsa, kui uskumus pattu lagenud ja sellest pääsemislootuseta inimkonnast lõplikult ja teravalt maha kanti. Augustinuse tuntuimad ideed on ajaloo lineaarne, algust ja lõppu eeldav jumala plaanina käsitlemine ning pessimism inimsoo lunastuse võimalikkuse osas, ning riigi rolli seletamine pattu langenud inimkonna ohjamisel ja transformeerimisel.
Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik? See on teema, mille üle võib vaielda. Igal inimesel on oma arvamus ning minu arvamus on see, et Eesti ühiskonna areng ei ole jätkusuutlik, just sellepärast,et meie riigil on olnud palju võimalusi meie ühiskonna elu paremaks muuta kuid seda pole siiani tehtud. Igal aastal on valimised ja tehakse reklaame, mida propageeritakse erinevates meediakanalites. Lubatakse paremaid elutingimusi ja suuremat abi riigilt, aga siiani pole pooltki lubadust täidetud
Ja kuna Napoleon lõi sellist võimsat impeeriumit, mis muutis kogu Euroopat, me võime öelda, et see on üks aspektidest, miks just Suur Prantsuse Revolutsioon on Uue aja sünniks. Samuti mõtlen, et Suur Prantsuse Revolutsioon on Uusaja sünd, kuna järgmised sada aastat revolutsiooniste liikumiste ajal inimesed Euroopas ja Ameerikas kasutasid Suure Prantsuse revolutsiooni kogemust ( loosungeid vabadusest, võrdsusest ja vendlusest, demokraatia ja korra tekkimisest). Samas võib vastu vaielda, kui vaadata teisest küljest, siis me võime öelda, et Uusaeg oli juba ammu sündinud. Sest just paljud ajaloolased ütlevad, et Ameerika avastusega tuli uus sündmuste rohke aeg. Ja mitte ainult oli Ameerika avastamine, vaid ka teisi avastusi. 15-17. sajandil oli maaavastusi väga palju, näiteks, 1606. aastal avastati Austraalia. Seetõttu me võime arvata, et just sellel ajal tekkis uue aja periood. Ka Inglismaal oli revolutsioon, mis oli 17 sajandil
15. Kui tahad rahu, valmistu sõjaks si vis pacem, para bellum 16. Kuldne kesktee aurea mediocritas 17. Kuni hingan, loodan dum spiro, spero 18. Kus hundist juttu lupus in fabula 19. Kuula, vaata, vaiki audi, vide, sile 20. Kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas omnia mea mecum 21. Käsi peseb kätt manus manum lavat 22. Läbi raskuste tähtede poole per aspera ad astra 23. Ma ei õpi mitte kooli, vaid elu jaoks vitae, non scholae discimus 24. Maitse üle ei vaielda de gustibus non est disputandum 25. Me ei tea, ega saagi teada ignoramus et ignorabimus 26. Mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale quod licet jovi non licet bovi 27. Miski ei õitse igavesti nihil semper floret 28. Mõtlen, järgelikult olen olemas cogito, ergo sum 29. Naeruga kombeid parandama castigare ridendo mores 30. Naine on hinge surm femina mors amina 31. Olgu muld sulle kerge sit tibi terra levis 32. Pane tähele nota bene 33
Maailma keeleline mitmekesisus hüve või nuhtlus? Keeled on inimkonna üks suuremaid saavutusi. Keelte vahendusel saame suhelda, emotsioone väljendada ning kanda edasi oma riigi kultuuri. Maailmas on hilisemate andmete kohaselt umbes 6000-7000 keelt, seega saab väita, et maailm on keeleliselt väga mitmekesine. Siiski on võimalik vaielda, kas suur keelte arvukus on ühiskonna jaoks pigem hüve või nuhtlus. Maailma keeleline mitmekesisus on hüve. Osates kõnelda erinevates keeltes, arendatakse erinevate väljendusviiside kasutamise oskust ning tehakse tutvust erinevate kultuuridega, mis laiendavad silmaringi. Teadusuuringud on tõestanud, et rohkem kui ühte keelt kõnelevad inimesed kasutavad rohkem avastavat ehk divergentset mõtlemist, on loovamad ja suhtlustundlikumad.
põhjuseks, miks asendus demokraatia diktatuuriga. Näite võime tuua ajaloost, kus paljudes riikides olid ainuvalitsejad, kes said riigi majandamisega ja muuga imeliselt hakkama. Esiteks on demokraatia säilitamiseks vajalik kogemus, mis õpetab riiki valitsema rahva kaudu ehk siis rahvas valib endale meelepärased esindajad. Demokraatia üheks tugevamaks küljeks ongi rahva võim, kus rahvas valib endale ise enda esindajad seejärel ei saa me vastu vaielda, et miks on halvad esindajad , kui me ise need valisime. Demokraatia teiseks tugevaks küljeks on põhiseaduse kindel järgimine. Kolmandaks tugevaks küljeks võib lugeda vabasid ning regulaarseid valimisi. Neljandaks tugevamaks küljeks on horisontaalne võimude lahusu, mis tähendab, et täidesaatev, kohtuvõim ning seadusandlik võim on üksteisest eraldatud. Nõrga küljena võib lugeda demokraatia juures, et majandus ei pruugi olla nii jõuline, kui diktatuuri puhul
Platoni ,,Pidusöök" kirjeldab filosoofide arutlust armastusest. Peale seda kui Agathon on oma kõne pidanud Erosest, tekivad Sokratesel mõned küsimused. Nad jõuavad üksmeelele, et enne kõneldakse Erose olemusest, kes ta on. Seejärel üritatakse kõnelda tema tegudest. Nii hakkabki Sokratest Erose olemust lahti mõtestama esitades Agathonile küsimusi. Agathon pidas oma kõnes Erost kauniks. Sellega pole aga Sokrates päri. Agathon ei soovi enam Sokratesega vaielda ning nõustub Sokratesega. Seejärel annab Sokratest edasi õpetuse armastusest, mida ta kuulis ühelt naiselt, mantineialannalt Diotimalt. Sokrates asub nii õpetlase kui küsija rolli. Sokrates jõuab arusaamale, et kui Eros ei saa kaunis olla, ei pea ta tingimata olema inetu. Eros on midagi vahepealselt. Nii on ka tarku se ja rumaluse vahepeal keskmine tee. Filosoofid asuvad just seal keskel, vahepealses staatuses. Nad püüdlevad tarkuse poole. Nendel kes, on targad juba (jumalad) ei tunne
mis kõige tähtsam neil ei olnud hirmu. Kui öeldakse, et lapsed on kõige siiramad ja õnnelikumad elusolendid, siis ka minu jaoks on see tõsi - nad ei karda tõde kuulata ega pettuda. Mida aga aeg edasi, seda kiiremaks mu elu läks kuni unustasin jumala olemuse. Aina rohkem hakkasin tundma hirme, kurbusevalu, süümepiinu ja viha. Hakkasin sisendama endale, et usun ainult armastusse, aga eitades jumalat, inimest ei eksisteeriks. Paljud teised tahavad sellele vastu vaielda, aga see on sellepärast, et nad ei ole jumalast lähemalt huvitunud. Aastaid tagasi oli mu usk valelik, sest minus oli viha ja pidev enesetõestus. Hiljem hakkasin mõistma, et jumal ongi armastusenergia, mis peab voolama, et olla elus. Minu arvates ka kõik teiste nimedega energiad on samuti selle algosakestest moodustatud erinevad struktuurid. Ka materiaalsed tahked esemed on sellest tingitud ja nende näiline olemus on justkui silmapete. Teda on kõikjal ja piisavalt, aga kõik halb on
Samuti kui põgenemisel ... 5. Kahetsus on kõige kasuta um asi maailmas. Midagi ei saa tagasi tuua. Midagi ei saa heaks teha. Muidu oleksime me kõik pühakud. Elul polnud kavatsust meid täiuslikeks teha. Täiuslik kuulub muuseumi. 6. Inimene on suur oma kavatsustes, kuid nõrk nende teostamises. 7. Küll kirbud ennast päästavad, kui lammast ohverdatakse. 8. Mille unustad, sellest tunned hiljem puudust. 9. Kes armastuses imet ei usu, on kadunud hing. 10.Naistega ei tohi vaielda. Alati jääd kaotajaks pooleks. Loogika on nende käes sulaselge vaha. 11. Kõik, mida rahaga saab joonde ajada, on odavalt saadud. 12. Ja inimesele on antud ainult üks lühike elu, ja see kaob ... 13. Imelik, et saab surra kui armastad. 14. Sa võid muutuda peaingliks, narriks või kurjategijaks, ja keegi seda ei märka. Aga kui sul nööp puudub, siis märkab igaüks. 15. Ta on inimene nagu minagi, aga ta on mulle võõram kui puu. 16
tüli. Kui ma üritasin seletada, et pigem oli sellel teisel tüdrukul õigus siis oli tal kohe öelda ,,Tal ei saa õigus olla, ta on minust poole lollim. Isegi hinded on tal halvemad kui mul. Tal ei saa kohe mitte kuidagi õigus olla. Minul on alati õigus." Ennast nähakse ikka sel hetkel paremana ja targemana. Kui teised ütlesid ka, et tal oli õigus, ei kuulanud ta teisi ja ikka väitis, et ta on sealt seltskonnast kõige targem ja tead kõige rohkem. Lõpusk keegi ei viitsinud temaga enam vaielda, ega suhelda. Tulemusena paljud inimesed lõpuks hakkasid teda ignoreerima. Uhkustada saab ka rahaga. Alati ja igalpool leidub inimesi, kes on teistest jõukamad. Kuidas need jõukamad siis uhkustavad? Ise ei ole sellis olukorras olnud aga arvan, et näiteks poodides shoppamas käies saab alati rikkam osta endale rohkem riided kui teine ja siis teise eest niiöelda uhkustada, et ta sai endale rohkem asju, kui see teine.
sonis ning käitus mitmel korral hullumeelselt. Ta läks mõrvapaika ning karjus seal kõigi peale, äratades ise tähelepanu. Mõrvajärgsel päeval läksid talle külla politseinikud, sest Raskolnikovi kohta oli esitatud kaebus võla tõttu. Süümepiinadest tulnud paranoia mõjul arvas mees kohe, et kõik juba teadsid tema jubedast roimast. Raskolnikov ei suutnud enam normaalselt elada, sest tema hingel on kahe teise inimese veri. Tegelikult annab ka väitele, et vangla on varjude riik vastu vaielda. Mitmetes kirjanduslikes teostes otsitakse võimalust oma patte üles tunnistada, sest see kergendab kurjategijate karistust. Öeldakse ju, et jagatud mure on pool mure. Raskolnikov jagas oma hirmsaid tegusid Sonjaga, kes aitas mehel lõpuks politseisse minna ning oma tegu üles tunnistada. Selle põhjal võib öelda, et vangla on pigem uus algus, kust edasi läheb kõik paremaks, juhul kui inimene leiab endas lõpuks rahu. Raskolnikovi puhul oli varjude riigiks hoopis tema sisemine võitlus,
Kas tõde avastatakse või luuakse? Teema on raske, aga ületamatuid asju pole olemas nii,et proovime. Kas siis tõde avastatakse või luuakse? Siin kohas võivad inimesed vaielda lõpmatuseni. Igal inimesel on oma arvamus sellel teemal,nii palju kui on inimesi on ka arvamusi.Ühed räägivad,et nemad loovad tõde teised,aga räägivad,et nemad avastavad tõde. Äkki alustaks üldse sellest, et mis on tõde? Tõde on mingisugune alus,mis vastab tõele ehk asjad on nii nagu nad tegelikult on. Ega tõde pole sinu tulevik,et sa saad seda ise luua. See tähendab seda, et sa võid oma tuleviku luua. Teha praegu kindlaid tegevusi, et tulevikus oleks sul hea elu
2009. aastal oli Pariisi SKP 552,1 miljardit eurot[1], mis oli üks Euroopa kõrgemaid. Kui Pariis oleks riik, oleks ta riikide SKP nimestus 17. kohal. See on peaaegu sama suur kui terve Hollandi SKP. Pariisi ärirajoon, La Défense, asub linna läänepiiril. Prantsusmaa on üks huvitavamaid Euroopa riike. Prantsusmaal on olnud pikk ja huvitav ajalugu. Samuti on prantslased ka väga huvitavad inimesed. Nad hoolivad oma peredest väga palju ja neile meeldib teistega vaielda. Prantsusmaal on ka kirev loodus. Seal on palju jõgesid, paljud jõed on ühendatud kanalitega, ja seal asub ka Euroopa kõrgeim mäetipp. Kokkuvõtteks Aitäh kuulamast
Tänu sellel oldi ka looduse suhtes aupaklikud. Inimkond arenes ning samamoodi teadus koos tehnikaga. Kõik vanad müstilised looduses toimuvad asjad on leidnud enesele seletuse ning mis sellest hullem inimene on looduse enese heaks tööle pannud. Inimkond on loodust sellel pikal võimuvõitlusel alistamas ning paistab, et enam ei valitse loodus meid vaid vastupidi inimene on looduse kuningas. Siinkohal saab alati vastu vaielda ning väita, et looduse kuningas on sama, kes valitseb ka dzunglit lõvi, kuid mida maksab ühe kiskja kiirus, jõud ja arukus poolemeelse küti püssitoru ees? Kõik, mis sünnib looduses on inimese põhjustatud. Me nõuame üha paremat ja mugavamat elu, kahjustades sellega võib-olla eneselegi teadmata loodust. Tahame tarbida elektrit ning kasutada erinevaid elektroonilisi vahendeid, mille tööle rakendamiseks seda ressurssi on vaja. Samuti nõuab erinevate esemete tootmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
