enne seda, kui Eesti rahvas kuulis uudist hommikul raadiost. Enne Nõukogude vägede liikuma hakkamist oli ette nähtud mängida mõlema maa hümni, nii et venelased oleksid mänginud Eesti oma ja eestlased "Internatsionaali", kuid venelased ei tundnud Eesti hümni ja eestlastel tuli mängida mõlemaid. (Oras Ants. Eesti saatuslikud aastad 1939 1944. Tallinn. 2002, lk 32) Neile oli kehtestatud erakordselt soodus rubla vahetuskurss: 80 senti ehk umbes kaheksa korda nii suur kui rubla tõeline väärtus. Seetõttu oli neil võimalus rahuldada suurimal määral oma ostukirge. Algul nad ebalesid pisut, nähes vaateakende kaubarohkust: kingad, särgid, ülikonnad, kindad, täitesulepead, kellad jne. Kõike oli külluses ja see tundus neile nagu muinasjutt. Kuid olles aru saanud, et neil on tõesti võimalik kõike seda osta rubladega, asusid nad täie hooga kauplusi tühjendama. Tavaline vaatepilt oli, et
4) Koguvad mitmesuguseid majandus- ja finantsandmeid 5) Täidavad Euroopa Keskpankade Süsteemi välised ülesanded 17. Maastrichti kriteeriumid 1) Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. 4 2) Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. 3) Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. 4) Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse
Kui finantssektor ei toimi hästi, ei piisa inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest ehk intressimäärade muutmIne ei pruugi mõjutada ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ning seeläbi kogunõudlust ja inflatsiooni. Erakorralised meetmed on seega ajutised ja täiendavad tavapäraseid meetmeid 40.Rahapoliitika ülekandumine reaalmajandusse 41.Kullastandard Kullastandard on toorainel põhinev rahasüsteem, kus koduvaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. Kuld oli ainuke keskpanga reservvahend. 19. sajandi keskpaigani kehtisid paralleelselt kuld- ja hõberahad. Riikide valuutade omavaheline väärtus ei muutunud, mis omakorda lihtsustas rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid. Kullastandardi tingimuseks oli see, et kuld saaks vabalt liikuda süsteemis olevate riikide vahel. Valuutade vahetuskursid olid
Puka Keskkool Prantsusmaa Referaat Koostas: Triin Uibopuu 10.klass Juhendaja: Piret Sepma Mägiste 2010 Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed ka Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht. Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Vaabariigi presidendil on täita oluline poliitiline roll. Tema on ministrite nõukogu (kabinet) kohtumistel eesistujaks ning tal lasub üldine vastutus välis- ja kaitsepoliitika võtmevaldkondades. Riigi igapäevaküsimuste lahendamine on peaministri kätes. President valitakse rahvahääletusel viieks aastaks. Parlament jaguneb iga viie aasta järel otsestel valimistel valitavaks rahvusassambleeks ja valijameeste poolt valitava...
Selleks, et luua oma rahaliit, sekkusid EL-i liikmesriigid kooskõlastatult valuutaturgude toimimisse, et vältida Euroopa valuutade vahelisi üle 2,25% suuruseid kursikõikumisi. Selle tulemusel loodi Euroopa rahasüsteem (ERS), mis hakkas toimima 1979. aasta märtsis. Rahasüsteemil oli kolm peamist tunnusjoont: võrdlusvääringuks oli eküü: kõikide liikmesriikide vääringutest moodustatud „valuutakorv”; vahetuskursi mehhanism: iga vääringu vahetuskurss oli seotud eküüga; vääringute omavaheline vahetuskurss võis kõikuda 0–2,25%; krediidimehhanism: iga liikmesriik kandis 20% oma vääringust ja kullareservist ühisfondi. 3.3 ERS-ist sai EMU Pärast Saksamaa taasühinemist ja Euroopas vääringutele uuesti tekkinud surve tõttu lahkusid Itaalia liir ja Inglise nael 1992. aastal ERS-ist. 1993. aasta augustis otsustasid ERS-i riigid ajutiselt tõsta lubatud kursikõikumise määra 15%-ni. EL-i
USD/CAD puhul sarnaselt: Vahetuskurss: 1,4890 0,0001 jagada vahetuskursiga = pipsi väärtus à 0,0001/1,4890 ≈ $0,0000667 Nende näidete puhul tundub ühe pipsi väärtus olevat väga väike, kuid siin tuleb mängu mõiste lot. Lot on valuutaturgudel kasutatav standarne tehingumaht või –suurus. Ühe loti suurus on 100 000 ühikut. Kui kasutada standardseid lotte, siis ühe pipsi väärtus muutub märgatavalt: USD/JPY puhul, kui vahetuskurss on 112,85, on pipsi väärtus järgmine: (0,01/112,85)x100 000 = $8,86 USD/CAD korral: (0,0001/1,4890)x100 000 = $6,67 EUR/USD puhul kui kurss on 1,3250: (0,0001/1,3250)x100 000 = €7,55 ja et dollarites saada, siis peab korrutama vahetuskursiga: 7,55x1,3250 ≈ $10 Tehingute kasumi ja kahjumi arvutamine käibki läbi pipsi väärtuse leidmise. Oletame, et ostetakse EUR/USD hinnaga 1,3125/27. Kuna tegemist on ostuga, kehtib bid/ask spreadi kõrgem hind ehk
mõõtmetes. IAI mõõdab riikide keskmist inimarengut. Inimeste vaesuse indeks (Human Poverty Index - HPI), edaspidi IVI, keskendub inimeste grupile, kes on alla teatud piirmäära igas inimarengu indeksi mõõtmes - pikk ja tervislik elu, juurdepääs haridusele ning korralik elatustase. Vaadates lähemalt sissetuleku puudust, IVI moodustab mitmemõõtmelise alternatiivi 1,25 $ päevas (PPP US $) vaesuse mõõtmiseks. PPP (Purchasing Power Parity) vahetuskurss, mis tagab hindade ja kulutuste rahvusvahelise võrreldavuse. Riikide SKT elaniku kohta võrdlemiseks arvutatakse seda kohaliku valuuta ostujõu alusel USA dollarites. Nigeri IVI väärtus on 55,8%, 134. kohal 135st riigist, mille indeks on arvutatud. IVI mõõdab tõsiseid tervisehädasid inimeste hulgas, kes ei pruugi elada 40. aastani. Haridust mõõdetakse täiskasvanute kirjaoskamatuse määraga ning elatustaset mõõdetakse esiteks inimeste kaudu,
2. On vaja instrumenti raha kasutuselevõtuks. ( peab olema riik) 3. Ressurss raha valmistamiseks. (nt metall) · Raha viis lahku ostu ja müügi protsessi. · Võideti aega hüviste tootmiseks. · Raha oli korduskasutatav ja tekkis laenusuhete areng. · Raha tekitas klassiühiskonna. · Võimaldas kollektiivtöölt ja ühiselamiselt üle minna eraomandile. · Raha on kaup, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määrab vahetuskurss ja raha ostujõud. · Raha on õigus, mis annab õiguse omandada teisi õiguseid. · Valuuta- tähistab riigis käibelolevat raha, valuuta e. rahaühik · Raha puhul on oluline kvaliteet. Kvaliteetsel rahal on maksejõud. Rahal on neli funktsiooni. · 1. Maksefunktsioon · 2. Vahetusvahend · 3. Raha on väärtuse mõõt. · 4. Akumulatsioonifunktsioon- ehk siis raha saab koguda Pangateenused 1. Arveldused 2. Hoiused 3. Laenud 4
Raha stabiilsusena käsitatakse enamasti hinnataseme stabiilsust ehk madalat inflatsiooni. Riigi keskpanga majanduspoliitiline ülesanne on madala inflatsioonitaseme hoidmine. Keskpank reguleerib raha pakkumist või raha hinda ehk intresse. Rahapoliitika soodustab riigi majanduse kasvu. Keskpank mõjutab intresse( kui intressid on madalad võetakse rohkem laenu). Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil. Valuutakomiteed iseloomustab kolm tunnust: 1. fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes. Eesti kroon on fikseeritud euroga. 2. kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja välisvaluutareservidega. 3. valuuta on täielikult konventeeritud. Seda on võimalik vahetada. Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Fiskaalpoliitika eesmärgiks on vähendada tööpuudust ja toetada majanduse arengut. Peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud.
, ning kapitali, materiaalsete või finantsaktivate müüki välismaale ja ostu välismaalt. Jooksvad operatsioonid ja kapitali liikumine on vastastikuselt seotud. 3) Välisvaluutareservide muutumise põhjuseid. Valuutakurss on välismaise rahaühiku hind väljendatuna rahvuslikus rahaühikus. Valuutakursi kujunemise aluseks on nende ostujõu pariteedi teooria ja ühtse hinna seadus Vaba vahetuskursside süsteem, kus rahvuslike valuutade vahetuskurss kujuneb vabaturul üksteise suhtes nõudmise ja pakkumise vahekorra alusel. Vabakursside süsteemi puudused on: 1) määramatuse ja riski suurenemine põhjustab majanduses sageli investeeringute vähenemist ja pidurdab arengut, 2) raskendab maksu- ja rahapoliitika abil täishõive saavutamist ja hindade stabiilsuse tagamist. See puudutab eriti neid maid, kelle eksport-import moodustas 20 - 30 % RKT-st.
maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesannete täitmine. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine, mida tehakse tihedas koostöös Eesti Panga juures asuva Finantsinspektsiooniga. Mis on valuutakomitee süsteem ja kuidas see toimib? Valuutakomitee süsteem on rahasüsteem, kus riigi keskpangal on väga piiratud võimalused teostada rahapoliitikat. Valuutakomitee süsteemi tunnused: 1. fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes; 2. kogu keskpanga (Eesti Panga) poolt emiteeritud raha peab olema tagatud välisvaluutareservidega; 3. valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev- kui ka kapitalikonto tehingutes. Kas te pooldate Eestis teostatavat maksupoliitikat (pean silmas kõigepealt seda, et üksikisiku tulumaksu määra on viimaste aastate jooksul vähendatud ja on plaanid veelgi vähendada)? Põhjendage oma arvamust!
Aktsiisidel on kaubavarude mõttetu soetamine, hindade tõstmine.Majanduspoliitika eesmärgid:võitlus tarbimiseks piirav ja turgu reguleeriv iseloom. Nende kaudu saab riik müjutada tarbijate eelistusi. tööpuudusega, võitlus inflatsiooniga, kõrge ja püsiv maj kasv, õiglane sissetulekute jaotus.Eesti Aktsiisid on kaudsed maksud. Maksukoormust kannab lõpptarbija. rahapoliitika baseerum valuutakommitee süsteemil: fikseeritud vahetuskurss akurvaluuta Alkoholi-,tubaka-,pakendi-,elektri- ja kütuseaktsiis. Raskeveokimaks-maksustatakse Eesti suhtes,kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla- ja liiklusregistrisse kantud veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga välisvaluutareservidega,valuuta on täielikult konvereteeritav nii jooksev- kui ka kapitalikonto veoautosid või autoronge.Maksu maksav veoki omanik
, ning kapitali, materiaalsete või finantsaktivate müüki välismaale ja ostu välismaalt. Jooksvad operatsioonid ja kapitali liikumine on vastastikuselt seotud. 3) Välisvaluutareservide muutumise põhjuseid. Valuutakurss on välismaise rahaühiku hind väljendatuna rahvuslikus rahaühikus. Valuutakursi kujunemise aluseks on nende ostujõu pariteedi teooria ja ühtse hinna seadus Vaba vahetuskursside süsteem, kus rahvuslike valuutade vahetuskurss kujuneb vabaturul üksteise suhtes nõudmise ja pakkumise vahekorra alusel. Vabakursside süsteemi puudused on: 1) määramatuse ja riski suurenemine põhjustab majanduses sageli investeeringute vähenemist ja pidurdab arengut, 2) raskendab maksu- ja rahapoliitika abil täishõive saavutamist ja hindade stabiilsuse tagamist. See puudutab eriti neid maid, kelle eksport-import moodustas 20 - 30 % RKT-st.
Nende majandus läks III kvartalis 3.4 protsendiga langusesse, võrreldes 4,7 protsendilise tõusuga II kvartalis. Sisemajanduse kogutoodang (SKT) vähenes 2007.aastaga võrreldes 0.8 protsenti. Islandi majanduslik langus sellel aastal on 7% ja järgmisel aastal ilmselt juba puudub. 2010.aastal pole Island ilmselt veel kriisist välja tulnud, kuid nende SKP enam ei vähene. Islandi minister arvab, et kohalike toodete ja teenuste tarbimine kasvab, sest kui Islandi krooni vahetuskurss on kehv, eelistavad islandlased automaatselt kodumaist toodangut. 4.6 EUROVISIOONI LAULUVÕISTLUS Island on osalenud Eurovisiooni Lauluvõistlusel kahekümne ühel korral, tehes debüüdi 1986.aastal. Vaid kahel korral pole Island võistlusest osa võtnud. Island pole kunagi lauluvõistlust võitnud ning nende parimaks kohas on jäänud 2.koht, mis saavutati 1999.aastal lauluga ,, All Out of Luck." Kui 2004.aastal hakati esimest korda kasutama lauluvõistlusel poolfinaale, oli
majanduskasvu, olid sellel ka sotsiaalsed tagasilöögid.Vaesus süvenes ning töötus lähenes 20%-le. Riigisisesed intressimäärad suurenesid ja muutsid äritegevuse kallimaks. 1990. a-te lõpul põhjustasid teisi riike tabanud finantskriisid ja maailmaturul toimunud põllumajandustoodete hinna alanemine Argentinas uue majanduslanguse, mis kestis ligi neli aastat. Lisaks vähenesid Argentina eksport ja välisinvesteeringud.Kindlalt fikseeritud peeso ja dollari vahetuskurss tähendas, et võõramaised ostjad said sama raha eest teistes riikides rohkem. 1999. a valimised võitis end korrumpeerunud valitsusele vastandanud Radikaalse Kodanikeliidu ja teiste vasaktsentristlike parteide koalitsioon.Presidendkis sai Fernando de la Rua, kes tõstis makes ja kärpis riigi kulutusi, kuid need abinõud ei toonud majanduslikku edu. Asepresident Carlos Alvarez (snd 1948) astus tagasi, sest ta ei olnud saanud piisavat toetust
paljud kahtlesid oma rahast loobumise õigsuses. Praegu võivad Euroopa riigid ühineda kolme erineva etapiga, mis vastavad EMU arengu ajaloolistele staadiumitele. Vahetuskursi areng Euro esimesel kauplemispäeval 4. jaanuaril 1999 oli euro kurss Frankfurdi börsil USA dollari suhtes 1,1789. Sellest päevast alates kaotas euro väärtust kuni lõpetas langemise 26. oktoobril 2000, mil jõudis madalamasse punkti USA dollari suhtes - 0,8225. Kauem kui aasta oli keskmine vahetuskurss USA dollari suhtes 0,95. 8 Euro ei toibunud langusest enne sularaha kasutusele võtmist 2002. aastal, tõustes siis USA dollari suhtes 0,90lt 1,02le 2002. aasta lõpuks. Aasta hiljem oli kurss jõudnud 1,24ni. Novembris 2004 ületas euro taseme 1,30 ning 30. detsembril 2004 lõpetas rekordtasemel 1,3668. 2005. aasta jooksul jäi euro detsembris seisma tasemel 1,18, olles nii allpool stardipunktist. 2006. aastal tõusis euro 2. jaanuaril tasemele 1,1813 ning 5. juunil tasemele 1,2958
reaalsetele tingimustele. 20. Ostujõu pariteedi teooria: Vahetuskursi def.: kindlate hindade vaadelduna peab valuuta ostujõud kõikides riikides olema sama. Kui kodumaine inflatsioonimäär on kõrgem kui välismaine, on tulemuseks kodumaise vääringu devalveerumine. Nominaalse vahetuskursi ülesandeks on kodumaise ning välismaise inflatsioonimäära erinevusest tulenevate mõjudekompenseerimine ning reaalvahetuskursi stabiliseerimine. 21. Vahetuskurss poliitikainstrumendina: Nominaalse vahetuskursi tõus kutsub kodumaise ning välismaise hinnataseme muutumatuse korral esile koduse valuuta devalvatsiooni ning sealtkaudu kodumaise konkurentsivõime paranemise maailma mastaabis. Nominaalvahetuskursi langemine seevastu põhjustab kodumaise vääringu revalvatsiooni ning sealtkaudu kodumaise konkurentsivõime languse. Mõlemal juhul on tulemuseks olulised mõjud kodumaisele ning rahvusvahelisele turule
tagavas ning Eesti Panga hallatavas krooni kattevaras 20. Valuutakomitee süsteemi olemus Valuutakomitee süsteemiga riigis peab olema tasakaalus eelarve. valuutakomitee süsteemi olemus-fikseeritud kursi süsteem, mille puhul raha pakkumine ei s6ltu riigi keskpangast ning kogu ringlev paberraha on täielikult kaetud kulla. konverteeritava valuuta (ankurvaluuta) vm varaga 3 ühisjoont: 1) ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss 2) valuutakomitee kohustused-sularaha ja hoiused-on täielikult kaetud intressikandvate ja k6rgekvaliteediliste välisvaluutareservidega 3) valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev-kui ka kapitalikonto tehinguteks 21. Rahaühiku devalvatsiooni eesmärgid Rahaühiku devalvatsiooni eesmärk on suurendada välisturul oma maa kaupade konkurentsi võimet, piirata sissevedu ja stabiliseerida rahvuslikku valuutat. 22. Erinevus avatud ja suletud rahasüsteemi vahel
Joonis 3. Tarbija hinna inflatsioon, väljendatud protsentuaalselt. Allikas : http://www.worldbank.org/ Erinevad statistikad ning prognoosid näitavad, et Austraalia inflatsiooni määra protsent on tulevikus 2,2%- 2,5% vahel stabiliseerumas ( kuni aastani 2020, allikas: http://www.statista.com/ ) Uus Meremaa Keskpank rakendas poliitikat, mis seadis eesmärgiks hoida inflatsioon vahemikus 0– 2%. Ülemist piiri tõsteti 1996. aastal 2%lt 3%le. 90ndate esimesel poolel oli vahetuskurss suuresti indikaatoriks, mille alusel poliitikat kohaldati, et hoida inflatsioon soovitud vahemikus. Uus-Meremaal on suur mõju inflatsioonile just impordihinnal ning samas avaldavad majandusaktiivsusele mõju ka vahetuskursi muutused. 4 3. Tööturg, selle regulatsioonid ja tööpuudus. Keskmise palga dünaamika Joonis 4. Töötuse määr Austraalias ja Uus Meremaal. Allikas: www.tradingeconimics.com
1. Rahvusvahelise kaubanduse vajalikkus ..........................................................40 6.2. Suhteline eelis ja spetsialiseerumine ..............................................................40 6.3. Kaubanduspiirangud ......................................................................................41 6.3. Maksebilanss .................................................................................................43 6.4. Vahetuskurss .................................................................................................46 KIRJANDUS ..........................................................................................................49 2 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 1
tagamisega, milleks on hinna stabiilsus ehk madal inflatsioon. Rahapoliitika teostamine on tehtud ülesandeks valitsusest sõltumatule riigi keskpangale. Meil on keskpangaks Eesti Pank. Ta on valitsusest sõltumatu, sest (rahaemissioon raha ringlusesse suunamine. Ainult keskpank võib raha juurde trükkida). Eesti Panga amettise nimetamine: president nimetab kandidaadi, riigikogu kinnitab ametisse 1) Fikseeritud vahetuskurss ankruvaluuta suhtes (1 euro=15,64664 krooni) 2) Kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla- ja välisvaluutareservidega 3) Valuuta on täielikult konverteeritav Fiskaalpoliitika abil püüab riik toetada majanduse arengut ja vähendada tööpuudust. Fiskaalpoliitika peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Madalad maksud soodustavad tarbimist ja kokkuvõttes elavdab ka majandust. Üledandeks on eelarve tasakaalu säilitamine
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Majandusteaduse osakond Helen Prants ja Märt Laur MD 1 HÜPERINFLATSIOON Uurimustöö Juhendaja: Lauri Punga Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Aines sissejuhatus majandusteoorias sai valitud teemaks ,,Hüperinflatsioon", kuna inflatsioon on meie ümber olemas ja see on ka vajalik, seetõttu oli huvi uurida ka hüperinflatsiooni kohta. See referaat seletab lahti, mis on hüperinflatsioon, kuidas see tekib ja kuidas hüperinflatsiooni leevendada. Uurisime põhjalikumalt hüperinflatsiooni Eestis, kui koguni kahel korral, 1940. ja 1991. aastal, läks Eesti ühiskond üle ühest süsteemist teise. Uurisime raskemaid aegu Ameerika Ühendriikides ning kuidas seal leevendati olukorda. Referaadi koostamisel olid abiks kaks head raamatut: ,,Inflatsioon ülemineku majanduses" ja ,,Ameerika Ühendriikide valitsemissüsteem". Eesti enda elektroonilistest materjalidest oli suureks abiks www.estonic...
...soome keelt? ...englantia. ...inglise keelt? ...venäjää. ...vene keelt? ...saksaa. ...saksa keelt? Puhun vähän englantia. Ma räägin natuke inglise keelt. En osaa viroa. Ma ei oska eesti keelt. Ymmärrättekö? Kas te saate minust aru? En ymmärrä. Ma ei saa aru. Anteeksi, kuinka? Kuidas, palun? Pankissa Missä on lähin pankki? Kus asub lähim pank? ...rahanvaihtopiste? ...valuutavahetuspunkt? Missä voin vaihtaa rahaa? Kus ma saan raha vahetada? Mikä on vaihtokurssi? Milline on vahetuskurss? Haluan isoja seteleitä. Soovin suuremaid rahatähti. Vaihdatteko tämän kolikoiksi? Kas te vahetate selle müntideks? Onko teillä euroja? Kas teil on eurosid? ...markkoja? ...markasid? ...kruunuja? ...kroone? Matkustaminen Missä ovat aikataulut? Kust ma leian sõiduplaanid? Missä on lipunmyynti? Kus on piletikassa? Missä on matkatavarasäilytys? Kus on pakkide hoiuruum? Onko tämä paikka vapaa? Kas see koht on vaba? Missä on ravintolavaunu? Kus on restoranvagun?
mõne teise liikmesriigi valuuta suhtes devalveerida. 3. Riigi avalik finantsolukord peab olema jätkusuutlik: 1) riigivõla kasv ei tohi ületada 3% sisemajanduse kogutoodangust; 2) koguvõlg ei tohi ületada 60% sisemajanduse kogutoodangust. 4. Pikaajaline intressimäär ei tohi pikka aega olla üle 2 protsendipunkti võrra kõrgem kui kolmel kõige väiksema inflatsioonitasemega riigil. Vahetuskursid 18. oktoobril 2008 oli euro vahetuskurss tähtsamate valuutade suhtes järgmine: 1 euro = 1,3507 USA dollarit 1 euro = 135,91 Jaapani jeeni 1 euro = 0,78265 Suurbritannia naela 1 euro = 1,5294 Sveitsi franki 1 euro = 15,6466 EEK Euro kui rahaühik jaguneb 100 sendiks. Tema lühend on EUR, tähis . Euro on üks maailma tähtsamaid valuutasid, sest stabiilsus- ja kasvupakt tagab selle stabiilsuse. Langenud tehingukulude tõttu Euroopa kapitali- ja rahaturgudel on eurokäive
säilitas vahetuskursse aitas kaasa aktsiaüsteemi arengule riikide vahel IMF-I juhib kuberneride nõukogu, kuhu iga riik saadab oma esindaja. Maailma Rekonstruktsiooni ja Arengupank Koosneb finantsinstitutsioonidest. Valuutakommitee Kasutusel olnud ajaloo vältel 70-s riigis. Peamine erinevus valuutakommitee süsteemi ja kullastandardi vahel tagatiseks lisaks kullale ka välisvaluutareservid. Põhilised omadused, millel valuutakommitee baseerub: · fikseeritud vahetuskurss · sularaha ja hoiused (valuutakommitee kohustused) on tagatud kulla ja välisvaluuta reserviga · konverteeritavus Eelised o lihtsus o aitab tekitada usaldust riigi vääringu suhtes o mõjutab positiivselt väliskaubanduslike transaktsioone 3.Euroopa rahakursside süsteem. Euroopa majandus- ja rahaliit. 1978. aastal loodi Euroopa monetaarsüsteem. Eesmärgid · Uue stabiilse süsteemi loomine · Inflatsiooni kontroll
26. Rahapoliitika ülekandumine reaalmajandusse Rahapoliitika ülekandumine reaalmajandusse ning selle häired Peamine probleem: rahapoliitiliste intressimäärade muutmine ei avalda oodatud mõju ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimustele ja seeläbi majandusaktiivsusele ja inflatsioonile. Selle lahendamiseks on euroala keskpangad võtnud tarvitusele erakorralised rahapoliitilised meetmed. 27. Kullastandard Kullastandard on toorainel põhinev rahasüsteem, kus koduvaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. Kuld oli ainuke keskpanga reservvahend. 19. sajandi keskpaigani kehtisid paralleelselt kuld-ja hõberahad. Riikide valuutade omavaheline väärtus ei muutunud, mis omakorda lihtsustas rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid. Kullastandardi kasutuselevõtt eri maades: 1844 aastal – Suurbritannia
Rahapoliitika ülekandumine reaalmajandusse ning selle häired 16 Peamine probleem: rahapoliitiliste intressimäärade muutmine ei avalda oodatud mõju ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimustele ja seeläbi majandusaktiivsusele ja inflatsioonile. Selle lahendamiseks on euroala keskpangad võtnud tarvitusele erakorralised rahapoliitilised meetmed. 41. Kullastandard Kullastandard on toorainel põhinev rahasüsteem, kus koduvaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. Kuld oli ainuke keskpanga reservvahend. 19. sajandi keskpaigani kehtisid paralleelselt kuld-ja hõberahad. Riikide valuutade omavaheline väärtus ei muutunud, mis omakorda lihtsustas rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid. Kullastandardi kasutuselevõtt eri maades: 1844 aastal Suurbritannia
g p palku,, mis saavadki inflatsiooni mootoriks. 9 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Inflatsiooni spiraalid 1 Hinnad palk hinnad 1. Hindade kasv põhjustab palgatõusu kompenseerimaks suurenenud väljaminekuid. Palgatõusuga kaasneb tootmiskulude ja nõudluse kasv, siit hindade tõus. 2. Hinnad vahetuskurss hinnad Riigis, kus hinnatõus on tunduvalt kiirem kui ülejäänud maailmas, võib sellega kaasneda rahvusvaluuta devalveerimine devalveerimine. Importkaubad, Importkaubad ss.h. h ka imporditavad tootmisvahendid kallinevad ning see tõstab omakorda nendega toodetavate kaupade hindu. 3. Hinnad intressid hinnad Üldise hinnatõusu osana suurenevad ka intressimäärad, mille tagajärjel säästmine
· Kui algab kaubavahetus, siis peaks riigis, kellel on antud kauba osas on suhteline eelis, antud kauba hind kaubavahetuse eel olema madalam või võrdne hinnaga partnermaal (mõõdetuna samas valuutas). · Selleks, et üldse kaubavahetus tekiks, peab mõne suhtelise eelise kauba osas hind olema madalam. Seega kaubavahetuse tekkeks peavad korraga olema täidetud järgmised nõuded: E on vahetuskurss, mis teisendab B valuuta A ühikutesse (kui A on Ameerika ja B Suurbritannia, siis nt E=2.00$ ehk kaks dollarit ostavad ühe naelsterlingi Kas klassikalises mudelis toimub taoline palkade võrdsustumist riikide vahel nagu Heckscher-Ohlini mudelis? Ei toimu. Kuidas saab klassikalises mudelis riik A taastada oma konkurentsivõime, kui palgad selles riigis kasvasid kiiremini kui riigis B?
situatsioon. 58. Mittekaubandusbilanss: kajastab mittemateriaalsete hüviste ostmist välisriikide residentidelt (nt oma riigi kodanike kulutused reisimisele ja turismile) ja nende müüki välisriikide residentidele. 59. Valuutakurss on ühe valuuta hind, väljendatuna mõnes teises valuutas. ujuv tähendab, et riik ei sekku valuuta väärtuse kujunemisse. fikseeritud on määratud vahetuskurss, mille korral riik (riigi keskpank) hoiab oma valuuta väärtust mingi teise valuuta suhtes ühesugusena (kehtestab välisvaluuta suhtes fikseeritud hinna). 60.Valuutakursi mõju riikidevahelisele kaubavahetusele. Kuna ujuva kursi süsteemile on omane valuutakursside kõikumine vastavalt valuutade nõudluse ja pakkumise muutustele, kaasnevad riigi residentide jaoks seeläbi riskid rahvusvaheliste äritehingute sõlmimisel: müües ressursse või hüviseid välismaale või ostes
tulemusena raha hulk väheneb hindade kasvutempo alaneb. Reguleerib raha hind e intresse. Intresside tase määrab investeeringute mahu. Madalad interssid hoogustavad majanduse arengut.Dilemma Kas piirata inflatsiooni ning leppida majanduse madalama kasvutempoga või soodustada majanduse kiiremat arengut kõrgema hindade kasvutempoga leppides. Keskpankadel on majanduspoliitiliste eesmärkide hierarhia.Eesti rahapoliitika Valuutakomitee süsteem: Fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes: 1 euro = 15,64664 Eesti krooni. Kogu Eestis käibelolev Eesti kroonide hulk on tagatud välisvaluutaga. Eesti krooni on võimalik vabalt vahetada igal ajahetkel välisvaluuta vastu. Valuutakomitee Rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Raha hulk on piiratud välisvaluutareserviga Intersside muutmist takistab vahetuskursi seotus eurogaFiskaalpoliitika Eesmärgiks
25. novembril aga lasti Eestis kõrvuti krooniga käibele rubla ja kõiki kohustati seda vastu võtma. Krooni lõpp saabus seega 25. märtsil 1941. Tähtsamate ajalehtede tagakülgedel ilmus teadaanne, mis kuulutas alates sellest päevast endiste iseseisvate riikide rahatähed väärtusetuiks, sealhulgas ka Eesti krooni. Ametlikuks vahetuskursiks kehtestati 1 kroon = 1 rubla 25 kopikat. See tähendas röövimist päise päeva ajal, mis tõi kaasa inimeste vaesestumise, sest õige vahetuskurss pidanuks olema 8 krooni=1 rubla. Inimesed kaotasid oma hoiused, elatustase langes järsult, poodides oli puudus toidust ja muust hädatarvilikust. Kuni 1000-kroonised hoiused arvestati ümber eelnimetatud röövelliku kursiga ja rahatähed, mis oli üle määratud summa, võeti lihtsalt ära. Nii kaotasid oma rahanatukese ka paljud lihttöölised. Hinnad viskusid poes umbes viiekordseks, palgatase vaid neljakordseks. II maailmasõja ajal 1941.a
1. Rahandus Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vajel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on arvestusühik, maksevahend ja rikkuse akumulatsioonivahend. 3. Raha liigid Kaupraha (kaup millel on ka siis väärtus, kui teda ei saa kasutada rahana). Kaupa esindav raha (ei saa kasutada muul otstarbel, kui rahana). Krediitraha (selle eest saab osta kaupu või teenused, kui antakse krediiti, mis põhineb usaldusel). 4. Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavaus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. 5. Raha likviidsuse püramiid (alustades tipust) Sularaha, krediitkaart, jooksev konto, lühi- ja pikaajalised võlakirjad, aktsiad ja kinnisvara. 6. Kullastandard ja selle olemus Selle puhul oli ringluses olev paberraha täielikult kaetud kullareservidega. Süsteem eeldas inflatsiooni puudumist. Kestis 1919-1939. 7. Bretton woodsi süsteem ja selle olemu...
Funktsioonideks on liikmesriikide majandus- poliitika kooskõlastamine ning EL ühtne majanduspoliitika. Liitumiseks on vajalik välja töötada majanduspoliitiline programm, ühtlustada seadusandlus, täita Maastrichti kriteeriumid: · inflatsioon ei tohi ületada 1,5% liidu kolme kõige madalama inflatsiooniga riikide keskmist · pikaajalised intressid mitte rohkem kui 2% võrra · eelarve defitsiit kuni 3% SKP-st · riigivõlg kuni 60% SKP-st · vahetuskurss peab olema püsiv vähemalt 2 aastat. 01.01.1999 Euroopa Keskpank. Fikseeriti euroga liitunud valuutade kursid, euro tuli käibele arveldusrahana. 01.01.2002 euro käibel sularahana. Ühisraha kasutuselevõtuga peaks: · suurenema turu efektiivsus · kaduma lisakulud, mis kaasnevad erinevate valuutade olemasoluga · suurenema rahvusvaheline stabiilsus. Probleemid ühisraha kasutuselevõtul: · usaldus uue raha vastu · väheneb võimalus opereerida rahapoliitikaga sisemajanduse toetuseks
languse poliitikat? Tõene Kui raha pakkumine suureneb, siis: raha väärtus langeb, hinnad tõusevad Reaalne intressimäär võrdub: nominaalse intressimäära ja inflatsioonimäära vahega Kas inflatsiooniga kohanemine (palgad, maksud, intressid indekseeritakse) võimaldab vältida inflatsiooni kahjusid?Väär Kas siis kui laenuandjad hindavad inflatsiooni madalamaks kui laenu saajad, on muudel võrdsetel tingimustel laenunõudlus väiksem?Väär Valuuta vahetuskurss: näitab kahe valuuta vahelist suhtelist hinda Kas laenamine arengumaadele on riskivaba ja tõotab suuri kasumeid? Väär Maksebilanss kajastab: kaupade ja teenuste liikumist Eesti ja ülejäänud maailma vahel Valuuta vahetuskurss: näitab kahe valuuta vahelist suhtelist hinda Maksebilansi kreeditsisendiks loetakse: tehinguid, mis tagavad raha sissevoolu riiki, reeglina laenutehinguid Maksebilansi deebetsisenditeks nimetatakse: tehinguid, mis toovad kaasa raha väljavoolu riigist
Vaheorientiiridena kasutatakse selliseid näitajaid, nagu rahamass, laenumaht, intressitase ja vahetuskurss. Vahetuskursi juhtimine Vahetuskursi rolli on riigid oma rahapoliitika kujundamisel käsitlenud mitmeti. Ühed on seda pidanud täielikult vabaturu nähtuseks, mille väärtuse kujundamise peab jätma turu meelevalda. Teistes riikides on vähemalt teatud ajajärkudel vahetuskursi riiklikku reguleerimist peetud majanduse konkurentsivõime parandamise vahendiks. Seotud vahetuskurss Üks suhteliselt sagedasti kasutatavaid lähenemisi on rahvusvaluuta vahetuskursi sidumine mõne stabiilse valuutaga. Nii looodetakse saavutada oma valuuta ostujõu säilimine ja kodumaise hinnataseme stabiilsus Sõltuv väikeriik Tänapäeva piirideta finantsurgude ja kiiresti kasvava väliskaubandusliku läbikäimise tingimustes ei ole üksikul väikeriigil võimalik oma hinnataset ning selle muutusi ülejäänud maailma ja
14 Majandus Majandusareng Taani on avatud ja arenenud majandusega riik. Majandusarengut iseloomustab viimaste aastate kiire majanduskasvu aeglustumine 2007. aastal ja 2008. aasta I pooles. Taani tööpuuduse tase on madal ja jooksevkonto on ülejäägis. Taani majanduspoliitika nurgakiviks on alates 1982. aastast olnud fikseeritud vahetuskurss euro suhtes. Maksud Taanit peetakse kõrge maksukoormusega riigiks. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on keskmiselt kõrgemini maksustatud eraisikute sissetulekud ja autod. 2008. maksuaastal riigi ja kohaliku omavalituse poolt üksikisikule rakendatavad maksud on: tööturumaks (8% töötulust), tervishoiumaks (8%) ning kiriku- ja kommuunimaks (varieerub 22% ja 26%
5 tärni hotell üle 160 usd 7 Raha Egiptuse rahaühik on Egiptuse nael, mille lühend on LE (või EGP). See jaguneb 100 piastriks (pt). Valuutavahetus: Valuutat tuleb vahetada pangas või ametlikes valuutavahtustes. Enamikes hotellides on väike pangakontor või valuutavahetuspunkt, mis on avatud hommikuti ja õhtuti. Vahetuskurss on soodsam Egiptuses, seega võib kaasa võtta minimaalse summa. Alati võtta tehingut kinnitav tsekk, kuna seda võidakse riigist lahkumisel kontrollida. Krediitkaardid: Krediitkaardid on laialdasemalt kasutusel restoranides ja poodides. Kõik suuremad hotellid tunnustavad neid maksevahendina toa ja teenuste eest tasumisel. Sularahaautomaadid: Neid ei ole eriti palju, Kairo suuremates hotellides on automaat fuajees, kuid seda mitte jätta ainsaks sularaha hankimise võimaluseks.
Mikro ja makroökonoomika terminid Eesti keeles English На русском Majanduse alusmõisted. Fundamentals of Economics. Фундаментальные понятия ökonoomika economics экономика Ceteris paribus „Other –things-equal” assumption, «при прочих равных условиях» „Muude tingimuste samaks Ceteris paribus jäädes” põhimõtted Principles принципы Teaduslik meetod Scientific method Научный метод seos tradeoffs связь piiranalüüs Marginal analysis Предельный анализ kompositsiooniviga Fallacy of composition Композиционные ошибки Positiivne tõus Positive slope Положительный наклон Verikaalne ja horiso...
Valuutakomitee põhimõtetel tuginev rahapoliitiline raamistik. Eesti Valuutakomitee ei ole eraldiseisev institutsioon, vaid funktsioneerib osana keskpanga tegevusest. Välisvaluutareservidega peavad olema tagatud mitte ainult baasraha, vaid kõik EP kohustused ning antud garantiid. Ei ole institusioon vaid on osa keskpanga tegevusest (valuutakomitee on tegevus!!!). Valuutakomitee süsteemi kolm ühisjoont: 1. Ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss (vahetuskurss ühe valuuta hind väljendatuna teises valuutas), EEK vahetuskurss on fikseeritud euro suhtes 1 EURO= 15,6466 EEK. 2. Sularaha ja hoiused on täielikult kaetud intressikandvate ja kõrgekvaliteediliste välisvaluutareservidega. 3. Valuuta on täielikult konverteeritav kõikideks tehinguteks. EP hallatav maksete arveldussüsteem Süsteemi halduriks EP Süsteem koosneb kahest alamsüsteemist 1
Referaat: Prantsusmaa Sissejuhatus Valisin oma maateaduse referaadi teemaks Prantsusmaa. Prantsusmaa valisin sellepärast, et minu arvates on Prantsusmaa üks paljudest Euroopa huvitavamatest riikidest. Minu töö eesmärgiks on tutvustada Prantsusmaad. Järgnevas referaadis tuleb juttu Prantsusmaa loodus- ja inimgeograafiast. Loodusgeograafia all on juttu Prantsusmaa paiknemisest, kliimast, pinnamoest, (taimestikust ja loomastikust.) Inimgeograafia all räägin rahvastikust, majandusest, usust ja kultuurist. Lühiinfo Prantsusmaa kohta Ametlik nimetus France, Republique Fancaise, Prantsuse Vabariik Pindala 551 600 km Pealinn Pariis, 2,17 mln elanikku, Suur-Pariis, 9 mln elanikku Kõrgeim mäetipp Mont Blanc, 4810 m Rahvastik Rahvaarv(1994) Asustustihedus Jagunevus Aastane rahvastiku kasv 56.5 miljonit inimest 104 inimest ruutkilome...
käibena käsitatud tehingud) tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama perioodi käibemaks Käibemaksusumma arvestamisel lähtutakse KMS §s 11 määratud käibe tekkimise päeval kehtivast maksumäärast. Kui käibemaksu arvestamiseks vajalikud andmed on väljendatud välisvaluutas, kohaldatakse KMS § 11 kohaselt määratud päeval kehtivat Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi, v.a kauba impordi puhul. Importimisel määratakse vahetuskurss tolliväärtuse arvutamist reguleerivate ühenduse tolliseadustiku sätete kohaselt (KMS § 29 lg 13). Sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks on kauba võõrandajalt või teenuse osutajalt saadud KMS §-s 37 sätestatud nõuetele vastav arve 28. Füüsilise isiku residendiks olemise tingimused (TuMks prg 6) TuMS § 6 residendi mõiste kaudu määratakse kindlaks isiku majanduslik staatus ja tema maksukohustuse ulatus. Resident on piiramatu maksukohustusega isik, kelle
1. Raha funktsioonid. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele; üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. Raha omadused: aktsepteeritavus, homogeensus, jaotatavus, äratuntavus, kaasaskantavus, piiratus, säilivus. Raha funktsioonid: maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. väärtuse mõõt - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. akumulatsioonivahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. 2. Kaupraha- see on kaup,...
korraldamises Finantssektori statistika ja eesti maksebilansi koostamine Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine 14.Hinnastabiilsuse kasulikkus 15.Eurosüsteem 16.Maastrichti kriteeriumid Riigi rahandus valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega Vahetuskurss riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena Hinnastabiilsus riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% võrra Intressimäärad riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse
Ettepaneku määruse vastuvõtmiseks teeb Euroopa Komisjon. Sellele lisatakse Euroopa Keskpanga arvamus. Hääletamisest võtavad osa euroala liikmesriikide rahandusministrid. Kuna euroalaga liitumine ja vahetuskursi lõplik fikseerimine on mitmepoolsed otsused, siis ei ole Eestil ühepoolselt võimalik deklareerida, millise kursiga Eesti liitub. 1999. aastast euroalasse kuuluva üheteistkümne riigi puhul määrati vahetuskursiks 31.12.1998 kehtinud viimane turukurss. Eesti vahetuskurss on Saksa marga ja euro suhtes olnud fikseeritud juba rohkem kui seitseteist aastat. Seetõttu lähtuvadki nii Eesti Pank kui valitsus eeldusest, et Eesti liitumine euroalaga toimub sama kursi alusel, mis on kehtinud seni ehk 15,6466. MILLINE ON EESTI EUROMÜNT? Kes kujundas Eesti euromündi? Eesti euromündi rahvusliku külje kujundusvõistluse võitja on Lembit Lõhmus võistlustööga Hara 2 (nr 4). Lõhmuse töö sai telefonihääletusel 12 482 häält.
kus inimene avastab, et tulude suurendamine tegelikult halvendab tema olukorda, mis võtab talt stiimuli vaesusest väljarabelemiseks · vaesusrisk situatsioon, kus pereliikme tulu on kuni 125% vaesuspiirist · vahetoodang lõpptoodangu väärtuse sisse arvestatud tootmisprotsessi vaheetappides tekkinud toodang; vahetoodangu ostmist võib ka investeerimiseks nimetada · vahetuskurss vt valuutakurss · vahetusvõrrand ütleb, et kui raha käibekiirus (v) on konstant, siis põhjustab raha pakkumise (M) ennakkasv reaalse SKPga (YR) võrreldes üldise hinnataseme (H) tõusu ehk inflatsiooni · vajadus inimese puudustunnet, mida rahuldatakse hüviste tarbimisega · vajaduste hierarhiline struktuur printsiip, mille järgi saavad kõrgemad vajadused realiseeruda alles siis, kui madalamad on rahuldatud
vaesuslõks - progresseeruva maksumäära ja sotsiaaltoetuste süsteemi rakendamisel tekkiv olukord, kus inimene avastab, et tulude suurendamine tegelikult halvendab tema olukorda, mis võtab talt stiimuli vaesusest väljarabelemiseks vaesusrisk - situatsioon, kus pereliikme tulu on kuni 125% vaesuspiirist vahetoodang - lõpptoodangu väärtuse sisse arvestatud tootmisprotsessi vaheetappides tekkinud toodang; vahetoodangu ostmist võib ka investeerimiseks nimetada vahetuskurss - vt valuutakurss vahetusvõrrand - ütleb, et kui raha käibekiirus (v) on konstant, siis põhjustab raha pakkumise (M) ennakkasv reaalse SKPga (YR) võrreldes üldise hinnataseme (H) tõusu ehk inflatsiooni vajadus - inimese puudustunnet, mida rahuldatakse hüviste tarbimisega vajaduste hierarhiline struktuur - printsiip, mille järgi saavad kõrgemad vajadused realiseeruda alles siis, kui madalamad on rahuldatud
Janeli Põder RP14 Käibemaksuseadus (KMS) 1. Mis on ettevõtlus? §2 Ettevõtlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku (§ 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ I lisas sätestatud majandustegevust või selliseid käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksu...
loobumise õigsuses. Praegu võivad Euroopa riigid ühineda kolme erineva etapiga, mis vastavad EMU arengu ajaloolistele staadiumitele. Euro esimesel kauplemispäeval 4. jaanuaril 1999 oli euro kurss Frankfurdi börsil USA dollari suhtes 1,1789. Sellest päevast alates kaotas euro väärtust kuni lõpetas langemise 26. oktoobril 2000, mil jõudis madalamasse punkti USA dollari suhtes - 0,8225. Kauem kui aasta oli keskmine vahetuskurss USA dollari suhtes 0,95. Euro ei toibunud langusest enne sularaha kasutusele võtmist 2002. aastal, tõustes siis USA dollari suhtes 0,90lt 1,02le 2002. aasta lõpuks. Aasta hiljem oli kurss jõudnud 1,24ni. Novembris 2004 ületas euro taseme 1,30 ning 30. detsembril 2004 lõpetas rekordtasemel 1,3668. 2005. aasta jooksul jäi euro detsembris seisma tasemel 1,18, olles nii allpool stardipunktist. 2006. aastal tõusis euro 2. jaanuaril tasemele 1,1813 ning 5. juunil tasemele 1,2958
madalseisu tõttu ja palgasurve kahanemises kõrge tööpuuduse mõjul. 2009. aasta jooksul jätkus dollari nõrgenemistrend, mis küll detsembris pöördus, kuid aasta alguse tasemega võrreldes oli dollar aasta lõpus ligi 3% odavam. Vene rubla kurss Eesti krooni nõrgenes ligi 5%. Nende valuutade odavnemise mõju leevendas Rootsi krooni kallinemine. Rootsi krooni kurss Eesti krooni tugevnes aastaga ligi 5,6%. Kokkuvõttes kasvas Eesti krooni nominaalne efektiivne vahetuskurss aasta jooksul 4,7%. Kuigi üleilmsed intressimäärad 2009. aastal alanesid, ei vähendanud see kodumaiseid intressimäärasid (vt joonis 1). Nimelt tasakaalustas langeva baasintressimäära mõju intressimarginaali kasv. Kokkuvõttes osutus Eesti rahapoliitiline keskkond 2009. aastal märkimisväärselt kitsendavamaks kui 2008. aastal. Üleilmse intressikeskkonna leevenemine aitas küll vähendada varem väljastatud ujuva intressimääraga laenude intressimakseid, kuid uute
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
